Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame täiskogu V istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt, nagu tavaks, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsusel täna eelnõusid üle anda ei ole, nii et, kolleegid, palun! Et kellelgi ei näi kõnesoovi olevat, siis läheme teadete juurde.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud riigivaraseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Eesti Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse poolt üleeile algatatud keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni üleeile algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on  kultuurikomisjon.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Head kolleegid! Läheme tänase päevakorra esimese punkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine.
Kolleegid! Enne kui me asume asja arutama, tutvustan ma teile protseduuri. Me lähtume Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑dest 113 ja 114, mille kohaselt ... Kolleegid! Palun tähelepanu! Kõigepealt kuulame ära põhiseaduskomisjoni esindaja ettekande, mis kestab kuni 20 minutit, mille järel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Läbirääkimised toimuvad ainult Vabariigi Presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Niisiis, kolleegid, läheme asja juurde. Kõigepealt kutsun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde.

Auväärt Riigikogu! Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Põhiseaduskomisjon teeb teile, head kolleegid, täna ettepaneku mitte toetada Vabariigi Presidendi 3. märtsi s.a otsusega nr 440 välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Niisuguse otsuse tegi põhiseaduskomisjon oma eilsel istungil konsensuslikult: poolt oli 9 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks ei jäänud keegi. Ühtlasi teeb komisjon ettepaneku määrata selle pika nimega seaduse muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. märts, s.o homme, kell 15. Siin oli hääletustulemus järgmine: poolt 5, vastu 3, erapooletuid 0, 1 komisjoni liige ei hääletanud.
Sellisele seisukohale jõudsime me komisjoni kahe istungi jooksul, mis toimusid eile, 10. märtsil, ja üleeile, 9. märtsil. Eile olid komisjoni palutud ka nende Riigikogu fraktsioonide esindajad, kelle esindajaid muidu põhiseaduskomisjoni istungitel ei ole. Erakonda Eestimaa Rohelised esindas hea kolleeg Marek Strandberg ja Eestimaa Rahvaliitu hea kolleeg Tarmo Mänd.
Alguse sai kõik juba üleeilsel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil, kus Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg tutvustas presidendi otsust selle seaduse välja kuulutamata jätmise kohta. Proua Gramberg märkis, et otsuse põhjendus oli, et kõik otsustusprotsessid Riigikogus peavad olema demokraatlikud, ja president on seisukohal, et selle eelnõu menetlemise käigus on rikutud põhiseaduse § 1, mille kohaselt Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas. Ta märkis, et rikkumine puudutab eelkõige seda, et seadus võeti vastu sellisel moel, et opositsioon ei saanud esitada muudatusettepanekuid. Ta selgitas, et pärast muudatusettepanekute esitamist oleks võinud eelnõu teise lugemise katkestada. Ta selgitas meile seda, et presidendil on lisaks sisulise järelevalve õigusele ka põhiseadusest tulenevate seaduste menetlemise reeglite järelevalve õigus ja seda õigust Vabariigi President kasutaski.
Hea kolleeg Igor Gräzin märkis asja arutelu käigus, et kogu see pikk valimisseadustega seotud menetlusprotseduur on alguse saanud sellest, et omal ajal esitas meie hea kolleeg Ain Seppik õiguskantslerile küsimuse valimiste korraldamise kohta Tallinnas. Lõppkokkuvõttes ongi see viinud selle pika nimega seaduseni välja.
Oli juttu ka sellest, kuidas ja mil viisil seda seadust tuleks muuta. Mall Gramberg selgitas, et Vabariigi President ei peaks andma nõu, kuidas Riigikogu selliste otsuste puhul peaks edasi tegutsema, aga president saatis seaduse Riigikogule tagasi mõttega, et seda uuesti menetletaks ning valimisküsimused ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise sätted peaksid olema omavahel lahutatud.
Oli juttu sellestki, milliseid opositsiooni õigusi just nimelt piirati. Proua Gramberg ütles, et sellel teemal ei ole president väga pikalt diskuteerinud. Nagu ma siin ütlesin, peale muudatusettepanekute esitamisega seonduva me rohkem võimalikest rikkumistest sellel päeval põhiseaduskomisjoni istungil ei rääkinud. Küll aga järgmisel päeval jätkasime oma istungit selles küsimuses.
Komisjonis koorusid välja kahesugused seisukohad. Oli komisjoni liikmeid (võiks öelda, et seda koolkonda esindasid meie kolleegid Urmas Reinsalu ja Igor Gräzin), kes olid seisukohal, et selle seaduse välja kuulutamata jätmisega väljendas president n‑ö protseduurilisi etteheiteid ja kasutas poliitilise veto õigust selle eelnõu osas. Oli ka komisjoni liikmeid (võiks välja tuua meie head kolleegid Evelyn Sepa ja Vilja Savisaare), kelle seisukohalt oli presidendil selle seaduse välja kuulutamata jätmiseks järgmised argumendid, viitega põhiseadusele, et on rikutud opositsiooni õigusi, siin ei ole mitte monoloogi pidamise õigus, vaid peaks olema ka diskussioonides ja debattides osalemise õigus, on rikutud põhiseadust ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust, on ära võetud opositsiooni õigus osaleda õigusloomes, kusjuures see õigus ei ole mitte ainult hea tava, vaid see peaks olema põhiseaduse nõue. Lisati veel, et kahtlemata on ebaproportsionaalne takistada omavalitsust korraldamast oma elu või muutmast halduskorraldust oma territooriumil.
Nendest suhteliselt erinevatest seisukohtadest vormus lõppkokkuvõttes siiski, head kolleegid, välja üks seisukoht. Olenemata sellest, kas selle seaduse puhul on tegemist poliitilise veto õiguse kasutamisega presidendi poolt või tõsise põhiseadusega vastuolus oleva menetlusprotseduuriga, igal juhul jõudsid põhiseaduskomisjoni liikmed, nagu ma ütlesin, lõppkokkuvõttes ühele seisukohale, et tuleb seda välja kuulutamata jäetud seadust asuda muutma, millest tulenevalt, nagu ma oma esinemise alguses teile ütlesin, teeb komisjon ettepaneku mitte toetada täna selle pika nimega seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna Evelyn Sepp.

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Nii väheülevaatlikku ettekannet nii olulises küsimuses, mis nii vähe kajastaks komisjonis toimunud arutelusid, ei ole ma tükk aega enam kuulnud. Sellepärast palun ma sul täpsustada peamiselt kahte väga olulist küsimust. Palun seleta üle see, millise ettepanekuga esines kolleeg Igor Gräzin! Ma usun, et selle arutelu käigus oli see väga olulise väärtusega küsimuse püstitus. Teiseks, palun seleta, mis eelnes komisjoni ettepanekule asuda seadust muutma ja milline oli põhimõtteline jõududevaheline kokkulepe ning mida see siis tähendab, kas seda, et need kaks eraldiseisvat küsimusteringi pärast tänast hääletust ka sisuliselt lahutatakse ja menetletakse neid eraldi.

