Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 38 Riigikogu liiget, puudub 63.
Lugupeetud kolleegid! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja rahandusminister Ivari Padar. Alustame esimese küsimusega.
Palun, kolleeg Toomas Varek, küsimus rahandusminister Ivari Padarile!
Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Lisaeelarve on vastu võetud ja valitsus on koalitsiooni häältega ka usalduse saanud, nii et kogu meie eelarvele ja tegemistele on valitsuse poolt restart antud. Minu küsimus puudutab eksportivate ettevõtete tugipaketti. Et restart õnnestuks, peavad võtmerollis kindlasti olema need tublid ettevõtjad, kes tegelevad ekspordiga ja kuumendavad meie majandust. Siin on ka mitmesuguseid meetmeid. Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister on välja käinud 6,1 miljardit, seisma olete jäänud 5,7 miljardi juurde. Palun tutvustage, kui kaugele on jõutud selle 5,7-miljardise tugipaketi lahtiharutamisega, kas ollakse juba finišis või vähemalt lõpusirgel?
Ma tänan! Tõsi ta on, et selle tugipaketi ettevalmistamine on pigem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkond. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on nii detsembris kui jaanuaris selles vallas ka väga tõsiselt tegutsenud ja kaks nädalat tagasi oli valitsuse kabinetinõupidamisel arutusel kogu pakett, mis esialgu koosneb neljast elemendist. Minu andmetel tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsuskabineti lähiistungitel välja selle arutelu põhjal tehtud uute ettepanekutega. Niisiis tahan loota, et lähiaegadel see pakett stardib.
Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Tahaks ikka natuke täpsemalt kuulda. Võtame siis valdkonna, mis puudutab pankasid – meede, et anda 1,2 miljardit. Sellest asjast olete ehk rohkem informeeritud. Lätile läks 1,7 miljardi andmine päris kergesti, kuigi see ei ole vist küll füüsiliselt ega praktiliselt üle kantud. Pankade kaudu saaksime ju võõrvahendeid veel tunduvalt rohkem juurde. Me peaksime selle 1,2 miljardit praegu kiiresti ringlusse andma, sest tublimad ettevõtted, kellel käibevahendite puudujääk on nii suur, et on tekkinud raskusi, on hakanud kasutama juba saneerimiskavasid. Siin tuleks olla ülimalt kiire mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes ja informatsiooni edasiandmises.
Tänan teid! Riigieelarve vahenditega ei saa kindlasti korvata kõike seda, mis valitseb praegusel juhul majanduses seoses usaldamatusega pankade vahel, usaldamatusega ettevõtjate ja pankade vahel. Selle konkreetse paketi, mida valitsus on arutanud ja proovinud igat moodi arukamaks teha, maht on riigipoolsete otseste meetmetena umbes 1,3 miljardit Eesti krooni ja kogu tugipakett, kui võtta arvesse ka mitmesugused garantiid, 5,7 miljardit krooni. Eelkõige peame siin oluliseks ja mõistlikuks laialdasemalt rakendada täiendavate garantiide mehhanismi ehk siis lihtsamalt öeldes KredExi rakendatud meetmed paremini kättesaadavaks teha, samuti nende mahtusid kasvatada.
Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Vahetan teemat ja lähen Euroopa Liidu struktuurifondide raha juurde. Esimene etapp on praktiliselt minevik või on jäänud veel väikesed sabad, loodame sellega ehk hakkama saada. Kuid teise etapi, mis hõlmab aastaid 2007–2013, käivitamine on läinud üle kivide ja kändude. Ei saa kaugeltki rahul olla Euroopa Liidust tuleva raha kasutamisega 2007. ja 2008. aastal. Esimese kahe aastaga on ära kasutatud ainult 645 miljonit krooni, mis teeb 1,21%. Eriti aeglaselt on käivitunud Ühtekuuluvusfondi raha kasutamine. 2009. aastal on planeeritud kasutada Euroopa Liidu rahadest 26,2 miljardit. Kas see on tõepärane ja milline on tänane ettevalmistus selleks? Kaks kuud on juba aastast läinud.
Tänan! Mis puudutab 2009. aasta eelarvet ja seal olevaid struktuurfondide vahendeid, siis need on 12,3 miljardit krooni, millele lisandub riigipoolne kaasfinantseerimine, ehk kokku on suurusjärk 14 miljardit krooni. Jaanuarikuu kasutamine on olnud enam kui 400 miljonit krooni. Ja kui vaadata temposid ja aruandeid, mis Rahandusministeeriumile on laekunud ja millega rahandusminister on eeldatavasti homme valitsuskabinetis, siis võib öelda, et positsioon on paranenud, ettevalmistustööd käivad. On tõsi, et 140 meetmest on umbes 10 kuni 20 meetme rakendamine takerdunud, aga ka nendega tehakse tööd. Igal juhul on Rahandusministeerium mobiliseerinud ennast tegema väga aktiivset kaastööd kõigi ministeeriumidega, kes tegelevad struktuurfondi vahenditega ja maaelu arengu toetustega. Jah, jaanuarikuu väljamaksed on enam kui 400 miljonit krooni.
Head kolleegid! On üheksa kohapealt registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Me oleme natuke segaduses, kuulates neid rindeteateid, et lähemal ajal maksud ei tõuse. Peaminister on ka öelnud igasugustele maksutõusudele ei. Aga täna loen ma töötukassa juhi Meelis Paaveli kirjutist, kus ta ütleb, et kui töötuskindlustuses maksutõusu ei tule, on kassareservid enne 2010. aasta lõppu otsas. Ta toob välja mõned numbrid, praegu on olemas teatud reservimaht – 3,1 miljardit –, mis võib vajaduse ära katta, järgmisel aastal on vahe 1,9 miljardit. Kuidas valitsuse poliitikast ikkagi aru saada, kas maksutõususid tuleb või ei tule? Mis saab töötukassast ja kas siis Meelis Paavel näiteks valitsuse poliitikast suurt midagi ei tea või ei taha teada?
