Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 46 Riigikogu liiget, puudub 55. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja minister Urve Palo.


1. 13:01 Põllumajanduspoliitika

Esimees Ene Ergma

Esimene küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Palun!

Arvo Sarapuu

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud põllumajandusminister! Minu küsimus teile on seotud piima kokkuostu ja töötlemisega. Eesti talupidajate liit on välja tulnud ettepanekuga, et riik peab kehtestama piimatöötlejatele kohustuse varuda piima kõigilt tootjatelt, kes müüvad rohkem kui 50 liitrit piima päevas. Seadus peaks kohustama töötlejaid ja varujaid kohtlema piimatootjaid võrdselt ning hinnaerinevused võiksid lähtuda ainult piima kvaliteedist. Ollakse arvamusel, et piima varumise kulud peavad olema osa tootmiskuludest. Siit minu küsimus: mida teie kui põllumajandusminister olete Põllumajandusministeeriumis välja mõelnud, kas tuleks teha seadusmuudatus või kehtestada mingi muu regulatsioon, et piima kokkuostu küsimusi oleks võimalik lähiajal reguleerida ja lahendada?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh küsimuse eest! Piimatootjatel on praegu tõesti keerulised ajad ja mitte ainult Eesti Vabariigis, vaid see probleem on üleeuroopaline. Seetõttu sai möödunud nädalal Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus lõplikult selgeks, et juba lähitulevikus kehtestatakse Euroopa Liidus taas eksporditoetused ja 1. märtsist käivitub ka sekkumiskokkuost. Need on üleeuroopalised abimeetmed, mida peetakse vajalikuks võtta olukorra leevendamiseks. Mis puudutab ettepanekut, et piimatootjaid käsitletaks Eesti‑siseselt võrdselt, ja seda küsimust, kuidas oleks võimalik kohustada kogu toodetud piima kokku ostma, siis need on väga keerulised küsimused. Need ei ole mitte ainult Põllumajandusministeeriumi valitsemisala küsimused, vaid puudutavad ka Konkurentsiameti tegevusmaad. Me oleme Põllumajandusministeeriumis need ettepanekud saanud ja me kindlasti arutame väga põhjalikult, kas Eesti seadustes on võimalik teha mingeid lisamuudatusi, et olukorda parandada. Aga probleem on tõepoolest olemas, väiksemaid piimakoguseid ei taheta kokku osta ja võrdse kvaliteediga piima eest ei maksta piimatootjatele võrdset hinda. Kuid võib öelda, et üheski Euroopa Liidu riigis ei ole võimalik piima hinda seadusega kehtestada. Sellist võimalust, et kokkuostuhind riiklikult sätestada, ei ole, seda ei võimalda ühine turukorraldus. Mis puudutab üldisi konkurentsi võrdsusprintsiipe, siis neid me tõepoolest arutame. Ma loodan, et me suudame mingisuguste ettepanekutega ka välja tulla.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Väga palju on nii peaminister kui ka valitsusliikmed rääkinud ekspordist. Eks see eksport ole ikka üks väga hea asi küll, juhul kui on kuskile eksportida. Tegelikult on need piimaküsimused ja kõik viimasel ajal piimandussektoris üles tulnud küsimused seotud ikkagi ju eksporditurgude madalseisuga. Siin on igasuguseid lahendusi pakutud. Kas lisaks nendele meetmetele, mida te näiteks Hiiumaal võtsite, te piimatoodete ekspordi osas näete arenguid või on siin mingeid võimalusi? Mida ministeerium järgnevatel kuudel võiks just ekspordiküsimuses ette võtta?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ega väga jõulisi meetmeid ei ole ühelgi liikmesriigil eraldi võimalik võtta. Nii nagu ma ütlesin, on probleem üldine. Euroopa Komisjon on otsustanud, et käivitatakse uuesti eksporditoetused Euroopa Liidus tervikuna ja rakendatakse ka sekkumiskokkuostu. Tõsi, sekkumiskokkuostu mahud on praegu väga väikesed ja vähem kui kuu ajaga suudetakse need tõenäoliselt täita. Aga ka siis see meede mitte ei lõpe, vaid kasvab üle vähempakkumiseks. Nii et üleeuroopalised meetmed siiski rakenduvad. Liikmesriikidel eraldi selliseid meetmeid, mingisuguseid kvoote või täiendavaid eksporditoetusi rakendada võimalik ei ole. Küll aga on võimalik üldist olukorda riigisiseste meetmetega leevendada. Selleks oleme koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega välja töötanud täiendava abipaketi, mis ei puuduta ainult Hiiumaa piimatootjatele abi suunamist, vaid sisaldab endas umbes miljard krooni lisatagatiste ressursse ja umbes 100 miljonit krooni täiendavate likviidsuslaenude ressursse. Lisaks soovime 2009. aastal maksta mõned toetused varem välja kui eelmistel aastatel. Eelkõige puudutab see loomatoetusi, aga ka muid, pindalapõhiseid toetusi. Me tahame muuta maaelu arengukava, milleks on meil vaja kooskõlastust ja nõusolekut Brüsselist, et tulevikus võimaldada investeeringutoetuste ettemakset kuni 20% ulatuses. Me soovime selle aasta jooksul maaelu arengukavas selle seadustada, et tulevikus oleks ka selline võimalus olemas, ja lisaks soovime tõsta järgnevate aastate investeeringuraha 2009. aastasse, et majandust elavdada. Seda on 300–400 miljonit krooni, mida me tahaksime sellel aastal täiendavalt Euroopa Liidu rahaliste vahenditena põllumajandussektori arengusse suunata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Need vastused olid päris head. Kuigi mul tekkis teid kuulates selline mõte, et kui me eelmise aasta hilissuvel hakkasime rääkima (eeskätt hakkas Keskerakond rääkima) sellest kriisiolukorrast, mis põllumajanduses on seoses teraviljaga, siis keegi ei näinud ette, et me jõuame piimaga varsti samasse olukorda. Tegelikult on põllumehed, kes on kõvasti investeerinud, päris raskes seisus. Siit tekkiski mul mõte, kas ei oleks tark kuulutada 2008. aasta looduskahju aastaks ja siis hakata mõtlema selle peale, kuidas looduskahjutoetust maksta, töötada välja maksmisskeem ja näiteks poole aasta jooksul saada selleks ka Euroopa Komisjoni aktsept. Mida teie kui minister sellest arvate ja kuidas te sellesse suhtute?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Me oleme seda kaalunud ja seda ettepanekut arutanud, kuid ma arvan, et see ei anna meile hetkel mingeid lisavõimalusi Eesti põllumehe aitamiseks, sest kriisi väljakuulutamine on väga keeruline. Olukord piimandusturul ei ole vähimalgi määral seotud ilmastikuoludega, vaid hoopis muude asjaoludega. Üldine majanduslik surutis ja üleilmne majanduskriis, eksporditurgude ärakukkumine jne – need on peamised põhjused, millest tulenevalt on ka piima hind väga all ja Eestis on, arvestades siseturu vajadusi, piima ületootmine. Need asjad ei ole seotud heitlike ilmastikuoludega. Samuti ei ole mitme valdkonna tootjad (pean silmas näiteks seakasvatajaid jt) ilmastikuoludest tulenevalt sugugi raskemas seisus kui möödunud või ülemöödunud aastal. Nii et ei saa üldistada kogu olukorda ja põhjused ei taandu kindlasti mitte ainult ilmastikule. See on väga raskesti argumenteeritav, ka Brüsselis ja Euroopa Komisjonis. Ülimalt vähetõenäoline on, et Brüssel seda lähenemist toetaks. Teiseks, siis oleks meil vaja täiendavaid rahalisi ressursse leida. Kriisi väljakuulutamine ei aita Eesti riigieelarvet sugugi mitte rohkem täita, nii et ka see ei anna meile mingit lisavõimalust. Me peame oma eelarve ja eelseisva säästueelarve koostamise käigus leidma parimad lahendused, kuidas raha kõige mõistlikumalt jagada, arvestades just nimelt ettevõtluse toetamise ja arendamise vajadust. See on see koht, aga kriisi väljakuulutamine loosungina ei annaks siin mingit lisaväärtust ega lisaraha.

