Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud ministrid! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 47 Riigikogu liiget, puudub 54.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.

Palun esimene küsimus kolleeg Karel Rüütlilt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Isamaa ja Res Publica Liidu esimees härra Mart Laar märkis, et kui Riigikogu ei suuda mai lõpuks reformi elluviimises kokku leppida, pole seda võimalik põhiseadust muutmata lähima nelja aasta jooksul teha. Kuidas te kommenteerite oma erakonna esimehe seisukohta ja mis põhjustel see reform hiljem enam põhiseaduspärane ei ole?

Aitäh! Nii nagu teie kolleeg Mart Laar, nii loodan ka mina väga, et haldusreform teostatakse juba sel aastal ja et Riigikogu saavutab kokkuleppe selles suhtes. Mis puutub lähimasse nelja aastasse, siis Eestis on omavalitsuste ühinemisi toimunud ka korraliste valimiste vahelisel perioodil. Aga siin on kõlanud ka väiteid selle kohta, et kui need ühinemised ja sellega seotud valimised viia läbi lühema perioodi jooksul kui neli aastat, mida sätestab meie põhiseadus, siis juristid on eri seisukohtadel, aga kindluse mõttes tuleb sel puhul tõsiselt otsa vaadata ka põhiseaduse muutmise võimalusele.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Hea minister! Reformiplaani järgi antakse valla- või linnavolikogule arvamuse esitamiseks aega vähemalt 15 kalendripäeva, arvates eelnõu valla- või linnavolikogule esitamisest. Tähtajaks vastamata jätmise puhul loetakse eelnõu heakskiidetuks. Valla- või linnavolikogudel ei ole füüsiliselt võimalik 15 päevaga otsust vastu võtta, sest valla- või linnavolikogud ei suuda 15 päevaga kõiki neid materjale läbi töötada. Jääb mulje, et tegelikult te ei soovigi omavalitsustelt sisulist vastust saada.

Aitäh! Materjalid on juba praegu avalikud. Siseministeerium on selle jaoks avanud ka eraldi blogi, kus kõik soovijad saavad materjalidega tutvuda. Kui ma vaatan, kuidas mõnes meie omavalitsuses võetakse väga lühikese aja jooksul vastu põhimääruse muudatusi, väga põhjapanevaid otsuseid, siis ma olen veendunud meie volikogu liikmete suutlikkuses üle Eesti ja nende säravates teadmistes, mõistuses teha need otsused vajaduse korral kiiresti ära.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Hea minister! Senise hea tava ja praktika kohaselt on enne kohalike omavalitsuste reformi läbi viidud rahvaküsitlus, mis on põhinenud nende kohalike omavalitsuste valimisnimekirjadel. Praegu tahetakse elektrooniline hääletamine läbi viia kolme nädala jooksul, aga alles hiljuti me nägime, kuidas ühes kohalikus omavalitsuses viidi ka läbi hääletus, mida IRL väga tõsiselt ja teravalt kritiseeris. Miks te kardate 222 omavalitsuses läbi viia rahvaküsitlust, mis põhineks valimisnimekirjadel ja milles sellisel juhul saaksid osaleda kõik selles vallas elavad inimesed?

Aitäh! Ei ole siin tõesti mingit kartust. Nõustun teiega, et näide meie kõige suurema kohaliku omavalitsuse kohta küsitluse läbiviimisest oli halb selles mõttes, et isikut ei tuvastatud. Meie plaan on selgelt läbi viia küsitlus, pidada nõu kohalike inimestega just sel viisil, et iga isik tuvastatakse. See tagab selle tulemuse usaldusväärsuse. Mitte nii, et pärast kõlavad süüdistused selle kohta, kuidas keegi on väidetavalt mitu korda hääletanud või väidetavalt vale nime all hääletanud. Et seda tüüpi spekulatsioone välistada, peab isikud tuvastama. Selles suhtes olen teiega nõus.

Head kolleegid! See on väga aktuaalne küsimus, aga me tahaksime jõuda ilmselt ka majandusliku olukorra juurde. Kui palju meil siin on küsijaid? Aleksei Lotman, ma panen teid viimaseks küsijaks. Palun, kohapeal registreeritud küsimus, Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Teie enda siiras soovis ma ei kahtle, sest teie kui regionaalminister ikkagi soovite, et see reform toimuks. Aga nüüd hakkame vaatama, kuidas seda läbi viia ja kes sellega nõustuvad. Praegu ma loen: Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatus on teatanud, et ta teie haldusreformi kava ei toeta, ja ütleb, et omavalitsuse mudeli 15 + 5 kohta ei ole tehtud ühtegi uuringut ning lähemal ajal ei ole ka kavas teha. Ma küsiksin seda, kas te olete valitsuses arutanud, kas te olete peaministriga koos istunud ja kas näiteks peaminister teie reformikava toetab ja kuidas ta toetab? Ma mäletan, et kui eelmine reform oli, siis peaminister oli see, kes tegelikult vedas sellist haldusreformi kava?

Aitäh! Kõigepealt, mis puutub Eesti Maaomavalitsuste Liitu, siis kohtusin nende juhatusega just eile ja oli väga huvitav arutelu. Loomulikult on ka erinevaid arvamusi ja paraku, kui me vaatame neid seisukohti, milline täpselt peaks olema Eesti territoriaalne jaotus, siis kahjuks jõuame me sinna välja, et peaaegu niipalju kui on inimesi, niipalju on ka arvamusi, aga kusagil tuleb kokkulepped teha. Ma arvan, et te peaksite peaministri käest küsima, mida ta täpselt arvab. Minule on ajakirjandusest jäänud kõrva peaministri väljaütlemine, et kindlasti selline reform, nagu Kiisler on välja pakkunud, parandaks teenuste kvaliteeti kohapealsetele inimestele ja ma arvan, et see on üks väga tugev argument. Seda ütles samal pressikonverentsil välja ka teise või kolmanda koalitsioonipartneri tollane esimees. Ma arvan, et see on üks väga oluline seisukoht, millest me peame lähtuma. Me võime siin väga palju arutleda rahastamise erinevate nüansside üle, aga see, et kohapealsed inimesed saaksid head teenust, peaks olema lähtekoht ja see annab mulle lootust, et tulemus on positiivne.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd! Palun vajutage klahvile "Sõna"!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Ma lõpuks siiski sain, aga mul on kaval küsimus ka! Teie haldusreformi kava teostamisel on märgata ilmseid kiirustamise märke. Ma julgen ka väita seda, et pärast teie esimese katse läbikukkumist või nurjumist, olulist rikastumist selles kavas praegu veel ei ole – selleks polnud aegagi. Minul on õigustatud küsimus, mis on teie või teie erakonna tegelik eesmärk selle reformi nii kiirel teostamisel. Üks on selge – lähenevad valimised kiirustavad asja. Teine asi on selge – valitsusel on lihtsam korraldada ja edu saavutada 20 omavalitsuses kui 227 omavalitsuses, teades, et praegu teie koduerakonnal valdades veel eriti suurt toetuspinda ei ole. Kas te suudate meid veenda selles, et teie reformi eesmärk ei peitu mitte katses mõjutada valimistulemusi oma koduerakonna kasuks? Ma tänan!