Tänan! Kui soovite, võib neid teemasid võtta kui rindeteateid, sest olukorrad ongi kiiresti muutuvad. Ma lahterdaksin maksutõusude teema kahte rubriiki. Üks on selline üleüldine maksupoliitika, kas ja milliseid maksusid ning millisel määral Eestis lisaks rakendatakse. Ma usun, et peaminister on olnud häälestatud pigem sellele debatile. Teine teema on see, mis puudutab töötukassat, seda, et töötukassa ka kõige raskemal ajal tagaks selle, milleks ta on moodustatud. Ma ei välista, et see, mis praegusel juhul on Meelis Paaveli suust tulnud, on tõsine hoiatus, väga tõsine koht analüüsida, kas ja kunas on vaja töötukassa määrasid tõsta. Nii et selles kontekstis on see jutt väga adekvaatne.
Palun, kolleeg Marika Tuus!
Aitäh! Austatud minister! Töötukassa puhul me räägime pidevalt töötuse kasvust ja et seda raha ei jätku. Aga teine põhjus, miks me töötukassa rahaga n-ö põhja jõuame, on see, et riik tegi poliitilise otsuse ja liitis 399 töötajaga Tööturuameti 39 töötajaga töötukassale ja seda uut ametit hakatakse ülal pidama just nimelt sellestsamast töötukassa rahast. Sinna läheb ju oluliselt raha. Miks me sellest üldse ei räägi?
Mina ei võtaks seda niimoodi kahes lahtris eraldi. Ma ütleksin, et kõik on üks avalik raha, maksumaksja raha. Ja selles suhtes leian mina, et töötukassa ja Tööturuameti ühendamine viib kogu eesseisva protsessi paremate tulemusteni. Ma usun, et seal kasvab tulu, seal tekib võimendatud kompetents, et tööturu keerukale olukorrale operatiivselt reageerida.
Palun, kolleeg Helle Kalda!
Aitäh teile! Lugupeetud minister! Reedel me arutasime 2009. aasta eelarve vähendamist ja te vastasite, et ilmselt on hakatud juba ette valmistama 2010. aasta eelarvet. Samal ajal on selleks, et valmistada ette üht eelarvet, väga oluline dokument eelarvestrateegia. Kui me võtame praeguse eelarvestrateegia, mis on esitatud Riigikogu rahanduskomisjonile, siis see on sõna otseses mõttes aegunud, kuigi ta võeti vastu alles möödunud aasta lõpus. Sellest minu küsimus: millised on ajakavad 2010. aasta ja järgnevate aastate eelarvestrateegias ning millised on nendes põhilised prioriteedid.
Tänan! Vastavalt seadusele peab riigieelarve strateegia olema esitatud hiljemalt maikuu viimasele valitsuse istungile ja täpselt samamoodi on see planeeritud ka sellel aastal. Ehk siis mõistlik tempo on selline, et juba maikuus oleksid riigieelarve strateegiaga seotud võimalikud seadusmuudatused läbinud arutelu Vabariigi Valitsuses ja oleksid avatud aruteluks teile siin Riigikogus. Selline see tempo on.
Palun, kolleeg Marek Strandberg!
Hea minister! Majandusliku kasvu ajal, kus oli piisavalt reserve, riigikassasse laekus piisavalt raha ja mida kõike veel, teadsime väga selgelt, et meie tööstuse ekspordistruktuur ei vasta nendele ootustele, mis on maailmaturul. Olge hea ja seletage palun, kuidas on võimalik siis maailmaturu kokkulangemise oludes, kus me ei tea sellest turust suurt midagi, oludes, kus meie majanduse enda käekäik on küllaltki kehv, reservid on kadumas, toetada eksportööre niimoodi, et tulemuseks ei ole mitte maksmata arved, vaid ikkagi riiki sissetulev raha. Kust meil tuleb täna teadmine selle kohta, millised on need õiged turud, mida toetada?
Selle teema kogu keerukuse juures võib välja tuua ühe tõdemuse. Selle tõdemuse, et võib-olla üks võimalik Eesti stabiilsuse garantii on see, et meil ei ole neid asju, mida me paar või kolm aastat tagasi nii väga tahtsime saada – suurt autotehast või hästi märkimisväärset finantsvahendustegevust. Praegu me võime rahul olla, et kaks suurt riskifaktorit on mõlemad väljas. Selge, et ekspordipotentsiaal ja selle kasvatamine ei saa olla üksinda valitsuse teha ega valitsuse ette valmistada. Siin on jäme ots väga selgelt turuosaliste endi käes. Kui me praegusel juhul räägime kas või Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest ja nende kasutamisest ning sellest analüüsist, kuidas me oma ettevõtlust ja eelkõige eksportivat ettevõtlust avaliku rahaga suuname, siis siin oleme jõudnud väga selge tõdemuseni, et needsamad raha kasutamise plaanid, mis olid veel kaks-kolm aastat tagasi, ei pruugi täna teps mitte vastata turu vajadusele. Nii et kui me räägime koos kaasfinantseerimisega 14 miljardist kroonist, mis saame kas või sellel aastal ettevõtlusse suunata, siis see ei ole väike raha ja on selge, et valitsus peab praegu kõikide nende meetmete edasisel väljatöötamisel ja maksude ettevalmistamisel olema paindlik ning hindama konkreetset turusituatsiooni. See on üks ja väga selge töö.
Palun, kolleeg Tarmo Mänd!
Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Minu arvates olid kärbete tegemisel kõige suuremad kannatajad kohalikud omavalitsused, kaotades oma eelarvetest ca 3 miljardit krooni. Tulubaasi korrigeeriti vähenemise suunas, võeti ära investeeringuid, toetusi, teehoiuraha. Samas ütlesite mulle rahanduskomisjonis, et praegu me ei tea, kui palju väheneb sellel aastal üksikisiku tulumaks – hinnatakse, et 10–15%. Kõigile on selge, et omavalitsustes toimub tänavu see, mis riigis juba eelmisel aastal pihta hakkas. Kuid minule on arusaamatu, kuidas ikka nii võib käituda! Põhjendusena tuuakse valitsussektori tasakaalu, mis ei vasta tõele, omavalitsus on tasakaalu osa. Ma julgen öelda, et te ajasite lihtsalt käe väikese Peetri taskusse. Millega te oskate seda põhjendada ja millised on teie plaanid omavalitsuste finantseerimise tugevdamiseks? Ma tänan!