Esimees Ene Ergma

Kohapeal registreeritud küsimused. Esimesena esitab küsimuse kolleeg Marek Strandberg.

Marek Strandberg

Hea minister! Nagu te mainisite, on küsimus tegelikult turu suuruses. Liiga suur turg, millele põllumajandus orienteeritud on, tingib selle, et kokkuostu maht on hea pidada suurena ja väikestel tootjatel ei ole seal väga palju tegemist. Kunagi varasemal ajal, kui ma küsisin teilt mikrotootmise toetamise kohta, te väitsite, et mikrotootmise toetamisega on Eestis kõik korras. Ma tahangi seoses sellega küsida, kui palju on selle toetuse saamise aja jooksul tehtud taotlusi ja neid rahuldatud mikrotootmisettevõtete ja ‑tehnoloogiate puhul, mis võimaldaks need väikesed piimakogused ära kasutada kogukonna piires. Nagu me teame Teise maailmasõja eelsest kriisist, suured talud majanduslikus mõttes hävisid ja väikesed, kes olid orienteeritud kogukonnale, püsisid.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, ma ei ole kindlasti kunagi väitnud, et mikroettevõtete või väiksemate põllumajandustootjate olukord on ideaalne ja et toetamisega on kõik korras, et enam paremini ei saa. Alati on ka avalikul võimul võimalik luua paremaid võimalusi ettevõtluse arenguks ja ettevõtjatel on võimalik efektiivsemalt töötada. Arvuliselt ei ole ma teile tõesti valmis vastama, kui palju on laekunud mikroettevõtete taotlusi eri meetmete osas ja kui palju neid on rahuldatud. Võin öelda, et kaks vooru on välja kuulutatud, mõlemas voorus on taotlusi laekunud oluliselt rohkem, kui on selleks eraldatud raha. Nagu ma juba mainisin, 2009. aastal me soovime tulevaste perioodide arvel ehk aastate 2012–2013 rahastamise arvel tõsta raha ettepoole, aastasse 2009, et valdav enamik mikroettevõtete (meede 1.4.1) soove rahuldada. See on igati mõistlik. Ma arvan, et perioodi viimastel aastatel tekib meil võimalus tõsta raha ümber meetmete vahel, mis tähendab seda, et nende meetmete puhul, kus raha nii aktiivselt pole taotletud ja kus raha jääb võib-olla kasutamata, saaksime me mikroettevõtetele täiendavalt raha juurde anda. Niisugune on meie plaan. Me soovime sellega aidata kaasa nende ellujäämisele ja arengule. Küll aga tahan öelda, et see ei ole eksporditurgudele strateegiline lahendus, sest Eesti toodab piima umbes 130–140% oma vajadusega võrreldes ja valdavalt eksporditurgudele tootvatele töötlejatele tarnivad suuremad tootjad, ekspordivõimelised on just nimelt suuremad tootjad. Aga need asjad on omavahel seotud: kui suuremate tootjate toodang läheb ekspordiks, siis vabaneb siseturg väiksematele. Nii et need asjad on kaudselt seotud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua esimees! Austatud minister! Küsimus on lühike. Millal te viimati kohtusite piimatööstuse esindajatega ja millise sõnumi andsid nad teile seoses piima kokkuostuga?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Ma olen nii piimatootmise, piimatööstuse kui ka panganduse esindajatega ja põllumajanduse katusorganisatsioonide esindajatega kohtunud peaaegu iga nädal. Me leppisime möödunud aasta lõpul piimatöötlejatega kokku, et me töötame välja Eesti piimanduse strateegia, mida seni iseseisva strateegiana ei ole. Selleks on moodustatud töörühm, kuhu on haaratud nii piimatöötlejad kui ka piimatootjad. Veel selle kuu jooksul me saame uuesti kokku, et strateegia esialgsed seisukohad üheskoos läbi arutada. Julgen küll öelda, et kontakt on olnud väga tihe. Järgmisel nädalal on mul kohtumised piimatöötlejatega juba kokku lepitud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Teadaolevalt on viimasel kahel aastal põllumehed väga usinasti liisinud traktoreid, igasugust tehnikat jne. Arvestades seda turusituatsiooni ja neid hindu, mis praegu on ja mis veel ees seisavad, tekivad seal kindlasti suured probleemid. Kas te olete kohtunud pankade esindajatega, finantsinstitutsioonide esindajatega ja kuidas te koos põllumeestega näete seda, kuhu need traktorid pannakse?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, kõik olulisemad investeerimismeetmed, mis me oleme avanud, on leidnud väga aktiivset kasutust ja taotlusi on olnud oluliselt rohkem kui selleks eraldatud raha. Selle põhjal võib esmapilgul teha järelduse, et sektor toimib arenguvõimeliselt ja on piisavalt ressursse, et need toetused ära kasutada, et leida raha ka kaasfinantseerimiseks. Eelmisel nädalal kohtusin ma pangaliidu juhtidega. Pangaliidu juhtide ülevaade põllumajandussektorist, mis puudutab finantsmajanduslikku ülevaadet niisugusena, nagu see pankadel olemas on, oli, ma ütleksin, mõõdukalt optimistlik. Nad ütlesid, et põllumajandussektor oli 2008. aasta jooksul väga stabiilne sektor, nii laenuportfelli osas, nii liisingumahtude osas kui ka maksedistsipliini osas. Aga me olime ühisel meelel selles, et keerulisem periood on saabunud ja saabumas just nüüd, kui majanduses üldiselt on kõige keerulisemad ajad ja põllumehel on vaja eelseisval kevadel teha lisakulutusi, kusjuures tulu tuleb parimal juhul alles sügisel. Nii et keerulisemad ajad on saabumas, aga üldiselt ollakse panganduses siiski optimistlikud. Mul on muidugi väga raske anda päris adekvaatset hinnangut, sest kui pankade signaal on olnud rahustav ja nad kinnitavad, et nad on valmis andma põllumeestele talutavatel tingimustel laenu, siis põllumajandustootjatelt on tulnud natuke teistsugused signaalid, mis on ärevaks tegevamad. Nõutakse lisagarantiisid, taotlusi vaadatakse läbi tunduvalt põhjalikumalt ja paljudel juhtudel ei piisa pankadega suhtlemiseks enam PRIA positiivsest otsusest investeeringutoetuse taotlemise rahuldamise kohta, vaid nõutakse tunduvalt enamat. Kindlasti on raha saamine pankadest ka põllumehe jaoks muutunud keerulisemaks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Viimaste nädalate jooksul ilmus venekeelses Delfis ja venekeelsetes ärilehtedes artikkel, kus oli analüüsitud põllumajanduse ametlikku statistikat umbes 18 aasta jooksul. Seal oli selline väide, et viimastel aastatel kukkus põllumajandus umbes 60%, mõnes valdkonnas ka rohkem. Võib teha järelduse, et kui selline tendents jääb, siis kümne aasta pärast ei räägi me enam põllumajandusest kui majandussektorist, vaid räägime ainult kui tegevusest. Kuidas te hindate, kui õigesti on kõiki neid andmeid selles artiklis kasutatud ja tõesti, kui selline tendents on, mida me tulevikus siis ikkagi räägime sellest majandussektorist?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma ei ole seda väljaannet ega artiklit lugenud, mida te siin tsiteerisite. Seetõttu on mul raske kommenteerida. Küll aga võin öelda, et viimastel aastatel, kui pidada silmas viimast kahte, kolme või ka viit-kuut aastat, sellist põllumajandustoodangu vähenemist kindlasti toimunud ei ole. Kui me võrdleme nõukogude aja lõppu ja tänast päeva, siis on tootmiskoguste või toodangumahtude erinevus küll olemas, laias laastus umbes kaks korda, pool piima mahust, pool teravilja mahust, ka pool liha mahust, mida me toodame, aga see ei ole täiesti adekvaatne võrdlus selles mõttes, et põllumajandustoodangu mahud on võrreldes nõukogude ajaga Eestis tõepoolest oluliselt vähenenud, kuid tootmise efektiivsus ja toodangu kvaliteet on oluliselt paremad, võrreldamatult paremad, kui nad olid kakskümmend aastat tagasi. Efektiivsus ja kvaliteet on oluliselt paremad, aga mahud on väiksemad. Mahtude väiksus on tingitud just nimelt eksporditurgude keerulisest olukorrast. Meil ei ole suurt, avatud ja lihtsat Vene turgu nii käes, nagu see oli kakskümmend aastat tagasi. Selline on praegu olukord. Aga põllumajandussaaduste kogutoodang sõltub ikkagi ka ilmastikuoludest. Näiteks oli 2007. aasta väga soodne aasta ja 2007. aastal oli teraviljatoodang oluliselt suurem kui sellele eelnenud aastatel. Mingit järsku põllumajandustoodangu vähenemist viimastel aastatel küll olnud ei ole.

