Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud põllumajandusminister! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu seitsmenda töönädala esmaspäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, riigivaraseaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Teiseks, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Neljandaks, Eesti Vabariigi ja Makedoonia Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Viiendaks, keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Kuuendaks, isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Seitsmendaks, Riigikogu otsuse "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine" eelnõu, otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Lugupeetud kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon annab üle koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on võimaldada lasteaiatöötajal panna oma laps samasse lasteaeda, kus ta töötab. Praegu paljudes valdades ja linnades sellist asja praktiseeritakse, kuid see on vastuolus seadusega, sest iga lasteaed võib võtta vastu lapsi ainult oma teeninduspiirkonnast. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaheksa eelnõu. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 23. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Teiseks, keskkonnakomisjoni s.a 26. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Kolmandaks, keskkonnakomisjoni s.a 26. veebruaril algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta, suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 19. märts kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. veebruaril esitatud Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, millega muudetakse nõukogu direktiivi hoiuste intresside maksustamise kohta, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 12. märts kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 26. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja rohelise raamatu kohta arvamust andma õiguskomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 12. märts kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 5. märtsil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses Euroopa Liidu meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 19. märts kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 5. märtsil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb energia tarbimist mõjutavate toodete märgistamist, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 19. märts kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 5. märtsil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise ja tegevuskava, mille eesmärk on luua Euroopa piirideta meretranspordiruum, suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade, teatise ja tegevuskava kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 19. märts kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 5. märtsil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles sätestatakse puitu ja sellest saadud tooteid turule viivate ettevõtjate kohustused, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 30. märts kell 13. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 5. märtsil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Euroopa Liidu strateegia väljatöötamine sissetungivate liikide suhtes" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 30. märts kell 13. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 5. märtsil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb elutähtsate infrastruktuuridega seotud teabe vahetuse infosüsteemi loomist, kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma riigikaitsekomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 19. märts kell 18.
Head kolleegid! Kolmapäeval, s.a 11. märtsil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 90 Riigikogu liiget, puudub 11.
Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Palun, head kolleegid, tähelepanu! Tulenevalt Vabariigi Presidendi s.a 3. märtsi otsusest nr 440, Eesti Vabariigi põhiseaduse §‑st 107 ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑dest 56 ja 114 täiendasin Riigikogu täiskogu selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorda uue esimese punktiga – Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. Juhtivkomisjoni ettekande teeb põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Koos selle täiendusega panen selle nädala Riigikogu täiskogu päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Nädala päevakord on kinnitatud.