Aitäh, hea kolleeg, selle küsimuse eest! Tuletame Riigikogu suurele saalile meelde, millise ettepaneku tegi ühel nendest põhiseaduskomisjoni istungitest hea kolleeg Igor Gräzin. Tema ettepanek oli selline, et tuleks keerata aeg tagasi ja alustada kõike sellest hetkest, umbes eelmise aasta novembrikuust, kui ei olnud veel asutud ühel ega teisel moel valimisseadusi muutma. Tuletan meelde, et seda ettepanekut komisjon ei hääletanud. Ma arvan, et küsimusele, miks ei hääletanud, saan ma vastuse enda poolt komisjoni istungil antud seletusest, et põhiseaduskomisjon võib olla küll kõikvõimas komisjon Riigikogus, kuid selline meie poolt ajamasina tagurpidi käimalükkamine on siiski mõnevõrra takistatud. Selles osas, mis on selle küsimuse jätk ja mille tõi välja ka presidendi austatud esindaja, olid põhiseaduskomisjoni liikmed ka eile üksmeelselt seda meelt, et kui me täna selle väljakuulutamata seaduse üle hääletame moel, mis tagab selle muutmata kujul vastuvõtmise, siis see tähendab seda, et edaspidi ongi tarvis selles seaduses toodud küsimused lahutada. Selle üle ei olnud põhiseaduskomisjonis mingit pikka dispuuti.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kas, kolleegid, soovite pidada läbirääkimisi? Esimesena saab sõna kolleeg Evelyn Sepp. Palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Kindlasti ei taha ma siinkõnelejana tunda mingit kahjurõõmu, sest tegelikult see, mis on parlamendis viimastel kuudel toimunud, peaasjalikult selle küsimuse arutelu raames, on pehmelt öeldes piinlik. Selle puhul ei taandu kriitilisem koht mitte kuludele, sellele, kui palju maksab parlamendi tööminut, vaid sellele, et demokraatial ei ole selles mõttes hinda.
Presidendil oli õigus, kui ta saatis seaduse meile tagasi. Ta tegi seda peamiselt kolmel motiivil. Esiteks (n-ö vabas interpreteeringus), eraldiseisvaid õigusküsimusi ei menetleta sellisel viisil ühe seadusena, see ei ole hea tava. Teiseks, opositsioonil on parlamendis oma väga kindel roll ja see ei ole mitte formaalne roll, vaid sisuline roll, parlamendi opositsioon esindab väga suurt osa riigi elanikkonnast ja tema huvidest, mitte pelgalt ühte, kahte või kolme parteid. Kolmas presidendi järeldus, saates seda seadust tagasi, seisnes selles, et iga küsimus, mida parlament arutab, on oluline ja väärib avalikkuse diskussiooni. Sellest jäeti seesama avalikkus sisuliselt ilma.
Kuid kui tulla korraks tagasi kogu selle protsessi piinlikkuse juurde, mis sai tõepoolest alguse juba vähemalt möödunud aasta hilissügisest, siis kolleeg Igor Gräzini ettepanek ei olnud üldse mitte halb. Milles see seisnes? Koalitsioon on vähemalt kuluaarides möönnud ja tunnistanud, et sõjas ja armastuses päris kõik ikkagi lubatud ei ole ja et nad siiski on teinud vigu, ja et oleks tagatud olukord, et oleks võimalik sügisel Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, suurimas omavalitsuses, viia läbi legitiimseid valimisi, on vajalik ka teatud õigusrahu, selge arusaam sellest, et seadused, mis sellel hetkel kehtivad, ei ole vaieldavad, vaidlustatavad, et valimistulemus ei ole vaidlustatav ja et valimistulemus saavutatakse tõepoolest valimiskampaania käigus, mitte n‑ö õiguslikke trikke tehes siin parlamendis ja sõites suurema või väiksema teerulliga üle demokraatia põhimõtetest. Selles mõttes oli see ettepanek väga sisukas.
Keskerakonna fraktsioon on valmis leidma konsensuse selles küsimuses. Küll aga pean ma pisut mõtisklema selle üle, millise kummalise informatsiooniga tuli üks suhteliselt hästi informeeritud inimene eile õhtul minu juurde. See puudutas sisuliselt järgmist. Vaatamata sellele, et komisjon oma eilsel istungil möönis, et esimene ja ainukene samm sellest põletavast kriisist ülesaamiseks on see, et õigusküsimused lahendatakse ära eraldi eelnõudena, ja selle üle me justkui ei peaks vaidlema, puudutas minuni n‑ö mitteametlikult jõudnud info siiski seda, et koalitsioonis on poliitikuid, kes mõtlevad, et okei, soolise võrdõiguslikkuse seaduse juurde võib-olla valimisseadust enam ei keevita, see ületab tõenäoliselt igasuguse valuläve ja president seda välja ei kuuluta, aga seal on ju veel muid küsimusi, näiteks Tallinna halduskorraldus, seda võiks ju küll menetleda ikka sama soolise võrdõiguslikkuse seaduse raames.
Head kolleegid! Mul on voli siinkohal välja öelda, et Keskerakonna fraktsioon ei ole jätkuvalt valmis arutama zootehnika seaduse raames raha devalveerimise küsimusi, ei ole valmis arutama soolise võrdõiguslikkuse seaduse raames halduskorralduse küsimusi ja kindlasti paljut muudki, mis ei käi selle eelnõu õigussuhte juurde. Kui koalitsioonis peaks olema selline tahe, siis ei saa me muidugi takistada teid pilastamast Eesti demokraatlikku parlamentarismi, aga sellel on ka omad kibedad viljad. Sellel on kindlasti ka oma hind. Ma usun, et poliitikutena te saate aru, mida see tähendab. Me tõesti seisame selle eest, et eraldi õigusküsimusi lahendataks eraldiseisvate eelnõudega. Kui see ei ole piisav signaal siin saalis istuvatele koalitsioonipoliitikutele, siis kindlasti on meil järgmisel nädalal võimalik istuda siin pikalt ja arutada väga erinevaid küsimusi väga sisuliselt. Ma ei usu, et sellest oleks midagi võita Eesti demokraatial, et sellest oleks midagi võita ühel või teisel erakonnal või et see parandaks parlamendi mainet avalikkuse silmis, aga see võti on teie käes.
Mis on selle diskussiooni juures veel oluline, miks on oluline vältida selliste juhtumite kordumist? Me kõik oleme ühel hetkel opositsioonis ja ühel hetkel koalitsioonis. See on ka demokraatia tavapärane toimimise viis. Aga on mõned kirjutamata reeglid, mis kindlustavad meie sisulise töötamise siin üsna võrdselt. See on väärtus, mida tasub kaitsta mitte ainult meie kodurahu huvides, vaid märksa suuremate väärtuste nimel.
Meie ettepanek teile on, et homme, paranduste laekumise tähtajaks, on saavutatud konsensus, et eraldiseisvaid küsimusi lahendatakse eraldi. Kui on poliitilist tahet, siis on koalitsioonil iga kell võimalik algatada eelnõu ja menetleda n‑ö mis iganes küsimust, mis tõepoolest rahuldab ka presidendi toodud nõudmisi, põhjendatud nõudmisi. Aga veel kord ütlen: mitte kokkusobimatute küsimustega koos. Usun, et signaal on olnud väga selge ja väga ühene. Ma tõepoolest kutsun koalitsiooni käituma pisut riigimehelikumalt, kui ta seda seni on teinud. Head kodutööd ja mõistlikkust järgnevaks nädalaks! Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Tarmo Männi. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mind ajendas täna siia kõnetooli tulema eile põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu, kus mina olin Rahvaliidu fraktsiooni esindaja, nagu Väino Linde juba ütles. Ma arvasin, et kõige suuremaid elamusi siin Riigikogus saab rahanduskomisjonist. Eile tuli midagi muud välja, põhiseaduskomisjonis jätkub neid ka küllaga. Mind ausalt öeldes hämmastas see arutelu, mis oli täis arvustusi, põhjenduste otsimist oma käitumisele ja ka vihjamisi võimalusi seadusest mööda vaadata. Ma olin sellest pehmelt öeldes pisut hämmingus ja jõudsin järeldusele, et võib-olla on sellel praktikal ka oma roll, et järjest enam õnnestub poliitikutel tahtmise korral põhiseadust eirata, tõlgendades ühte või teist küsimust nii, et saaks oma poliitilist tahet realiseerida.
Seaduste väänamine, millele mina siin Riigikogus olen tunnistajaks olnud oma kaheaastase Riigikogu liikme staaži jooksul, tekitab minus päris tõsist muret. Kui me peame ennast riigimeesteks, siis me peame austama seadusi. See on elementaarne. Aga märgata on üha süvenev tahe seadusi eirata, neid tõlgendada ja õigusriigi toimimise põhimõtteid eirata. Tuletan meelde põhiseaduse muutmise protsessi ja poliitilise tahte pealesurumist siin Riigikogu saalis. Tuletan meelde kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmist, mis toimib veel jõustumata põhiseaduse muudatuse alusel. Tuletan meelde ÜRO missiooni raames Iraagi missiooni pikendamist. Ajal, kui ÜRO missioon ise oli lõppemas, me pikendasime rahvusvahelist missiooni oma otsusega veel aastaks. Jne, jne.
Nüüd on küsimus: mis on sellel seadusel ühist Tallinna Linnavolikogu valimistega? Mis on neil ühist?
Tekib küsimus, kus on nüüd õiguskantsler, kes teatavasti on andnud palju erinevaid hinnanguid kõikvõimalikele seadustele, sealhulgas on andnud tõlgendusi põhiseadusele, mis on iseenesest minu arvates pretsedenditu, kuigi võib-olla tema jaoks on see loomulik. Mul on kaitseväe korralduse seaduse menetlemise ajast meeles tema allkirjaga kirjast lause, kus ta ütleb, et põhiseadus on abstraktne dokument, mida tuleb käsitleda ajas ja ruumis. Kui see on nii, siis tuleb meil teatud õiguspõhimõtteid hakata radikaalselt ümber hindama. Kurb on see praktika, et üha enam püüavad poliitikud õiguskantsleri institutsiooni tuua päevapoliitikasse selle kaudu, et otsitakse oma poliitilistele ambitsioonidele tema õiguslikku tuge veel seadusloome järgus ja seda ka hilisemalt ära kasutades seadusloome protsessis. Sellega minu arvates õõnestatakse õiguskantsleri institutsiooni autoriteeti ja tõmmatakse mees päevapoliitikasse. Seda ei tohiks õigusriik endale lubada. Tahtmatult tekib küsimus, kas õiguskantsler andis vargsi hinnangu ka selle seaduse toimima hakkamisele või mitte. Ma ei tea seda, aga mul on tekkinud selline õigustatud küsimus.
Selle kõige taustal tahan seekord tunnustada presidendi riigimehelikku otsust olla päevapoliitilistest mängudest kõrgemal, mitte lasta ennast nendesse tõmmata ning lihtsalt see seadus siia tagasi saata.
Nüüd lühidalt sellest seadusest. Eespool juba ütlesin, et valimistel pole sellega küll midagi ühist, see oli võimupoliitikutele minu arvates kõige kättesaadavam ja menetlusprotsessis kõige kaugemale jõudnud eelnõu, kus oma poliitilist tahet, võita Tallinna valimised, püüda realiseerida. Aega polnud, Tallinna volikogus arenesid asjad kiiresti, nagu me kõik teame, ja nii ta sündis. See on õiguslik nihilism, millele õigusriigis kohta ei ole.
Tuleb öelda, et koalitsioon seda otsust tehes eksis. Täna, kui me kuulasime ettekandja ära, me teame (eile veendusin selles ka komisjonis), et ta oma eksimust tunnistab seeläbi, et asub seda seadust lahutama. Ülestunnistus on iseenesest positiivne asi.
Seda praktikat, mida ma siin kirjeldasin, pean ma väga ohtlikuks ja see võib muutuda meie riigile järgmiseks julgeolekuriskiks, nagu viimasel ajal on mõned juhtpoliitikud sellest rääkima hakanud, aga seekord juba riskiks põhiseaduslikule korrale. Tuleb hukka mõista kõik katsed seadusi poliitiliste huvide realiseerimiseks väänata, tõlgendada või eirata.
Miks oli selles seaduses vaja paragrahvi, mis püüab paika panna Tallinna linnaosade loetelu? Mina teen siit ühe väga lihtsa järelduse: praegune esindatus Tallinna volikogus ei vasta sellele, milline on esindatus halduskogudes, ja praegusel koalitsioonil halduskogudes on lihtsalt parem seis. Kui see lugu nii lihtlabane on, siis seda hullem on see katse, kuidas püütakse valimistel võitu saavutada.
Mida siit järeldada? Seda seadust püüti lihtsalt ära kasutada võimu kindlustamise eesmärgil. Täiesti lubamatu asi. Tuletan meelde varasemat praktikat. Riigikohtus on kahel korral, aastatel 2002 ja 2005, antud hinnang praktikale, kus samamoodi vahetult enne valimisi püüti mängureegleid muuta. 2002. aastal oli arutluse all valimisliitude küsimus, 2005. aastal rahvaasemike kuulumine korraga kahte esinduskogusse. Mõlemal juhul andis Riigikohus ühesuguse vastuse ja see kõlas järgmiselt: põhiseadus ei sätesta otsesõnaliselt keeldu teha valimisreeglistikus olulisi muudatusi vahetult enne valimisi, kolleegium ei pea aga demokraatlikuks vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. Öelge mulle, mille poolest tänane küsimus erineb sellest tõlgendusest. Mitte millegagi. Oli olemas lahenduse koht, see oli Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses, kus oli aga aastane tähtaeg. Eile sai mulle komisjonis selgeks, et süüdi on praegune õiguskantsler, sest ta viivitas vastusega ega võimaldanud seda aastast tähtaega kasutada. Seadusliku tee koalitsioonile sulges õiguskantsler. Vaadake, milline jama on kokku keeratud. Nii need asjad sündisid.
Meie seda praktikat, mida ma siin kirjeldasin, ei toeta, see teeb meile muret. Me mõistame selle hukka. Usun, et siin saalis on palju kolleege, kes osaliseltki minu seisukohti jagavad. Sellel praktikal ei tohiks lasta edasi juurduda. Meie fraktsioon toetab selle seaduse lahutamist osadeks. Tuleb lõpetada soolise võrdõiguslikkuse seaduse häbistamine ja minna edasi. Kuidas kokkulepetele jõutakse, on iseasi. See, mida ma eile komisjonis nägin, annab alust arvata, et tõenäoliselt neid kokkuleppeid ei teki. Ma tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kolleegid! Kui teil rohkem kõnesoove ei ole, siis lõpetame läbirääkimised ja läheme hääletamise juurde. Kuna seadus vajab muutmata kujul uuesti vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Alustame selle ettevalmistamist.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt ei olnud ühtegi Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid oli 40. Ettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud kolleegid! Määran soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. märtsi kell 15. Juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Palun, kolleegid, kas keegi soovib pidada fraktsioonide nimel läbirääkimisi? Esimesena saab Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Proua juhataja! Head kolleegid! Eriti viimasel ajal on just põhiseaduskomisjonis sagenenud selline olukord, kus valitsuselt tuleb eelnõusid ja dokumente, mis tegelikult kitsendavad meie riigis parlamendi osatähtsust ja on parlamentaarsele korrale ohtlikud. Ka lugupeetud Vabariigi President juhtis aastapäevakõnes tähelepanu, et demokraatia, parlamentaarne demokraatia Eesti riigis teeb vähikäiku. Tõesti see nii on. Kui me vaatame neid seadusi, mida me siin oleme viimasel ajal menetlenud, siis parlament n‑ö vabatahtlikult annab ära oma õigused, mitte ainult õigused, aga ka oma kohustused. See seadus, mida me täna menetleme, on just nimelt selline, kus parlament annab suures osas ära õiguse kaasa rääkida eelarve kasutamisel. Sellega Keskerakonna fraktsioon mitte mingil juhul nõus olla ei saa. Sisuliselt see seadus meile midagi ei anna. See on üks blankoveksel, saage aru, see on üks blankoveksel, kus parlament ei taha kaasa rääkida selles, et me võime oma eelarvet sadade miljonite kroonide ulatuses lasta valitsusel kasutada, à la osta osalus näiteks Swedbankis või osta osalus SEB‑is. Sellist olukorda Keskerakond lihtsalt ei saa heaks kiita. Aitäh teile!