Esimees Ene Ergma

Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas

Tänan, auväärt proua esimees! Austatud põllumajandusminister! Aastaid tagasi langes põllumajanduslikust maakasutusest välja sadu tuhandeid hektareid maad. Kas selle maa suurus on viimastel aastatel vähenenud, suurenenud või on jäänud ligilähedaselt samaks ja kas nende põllumajanduslike heitmaade taaskasutusse võtmise kava on olemas? Olen rääkinud.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See mure, maakasutus, on meil ühine Keskkonnaministeeriumiga. Kui rääkida põllumajanduslikust maast, siis viimastel aastatel on sööti jäänud või kasutamata jäänud maatükkide hulk vähenenud. Selles mõttes on areng olnud positiivne. See ei tähenda sugugi, et Eestis ei oleks üldse kasutamata põllumaad. Kui rääkida arvudest, siis võime öelda, et meil on kasutuses 800 000 – 900 000 hektarit põllumajanduslikku maad, kuid potentsiaali oleks meil 1,2–1,3 miljoni hektari jaoks. Ehk võime öelda, et meil on 300 000 – 400 000 hektarit, mida me võiksime täiendavalt põllumajanduslikus tootmises ära kasutada. See on ka ressurss, mida on välja pakutud biokultuuride kasutamiseks ja bioenergia tootmiseks. On väga mitmeid võimalusi, kuidas seda maad kasutada. Aga positiivne on see, et tänu Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale ja pindalatoetustele on olnud ka põllumajandussektoris huvi võtta kogu põllumajanduslik maa kasutusse ja hoida see heas põllumajanduslikus korras. Kindlasti on liitumine Euroopa Liiduga ja ühine põllumajanduspoliitika oma toetustega Eesti maakasutust korrastanud. Ma arvan, et sama protsess lähiaastatel kindlasti jätkub.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Villu Reiljan