Alustame arupärimistele vastamist. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Kalev Kallo, Jaak Aabi, Toivo Tootseni, Helle Kalda ja Inara Luigase 17. veebruaril s.a esitatud arupärimine põllumajanduse toetamise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud põllumajandusminister! Meie arupärimine on seotud põllumajanduse toetamisega.
16. veebruaril arupärimisele vastates tunnistas peaminister Andrus Ansip (küll pooleaastase hilinemisega, kuid siiski), et Eesti põllumajanduses on probleeme. Samuti on peaminister pooleaastase hilinemisega jõudnud Keskerakonna fraktsiooniga ühesugusele arusaamale probleemide lahenduste osas. Septembris algatatud kriisikomisjoni eelnõu arutlemisel tõime välja, et selleks, et lihtsustada olukorda põllumajanduses, tuleb otsetoetusi kiirendatud korras välja maksta ning on vajalik pindalatoetuste varasem väljamaksmine ja garantiide andmine Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.
Tundub, et kõik oleks justkui hästi, kuid kui me vaatame riigipoolseid top-up'i summasid, siis neid on vähendatud 325 miljoni krooni võrra.
Seetõttu on meil järgmised küsimused. Läti ja Soome on sel aastal hoopis suurendanud põllumajandusse minevaid toetusi, et suurendada selle sektori konkurentsivõimet. Kas olete, nagu teevad majandus‑ ja kommunikatsiooniminister ja meie naaberriigid, välja töötamas paketti, toetamaks põllumajanduslikke ettevõtteid? Milliseid meetmeid olete kavandanud lähiajal välja töötada või olete välja töötanud, et suurendada meie põllumajanduse konkurentsivõimet? Siin on meie jaoks kõige olulisem küsimus ja praegu põllumeeste jaoks kõige pakilisem küsimus kevadkülvi krediteerimine, kus põllumehed ootavad riigilt selgust ja tuge. See toimuks nii, et pankadele antakse riigiressurss, mille pangad sihtotstarbeliselt kevadkülvi jaoks välja laenavad. Tegelikult on see vana tuntud kevadkülvilaen. Siin me tahaksime saada selgust.
Mitmele järgmisele küsimusele ootame samamoodi vastust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Arvo Sarapuu! Palun kõnepulti põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head kolleegid! Tänan Keskerakonna fraktsiooni liikmeid esitatud arupärimise eest! Püüan vastata. Ma vastan esimesele ja teisele küsimusele koos, kuna need puudutavad mõlemad ühte ja sama teemat, nimelt, abimeetmeid, mida Põllumajandusministeerium põllumajanduse ja põllumajandustootjate abistamiseks on välja töötanud ja lähitulevikus välja töötamas.
Kõigepealt, Põllumajandusministeeriumile teadaolevatel andmetel sisaldab nn täiendavate toetuste pakett Läti põllumajandustootjatele erinevaid meetmeid järgmiselt. Esiteks, 100 miljonit latti on mõeldud tootjatele laenu põhiosa täiendavaks garanteerimiseks. See on see, mida Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega otsustas juba möödunud aasta novembris. Sellest ma räägin lähemalt hiljem. Teiseks, 22 miljonit latti on finantsülekanne teisest kvartalist esimesse kvartalisse, et maksta toetused ära nii vara kui võimalik. Eestis alustati vastavate toetuste väljamaksmist juba 2008. aasta novembris ja valdav enamik nendest toetustest on tänaseks välja makstud. Kolmandaks, 16 miljonit latti on ülekanne neljandast kvartalist teise kvartalisse, millest 13 miljonit latti on mõeldud 2009. aasta täiendavate otsetoetuste varasemaks väljamaksmiseks. Ka Eesti Vabariigi valitsus on kavandanud mitme toetuse varasemat väljamaksmist. Kõigepealt hakkab loomatoetuste väljamaksmine sellel kevadsuvel toimuma veidi varem. Me esitame Brüsselile kindlasti taotluse ka ülejäänud toetuste väljamaksmiseks varem kui tavapäraselt, alates 1. detsembrist. Kui me saame komisjonilt loa, tekiks see võimalus kaks kuud varem. Neljandaks, 3 miljonit latti on mõeldud toetuseks jõudluskontrolli assotsiatsioonile, kuid mis vormis see 3 miljonit makstakse, seda ei oska me öelda ja meile ei ole ka väga täpselt teada, kuidas Läti kavatseb seda rakendada. Tahan öelda, et valdav enamik, 99% sellest rahast ei ole mingi lisatoetus abiraha mõttes, vaid need on needsamad finantsmeetmed, erinevad garantiid, toetuste varasemad väljamaksmised, mida Eesti riik on juba otsustanud teha ja mida ta on ka rakendanud. Soome kohta meil niisugune põhjalik ülevaade praegu puudub. Võrdlus Soomega on meie jaoks loomulikult väga oluline, kuna ta on meie lähinaaber ja mõjutab otseselt Eesti põllumajandust, Eesti turgu ja Eesti majandust. Küll aga ei ole meie olukord iseenesest üheski aspektis võrreldav, sest me oleme aastakümneid tegutsenud täiesti erinevas majanduslikus ja õiguslikus ruumis, Soome ja Eesti riigi eelarvelised võimalused on täiesti erinevad ning Soome liitus Euroopa Liiduga hoopis teistsugustel tingimustel. Neil on oluliselt rohkem eritingimusi kui Eestil, eriti silmas pidades ka riigiabi andmise võimalusi. Seetõttu ei ole see võrdlus ehk päris asjakohane. Aga majandusliku olukorra leevendamiseks ja kapitalile juurdepääsu parandamiseks on Põllumajandusministeerium koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega välja töötanud tagatiste abikava, mis kinnitati MES‑i nõukogu 20. novembri 2008. aasta otsusega. Selle meetme kohaselt saab MES‑ist taotleda tagatisi investeeringulaenudele. Praegu saab MES‑i meedet rakendada turutingimustel. Pärast halduslepingu sõlmimist saab MES anda soodustingimustel tagatisi toiduainesektorile ja pärast Euroopa Komisjonist riigiabi loa taotlusele heakskiidu saamist ka põllumajandustootjatele. Halduslepingu sõlmimiseks andis Vabariigi Valitsus nõusoleku 22. jaanuaril s.a ja MES esitas hankepakkumise 2. märtsil 2009. aastal. Lähiajal saame sõlmida halduslepingu MES‑iga. Toiduainesektorile tagatiste soodustingimustel riigiabina andmiseks on vajalik riigiabi teatis komisjonile esitatud. Põllumajandustootjatele riigiabina tagatiste andmiseks ootame komisjonist heakskiitu, kuna põllumajandussektoris kehtivad rangemad riigiabi reeglid kui tööstussektoris. Vastava arvestusvalemi kohta esitasime komisjonile 2. veebruaril s.a ka teatise. Komisjon menetleb teatist kuni kaks kuud, kui vahepeal ei teki lisaprobleeme. Põllumajandusministeerium saatis 20. veebruaril 2009. aastal Rahandusministeeriumile kirja abipalvega täiendava laenuressursi leidmiseks, mida saaks sektorile krediidiasutuste kaudu MES‑i vahendusel laenata. Praegu ootame nimetatud kirjale vastust. Vahendite kogusummaks arvestasime esialgsete kavade kohaselt kuni 300 miljonit krooni põllumajandustootjatele ja kuni 200 miljonit krooni toiduainetöötlejatele suunatud laenuressurssi, mis kuuluks tagastamisele selle aasta lõpuks ja seetõttu ei mõjutaks riigieelarve tasakaalu arvestust. 2009. aastal toetab Maaelu Edendamise Sihtasutus 100 miljoni krooniga ka kevadtööde tegemist. Vahendid suunatakse sektorisse turutingimustel. Maaelu Edendamise Sihtasutus toetab kevadtööde rahastamist järgmise kolme võimaluse kaudu: esiteks, pank laenab MES‑i vahenditest ja laenaja tagatisega, teiseks, pank laenab MES‑i vahenditest koos MES‑i garantiiga, kolmandaks, pank laenab omavahenditest ja annab MES‑i eest garantii. Lisaks sellele rakendab KredEx ekspordi garanteerimise meedet, mis kohaldub kõikides sektorites, sealhulgas põllumajandustoodete esmatootjatele. Ekspordigarantii eesmärk on hüvitada ettevõtjatele ekspordist tulenev kahju. Kehtiva seaduse järgi annab KredEx lühi‑ ja pikaajalist ekspordigarantiid, tootmisriski‑ ja investeeringugarantiisid.
Kolmas küsimus: "Top-up'i vähendamisega oleme jõudnud tagasi kolme aasta tagusesse suurusjärku. Kui selle aasta jooksul tuleb veel teinegi negatiivne lisaeelarve, kas siis lasete riigipoolse täiendava otsetoetuse üldse ära võtta?" Kõigepealt, selle aasta top-up´i ja ülejäänud ühtsete pindalatoetuste maksmise tasemega ei pöördu me siiski tagasi kolme aasta tagusesse suurusjärku, vaid see erineb oluliselt 2006. aastal makstud toetuste kogusummast. Kolm aastat tagasi ehk 2006. aastal maksti ühtset pindalatoetust 532,44 miljonit krooni ja täiendavaid otsetoetusi 529,1 miljonit krooni. Kokku seega 1 miljard 61 miljonit krooni. 2009. aastal on ühtseks pindalatoetuseks kavandatud 949 miljonit krooni ja täiendavateks otsetoetusteks peale säästueelarve vastuvõtmist 445,5 miljonit krooni. Seega saab 2009. aastal ühtseks pindalatoetuseks ja täiendavateks otsetoetusteks maksta kokku 1 miljard 395,5 miljonit krooni, mida on 333 miljoni krooni võrra rohkem kui 2006. aastal. Täiendavalt lisan, et kui 2008. aastal maksti ühise põllumajanduspoliitika esimese samba otsetoetusteks, need on ühtne pindalatoetus, energiakultuuride toetus, täiendavad otsetoetused ja toetused turukorraldusmeetmeteks, ning teise samba, maaelu arengukava toetusteks ja muudeks riigisisesteks toetusteks kokku 3 miljardit 282 miljonit krooni, siis 2009. aastal on samadele meetmetele planeeritud 4 miljardit 78 miljonit krooni ehk 24% rohkem kui 2008. aastal. Kokku suurenevad põllumajandus‑ ja maaelutoetused 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes 24%.
Neljas küsimus: "Kuidas olete suutnud poole aastaga peaministrile selgitada olukorda põllumajanduses, nii et ta nüüd on aru saanud, et tulumaksu langetamise peatamisest riigile laekuv tulu ei lähe 15 suurtootja taskusse ja et toetuste saajate hulk on tunduvalt suurem?" Kõigepealt tänan arupärijaid selle tunnustuse eest, mida ma siit välja loen, et me oleme suutnud peaministrile selgitada kogu tõe põllumajanduse tegeliku olukorra kohta! Aga ma tahan siiralt tunnustada kogu valitsuskabinetti ja kõiki ministreid mõistva suhtumise eest säästueelarve menetlemisel, just nimelt põllumajandusvaldkonna eelarve käsitlemisel. Julgen öelda, et 2009. aasta säästueelarve koostamisel ei ole põllumehele liiga tehtud, arvestades Eesti riigi eelarvelisi võimalusi. Loomulikult oleksime suutnud kiiremini kui poole aastaga selle olukorra peaministrile detailideni selgeks teha, kuid ma eeldasin, et eelmine valitsuskoalitsioon, mida juhtis sama peaminister ja kuhu kuulusid ka Keskerakond ja Rahvaliit, oli jätnud peaministrile selgema arusaama põllumajanduspoliitikast ja selle probleemidest. Aga ma tahan tunnustada Keskerakonna fraktsiooni aktiivse tegevuse eest. Koostöös teiega oleme suutnud seda vähem kui poole aastaga teha. Mulle tundub, et Keskerakond tegutsebki tulemuslikumalt ja usutavamana opositsioonis kui võimu teostades ja ka teie põllumajanduspoliitilised algatused on praegu tunduvalt viljakamad kui võimu teostades. Tahan teid tänada hea koostöö eest ja loodan, et see samas tempos jätkub. Vähem kui poole aasta jooksul on mul lisaks infotunnis esinemistele juba kolmas kord võimalus siin põhjalikult vastata põllumajandust puudutavatele arupärimistele. Septembris edastas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon arupärimise, milles muu hulgas käsitleti 20 suuremat toetusesaajat ja millele põllumajandusminister vastas 6. oktoobril. 5. veebruaril saatis põllumajandusminister vastuse riigisekretär Loodile, s.o vastuse projekt peaministrile 11 Riigikogu liikme 20. jaanuari s.a arupärimisele, mis puudutas olukorda piimasektoris. Ka tänane arupärimine on jällegi olukorra kohta põllumajanduses. Tahan veel kord tänada Keskerakonna fraktsiooni aktiivse huvi eest põllumajandusvaldkonna probleemide vastu ja toe eest nende lahkamisel ning soovin ka edaspidi sellist head koostööd! Aitäh!