Tegelikult ma ei tahaks üldsegi käsitleda riiki ja riigi suhteid omavalitsusega tasandil Suur Peeter ja Väike Peeter – minu meelest on kõik üks Eesti. Mis puudutab kärpeid – jah, sellega on nii, et kärbitud on ka neid asju, mida senini on keskvalitsuse tasandilt omavalitsustele võimaldatud. Ei ole ju valdkonda, kust kärbe ei oleks läbi käinud. Samas on selge, et kui me võtame kas või needsamad struktuurifondi vahendid, siis 2007–2013 saame rääkida 18 miljardist kroonist, mis puudutavad eelkõige omavalitsuste investeeringuid. Nii et omavalitsustele minevad toetused vähenevad, aga nad on siiski väga suurel määral jätkuvalt kasutusel.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Helle Kalda rääkis siin strateegiatest ja mina olen teie käest ka korduvalt küll infotunnis, küll arupärimistes küsinud, kas Eestil saab lähitulevikus olema tõsiselt võetav pilt, mis meie eelarvest saab järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal ja üleülejärgmisel aastal. Reedel me saime küll lisaeelarve vastu võetud ja see on tõesti, nagu ma ütlesin, finantsinstitutsioonidele hea signaal, kuid järgmist sammu näha pole. Ja kui me seda ei tee, kas te saate siis aru, kui hädavajalik on anda signaal, et meil on olemas strateegia, me tahame oma tulupoole ja kulupoole ümber teha, suhtuda tõsiselt riigieelarvesse. Täna me ju kustutame tuld! Kas te võtate strateegilised küsimused tõesti ette või ei võta?
Jah, tõesti, kogu selle protsessi, mis puudutab riigieelarvet, võib jagada kaheks: tulekustutamine ja pikem planeerimine. Ma arvan, et see, mis siin reedel toimus, kui lisaeelarve vastu võeti, oli väga oluline nii sisuline kui ka märgiline signaal. Minu respekt ja tänu kõikidele, kes sellesse hääletusse oma panuse andsid! Mis puudutab edasist tööd, siis see töö käib Rahandusministeeriumis pidevalt. Alates kas või täna hommikusest kella üheksasest koosolekust on jutuks sama teema, millest ma ühele küsimusele vastates rääkisin: maikuu lõpuks peab olema valmis eelarvestrateegia ehk nägemus sellest, mis saab tulevikus, kuidas me tulevikuohtudeks valmistume. Viibides pidevalt selles ruumis, selles infoväljas, kus on näha ka kõikide teiste Euroopa Liidu valitsuste sammud ja Euroopa Liidu rahandusministeeriumide tegemised, võin öelda, et me ei ole midagi valesti teinud. Ma usun, me oleme kogu selles keerukas situatsioonis õigeaegselt ja hästi oma otsuseid vastu võtnud. Ja on selge, et vastavalt situatsiooni kujunemisele tulevad uued otsused.
Palun, kolleeg Valeri Korb!
Aitäh, lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma leian, et Ida-Virumaa jaoks ja üldse Eestimaa keemiatööstuse jaoks on keemiaettevõtte Nitrofert, kus töötab 480 inimest ja mis tänasel päeval praktiliselt seisab, roll päris suur. Kas te mäletate, kas selles nimekirjas, mis läheb valitsusele arutamiseks, on Nitrofert sees, ja kas on lootust, et see ettevõte saab riigilt toetust?
Selles dokumendis, mida valitsus on ühe korra kabinetis arutanud ja mis lähiajal tuleb uuesti arutusele, ei ole ühtegi konkreetset ettevõtet sees. Seal on meetmete pakett, kus ei ole kindlasti kirjas n-ö võimalikke kasu saajaid. See on meetmete pakett, mis on orienteeritud eelkõige eksportivale ettevõtlusele, ja sellest tulebki lähtuda.
Palun, kolleeg Inara Luigas!
Aitäh! Austatud rahandusminister! Minu küsimus puudutab ka nimelt strateegiaid. Ma tegin teile kunagi ettepaneku, et strateegiaid võiks laialdasemalt arutada üldse ühiskonnaga ja kindlasti rohkem arutada ka Riigikogu liikmetega. Tegin ettepaneku, et Riigikogu liikmeid ja just neid, kes on opositsioonis, võiks strateegia tegemisel rohkem rakendada. Riigieelarve kontrolli komisjonis oli kunagi juttu, et strateegia kui ülimalt tähtis dokument peaks tulema ka Riigikogusse arutusele. Kas teil on kavas tuua see tulevikus Riigikogusse arutusele?
Tõesti, see teema, mis puudutab strateegia toomist Riigikokku, on üleval olnud. See on olnud üks element ühest kontseptsioonist, mis Rahandusministeeriumis on välja töötatud, ja edasiarendamiseks on finantsjuhtimise kontseptsioon. Kui see kontseptsioon saab heakskiidu, siis sellisel juhul toimub ka strateegia arutelu Riigikogus, mida minagi õigeks pean. Tänasel juhul ei ole seda kontseptsiooni heaks kiidetud.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Mai Treial!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tahan jätkata ikka kohalike omavalitsuste teemal. Nii sotsiaalhoolekande seaduse kui ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning nendega seonduvate seaduste alusel on riik nii mitmedki ülesanded pannud kohalikele omavalitsustele. Sellega seoses on aastate jooksul muudetud ka omavalitsuste rahastamise korda, pidades vajalikuks, et residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust läheks omavalitsusüksustele vähemalt 11,9%. Aga seoses eelarvekärbetega on nüüd omavalitsuste tulubaasi tunduvalt vähendatud. Samas räägivad majandussituatsioon ja olukord tööturul sellest, et inimesed jäävad üha rohkem hätta ja vajavad rohkem toetusi. Kuidas omavalitsus peaks praeguses situatsioonis oma rahaga välja tulema?