Aitäh! Härra minister! Kui me räägime piimatootmisest, siis ma usun, et te olete nõus, et me räägime tegelikult Eesti põllumajanduse selgroost. Te võrdlesite väga kaunisti, et toodangut on umbes poole vähem kui 1988. aastal, mis on õige, siis oli 1,3 miljonit tonni. Lehmi on umbes kolm korda vähem, umbes sada tuhat. 1938. aastal oli näiteks 479 000 lüpsilehma. Aga seda oli rohkem kui 1913. aastal. Nii et me oleme paremad ja efektiivsemad. Küsimus on selles, mida valitsus ja isiklikult teie olete konkreetselt teinud selleks, et avada eksporditurgu meie väga kvaliteetse piimatoodangu jaoks. Maailmas on umbes üks miljon inimest, kes päevast päeva nälga kannatavad, ja umbes kümme miljonit sureb nälga.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See on väga laiahaardeline küsimus. Kui te viitate siin ülemaailmsele näljahädale, siis on see kindlasti ka filosoofiline küsimus. Ega Eesti põllumajandustootja heategevusega tegelda ei saa. Näljahäda rahuldamine kuulub ikkagi suures plaanis rahvusvaheliste organisatsioonide pädevusse: ÜRO, FAO, Punane Rist. Eesti põllumees saab müüa oma toodangut sinna, kus on maksujõuline turg. Paraku peab tunnistama, et nendes piirkondades, kus valitseb nälg, ei ole ostujõulist tarbijat. See on see probleem. Nende küsimuste lahendamine kuulub eelkõige rahvusvahelise koostöö valdkonda. Mis puudutab piimatootmise toetamist konkreetselt valitsuse poolt, siis vastuses Arvo Sarapuu esimesele küsimusele lugesin ma ette terve hulga meetmeid, mida me oleme võtnud, mis laienevad kõik ka piimatootjatele. Praegu on meil lootus, et maaelu arengukava raames on võimalik toetuste eelarvet suurendada. Ma pean siin silmas Euroopa Liidu rahalisi vahendeid. Kui see meil õnnestub, siis me väga soovime ühe osa sellest suunata piimandussektori toetamiseks. See on lähiajal konkreetne meede, mida me kavatseme ellu rakendada, kui vähegi võimalik on. Eraldi küsimus on ühistegevuse toetamine, mis puudutab ka eelkõige piimandussektorit. Selles osas me tahame lähitulevikus võtta maaelu arengukava raames kaks uut meedet, mis laieneksid ka piimandussektorile.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra põllumajandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:24 Rahvastiku- ja perepoliitika

Esimees Ene Ergma

Järgmine on kolleeg Mai Treiali küsimus minister Urve Palole. Palun!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Arutlesime teiega rahvastikupoliitika teemadel peaaegu aasta tagasi. Mis on nüüd muutunud selles osas, et kõik Eesti piirkonnad oleksid elamiseks sobivad igas vanuses inimestele? Keskne peaks olema regionaalpoliitika. Kui meie valitsus soovib pensionide ja toetuste kojukande riigi kulul lõpetada või läbi viia haridusreformi, sulgeda mõne järjekordse kooli, siis peaks seda ennekõike vaatlema rahva järjepidevuse seisukohast. Proua minister! Kas olete teinud demograafilisi ekspertiise ja millised on nende tulemused?

Rahvastikuminister Urve Palo

Aitäh küsimuse eest! Mulle jäi selgusetuks, mille kohta tehtud demograafilisi ekspertiise te täpselt silmas pidasite, aga hiljem saate täpsustada. Me oleme teinud erinevaid uuringuid. Viimane uuring, mis tehti eelmise aasta oktoobris, esitas inimestele küsimuse, mis on need takistused, miks neil ei ole last või miks neil ei ole rohkem lapsi, kui täna on. Tegelikult tuli välja väga positiivne tulemus. Meie pered soovivad saada endiselt pere kohta kaks kuni kolm last. Kaugeltki mitte kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole see soov säilinud. Mida riik omakorda saaks teha, et meie peredel see soovitud laste arv võiks realiseeruda? Selge on see, et soov on suurem ja jääb alati suuremaks kui tegelikkuses võimalik, kuid praegu on tegelikkuse ja soovi vahel päris suur vahe. Me teame, et Eestis sünnib ühe naise kohta keskmiselt 1,65 last, nii et vahe on peaaegu et üks laps. Mis siis välja toodi? Toodi välja, et soovitakse, et riik panustaks materiaalselt rohkem perede toetamisse. Toodi välja, et on hirm laenu tagasimaksmise ees. Igal kolmandal perekonnal, kus olid lapsed, oli eluasemelaen. Toodi välja see, et on puudus lasteaiakohtadest. Need olid kolm põhimomenti. Küll aga samal ajal tõdeti, et ühiskonnas on hoiakud lastega perede suhtes läinud palju paremaks. See teeb kindlasti rõõmu, sest hoiakuid me üleöö muuta ei saa.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Mai Treial

Aitäh! Proua minister! Mina sain nüüd küll teada, et te ei peagi üldse vajalikuks demograafilisi ekspertiise ja uuringuid, mida tuleks teha iga vastuvõetava seaduse eel. Üha enam on ühiskonnas tunnetatav põlvkondadevahelise sidususe kadumine. Mulle on jäänud meelde möödunud aastal Toonela teele läinud lugupeetud rahvastikuteadlase viide ühele mõne aasta tagusele rahvusvahelisele uurimusele, millest selgus tõsiasi, et inimesed, kes on eakate suhtes positiivsed, hoolivad rohkem ka lastest. Proua minister! Mulle tundub, et Eesti riigi rahvastiku‑ ja perepoliitika töötab ainult tänase päeva heaks, ei hinda eakaid ega hooli ka lastest. Miks muidu räägitakse vastutustundetult võimalustest külmutada pensionid, kärpida niigi väikesi lastetoetusi, mitte aga vanemahüvitist, mis viib toetused kreeni? Kuidas kommenteerite?

Rahvastikuminister Urve Palo

Aitäh! Ma ei ole nõus väitega, et Eesti riik, valitsus ja Rahvastikuministri Büroo ei hooli demograafilistest analüüsidest ega tee neid. Eelmise aasta algusest peale töötab meie büroos rahvastikuteadlane Mare Ainsaar, kes analüüsib seaduseelnõusid just sellest seisukohast, kuidas need demograafiale võiksid mõju avaldada. Mis puudutab pensionide kojukannet, siis me teame, et riik ei lõpetanud seda ära, nendel, kellel tõesti seda vaja on, need võimalused ka on. Kui me räägime koolidest, siis te mainisite, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumis on küpsenud eelnõu, mille tõttu maapiirkondade gümnaasiumide arv tõenäoliselt mõnevõrra väheneb, selle tulemusena, et gümnaasium ja põhikool lahutatakse. Siin peab vaatama kahte aspekti. Esimene pool on kindlasti see, et me oleme huvitatud, et lapsed saaksid ka maapiirkonnas kvaliteetse hariduse. Seetõttu on esimene samm kvaliteetse hariduse suunas tugevad põhikoolid. Seejärel tuleb juba gümnaasium. Ma rääkisin sellest haridus‑ ja teadusministriga ja me jõudsime selleni, et loomulikult, kui gümnaasium hakkab tulevikus olema kodukohast kaugemal, siis on tähtis koostöö kohalike omavalitsustega, tuleb niimoodi organiseerida, et lapsed saaksid tasuta ja õigel ajal kooli ja koju tagasi. Need küsimused on tähtsad, need tuleb kindlasti lahendada. Aga me ei saa leppida selle suhtumisega, et olgu iga hinna eest gümnaasium, mille tase on nõrk, kuigi lastevanemad panevad lapsed ikkagi linna kooli. Siin peab vaatama mitmeid aspekte. Ei saa teha järeldusi ainult ühest emotsioonist lähtuvalt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Mai Treial