Suur tänu, härra põllumajandusminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Hiljutises valitsuse infotunnis kinnitasite, et majandusministeeriumi ekspordi toetamise paketist saavad ka põllumehed osa. Nüüd on ajakirjanduses väga teravalt üles tõusnud, et minister Lang pidurdab selle paketi käikulaskmist. Kas te olete minister Langiga sellel teemal vestelnud, kas ta tuleb teile appi ja kas te lahendate need küsimused omavahel ära?

Jah, valitsuskabinet on arutanud majandusministeeriumi esitatud majanduse elavdamise abipaketti ja põhimõtteliselt on enamik selle paketi meetmeid ka heaks kiidetud. Seoses abipaketiga jäid üles vaid mõned küsimused, kuid valdavalt kiideti see abipakett heaks ning osaliselt Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium seda KredExi ja EAS‑i kaudu juba rakendab. Ma usun küll, et need mõned lahkarvamused ja küsimused, mis üles jäid, lähitulevikus lahendatakse. Mul on hea meel, et mitte küll täiel määral, aga päris märkimisväärses osas on need abimeetmed rakendatavad nii toiduainetööstuse, st töötleva tööstuse, kui ka esmaste põllumajandussaaduste tootjate ehk põllumeeste puhul. Tõsi, põllumeeste puhul mitte küll nii laial määral, sest põllumajandustootjatel on ju Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tulenevalt oluliselt rangemad piirangud kui tööstusel. Aga siiski on põllumajandustootjatel teatud osas võimalik sellest abipaketist osa saada.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Eelmisel nädalal, kui ma kohtusin Võru‑ ja Põlvamaa põllumeestega, tuli ühe suure mure ja probleemina esile see, et PRIA taotluste menetlemise ajad on pikenenud, mitte lühenenud. Mida on võimalik teha, et see aeg oleks siiski võimalikult lühike ja taotlused saaksid kiiremini rahuldatud?

Aitäh! Taotluste menetlemise pikenemine ei puuduta otsetoetusi, ühtset pindalatoetust, vaid puudutab investeeringutoetusi. Põhjus on eelkõige selles, et töö maht on oluliselt suurem kui varasematel aastatel. Me oleme avanud mitmeid uusi meetmeid, mida varasematel aastatel ei olnud. Toetuste taotluste arv on ka oluliselt suurem, kui see oli varasematel aastatel. Samas ei ole meil võimalik suurendada PRIA isikkoosseisu, sest meil ei ole selleks raha. Me püüame teha kõik endast sõltuva, et menetlemistähtajad oleksid nii lühikesed kui võimalik. Tõepoolest, praegu kulub otsustamiseni 90–100 päeva. Me püüame sellest kinni pidada ja vähemalt mitte seda 90–100 päeva ületada.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Üks keerulisemaid olukordi on praegu kahtlemata piimatootmises. See on meie põllumajanduses olnud üks ekspordikindlamaid valdkondi, aga eksport on praeguseks üsna oluliselt kahanenud. Piimalehmade arv Eestis väheneb. 1998.–2000. aastal vähenes lehmade arv Eestis umbes 30 000 lehma võrra, eelmisel aastal vähenes lehmade arv 5000 lehma võrra. Minu küsimus on: kas Põllumajandusministeerium on teinud prognoosi, lähtuvalt praegusest kehvast olukorrast piimatootmises, kui mitme looma võrra võiks väheneda piimalehmade arv sel aastal, arvestades, et meil on jäänud järele kõigest 100 000 looma? Kui väheneb nii palju kui varem, 30 000 looma võrra, siis polegi enam eksporti, ekspordipotentsiaal kaob sellest valdkonnast ära.

Aitäh! Jah, me oleme teadlikud olukorrast piimasektoris. Ka meile teeb muret lehmade arvu vähenemine ja eksporditurgude keeruline olukord. Iseenesest see keeruline olukord piimandusturul tuleneb valdavalt sellest, et eksporditurud on sellises keerulises olukorras, nagu nad praegu on. Kuna Eesti toodab meie enda sisevajadusest oluliselt rohkem, siis sõltub kogu selle sektori areng sellest, kuidas me suudame toodetud piima töödelda ja väljapoole Eestit müüa. Nii et kõik hakkab pihta eksporditurgudest. Seetõttu me olemegi rõhu asetanud just nendele abimeetmetele, et nii palju kui võimalik soodustada piimatoodete eksporti, mis oleks kõige parem tagatis ja praktiliselt ainus võimalus selleks, et loomade arv lähitulevikus enam ei väheneks. Mingeid muid meetmeid tulemuslikult ju eriti võimalik võtta ei ole. Väheusutav on, et eestlased hakkavad lähitulevikus oluliselt rohkem piimasaadusi tarbima. Mõeldav ei ole ka, et piima hind võiks järsult ja oluliselt tõusta. Ainus lahendus on ekspordi toetamine ja eksporditurgude leidmine. Selle nimel me tegutseme. Sellist prognoosi, kui palju 2009. aastal võiks loomade arv väheneda, meil arvuliselt küll täna välja pakkuda ei ole. Ausalt öeldes, ega me seda väga ka ei tahaks teha, sest me teame, et suure tõenäosusega loomade arv ei suurene, oleks hea, kui me suudaksime praegusel keerulisel majanduskriisi ajal säilitada enam-vähem sama loomade arvu, see oleks maksimum, ja kaugemas tulevikus, lootes, et olukord ka eksporditurgudel tasakaalustub, võiks selle sektori areng pöörata jällegi kergele tõusule. Aga kõiki neid küsimusi me kavatseme piimandusstrateegia väljatöötamise käigus sel aastal käsitleda.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Ei ole saanud sinuga vahepeal sisuliselt vestelda sel teemal, mis puudutab mikro‑ ja väiketootmistehnoloogiate võimalikku kasutuselevõttu rendisuhtes, mitte kapitalisuhtes. Küsingi: millal võiksid esimesed maaettevõtjad saada oma kasutusse kohalikule turule sobilikke mikro‑ ja väiketootmistehnoloogiaid, mitte kapitalisuhte, aga rendisuhte alusel, kui riik oleks see, kes need tehnoloogiad esmalt kinni maksab ja huvilistele, eelistatult ühistulistele huvilistele, õiglase hinnaga välja rendib?