Aitäh! Eestis toimuvad pidevalt valimised või valimiste-eelsed kampaaniad. Meie valimistsükkel on väga tihe, sellele on erinevad poliitikud ka tähelepanu juhtinud. Kui me võtame kriteeriumiks selle, et lähema nelja aasta perspektiivis ei oleks ühtegi valimist, siis ei saakski Eestis ühtegi reformi teha – kahjuks on see nii, või õnneks, sest demokraatia on tagatud. Mis puudutab meie erakonna toetamist, siis see on kindlasti üle Eesti suurem kui teie erakonnal – selles suhtes ma ei muretse ja selle pärast ei ole meil vaja mingeid äkilisi liigutusi teha. Meie eesmärk on, et Eesti saaks tugevad omavalitsused, kes säilitaksid maal kohapealse elu, et neil oleksid selleks spetsialistid, et neil oleksid selleks rahalised vahendid, et nad oleksid tõesti tugevad seda teostama. Praegu on probleem, et paljud omavalitsusjuhid on väga püüdlikud, teevad südamest oma tööd, aga käed jäävad lühikeseks. Meie reformi eesmärk on nende võimalusi parandada.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Vastupidi oma kolleegi Arvo Sarapuu arvamusele, kes arvab, et te tahate seda reformi ellu viia, mina küll nii ei usu ega arva. Vaadates seda, kuidas te selle reformi n-ö toorelt välja käisite, vaadates seda, kuidas teised koalitsioonikaaslased on sellesse ajakirjanduse kaudu suhtunud, on minul jäänud mulje, et te käisite ta pauh välja asja eelnevalt läbi töötamata. Lihtsalt teete show`d! Öelge mulle, palun, kas te ikka usute, et sellest ligilähedaselt sellisel kujul asja saab? See on väga tähtis. Inimene peab ju uskuma, millega ta tegeleb, eriti sellise suure programmi puhul.

Aitäh! Jah, olen teiega nõus, inimene peab ise uskuma ja mina ise usun, et sellest asja saab. Ja ma usun seda, et kui seda ei tehta ära aastal 2009, siis mingil hetkel tuleb see Eestis niikuinii ära teha. Paraku on siin 15 aastat seda asja uuritud ja mida kauem teda edasi lükatakse, seda radikaalsem ta on, kui ta ükskord tuleb. See on ka reaalsus. Ja praegu on juba riigikontrolör öelnud selgelt välja oma seisukoha ja õiguskantsler oma seisukoha. Selles mõttes küll ei saa öelda, et asjad oleksid Eestis liikunud liiga kiiresti, pigem on probleem, et need on liikunud liiga aeglaselt.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud esinaine! Hea minister! Minu küsimus on võib-olla natuke teise nurga alt, aga väga otseselt sellega seotud küsimus. Kui te haldusreformi kava ette valmistasite ning vaatasite seda 25 000 piiri ja linnade koosseisu, kas te tegite seda koos haridus- ja teadusministriga? Koolireformi kava on ju üsna sama loogikaga välja pakutud, et koolipiirkonnad kõvasti kokku tõmmata. Sellistest arvudest ei ole küll juttu olnud, aga on räägitud olulisest kokkutõmbamisest.

Aitäh! Oleme haridusministriga arutanud seda, kas tema väljapakutud kava ja minu väljapakutud kava omavahel ka haakuvad, kas nad töötavad koos ühtse tervikuna. Tulemus on see, et oleme jõudnud järeldusele, et jah, nad sobivad omavahel kokku, kui mõlemad reformid läbi viia, siis nad hakkavad koos tööle.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite õigesti, et reformi eesmärk peaks olema parem teenuste osutamine ja parem teenuste kättesaadavus. Aga teisalt te ütlesite ka siin äsja, et te usute kangesti, ja mulle tundubki pigem veenvana see, et teie jaoks on haldusreform justkui usuküsimus, usuasi. Sest olgem ausad, ega kusagil pole öeldud, missuguseid teenuseid nendes praegustes väikestes omavalitsustes, mis teie eelnõu kohaselt peaksid justkui võib-olla saama osavalla staatuse, osutama hakatakse, missugused on pädevused osavalla ja vallavalitsuse vahel, ehk praktiliselt ei ole tegelikult mingisugust informatsiooni. Peale usu ei ole nendel väikeste omavalitsuste inimestel mitte millelegi toetuda, et asi läheb tõepoolest teenuste osutamise suhtes paremaks. Minu küsimus ongi lihtsalt see, miks ei ole te seni suutnud siiski laiemalt lahti rääkida, missugused on pädevused erinevate struktuuriüksuste vahel, olgu ta osavald või vallavalitsus, ja mis siis ikkagi juhtuma hakkab.

Oleme lähtunud eeldusest, et säilib see praegune põhimõte, et meie omavalitsusüksused on tegelikult väga vabad selles, kuidas nad oma funktsioone kohapeal jagavad. Mõni on moodustanud näiteks tugevad linnaosad, delegeerinud sinna palju ülesandeid, teine ei ole seda teinud. See põhimõte on täna kirjas. Siin on valikukoht. Võib minna seda teed, et riik kirjutab omavalitsusüksustele väga täpselt ette, kuidas ja kus mingeid ülesandeid peab täitma, aga siin ei tohi kindlasti üle piiri minna. Ma pigem pooldan seda, et kohalik volikogu ise otsustab selle üle. Mis puudutab infot, siis ma juhin tähelepanu selle seaduseelnõu §-le 3 "Avalike teenuste kättesaadavuse tagamine". Te olete seda ilmselt ka lugenud ja see ütleb esiteks, et liitmise tulemusel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama valla või linna elanikele avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli enne kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist. Teiseks on seal öeldud, et avalike teenuste osutamist korraldatakse kõikides asustusüksustes, kus enne kohaliku omavalitsuse üksuste liitmist paiknesid valla- või linnavalitsused. Aitäh!