Aitäh, proua minister! Selle kohta võib öelda, et uuritakse ja tehakse küll, aga ei näidata, missugused on konkreetsed ettepanekud. See, et Eesti pensionisüsteem ei vasta sotsiaalharta standarditele, et minimaalne vanaduspension ei taga kaitset vaesuse vastu, ei ole täna enam uudis. 2007. aastal oli absoluutne vaesuspiir 2341 krooni. Siit võib edasi mõelda. Ka meie sotsiaalkaitsekulutused on teiste Euroopa riikidega võrreldes tunduvalt väiksemad. Ometi on praegu püstitatud ülesanne kärpida Sotsiaalministeeriumi raha. Minu arvates töötavad sellised otsused selgelt rahvastiku‑ ja perepoliitika vastu. Millised on teie konkreetsed sammud selles suunas?

Rahvastikuminister Urve Palo

Aitäh! Pean tõe huvides ütlema, et valitsuskabinet ei ole arutanud ei lastetoetuse vähendamist ega ka pensionitõusu ärajätmist või edasilükkamist. Hetkel me spekuleerime ajakirjandusest loetuga. Mida ma võin öelda, on see, et ma kindlasti seisan selle eest, et peredele suunatud toetused ei väheneks ka raskel ajal. Ma isiklikult ei toeta pensionitõusu edasilükkamist. Keegi ei räägigi ju pensionide vähendamisest. Kuid, loomulikult, kabinetis pannakse kõik võimalused laua peale ja koos arutatakse. Täna seda veel tehtud ei ole. Hetkel on vara öelda, milline see arutelu täpselt tuleb. See on lähituleviku küsimus.

Esimees Ene Ergma

Viis kohapeal registreeritud küsimust. Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg

Hea minister! Minu küsimus tuleb teadusuuringute ja nende taseme kohta. Nimelt oli teie bürool kunagi tellimustööna tehtud uuring, kus tuvastati, et eestlased vihkavad venelasi rohkem kui venelased eestlasi. Sellest tehti kaugeleulatuvaid järeldusi. Uuringu lähemal vaatlemisel selgus, et see järeldus tehti selliste küsimuste põhjal, et venelastelt küsiti, kas nad soovivad endale eesti rahvusest ülemust, ja eestlastelt, kas nad soovivad vene rahvusest ülemust. Kuna eestlased soovisid vene rahvusest ülemust vähem kui venelased eesti rahvusest ülemust, siis järeldus oli see, et eestlased just nagu vihkavad venelasi rohkem. Piltlikult öeldes, tegelikult jäeti eestlastelt küsimata, kas nad üldse ülemust soovivad. Minu küsimus on kõikide nende muude uuringute kohta, mida te tellite. Kas teie ministeerium on kriitiliselt kõigi nende uuringute lähtekohad, järeldused ja metoodika üle vaadanud, et nendest uuringutest ei tekiks samasuguseid väljamõeldisi ja valesid tõlgendusi nagu kõnealusest uuringust?

Rahvastikuminister Urve Palo

Aitäh! Uuringuid tellitakse hangete kaudu. Kõigil on võimalus hankekonkurssidel osaleda. Nagu ma ütlesin, meie büroos töötab rahvastikuteadlane Mare Ainsaar, kes töötab teadlasena ka Tartu Ülikoolis. Õnneks on meil büroos kompetentsi. Ma usun küll, et need hanketingimused on päris hästi sõnastatud, nii et me võime uuringuid usaldada. Loomulikult võib uuringutest tuua välja erinevaid aspekte ja neid ka vägivaldselt tõlgendada. Need võimalused on alati ja seda teie just praegu ka tegite.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Vanemahüvitis on üks selline meede, mis on juba andnud täiesti märgatavaid tulemusi, demograafiline bilanss on muutunud paremaks. Ent samas on rahva hulgas kuulda üsna suurt nurinat, et vanemahüvitise alam‑ ja ülempiir ei soodusta ühiskonna sidusust ega lähtu solidaarsuspõhimõttest. Milline on teie nägemus vanemahüvitise moderniseerimisest? Kas tuleks vahet alam‑ ja ülempiiri vahel vähendada, kas vanemahüvitise maksmist ei tuleks pikendada vähemalt lapse kaheaastaseks saamiseni, mil on võimalik teda lasteaeda anda? Minu valijad Pärnumaal pöörduvad üsna sageli minu poole ja paluvad seda küsimust taas ja taas tõstatada. Milline on teie kui rahvastikuministri nägemus, mida teha selleks, et see meede hakkaks veel paremini tööle?

Rahvastikuminister Urve Palo

Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime vanemahüvitisest ja selle mõjust sündimusele, siis viimane uuring, mis sai oktoobris tehtud, näitas, et üle 60% inimestest ütles, et otsuse tegemisel, kas saada last või mitte, ei olnud vanemahüvitisel mitte mingit rolli, ja ligi 10% ütles, et see roll oli väga tugev. Need, kes ütlevad, et vanemahüvitis mängib siin olulist rolli, on üle 30‑aastased naised, ja seda öeldakse ka lapse puhul, kes sünnib perre kolmanda lapsena. Need on need põhitendentsid. Igal juhul on vanemahüvitisel oma positiivne roll olnud ja vanemahüvitis on suureks abiks otsuse tegemisel, kas soovitakse last või mitte. Kui me räägime ülempiirist, siis sellesama uuringu käigus paluti inimestel hinnata, millised võiksid olla alampiir ja ülempiir. Mediaanina tuli välja, et kõige sobivamaks alampiiriks peeti 5000 krooni, nagu see praegu ligikaudu ka on (see on natukene madalam), ja ülempiiriks tuli mediaanina 25 000 krooni. See on eelmise aasta tase. Milline on see n‑ö õiglane tase? Kas see on 25 000, 30 000, nagu praegu, 20 000 või 15 000 – see on arutelu koht. Seda ma ütlen küll, et, tõepoolest, praegune 30 000 on mingil määral ületanud inimeste õiglustunde piiri. Ma arvan, et siin on koht selle teema üle arutleda ja piiri allapoole tuua, et selle võrra näiteks lastetoetusi või ka üksikvanema toetusi suurendada. Need on kõik arutelu kohad. Ma vaatan, et Rein Lang naerab selle peale. See summa, kui me toome piirmäära alla, näiteks 25 000 kroonile, on 50 miljonit krooni. See ei ole tõesti väga suur, aga selle eest saab üht-teist ikka teha. Kõik sõltub sellest, kuhu see raha panna, on see lasteaiaehitus või miski muu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas

Tänan, auväärt esimees! Hea minister! Kuidas teie hindate rahvastikupoliitika aspektist üleskutset võõrapäraste perekonnanimede eestistamiseks? Näib nii, et paljurahvuselisus ja ka nimekujude mitmekesisus on pigem meie rikkus, mida ei tuleks vähendada. Argumendiks ei peaks olema ka ennesõjaaegne eestistamiskampaania, sest aeg on andnud meile vist tarkust juurde. Olen rääkinud.