Aitäh! Praegused maaelu arengukava erinevad investeeringumeetmed sellist lähenemist veel ei võimalda. Selle võimalikuks osutumise üle peab tõsiselt diskuteerima, sest see eeldab ikkagi ka seda, et riik sisuliselt Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kaudu need tehnoloogiad soetab ja annab rendi korras tootjatele kasutada. Aga see omakorda eeldab, et riigiametnikud hakkaksid selle ettevõtlussektoriga tõsiselt tegelema. Meil peavad olema inimesed oma oskusteabe, võimalustega jne. Ma ei ole veendunud, et see on kõige mõistlikum ja ratsionaalsem tee. Aga loomulikult ei ütle me sellele ideele kohe ei, vaid see väärib läbiarutamist. Kui see osutub mõistlikuks majanduslikus mõttes ja jõukohaseks Eesti riigile, siis on võimalik seda mõne aja möödudes kindlasti rakendada. Aga see eeldab maaelu arengukava muutmist, mida me peame tegema kooskõlas Euroopa Komisjoniga Brüsselis. Sellest tuleb pikaajalisem protsess. See ei ole kindlasti paari või kolme kuu küsimus.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kui hinnata neid arve, mis te välja tõite riigipoolse toetuse kohta põllumajandusele (ja ka välistoetuste kohta), siis need on muidugi suured, aga seda, kui palju nad vastavad vajadusele, on väga raske hinnata. Tekib mulje, et praegu põllumajandusminister tegeleb rohkem nagu operatiivreageerimise praktikaga, vaatab, kus on olukord halb, ja sinna läheb siis kogu tähelepanu, aga sellist valitsuse tasemel strateegilist nägemust ei ole. Kui hinnata seda paketti, mis kabinetis arutlusel oli, siis kas see on strateegiline alus või ei ole, kas on ette näha väljapääsu praegusest olukorrast, strateegia väljatöötamist või ei ole?

Aitäh! Jah, meil on olemas põllumajanduse ja maaelu arendamise strateegia, kui seda sõna kasutada. Selle n-ö maaelu pikaajalise arengukava on välja töötanud juba eelmine valitsus ja selle on kinnitanud Euroopa Komisjon Brüsselis. See on aluseks maaelu arengukava rahaliste vahendite kasutamisele, mida perioodil 2007–2013 on 14,5 miljardit krooni. See kehtib kõikide liikmesriikide kohta. Sealt tulenevad ka kõik erinevad meetmed, sealhulgas investeeringumeetmed. Õige on, et väga operatiivselt siin suuri ja olulisi muudatusi teha ei saa, sest muudatuste tegemiseks on vaja maaelu arengukava muuta koostöös Euroopa Komisjoniga ja kiiremini kui minimaalselt 6–7 kuuga seda üldsegi võimalik teha ei ole, isegi teoreetiliselt mitte. Strateegia muutmine ei saagi olla kiire ja operatiivne tegevus, 2–3 kuu jooksul reageerimine toimuvatele muudatustele. See teile teadmiseks, see puudutab kõiki Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Aga selle kõrval on liikmesriikidel loomulikult võimalik töötada oma eelarveliste vahendite piires, mitte vastuollu minnes kehtivate riigiabi reeglitega. Need on abipaketid, millest me rääkisime. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil on välja pakutud enam kui 4 miljardi kroonine pakett, mis puudutab ka põllumajandustootjaid ja töötlevat tööstust. Põllumajandusministeeriumil on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu 1,2 miljardi kroonine pakett, millest valdav enamik on täiendavad garantiid ja väikeses mahus on seal kevadtööde laen ehk likviidsuslaen, millele me oleme taotlenud lisa Rahandusministeeriumi kaudu. Meil on olemas selline strateegia, mida väga kiirelt muuta ei saa. Teatud mõttes on isegi hea, et seda üleöö muuta ei saa. Teisest küljest napib vahendeid operatiivseks reageerimiseks, aga see tuleneb meie eelarvelisest olukorrast. Me teeme siin parima, mida võimalik teha on.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Te ütlesite täna umbes niimoodi, et tänu Keskerakonna fraktsiooni tööle õnnestus teil tuua kogu tõde põllumajanduse olukorra kohta ka peaministri silmade ette. Ehk olete nii lahke ja toote kolme või nelja lausega selle tõe ka meie silme ette. Milline see olukord siis praegu on?

Aitäh! Hea kolleeg! Sellest tõest me oleme sinuga vestelnud päris mitmel korral, nii infotunnis, arupärimistele vastamise korras kui ka Riigikogu maaelukomisjonis, kus sa oled aktiivselt osalenud. Me oleme just nimelt Keskerakonna fraktsiooni algatusel väga põhjalikult rääkinud erinevatest probleemidest põllumajandussektoris. Ma ei hakka seda juttu üle rääkima. Kui sul on süvendatud huvi põllumajandusprobleemide vastu, siis olen alati valmis individuaalselt sinuga kohtuma ja nendel teemadel põhjalikumalt rääkima.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Hea minister! Minu küsimus kuulub korduma kippuvate küsimuste rubriiki. Nimelt olen ma seda korduvalt küsinud, aga ei ole kunagi vastusega päris rahule jäänud. Nii et küsin uuesti. Erinevalt kõigist muudest toetamise võimalustest, millest siin on räägitud ja mis nõuavad riigilt või Euroopa Liidult raha, see asi, mille kohta mina küsin, eraldi raha ei nõua. Nimelt, teadupärast on Euroopa Liidus põllumajanduses otseturustamise kohta lubatud kehtestada reegleid, mis on mõnevõrra vähem bürokraatlikud kui üldised tootjatele rakendatavad reeglid. Eesti on siin üht-teist teinud, kuid kõik väiketootjad, kellega ma olen suhelnud, hindavad praegust seadusruumi ikkagi liiga bürokraatlikuks. Me ei anna uppujale võimalust ennast ise päästa, ta ei saa müüa, sest see bürokraatia käib talle natuke üle jõu. Kas ministeerium hakkab tegelema edasise bürokraatia vähendamisega otse tootjalt tarbijale suunatud kaupade müügi puhul?