Aitäh! Kutsun kõnetooli kolleeg Tarmo Männi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjoni liikmena on minul täna küll põhiseaduse päev, aga nii on olude sunnil, pole midagi parata.
Teise lugemise järel tekkis mul see mõte, mida ei saa südamelt ära rääkimata jätta. Ma julgen väita, et me loome üha järjekindlamalt mehhanismi, kus ühe lugemisega tehtavatel otsustel hakkaks riigis olema järjest suurem osakaal. See tähendab, et  nende otsustega vähendatakse järjekindlalt Riigikogu rolli. Asi sai teatavasti alguse lisaeelarve vastuvõtmise sidumisega usaldushääletusega, kus opositsioonil puudus igasugune võimalus kaasa rääkida. See tähendas ju seda, et üks osa parlamendist oli elimineeritud. Selle tänase seadusega see praktika jätkub. Ma tahan öelda, et asjal on ka teine pool. Iseendale usaldust avaldanud valitsus võtab selle praktikaga (koos koalitsiooniga muidugi) täie vastutuse kogu finantskriisi juhtimise ja selle tulemuste eest. Kui opositsioonil ei ole võimalust sisuliselt kaasa rääkida, siis ei ole võimalik ka vastutada. Ei saa rääkida Riigikogu täisvastutusest.
Tänase eelnõuga, millest tõenäoliselt peagi saab seadus, me anname ju sellele praktikale riigiõiguslikku tähendust juurde. Sisuliselt muudetakse Riigikogu otsus kui selline valitsuse tööinstrumendiks, mis võimaldab oma tahet kiiresti realiseerida, laiendades vastutuse hiljem Riigikogule. Iseenesest väga kaval mehhanism. Täna on tekkimas aga uus õiguslik nonsenss, mis püütakse seadustada selles seaduses konstruktsiooni näol, et pärast Riigikogu otsuse tegemist (kuulake nüüd tähelepanelikult) esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve eelnõu, mis ei takista aga Riigikogu otsuse rakendumist. Mis asi see on? Sellele tasub väga tõsiselt mõelda. Me vastandume iseendale. Ühest küljest võtame ühe otsuse vastu ja seome ennast teisega. Mis saab aga siis, kui Riigikogus puudub äkki tahe lisaeelarvet samas küsimuses vastu võtta? Siin peitub konfliktikoht, mida võidakse suurepäraselt ära kasutada näiteks olukorra destabiliseerimiseks või valitsuskriisi tekitamiseks. Mul ei ole mingit tunnet, et praegune koalitsioon oleks ühtne.
Tundub, et lähenevad valimised on juba praegu hakanud kriisi lahendamist segama, koalitsiooni sees on tekkinud rivaalitsemine. Ma loetlen need kohad, mida mina olen täheldanud. IRL taandas ennast lisaeelarve vastutusest kohe järgmisel päeval, avades tagamaid, mis nende kärbetega ikkagi seotud olid ja millega nad nõustuda ei saa. Siis tulid Reformierakonna seitse käsku, mis ütlesid, et nüüd päästame olukorra ära. Sellega eralduti jällegi koalitsioonist. Sotsiaaldemokraatide volikogul oli ju ka uus programmiline seisukoht olemas, mis ei vasta praeguse koalitsiooni poliitikale mitte millegi poolest, küll aga läheneb oluliselt Keskerakonna poliitikale.
Kui täna räägitakse, et soov on kriisi juhtida, ja samas vaatame, mis toimub koalitsiooni sees, siis see mulje ei ole veenev. Sedasi ei saa kuidagiviisi tekkida üksmeelt kriisi juhtimiseks.
Väitlesin eespool mainitud küsimustes lugupeetud professor Igor Gräziniga eelnõu teisel lugemisel. Kui tema ei osanud kirjeldatud õigusliku konstruktsiooni kohta midagi vastata, siis andke mulle, kolleegid, andeks, me ei oska seda ju keegi. Ta tõi näiteks president Lennart Meri, kes lihtsalt tegi otsuse ära ja pani Riigikogu sundolukorda. Nii see oligi! Me ei saa öelda, et see asi oli õigesti tehtud, et see oli kõige helgem õiguspraktika. Kahtlemata mitte. Aga kas me tahame seda siis uuesti?
Kuidagi ei saa toetada seda, et Riigikogu tekitab endale probleemi, võtab vastu siduva otsuse ja hakkab seejärel uuesti menetlema. See asi on läbi mõtlemata. Julgen siinkohal öelda, et seaduse autoril on tahe olemas, aga ei ole oskust seda tahet seadusesse kirjutada. Siin on vastuolusid.
Kordan oma küsimuse üle: mis saab siis, kui otsuse vastuvõtmisel ilmutatud poliitilist tahet ei jätku enam eelarvemuudatuseks? Mis riigis siis toimuma hakkab?
Eelnõus on esmakordselt sees ka mõiste "finantskriis". Ükski seadus ei pane tegelikult paika, mis asi see finantskriis tegelikult on. Nüüd me loeme esimest korda, et riigis on ta olemas. Aga siin on suur üllatusmoment, mida meil tasub lausa tervitada või mille peale peaaegu plaksutama hakata: see lõpeb tänase eelnõu põhjal järgmise aasta 1. juulil, kui te olete tähele pannud, nendel otsustel siis enam mõju ei ole. Kui see oleks nii lihtne, siis oleks meil juba helge tulevik silme ees. Aga finantskriis ise kui selline on ju seadustes mõtestamata. Meil on täna seadustes olemas ainult erakorralise olukorra mõiste. Siin seaduses oleks pidanud olema sees, kuidas kriis välja kuulutatakse ja kuidas ta toimima hakkab. Nüüd tekibki mõte, et valitsusel on väga lihtne minna kriisi mõiste varjus igasse valdkonda ja hakata ühe lugemisega otsuseid tegema. See on õigusriigi toimimisele ohtlik praktika. See on kindlasti selle seaduse nõrk koht.
Ma oma eelmises kõnes ütlesin, et me elame õigusriigis ja selle aluseid tuleb tugevdada, mitte kasutada kriisiolukorda võimu tsentraliseerimiseks mingitel kindlatel poliitilistel eesmärkidel. Ma tulen nüüd tagasi oma vana mõtte juurde ja ütlen veel kord: kriisist väljatulek Eestis on kõigi ühine asi. Olen siit kõnetoolist seda varem öelnud ja teen seda ka täna. On tulnud siiski aeg sellest aru saada. Kui koalitsioonis pole enam üksmeelt, siis ei ole seda ju enam kuskil. Opositsioonil puuduvad aga hoovad. Aeg oleks maha istuda, panna kaardid lauale ja leppida kokku, kuidas selles olukorras käitutakse, loobudes päevapoliitilistest eesmärkidest, mis tulenevad eelkõige lähenevatest valimistest. See sõltub koalitsiooni poliitilisest tahtest. Lisaeelarve sidumine usaldushääletusega viis meid sellest palju kaugemale ja kui see seadus täna paika hääletatakse, läheme sellest veel kaugemale. Nii pole meil mingit võimalust vastutust võtta. Ma kordan eespool öeldud mõtet: pärast ei ole mõtet öelda, et Riigikogu on need otsused teinud, sest seda on teinud sel juhul koalitsioon. Aeg aga nõuab radikaalseid abinõusid majanduse elavdamiseks, maksusüsteemi muutmist, unustamata siinjuures inimeste toimetulekut.
Eespool toodud põhjustel meie fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Tänan väga!