Rahvastikuminister Urve Palo

Aitäh küsimuse eest! Kuidas ma hindan üleskutset nimesid eestistada? Hindan halvasti. Seda ütlesin ma ka regionaalministrile. Regionaalministriga rääkides selgus, et ega see üleskutse päris nii mõeldud ei olnud, et eestistage, vaid pigem oli see antud inimestele ühe võimalusena, kuidas põhjendada oma otsust perekonnanime muuta. Ma leian, et isegi võimalusena ei ole selline otsus kirjapanduna hea, sest see annab vale noodi. Näiteks, kui inimene läheb perekonnaseisuametisse, et oma perekonnanime muuta, siis ta kindlasti ei peaks esitama seal ühe põhjusena seda, et ta soovib paremini integreeruda Eesti ühiskonda, et see on perekonnanime muutmise põhjus. Muidu, kui me selle niimoodi jätaksime, Eesti riik näitaks, et see on kuidagi integratsiooni jaoks hea või integratsiooni eeldus. Seda see kindlasti ei ole. Perekonnanime muutmine peab olema inimese sügavalt isiklik soov. Ma oleksin väga kurb, kui see oleks seotud sellega, et inimene leiab, et mingi muu perekonnanimega on tal raskem Eesti ühiskonnas olla hästi integreerunud, head tööd saada või midagi muud. Jah, suhtun halvasti. Ma ei toetanud seda. Ja sellist valikuvõimalust, et keegi tahab sellepärast oma perekonnanime muuta, et paremini integreeruda, ei tule ka.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Arusaadav, et rahvastiku‑ ja perepoliitika strateegiline nägemus peab olema ja on hea, et ta üldiselt on olemas. Aga võtame erinevad valdkonnad, näiteks rahvatervis. Uuringud näitavad, et siin ei ole tendentsid ja olukord kõige paremad. Kui me võtame n‑ö sotsiaalse ja psühholoogilise tervise, siis ka siin ei ole näitajad kõige paremad. Tänane arutelu näitab, et rohkem on küsimusi kui häid vastuseid. Kui võtame teise valdkonna, selle, kui palju noori sõidab väljapoole Eestit, seal elab ja oma pere loob, siis see on ka üks suur küsimus. Tekib mulje, et meil terviklikku arusaamist valdkonnast ei ole ja me räägime rohkem sellisest, ütleme, virtuaalsest valdkonnast. Kuidas te hindate, kuidas kõik need sektorid või küsimused kokku panna ja ikkagi seda positsiooni täpsustada?

Rahvastikuminister Urve Palo

Kas te võiksite küsimust täpsustada? Ma ei saanud küsimusest aru. Kas täpsustamine on lubatud? Mis see küsimus oli?

Esimees Ene Ergma

Väga lühidalt, palun, kolleeg Efendijev, küsimus ühe lausega!

Eldar Efendijev

Tekib selline mulje, et me räägime rohkem virtuaalsest valdkonnast, sest kui kõik sektorid kokku panna, siis on hoopis teine olukord. Kuidas teie mõtlete arvestada oma tegevuses ikkagi kõikide teiste küsimustega? Praegu on kõik lahus.

Rahvastikuminister Urve Palo

Aitäh! Rahvastikku on väga raske lahutada eri tegevustest, sest kõik ju puudutab rahvastikku. Ei ole Keskkonnaministeeriumil ja tema tegevusel mõtet, kui rahvastikku ei ole, nad seisavad ju selle eest, et rahval oleks hea elada keskkonna mõttes, sama puudutab Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi jne. Raske on seda kõike kuidagi ühtekokku viia. Aga nii nagu ennist sai öeldud, meie büroo hindab eri seaduseelnõude mõju demograafiale ja kui me näeme negatiivset mõju, siis me selle märkuse seaduseelnõu juurde kooskõlastusringil teeme. Võib-olla oli see vastus teie küsimusele.

Esimees Ene Ergma

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Kas te võite teha ülevaate, kui palju uusi lastepäevakodusid avati möödunud, 2008. aastal? Võib-olla oli ka niisuguseid momente, et lastepäevakodusid pandi kinni?

Rahvastikuminister Urve Palo

Aitäh küsimuse eest! Lähipäevil on meie büroost välja minemas järjekordne küsimustik kohalikele omavalitsustele, et välja selgitada lastesõbralik omavalitsus. Seda me teeme igal aastal. Selles küsimustikus on väga suur osa just uute lasteaiakohtade tekkel. Nii et täpse vastuse saan ma teile anda maikuus. Aga minu arvates on hea uudis see, et kui me räägime, et võib-olla panustab riik vähe lastehoiukohtade tekkesse või renoveerimisse, siis tegelikult see nii ei ole. Kuigi, jah, seaduse järgi on kogu see valdkond kohaliku omavalitsuse vastutada, on riigi toetus siin siiski märgatav. Programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" kaudu on tulnud 75 miljonit krooni, et lasteaedu renoveerida ja ehitada. Lisanduvad väga suured summad KOIT-kavast, s.o regionaalsest arengukavast, kust näiteks aastani 2010 on vahendeid lasteaedade renoveerimiseks ja ehitamiseks ette nähtud ligi 400 miljonit krooni. Tegelikult on need summad päris märgatavad. See on minu arust rõõmustav.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:44 Infobrošüürist "Tark valik"

Esimees Ene Ergma

Järgmine on kolleeg Toomas Trapido küsimus põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.