Aitäh! See on tõepoolest korduv küsimus. Ma olin kindel, et te selle ka täna esitate. Me oleme jõudumööda Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ikkagi püüdnud bürokraatiat vähendada ja asjaajamist lihtsustada. Seda nii erinevate toetuste taotlemise puhul kui ka nendes küsimustes, mida teie olete siin esile tõstnud, mis puudutavad teatud põllumajandusloomade kodus tapmist, kodus käitlemist ja ka lihtsustatud korras turustamist. Te võib-olla mäletate, et me oleme kokku leppinud, et me võiksime mõnes küsimuses näiteks taotleda teatud erandit Euroopa Komisjonilt, nii nagu seda on Gotlandil ja mõnes teises Euroopa Liidu piirkonnas rakendatud. Hiiumaa võiks olla Eestis selline näide. Me leppisime kokku, et me teeme seda koostöös sektoriga, sektor esitab oma taotluse ja põhjenduse ning Põllumajandusministeerium arendab seda edasi ja alustab läbirääkimisi komisjoniga. Tänaseks me seda ettepanekut-taotlust veel saanud ei ole, aga ma loodan, et me selle kindlasti lähitulevikus saame ja siis saame jõulisemalt bürokraatiat lihtsustada. Aga ma tahan lisada, et ega see lihtsustamine ühepoolne protsess olla ei saagi. Viimastel päevadel on toiduohutusteema väga teravalt keskajakirjanduses üleval olnud. Põllumajandusministeeriumile on Riigikontrolli auditi järelduste, ettepanekute ja kriitika taustal tehtud võib-olla isegi etteheiteid, et toit ei ole piisavalt ohutu, ei ole kontrollitud ja sisaldab liiga palju pestitsiide. Selles olukorras on keeruline ühepoolselt kogu järelevalvet ja bürokraatiat vähendada ning asjaajamist lihtsustada. Või teine näide. Kui palju on meile ette heidetud, et nõuded on liiga ranged ja ametnikud on liiga ranged nende nõuete jälgimisel! Aga kui mõni kuu tagasi oli Viljandis pärimusmuusika keskuses toitlustamisel tegemist külastajate kerge toidumürgistusega, siis me saime päris kurje kirju tarbijatelt, kus heideti ette, et järelevalve ei ole küllalt range, nõudlik ega kõikehaarav. Eks siin tuleb hoida mõistlikku tasakaalu. Ma arvan, et enam-vähem oleme me Eestis selle tasakaalu saavutanud.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Suur tänu teile! Me oleme laskunud suurte arvude ja toetuste maailma. Meil on tõesti raske selles kõiges orienteeruda ja tõenäoliselt on ka väga paljudel teistel raske. Aga ma küsin ühe argisema küsimuse. Kui me novembris vaatasime (ka ministriga oli sellest juttu) neid summasid, mis ollakse võlgu (Kemira, Kesko Agro, Farm Plant), siis need summad olid muljet avaldavad. Muidugi, põllumehed on kahetises olukorras, ega väga selgelt ja sirgelt nendest võlgadest rääkida ei taheta. Nüüd me läheme vastu kevadele. Ma mõttes lõin bilansi kokku. Kui arvestada neid võlgu, mis siis olid, ja seda, et toodangu müük on nii, nagu ta on, siis kas teil on ülevaade, millal see kõik jõuab selleni, et põllumajandusettevõtted hakkavad saneerimisabi küsima?

Lisaks novembri seisule on Põllumajandusministeeriumil ülevaade 2008. aasta majandusaasta lõpu seisuga, niivõrd kui see üldistatud kujul Põllumajandusministeeriumile kättesaadav on. Me oleme paaril korral kohtunud ka pangaliidu juhtidega. Hästi lühidalt öeldes võib väita, et põllumajandussektor oli pankade poolt vaadatuna või põllumajandussektor kui pankade klient oli eelmisel majandusaastal lõppkokkuvõttes üks kõige stabiilsemaid sektoreid üldse. See ei tähenda, et põllumajandussektoris ei oleks väga tõsiseid probleeme. Aga majandusaasta aruannete baasil võib siiski öelda, et Eestis on päris mitmed sektorid või lausa enamik sektoreid sellised, kus tagasilöögid on niisama suured või veelgi suuremad. Ma ei räägi siin mitte ainult kinnisvarasektorist ja ehitussektorist, vaid ka mitmest teisest sektorist. Nii et, jah, meil on ka veidi värskem ülevaade olemas. Kui te küsite saneerimise kohta, siis sellele küsimusele ma küll ei oska vastata. Üksikud ettevõtted on kogu aeg sellises seisus, et nad vajaksid saneerimist, üksikud põllumajandustootjad mõtlevad praeguses keerulises olukorras tootmise lõpetamise peale. Aga üldist ülevaadet meil ei ole. Ega Põllumajandusministeeriumil lisaks nendele meetmetele, mis ma üles lugesin, lisaks sellele ühisele põllumajanduspoliitikale ja, nagu te ütlesite, lisaks nendele suurtele arvudele ning lisaks MES‑i kaudu võetavatele operatiivsetele meetmetele täiendavalt midagi väga rakendada võimalik ei ole. Ma veel kord rõhutan: põllumajandussektoris on küllaltki jäigad riigiabi reeglid ees, mis piiravad abi andmist isegi siis, kui Eesti riigil oleks vabu rahalisi vahendeid tunduvalt rohkem, kui neid praegu tegelikult on. Me oleme suhteliselt piiratud oludes ja peame leppima nende võimalustega, mis meile selles õigusruumis antud on. Aga tahan juurde lisada need asjad, mida me oleme rakendanud ja mida me kavatseme jätkuvalt rakendada. Kõigepealt, toetuste varasem väljamaksmine, mida me eelmisel aastal tegime ja kindlasti ka sellel aastal teeme. Lisaks sellele soovime finantsperioodi 2007–2013 rahaliste vahendite varasemat ärakasutamist eri meetmete puhul. Ma võtsin tänaseks välja 2008. aasta taotluste esimese ja teise vooru tulemused. Teise vooru investeeringutoetuste raha ei ole veel sugugi mitte lõplikult otsustatud. Me oleme tulevaste perioodide rahast 523 miljonit krooni suunanud täiendavalt 2008.–2009. aastal ennaktempos kasutusse. 523 miljonit krooni! Lisaks sellele, kui läheneda olemasolevale rahahulgale proportsionaalselt, oleme suurema osa rahast suunanud 2007.–2008. aastal avanenud meetmetesse, seega täiendavalt veel üle 500 miljoni krooni – 510 miljonit krooni. Nii et oleme üle miljardi krooni võtnud varem kasutusele, kui me seda esialgu planeerisime maaelu arengukavas avanevate rahavoogude osas perioodiks 2007–2013, selleks et elavdada majandust ja tuua täiendavaid rahalisi vahendeid põllumajandussektorisse. See on tähendanud ka päris olulist abi ja põllumajandusliku tootmise elavdamist.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kolleeg Marrandi rääkis juba raskustest, mis on seotud piimatööstusega. Aga ma võin sama rääkida ka lihatootmise kohta. Möödunud aastal käisin maaettevõtjatega, kes tegelevad lihatootmisega, Novgorodis ja kõrvalt kuulasin, kuidas läbirääkimised lähevad. Võin kinnitada, et see (ma räägin lihast, piimast juttu ei olnud), mida Eesti võib anda Venemaa Föderatsiooni turule, võib sinna minna ühe kuu, võib-olla paari kuu jooksul. Ma mõtlesin sellest, et jaanuaris kirjutas Kultuuriministeerium alla lepingu Venemaa Föderatsiooni kultuuriministeeriumiga. Tahan teilt küsida, kas Eesti Põllumajandusministeeriumis on niisugune leping olemas, just koostöö kohta ekspordi arendamiseks, või me ootame, et ta varsti tuleb.

Venemaa on Eesti jaoks väga oluline majanduspartner ja Venemaa turg on meie jaoks väga oluline, sealhulgas või lausa ennekõike põllumajandustootjatele ja töötlevale tööstusele, toiduainetööstusele. Pean tõdema, et pärast taasiseseisvumist, 1991. aastast alates ei ole Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid kordagi kahepoolsetel kohtumistel kohtunud ja mingeid põhjapanevaid lepinguid omavahel sõlmida õnnestunud ei ole. Praegu ei ole sellist koostöölepingut Eesti ja Venemaa vahel, mis puudutaks põllumajandusvaldkonna arengut. Küll aga on teatud edasiminek olemas. Nimelt sain Venemaa põllumajandusministrilt kutse külastada 4. ja 5. juunil Peterburi, kus toimub rahvusvaheline üritus. Tõsi, initsiatiiv selle korraldamiseks on tulnud küll FAO poolt. See puudutab ülemaailmseid toitlustusprobleeme laiemalt ja selle raames oli meil planeeritud kohtumine Venemaa põllumajandusministriga. Tänaseks on senine päris pikaajaline Venemaa põllumajandusminister oma ametipostilt lahkunud ja uut ei ole veel ametisse nimetatud. See teeb kindlasti selle kohtumise toimumise keerulisemaks. Aga kui uus põllumajandusminister on ametisse astunud, siis me kindlasti püüame neid suhteid elavdada ja jõuda ka lepinguni, mis poliitiliselt võiks tagada majanduslikku tegevust niivõrd, kui see on meie, kahe naabri vahel võimalik. Aga igal juhul püüame me kontakte säilitada ja ka poliitiliselt toetada majandustegevust niipalju, kui see meie võimuses on.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra põllumajandusminister, vastamise eest! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Toivo Tootsen, Tiit Kuusmik, Kalev Kallo, Toomas Varek, Arvo Sarapuu, Olga Sõtnik, Enn Eesmaa, Aadu Must, Helle Kalda, Valeri Korb, Lembit Kaljuvee, Heimar Lenk, Marika Tuus, Kalle Laanet, Nelli Privalova, Evelyn Sepp, Jaak Aab, Vladimir Velman, Inara Luigas ja Lauri Laasi on esitanud 28. jaanuaril 2009 arupärimise korruptsiooni kohta seoses Eesti Raudtee tagasiostuga. Palun kõnepulti kolleeg Toivo Tootseni!

Proua esimees! Lugupeetud härra Rein Lang! 17. jaanuaril 2007. aastal kinnitas Eesti Raudtee riigile tagasi müünud BRS‑i üks omanik ja nõukogu esimees Edward Burkhardt avalikkuse ees, et Reformierakonna esindaja nõudis BRS-ilt raudtee aktsiate tagasiostmise eest pistist üks miljon eurot. Sama informatsiooni kinnitas ka BRS‑i teine omanik ja nõukogu liige Guido Sammelselg.  2007. aasta 19. jaanuari hommikul teatas Riigiprokuratuur avalikkusele, et uurib väidetavat pistise küsimist. Tsitaat: "Hetkel tutvutakse ajakirjanduses avaldatud ning uurimisorganite käes olevate materjalidega. Kuna tegemist on prokuratuuri omaalgatusliku ettevõtmisega, ei ole võimaliku kriminaalasja algatamise otsuse langetamisele määratud kindlat tähtaega ning [Riigiprokuratuuri pressiesindaja] Seemani sõnul võtab see kindlasti veel aega." See oli tsitaat selle päeva Eesti Päevalehe on-line´ist  siis. Aga juba sama päeva pärastlõunal teatas Riigiprokuratuur avalikkusele: "Riigiprokuratuur analüüsis ajakirjanduses avaldatud materjale seoses väidetava rahanõudmisega Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmisel ning jõudis järeldusele, et seni avaldatud andmetele tuginedes puudub praegusel hetkel alus kriminaalmenetluse alustamiseks". Seega võttis materjali analüüs ning motiveeritud otsuse tegemine aega maksimaalselt viis tundi. Kuna tegemist on korruptsioonikuriteoga, mille puhul olete ise viidanud selleliigiliste tegude peitelisele iseloomule ning raskustele nende uurimisel ja avastamisel, siis kahekümnel Riigikogu liikmel ongi teile kolm küsimust, millele palume vastata. Palun teil ka küsimused ette lugeda, et stenogramm saaks ilus, selge ja põhjalik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Palun, härra justiitsminister, teil on võimalus vastata!

Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed! Tegemist, muide, on täpselt samade küsimustega, mis Ain Seppik esitas eraldi kirjaliku järelepärimisena 27. jaanuarist k.a ja millele minister on kirjalikult vastanud 11. veebruaril 2009 kirjaga nr 8-2/1364. Seega ma oletan, et arupärijatel peaksid vastused teada olema – kui Keskerakonna liikmed muidugi omavahel suhtlevad! Aga stenogrammi huvides loeme küsimused ette ja vastame ka.
Esimene küsimus: "Milliseid menetlustoiminguid tõendite kogumiseks ja hindamiseks Riigiprokuratuur läbi viis? (Isikute arv, menetlustoimingute liik ja läbiviimise aeg, muude tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks läbi viidud menetlustoimingute liik ja arv ning läbiviimise aeg.)" Vastavalt alates 1. juulist 2004 kehtivale kriminaalmenetluse seadustikule saab menetlustoiminguid läbi viia kriminaalmenetluse raames. Kuna kõnealusel juhul kriminaalmenetlust ei alustatud, siis ühtegi menetlustoimingut kriminaalmenetluse mõttes ka läbi ei viidud. Erinevalt varem kehtinud seadusest saavad õiguskaitseasutused enne kriminaalmenetluse alustamist analüüsida üksnes teavet, mis on avalik teave, ja neil juba olemasolevat informatsiooni, et siis otsustada kriminaalmenetluse alustamist.
Teine küsimus: "Kui menetlustoiminguid läbi ei viidud ning tugineti üksnes ajakirjanduses avaldatud materjalile, siis millise kehtiva seaduse alusel kasutas uurimisorgan antud kuriteo uurimiseks üksnes ajakirjanduses avaldatud andmeid ning iseseisvaid menetlustoiminguid ei teinud? Kas Teie isiklikult andsite prokuratuurile poliitilisi korraldusi antud asjaga mitte tegelda ning kas Te praegu peate selle asja uurimist vajalikuks?" Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le 194 tohib kriminaalmenetlust alustada, kui selleks on olemas ajend ja alus. Menetlust võib alustada ka teabelevis avaldatud teabele tuginedes, kui selles on piisavad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse seadustiku § 197). Riigiprokuratuur on avalikkusele selgitanud (näiteks BNS-i uudis 19. jaanuaril 2007 kell 16.54), miks prokuratuur ei leidnud kõnealuse juhtumi puhul teabelevis avaldatud väidete pinnalt piisavalt alust kriminaalmenetlust alustada ja läbi viia. Kokkuvõtlikult viitas Riigiprokuratuur sellele, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule saab isiku väiteid asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendina kasutada üksnes juhul, kui teist isikut ennast ei saa tõendi allikana kasutada. See on fikseeritud kriminaalmenetluse seadustiku § 68 lõikes 5. Edward Burkhardti väitel temalt otse raha ei küsitud, seda olevat küsitud tema kolleegidelt Jüri Käolt ja Guido Sammelseljalt. Nimetatud isikud lükkasid aga avalikult selle väite ümber. Samuti ei esitatud prokuratuurile väidetava rahaküsimise kohta ühtegi ametlikku kuriteoteadet, nagu näeb ette kriminaalmenetluse seadustik. Mina isiklikult ei andnud prokuratuurile mitte mingisuguseid poliitilisi korraldusi selle kriminaalasjaga tegelemiseks või mittetegelemiseks ega kavatse anda neid ka edaspidi. Justiitsministri sekkumine kriminaalmenetlusse on välistatud.

Suur tänu, härra justiitsminister! Teile on ka küsimusi. Palun esimene küsimus, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus rajaneb praeguse Riigikogu õiguskomisjoni ja vapra korruptsiooni vastu võitleja Ken-Marti Vaheri 29. jaanuari 2007. aasta Postimehe on-line´i arvamusavaldustel, et Lang hajutab tähelepanu pistiseskandaalilt. Tsiteerin siia vahele: "Jätkuvalt on vastuseta otsesed süüdistused raudteega seotud pistiseskandaalis, selles asjas aga justiitsministrilt miskipärast avaldusi või selgitusi ei kosta. Kaks aastat hiljem on seis sama." Minu küsimus on teisest valdkonnast. Öelge, härra justiitsminister, kuidas te suutsite seekord prokuratuuri nii efektiivselt tööle rakendada? Anto Ili asjas ei taha nad asjadega tegelda ja seekord ka ei tahtnud. Kas Reformierakonna asjade kohta on mingi eriklausel või millisel viisil seda tehti?

Jah, väga huvitav küsimus! Tänan, Ain! Kordan veel kord: justiitsminister ei sekku kriminaalmenetlusse – ei Tartus, Pärnus, Tallinnas ega ka mitte Narvas. Ja Ken-Marti Vaheri väited on Ken-Marti Vaheri väited, nende kohta te võite selgitust küsida härra Ken-Marti Vaherilt, kes aeg-ajalt ka siin koridorides liigub.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Asi on siiski tegelikult ju üsna tõsine. Seda pistisejuttu ei rääkinud mitte naised saunas või mehed sauna taga, seda rääkis üpris lugupeetud inimene, firma omanik, nõukogu esimees. Teistpidi, avalikkuse huvi asja vastu oli ka selgelt olemas. Kolmandaks, kas ei oleks siis ikkagi pidanud asja algatama, kas või selleks, et Reformierakonda kahtlusest vabastada? Nüüd ei tehtud ei seda, teist ega kolmandat.

Tänan väga! Minu mäletamist mööda andis ka vabariigi peaminister kaitsepolitseile ülesande seda materjali kontrollida, kes täpselt samamoodi jõudis järeldusele, et mingit alust kriminaalmenetlust algatada ei ole. Kuid ma kordan veel üks kord: vastavalt kehtivale kriminaalmenetluse seadustikule saab isiku väiteid asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendina kasutada üksnes juhul, kui teist isikut ennast ei saa tõendi allikana kasutada. Antud juhul oli Edward Burkhardti võimalik küsitleda. Oli võimalik küsitleda ka neid teisi isikuid, kelle väidetele tema väide tugines, need olid Jüri Käo ja Guido Sammelselg, kes avalikult lükkasid ümber selle informatsiooni, millest lugupeetud härra Burkhardt oli teinud meediamulli. Seoses sellega ei pidanud ka Riigiprokuratuur vajalikuks rohkem selle küsimusega tegelda. See on vastavalt kehtivale seadustikule.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Teie vastuses üle-eelmisele küsimusele kõlas – ja see on ka varem kõlanud –, et justiitsminister mitte kuidagi ei sekku prokuratuuri töösse. Tõenäoliselt see nii on, et ei sekku. Aga mul on siiski küsimus, justiitsministrina te tõenäoliselt prokuratuuri tegemisi ja toimetamisi mingil määral ikkagi teate. Meid vaevab küsimus, et ühes linnas, kus abilinnapea firma on saanud kümnete miljonite eest linna tellimusi, ei juhtu mitte midagi, midagi ei uurita, see on nagu loomulik. Teises linnas, kus linnapea olevat võib-olla mõelnud, et äkki ta mõtleks kuidagi mitteseaduslikult, tegeleb prokuratuur asjaga usinasti ööd ja päevad, kusjuures ka nagu midagi ei ole olnud. Millest see tuleb, et ühel juhul täiesti sihikindlalt ei taheta tegelda, teisel juhul asja pole ollagi, aga tegeldakse nii usinasti, et suitseb?

Aitäh! Kui teie teate, et asja pole ollagi, siis olete teie paremini informeeritud kui mina. Mina ei ole küll pidanud vajalikuks seda asja endale nii põhjalikult selgeks teha – te ilmselt viitate siin ühele Eesti kuurortlinnale. Ma juhin tähelepanu, et seal on käimas mitu kriminaalmenetlust, sealhulgas ka ühe linnavolikogu liikme suhtes.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud justiitsminister! Mul on selline küsimus. Ka mina pean tuginema kahjuks sellele, mis on meedia vahendusel saadud, ja loomulikult ka auväärt ministri vastustele. Siin on jäänud arusaamatuks, et kui üks pool ütles, nagu olevat pistist nõutud või nagu oleks sellest juttu olnud ja keegi  vähemalt mõtles sellele väga tõsiselt, ning teine pool ütles, et ei ole, kas neid siis vastandati või kutsuti mõlemad pooled välja. Hiljem on üks pool väitnud, et auväärt firma tegevjuhti või mis ta on, omanikku ei olevat isegi üle kuulatud. Kas see vastab tõele?

Ma kordan veel üks kord: härra Edward Burkhardt väitis, et temalt ei ole keegi raha küsinud, aga seda olevat küsitud Jüri Käolt ja Guido Sammelseljalt, kes mõlemad eitasid seda, et neilt on raha küsitud. Mida siin siis edasi uurida?

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, justiitsminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme viimase arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Lauri Laasi, Arvo Sarapuu, Jaak Aab, Rein Ratas, Mailis Reps, Ain Seppik, Tiit Kuusmik, Lembit Kaljuvee, Valeri Korb, Helle Kalda, Toomas Varek, Kadri Simson, Eldar Efendijev, Inara Luigas, Vladimir Velman, Nelli Privalova, Olga Sõtnik, Toivo Tootsen ja Aadu Must on 17. veebruaril s.a esitanud arupärimise koalitsioonipoliitikute ebaseadusliku õigusloome kohta. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Arupärimine on ebaseaduslikust õigusloomest, meie arvame nimelt, et see oli ebaseaduslik. Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud surusid 16. veebruaril s.a Riigikogu põhiseaduskomisjonis läbi muudatusettepanekud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Nimetatud eelnõusse lisati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmist puudutavad sätted. Muudatusettepanekutega piiravad koalitsioonierakondade saadikud kohaliku omavalitsuse otsustuspädevust, püüdes peatada haldusreformi Tallinna linnas. Nimetatud muudatusettepanekud on vastuolus nii kohaliku omavalitsuse harta kui ka muudetava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse endaga. IRL‑i esindaja Urmas Reinsalu, püüdes õigustada seadusvastaseid muudatusettepanekuid, teatas meedia kaudu: "Meil ei jäänud muud üle ja see oli tingitud ajalisest survest, mis meil on." Sellisel viisil kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse sekkumise seadusvastasusele on viidanud ka reformierakondlane, endine Riigikogu liige Ignar Fjuk. Seoses sellega palume härra ministril vastata kolmele küsimusele. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Lauri Laasi! Palun, härra justiitsminister, kõnepulti küsimustele vastama!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esimene küsimus kõlab järgmiselt: "Kas nimetatud muudatusettepanekud on kooskõlas kohaliku omavalitsuse harta ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega?" Riigikogu võttis tõepoolest 19. veebruaril 2009 vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse, mida me siis edaspidi võiksime nimetada seaduseks – ehkki tal on number küljes, 317 SE  –, millega muudeti komisjoni otsusel kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust pärast teise lugemise muudatusettepanekute esitamise tähtaega. Selle seaduse muutmise seadusega kehtestatakse volikogule piirang likvideerida osavalda või linnaosa ning muuta nende piire korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal, välja arvatud kohaliku omavalitsusüksuste ühinemisel või jagunemisel, samuti reguleeritakse valimisringkondade jaotust Tallinnas.
Minu poole pöördunud arupärijad ei täpsusta oma küsimuses, milliseid kohaliku omavalitsuse harta või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse põhimõtteid peetakse vastuolus olevaks selle seaduse muutmise seadusega. Hetkel on pooleli ka vaidlus Riigikohtus, tulenevalt Tallinna Linnavolikogu taotlusest tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse mõned sätted. Ka see hoiab üleval teadmatust ning segadust peatselt toimuvate kohalike omavalitsuste volikogu valimiste suhtes. Seadusandjal on õigus kehtestada valimisreegleid kohalikule omavalitsusele, arvestades põhiseadust ning kohaliku omavalitsuse autonoomiat. Selliste reeglite kehtestamise eesmärk võib olla muu hulgas ka näiteks soov piirata kohaliku omavalitsuse volikogu koalitsiooni võimalust tagada endale valimistel soodsam positsioon. Loomulikult kehtivad samad reeglid ka parlamendi koalitsiooni tegevuse kohta ning seaduste vastuvõtmisel tuleb arvestada vähemusega. Just seetõttu on jätnud ka Vabariigi President selle seaduste muutmise seaduse välja kuulutamata.
Teine küsimus: "Kuidas suhtute justiitsministrina koalitsioonipoliitikute teadlikusse seadusrikkumisse?" Ma vastan järgmiselt. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 lõike 1 kohaselt peab arupärimine puudutama organi või ametiisiku võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Esitatud küsimus ei puuduta justiitsministri võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist, mistõttu ma ei saa anda õiguslikku hinnangut seadusandja tegevusele.
Kolmas küsimus: "Kas Teie arvates on tegemist euroopalikus demokraatlikus ühiskonnas normaalse käitumisega võimuerakondade poliitikute poolt?" Ka siinkohal ei saa ma tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 lõikest 1 anda õiguslikku hinnangut. Märgin, et seadusandja pädevuses on õigusaktide ja eelnõude menetluse reeglite kehtestamine ning ka nende täitmine. Küsimus on parlamentaarses tavas ning selle järgimises. Tänan väga!

Suur tänu, härra justiitsminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud justiitsminister! Demagoogias olete endiselt tugev, seda tuleb tunnustada! Tõsi küll, paljudele nendele küsimustele vastas juba president teie eest, nii et siin ei olegi rohkem vaja. Aga mul on niisugune põhimõtteline küsimus. Kuidas te ise, härra justiitsminister, raskel kriisiajal ja rahapuudusel hindate seda suurepärast novelli, kus Tallinnas suurendati volikogu liikmete arv 79-ni? Kas see sisuliselt, mitte ainult sätte, vaid ka mõtte kohaselt, on ikka praegusel ajal õige? Kuidas te arvate?

Sellele asjale ei hakka ma siin kindlasti õiguslikku hinnangut andma. Vaadake, küsimus on paljuski selles, mismoodi mõistetakse proportsionaalsuse printsiipi valimistel. Ja kuna selle printsiibi sisustamine ei ole ka Riigikohtus olnud väga aktuaalne, siis on selles osas väga vastakaid arvamusi ja küsimus on paljuski selles, millises valemis selle esindusdemokraatia puhul ikkagi kokku lepitakse. Me mõlemad teiega teame, et selles osas on poliitilistel ringkondadel, parteidel ja ka parteide sees väga erinevaid seisukohti ja arvamusi. Nii et eks see tuleb selgeks vaielda. Ma ei välista, et see jõuab lähemal ajal ka Riigikohtus põhiseaduse vaidluse tasemele. Mul oleks olnud hea meel, kui õiguskantsler oleks läinud kohtusse ehk õiguskantsleri taotlus oleks läinud Riigikohtusse. Tõenäoliselt oleks õigusselgus saabunud siis varem. Ma pean seda praegust äärmiselt pingestatud õhkkonda väga kahetsusväärseks. See võib tekitada täiesti tarbetut segadust, pidades silmas eelseisvaid valimisi.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Härra Lang! Kõigepealt ma tahaksin teid tunnustada selle eest, kui te mõni aeg tagasi vastasite arupärimisele, mis puudutas räiget seadusrikkumist Narva-Jõesuus seoses valimisseadusega. Te andsite sellele, mis seal toimus, minu arvates tõeliselt riigimeheliku hinnangu ja asi saigi korda. Ma usun, et kui te lähete natuke kõrvale sellest tekstist, mis nõunikud on teile kaasa andnud, ja annaksite hinnangu sellele, mis rahvasaadik Reinsalu siin Riigikogus korraldab, täiesti riigimeheliku hinnangu, siis te mõistaksite hukka ka selle, mis siin toimub. Kas see on nii?

Ma olen tuttav Vabariigi Presidendi motivatsiooniga, kui ta jättis selle seaduse välja kuulutamata, ja väga paljudes punktides ühinen Vabariigi Presidendi arvamusega.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud esinaine! Hea minister! Lisaks koostööle sinuga on mul olnud võimalik teha väga huvitavat koostööd ka endise justiitsministri Märt Raskiga. Temal oli pidevalt selline väga kindel seisukoht, et kui üks või teine menetluslik küsimus läks Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse puhul nagu kursist kõrvale, siis ta võttis seda väga tõsiselt ja püüdis sekkuda.
Me oleme selle soolise võrdõiguslikkuse teemaga tegelnud läbi päris mitme valitsuse, eri aspektidest on olnud väga palju vaidlusi. Kui nüüd soolise võrdõiguslikkuse seadusele tuli järsku seoses Tallinna ja kohaliku omavalitsusega juurde igasuguseid huvitavaid küsimusi, kas siis justiitsministril natuke kihvatas ka ja sa tundsid, et oleks vaja helistada sotsiaalministrile ja öelda, et võta kogu see seadus tagasi ja tegele soolise võrdõiguslikkusega?

Aitäh! Valitsusele siin erilist reageerimisaega ei jäänud, protsessid arenesid väga kiiresti. Aga ma pean siiski vajalikuks tsiteerida siin Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse seletuskirja, kus on öeldud, et eelnõu esitati Riigikogule selleks, et, esiteks, võtta üle naiste ja meeste võrdset kohtlemist käsitleva kolme Euroopa Liidu direktiivi seni üle võtmata sätted; teiseks, viia soolise võrdõiguslikkuse seadusesse selle selguse ja normide parema järgimise jaoks vajalikud täpsustused ja täiendused; kolmandaks, viia soolise võrdõiguslikkuse seadusesse parandused, mille vajadus on ilmnenud soolise võrdõiguslikkuse voliniku senise töö käigus; neljandaks, tunnistada kehtetuks töölepingu seaduse § 35. Siit me ei leia küll kuskilt ühtegi viidet kohaliku omavalitsuse volikogude valimise kohta käivale seadusandlusele.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Palun registreeruda pärast minu haamrilööki vaba mikrofoni sõnavõtuks. Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.19.