Kui rääkida konkreetsest kärpest, üksikisiku tulumaksu proportsiooni vähendamisest, siis vaatame kogu seda loogikat, mis on minu mäletamist mööda kehtinud 2003. aastast saadik, kui lepiti kokku esimene baasmäär. Siis hakati iga-aastaselt koos ülesannetega andma ka protsendist juurde proportsiooni ja selleks aastaks jõudis see 11,93-ni. Ütleme siis, 300 kuni 400 miljoni ulatuses (ehk siis samasugune vahe, mis on tänasel juhul 11,4 ja 11,93 vahel) anti vahepealsetel aastatel kohalikele omavalitsustele lisavahendeid, ilma seda väga konkreetsete ülesannetega sidumata. Selles suhtes on niimoodi, et praegu, kui me oleme teinud seda tulumaksu proportsiooni kärbet, oleme selgelt arvestanud, et eelmistel aastatel, n-ö headel majandusaastatel on kohalikele omavalitsustele antud lisavahendeid mõnel määral ka lihtsalt niisama, sidumata seda väga konkreetsete ülesannetega, mis kohalikel omavalitsustel tuleb täita.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, küsimus põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile!
Tänan! Lugupeetud härra põllumajandusminister! Eesti majandusel on väga keerulised ajad. Äärmiselt keeruline on olukord ka Eesti põllumajanduse kõige potentsiaalikamas ja seni konkurentsivõimelisimaks peetavas piimatootmises. Tegemist on valdkonnaga, mis on pidevalt kolmandiku oma toodangust eksportinud ja kuhu on viimastel aegadel tehtud tõsiseid ja innovaatilisi investeeringuid. Praeguseks on aga piimatootmine jõudnud olukorda, kus turul saadav hind on kõigi tootjate jaoks ammu alla tootmise omahinna, ja ka seda raha pole tootjad kuude viisi kätte saanud. On oht, et isevoolses, nn loodusliku valiku olukorras väheneb piimalehmade arv Eestis kolmandiku kuni poole võrra ja paljud tootjad pankrotistuvad. Missugune on teie kui põllumajandusministri ja peamise põllumajanduspoliitika kujundaja plaan kujunenud olukorra muutmiseks?
Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, olukord majanduses ja sealhulgas ka põllumajanduses on väga keeruline. Piimandus on Eestis üks väheseid valdkondi, mis on aastaid olnud väga suurel määral orienteeritud ekspordile ehk olnud võimeline eksportima mitmetesse riikidesse. See on olnud väga hea ja Eestile eriti vajalik, tasakaalustamaks meie maksebilanssi. Praegu on aga eksporditurgudel väga keerulised ajad ja Eesti piimatöötlejad need turud suuresti kaotanud. Milline on valitsuse ja Põllumajandusministeeriumi plaan? Meil on see plaan olemas, kuid seda on väga raske ühe-kahe minuti jooksul teile siin tutvustada. Põhimõtteliselt koosneb see väga mitmest osast. Kõigepealt meie tegevus Brüsselis ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel, kus tänaseks on otsustatud, et taastatakse eksporditoetused, käivitatakse sekkumiskokkuost. Loomulikult siseriiklikult maaelu arengukava rakendamine ja siin oma võimaluste kasutamine. Viimane samm oli, et me otsustasime meetmete 1.4.1 (mikroettevõtted) ja 1.4.2 (investeeringud loomakasvatushoonetesse) rahastamist suurendada 285 miljoni krooni võrra, mis peaks rahuldama umbes 90% nõuetele vastavatest taotlustest. See on kindlasti ka suur abi piimatootmisele ja sellele sektorile. Edasi, PRIA kaudu mitmesuguste toetusmeetmete väljamaksmine varem kui eelmistel aastatel, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu täiendav meetmete abipakett. Lisaks soovime siiski rakendada ka kevadkülvilaenu, mille osas meil käivad läbirääkimised Rahandusministeeriumiga.
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, esimene täpsustav küsimus!
Tänan! Lugupeetud härra põllumajandusminister! Väga paljud piimatootjad on rääkinud vajadusest müüa oma piima senisest rohkem vanadele harjunud turgudele, Venemaale, kus on ilmselge toorpiima puudus ja hinnad on küllalt kõrged. Sealse piimapuuduse näiteid võib tuua kas või siitsamast Pihkva oblastist, kuhu eelmise aasta lõpul imporditi Musta mere sadamate kaudu üle 3000 Austraalia mullika. Kahjuks on Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste lepingutega keelatud eksportida Venemaale pastöriseerimata toorpiima, mida aga sealsed tööstused sooviksid. Kas te põllumajandusministrina peate võimalikuks, et Eesti astuks samme, et Eesti toorpiima oleks võimalik Venemaale müüa, ja kui astutakse, siis missuguseid samme te võimalikuks peate?
Aitäh! Põllumajandusministrina ma toetan loomulikult igasugust eksporti ja piima eksportimist eri turgudele. Muidugi me peame teadvustama, et Venemaa turg sisaldab endas lisaks majanduslikele riskidele ka poliitilistest suhetest tulenevaid riske, mis ei pruugi üldse majandusega seotud olla, ja neid on nii ettevõtjatel kui ka Eesti Vabariigi valitsusel väga raske maandada. Aga igal juhul on selles suunas tegutsemine positiivne ja ma pean seda igati mõistlikuks. Eks me loomulikult taotleme Euroopa Liidu asjaomaste õigusaktide muutmist nii, et osutuks võimalikuks sinna ka toorpiima vedada. Kuigi mõistlikum oleks ju see toorpiim siin kohapeal töödelda, väärindada ja viia siis ka Venemaale juba piimasaadused – on see või, juust või mis iganes muu toode. Teatud ulatuses see eksport siiski toimib. 2008. aastal läks näiteks rahalises vääringus 30% kogu Eestis toodetud piimast ekspordiks ja märkimisväärne osa sellest läks Venemaale. Nii et ei saa öelda, et Venemaa turg meie jaoks täiesti kinni on, aga seal on tõesti palju avaramad võimalused, kui me täna oleme suutnud ära kasutada.
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus!