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Me ei räägi praegu haldusreformist mitte nagu nägemusest või ideest või niisama ettepanekust, mis võiks tekkida, vaid räägime nagu programmist ja kavast. Siit ka küsimus: kas on ikkagi detailselt arvestatud, kui palju ressursse vajab see haldusreformi läbiviimine. Kas on juba ette nähtud või arvestatud tuleva aasta eelarve praeguses tegemises ka need numbrid, mida on vaja arvestada, ütleme ressursside ümberjagamisel ja kõigis teistes tegemistes, mis on seotud selle reformiga? Kas see ressursside osa on üldse läbi mõeldud või on see praegu ainult raamtasemel?

Jah, oleme nende kulude peale igapidi mõelnud. Olen kuulnud väga palju selliseid hirmutavaid väiteid, et haldusreform läheb kohutavalt palju maksma. Kui me vaatame seda seaduseelnõu ja sellest tulenevaid kulusid, siis kui seda teha nii, nagu me oleme välja pakkunud, on sisuliselt kõige suurem kulu rahvaküsitluse korraldamine. Siin ei ole väga suuri kulusid, sest omavalitsusele jäetakse võimalus ise edasi otsustada, kuidas ta oma tegevuse korraldab. Väide, et selle seaduse vastuvõtmine justkui tähendaks kohe automaatselt paljude inimeste koondamist, ei ole vähemalgi määral tõene. Vastupidi, siia seaduseelnõusse on sisse kirjutatud, et olemasolevate omavalitsusüksuste praegused töölepingud lähevad üle uuele moodustuvale omavalitsusüksusele, kes on nende lepingute õigusjärglane. Nii et ei tule selliseid kulusid, nagu on tihti väidetud.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Teie olete kahtlemata haldusreformi ettevalmistamisel praegu võtmeisikuks ja kõige paremini kursis ka kõikvõimalike nüanssidega. Kui suur on teie hinnangul tänase päeva seisuga tõenäosuse protsent, et see esitatud haldusreformi kava ellu viiakse?

Minul ei ole selliseid selgeltnägemise võimeid. Mina saan lähtuda sellest, mis on reaalselt. Ja reaalselt on muutunud see, et enam ei eitata administratiivset liitmist. Selgelt mõeldakse kaasa ka selles kontekstis, mida ju eelmisel aastal, kui ma selle ettepanekuga välja tulin, ei oldud nii väga valmis tegema – olukord riigis oli hoopis teine. Me teame, et see annab igal juhul kindlustunnet, et edasiliikumine on võimalik. Aga kokkuvõttes otsustab ju Riigikogu enamus, otsustavad meie partnerid valitsusliidust. Nii et eelkõige on see küsimus teistele, et kui kiiresti nad oma vastuse formuleerivad. See on küsimus Riigikogu fraktsioonidele, sest ma arvan, et siin võiks tulla toetust ka opositsioonierakondade fraktsioonidelt. Minu arust oleks see suurepärane.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui teie haldusprojekt näeb rohelist tuld, siis tähendab see kõvasti koondamist, nende inimeste koondamist, kes praegu kohalikes omavalitsustes töötavad. Härra minister, te ütlesite, et probleemi on palju uuritud, ja rääkisite härra Efendijevile vastates sellest, et selle läbiviimiseks ei ole vaja teha palju kulutusi. Aga ma mõtlesin, et ikkagi küsin teilt, kas teil on olemas arvud, kui palju kohaliku omavalitsuse spetsialiste läheb koondamisele ja kui palju on kohalikel omavalitsustel vaja raha nendeks koondamisteks.

Aitäh! Ma just selgitasin siin eelnevalt kolleegile, et see seaduseelnõu sätestab selgelt, et töölepingud lähevad üle liitumise tulemusel moodustuvale omavalitsusüksusele, mis tähendab, et otseselt seadusest tulenevalt ei koondata mitte ühtegi inimest. Kui edaspidi leiab mõni omavalitsus oma tegevuses oma vabal tahtel mingeid optimeerimise võimalusi, siis tal on seadusandlikult see loomulikult olemas. Küll aga näen ma seda, et praegu on paljudes väikestes omavalitsusüksustes inimesi vähem, kui on vaja reaalselt ülesannete täitmiseks. Me oleme siin ka erinevatest uuringutest lähtunud, näiteks Geomedia uuringust tulenevalt peaks ühes normaalses vallavalitsuses olema vähemalt 13 inimest, lisaks tugifunktsioonidele, kes tegelevad erinevate teenuste osutamisega, et nad saaksid minimaalselgi määral spetsialiseeruda. Umbes pooltel meie omavalitsustel ei ole praegu nii palju ametnikke. Ma näen eelkõige seda, et kui on suuremad omavalitsusüksused, siis need inimesed saavad ümber profileeruda ja keskenduda ühele valdkonnale, mida nad saavad tugevamalt teha. Mitte nii, et nad peavad tegelema saja asjaga ega jõua ühessegi süveneda.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Haldusterritoriaalne muudatus, eriti veel selline, mis on keskvõimu algatatud, nõuab inimeste kaasamist. See tähendab tavaliselt seda, et kõigepealt saadetakse vastav ettepanek kohalikele volikogudele, volikogud tulevad kokku, arutavad, annavad mingisuguse arvamuse, on nad siis poolt või vastu, on neil mingisugused omad aspektid juures, ja pärast volikogu otsuse edastamist peab toimuma selle otsuse arutelu, ehk siis kas nende inimeste arvamust arvestatakse või ei arvestata – tihtipeale on see tõde seal vahepeal. Kõik see peab olema põhjendatud ja kaalutud. Mitu päeva olete te ette näinud kohalike volikogude arvamuste läbiarutamiseks ja kaalutud arvestamiseks või mittearvestamiseks ja selle otsustamiseks? Kas te olete kindel, et see tähtaeg vastab ka meie põhiseaduse sätetele, põhiseaduse mõttele?