Toomas Trapido

Aitäh! Hea minister! Põllumajandusministeeriumi tellimusel on Postimehe vahel ilmunud toitumisalane infobrošüür pealkirjaga "Tark valik". Minu küsimus puudutab mahepõllumajanduse käsitlemist selles infobrošüüris. Nimelt kirjutavad Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna toiduohutuse büroo töötajad ühes seal avaldatud artiklis järgmist: "Mahepõllumajanduslikult toodetud porgand ei pruugi olla suurema vitamiinisisaldusega, samuti ei ole toitained "elavamad" või teistsuguse toimega võrreldes porgandiga, mis ei ole saadud mahepõllumajanduslikult." See väide on suhteliselt eksitav, sest mittemahedalt toodetud toiduained sisaldavad kindlasti pestitsiidijääke, mis ei mõju hästi elavale organismile. Minu küsimus: milleks on selline riiklik kahtlemine mahetootmises vajalik?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riik ja Põllumajandusministeerium kindlasti ei kahtle mahetoodangu vajaduses ja tema väärtuslikkuses. Kui siin on mõned nüansid, millega te ei saa nõustuda, või kui on mingeid ebatäpsusi, siis me saame seda kindlasti töö korras täpsustada ja luban, et tulevikus selliseid mõtteid sellises brošüüris ei avaldata. Me oleme ka siin infotunnis korduvalt mahetoodangu teemal mõtteid vahetanud ja ma jätkuvalt kinnitan, et Põllumajandusministeeriumi jaoks on see üks prioriteet, ja arvan ka, et Eestis on see praegu üks võimalus ja väljund põllumajandussektorile, väga mitmetele tootjatele mitmetes piirkondades. Sellest tulenevalt me oleme 2009. aastal suurendanud toetusi mahetootjatele. See on meie jaoks prioriteet.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Trapido, esimene täpsustav küsimus!

Toomas Trapido

Aitäh! Seda on tõepoolest rõõm kuulda. Täpsustav küsimus on selles, kas Põllumajandusministeerium plaanib eeskuju võtta näiteks Euroopa Komisjonilt, kelle mahetoodangualane teavitus kodulehel on väga teaberikas, väga hästi esitatud jne. Eesti Põllumajandusministeeriumi kodulehelt seda infot kiiresti kätte ei saa.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kindlasti võtame me kõiki positiivseid näiteid endale eeskujuks ja püüame ka ise veidi paremini töötada ja tegutseda. Loomulikult, oma kodulehekülge me täiendame ja loodame, et see on tulevikus informatiivsem kui praegu.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud põllumajandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:47 Vabariigi Valitsuse nn Estonia komisjoni lõppraporti viibimisest

Esimees Ene Ergma

Palun, küsimus kolleeg Evelyn Sepalt justiitsminister Rein Langile!

Evelyn Sepp

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon, mis on moodustatud Estonia laevahuku asjaolude uurimiseks, on tegutsenud teatavasti juba märtsist 2005 ehk sel aastal täitub tal tegevuse algusest neli aastat. Paaril esimesel aastal andis ta oma tegevuse tulemustest avalikkusele teada, paar vahearuannet on ilmunud. Kahjuks ei ole viimase paari aasta jooksul mingisuguseid olulisi märke tema tegevusest ilmunud. Siit minu küsimus: millega see Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon hetkel tegeleb ja millega te põhjendate tema lõppraporti viibimist? Kas võib olla äkki tegemist sellega, et komisjon on alamehitatud, kas on ilmnenud siiski liiga palju probleeme, mis vajavad täpsustamist, või puudub teil selleks lihtsalt poliitiline tahe?

Justiitsminister Rein Lang

Kindlasti ei ole komisjon alamehitatud ja kindlasti ei ole tegu poliitilise tahte puudumisega. Komisjon vormistab praegu oma töö lõppraportit ja esitab selle Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile veebruari jooksul. Komisjoni esimehe, riigiprokurör Margus Kurmi sõnul kahetseb ta väga, et ta ei saanud seda raportit valmis eelmise aasta lõpuks. Kuid põhjus on väga proosaline: ta oli lihtsalt hõivatud härra Ringmaa kohtuasjaga, kus ta on riiklik süüdistaja. Komisjoni esimehe kinnitusel on tegemist tõepoolest selle komisjoni lõppraportiga, kus komisjon teeb ettepaneku komisjoni töö lõpetada. Ma väga loodan, et me leiame sealt Rootsis tehtud uuringute käsitluse. Võib-olla annab komisjon ka mingi oma seisukoha nende uuringute kohta, selle kohta, kas neid võib lugeda piisavaks, selleks et kogu selle teema käsitlus üldse lõpetada. Selle üle on ka Rootsis praegu üpris palju diskussiooni. On kindlasti neid, kes sooviksid lisauurimisi teha, on neid, kes leiavad, et sellele küsimusele võiks panna punkti. Ma jään huviga ootama, mis on selle komisjoni lõppraporti sisu. Ma ei ole praegu tuttav selle detailidega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, esimene täpsustav küsimus!

Evelyn Sepp

Aitäh! Kaudselt seondub selle uurimisega järgmine piinlik detail. Te ütlesite, et valitsuse asjatundjate komisjoni juht oli hõivatud muude töökohustustega (sellest võib aru saada), aga samas on väga mitmeid ühiskondlikke organisatsioone, kes tegutsevad üsna professionaalselt sellesama teema kallal. Möödunud aastal nägi Riigikogu neile ette just nimelt nende küsimuste uurimiseks 100 000 krooni ja selle oleks pidanud välja maksma Justiitsministeerium. See oli Riigikogul eelarvesse sisse kirjutatud. Mis põhjusel te sellest keeldusite ja miks jäi Estonia Protsessi Ühingule 100 000 krooni üle kandmata?

Justiitsminister Rein Lang

Tänan väga! Mina ei ole millestki keeldunud, ainult et teatavasti võttis parlament vahepeal vastu lisaeelarve. Summadel on omadus ka lisaeelarve käigus ministeeriumi eelarvest kaduda, mis selle konkreetse rahaga juhtuski. See on väga kahetsusväärne, aga riigi rahanduslik seisukord lihtsalt niisugune oli. Kuskilt tuli kärpeid teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine täpsustav küsimus!

Evelyn Sepp

Aitäh! Te küll ütlesite, et ei ole selle valmiva raporti üksikasjadega veel kursis, kuid kas te olete senise informatsiooni põhjal jätkuvalt seda meelt, et Estonia laevahuku küsimus ei vaja uut rahvusvahelist uurimist ega teatavaid diplomaatilisi ja poliitilisi samme, et selle võimalikkus oleks tagatud?