Tänan! Lugupeetav härra põllumajandusminister! Meie piimatööstuse võimsus lubaks töödelda praeguse 600 000 tonni asemel 2,5 miljonit tonni piima. Selle ebaefektiivsuse maksavad kinni Eesti piimatootjad. Nii piimatootjatel kui -töötlejatel puudub tegelikkuses siiski igasugune kindlus oma tegevuse suhtes, sest olgem ausad, Eesti riigi poolt ei ole tegelikult põllumajanduspoliitilist informatsiooni. Ettevõtjatel on aga äriotsuste tegemiseks vaja kindlat sõnumit, näiteks, kas Eesti riigi huvides on toota rohkem piima, kui koduturg vajab, või kas eelistus on suurtel või väikestel tootjatel ja töötlejatel. Praeguses olukorras ei ole riik suutnud omi seisukohti välja öelda ja asi kulgeb nn loodusliku valiku tingimustes. See ei ole jätkusuutlik. Need meetmed, mis te siin ette lugesite, on siiski väga ümmargused, pigem on see selline poliitiline jutukene. Ja ma väidan, et praeguses turuolukorras jäävad väga paljus kasutamata ka needsamad eurotoetused. Millal suudab Põllumajandusministeerium öelda oma konkreetse sõnumi piimandussektori nii otseste kui ka pikema perspektiivi abinõude kohta?
Aitäh! Te põimisite oma küsimusse nüüd mitu hinnangut-arvamust, mis on täiesti ebatäpsed. Ma püüan need kõigepealt ümber lükata. Ma julgen küll väita, et toetused, mis on planeeritud perioodiks 2007–2013, kasutatakse kõik ära. Pigem on Põllumajandusministeeriumi probleem see, et me kasutame need toetused valdavalt ära perioodi esimesel poolel ja mis juhtub siis aastatel 2012–2013? Kas raha jätkub? Nii et pigem on probleem seal. Tõsi, ajutiselt võib tekkida mõningaid raskusi investeeringumeetmete kasutamisel, nimelt on tootjatel raskusi kaasfinantseeringu leidmisel. See probleem tõepoolest tekib, mille leevenduseks me püüame rakendada ka terve hulga meetmeid, millest ma enne rääkisin. Aga tervikuna kasutatakse see raha kindlasti ära, pigem esimesel perioodil intensiivsemalt ja viimastel aastatel võib tulla puudugi.
Nüüd sõnumist piimandussektorile. Nagu teada, me oleme juba aastast 2004 Euroopa Liidu liikmed ja meile rakendub ühine põllumajanduspoliitika, meile rakendub siin ka ühisturu põhimõte. Eriti põllumajanduses, nagu te teate, on liikmesriikidel piiratud võimalused oma sektorit – pean silmas põllumajandussektorit – oluliselt mõjutada. Enamik siseriiklikke võimalusi on kokku lepitud kas Euroopa Liiduga liitumisel, mida valmistasite just teie ette, või siis maaelu arengukavaga, mis on Brüsselis kinnitatud ja mille muutmine on võimalik, kuid see on suhteliselt pikaajaline protsess. Selle väljatöötamise juures on olnud eelmised valitsused ja praegu see kehtib. Nii et siin päevapealt jõuliselt mingeid suuri muudatusi teha ei ole võimalik. Seda te teate väga hästi. Valdavalt domineerivad ka Eestis ühise põllumajanduspoliitika põhimõtted.
Ja nüüd seitse kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt, palun, kolleeg Toivo Tootsen!
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ka Kagu-Eesti piimatootjad on mures, et piimanduspoliitika väljatöötamine on lubamatult pikale veninud. Tahetakse teada, millal see täpselt heaks kiidetakse ja millised on esimesed meetmed, mida kiiresti saab kasutusele võtta, et ülimalt raskest olukorrast välja pääseda.
Aitäh! Nagu ma ütlesin, on üldised raamid reguleeritud ühise põllumajanduspoliitikaga, üldiste reeglitega. Eesti ei saa olulisi põllumajanduspoliitilisi meetmeid ise rakendada, me ei saa kehtestada mingisuguseid täiendavaid tolle Euroopa Liidu sees, me ei saa hakata maksma mingeid Eesti oma eksporditoetusi. Nii et mingeid selliseid jõulisi meetmeid Eesti riik, nii nagu ka Läti, Soome või mis tahes teine riik, rakendada ei saa.
Mis puudutab üldist poliitikat, siis ma olen nõus, et kuni tänaseni ei ole olemas Eestis kinnitatud piimandusstrateegiat, ükski varasem valitsus ei ole sellise dokumendi kallal töötanud ega seda kinnitanud. Praegu on valitsus otsustanud seda teha ja Põllumajandusministeerium on alustanud piimandusstrateegia väljatöötamist. Me loodame, et see koostöös nii piimatootjate kui -töötlejatega kindlasti selle aasta jooksul valmis saab. Aga ma ütlen veel kord: ei maksa väga loota sellele dokumendile, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika sisene ega laienda seda oluliselt. Küll aga saaksid nii mõnedki asjad piimatootjate ja -töötlejate jaoks tõesti selgemaks. Nii et selle nimel me pingutame ja ma arvan, et selle aasta jooksul see dokument ka heaks kiidetud saab.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Aitäh, proua esimees! Hea minister! Rasketöösturina või mäetöösturina ei oleks ma täna teile küsimusi esitama hakanud, aga mul oli meilboksi tulnud üks E-piima juhtivtegelase meilikene. Ta palub küsida, kas Põllumajandusministeerium teeb seoses eksporditoetusega koostööd ka härra Partsiga ja tema ministeeriumiga ning nende ettevõtetega, mis lähevad eksporditoetuse alla? See on tema küsimuse sisu.
Aitäh küsimuse eest! Võin vastata, et loomulikult teeme koostööd ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Praegu meil käivadki läbirääkimised selles suunas, et töötlev tööstus just nimelt toidutööstuse osas oleks ka abikõlblik nende meetmete jaoks, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rakendab. Ma väga loodan, et üldiste põhimõtete alusel saab toetuskõlblik olema ka töötlev tööstus toiduainetööstuses. Siin loomulikult tulevad omad piirangud, mis laienevad ka teistele sektoritele, aga mingeid erandeid sellisel kujul, nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma meetmete puhul aeg-ajalt ikkagi teinud, et ta jätab põllumajanduse välja, ei ole. Välja arvatud mõned erandid, mis on seotud riigiabi reeglitega ja mis tulenevad jällegi ühisest põllumajanduspoliitikast. Siin on küll olulised erisused ja siin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kõiki võimalusi põllumajandustootjate ja toodangu töötlejate puhul rakendada ei saa. Aga ülejäänud osas on kindlasti ka töötlev tööstus abikõlblik.
Palun, kolleeg Aleksei Lotman!
Aitäh! Hea minister! Läheks korraks ekspordist piima siseriikliku tarbimise juurde. Me kõik teame, et kõige raskem on olukord Hiiumaal, kus nende raskuste taga on ka see skisofreeniline olukord, et varem tuli Hiiumaal toodetud piim töötlemiseks viia Saaremaale, nüüd siis mandrile, ja Hiiumaal joodav piim tuleb mandrilt sisse tuua. Ühine põllumajanduspoliitika võimaldab otseturustamisel rakendada piimale mõnevõrra lihtsamaid reegleid, kui on need ühised reeglid. Liikmesriik peab need ise kehtestama, mida Eesti on tegelikult teinudki. Aga ometigi hindab enamik väiketootjaid, kes oleksid valmis otse müüma, seda halduskoormust liiga suureks. Kas te olete tõsiselt mõelnud bürokraatia edasisele vähendamisele, et elavdada kohalikke turge ja päästa niimoodi äärealade väiketootjaid?
Aitäh! Jah, me oleme bürokraatia vähendamisele päris palju mõelnud, võib-olla natuke vähem oleme suutnud ära teha. Aga üht-teist me kindlasti oleme lihtsustanud.
Mis puudutab Hiiumaa piimatootjaid, siis jah, seal on tulenevalt nende saarelisest asukohast väga keeruline olukord ning sealne tootmine ja töötlemine nõuavad täiendavaid kulutusi. Me oleme MES-i kaudu eraldanud teatud rahalised vahendid, kustutamaks praegu Hiiumaal seda tulekahju, et piima tootmine saaks seal jätkuda. Tõsi, tootjatele tundub, et võiks lihtsalt kompenseerida transpordikulud, nii nagu seda on aastaid tagasi lühiajaliselt tehtud. Praegu kahjuks nii lihtsalt piimatootjaid võimalik aidata ei ole, sest Euroopa Liidu riigiabireeglid seda enam ei võimalda. Enne Euroopa Liiduga ühinemist oli see võimalik, nüüd mitte. Nüüd on võimalik toetada näiteks mingisugust investeeringut ja me oleme läbi rääkinud Hiiumaa piimatootjatega, et nad moodustaksid tulundusühistu ja mõtleksid tõsiselt ühise investeeringu peale. See võib olla esialgu seotud näiteks transpordiga, et lihtsustada transpordiküsimusi, ja hiljem juba töötlemisega, mis on veidi pikemaajalisem ja kallim. Aga need ettepanekud peavad tulema töötlejatelt endilt. Nad mõtlevad selle peale tõsiselt ja ma loodan, et need ettepanekud ka tulevad. MES-i kaudu eraldatud rahaga saame neid praegu aidata.
Palun, kolleeg Rein Ratas!
Tänan, austatud proua juhataja! Hea põllumajandusminister! Kas te näete Eesti põllumajandusele, eelkõige piimatööstusele, idasuunalise ekspordi arenguruumi lisaks toorpiima ekspordi võimalustele, millest oli juba ka juttu? Kui see nii on, kas siis istuv valitsus on arutanud idasuunalise ekspordi arenguvõimalusi ja selle võimalikku toetust, näiteks riigipoolsete garantiide andmise näol? Olen rääkinud!
Jah, ida suunas, eelkõige Venemaa suunas, on ekspordi suurendamise võimalus teoreetiliselt väga suur ja meie jaoks lausa piiritu. Aga nii nagu ma ütlesin, on siin ka poliitilised riskid. Mulle tuleb meelde näiteks, et kunagi keelati seoses sõrataudiga ära kalatoodete sissevedu Venemaale. Me kõik saame aru selle keelu mõttest ja tagamaadest. Nii et see on väga riskantne ja ebastabiilne turg. Kes sellele orienteerub, peab teadvustama endale ka need riskid. Aga praeguses olukorras, kus meil valikuid väga palju ei ole, me loomulikult väga toetame seda. Ühele eelmisele küsimusele vastates ma juba ütlesin, et me peame seda oluliseks ja vajalikuks turuks, aga ma ei arva, et toorpiima vedu Venemaale oleks lahendus. Toorpiima väga kaugele ei vea, need kogused ei saa olla väga suured, eelkõige tuleb see piim siin väärindada, ümber töötada ja viia siis Venemaale juba töödeldud toodang. Jah, meil on plaanis Venemaaga intensiivsemalt suhelda. Mul on plaanis juuni algul külastada Venemaa põllumajandusministri kutsel ka Venemaad. Tänaseks on kutse esitanud põllumajandusminister küll oma ametipostilt lahkunud, aga ma loodan, et järgmine minister on valmis seda dialoogi jätkama. Nii palju, kui on poliitikute võimuses siin läbimurdele kaasa aidata, püüame igal juhul seda teha, aga esimene vastutus ja esimene kontakti otsimine jääb ikkagi ettevõtjatele endile. Ja loomulikult me püüame eksporditoetuste abil toetada ka idasuunalist eksporti, mitte ainult läänesuunalist.
Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud põllumajandusminister! Mulle väga meeldib, kuidas te elate põllumeestele kaasa. Aga põllumehed ei saa ju oma karjale öelda, kui lehmad lüpsavad näiteks 10 000 kilo, et ärge nii palju pingutage, sest piima ei ole vaja, meil on poliitilised riskid, me töötame piimandusstrateegia kallal, meil on eurokomisjoniga veel need ja need läbirääkimised pooleli. Eelmine kord, kui ma küsisin peaministri käest, mis on saanud sellest Eesti Talupidajate Liidu ettepanekust, et kõiki piimatootjaid koheldaks võrdselt – siin on küsimus erinevates kogustes, mitte kvaliteedis –, siis ega ma päris head vastust ei saanud. Sain umbes vastuseid, noh, niisuguseid poliitilisi. Ma küsin teie käest, mis sellest Eesti Talupidajate Liidu ettepanekust on saanud ja kas on üldse seda perspektiivi, et tootjaid hakatakse võrdselt kohtlema.