Aitäh! Olen kindel, et vastab põhiseaduse mõttele. Mida rutem võtab Riigikogu seaduse vastu, seda pikem aeg on. Oleme ette näinud miinimumina 15 päeva. See arutelu võimalus on kindlasti olemas, enne kui valitsus võtab seadusest tulenevalt vastu määruse, mis uue jaotuse kehtestab.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et haldusreformiga on tegeldud juba 15 aastat ja nende aastate jooksul on läbi viidud mitmeid analüüse ja küsitlusi jne. Seda kõike on natuke muidugi tehtud. Aga kas te seletaksite veel kord praegust varianti, seda 15 pluss 5, kuidas te jõudsite selle tulemuseni. Kas tõesti on õigem nii, et valitsuses valmib mingisugune otsus ja alles siis alustatakse läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, õigusteadlastega, rahvaga jne, või peaks ikkagi käituma hoopis teisiti – kõigepealt tegema analüüsid, vestlema kohalike omavalitsustega, vastu võtma otsused ja alles siis rakendama haldusreformi?

Aitäh! Analüüse, uuringuid on tehtud tõepoolest väga palju, nagu te isegi viitasite. Neid on tehtud ka minu ametisoleku ajal väga palju. See teema on olnud põhiteema. Kui ma olen rääkinud ükskõik millise Eesti piirkonna omavalitsusjuhtidega, on see ikka tõusetunud ühel või teisel kujul. Ma juhin tähelepanu, et seaduseelnõu ei sätesta 15 + 5, vaid ütleb, et minimaalne omavalitsuse suurus peaks olema 25 000 elanikku, välja arvatud Hiiumaa puhul, kus lihtsalt maakonna piires on elanike arv väiksem. Nii et seal on valikuvõimalused. Näiteks Harjumaal elab praegu umbes 125 000 inimest, kui me Tallinna elanikkonna välja jätame. Siin on neid valikukohti ja otsustamiskohti küll, mille üle aru pidada.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Hea minister! Te nimetasite äsja ka ühe väga konkreetse arvu. Konkreetsed arvud jätavad vähemalt pealiskaudsel vaatlemisel mulje, justkui oleks mingi väga teadusliku asjaga tegemist. Kontrollin siis seda muljet. Kas selle arvu taga, konkreetse arvu taga on mingi väga konkreetne arvutus, teoreetiliselt hästi põhjendatud, või selle konkreetse arvu taga on mingi väga konkreetne empiiriliste vaatluste rida, mis on pädevalt korraldatud ja pädevalt kogutud andmetega?

Aitäh! Ega seda ideaalset numbrit, mis kõigile meeldiks, ei ole olemas. Nii nagu ei ole olemas ideaalset suurust, et me ütleme, et see üks suurus sobib täpselt igale poole üle Eesti. Nagu ma siin viitasin, tõesti, nii palju kui on inimesi, on arvamusi, mõni arvab, et peaks olema pisut suurem, mõni arvab, et peaks olema pisut väiksem. Kui rääkida selle valdkonna tunnustatud asjatundjatega, siis kui nad on ühes ruumis koos, on nad kokkuvõttes ikkagi veidi erinevatel seisukohtadel. Nad on üldiselt veendunud, et meie väikesed omavalitsusüksused peaksid olema suuremad, nende suurus peaks olema ühtlasem. Me võime siin rääkida eri riikide näitest. Loomulikult, see sõltub sellest, milliseid funktsioone omavalitsusüksused täidavad. Kas nad näiteks korraldavad gümnaasiumiharidust või ei korralda, või täidavad nad mingeid muid ülesandeid, ja sõltuvalt sellest kindlasti suuruse optimaalsus vastavalt sellele muutub. Kui me vaatame võrdluseks teisi riike, siis näiteks Taanis on väga tõsiste uuringute tulemusena välja öeldud, et soovitatav suurus on 30 000, minimaalne suurus on 20 000. Soomes on öeldud, et nende teenuste osutamiseks, mida seal osutavad omavalitsusüksused kas koos või eraldi, peab miinimumpiirkond olema 20 000. Siin absoluutset tõde, nagu ma rõhutasin, ei ole, aga 25 000 korral oleks meie väiksemate maakondade puhul maakondlik jaotus loogiline ja ta liigub ilusasti kokku selles üldpildis.

Nüüd absoluutselt viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te kutsusite ka opositsiooni appi haldusreformi küsimusega tegelema. Rahvaliidu fraktsioon kohtuski teie ja teie esindajaga eile fraktsioonis. Arutasime neid küsimusi päris põhjalikult, kusjuures Rahvaliidu fraktsioon andis teile kaasa omapoolse haldusreformi nägemuse paketi. Loodame, et see arutelu ja koostöö saab olema väga viljakas. Minu küsimus on teie võimaliku lahenduse kohta haldusreformi läbiviimiseks. Missugused võiksid olla lahendused konkreetsele elanikule, mis läheb tal paremaks, mis võib tal minna keerulisemaks ja kas selle kohta on väga selge ülevaade olemas?

Aitäh! Paremaks läheb see, et ta saab kaasa rääkida suuremate otsuste puhul, ta saab suurema territooriumi osas oma sõna sekka öelda valimiste kaudu. Tekib kindlasti olukord, et selle omavalitsusüksuse, mis tema elu korraldab, rahalised võimalused on suuremad ka tema piirkonnas, näiteks spordihall ehitada või mõnda muud teenust korraldada. Ma arvan, et peaaegu kõik tunnistavad, et teenuse kvaliteet kasvab, et inimesed, need spetsialistid, kes korraldavad temale vajalikke teenuseid, on professionaalsemad, sest nad saavad oma tööd iga päev teha. Ma tooksin näite rahaliste võimaluste poole pealt selle perioodi eurorahade kasutuselevõtmisest, Euroopa Liidu toetustest. Tänase seisuga, kui me räägime rakendatavatest projektidest sel perioodil, siis meil on hetkel 61 omavalitsust, mille territooriumil ei ole rakendatud veel ühtegi selle perioodi Euroopa Liidu toetusega projekti. Need 61, uskuge või ärge uskuge, on väikesed omavalitsused, midagi ei ole parata.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Varekilt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Eelmise aasta sisemajanduse kogutoodang vähenes 2007. aastaga võrreldes 3,6%. Neljanda kvartali sisemajanduse kogutoodang vähenes 9,7%. Iga päevaga töötute arv suureneb, majanduses on suuri tagasilööke. Valitsus on vastu võtnud eksportivate ettevõtete tugipaketi. Ma siin üle kuu aja tagasi esitasin teile küsimuse selle kohta ja te vastasite mulle, et kohe läheb see tugipakett töösse. See on 6,1 miljardit krooni ja te näete ette, et 1300 ettevõtet saaks kuni 30 miljonit krooni toetusi oma majanduse kuumendamiseks. Kui kaugele on selle tugipaketiga jõutud – seal on viis alalõiku – ja kas praeguseks on kellelegi juba väljamakseid tehtud?