Suur tänu! Kolleegid! Kui teil rohkem kõnesoove ei ole, siis lõpetame läbirääkimised ja läheme eelnõu lõpphääletuse juurde. Kuna ka see eelnõu nõuab Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis kõigepealt tuleb meil teha kohaloleku kontroll. Alustame selle ettevalmistamist.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 402. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid oli 1.
Eelnõu 402 leidis toetust ja on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava. Asume lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 360. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu leidis toetust ja on seadusena vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava. Asume eelnõu lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 373. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Eelnõu leidis toetust ja on seadusena vastu võetud.

Viies päevakorrapunkt on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu 345. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu oli 1 ja erapooletuks jäi 1. Eelnõu leidis toetust ja on seadusena vastu võetud.

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise tulu‑ ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 23. veebruaril, otsustas saata ta teisele lugemisele ja panna lõpphääletusele. Muudatusettepanekuid ootuspäraselt ei laekunud. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas, kolleegid, soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna eelnõu läheb lõpphääletusele, siis asume lõpphääletust ette valmistama.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise tulu‑ ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 425. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu leidis toetust ja on seadusena vastu võetud.

Seitsmes päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks on juba kõnetooli tulnud keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Olge hästi tasa, muidu te ei kuule mind üldse! Kõik sai alguse sellest, et meie kolleeg Rain Rosimannus, kes oli siiamaani Riigikogu poolt määratud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liige, esitas seoses paljude väljakutsetega sellel aastal omakäelise avalduse ja arvas, et keegi teine võiks täie tõsidusega pühenduda keskkonnaprobleemide lahendamisele Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. See tingiski keskkonnakomisjonis 23. veebruaril selle küsimuse arutamise. Mina olin enne fraktsioonidele saatnud ka kirjad, kus ma palusin teha 23. kuupäevaks oma ettepanekud uue Riigikogu-poolse kandidaadi esitamiseks. Kandidaate, keda kaaluda, oli meil kaks. Eesti Keskerakonna, Eestimaa Rahvaliidu ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonid esitasid kandidaadiks meie hea kolleegi Rein Ratase ja Reformierakonna fraktsioon oli esitanud Tõnis Kõivu. Me hääletasime avalikult. Rein Ratas ei saanud ühtegi vastuhäält, aga sai natuke vähem poolthääli kui Tõnis Kõiv. Tõnis Kõiv sai 5 poolthäält ja Rein Ratas sai 2 poolthäält. Nii saigi otsuse eelnõu 435 ette valmistatud, et muuta Riigikogu 2007. aasta 5. juuni otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" punkti 1 ja nimetada keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmeks Rain Rosimannuse asemel Riigikogu liige Tõnis Kõiv. Kõik.

Aitäh! Ma tuletan, kolleegid, teile meelde, et me menetleme seda päevakorrapunkti Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 117 kohaselt ja selle järgi on igal Riigikogu liikmel võimalik ettekandjale esitada üks küsimus. Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Milline on opositsiooni ja koalitsiooni vahekord selles nõukogus? Seda on ikkagi Riigikogu praktikas varem järgitud.

Vahekord on täpselt selline, nagu see 2007. aasta kevadel, kui me kokku tulime, sätestatud sai. Ja see räägib koalitsiooni kasuks olulisel määral.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava. Kuna see eelnõu läheb lõpphääletusele, alustame selle ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu 435. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuid oli 2. Eelnõu leidis toetust ja on otsusena vastu võetud.

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Kalev Kallo.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon esitab teisele lugemisele ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu 389. Pärast esimest lugemist arutas komisjon eelnõu koos pärast esimest lugemist esitatud muudatusettepanekutega 26. veebruaril ja põgusalt ka 9. märtsil, kui lisati üks tehniliselt korrastav muudatusettepanek, mis on loetelus number 11 all. Kokku on loetelus 16 muudatusettepanekut, mida võib tinglikult jagada kolme rühma. Esiteks, muudatusettepanekud, mille on esitanud kolleeg Hannes Astok. Teiseks, muudatusettepanekud, mis on tulnud eelnõu algatajalt või arutluse käigus komisjonis ja on vormistatud komisjoni muudatustena. Kolmandaks, muudatusettepanekud, mis tulenevad menetluses olevast sadamaseaduse eelnõust. Nimelt oli tekkimas olukord, kus üks samm tagapool liikuvas sadamaseaduse eelnõus nähti juba ette muudatusi sellesse menetletavasse eelnõusse. Komisjon otsustas algatajaga kooskõlastatult need muudatused kohe sisse viia, et hiljem segadusi vältida. Kolleeg Hannes Astok esitas muudatusettepanekud nr 1, 3, 5 ja 12, millest komisjon nr 1 ja nr 12 arvestas täielikult, nr 5 arvestas osaliselt komisjoni muudatusettepanekus nr 4 ja muudatusettepaneku nr 3 jättis komisjon arvestamata. Muudatusettepanekud nr 6, 9, 10, 14 ja 15 on seotud eelnimetatud sadamaseaduse eelnõuga. Kui sisuliselt veidi kommenteerida, siis puudutavad need nii ehituslubade kui ka kasutuslubade väljaandmist. Mõiste "kohalik omavalitsus" on asendatud kas mõistega "ehitusloa väljaandja" või "kasutusloa väljaandja", kuna sadamaseaduse mitmes kohas ei ole kohalikul omavalitsusel selliseid õigusi. Nende muudatustega see vastuolu kõrvaldati.
Komisjon leidis, et seaduseelnõu on küps saatmiseks saali teisele lugemisele 11. märtsil (see otsustati konsensusega). Samuti konsensusega tegi komisjon ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kolmanda otsuse tegi komisjon veel: juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 18. märtsil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Teise ja kolmanda lugemise vahele jäeti pikem periood seetõttu, et saaks teha põhjaliku korrektuuri ja täpselt kõik üle vaadata, et vältida keelelisi veakesi, mis võivad seadusesse sattuda, ja et vastuvõetud seadus oleks täiesti korrektne. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas, kolleegid, soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava.
Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on teinud Hannes Astok, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Teise muudatusettepaneku on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Hannes Astok, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Neljanda muudatusettepaneku on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Viies muudatusettepanek on tulnud kolleeg Hannes Astokilt ja juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Kuuenda muudatusettepaneku on teinud majanduskomisjon, nii nagu ka seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda ettepaneku, mis on kõik leidnud täielikku arvestamist. 11. muudatusettepanek on samuti majanduskomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist. 12. muudatusettepaneku on teinud kolleeg Hannes Astok, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 13. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, nii nagu ka 14., 15. ja 16. muudatusettepanek. Kõiki neid muudatusettepanekuid on juhtivkomisjon täielikult arvestanud.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja eelnõu teise lugemise lõpetanud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli siseminister Jüri Pihli.

Lugupeetud eesistuja! Hea Riigikogu! Sisejulgeoleku aspektist on isiku identiteet ja selle ühtsena hoidmine muutunud järjest olulisemaks. Et säilitada riigi üldist turvalisust, peab Eesti riik olema valmis tuvastama võimalikult kiiresti riigi territooriumil elavaid ning viibivaid isikuid ja tagama seejuures kogu protsessi usaldusväärsuse. Seepärast on isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu peamised eesmärgid järgmised. Esiteks, täpsustada isikute tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisega seonduvat, uudse aspektina ka digitaalses keskkonnas. Teiseks, sätestada digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi väljaandmist puudutav regulatsioon. Kolmandaks, sätestada, et isikutunnistust ja digitaalset isikutunnistust võib väljastada ka konsulaarametnike kaudu. Neljandaks, sätestada seadusega Siseministeeriumi pädevus anda arvamusi fotol usulistel põhjustel peakatte kandmise kohustuslikkuse küsimuses. Viiendaks, näha ette alaealiste laste osas biomeetriliste andmetega dokumendi taotluse esitamise ja sõrmejälgede võtmise erisused.
Isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisega seotud muudatused on vajalikud, pidades silmas, et kehtivas isikut tõendavate dokumentide seaduses on mõistet "isiku tuvastamine" kasutatud erinevas kontekstis ning mahus, mis muudab isiku tuvastamise toimingu oma sisult ebaselgeks. Seepärast korrigeeritakse seaduses läbivalt mõisteid "isiku tuvastamine" ja "isikusamasuse kontrollimine". Eelnõus eristatakse selgelt kahte toimingut. Need on esmane isiku tuvastamine, mis tähendab isiku identiteedi loomist riigi jaoks, ja teiseks, isikusamasuse kontrollimine, mis toimub juba esmase isiku tuvastamise andmete põhjal.
Kui isikule ei ole eelnevalt välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud dokumenti, tuvastab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet dokumendi taotleja isiku ja kannab andmed isiku tuvastamise kohta isikut tõendavate dokumentide andmekogusse. Isikusamasuse kontrollimisel tehakse eelnevalt riigi poolt tuvastatud isik kindlaks kehtiva isikut tõendava dokumendi või riiklikesse andmekogudesse kantud andmete ning isiku võrdlemise teel. Samuti võib isikusamasuse kontrollimisel võrrelda dokumendi kasutajalt võetud biomeetrilisi andmeid dokumenti kantud biomeetriliste andmetega. Elektroonilises keskkonnas isikusamasuse kontrollimisega seotud muudatused on tingitud sellest, et infotehnoloogia kiire areng on võimaldanud paljud toimingud ja teenused muuta internetipõhiseks. Samas on see toonud kaasa vajaduse isikute usaldusväärsuse tuvastamiseks virtuaalkeskkonnas. Sellest tulenevalt on eelnõus kirjas muudatused, mis puudutavad elektroonilises keskkonnas isikusamasuse kontrolli.
Praeguses õigusruumis on olemas digitaalse allkirja regulatsioon, aga puudub regulatsioon digitaalseks tuvastamiseks. Eelnõus reguleeritakse dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimine ka digitaalsel kujul. See toimub dokumendile kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Selguse huvides ja vältimaks erinevaid tõlgendusi, sätestatakse, et isikut tõendavasse dokumenti kantava digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi annab välja riik.
Eelnõus nähakse füüsilise dokumendi kõrval ette ka digitaalse dokumendi regulatsioon. Füüsilises keskkonnas kasutatavate dokumentide vajaduse katavad ära praegu väljaantavad isikut tõendavad dokumendid. Eelnõuga soovitakse luua võimalus ka dokumentideks, mida saaks kasutada elektroonilises keskkonnas, et kasutada erinevaid e-teenuseid, sealhulgas ka mobiil-ID-d. Digitaalne isikutunnistus on seega digitaalne dokument, mis on kasutatav vaid elektroonilises keskkonnas, st sellega saab digitaalses keskkonnas tõendada isikut ja anda digitaalallkirja. Digitaalsele isikutunnistusele kantakse kaks sertifikaati, nagu tavalisele ID-kaardile digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Digitaalse isikutunnistuse annab välja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ning seda on võimalik taotleda ja kätte saada ka välisriigis viibides.
Eelnõuga nähakse seaduse tasemel ette Siseministeeriumi pädevus anda arvamusi usulistel põhjustel peakatte kandmise kohustuslikkuse küsimustes. Eelnõu puudutab ka Välisministeeriumi kaudu antavate isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Suurima muudatusena aga nähakse ette, et alla 12-aastastelt lastelt sõrmejälgi ei võeta ja selles vanuses laste puhul ei kohaldata biomeetrilise dokumendi taotlemiseks isikliku ilmumise nõuet. Aitäh teile!

Aitäh! Kolleegid, kas te soovite ministrile küsimusi esitada? Esimesena saab sõna Mailis Reps.

Hea minister! Samasuguseid teemasid arutavad Euroopas mitmed riigid ja loomulikult ka Ameerika Ühendriigid. Mõni aasta tagasi oli see võib-olla küll valusam teema ja siis võideldi ülemaailmsete ohtudega natuke elavamalt kui praegu. Aga peamine mure, mille ka inimõigustega tegelevad organisatsioonid on esile toonud, on isikute põhiõiguste kaitse ja selle tagamine, et kogu info, mis kokku kogutakse, oleks ühtpidi riigiasutustele kättesaadav, aga teisalt oleks võimatu sellele alusetult ligi pääseda. Kuidas Eestis lood on? Loomulikult on see kõik tehnika küsimus, aga kuidas te seda probleemi juriidilise poole pealt olete vaadanud?

Ühelt poolt on olemas väga head digitaalsed võimalused, mis tulevad Eestiski järjest rohkem kasutusele. Teiselt poolt eksisteerib tõesti andmekaitse problemaatika: andmekaitseseadustik, andmekaitse võimalused ja andmekaitse tugevus selle valdkonna kontrollimisel ja reguleerimisel, ka asutuste enda valmisolek tagada andmekaitse. See problemaatika on äärmiselt tähtis ja seda arvestatakse selliste muutuste elluviimisel kindlasti ühe tähtsaima komponendina.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Hannes Astok.

Hea minister! Kõigepealt tahan teid kiita selle eelnõu koostamise eest. See on tõeliselt progressiivne eelnõu, sest võimaldab digitaalses keskkonnas asja ajada ja elu väga pikkade sammudega edendada. Aga ma ei saanud seletuskirjast hästi aru, kuidas on korraldatud digitaalse isikutunnistuse väljaandmine sellisel juhul, kui see ei ole seotud füüsilise isikutunnistusega? Kui antakse välja too teine või kolmas digitaalne isikutunnistus, mis võib-olla ei ole üldse füüsilisele kandjale kantud, kuidas siis toimub selle väljaandmine ja sellesama isiku samasuse võrdlemise protsess? Ehk teisisõnu: kui mul on mobiil-ID, kas ma pean selleks minema Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, et ta endale käima saada?

Digitaalisikutunnistusi tuvastatakse digitaalses keskkonnas. Esimene võimalus on saada selline digitaalisikutunnistus, mis võib sarnaneda meie tavalise isikutunnistusega. See on kasutatav ainult digitaalses keskkonnas, füüsiliselt seda Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ei ole. Seadus näeb ette ka võimaluse, et tehnika arenedes on neid ka kuskil mujal võimalik välja anda, Siseministeeriumi eri asutustes – seal on näiteks infotehnoloogia- ja arenduskeskus –, aga ka mujal, kui on sõlmitud vastav haldusleping. Mobiiltelefoni puhul, kui see vastab teatud tunnustele, mida Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on kontrollinud, ja kui see on tehniliselt võimalik, võttes arvesse ka andmekaitse probleeme, võib seda välja anda ka keegi muu. Kui esimene on tuvastatud, siis teist, isiku samasuse kontrollimist saab teha ka mujal, aga peavad olema tehnilised võimalused. Üksikasju ei ole võimalik siin tutvustada, aga see peab vastama samadele tingimustele kui esmane digitaaldokument, mida annab välja KMA.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Lugupeetud minister! Palun täpsustage ühte momenti. Loen seaduseelnõust välja, et alla 6-aastast last ei daktüloskopeerita ja tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet. Teie justkui väitsite, et see piir on 12 aastat?

Te märkasite õiget momenti! See tuleneb sellest, et Euroopas on praegu arutusel  biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemine ja sõrmejälgede võtmine alaealistelt. Kui siiani oli piirvanus kuni 6 aastat, siis meie peame vajalikuks tõsta selle 12 aasta peale, sõltuvalt sellest, kuidas Euroopas selles osas läheb. Alguses oli jah nõue, et kuni 6-aastastelt sõrmejälgi ei võeta, nüüd on mindud tagasi selle juurde, et alla 12-aastastelt ei võeta.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Küsimusi on täna palju, aga eks me vestle mõnes teises ringis. Mind huvitab aga küsimus, mis natukene selle seaduse temaatikast ehk välja läheb, eks minister otsusta, kas ta vastab sellele. Meil on väga suuri edusamme mõnes valdkonnas, samas näiteks elanikeregister takistab meid igal sammul. Me läheme digitaalses maailmas väga palju edasi, meil on väga palju võimalusi, siis aga põrkub riigiaparaat sellisele toredale asjale nagu elanikeregister. Kas te tulete kunagi välja seaduseelnõuga, mille puhul me saame öelda, et suur aitäh, minister, et te selle jamaga olete lõpuks hakkama saanud?

Ma ei tahaks vastata oma kolleegi eest, kes kohe siia pulti tuleb. See on regionaalministri pädevus ja minu meelest sellega tegeldakse. Siseministeeriumi sisejulgeoleku inimesed annavad endast kõik, et see asi saaks ära menetletud.

Aitäh ministrile! Kolleegidel rohkem teile küsimusi ei ole. Läheme edasi. Kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Ene Kaupsi.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud ministrid! Vabariigi Valitsus on algatanud eelnõu isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmiseks. Põhiseaduskomisjon juhtivkomisjonina arutas eelnõu oma istungil 19. jaanuaril. Eelnõu sisu tutvustas komisjonile ja küsimustele vastas minister Jüri Pihl. Arutelul osalesid ka ministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Kairit Mägi ja sama osakonna õigusnõuniku kt Ele-Marit Eomois.
Lühidalt veel kord eelnõu sisust. Eelnõuga täpsustatakse varem kehtinud välismaalase ja kolmanda riigi kodaniku mõistet, samuti isikute tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisega seonduvat. Eelnõuga nähakse ette digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi regulatsioon ning isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ka konsulaarametniku kaudu. Karistusseadustikus toodud tähtsate isiklike dokumentide loetelusse lisatakse ka digitaalne isikutunnistus. Eelnõu kohaselt on digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 250 krooni.
Komisjonis toimunud arutelu käigus tekkisid komisjoni liikmetel ka mõned küsimused, millele härra minister ja tema abilised vastasid. Siinkohal võib-olla mõned näited nendest küsimustest. Kuidas toimub digitaalse isikutunnistusega isiku tuvastamine? Härra minister vastas, et digitaalsete andmete põhjal, milleks on vastavad sertifikaadid, koodid ja paroolid sarnaselt digitaalallkirjaga. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kannab andmed isiku esmase tuvastamise kohta isikut tõendavate dokumentide andmekogusse, mille põhjal pärast on tuvastamine võimalik. Küsimus: kas digitaalne isikutunnistus on kohustuslik? Vastus: see on vabatahtlik ja lisavõimalus isikutunnistuse kõrval. Küsimus: kas eelnõu puudutab ka m-identiteeti? Vastus: ka mobiiltelefoni kaudu isiku tuvastamise võimalus on olemas. Kui osapooltel on vastavad sertifikaadid ja mobiiltelefonil on nagu arvutilgi vastavad tehnilised võimalused, siis on kõik hästi.
Laiem arutelu tekkis peakattega dokumendipiltide üle. Praegu kehtiva korra kohaselt on peakatet usulistel põhjustel dokumendipildil lubatud kanda, kuid see on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega. Õiguskantsler on sellele tähelepanu juhtinud ja väljendanud seisukohta, et see peaks olema reguleeritud seadusega. Eelnõus on kirjas, et konkreetne isik esitab dokumendi väljaandjale muu hulgas ka Siseministeeriumil arvamuse peakatte kandmise kohustuslikkuse kohta. Peakate võib usulistel põhjustel olla peas, kui see on usulises ühenduses kohustuslik, kui on kindlaks tehtud isiku kuulumine ühendusse ja fotol on nähtav isiku nägu kõrvast kõrvani ja alalõuast otsmiku ülemise osani.
Kõik need küsimused-vastused ära kuulanud ning arutelu ära pidanud, jõudis komisjon konsensuslikult oma menetluslike otsusteni. Otsustati teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. märts kell 16.45. See on komisjoni ettekandjana minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid, kas te soovite ettekandjale küsimusi esitada? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 395 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. märtsi kell 16.45. Eelnõu 395 esimene lugemine on lõppenud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli regionaalminister Siim Valmar Kiisleri.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Planeerimisseadus jõustus 1. jaanuaril 2003. aastal ja on seni kehtinud ilma suuremate muudatusteta. Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu on koostatud selleks, et veelgi süvendada olemasolevaid seadust läbivaid üldpõhimõtteid, täpsustada vahepealse praktika käigus vajalikuks osutunud seadussätete sõnastust ning teha muudatused mõne planeerimisega seotud seaduse sätetes. Seega, eelnõuga kavandatakse kehtivas planeerimisseaduses sisalduvate põhimõtete süvendamist, mida on vaja selleks, et tagada inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi, kehtestada detailplaneeringu menetlemise rangemad reeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega, ning juhtudel, kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud, tagada puudutatud isiku kaasamine detailplaneeringu koostamisse ja parem võimalus oma õiguste kaitsmiseks. Ka on eesmärk laiendada elektroonilisel teel suhtlemist ja informeerimist planeeringute koostamise käigus ning tagada toimiv olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku mehhanism ka sellisel juhul, kui objekt jääb mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile.
Eelnõu üks eesmärk on seaduse sõnastuse täpsustamine ja erineva tõlgendamise võimaluste välistamine. See vajadus on ilmsiks tulnud ka mõne kohtulahendi puhul. Kohtulahenditest on ilmnenud vajadus anda seaduses teatud mõistete selgitused, näiteks täpsustada detailplaneeringu illustratsiooniga seotut. Seaduse sätete sõnastuse täpsustamise vajaduse on mõningatel juhtudel esile toonud ka sama sätte kohta korduvalt esitatud küsimused. Seadusesse tehakse ka täpsustused, mis tulenevad teistes õigusaktides tehtud muudatustest, näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine seoses Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonnaametiks ühendamisega.
Eelnõuga ei muudeta planeerimisseaduse ülesehitust ja struktuuri. Seadusesse lisatakse paragrahv, milles reguleeritakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikuga seotud küsimusi.
Tahan siinkohal lisada, et eelnõu menetlemise käigus selgus väga palju ka põhimõttelisi muudatusettepanekuid, mida eelnõu ei kajasta. Põhjus on see, et Justiitsministeeriumi eestvedamisel on algatatud ehitus- ja planeerimisseadustiku kodifitseerimine, kuhu on kaasatud eri ministeeriumide esindajad. See töörühm teeb ära suure töö nende kahe seaduse kokkuviimisel ja ühtlustamisel. Seetõttu lahendatakse paljud põhimõttelised küsimused selle kodifitseerimise raames. Siin on tehtud seaduse struktuuri muutmata hädatarvilikud muudatused.
Ma ise pean oluliseks veel eraldi rõhutada puudutatud isikute teavitamisega seonduvat. Kui juhtub see, millest palju juttu on olnud, et kuhugi meie naabrusesse kerkib hoone, mille ehitamisest me seni midagi ei teadnud, siis peaks abi saama sättest, et kohalik omavalitsus edastab teate detailplaneeringu algatamisest planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. Samuti oleme kohaliku kogukonna arvamuse jõulisema esindamise huvides eelnõusse kirjutanud sätte, mis ütleb, et planeeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht tuleb planeeritava maa-ala elanikke esindavatele mittetulundusühingutele teatavaks teha, kui nad on avaldanud kohalikele omavalitsustele soovi, et neid informeeritaks avalikest väljapanekutest. See oleks kõik. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt saab sõna Kalvi Kõva.

Riigikaitsekomisjoni liikmena küsin sellist asja. § 15 lõige 2 punkt 5 sätestab, et maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise. Kuna paljud riigikaitseobjektid on riigisaladusega kaitstud, ehk siis kohalikud omavalitsused ei tea üldse, mis mõnel laoterritooriumil on – kas seal on sokid või mingid märksa raskemad asjad. Mis te arvate, võib-olla see lõige pole kõige parem? Kui kavandatakse näiteks mõnda silda ja selle taga kuskil asub tähtis laoplats, siis peaks see ring ehk laiem olema?

Eks see ole kohaliku omavalitsuse hindamise küsimus. Me oleme tugevdanud sätet, et planeeringu vastuvõtmisel tuleb silmas pidada avalikke huve. Me oleme seda sõnastust selgelt tugevdanud. Kui menetlemise käigus tekib parem ettepanek, kuidas riigikaitselisi huve kajastada, on tore. Ilmselt ei ole otstarbekas, et Kaitseministeerium kõiki planeeringuid pidevalt üle vaataks. Kui on ettepanek mingi loetelu näiteks lisada, siis kindlasti oleme selleks muudatuseks valmis.

Sõna saab kolleeg Aleksei Lotman.

Hea minister! Riigikogu muutis äsja planeerimisseadust, lisades sellele ühe lõike. Teie praegu esitletavas eelnõus pole sellega arvestatud, kuigi ajal, kui te eelnõu esitasite, oli see juba menetluses. Kuidas te sellesse suhtute, kui eelnõu viiakse menetluse käigus kooskõlla ka juba vastuvõetud seadusmuudatusega?

Me oleme olnud ühel arvamusel, et inimeste teavitamine peab paranema ja seda tuleb teha kiiresti, ootamata ära kodifitseerimist. Me oleme olnud pisut erineval seisukohal selles, milline teavitamisviis on kõige tõhusam. Ma arvan, et topelt ei kärise – kokkuvõttes võivad mõlemad sees olla. Kui see rahuldab kõiki osapooli, las siis olla mõlemad võimalused sees. Hullem on, kui asjast huvitatud isik kavas olevatest plaanidest teada ei saa, kui see, et ta kahest kohast seda teada saab.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ministrile ei ole. Läheme edasi ettekannetega. Kutsun kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Margus Lepiku.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Kõnealune seaduseelnõu oli majanduskomisjoni istungil arutelul 12. veebruaril. Seda tutvustasid meile regionaalminister ning Siseministeeriumi nõunik Külli Heinla,  planeeringute osakonna juhataja Liisa Pakosta ja planeeringute osakonna nõunik Merje Muiso. Majanduskomisjon leidis, et asjaomaste seaduste muutmine on vajalik, ja tegi järgmised ettepanekud: saata Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 11. märtsil ja teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Need ettepanekud tegi majanduskomisjon konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna Mark Soosaar.

Lugupeetud kolleeg! Kas majanduskomisjon niisama kergelt nii suurt ja nii arvukate muudatustega eelnõu arutaski? Kas sisulist arutelu ei toimunud? Mulle on igal juhul torganud silma, et planeerimisseaduse muutmisel on suhteliselt vähe tähelepanu pööratud üleriigilisele planeeringule. See on meil niisugune nähtus, millest suur osa Riigikogu liikmeidki ei ole teadlikud. Teatavasti lõpeb praegu kehtiva üleriigilise planeeringu aeg juba järgmisel aastal. Kas teil ei tekkinud poleemikat, et üleriigilise planeeringu menetlemine võiks efektiivsem olla?

Majanduskomisjonis oli päris põhjalik arutelu. Ma ei hakanud siin kõiki küsimusi ette lugema, mida käsitleti. Ja lisaks majanduskomisjoni koosolekule arutati seda seaduseelnõu päris mitmes töögrupis. Eraldi üleriigilist planeeringut majanduskomisjon ei arutanud, seda puudutati seoses mõningate küsimustega. Aga nagu te aru saate, on täna eelnõu esimene lugemine ja kõigil saalisolijail on võimalik muudatusettepanekuid esitada. Need on väga oodatud.

Sõna saab kolleeg Mai Treial.

Lugupeetud ettekandja! Nagu te oma väga lühikeses ettekandes nentisite, esitasite te eelnõu meile muudetud kujul. Seega te asusite komisjonis pisut teistsugustele seisukohtadele kui Vabariigi Valitsus. Millised need muudatused olid?

Muudatused olid tehnilised. Seaduse sisu ja mõtet ei muudetud. Eks töögruppides tuleb tihti mitmesuguseid, näiteks keelelisi ja sõnalisi parandusi teha. Need on nüüd selles eelnõus tehtud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Minu jätkuküsimus on selline: kas selle suure seadusmuudatuste paketi kohta komisjonis ka kriitilisi märkusi oli? Ja kas komisjonis tehti ettepanek, milline võiks olla kahe lugemise vahel esitatavate muudatusettepanekute tähtaeg?

Loomulikult on iga seaduseelnõu kohta kriitikat, aga siinkohal peab tunnustusena Siseministeeriumile ütlema, et see pakett oli väga hästi ette valmistatud ja tugevat sisulist kriitikat komisjoni liikmed koosolekul ei teinud. Ja õige märkus, ma jätsin muudatusettepanekute tähtaja ütlemata. Täpsustan nüüd, et see on 25. märts kell 12.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Aleksei Lotman.

Kas vajaduse eest viia n-ö muudetav seadus kooskõlla täna muudetud seadusega hoolitseb komisjon ise või selle eest peavad hoolt kandma fraktsioonid?

Mina saan asjast aru niimoodi, et seadusmuudatus, mille algatasid rohelised, on vastu võetud ja see kehtib. Kuna kõnealune seadus seda enam uuesti ei muuda, siis kehtib see alates hetkest, mil see vastu võeti. Ma ei näe kummalgil poolel vajadust uueks tegevuseks.

Kolleegidel rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kas soovite fraktsioonide nimel avada läbirääkimisi, kolleegid? Esimesena saab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Austatud regionaalminister! Ruumiline planeerimine on ülitähtis valdkond, sest sellega määratakse meie riigi, meie maakondade, meie valdade arengu olulised lülid: logistikasüsteemid, rohekoridorid, elamualad, tootmisalad jne. Sellega määratakse ära kõik see, mida käsitleb põhiseaduse § 53, sätestades, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda.
Meie, sotsid, ootame selles valdkonnas palju tõsisemaid ja suuremaid muudatusi. Ootame, et üleriigiline planeering hakkab olema dokument, mis võib-olla tulevikus kehtestatakse parlamendis. Nii oleks see efektiivselt seotud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide planeeringutega ja tulevikuks tekiks ka üleeuroopaline planeering. Me ootame, et maakondade planeeringud hakkavad paremini sobima üleriigilisse võrgustikku ja nii allapoole välja. Sest mis see planeerimine muud on kui – kasutan nüüd Peipsi tagant pärit kujundit – ühe matrjoška teise matrjoška sisse panemine. Planeeringud peavad kõik väga hästi omavahel klappima nagu üks tõeline poliitiline, arhitektuuriline, demograafiline ja sotsiaalne kunstiteos. Me ootame ka seda, et avalik ehk üldine huvi oleks planeerimisseaduse kaudu tugevamini esindatud. Sest meie põhiseaduse § 32 ütleb, et eraomandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt, aga praegu kehtiva planeerimisseaduse § 9 alusel on võimalik detailplaneeringuga suuremat ühiskondlikku kokkulepet ehk üldplaneeringut suhteliselt kergelt muuta. Jah, põhjendatud vajaduse korral, aga see põhjendatud vajadus peaks lähtuma avalikust ehk üldisest huvist. Sugugi mitte igasugune põhjendatud vajadus ei saa veel olla ettekäändeks üldplaneeringut kergekäeliselt muuta.
Nii et mõttekohti on tolles seaduseelnõus palju. Kutsun üles kolleege nii paremalt kui vasakult poolt mõtlema kuni 25. märtsini ning esitama tõsiseid ja kaalukaid ettepanekuid! Meie erakond toetab esimese lugemise läbimist, ka teise lugemise läbimist, kuid ootame, et eelnõu täieneks paljude sisuliste ettepanekutega. Vaatan siin Trivimi Velliste, Riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimehe poole. Tahaksime väga, et kultuuripärandi kohalik kaitse ehk miljööalade kaitse oleks selgemini planeerimisseaduses sätestatud, mitte nii, nagu see kehtivas seaduses on. Ka kõnealuses eelnõus on seda vaid mokaotsast nimetatud: et jah, on olemas küll mingid miljööalad. Aga kuidas neid kehtestatakse? Ja kuidas karistatakse neid omavalitsusi, kes ei ole ettenähtud tähtajaks üldplaneeringuid kehtestanud? Minu andmetel kuni 1/3 Eesti Vabariigi omavalitsustest ei ole tähtaegadega, mis olid aastaks 2006 ja, kui ma ei eksi, 2007, veel hakkama saanud. Nii et mõtlemiskohti on palju ja töötagem koos edasi! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Määran eelnõu 410 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 25. märtsi kell 12. Eelnõu 410 esimene lugemine on lõppenud.

Läheme edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Proua eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu on väga vajalik eelnõu ja ma kutsun teid üles olema selle poolt kindlalt ja kõikumata. Eelnõu aitab kaasa sellele, et kaubad liiguksid Euroopa Liidu siseturul sujuvamalt. Järelikult on põhjust arvata, et ka meie ettevõtjad võidavad, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008. aasta 9. juuli määrust on kõikjal Euroopa Liidu riikides rakendama hakatud. Mida meie peame selleks tegema? Ennekõike aitab see eelnõu ühtlustada vastastikuse tunnustamise põhimõtet kaupade vaba liikumise osas ja sätestab protseduurireeglid siseriiklike tehniliste normide alusel kaupade vabale liikumisele piirangute tegemiseks. Aga see ei ole kõik. Eelnõu näeb ka ette luua liikmesriikides nn toote kontaktpunktid. Toote kontaktpunktide eesmärk on tagada ettevõtjatele võimalus saada infot liikmesriigis konkreetsete toodete kohta kehtivate nõuete kohta. Eelnõu näeb ette, et Eestis piisab ühest kontaktpunktist, selleks saab olema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisaks kõnealuse seaduse tehnilisele lihvimisele täiendame ka halduskoostöö seadust. Selle eesmärk on lihtsustada halduslepingu sõlmimist Eesti standardiorganisatsiooniga. Kutsun teid üles seda eelnõu toetama! Aitäh!

Aitäh! Kolleegid, kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole, täname ministrit! Läheme edasi järgmise ettekandega, milleks on majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki ettekanne. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 26. veebruari koosolekul. Nii nagu täna, andis majandusminister Juhan Parts meile koosolekul koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse nõuniku Ago Pelisaarega ammendava ülevaate seaduse tagamaadest, eesmärkidest ja rakendamisest. Enne seda oli käinud koos väikene töörühm, kes oli eelnõu teksti parema selguse huvides teinud tehnilisi muudatusi ja täpsustusi. Komisjon otsustas pärast mitte kuigi kirglikku arutelu saata Vabariigi Valitsuse algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogule täna lugeda ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 18. märts 2009 kell 12. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole, täname ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 415 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. märtsi kell 12. Eelnõu 415 esimene lugemine on lõppenud.

Meie 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekande teeb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmine on ka vajalik ja ma kutsun teid samuti üles seda eelnõu toetama. Põhiline selle seaduseelnõu algatamise mõte on, et maagaasi hinna kujunemise mehhanism oleks rohkem avalik, et selle kohta oleks rohkem informatsiooni. See peaks ka tagama, et need hinnad oleksid võimalikult läbipaistvad, niivõrd, kui nad läbipaistvad olla saavad.
Me näeme ette, et selle seaduse jõustumise korral muutub kodutarbijatele müüdava gaasi hinna kooskõlastamise regulatsioon. Selle kohaselt peab kodutarbijale müüdava maagaasi piirhinnad Konkurentsiametis kooskõlastama turgu valitsev gaasiettevõtja, ülejäänud, väiksemad müüjad hinda kooskõlastama ei pea. See tuleneb asjaolust, et alates 2007. aasta 1. juulist on gaasiturg avatud. Olukorras, kus on üksainus turgu valitseva seisundiga ettevõtja, puuduvad muud tõhusa konkurentsi tingimused, on kodutarbijatele müüdava gaasi piirhinna kooskõlastamine tururegulaatori poolt vajalik meede, kaitsmaks tarbijaid hindadega manipuleerimise eest ning tagamaks kodutarbijatele mõistliku hinnaga gaasi müügi universaalteenusena. Väikesed gaasiettevõtjad, kes ostavad kogu müüdava gaasi AS‑ilt Eesti Gaas, sõltuvad oma müügihinna kujundamisel Eesti Gaasilt ostetava gaasi hinnast. Sellest lähtuvalt peame otstarbekaks, et edaspidi ei pea need väiksed gaasiettevõtjad gaasi müügihinda kooskõlastama. Seadusmuudatus soodustab väikeste gaasiettevõtjate konkurentsivõime paranemist, andes neile võimaluse olla oma hinnakujunduses senisest paindlikum. Juhul kui müüja pakutud hind või tingimused ei ole sobivad, on tarbijal õigus osta gaasi ükskõik milliselt gaasimüüjalt. Siiski jääb väikestele gaasiettevõtjatele kohustus, mille kohaselt peab gaasimüüja Konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama hindade moodustumist.
Teine muudatus puudutab energiakandjate hinna sagedase muutumisega seonduvat olukorda. Praeguses seaduses on ette nähtud kolmekuuline hinna etteteatamise aeg, see on liialt pikk, arvestades turu muutusi. Seadusmuudatusega lühendame hinna etteteatamise tähtaega. Selle kohaselt avalikustab gaasimüüja kodutarbijale müüdava gaasi piirhinnad või gaasi müügihinna ning teavitab nendest ostjat vähemalt üks kuu enne kehtima hakkamist. Kuna maagaasi osakaal soojuse tootmisel on ligikaudu 46% ning gaasi hinna muutus mõjutab otseselt ka soojuse hinda, lühendatakse soojuse piirhinna avalikustamise tähtaegu ka kaugkütteseaduses.
On veel üks muudatus, see puudutab maagaasi seaduse § 26 lõiget 3¹. Muutmise järel näeb see ette, et juhul kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast seda, kui võrguettevõtja vastavasisulise teatise saatmisest on möödunud 45 päeva.
Ühtlasi on eelnõu eesmärk viia maagaasiseadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga 2008/92, mis käsitleb tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihinna läbipaistvamaks muutmist. Nimetatud direktiiviga muudeti elektri- ja gaasihinna andmete kogumise ja esitamise metoodikat, mistõttu on vaja muuta sellekohast regulatsiooni ka maagaasiseaduses.
Eelnõu jõustumine seadusena võimaldab saada täpsemat teavet maagaasi ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta, et hindade kujunemise alused oleksid avatud turu tingimustes selged ja läbipaistavad. Kuna aga kehtiv seadus näeb ette võrguettevõtja ja müüja kohustuse esitada Statistikaametile andmeid maagaasi hinna kohta, ei too seadusmuudatus kaasa mingit täiendavat töökoormust Statistikaametile ega ka täiendavaid kulusid riigieelarvele.
See oleks eelnõu lühike tutvustus. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on teile küsimusi. Esimesena saab sõna Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Järjekordselt kasutame üht mõistet ja see on "mõistlikult põhjendatud hinnatase" või "mõistlik põhjendatud hinnatase". Kuidas selle gaasihinnaga ikkagi lood on? Kas see vastab nn mõistlikule põhjendatud hinnatasemele ja kuidas seda reaalselt tagada? Teine pool küsimusest on, et jah, on võimalus valida müüjat, aga kui sisuliselt igal pool polegi teisi gaasimüüjaid peale Eesti Gaasi?

Aitäh! Kui tagantpoolt pihta hakata, siis tõenäoliselt te lugesite seda osa seadusest, mis puudutab väikseid gaasimüügiettevõtteid, kes vahendavad. Nendele loob see seadus võimaluse tegelikuks konkurentsiks, neil on teatud võimalus konkureerida, siin on mingisugune konkurentsi koht. Eesti reaalne olukord on täna täiesti selge – me saame gaasi ühest allikast, mis tähendab seda, et gaasi Eestisse importija on monopoolses seisundis, ja seda tuleb ka arvestada.
Nüüd küsimus mõistlikest hindadest. Ma olen teiega täiesti nõus, et gaasihinna tõus ja naftahinna tõus viimasel aastal on olnud üle mõistuse kõrge. Õnneks tullakse jälle kahe jalaga maa peale tagasi ja me oleme näinud ka väga kiiret kukkumist. Kui nüüd rääkida sellest seadusest, siis mida Konkurentsiamet saab tegelikult hinna kujundamisel arvestada, on ikkagi see kulude osa, mis tekib Eestis gaasi transportimisel ja müümisel lõpptarbijale. Meil pole sellist õiguslikku lahendust. Võib ju küsida, kas Konkurentsiametil peaks olema mingisugunegi võimalus hinnata, et kas see gaasihinna valem, mille järgi Eesti Gaas peab läbirääkimisi gaasi tarnijaga ehk meie idanaabri ettevõttega Gazprom, ja sellest valemist tulenev kulukomponent, mis muide on kõige suurem – kuni 90% meie gaasi hinnast – kuuluks kuidagiviisi Konkurentsiameti regulatsiooni või järelvalve alla. Sellist õiguslikku konstruktsiooni ei ole olnud võimalik luua. Me teame, et on gaasihinna kokkulepped riikide vahel, me oleme näinud mitmesuguseid juhtumeid. Eesti puhul on juba 1990. aastatest niimoodi, et tegemist on siiski ettevõtetevaheliste läbirääkimistega. Kas Eesti Gaas räägib piisavalt hästi läbi ja saab hea hinna – me saame siin võrrelda ainult analoogsetes olukordades olevate riikide gaasihindadega. Üldiselt võib kinnitada, et hinna mudel, mis Eesti Gaas on Gazpromiga kokku leppinud, vastab enam-vähem lahendustele meiega analoogsetes riikides. Aga ometi ei tähenda see seda, et monopoolses seisundis oleva tarnija gaasihind oleks piisavalt läbipaistev ja piisavalt aktsepteeritav. Kuid see on hoopis teine teema, kindlasti on see Euroopa Liidu ja Venemaa pikaajalise energiakoostöö küsimus, energiaharta küsimus ja veel palju muud, mis siin sisse tuleb.
Mis on meie vastus sellele? Meie vastus saab olla ikkagi see, et gaas on paljuski asendatav kütus ja ka Eestis on see paljuski asendatav kütus. Iseküsimus, mis tasemest see asendav kütus on tarbijale odavam või soodsam, võrreldes sisseostetava gaasiga. Kuid kindlasti on kuskil see piir, kus isegi olemasolevates katlamajades tasub gaas asendada põlevkiviõliga. Kui me mõtleme oma tulevikuinvesteeringutele, ja me tuleme energiamajanduse arengukavas nende juurde ju õige pea, siis me võiksime jätkata seda diskussiooni, kuidas tekitada gaasile teatud alternatiive.

Aitäh! Järgmisena saab sõna Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelnõus on öeldud "turgu valitsev gaasiettevõtja". Kas teile ei tundu, et see tuli natuke keeruliselt välja. Võib-olla kirjutame kohe, et  Eesti Gaas?

Maailmas on palju rohkem asju, mis on igavikulised. Eesti Gaas, ma prognoosin, ei ole igavikuline, juba kaubamärgi tõttu ei pruugi ta olla igavikuline. Näiteks 1970. ja 1980. aastatel  kindlasti ei eksisteerinud AS Eesti Gaas, ta oli mingisuguse teise nimega. Nii et seadusandja tasemel ei ole kindlasti kasulik või tark nimetada konkreetset ettevõtet. Ma kasutan võimalust juhtida siin vahemärkusega teie tähelepanu sellele, et kui me räägime Eesti Gaasist, siis kindlasti seisab meie ees Euroopa Liidu gaasituru liberaliseerimise paketi ülevõtmise küsimus. Teisisõnu, tänases olukorras, kui silmas pidada Eesti Gaasi ja tema omanike struktuuri ning selle gaasimonopoli toimimise struktuuri, on ka meie ees küsimus, kuidas me Euroopa Liidus kokkulepitud direktiivi, juhul kui Euroopa Parlament selle lähikuudel lõplikult heaks kiidab, üle võtame. Ma ei välista, et ainuüksi see ülevõtmine võib tuua kaasa Eesti Gaasi struktuuri muutmise küsimuse ehk võib tuua kaasa ka tema ärinime muutumise. Kujutage ette, kui me peaksime hakkama ainult seda nime muutma! Ma loodan, et argumenteerisin, kaitsesin seaduseelnõu praegu piisavalt hästi.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh! Ega väga palju variante asendada gaasi näiteks soojamajanduses tõesti ei ole, sest eks vedelkütuse hind sõltub naftabarreli hinnast ja see võib ka uuesti tõusta. Aga minu küsimus on, et kas Eesti riik saaks olla Eesti Gaasile üks hea kaaslane läbirääkimiste pidamisel gaasi hankimise ja selle üle, kuidas hinda kujundada?

Aitäh! Ma kommenteeriksin siiski teie sissejuhatust. Ka praegu on Eestis enamikus soojatootmisettevõtetes teatud hinnatasemel üsna reaalne minna üle kütteõli peale, teatud kütteõli peale, mida puhtalt meie kontrollime, mida me toodame oma põlevkivist. See, et naftahinnad on maailmaturuhinnad – lepime sellega. Lepime sellega, et meie ümber on maailm, ja katsume arvestada, siin ei ole midagi teha.
Mis puudutab riigi panust, siis ma ei kujuta seda ette. Meie tänane gaasiregulatsioon on selline, et läbirääkimisi peavad ikkagi ettevõtted omavahel. Riigi toomine siia olukorras, kus Eesti riik ei ole isegi mitte Eesti Gaasi aktsionär, politiseerib selle. Ma arvan, et energia sedalaadi politiseerimine ei ole hinnaläbirääkimistel kindlasti mõistlik. Muuta läbirääkimised konkreetse hinna üle poliitiliseks on minu arvates täiesti vale tee. Seda on üritatud teha ja mitmed Euroopa praktikad näitavad, et see on vale. Mis aga on küll poliitiline ja kus Eesti riik saab ka toimetada, on ikkagi see, et tõepoolest sünniks selline mõistlik energiakokkulepe energia tarnijate ja tarbijariikide vahel. On olemas energiaharta, millega, nagu me teame, kõik olulised tarnijad või selle tooraine omanikud ei ole ühinenud, sellest tuleb samuti mitmeid probleeme. Need on kindlasti poliitilised küsimused. Pikaajalised energiakokkulepped tarnijate ja tarbijariikide vahel on midagi sellist, millesse küll tasuks riigil panustada, niipalju kui see meist sõltub.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaan Kundla.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! See on tõsi, et me sõltume ainult ühest gaasitarnijast. See on küllaltki ebanormaalne ja riskantne olukord. Millised on väljavaated seda olukorda muuta, et ta ei oleks enam ainutarnija?

On kaks varianti. Esimene on asendada gaas mõne teise kütusega. Me oleme rääkinud siin fossiilsetest kütteainetest, õlist. Aga miks mitte ka biomass, mida ju reaalselt juba kasutatakse. Meil on omavalitsusi, linnasid, kus see on kasutusele võetud. Ma arvan, et see on õige suund. Majanduslikud arvutused sõltuvad väga palju, nagu juba enne sai räägitud, maailmaturuhindadest, mis võivad olla väga kõikuvad, aga mingisugune stabiilsus on ikka olemas. On ka teine variant, mida on arutatud, ja selle juurde, ma arvan, võiksime tulla energiamajanduse arengukava arutelul. Ma esitan täna küsimuse, siis me saame seda edasi arutada: kas on mõistlik, võimalik, mõttekas rääkida meie turul sellise olukorra loomisest, kus oleksid vedelgaasiterminalid, teisisõnu, Eesti tarbijatel oleks alternatiivne gaas ja reaalselt transporditav gaas. Tänased arvutused näitavad, et see nõuab tunduvalt suuremat turgu kui Eesti. Aga see on juba hoopis teine jutt. Teoreetiliselt ei saa ka seda varianti välistada.

Suur tänu! Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi järgmise ettekandega, milleks on majanduskomisjoni liikme kolleeg Veskimäe ettekanne.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Minister andis eelnõust põhjaliku ülevaate. Sellest lähtuvalt ma eelnõu sisul enam ei peatu. Komisjon arutas eelnõu nii töögrupis kui komisjoni koosolekul ja saatis ta muudetud kujul saali.
On ilmselt üks teema, mida võiks arutada. Kui komisjoni liikmetel ja ka teistel Riigikogu liikmetel on ideid, mis puudutavad seda, kuidas gaasi hinda saaks automaatselt allapoole suruda tingimustes, kus sisseostuhind võib muutuda või maailmaturuhind võib muutuda, siis olge head, muudatusettepanekute tähtaeg on 25. märts, esitage neid mõtteid. Teatavasti on kõik sellises monopoolses seisus olevad ettevõtjad varmad korrigeerima hinda nii, et see läheks ülespoole, aga mitte nii varmad seda allapoole laskma. Ma arvan, et nii algataja – vähemalt nii nad komisjonis kinnitasid – kui ka kõik majanduskomisjoni liikmed on seda meelt, et kui on vähegi mingeid häid ideid, kuidas sundida korrigeerima seda hinda kiiremini alanemise suunas, siis igal juhul on kõik sellised asjad hästi teretulnud, tulgu need siis opositsiooni või koalitsiooni poolt. See on eelkõige üks selline teema, mida komisjon otsustas esimese ja teise lugemise vahepeal veel igal juhul arutada ning vaadata, mis ideid ja mõtteid on.
Põhimõtteliselt oli komisjoni otsus aga teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata, nii nagu ma juba ütlesin, muutmisettepanekute tähtajaks s.a 25. märts kell 18. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me ei ava läbirääkimisi. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 25. märts kell 18. Eelnõu 426 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie tänane istung on lõppenud. Kena päeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 16.04.