Aitäh! Eks piimatootjate ja -töötlejatega on samamoodi kui üldse inimestega. Kõik me tahame olla võrdsed, aga seda aega vist ei tule kunagi, kunas me kõik oleme võrdsed. Loomulikult, selline piimatootjate võrdne kohtlemine on väga oluline, aga nagu me teame, on tootjad väga erineva suurusega ja sellest tulenevalt kohtlevad töötlejad neid praegu erinevalt ning pakutav kokkuostuhind on erinev. Me väga soovime, et võrdse kvaliteediga piima eest makstaks Eestis ühesugust hinda. Me oleme korduvalt nii piimatootjate kui -töötlejatega selle üle läbi rääkinud, et seda head põhimõtet ka rakendataks. Seadusega on väga raske kehtestada nõudeid, et töötleja peab kogu piima kokku ostma ja peab kogu piima kõikidelt tootjatelt ühesuguse hinnaga kokku ostma. Seda ei ole võimalik teha, see võib lõppeda sellega, et paljudel puhkudel jäetakse piim tootjalt üldse kokku ostmata, mis annaks hoopis vastupidise tulemuse. Nii et see on ikkagi eelkõige läbirääkimiste küsimus, hea majanduskultuuri rakendamise küsimus, arusaam, et väiketootjad ja nende säilimine on sama oluline kui suurtootjate olemasolu. Ma usun, et siin on võimalik edasi liikuda. Aga kui te ootate sellist seadusega kehtestatud garantiid kõikidele piimatootjatele, siis seda on ülimalt keeruline ja raske rakendada ja on ülimalt vähetõenäoline, et me suudaksime seda ka Eestis rakendada.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!
Tänan väga, proua esimees! Austatud minister! Mõni küsimus tagasi te kirjeldasite kõike seda, mida ei saa teha. Samas panete suured lootused piimandusstrateegia valmimisele. Valmib see strateegia, nagu te ütlete, umbes aasta pärast. Kindlasti on seda vaja ja hinnanguid on vaja. Ometi halveneb piimandussektori olukord iga päevaga ja tegelikult vajaksid nii sektor kui kindlasti ka ametnikkond olukorra kirjeldust juba lähitulevikus, st mõne kuu või poole aasta pärast. Minu küsimus ongi, et kas teil on strateegia raames või ka eraldi juba olemas analüüsid, milline on piimatootjate struktuur ja kas nad mõne kuu pärast enam ongi valmis investeeringuid tegema.
Aitäh! Ma olen ikka püüdnud siin küsimustele vastates rohkem rääkida, mida me saame ära teha ja mida me oleme teinud, mitte seda, mida me ei saa teha. Meil on loomulikult olemas jooksev ülevaade olukorrast põllumajanduses ja ka olukorrast piimandussektoris: milline on karjade struktuur, milline on toodang, millised on üldistatud kujul finantsprobleemid. See kõik on olemas ja piimandusstrateegia väljatöötamine ei tähenda seda, et me jooksvalt probleemidega ei tegele. Vastupidi, nende jooksvate küsimuste kõrval püüame saavutada kokkuleppeid ka pikema perspektiivi peale, kokku leppida teatud põhimõtted ja seisukohad, mis oleksid teada nii tootjatele kui töötlejatele. Nii et strateegia väljatöötamine ei takista vähimalgi määral jooksvalt probleemidega tegelemast, vaid vastupidi, aitab kindlasti kaasa. Aga mina ei pane piimandusstrateegiale sugugi mitte ülemäära suuri lootusi, nagu te oma kommentaaris ütlesite. Kindlasti ei ole see võluvits kõikide probleemide lahendamiseks ja ma ütlen veel kord: ühine põllumajanduspoliitika on ja jääb palju olulisemaks piimandusvaldkonna kujundajaks ka siis, kui meie enda välja töötatud piimandusstrateegia peaks valmima. Ei ole see mingisugune imevits, aga ta aitab meil võib-olla natuke selgemini mõista Eesti riigi piimanduspoliitilisi seisukohti ja lähiaja samme. See on see mõte.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Marek Strandberg!
Hea minister! On arusaadav, et eksporditurgude muutus ongi ju suured piimatööstusettevõtted raskustesse viinud. Võimalus seda küsimust lahendada meie majandusele mugaval moel tuleneks sellest, kui meil oleks piisavalt väike- ja mikrotootmis- ja -töötlemisettevõtteid, kui te nõustute mu arusaamaga. Kas te oskate öelda, millal Eesti piimatööstuse väikesed ühistud saaksid kasutada selliseid mikrotootmis- ja -töötlemistehnoloogiaid, mis oleksid sobilikud just nimelt kohalikule turule, kas või näide, mille tõi Aleksei Lotman Hiiumaa puhul? Kas Põllumajandusministeerium on valmis selliseid mikrotootmisettevõtteid mitte ainult kapitalitoetuse mehhanismiga abistama, vaid on ka valmis neid ehitades ja rendile andes looma hakkama, st tööstusi või tehnoloogiaid?
Aitäh! Eestis on piimanduses õnneks olemas nii ühistulist tootmist-töötlemist kui ka talumeiereil baseeruvat tootmist, kus on väga positiivseid näiteid. Kahjuks ei ole need domineerivad, aga nad on olemas, olgu või Nopri talu, Pajumäe talu ja mõned teised veel, kes minu arvates Eesti oludes saavad siseturul päris hästi hakkama. Paraku peab tunnistama, et ekspordivõimelisemad on siiski valdavalt suuremad piimatöötlejad, suuremad tööstused, ja kuna Eestis toodetakse piima oluliselt rohkem, kui on siseturuvajadus, siis piimandussektori stabiilse arengu huvides on, et me leiaksime just nimelt eksporditurge. Nii et ka see sektor peab toimima tasakaalus, me vajame neid suuri, kes on ekspordivõimelised, ja väiksemaid, kes on paindlikumad ja orienteeruvad ilmselt rohkem siseturule. Aga kui üldiselt rääkida väike- ja suurtootmisest, piimatootjatest, siis praegu on umbes 5000, natuke rohkem, üle 5000 piimatootja, kellest 3300 on 1-2 lehma pidajad, alla 1500 on kuni 100 lehma pidajaid ja üle 100 lehma pidajaid on ainult veidi üle 200. Niisugune on üldine struktuur, valdav enamik on siiski väiketootjad, valdavalt iseenda otstarbeks tootjad.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Keskkonnaministeerium on hoogsalt asunud arendama looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklikku arengukava. Sellega seoses on selline lihtne küsimus: millised on teiepoolsed meetmed, et see oleks tõesti riiklik arengukava, mis arvestaks kõiki riiklikke huvisid ja keskkonnakaitse huvisid, mitte üksnes ehitusmaterjalide kasutajate ja tootjate huve?
Aitäh, härra Lotman! Tõepoolest, nii nagu te märkisite, looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamine Keskkonnaministeeriumis on täie hooga käima läinud ja ministeeriumil on plaan aasta lõpuks selle dokumendiga valmis saada. Selleks, et ta oleks riiklik arengukava ja arvestaks kõiki osapooli, peab kogu see protsess olema avalik ja nii me oleme seda ka kavandanud. Need materjalid, mis meil tänaseks on olemas, ja tegevuskava on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel ka kättesaadav. Kavandatud on vähemalt kuus avalikku arutelu. Nendest esimene toimus juba 19. veebruaril, st mõni päev tagasi. Aga arutelusid tuleb veel ja kindlasti üritame kaasata kõiki huvigruppe. Tõepoolest, selles küsimuses on ju vastuolud väga suured ja huvid väga erinevad. Üks on muidugi kaevandajate huvi, teiselt poolt on aga kohalike omavalitsuste huvid, nende maade omanike huvid, kõige rohkem just nimelt naabrite huvid. Tuleb vaadata, kuidas need oleksid kaitstud ja kus oleksid siis need õiged kaevandamiskohad selleks, et looduslike ehitusmaterjalide vajadus ikkagi rahuldada. Nii et see on keerukas arengukava. Ütlen veel kord, et meil on plaan aasta lõpuks selle tööga valmis saada, aga vaadates töömahtu, võib see plaan olla mõneti ka liiga optimistlik.
Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!
Suur tänu! Härra minister! Selle arengukava tehniline teostaja on selgelt seotud just nimelt kaevandajatega, mis on mõnes mõttes arusaadav, et seal on ka tehniline ekspertiis. Aga seda suurem peaks olema Keskkonnaministeeriumi aktiivsus, et välistada huvide konflikt ja tagada vajadus just nimelt riikliku arengukava järele ja riikliku huvi arvestamise järele. Kas ja kuidas te olete kavandanud oma ministeeriumi järelevalvet täitja üle, et tõepoolest välistada huvide konflikt ja tagada seesama objektiivsus ning tõeliselt riikliku arengukava valmimine?
Härra Lotman, ma ei saa päris täpselt aru, mida te mõtlesite sõnapaari "tehniline teostaja" all. Praegu on tellitud selle valdkonna eelnev analüüs, kaardistamine ja uuring. See töö on tõepoolest väljastpoolt tellitud, aga see iseenesest ei ole veel arengukava koostamine. See on alusmaterjal selleks. Arengukava koostab ikkagi ministeerium ja see ettevõte arengukava kindlasti lõpuni kokku ei pane. Selle tõttu kartus, et kava tuleks kuidagi kallutatud ja et see teostaja võiks olla kuidagi kellegagi seotud, on siinkohal natuke põhjendamatu. Ma ütlen veel kord, et see ei ole arengukava teksti koostamise etapp, vaid eelnev uuring selleks.
Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Selleks, et lõplikult veenduda, et mu mure on põhjendamatu, küsin ma, kuidas te olete kavandanud rakendada sellesse töösse vastloodud Keskkonnaameti, kuhu on koondatud kogu keskkonnaalane ekspertiis ehk siis nii keskkonna-, vee- kui ka looduskaitse, kus on ka selgelt kohad konfliktiks kaevandustega. Kuidas see värske keskasutus hakkab osalema arengukava tegemises?
Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see etapp seisab meil tegelikult alles ees. Kindlasti on värske Keskkonnaameti roll selles väga suur, seal on ju väga palju informatsiooni. Et tegu oleks tasakaalustatud arengukavaga, peab Keskkonnaamet olema arengukava koostamisel igati osaline, ja see saab kindlasti nii ka olema. Ma ütlen veel kord, et see etapp seisab meil alles ees, see ei ole sugugi möödas, see ei ole täna veel käsilgi.
Nüüd on meil võimalik esitada kaks küsimust kohapealt. Palun, kõigepealt kolleeg Marek Strandberg!
Hea minister! Paekivikarjääride avamisel, kus põhiliseks ettekäändeks tuuakse asjaolu, et seda kivi on vaja teedeehituses ja ehituses üleüldiselt, on äriplaanides olulise kriteeriumina küllalt sageli sees ka sadama lähedus. Täpsustamise mõttes öeldakse, et see on väga hea, kui sadam on lähedal, et see mõjub äriplaanile hästi. Minu küsimus on, et kas Eesti puhul on teie nägemist mööda riiklikuks huviks ka looduslike ehitusmaterjalide eksport või pigem keskendutakse n-ö omatarbe rahuldamisele.
Aitäh, härra Strandberg! Kindlasti on need mõlemad asjad olulised. Üks loomulik ja oluline aspekt on omatarbe rahuldamine riigisiseselt. Aga nii nagu ütles enne rahandusminister, kellele esitati mitmeid ekspordiga seotud küsimusi, ei saa me selles valdkonnas kindlasti vaadata mööda ka ekspordist. Kui on mõistlikul viisil võimalik korraldada looduslike ehitusmaterjalide eksporti, siis on see kindlasti riiklikult tähtis küsimus.
Head kolleegid! Kahjuks meie aeg on läbi saamas, seetõttu lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Suur tänu, lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, lugupeetud ministrid, küsimustele vastamise eest. Infotund on lõppenud.