Aitäh! Laias laastus on need erinevad sammud selles tugipaketis rakendamisel. Kõige olulisem plokk sellest, mis nõuab ka Riigikogu otsust, on n-ö keskmised pikaajalised ekspordigarantiid. See on seaduseelnõu ja ma väga loodan, et me jõuame eri ministeeriumide vahel ühtsele nägemusele, ning õige pea, minu pärast kas või sel neljapäeval, võib-olla järgmisel neljapäeval saab valitsus seda seaduseelnõu juba arutada sellisel kujul, et edastada ta siia Riigikokku. Teiste meetmete kohta on valitsus põhimõttelise otsuse langetanud, me oleme vastavad Euroopa struktuurifondi vahendid ümber suunanud. Ja näiteks mis puudutab omakapitali laenumeedet, mis puudutab teatud laenukäenduste meedet, siis neid saavad ettevõtted juba kasutada. Üks meede oli see, mis puudutab võimaliku täiendava laenuressursi loomist väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks koostöös pankadega. Sellele oleme me valitsuse tasandil põhimõtteliselt jah öelnud, me oleme valmis sellega töötama. Praegu on küsimus selles, et nüüd me peame siis koos pankadega reaalselt n-ö initsiatiivid algatama. Ma ei näe siin praegu enam takistust. Majandusministeeriumi poolt on põhiline rakendusüksus KredEx, kes ka koos pankadega selle teema kallal töötab. Ühe täiendava meetme – te rääkisite sellest 6,1 miljardist –, mis kabinetis tekitas väga ettevaatlikku lähenemist, oleme me natuke ümber profileerinud ja see on sel neljapäeval kabinetis arutelul. See puudutab koostöös pankadega teatud laenuressursi suunamist ettevõtlusele mahus 400 miljonit krooni. Nii et lühikokkuvõte on selline, et nad on kõik töös, ja ma väga loodan, et märtsikuu lõpuks oleme kõik otsused teinud. Aga ka praegu on ettevõtjatel juba põhjust suhelda KredEx´iga oma probleemide puhul.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Jah, nagu te ütlesite, on need meetmed, mis on pikaajalised, ja on need meetmed, mida on võimalik kiiremini ellu viia. Oli rõõm kuulda, et te tõite välja just selle meetme, mis puudutab koostööd pankadega ehk pankade rahastamine koos riigi garantiiga. Ettevõtted ootavad käibevahendeid iga päev, see on nende ellujäämise küsimus. Seaduspakett on Riigikogusse tulemata. Te ütlete, et on vaja veel teatud kooskõlastamisi. Milline ministeerium praegu seda ikkagi kinni peab, et pakett on jäänud Riigikokku tulemata? Üle kuu on läinud edasi sellise tulekahjulise küsimusega, kus me saaksime meie ettevõtlust praegu tugevasti toetada.

Ma ei ütleks, et keegi otseselt takistab, lihtsalt, mis puudutab neid keskmisi ja pikaajalisi ekspordigarantiisid, siis ma juhin tähelepanu, et see ei ole mingi pikaajaline meede, vaid see on garantii, mille kestus on pikem tavapärasest kaupade-teenuse ostmisest ja müümisest väljaspool Eestit või Eestisse, see kestab kauem. See nõuab suuremat kapitali KredEx'ile. Selle kohta on meil ka täiendavad organisatsioonilised otsused ja see loomulikult nõuab nii Rahandusministeeriumilt kui ka Justiitsministeeriumilt süvenemist, et asi oleks kõik korras ja hästi tehtud ka juriidiliselt. Selles suhtes töö käib ja ma väga loodan, et lähinädalatel me suudame saavutada ühise nägemuse ja see eelnõu jõuab teie ette.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Ega ma seda teemat siin Riigikogu infotunnis enne ei jäta, kui te saate välja öelda, et vaat nüüd on teatud krediidiliinid või garantiiliinid ettevõtetele avatud. Küllaltki ladusalt läks valitsuses 1,7 miljardi andmine naabervabariigile Lätile, aga oma vabariigi sees ei lähe asjad nii kiiresti, kui peaksid minema. Tahaks tõesti näha, et te läheksite sõnadelt tegudele. Kuidas on praegune seis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt vaadates, mis puudutab Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamist, eelkõige just omavalitsuse poole pealt, omafinantseeringute garantiide poolt? Kui omavalitsus ei suuda omafinantseeringut tagada, kas riik tuleb siin kaasa?

Aitäh! Ma võib-olla korrigeeriksin teie sissejuhatust, kuna ka mõned ettevõtjad vaatavad meie arutelu pealt, et ka praegu on ettevõtjatel, kes tegelevad ekspordiga ja kellel see majanduskeskkond on muutunud, põhjust võtta KredEx'iga ühendust ja n-ö oma probleem sinna lauale panna. Ka praegu ju kehtib seadus, et meil on võimalik lühiajaliselt ekspordigarantiisid anda ja kui me vaatame praegust garantiide mahtu, siis on veel piisavalt ruumi, kuid see pakett arvestab ka selle kasvu vajalikkust ja teatud eripärasid, mis tulenevad praegusest majanduslikust olukorrast. Nüüd Euroopa vahendid. Mina arvan, et põhiline asi, kui me räägime praegu töökohtadest, mis on kõige tähtsam – töökohtade hoidmine ja võimalik uute loomine –, siis küsimuse all on ennekõike ettevõtluse programmid. Me oleme läbi vaadanud ettevõtluse programmid, mis on meil töös, ja nad on väga erilaadsed. Oleme vähendanud seal bürokraatiat. Terve rea otsustega, mis ma olen viimase kahe nädalaga langetanud, oleme me bürokraatlikke nõudeid lihtsustanud. Kindlasti annab seal veel midagi teha, aga selles suhtes oleme me väga paindlikud, kus vähegi on võimalik bürokraatlikke nõudeid vähendada, et ettevõtjate teenindamine oleks kiirem, me seda teeme, ja ma arvan, et see on väga oluline. Siin tegelikult ka selle raha kasutamine sõltub ju initsiatiividest altpoolt, kui palju on ettevõtjatel reaalset initsiatiivi. Nad on väga eripalgelised, alates stardirahadest kuni suurte innovatsiooniprogrammide ja tehnoloogiaarenduskeskuste toetamiseni. Teine küsimus on see, et majandusministeeriumil ei ole väga palju ühisprojekte omavalitsustega, on mõned infrastruktuuriprojektid. Põhiline on jälle Tallinn – tule taevas appi, ikkagi Tallinn – Ülemiste keskuse projekt, Põhjaväila projekt, Nõmme raudteeülesõidukoha projekt, suured infrastruktuuriprojektid, mis annavad tööd ehitajatele, ehitusmaterjalitööstusele – need asjad ei liigu piisavalt rahuldavalt. Mis puudutab riigi projekte, siis selles suhtes oleme me kehtestanud majandusministeeriumis absoluutse n-ö rohelise tule reegli ...

Lugupeetud minister! Aeg on läbi!

Ma usun, et sel aastal me saavutame päris häid tulemusi, et reaalselt ka turule tuleb suuri projekte.

Lugupeetud minister! Teil on vastamiseks kaks minutit!
Head kolleegid! Nüüd on meil kaheksa kohapeal registreeritud küsimust, kuid ilmselt kõigini me ei jõua, sest justiitsminister Rein Langile tahetakse ka küsimusi esitada. Alustame praegu Marika Tuusiga.

Aitäh, proua Ergma! Austatud minister! Kahtlemata on Eesti majanduslangus koos Lätiga praegu Euroopa suurim – 9% ja prognoositakse suuremaidki arve. Euroopa langus on 2% ja meie veame seda arvu siin allapoole. Venemaal on umbes 0,7%. Vaatame, mida teised riigid teevad. Näiteks Ameerika tõstab praegu tulumaksu 35%-lt 39,5%-ni. Soome alandab näiteks toidu käibemaksu, et ostmine elavneks. Ameerika tõstab tervisekindlustuse summasid, stipendiume jne. Miks me ei taha nendest eeskujulikest riikidest eeskuju võtta? Kui praegu ajaleht Times loetleb pingereas 25 inimest ja probleemi, kes on süüdi kõiges selles, siis meie, vastupidi, ütleme, et loobugem majanduskriisi süüdlaste otsimisest.

Aitäh teile! Jäin mõtlema, mis oli teie küsimus. Kas minu arvamus ühtib väljaöeldud arvamusega süüdlaste mitteotsimise kohta? See on hoopis pikem jutt ja seda võiks rääkida hoopis teises kohas. Kutsuge mind fraktsiooni ja arutame neid süüdlaste küsimusi.
Ma paari sõnaga ütlen siiski küll. Jah, te olete õigesti aru saanud, et minu arust on Eesti majandus piisavalt väike, meil ei ole mõtet võtta ette kõike, mida näiteks suudavad USA ja suuremad majandused ning isegi hoopis teisel arenguastmel olev Soome majandus praegu majanduse elavdamiseks teha – me ei saa neid üks-ühele kopeerida. Ma arvan, et meie jaoks on praegu esimesel kohal ikkagi kohanemine, kohanemine kulude-tuludega, kui me räägime majanduse mõttes, nii avalikus sektoris kui ka erasektoris. See on kõige tähtsam! Ma arvan, et see, et me oleme võtnud vastu eelarve korrektsiooni riigi tasemel, on väga oluline samm.
Nüüd teine punkt, tuleme selle majanduse elavdamise juurde. Ma arvan, et esimene, millest me oleme rääkinud, on see ettevõtluse tugipakett, mis on pigem praegu olemasolevate ettevõtete teatud töökohtade hoidmine. Teiseks: millised võiksid olla elavdamise programmid? Ma võtaksin võib-olla kaks asja – neid võib nimetada palju, aga minu arvates üks on kindlasti see, kui me räägime tööpoliitikast. Ma tean, et teil on homme siin Riigikogus järgmine arutelu, ka valitsus arutab, ministeeriumid arutavad, kuid minu arvates on praegu keskne küsimus, et tegelikult toimib tööturupoliitika, kus me suudame tööandjad ja töö kaotanud inimeste motivatsioonid kokku viia. Meil on selleks piisavalt raha. Minu arust me peaksime tegelikult sellest n-ö mugava tööpoliitika ajast kiiresti väljuma. Loomulikult on siin kõigil valitsuse liikmetel oma panus, aga põhifookus on kolleeg sotsiaalministril. Me püüame kindlasti aidata ja minu arust need värsked ideed ja kiire reageerimine on hästi olulised. Kolmas samm, mida majandusministrina tahan ette tuua, on ettevõtluse rahvusvahelistumise n-ö süsteemne pakett. Ma usun, et ...

Hea majandusminister, aitäh! Palun järgmine küsimus, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Majanduskriisi ajal on meie valitsus millegipärast kogu lootuse pannud Rahandusministeeriumile, kelle ainsaks töövahendiks on imeloom nimega kärp, ja kärbitakse kõiki valdkondi ühetaoliselt, arvestamata sellega, et mõnes valdkonnas ei oleks vaja mitte kärpida, vaid isegi finantse võib-olla juurde anda. Et majanduskriisist välja tulla, oleks loomulik, et juhtroll olekski hoopis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Ma tahangi küsida, et ilmselt on teil oma plaan olemas, kuidas majandust elavdada ja kriisist välja tulla. Põgusalt oli mõnest asjast ka juttu, aga kui lühidalt panna n-ö punkthaaval teie kava paika, siis milline see oleks?

Ma arvan, et me oleme siiski sellises täiesti erakorralises olukorras, ma mõtlen nii maailmamajandust tervikuna kui ka Eesti majandust, mille osas meil kogemusi ei ole. Ja kui me mõtleme valitsuse võimaliku rolli peale, siis on täiesti selge, et me vajame hästi ühtset tegutsevat valitsust. Isegi hoidume sellistest üksikutest arvamustest, et üks või teine valdkond üksinda suudab välja vedada. Ma arvan, et see valitsuse meeskonna ühtne vedamisvõime on siin kohati võib-olla tähtsam, kui et üks või teine ministeeriumi valdkonna programm liigub kiiremini ja saab kiiremini lahendatud. Ma veel kord ütlen, et minu arvates ühe sammu oleme siiski astunud, kas see on piisav, saab näha, kuid see kohanemise küsimus on üks meie n-ö väljumisstrateegia tähtis osa. Teise sammu kohta ma ütleksin märksõna "stabiilsus". Siin Marika Tuus ladus ette viis ettepanekut muuta makse, siia-sinna, igale poole. Ma arvan, et me peaksime oma majanduskeskkonda stabiilsena hoidma. Ja kolmas samm on veel kord need ettevõtluse ergastamise meetmed, sihiga uute töökohtade loomisele ja seniste töökohtade hoidmisele. Ma arvan, et need on talad, seoses millega on valitsusel võimalik astuda konkreetseid samme, aga on võimalik ka inspireerida, et terve ühiskond tuleks kaasa selles suunas tegutsema. Ma ei alahindaks ka valitsuse inspireerivat rolli sellest kriisist väljumiseks.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Siin viimasel ajal räägitakse ekspordist väga üldisel kujul, aga räägiks natuke konkreetsemalt. Kas teil on nende asjade kohta analüüsi, millest ma praegu räägin, näiteks kas ministeeriumi või ettevõtete puhul on tehtud analüüse, milliseid uusi turge on võimalik praegu leida, milliseid uusi tooteid kliendid vajavad, millised oleksid uued lahendused, kuidas need ümber kujundada, vaadata üle konkurendid? Ütleme nii, et kui me räägime ekspordist täna, siis tasuks mõelda ka nende ettevõtete peale, kes meil Eestis on, mitte nii, et lasta neil hääbuda, nad on ju hea sisseseade teinud, neil on praegu ainult see probleem, et pole kuhugi eksportida. Minu küsimus oleks kõige lõpuks selline: kas on tehtud analüüsi meie ettevõtete kohta, millised on nende turud, mispärast nad on ära kukkunud, ja kas on tehtud analüüsi selle kohta, milliseks kujunevad need turud edaspidi meie konkreetsetele ettevõtetele?

Aitäh! Siin tuleb võib-olla mõned asjad jagada õigetesse sahtlitesse. Esiteks, eks iga konkreetse ettevõtte tasandil või sektori tasandil ole kõige õigem seda tegema ettevõte ja nende ühtne liit. Ma rõhutaksin ka siin sellise ekspordivõimekuse kasvatamisel ikkagi ka koostööd. Minu arvates see, kus meil on tegelikult oma võimalused kasutamata, on riigi ja mingite konkreetsete sektorite ja vajaduse korral ka konkreetsete ettevõteteni välja selline õlitatud koostöö. Me räägime tihtipeale üksteisest mööda, kukume jälle süüdistama – nii riik ettevõtjaid kui ettevõtjad riiki. Pigem on praegu küsimus selles, kuidas me tegelikult sellise koostöömudeli käivitaksime, mida kujunenud olukorras peaksime rakendama. Mul jäi siin Toivo Tootseni küsimusele vastamata. Lähinädalatel tahan ma välja käia n-ö Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumise tegevuskava, milles on kaks osa. Üks on see n-ö ekspordivõimekus ja need reaalsed sammud, mida me peaksime astuma süsteemselt ja natuke pikemas ajas. See ei ole selline ühe nädala küsimus. Teine on tegelikult ikkagi jätkuvalt välisinvesteeringute meelitamine Eestisse, ka see toob töökohti. Aga nüüd kasutan ka seda võimalust ja ikkagi räägin sellest ekspordist. Ma arvan, et on tõesti ju keeruline öelda, ettevõtjatele moraali lugeda, et eksportige jne. Aga ma arvan, et see on hoiaku küsimus ja see on tegelikult pikk liin. Me peame hoiakut muutma, kõige puhul, mida me majanduses teeme või kõigi ideede puhul, kuidas me ühte või teist äri püsti paneme, me peame alati mõtlema – ja hea oleks, kui see tuleks kodunt kaasa –, et kuidas me suudame ühte toodet või teenust pakkuda Eestist väljaspool, kuna meie turg on lihtsalt nii väike. Veel üks repliik ikkagi: see on, ma arvan, kõigile üllatus ja ma ei ole siin selgeltnägija, millal taastuvad eksporditurud sellises mahus, mis nad isegi olid neli kuud tagasi. See järsk kukkumine, mis on toimunud novembris-detsembris, on ikkagi täiesti erakordne.

Head kolleegid! Nüüd ma annan sõna viimase kohapeal registreeritud küsimuse esitamiseks, et me saaksime ka Rein Langile küsimusi esitada. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Ma olen väga nõus teie jutuga inspireerivatest ettepanekutest, mis aitaksid majandust elavdada. Teie erakond on tulnud välja ühe sellise omapärase ettepanekuga kaotada kodude maamaks ja anda võimalus selle otsustamiseks omavalitsustele. Ma olen vestelnud päris paljude inimestega ja on avaldatud arvamust, et räigemat populismi ühe valitsuserakonna poolt on raske ette näha ja et see on suunatud ainult kohalikel valimistel hääle saamisele. Mina küll sellega nõus ei ole! Ja ma olen saanud sellest inspiratsiooni ja küsin, et kuidas mõjuks ettevõtete majanduslikule olukorrale ja ettevõtluse arengule selline lähenemine, et miks ainult kodude maamaks ära kaotada, et järsku oleks mõistlik kaotada ära maamaks ka ettevõtetel? Vaadake, kui palju raha jääks ettevõtetele kätte ja millised võimalused avaneksid ettevõtetel! Miks tekitada olukord, et kodudel ei ole maamaksu ja ettevõtetel on?

Aitäh! Ma tänan, Jaanus Marrandi, et te olete tähelepanelikult jälginud Isamaa ja Res Publica Liidu kodu-poliitikat ja ma kasutan seda kaht minutit ning räägin sellest teile pikemalt. Tõepoolest, meie valik Eestis on tegelikult kahesugune – kas me oleme omanike ühiskond või üürnike ühiskond. Me oleme sügavalt veendunud, et Eesti kultuuri looja, kultuurijuurte osakaal on omanike ühiskond ja omanike ühiskonna esimene väljendus on, et inimene suudab luua endale kodu ja selle kodu pidamine on talle majanduslikult mõistlik. Jah, me võime öelda seda, et maa on ressurss ja seda tuleks maksustada. Aga ma arvan, et selle kodude või elamute maamaksuvabastuse initsieerisid ju meie sõbrad Keskerakonnast, kes lihtsalt räigelt oma eelarveaukude lappimiseks tõstsid Tallinna linnas  koduomanike maamaksu. Me peame sellele reageerima. Kui see koormus pannakse niimoodi inimeste peale, oma kodude hoidmise, loomise peale – see on vastutustundetu. Me peame sellele reageerima! Sellest tuleneb ka see samm, et tuleb koduomanike koormust vähendada.
Hoopis teine küsimus on ettevõtlus ja erinevad ettevõtjate poolt makstavad maksud. Ma arvan, et see on hoopis teine teema. Ma arvan, et praegu on kõige olulisem anda ettevõtetele ja investeerijatele signaal, et meil on stabiilne maksukeskkond. Kui signaal on antud, siis me peaksime tulema selle juurde, mis samme me peaksime maksupoliitikas tegema, et me oleksime jätkuvalt konkurentsivõimelised teiste riikidega ja investeeringuteks atraktiivsed. Kui palju me saame siin maksupoliitikat mõjutada? Isamaa ja Res Publica Liidul on siin teatud asjad töös ja me tuleme õige pea nende ettepanekutega välja.

Suur tänu, härra majandus- ja kommunikatsiooniminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Maret Merisaarelt justiitsminister Rein Langile. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Te lubasite kohe pärast uue töölepingu seaduse vastuvõtmist hakata tegelema avaliku teenistuse seadusega. Kui kaugel te selle tööga olete ja millised põhilised muudatused ootavad meie avaliku teenistuse inimesi?

Aitäh! Selle tööga ollakse päris kaugel. Valitsuskabinet on viimastel nädalatel seda teemat kaks korda arutanud ja kujundanud ühtsed seisukohad nende eriarvamuste suhtes, mis me ministeeriumidest kätte saime. Kuna meil on veel vaja koostöös Rahandusministeeriumiga kirjutada valmis ka rakendusaktide eelnõud, siis praeguse kava kohaselt peaks valitsus seda uuesti arutama veel märtsikuu viimasel kabinetiistungil. Kui meil ei ole enam eriarvamusi, siis on eelnõu Riigikogu poole teel loodetavasti aprillikuus.

Palun, kolleeg Maret Merisaar, esimene täpsustav küsimus!

2009. aasta eelarves on eripensionide real ca 500 miljonit krooni. Kas selle uue avaliku teenistuse seadusega on plaanis ka eripensionide maksmise süsteemi muuta?

Aitäh! Eripensionide maksmise süsteemi suhtes tuleb muuta teisi seadusi, avaliku teenistuse seadus seda niivõrd palju ei puuduta, küll aga on Sotsiaalministeerium saanud põhimõttelise heakskiidu valitsuskabinetilt eripensionide süsteemi muutmiseks. Me ootame kõik pingsalt seda, millal see võtab eelnõu kuju, et siis Riigikogu saaks hakata seda arutama. Põhimõtteline erisus selles on see, et riik võiks hakata tegema sissemakseid pensioni kolmandasse sambasse teatud liiki avalikele teenistujatele.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Nüüd on kolleeg Mai Treialil võimalus esitada küsimus majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tööpuudus on juba väga suureks muutunud, peaaegu 50 000 inimest on töötud, mis moodustab terve Pärnu maakonna täie inimesi ja isegi osa Pärnu linnast, aga kogu selline tööpuuduse süvenemine on alanud möödunud aasta teisest poolest. Kahjuks te räägite ka täna, et peaks ja võiks ning minu küsimus ongi, et millal ja millise tervikliku paketiga kavatsete välja tulla majanduskriisi leevendamiseks, selle kiiremaks ületamiseks ning tööhõive turgutamiseks.

Aitäh! Eelmises küsimuses me osaliselt seda puudutasime. Ma arvan, et ettevõtluse tugipakett on samm nr 1, Eesti ettevõtluse n-ö rahvusvahelistumise tegevuskava on samm nr 2, energiatõhususe programmi käivitamine korterelamutele on samm nr 3. Ma arvan, et tööturupoliitika, valitsuse ühtne tööturupoliitika – ma aktsepteerin, et sotsiaalminister vastutab tööturupoliitika eest – on samm nr 4, me peaksime seda tegema valitsuses tervikuna koos. Viies samm on kindlasti need ettevõtluse toetamise programmid, mis praegu on tegelikult ju kõik olemas, kõik töötavad, neid tuleb intensiivsemalt kasutada ja me anname siit väga selge sõnumi, et ettevõtluse toetamise programmid, nii innovatsiooniprogrammid, aga ka starditoetused, kasvutoetused väiksematele ettevõtetele ei jää raha taha. Minu sügav arusaam majandusministrina on selles, et kõige paremaid töökohti me saame ikkagi luua ettevõtluses. Mis puudutab hädaabitöid kasvava töötuse korral, siis minu arvates tuleks ka selle probleemiga töötada ja ma arvan, et kui on vaja omavalitsusi ergutada, et hädaabitööde võimalusi kasutataks, siis peaks riik mõtlema, kas on midagi, millega me saaksime omavalitsusi selles suhtes rohkem toetada. Ma seda ei välistaks.

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma ikkagi ei saanud teilt konkreetset vastust, millal on see pakett näiteks ka meie laudadel. Ikka samm üks, samm kaks ja samm seitse jne. Me oleme praegu oma tööhõive‑ ja tööturuküsimustega ju täiesti kriisis. Kahjuks pean ma ütlema, et meie riigil puudub kriisi ületamise plaan. Kui meil on praegu, 6. märtsi seisuga pakkuda ainult 1941 töökohta ca viiekümnetuhandelisele armeele, siis mis ikkagi saab ja millal konkreetselt need paketid lauale jõuavad? Meil ei ole aega raisata.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma suhtun suure lugupidamisega, aga nagu te sellest vastusest aru saate, ühte sellist suurt papkat teile siia Riigikogu laua peale panna, millega te saaksite siis oma valijate ette minna, et näete, nüüd on see papka vastu võetud ja nüüd on meil töötus likvideeritud, kõik on tööga hõivatud – sellist asja ei olnud isegi nõukogude korra ajal, vabas turumajanduses ka ei tule. Minu arvates on meie lähenemine see, et meil peavad olema väga paindlikud, samm sammu järel erinevad paketid ja peame reageerima nendele muutustele, mis praegu toimuvad maailmamajanduses, Eesti majanduses, meie reaalsetel turgudel, tööturgudel. Ainult selline lähenemine saab olla võimalik. Riigikogule ei ole võimalik tuua ühte paketti, mida te saate imetleda nagu kuldmuna ja siis koju minna. Sellist olukorda lähemate aastate jooksul mina majandusministrina ei luba.

Head kolleegid! Meie aeg infotunnis on läbi saamas. Täname Riigikogu liikmeid küsimuste esitamise eest! Aitäh, ministrid, vastamise eest! Infotund on lõppenud.