Justiitsminister Rein Lang

Tänan väga! Ootan suure huviga Margus Kurmi juhitud komisjoni lõppraportit. Vastavalt sellele kujundab oma seisukoha justiitsminister ja kogu valitsus.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:52 Küsimused

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Jaanus Marrandilt. Aga kuna kolleeg Jaanus Marrandit saalis ei ole, siis küsimust esitada ei saa. Head kolleegid! Meil on natuke aega. Kes soovib veel ministritele, kes meie ees istuvad, küsimusi esitada? Palun öelda, millisele ministrile küsimus on! Palun, lugupeetud kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Ma tahan natukene piinata lugupeetud põllumajandusministrit. Ma olen valitud Pärnumaalt ja meil on palju kalureid nii rannikul kui ka saartel. Nad on üsna õnnetud, sest nad on nagu kahe ministeeriumi, kahe peremehe, Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Ma ei tea, võib-olla on seal mõni ministeerium veel, näiteks Siseministeerium, kes saadab veepolitsei neid taga ajama. Kas te ei ole mõelnud selle peale, et kalurid võiksid nagu veepõllumehed või merepõllul töötavad põllumehed olla rohkem teie ministeeriumi all, et kalapüügiload ja kõik sellised asjad tuleksid teie kaudu, et neil oleks üks peremees, kellega asju ajada?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jah, see on tõepoolest olnud meil jutuks keskkonnaministriga, me oleme päris mitmel korral kohtunud ja seda arutanud. Eesti on Euroopa Liidus ainus riik, kus kalamajanduse ja kalapüügi korraldamine on jagatud kahe ministeeriumi vahel. Kui rääkida Euroopa Liidu 27 liikmesriigist, siis Inglismaa on eristaatuses, seal on eraldi minister, Eestis on see valdkond jagatud, kõigis ülejäänud 25 liikmesriigis tegeleb sellega põllumajandusministeerium. Kalandusteemad on ka põllumajandusministrite nõukogu, mitte keskkonnaministrite nõukogu töövaldkond. Seetõttu oleme keerulises seisus nii suhtlemisel Euroopa Liidu tasemel kui ka riigisiseselt. Kutseline kalapüük on Põllumajandusministeeriumi korraldada, harrastuskalapüük Keskkonnaministeeriumi korraldada. Siin on veel palju valdkondi, mis jagunevad kahe ministeeriumi vahel. See ei ole ei majanduslikult ratsionaalne ega aita kaasa tervikliku kalanduspoliitika kujundamisele. Millal me jõuame selleni, et see on jälle ühe ministeeriumi pädevuses, on mul raske öelda. Aga nii nagu ma ütlesin, me oleme keskkonnaministriga sellel teemal kohtunud ja seda arutanud. Meie arusaamad on lähedased. Ma väga loodan, et tulevikus õnnestub seda korraldada nii, nagu see on enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesmaades, et kalandus n‑ö majanduslikus mõttes ja püügikorralduse mõttes on Põllumajandusministeeriumi pädevuses ning selles, mis puudutab ressursse ja järelevalvet, on loomulikult Keskkonnaministeeriumil oma pädevus, mis neile ka jääb.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas

Tänan, auväärt esimees! Austatud härra põllumajandusminister! Milliseks te hindate kujunevat seda põllumajandusaastat? Olen rääkinud.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Ennustamise alal ei ole ma kunagi eriti tugev olnud. Ma tean, et ilmaennustused ei kipu täkke minema, ja ma vaatan, et viimasel ajal on nii ka nende prognoosidega, mis puudutavad majandust. Ei ole mina siin pädev ennustama, kuid ma arvan, et ühine põllumajanduspoliitika, mis põllumajandussektoril on olemas, aitab kindlasti stabiliseerida seda väga heitlikku tootmisvaldkonda. Võin kinnitada, et Põllumajandusministeeriumi kaudu me suudame administreerida kõiki Euroopa Liidu toetusi ja meetmeid, nii et need jõuavad põllumeesteni, ei Põllumajandusministeeriumi ega PRIA haldussuutlikkuse taha see kinni ei jää. Pigem vastupidi, me suudame teha seda operatiivsemalt ja kiiremini kui varasematel aastatel. See peaks kindlasti sektorit stabiliseerima ja aitama kaasa selle sektori arengule. Aga ma ei taha prognoosida. Kõige olulisem on loomulikult ilmastik, aga millised tulevad kevad, suvi ja sügis, seda mina ei tea. Võib-olla on keskkonnaminister siin pädevam. Kui ta järgmine kord teie ette tuleb, siis ta kindlasti oskab sellele küsimusele vastata.

Esimees Ene Ergma

Palun, viimane küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on küsimus põllumajandusministrile seoses põllumajandusameti loomisega. Kui rääkida riigi efektiivsusest, siis maakondades on olemas maavalitsused. Kas põllumajandusameti loomise asemel ei tasuks mõelda selle peale, kuidas maavalitsused paremini tööle rakendada?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma arvan, et riigisektoris mõtlevad praegu kõik ministrid, kuidas kõik tema haldusala asutused töötaksid efektiivsemalt kui seni. Efektiivsemalt ei peaks töötama mitte ainult maavalitsused, vaid meie kõik. Aga loomulikult on võimalustel ees piirangud, mis tulenevad ressurssidest, eelkõige sellest, kas on olemas rahalised vahendid ja inimesed. Maavalitsustega on meil tihe mittetöine kokkupuude selles mõttes, et seadusest tulenevaid ülesandeid põllumajandusvaldkonnas maavalitsustel väga palju ei ole. Kõige olulisem on see, mis seondub riigi esindamisega maaparandusühistutes. Praegu on olukord suisa vastupidine: nii Siseministeerium kui ka regionaalminister ja maavalitsused on huvitatud, et nad saaksid selle funktsiooni nii kiiresti kui võimalik anda üle Põllumajandusministeeriumile, sest neil puuduvad vahendid ja pädevus selle teemaga tegelemiseks. Me ei ole saanud seda üle võtta mitte seetõttu, et meil puuduks pädevus, raha ja tahtmine, vaid seetõttu, et siin on tegemist huvide konflikti ja juriidiliste probleemidega. Me peame ise nende maaparandusühistute üle järelevalvet ja kui Põllumajandusministeerium on ühelt poolt maaparandusbüroode kaudu nende ühistute osanik, aga teiselt poolt peab nende ühistute üle järelevalvet, siis on tegemist tõsise vastuoluga. Me ei ole suutnud siiani leida sellele probleemile head juriidilist lahendust. Kui me selle leiame, siis me võtame selle ülesande ka Põllumajandusministeeriumile, et maavalitsus saaks rahulikult pühenduda teiste ülesannete täitmisele.

Esimees Ene Ergma

Infotunni aeg on läbi. Suur tänu kõikidele küsijatele! Suur tänu valitsusliikmetele vastamise eest! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee