Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu kolmanda töönädala esmaspäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu. Otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Teiseks, Vabariigi Valitsus algatab tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ja kolmandaks, karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Head kolleegid! Rahvaliit esitab Riigikogule Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab kuluhüvitisi. Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikmete ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Põhiseaduse § 75 sätestab, et Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Riigikohus ei ole veel Riigikogu vastu võetud palkade külmutamise seaduse kohta oma hinnangut andnud. Riigikogu liikmele makstava kuluhüvitise muutmisele põhiseaduse § 75 ei laiene ja seda on võimalik praegusele koosseisule rakendada.
Eesti negatiivse majanduskasvu tingimustes tuleb ka Riigikogul solidaarsust üles näidata ja leida põhiseadusjärgsed võimalused liikmete kulutuste vähendamiseks. Riigieelarve raha säästliku kasutamise eesmärgil teevad Rahvaliidu fraktsiooni liikmed ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete kuluhüvitiste määra poole võrra, viies selle 15%-le. Rahvaliit on seda teemat pikalt arutanud, oleme seisukohal, et aitab jutustamisest, asume konkreetsete tegude juurde. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Lugupeetud proua esimees! Head kolleegid! Minul on koos viie kolleegiga arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Lühidalt paari sõnaga, mida see puudutab. Teatavasti on Eesti ühinenud enamiku Euroopa sotsiaalharta punktidega ja üks punkt on seal ka lastetoetuste kohta. Euroopa sotsiaalharta seob kindlasti lastetoetused teatud liiki kindlustundega, mis nende abil peredele, eriti just lastega peredele antakse. Millegipärast oleme kõik kuulnud meedia vahendusel, et Reformierakonna juhid soovivad hakata ümber tegema Eesti riigitoetuste süsteemi. Nad peavad seda raiskamiseks. Eriti on peetud silmas 300-kroonist ja alates kolmandast lapsest makstavat 900-kroonist lastetoetust. Seoses sellega on meil peaministrile kuus küsimust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Minul on meeldiv võimalus anda üle arupärimine lugupeetud siseminister Jüri Pihlile. Arupärimine puudutab ajakirjanduses esile tõstetud teede probleemi Häädemeeste vallas Pärnumaal. Teatavasti on see vald saanud riigi käest teehoiuks ettenähtud finantsabi, ent võtnud oma haldusalasse ka erateid. Meil on siseministrile terve rida küsimusi. Ühtlasi me tahame tänada selle arupärimise käigus siseministrit, et "must ronk" ei olegi öösel opositsioonierakonna liikme kodust läbi käinud ja ta sai hommikul jälle tööle tulla.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ja kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan arupärimised adressaatidele otsekohe ja eelnõud võtab juhatus menetlusse kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Annan edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 21. jaanuaril algatatud notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 22. jaanuaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Head kolleegid! Kolmapäeval, 28. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja minister Urve Palo.
Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Asume päevakorra kinnitamise juurde. Selle nädala päevakord on teie ees laudadel. Panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:08 Arupärimine munitsipaalkooli andmisest sihtasutuse omandisse (nr 102)

Esimees Ene Ergma

Läheme arupärimistele vastamise juurde. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Ain Seppiku ja Vilja Savisaare 2. detsembril möödunud aastal esitatud arupärimine munitsipaalkooli andmisest sihtasutuse omandisse. Ma palun kõnetooli kolleeg Vilja Savisaare!

Vilja Savisaar

Lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Me pöördume teie poole küsimustega seoses Keila linnale kuulunud algkooli ja gümnaasiumi üleandmisega sihtasutuse omandisse. Tulenevalt Keila Linnavalitsuse otsusest olid tänavu septembris Keila lapsed sunnitud minema erakooli, sest eestikeelseid munitsipaalkoole Keilas enam ei olnud. Põhjenduseks on toodud, et koolihoone ehitamiseks oli vaja võtta laenu, mis omavalitsusele käis üle jõu. Samuti, et erakoolis on võimalik raha efektiivselt kasutada. Lahendusena antigi algkool ja gümnaasium üle eraõiguslikule juriidilisele isikule ning linna ja sihtasutuse vahel sõlmiti koostööleping, mis ei sisalda küll pikaajalisi kohustusi ega sanktsioone kohustuste mittetäitmise korral. Õiguskantsleri hinnangul ei ole üleandmine põhiseadusega kooskõlas. Pärast Keila algkooli ja Keila gümnaasiumi tegevuse lõpetamist puudub Keila linnas eesti keelt emakeelena rääkivatele õpilastele mõeldud munitsipaalkool. Kuid vastava kooli pidamise kohustuse näevad kohalikule omavalitsusele ette põhiseadus ja sellest tulenevad seadused, näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Põhiseadusest tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus pidada üleval vajalikul arvul õppeasutusi, mille määratlemisel tuleb silmas pidada füüsilise ja majandusliku juurdepääsu kriteeriume. Haridus- ja teadusminister leidis samuti, et kooli üleandmine ei ole põhiseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooskõlas.
Eelöeldule tuginedes on meil teile järgmised küsimused. Küsimus nr 1: "Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht Keila haridusreformi osas, mis on spetsialistide hinnangul põhiseadusega vastuolus?" Küsimus nr 2: "Milline on Teie kui valitsusjuhi hinnang õiguskantsleri seisukohale, et munitsipaalhariduse likvideerimisega ei ole Keila lastele garanteeritud tasuta haridus? Kuidas on garanteeritud, et erakool iga Keila lapse oma kooli vastu võtab, tema erivajadustele vaatamata õpetab?" Küsimus nr 3: "Kas Te toetate oma valitsuse haridus- ja teadusministri seisukohti, et munitsipaalhariduse asendamine eraharidusega ei anna elanikele piisavat garantiid saada kvaliteetset tasuta haridust?" Küsimus nr 4: "Milline on Teie seisukoht, et Keila linnas ei ole võimalik eestikeelset haridust munitsipaalkoolis saada? Kas nõustute Eesti Vabariigi õiguskantsleri ning haridus- ja teadusministri seisukohtadega, et omavalitsus võib luua erakoole, kuid ei tohiks piirkonnas eestikeelseid munitsipaalkoole kaotada?" Küsimus nr 5: "Millise seisukoha on võtnud Vabariigi Valitsus Keila volikogu otsuste osas, mis on haridus- ja teadusministri ning Harju maavanema poolt vaidlustatud? Kas teie hinnangul on Keila gümnaasiumi ja Keila algkooli tegevuse lõpetamine seadustega kooskõlas?" Küsimus nr 6: "Kuidas on lapsevanematega sõlmitud lepingud kooskõlas hariduse üldise süsteemiga vabariigis? Näiteks võib erakool lapse välja visata, kui õpilane on õppetööd häirinud või rikkunud kooli kodukorda. Kuidas hindate asjaolu, et kool sundis vanemaid sõlmima kooliga õppelepinguid, ähvardades vastasel korral laste koolist väljaheitmisega?" Ja küsimus nr 7: "Milliseid meetmeid olete võtnud, et vastuolu põhiseadusega kõrvaldatakse ning olukord Keila linna lastele ja lastevanematele normaliseeruks?" Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Vilja Savisaar! Palun vastamiseks kõnetooli härra peaministri!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Kuna küsimused on ette loetud ja arupärimisi on palju, siis ma küsimusi kordama ei hakka.
Vastus esimesele küsimusele. Vabariigi Valitsus ei ole Keila haridusreformi küsimusi eraldi arutanud. Ma ei pea seda ka vajalikuks, kuna eri institutsioonid on Keila koolide asja uurinud ja nad tegelevad selle teemaga ka edaspidi. Kohaliku omavalitsuse üksikaktide õiguspärasuse üle teostab Vabariigi Valitsuse seaduse alusel järelevalvet maavanem. Harju maavanem on Keila Linnavolikogu teatud otsuste üle järelevalvet teostanud. Eelnevalt oli oma menetluse läbi viinud ja seisukoha esitanud õiguskantsler. Harju maavanem Värner Lootsmann on teatanud, et ta on pöördunud Keila Linnavolikogu teatud otsuste tühistamiseks protestiga halduskohtusse. Seega on arupärimistes tõstatatud küsimustes tekkinud kohtuvaidlus. Vabariigi Valitsuse täiendav sekkumine ja seisukoha kujundamine küsimuses, mis on kohtus lahendamisel, ei ole tarvilik.
Küsimus, kas hariduse andmine kohaliku omavalitsuse kontrolli all oleva sihtasutuse kaudu on põhiseaduse ja seadustega kooskõlas või mitte, on kindlasti tõsise juriidilise vaidluse teema. Õiguskantsler ja maavanem on neile teadaoleva info alusel neid küsimusi analüüsinud ning näiteks pärast õiguskantsleri arvamuse andmist on Keila linn oma varasemaid otsuseid täpsustanud. Tegemist on põhiseadusliku juriidilise küsimusega, mille osas on eri juristid avaldanud erinevaid seisukohti. Keila näide kinnitab, et 1990. aastate algusest pärinev hariduse õigusnormistik vajab ülevaatamist ja täpsustamist, mida valitsuskoalitsioon kavatseb ka teha. On selge, et omast ajast pärinev regulatsioon ei arvesta tänapäeva õigusruumi võimalustega ning võib sisaldada kunstlikke takistusi heade ideede realiseerimiseks. See, et kohalikud omavalitsused otsivad innovaatilisi lahendusi koolihariduse parandamiseks, ei ole kindlasti taunitav. Vastupidi, kohalikke omavalitsusi, kes aktiivselt otsivad teid õpikeskkonna ja laste hariduse kvaliteedi parandamiseks, tuleb tunnustada.
Vastus teisele küsimusele. Siin komistas austatud küsimuse ettelugeja ka ise korduvalt. Ma olen seisukohal, et erivajadustele peaks just vaatama, mitte nii, nagu küsimuses kirjas on: "erivajadustele vaatamata õpetab". Aga ehk arupärijad saavad aru, millest ma räägin. Nüüd siis konkreetne vastus teisele küsimusele. Valitsusjuht ei anna hinnanguid õiguskantsleri tööle. Mis puudutab selle küsimuse juriidilisi tahke, siis need tulevad lahendamisele maavanema protestide alusel algatatud kohtuasjas ning on seega halduskohtu hinnata. Arvestades selle küsimuse laialdast käsitlemist, nõustun siinkohal õiguskantsleri 2. oktoobril 2008 väljaöeldud mõttega, et see kaasus vajab kohtulahendit. Minule teadaolevalt on õppemaksuta eestikeelne haridus kõigile Keila lastele kättesaadav Keila Hariduse Sihtasutuse peetavates koolides. Ei ole teada ka konkreetseid juhtumeid, et mõnda Keila last ei oleks kooli vastu võetud või nõuetekohaselt õpetatud. Keila lastele peab haridustee jätkamise garanteerima Keila linn. Kuidas Keila linn seda detailides teeb, on seaduse piires kohaliku omavalitsuse autonoomiast tulenevalt linna enda otsustus. Vabariigi Valitsuse võimalused sekkuda kohaliku omavalitsuse autonoomiasse on piiratud. Juriidilised küsimused on nüüd juba kohtu lahendada, kuid sisuliselt saan märkida seda, et minu teada on Keila linnal olulises ulatuses kontroll Keila Hariduse Sihtasutuse tegevuse üle ning süsteem on piisavalt läbipaistev.
Tuleb rõhutada, et Keila Hariduse Sihtasutus ei ole ärihuvist kantud projekt. Keila linn on ise selle sihtasutuse asutaja. Keila Linnavolikogu 30. septembri 2008. aasta otsusega nr 52 on määratud Keila Hariduse Sihtasutuse finantseerimise põhimõtted, mis on ka kohalikus ajakirjanduses avalikustatud. Lisaks on Keila linn sõlminud Keila Hariduse Sihtasutusega lepingu, milles on näinud ette sihtasutuse kohustuse osutada vastavat haridusteenust Keila linna lastele ilma õppemaksuta. Sihtasutuse juhtorganitesse on kaasatud kogemustega spetsialistid. Tasuta üldhariduse omandamise võimaldamine Keila linna elanikele on ka Keila Hariduse Sihtasutuse põhikirjaline põhieesmärk. Sihtasutuste seaduse § 2 lõike 3 järgi võib sihtasutus oma tulusid kasutada ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Põhikirja saab antud juhul muuta vaid Keila Linnavolikogu ise, kes on põhikirja muutmisel seotud kohaliku omavalitsuse kohustustega. Sihtasutuse juhtorganite liikmete määramine on samuti linna kontrolli all.
Vastus kolmandale küsimusele. Arupärimises viidatud haridus- ja teadusministri kirjas sellist seisukohavõttu ei ole. Tolles kirjas on välja öeldud aga see, et keskne küsimus ei ole tegelikult, kas koolipidaja on eraõiguslik juriidiline isik või kohalik omavalitsus, vaid pigem see, kas kohalik omavalitsus tagab oma elanikele õppemaksuta kvaliteetse hariduse omandamise võimaluse. Sellist lähenemist saab üksnes toetada. Oluline ei ole mitte kooli pidamise vorm, vaid selle sisu. Ma ei saa kuidagi nõustuda väitega, et erakooli vormis, eriti kohaliku omavalitsuse enda asutatud sihtasutuse peetava kooli vormis ei saa kohalik omavalitsus kvaliteetset tasuta haridust tagada. Kohalik omavalitsus peab õppemaksuta hariduse tagama, kuid ma ei näe sisulist põhjust, miks ta ise tingimata peab vahetult kooli pidamist korraldama, kui muud võimalused on kvaliteetse hariduse andmiseks otstarbekamad. Keila näite puhul asutas linn vastava sihtasutuse ja linn peab ka seda sihtasutust ehk sisuliselt neidsamu koole üleval.
Pean õigeks haridus- ja teadusministri seisukohta, et 1993. aastast pärineva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täpsustamise vajadust on otstarbekas analüüsida ka sellest aspektist. Täpsemad reeglid ainult suurendaksid õpilaste kindlustunnet. Ühtlasi vajaks analüüsi ka Tallinnas kasutatav lahendus, et koolimaju on erakätesse antud, kusjuures linn nende erainvestorite tegevust ei kontrolli. Rõhutan, et hariduse kvaliteet on Vabariigi Valitsuse jaoks oluline väärtus. Kui mitmekesisemad õiguslikud võimalused koolivõrgu korraldamisel aitavad paremini tagada hariduse ja õpikeskkonna head kvaliteeti, ei ole põhjust takerduda traditsioonilistesse lahendustesse ja hakata piirama kohaliku omavalitsuse autonoomiat, kui traditsiooniliste lahenduste kõrval on teisi läbipaistvaid võimalusi.
Vastus neljandale küsimusele. Nagu ma juba märkisin, ei ole minu hinnangul kooli juriidiline vorm esmatähtis. Peamine on asja sisu ehk ilma õppemaksuta kvaliteetse hariduse tagamine. Minu arusaamise kohaselt on Keila lastele praegu nõuetekohase kvaliteediga haridus tagatud ning see on tagatud õppemaksuta. Keila koolid ei ole erakapitali peetavad koolid ehk erakoolid tavatähenduses. Sisuliselt lähenedes on Keila koolid munitsipaliteedi koolid – seda just selles mõttes, et Keila linn on endiselt Keila Hariduse Sihtasutuse koolide peamine rahastaja ehk ülalpidaja, kes määrab ka sihtasutuse juhtorganid. Põhiseaduse § 37 kohaselt peab kohalik omavalitsus ülal pidama vajalikul arvul õppeasutusi. Keilas on õpilastele vajalik arv koole olemas. Siinkohal pean möönma, et teatav möödarääkimine tuleneb ilmselt asjaolust, et samastatakse klassikaline eraomandile toetuv erakool ja eraõiguslikus juriidilises vormis tegutsev munitsipaliteedi kool.
Vastus viiendale küsimusele. Nagu ma vastuses esimesele küsimusele ütlesin, Vabariigi Valitsus ei ole Keila Linnavolikogu otsuste kohta pidanud vajalikuks eraldi seisukohta võtta. Maavanem ja õiguskantsler on oma pädevuse piires neid küsimusi menetlenud. Olukorras, kus kohtuvaidlus munitsipaalkoolide tegevuse lõpetamise teemal on pooleli ja Vabariigi Valitsus selles menetluses osaline ei ole, pole peaministril minu arvates kohane õiguslikke seisukohti avaldada.
Vastus kuuendale küsimusele. Esmalt tuleb märkida, et haridus- ja teadusministri 2005. aasta 6. detsembri määrus nr 52 võimaldab koolikohustusliku ea ületanud põhiharidust omandava õpilase või keskharidust omandava õpilase samuti teatud alustel koolist välja heita. Nagu õiguskantsler, ei pea ka mina võimalikuks sekkuda konkreetse kooli pidaja lepingutingimustesse. Aga minu arusaamise kohaselt on Keila linna ja Keila Hariduse Sihtasutuse vahel kokku lepitud põhimõte, et kõik lapsed peavad Keilas oma koolikohustuse täidetud saama. Konkreetsete lepingute lõpetamise küsimus ja õpilase väljaheitmine sõltub juba konkreetsetest asjaoludest, ühtegi väljaheitmise juhtumit pole siiani minu teada olnud. Mulle ei ole teada mitte ühtegi juhtumit, et kedagi oleks sunnitud lepinguid sõlmima või ähvardatud koolist väljaheitmisega. Sõltumata lepingutest, käivad Keila algkooli ja gümnaasiumi lapsed Keila Hariduse Sihtasutuse peetavas koolis, nii nagu nad käisid koolis eelmiselgi õppeaastal ja neid õpetavad õpetajad, kes neid on varemgi õpetanud. Õppemaksu koolis käimise eest nendelt lastelt ega nende vanematelt ei võeta ega kavatseta võtta ka edaspidi.
Ja vastus seitsmendale küsimusele. Seni ei ole ühtegi õigusakti seoses Keila linna juhtumiga põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud. Eri pooltel on erinevad seisukohad. Mis tahes õigusakti kooskõla põhiseadusega hindab kohus. Konkreetses asjas käib kohtuvaidlus, usutavasti hindab kohus muu hulgas ka olemasoleva olukorra kooskõla põhiseadusega. Minu andmetel ei ole Keila hariduses praegu mingisugust kriisi, mis vajaks normaliseerimist. Kool töötab ja Keila lapsed õpivad ilma õppemaksuta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Lugupeetud peaminister! Te viitasite õigesti põhiseaduse §-le 37, kuid see paragrahv räägib siiski sellest, et kohalik omavalitsus ehk munitsipaliteet peab ülal pidama piisava arvu koole. Antud juhul peab neid koole üleval sihtasutus, mitte munitsipaliteet. Mina saan aru, et põhjus oli põhimõtteliselt ikka selles, et koolile oli vaja võtta täiendavaid kohustusi. Munitsipaliteedis annab seda teha ja seda tehti sihtasutuse kaudu. Kas te olete ikkagi seisukohal, et niisugune praktika on tõepoolest meie koolide loomises innovatsioon, ja kas ka teised Eesti linnad, näiteks teie südamele armas Tartu, peaksid minema sama teed ehk sisuliselt erastama kogu munitsipaalkoolivõrgu.

Peaminister Andrus Ansip

Keila linnas on selle sihtasutuse asutanud Keila linn ja Keila linn on ka selle sihtasutuse ainus rahastaja minu teada. Seega kohalik omavalitsus peab endiselt kooli üleval, sest sihtasutusel muid rahastamise allikaid minu teada praegu ei ole, ehkki võiks olla. Kas see praktika võiks olla kuidagimoodi üldistatav ja ka järgitav teistes omavalitsustes, sõltub eelkõige kohtulahendist, sõltub sellest, kas niisugune tegevus meie kohtu meelest on kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega või mitte.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Te rääkisite väga veenvalt otstarbekusest. Kui te saate nii veenvalt väita, siis olete põhimõtteliselt sellega ka põhjalikult tegelnud. Ma tahaksingi kuulda, milles seisneb sellise koolivormi otstarbekus?

Peaminister Andrus Ansip

Seda peaksite kindlasti küsima Keilas kohaliku omavalitsuse juhtide käest. Peaminister ei ole kindlasti inimene, kes peaks hakkama hindama ühe või teise kohaliku omavalitsuse otsuste otstarbekust. Minu meelest pole see isegi kohane.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Austatud peaminister! Kuidas mõjub teie meelest kooli prestiižile see, et kooliga käiakse kohut? Ja kas igal pool, kus on Reformierakonna võim, hakatakse pikapeale munitsipaalkoole erastama?

Peaminister Andrus Ansip

Ma olen sellele küsimusele juba korra vastanud. Ma ei pea seda erastamiseks, kui kooli haldab sihtasutus, mis on kohaliku omavalitsuse asutatud ja mille tegevust see kohalik omavalitsus täielikult kontrollib. Erastamiseks ei julgeks sellist lahendust küll kuidagi pidada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Austatud peaminister! Ma kahjuks pean ütlema, et teie vastused ei veena. Ja ei veena sellepärast, et see sihtasutus on ju loodud lähtudes mõttest, et kohalik omavalitsus ei ole oma asjadega hakkama saanud. Ja nüüd on tekitatud olukord, et kui näiteks finantskohustused konsolideeritakse, siis see nipp ei aita. Siin tekib niisugune probleem, et te olete jätnud kohtu otsustada kooli jätkusuutlikkuse küsimuse. Praegu pole kohalikul omavalitsusel pikaajalisi kohustusi selle sihtasutuse ees ja näha on, et finantsasjad on seal keerulised. Kui nüüd kohus otsustab kuidagi teistmoodi, siis on jätkusuutlikkusest raske rääkida. Ma küll ei taha nõustuda, et Vabariigi Valitsusel pole vaja sellesse probleemi sekkuda. Meie arvame, et igal juhul peaks sekkuma – kooli jätkusuutlikkus on ju küsimärgi all.

Peaminister Andrus Ansip

Ja mis see küsimus oli?

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Lugupeetud peaminister! Kuulasin ja püüdsin aru saada, milles seisneb kogu selle probleemi juures riiklik küsimus, ja vist sain aru. Vabariigi Valitsuse liikmed on korduvalt kritiseerinud omavalitsusi, et need otsivad susserdamise võimalusi, kuidas oma laenulimiidist mööda minna, ja vahel leiavadki neid võimalusi. Kas praegusel juhul on ka sellise asjaga tegemist, et omavalitsus ei saanud laenu ja tehti üks uus kehand?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Nagu juba eelküsija oma sõnavõtus märkis, ei aita sihtasutuse tegemine omavalitsusele kehtestatud laenulimiidist mööda hiilida. Ka ei ole ma nõus eelkõneleja väitega, et sihtasutusi moodustatakse seetõttu, et kohalik omavalitsus ei saa oma ülesannete täitmisega hakkama. Riigi puhul analoogiat kasutades võiks öelda, et riik on loonud näiteks haiglad sihtasutusena seetõttu, et ta ei saanud ise haiglate pidamisega hakkama. Ma usun, et mitte keegi selles saalis ei nõustu selle väitega. Ma ei tea täpselt, mis oli kohaliku omavalitsuse volikogu eesmärk, kui nad sihtasutuse lõid, võib-olla ka täiendava kapitali kaasamine. Neid eesmärke võib ainult oletada. Kuid praegusel kujul ei ole olulist vahet, kas kohalik omavalitsus peab kooli otse või enda asutatud ja enda kontrollitava sihtasutuse kaudu. Mina väga suurt vahet ei näe.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Peeter Kreitzberg

Lugupeetud peaminister! Õiguskantsleri vastuväide on ju suures osas tingitud tõdemusest, et on teatud funktsioonid, mida omavalitsus ei saa endalt ära anda. Munitsipaalkool järgib avalikku õigust, sihtasutus järgib eraõigust. Mis tähendab seda, et teoreetiliselt on sihtasutusel võimalik kehtestada ka õppemaks. See, et seda ei kehtestata, sõltub nõukogu liikmete heast tahtest, aga põhimõtteliselt ei ole see värav mitte millegagi suletud. Kas te näete vahet, et sihtasutus on siiski natukene teistsugune kehand juriidilises mõttes kui munitsipaalkool?

Peaminister Andrus Ansip

Jah, loomulikult ma näen neid erinevusi. Ka oma vastustes ma rõhutasin, et Keila Linnavolikogu on otsustanud õpetada kõiki õpilasi Keila linnas tasuta ja õppemaksu kehtestada ei kavatseta. Iseenesest aga sihtasutuse vorm annab võimaluse õppemaksu kehtestamiseks. See võimalus on olemas ja põhimõtteliselt see ongi küsimus, mille üle kohtus praegu vaieldakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Hea peaminister! Te ühes oma vastuses tõite paralleeli, nagu ei kontrolliks Tallinna linn Tallinna koole, kuna ta on andnud osa koole erakätesse. Mis alusel ja mis faktidele tuginedes te sellise paralleeli tõite?

Peaminister Andrus Ansip

Ka teie teate, et Tallinna linn on otsustanud kaasata erakapitali koolimajade remontimisse. Koolimajad kui vara on suures osas läinud erakapitali kontrolli alla ja loomulikult ei ole need samal ajal kohaliku omavalitsuse kontrolli all.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Leino Mägi!

Leino Mägi

Hea peaminister! Teid on rünnatud siit- ja sealtpoolt, aga kahjuks tundub, et see on keskerakondlik valimiskampaania. Nad on unustanud, et Keskerakonna juhitavas Saue vallas on juba kaks aastat väga edukalt töötanud Laagri kool, mis on kohaliku osaühingu kool. Mingeid probleeme ei ole, mingeid kontrolle ei ole tehtud. Kool töötab hästi, tasub pangalaenu, on läbipaistev, kõik kiidavad seda kooli. Ega te ei oska öelda, miks seda Keila sihtasutust praegu nii rünnatakse?

Peaminister Andrus Ansip

Ma tahaksin siiski jääda küsimuse raamesse ja mitte laiendada seda teemat, hakates lahkama erakondadevahelist konkurentsi. Selle üle, kas sihtasutuse vormis munitsipaalkooli pidamine on seaduslik või mitte, vaidleb praegu kohus. Ma arvan, et sealt tuleb õiglane lahendus ja ka juhis, kuidas Keilas tuleks edasi minna.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Lugupeetud härra peaminister! Kui kohus otsustab, et selline koolivorm on võimalik, kas siis teie arvates mõne aasta pärast kaovad kõik munitsipaalkoolid ära ja nende asemele tekivad sihtasutuste baasil või hoopis äriühingute baasil tegutsevad koolid?

Peaminister Andrus Ansip

Esiteks ma ei kavatse hakata oletama, kuidas kohus otsustab. Nagu te aga juba minu vastustest olete aru saanud, ma ei näe, et sihtasutuse vormis tegutseval koolil väga suuri eeliseid on. Võib-olla keegi suudab mind nendes eelistes veenda ja kui see variant osutub ka õiguslikuks, siis võib minu seisukoht muutuda.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


2. 15:35 Arupärimine Euroopa Liidu tõukefondide kohta (nr 103)

Esimees Ene Ergma

Järgmine on Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Toomas Vareki, Lauri Laasi, Inara Luigase, Valeri Korbi, Helle Kalda, Vilja Savisaare, Lembit Kaljuvee, Vladimir Velmani, Tiit Kuusmiku, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Toivo Tootseni, Ain Seppiku ja Mailis Repsi  4. detsembril möödunud aastal esitatud arupärimine Euroopa Liidu tõukefondide kohta. Palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Peaminister! Vastavalt eelmise aasta 17. novembri Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi Põhja-Euroopa riikide tegevdirektori Manfred Bescheli Rahandusministeeriumisse saadetud kirjale ja Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli ütlustele 1. detsembril on praegusel hetkel katkestatud kõigi Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud maksetaotluste väljamaksmine. See tähendab, et peatatud on kõigi toetustaotluste rahastamine. Vastavalt kirjale tuuakse põhjuseks, et Rahandusministeerium pole suutnud siiani korraldada euronõuetest tulenevat enesehinnangut, millega tuleb Euroopa Komisjonile näidata, et euroraha jagamise süsteem vastab Euroopa Liidu standarditele. Selline situatsioon seab küsimärgi alla Euroopa Liidu toetuste kasutamise eest vastutavate ametnike võimekuse. On teada, et eelmisel aastal on kasutatud planeeritud toetustest umbes 10%, mis näitab, et toetuste menetlemise efektiivsus on väike ning seetõttu kannatab Eesti majanduslik olukord veelgi.
Sellega seoses on meil järgmised küsimused. Esimene küsimus: "Millistel põhjustel on selline olukord tekkinud ning kuidas on see võimalikuks saanud? Kes on vastutav tekkinud olukorra eest?" Teine küsimus: "Kui paljudele taotlustele on hetkel väljamaksmine peatatud, ministeeriumide kaupa? Kui palju projekte on ministeeriumides ette valmistatud, mille taotlused peaksid ministeeriumid lähiajal Euroopa Komisjonile esitama?" Kolmas küsimus: "Kui palju on Eestis, erinevates ministeeriumides ja nende allasutustes ametnikke, kes töötavad otseselt Euroopa Liidu poolt toetatavate projektidega/tegevustega? Kas neid on piisav arv ning kas nende kompetents on vastav Euroopa Liidu poolt nõutule?" Neljas küsimus: "Kas toetuste avaldusi menetlevad ametnikud on taotlejatele võrdväärsed partnerid ning kas nende ülesanne on taotlejaid aidates soodustada toetuste maksimaalselt efektiivset kasutamist?" Viies küsimus: "Kuidas on valitsusel plaanis muuta olukorda, kus tihti ametnikud sisulise abi asemel otsivad olematuid vigu ja viivitavad seeläbi toetuste kiire ja efektiivse kasutamisega?" Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, Kalle Laanet! Palun vastamiseks kõnepulti härra peaministri!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Esimene küsimus. Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite rakendamise ettevalmistamiseks on Euroopa Komisjon kõikidele liikmesriikidele ette näinud kaks etappi. Esmalt kiitis Euroopa Komisjon heaks rakenduskavad, kuhu ja kuidas toetust suunatakse. Seejärel tuli aasta jooksul, st oktoobriks 2008 esitada komisjonile juhtimise kontrolli süsteemide kirjeldus ning hinnang, kas loodud süsteemid vastavad Euroopa Liidu nõuetele. Komisjon alustab liikmesriigile väljamaksete tegemist alles pärast positiivset hinnangut. Selleks, et juba süsteemide loomise ja hindamise ajal toetuse saajatele struktuuritoetusi makstaks, on komisjon teinud ettemaksu – Eesti puhul 3 miljardit krooni.
Paralleelselt süsteemide kirjelduse ja nendele antud hinnangu esitamisega on Euroopa Komisjonile saadetud ka esimesed vahemakse taotlused. Eesmärk on panna need ootele, et tagada menetlussüsteemidele heakskiidu saamise järel nende võimalikult kiire rahuldamine. Komisjonile esitatud maksetaotlused olid aluseks ka 2009. aasta toetuste auditeerimise tööplaani moodustamisel. Euroopa Komisjon soovib süsteemide toimimises täiesti veendunud olla ja küsis seetõttu möödunud aasta 21. novembril süsteemide kirjelduse ja vastavuse hinnangu osas täpsustavat teavet. Paluti täpsustada, kuidas Rahandusministeerium kontrollib rakendusüksuste tööd ning veendub toetuste saajate juures tehtud kontrollide tõhususes. Samuti sooviti audiitoritelt täiendavalt kinnitust, et riigihangete ja abikõlblikkuse reeglite järgimiseks loodud korrad on piisavad. Komisjon palus lisaks ka täpsustusi, kuidas mõjutavad Rahandusministeeriumi struktuurimuudatused struktuurivahendite rakendamise süsteemi. Suurema selguse huvides paluti esitada uuendatud juhtimise kontrolli süsteemide kirjeldus ning muudatusi hõlmav vastavushinnang. Soovitud materjalid esitas Rahandusministeerium komisjonile 19. detsembril 2008.
Audiitorid on korraldusasutuste uuendatud struktuuri ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi täpsustused täiendava vastavushindamise käigus läbi analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et süsteemid vastavad Euroopa Liidu nõuetele ja tagavad kulude abikõlblikkuse piisava kindlusega. Alates dokumentide saamisest möödunud aasta 19. detsembril on Euroopa Komisjonil kaks kuud, et juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavuses veenduda. Kui on võetud positiivne seisukoht, alustab komisjon vahemakse taotluste menetlemist. Viimaste täpsustuste tegemine süsteemide kirjeldustes ei ole seganud struktuuritoetuste väljamaksmist toetuse saajatele.
Vastus teisele küsimusele. Riigisiseselt teostatakse väljamakseid ikka tavapärasel viisil, Eestis makseid peatatud ei ole. Ettemaksu on Euroopa Komisjonilt laekunud 3 miljardit krooni, peatselt on laekumas täiendav ettemakse suurusjärgus 2 miljardit krooni. Samas on perioodil 2007–2013 makstud toetuse saajatele siseriiklikest vahenditest  633 miljonit krooni.
Vastus kolmandale küsimusele. Eestis on üle 350 ametniku, kes tegelevad alaliselt kas täis- või osalise koormusega struktuurivahendite rakendamisega. Nendele lisaks kaasatakse aeg-ajalt, näiteks mõne konkreetse toetusmeetme väljatöötamisel, ka ametnikke, kes alaliselt struktuurivahendite rakendamisega hõivatud ei ole. Struktuurivahendite absoluutmaht rakendamise aasta kohta on perioodil 2007–2013 kaks korda suurem kui perioodil 2004–2006. Rakendatavate meetmete arv on samuti kahekordistunud. Aastatel 2007–2009 rakendatakse ja lõpetatakse perioodi 2004–2006 projekte, samas valmistatakse ette ning avatakse paralleelselt ka väga arvukalt uusi meetmeid ja tegevusi. Seega on Eesti riigiasutuste administratiivne koormus nendel aastatel keskmisest suurem. Tulenevalt asjaolust, et pärast 2009. aastat peaks halduskoormus valdavalt vähenema, ei ole struktuurivahenditega tegelevad ametkonnad enamasti värvanud rohket lisatööjõudu. Kahtlemata nõuab vajaliku pädevuse omandamine ka aega. Seega panustavad asutused pigem olemasoleva ja juba olulise kogemusega tööjõu hoidmisse. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi meedia on kritiseerinud struktuurivahendite rakendamise aeglust ning tõepoolest on plaanides olnud ajalisi nihkeid, valmistati rakenduskavade heakskiitmisest peale ühe aastaga ette ning avati rohkem toetusmeetmeid kui perioodil 2004–2006 kolme aasta vältel kokku.
Vastus neljandale küsimusele. Struktuurivahenditega tegelevatel astutustel ning eriti rakendusüksustel, kes toetuste taotlejate ja saajatega iga päev kokku puutuvad, on kaks rolli. Ühelt poolt nad tõepoolest peavad toetama asjaosalisi nii toetuse taotlemisel kui ka hiljem projekti elluviimisel, näiteks selgitama reegleid ja nõudeid ning aitama lahendada praktilisi küsimusi projekti teostamise ajal. Seda nad iga päev ka teevad. Samuti nõustavad rakendusüksused taotlejaid selles osas, kas soovitavatele tegevustele on võimalik toetust taotleda, millised on eeldused toetuse saamiseks ning mida selleks tegema peab. Samas tuleb meeles pidada, et paljud toetused jagatakse konkurentsi tingimustes ning rakendusüksused peavad riigivõimu kandjatena tagama taotlejatele võrdväärse kohtlemise. Taotlejate sisuline abistamine näiteks taotluse kirjutamisel võib selle ohtu seada. Lisaks ei ole rakendusüksus vaid toetuse taotlejate ja saajate toetaja ning abistaja, vaid ka riigi ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitsja, seega kontrolliorgan. Nõnda ei ole toetuse saajad ja rakendusüksused otseselt võrdväärsed partnerid ning riigi huvides ei ole ainult toetuste maksimaalne kasutamine, vaid ka see, et toetusi kasutataks eesmärgipäraselt ning et ei esineks nende väärkasutust, mis võib kaasa tuua tagasimakse ka riigi enda jaoks.
Vastus viiendale küsimusele. Kahtlemata on struktuurivahendite rakendamisega tegelevatel asutustel nõustav funktsioon, neil on olemas personal toetuse taotlejate ja saajate nõustamiseks. Samas on olemas ametkonnad, kes tegelevad ainult kontrolliga. Enamikus nimetatud valdkondades on järelevalveametnikud, lisaks jooksvale kontrollile projekte auditeeritakse. Kontrollivajadus tuleneb sellest, et suures mahus raha jagamise ja kasutamisega kaasneb alati väärkasutuse risk ning Euroopa Liidu reeglid kontrolli osas on suhteliselt detailsed ja ranged. Kontrolli läbi viivad isikud võivad anda soovitusi edaspidiseks ning seda nad ka teevad, kuid kui on juba tehtud suuri vigu või esinenud toetusraha väärkasutust, siis on kontrollija kohus see ametlikult fikseerida ning ametkonna kohus raha tagasi nõuda. Seda, kas vigu on tehtud või mitte, saab kindlaks teha ainult kontrollides. Ning kontrolli läbi viivad ametkonnad on rahul ikka siis, kui kontrolli tulemusena midagi negatiivset ei leita. Saame aru, et kontrolli läbiviimine võib olla toetuse saaja jaoks negatiivne kogemus ka juhul, kui projekt on edukalt ning korrektselt läbi viidud ning tundub, et kontrollida ei ole mõtet, kuid kontroll on süsteemi oluline osa. Lisaks riikide oma kontrolliorganitele kontrollivad struktuurivahendite kasutamist ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Kontrollikoda ning kui nemad ei ole siseriiklike kontrollide tõhususes veendunud, võib see tähendada raha kaotust just riigi ning mitte tingimata toetuse saajate jaoks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Hea peaminister! Vastates kolmandale küsimusele, kui palju on ametnikke, ütlesite küll väga konkreetse arvu, et on 350 ametnikku, aga mu kõrvade vahele ei jäänud pidama seisukoht, kas neid on piisav arv ja kas nende kompetents vastab Euroopa Liidu nõuetele.

Peaminister Andrus Ansip

Arvu kohta tuleb öelda, et tegu on optimeerimisülesandega. Alati saaks võtta rohkem ametnikke palgale ja võib-olla tulemus oleks parem, kuid siis kuluks jälle administreerimisele ülemäära palju raha, mida muidu võiks kasutada konkreetsete projektide teostamiseks. Mulle tundub, et see arv on optimaalne. Nagu ma juba ütlesin, on tulenevalt sellest, et eelmise perioodi projekte praegu lõpetatakse ja uusi projekte käivitatakse, ametnike koormus kaunis suur, kuid loodetavasti see mõne aasta pärast väheneb. Ametnike koolitamine, nagu ma juba ütlesin, on kulukas ja aeganõudev, kompetents ei teki üleöö. Seega oleks riigi seisukohast mingiks lühikeseks perioodiks kompetentsete ametnike koolitamine ka selgelt maksumaksja raha ebaefektiivne kulutamine. Ametnike kvalifikatsiooni ja kompetentsi aga saab ja tuleb parandada pidevalt ning see käib täiel määral ka Euroopa Liidu vahendite kasutamist koordineerivate ametnike kohta.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Lugupeetud peaminister! Mul on väga kahju, et koalitsioon suhtub teie esinemisse äärmise leigusega. Mina tahaksin küsida järgmist. Ega meil kulutamisega ju tegelikult lood kehvad ei ole. Meie ministrid oskavad kulutada hirmsasti. Kui võrrelda raha kulutamist möödunud aasta novembris ja detsembris, siis ministeeriumide kulude vahe on umbes pool. Näiteks Siseministeeriumis oli novembris kulusid umbes 600 miljonit, detsembris on osatud üle miljardi kulutada. Minu küsimus on: kas Euroopa vahendite suhteliselt vähene kulutamine ei ole mitte tingitud sellest, et kontroll on tugevam? Oma maksumaksja raha kulutamise puhul kontrolli ei ole, võib kulutada nii palju, kui tahetakse.

Peaminister Andrus Ansip

Ma arvan, et teie seisukoht on ekslik.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Austatud peaminister! Teie vastusest jäi mulje, et Euroopa Komisjon küsis meilt lihtsalt täpsustusi ja täiendusi, aga et asjaga on justkui kõik korras. Tegelikult oli Euroopa Komisjoni kirjas Rahandusministeeriumile väga selgelt öeldud, et meie tempo on liiga aeglane ja et palutakse tagada raha eesmärgipärane kasutamine. Samuti on Riigikontrolli audit juhtinud tähelepanu, et tuleb garanteerida tähtaegadest kinnipidamine ja et on paljud muud probleemid. Ma küsin: miks te tahate näidata olukorda paremana, kui see tegelikult on?

Peaminister Andrus Ansip

Jälle pean ma ütlema, et te olete minust valesti aru saanud. Just mina olen pidevalt rõhutanud vajadust võtta Euroopa Liidu vahendid kiiremini kasutusele. Mul puudub vähimgi tahe näidata olukorda paremana, kui see tegelikult on.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Lugupeetud peaminister! Me kõik oleme mures eurovahendite kasutamise pärast. Kas te ei ole maha istunud ja asja üle mõelnud näiteks härra Lipstokiga, kellel on 300 ametnikku, hea kvalifikatsiooniga finantstegelased? Võib-olla Eesti Pank tuleb sellel raskel ja keerulisel perioodil appi? Ehk võiks sealt teatud perioodiks spetsialiste appi võtta? Mis te sellest arvate?

Peaminister Andrus Ansip

Euroopa Liidu vahendite kasutamine ei ole kindlasti hoogtöö ja kampaania korras nende summade kiire kasutamine ei ole mõeldav. Ma juba ütlesin, et need protseduurid, mille alusel saab struktuurivahendeid kasutada, on küllalt detailsed ja need detailid puudutavad ka eri protseduuride menetlusaegasid. Mõneti võib siin paralleele tõmmata sünnitamisega – see võrdlus on muidugi kulunud –, aga eostamisest sünnitamiseni kulub tavaliselt ikkagi üheksa kuud ja isegi siis, kui tegelasi palgata rohkem, seda perioodi suurt lühendada ei anna.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Lugupeetud härra peaminister! Möödunud aasta lõpus esines siin saalis minister Parts ja rääkis perioodist 2004–2006. Ta ütles, et pole veel alustatud tööd kahel suurel objektil, need on Tallinna sadam ja Tallinna–Narva maantee Jõhvi ja Kukruse vahel. Jäi mulje, et homme hommikul alustatakse tööd. Aga kahju küll, kuud on mööda läinud, ent tänase päevani ei ole Kukruse ja Jõhvi vahel oleval maanteel midagi alustatud. Võib-olla räägite natuke laiemalt tänase päeva seisust sellel suurel objektil. Tegu ei ole ühe miljoniga, seal on sajad miljonid taga.

Peaminister Andrus Ansip

Mõlema projekti puhul on areng olemas. Ma ei oska praegu siit kõnepuldist öelda, millal täpselt maanteel tööd alustatakse, kuid minu teada on hanked läbi viidud nii Tallinna sadama kui ka Kukruse teelõigu puhul. Mulle on kinnitatud, et need tööd saavad ettenähtud aja jooksul teostatud. Viimane väljamakse aeg on 2010. aasta 31. detsember.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Härra peaminister! Mõni aeg tagasi me küsisime siin saalis ka rahandusministrilt, mis põhjusel olid Euroopa rahad külmutatud. Minister vastas, et tol ajal oli probleem uuele vormile üleminekuga. Kas olete kindel, et praeguses olukorras ei teki selliseid bürokraatlikke probleeme ka Rahandusministeeriumis, samuti mitte taotlejate poolt?

Peaminister Andrus Ansip

Nii Rahandusministeerium kui ka teised ministeeriumid ja kogu valitsus peavad tegutsema selle nimel, et mingeid viivitusi ei tekiks. Kuid missugusele seisukohale asub kõne all olevas küsimuses Euroopa Komisjon, seda loomulikult ei saa meie siin 100%-lise kindlusega väita. Aga me peame tegutsema selle nimel, et mingeid viivitusi ei tekiks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Härra peaminister! Te väitsite oma vastustes, et tegutsevate ametnike arv on optimaalne, ja tõite esile ka mitu tõesti objektiivset põhjust, miks seda kõike kiiremini toimetada ei saa. Te ütlesite ka välja, et aastal 2008 suudeti kasutada 633 miljonit krooni. Aga on ju üks periood juba läbitud. Kui planeeriti 2008. aasta eelarvet, kus nähti ette kasutada ligi 3 miljardit neid vahendeid, siis pidi see ju teada olema. Kuidas see nüüd siis üllatusena tuli? Üks periood on juba seljataga ja teatakse, kui keeruline kogu protsess on, kui palju meil ametnikke on ja millised on nende oskused. Kes seal siis nüüd mööda pani? Valitsuses osalesid kõik ministrid eelarve koostamisel, kuidas nad nii optimistlikult mööda panid, et lõpuks kasutati ainult 600 miljonit 2,7 miljardist?

Peaminister Andrus Ansip

Pean veel kord ütlema Karl Popperi sõnadega, et optimism on meie moraalne kohus. See ei ole mõeldud õigustusena, aga kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on kulutamise tase võrreldav kulutamise tasemega Eestis. Protseduurid ise on küllalt kohmakad. Aga see ei pea kõlama süüdistusena nende aadressil, kes need protseduurireeglid välja on töötanud. Jälle kord tuleb öelda, et tegu on optimeerimisülesande lahendamisega. Kui protseduure oluliselt lihtsustada nii ajalises mõttes kui ka mahu mõttes, siis võib tagajärg olla selline, et Euroopa Liidu vahendeid kasutatakse enamal määral mitte-eesmärgipäraselt ja riik peab kunagi selle raha Euroopa Liidu maksumaksjatele kui mittesihipäraselt kasutatu tagastama.
Kui protseduurid on liiga paindumatud, liiga aeganõudvad, siis on oht jälle teisal. Oht seisneb siis selles, et neid summasid ei jõutagi ära kasutada. Esimese perioodi 2004–2006 vahendite kasutamine näitab, et me oleme vaatamata väga korrektselt eeskirjades sõrmega järge ajamisele saanud selle raha eesmärgipärase kasutamisega hakkama. Ma usun, et me saame ka praeguse perioodi 2007–2013 summade kasutamisega hästi hakkama. Loomulikult mind ei rahulda praegune tempo ja ma võin kinnitada, et minu kolleegide, teiste riikide peaministrite suhtumine on täpselt samasugune: mitte kedagi ei rahulda praegune Euroopa Liidu vahendite kasutamise tempo.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Tiit Kuusmik

Lugupeetud peaminister! Oma ettekandes te mainisite kolme miljardi suuruse ettemaksu eraldamist. Kas see summa on leidnud ka otstarbekat ja õiget kasutust?

Peaminister Andrus Ansip

Jah, loomulikult. Selle summa puhul on võimalik ainult sihtotstarbeline kasutus, mingid teised kasutused ei ole võimalikud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Siin on palju räägitud detailidest, üks on optimistlikum ja teine pessimistlikum. Kas oskate siin Riigikogu ees öelda, millal see euroraha kasutamine meil paremaks võiks minna?

Peaminister Andrus Ansip

Asi iseenesest paraneb iga päevaga ja summad peaksid kõik kasutatud saama 2015. aasta 31. detsembriks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Toomas Varek

Lugupeetud peaminister! Praegu on ülimalt vajalik, et Euroopa struktuurifondide raha meieni kiiresti jõuaks. Kui esimese etapiga hakkame ühele poole jõudma, siis küsimärgid on üleval nende kahe projekti osas, mis puudutavad Muuga sadamat ja ka Jõhvi–Kukruse teed. Kuid loodame, et nendega läheb hästi. Teises etapis, perioodiks 2007–2013 on meile raha eraldatud 53,3 miljardit. Sellest suutsime ära kasutada eelmise aasta lõpu seisuga 1,21% ehk 645 miljonit krooni. Minu küsimus puudutab kõige raskemat teemat, kohaliku omavalitsuse teemat. Kõige aeglasemalt on käivitunud ühtekuuluvusfondi osa, mis puudutab keskkonnasektorit, ja see moodustab kõigist vahenditest ligi 19%. Eelmise aasta lõpuks ei olnud ühtegi väljamakset tehtud. Kas te olete arutanud ka valitsuskabineti tasemel, millest see tingitud on?

Peaminister Andrus Ansip

Me arutame regulaarselt Euroopa Liidu vahendite kasutamist meie riigis. Oleme otsustanud seda teha vähemalt kord kvartalis, kuid tegelikult toimuvad need arutelud sagedusega kord kuus. Ma ei julgeks küll eriliselt välja tuua keskkonnaprojekte kui kõige aeglasemalt käivitunuid. Väga palju sõltub ka projektide iseloomust. Näiteks kas või Riigikantselei töötajad ei oleks kindlasti meelitatud, kui ma hakkaksin neid praegu kiitma, et nemad on oma projektide käivitamisega päris hästi hakkama saanud. On oluline vahe, kas tegemist on nn pehmete projektidega või näiteks suurte veeprojektidega, ja loomulikult väljendub see erinevus ka vahendite kasutamise tempos. Suurte projektide puhul võtab projektdokumentatsiooni ettevalmistamine selle tavapärases tähenduses väga palju aega ja ka tööde teostamine ei ole sugugi nii kiire kui mõne koolituse korraldamise puhul. Nii et projektide erinev kestus on täiesti loomulik ja need erinevused ei kaoks ära ka mingite teistsuguste juhtimisskeemide rakendamisel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Austatud peaminister! Minul on ka mure Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamise pärast. Ja seda põhjusel, et te olete jätnud teatud paralleelsed toimingud tegemata. Näiteks 19. jaanuaril lõppes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piiri ületamise vana kord, aga pole lepingut Venemaa Föderatsiooniga ning pole ka uut piiriületuse korda. Sellest tulenevalt on takistatud ka piiriülene koostöö, kuigi Euroopa regionaalarengu fondist on võimalik saada selliseks koostööks üle kahe miljardi euro. Minu küsimus on: miks te teete takistusi kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide raha?

Peaminister Andrus Ansip

Naeratusest teie näol saan ma aru, et te ka ise ei usu, et piiriületuse kord oleks takistuseks kahe miljardi krooni kasutamisel. Seda ei ole kindlasti kohane seostada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Lugupeetud peaminister! Tahaks pisut rohkem selgust saada selle kolme miljardi kroonise ettemaksu osas. Kui palju sellest on ära kasutatud ja mis on saanud ülejäänud osast?

Peaminister Andrus Ansip

Summa ma nimetasin, see oli üle 600 miljoni krooni. Ma eeldan, et kõik see on makstud selle ettemaksu arvel ja ülejäänud seisab arvelduskontol. Ning sinna lisandub veel kaks miljardit.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


3. 16:04 Arupärimine Eesti Energia kohta (nr 107)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Toivo Tootseni ja Toomas Vareki 9. detsembril möödunud aastal esitatud arupärimine Eesti Energia kohta. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Raske on leivamuredest rääkida, kui kõht täis ja leib laual. Samuti on keeruline süveneda energeetikaprobleemidesse, kui tuba on soe ja lühtrites säravad lambid. Viimast tõdes ka nädal tagasi siin Riigikogu saalis meie praegune majandusminister. Aga siiski, viimane ja ka ainus majandusminister, kelle ajal Eesti energeetikas reaalselt midagi ära tehti, oli Mihkel Pärnoja, keda ei pannud tööle kahjuks küll mitte meie valitsus, vaid ameeriklased. Ameeriklased lasksid ära remontida või renoveerida või peaaegu uuesti ehitada kaks plokki ja renoveeriti ka Eesti Põlevkivi. Pärast 2005. aastat on tegeldud ainult praktiliste tegevuste edasilükkamisega ja muidugi elektrihinna tõstmisega. Käesoleva aasta 1. jaanuarist kallineb elektri hind üle 6 sendi, 1. märtsil tuleb jälle elektri hinna tõus. Ja mis on siis varustuskindlusega juhtunud? Ma olen maakonna või rajooni tasemel 30 aastat tegev olnud ja ma ei tea, et maakonnakeskus oleks tundide kaupa olnud ilma elektrita, nagu juhtus Valgaga eelmise aasta 7. detsembril. Nii et elektri puudumise tõttu oli linn ka ilma veeta, mitte ainult elektrita.
Meie arupärimises on toodud konkreetsed näited, kus 34 000 majapidamist on olnud ilma elektrita, ja seda tõesti mitte tormi, aga lihtsalt tugeva tuule tõttu, tuul on 15–20 m/sek  ja see viib meie elektrivõrgud tööst välja. Samal ajal ma tean, et Euroopa Liidu tasemel on Eesti elektrivõrgud keskmisel tasemel. Nii et siin on kindlasti tegemist juhtimisveaga, tähendab, struktuurid ei ole need, kes nende suhteliselt heas tehnilises olukorras võrkudega tegelevad.
Meil on siin konkreetsed küsimused. Kuna te täna ei ole ise küsimusi ette lugenud, siis ma loen nendest vähemalt kolm ette. Mis on põhjustanud viimasel ajal sagedaste ja mahukate rikete arvu suurenemise? Mitmetes olukordades on Eesti Energial tänu suurtele investeeringutele info rikke kohta olemas, kuid parandada suudetakse puudused alles päevade möödudes. Kas teie arvates esineb Eesti Energia juhtimises puudusi ning mida plaanite nende kõrvaldamiseks ette võtta? Kas valitsus on arutanud, kuidas tagada nende elanike heaolu ja ettevõtete normaalne toimimine, kes on Eesti Energia saamatuse tõttu jäänud mitmeks ööpäevaks elektrita? Paluks nendele ja ka teistele küsimustele vastust. Aitäh teile!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Lugupeetud peaminister! Kõnetool on jällegi teie päralt.

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Esimene küsimus: "Mis on põhjustanud viimasel ajal sagedaste ja mahukate rikete arvu suurenemise?" Põhiline osa OÜ Jaotusvõrk võrgust ehitati välja perioodil 1965–1985. Aastatel 1985–1995 vähenesid olude sunnil oluliselt nii investeeringud kui ka võrguhooldustööd. Nüüd, kui õiguslik ja majanduslik raamistik on märkimisväärselt muutunud, pole varem püstitatud tehnorajatiste, nagu võrgud ja alajaamad, tehnilised omadused ning paiknemine enam kaugeltki optimaalsed. Kui võtta aluseks varade taastamisväärtus 22,3 miljardit krooni, siis võrkude 35-aastase keskmise eluea jooksul tuleks võrgu vananemise peatamiseks ja seisundi halvenemise vältimiseks investeerida keskmiselt 744 miljonit krooni aastas. Samuti tuleb tagantjärele korvata varasemad alainvesteeringud. See vastaks ligikaudselt Eesti elektrimajanduse arengukavas 2005–2015 toodud suurustele jaotusvõrgu rekonstrueerimiseks, see on umbes 800 miljonit kuni 1 miljard krooni aastas. Tegelikkuses on olnud võimalik aastatel 2004–2008 nendel eesmärkidel investeerida vaid ligikaudu 400 miljonit krooni aastas, mistõttu võrgu praegune keskmine vanus, mis on 27 aastat, jätkab lähiaastatel kasvamist.
Endistviisi on õhuliinide osakaal jaotusvõrgus küllalt suur, 83%. Enamik rikkeid esinebki just selles võrguosas. Peamiseks selliste rikete, nagu lühised või juhtmete katkemised, põhjuseks on puude või okste langemine liinidele tormi ajal. 35% liinidest kulgevad metsastunud aladel. Arvestades maaomanike nõudmisi ja üldist mõistlikkuse printsiipi, kasutatakse liinitrasside hooldatava koridori laiuse määramisel nn metsapargi norme, st et äärmise juhtme kaugus metsast on sõltuvalt pingest 2–3 meetrit. Liinile ohtlikud üksikud puud võetakse maha ka väljaspool trassi. Ekstreemsetes tingimustes, nagu tugev tuul, jäide, liigniiskunud pinnas, on puude pealekukkumine liinile paratamatult sagedasem. Kõikide liinitrasside raiumine nii laiaks, et ükski puu peale ei kukuks, ei oleks ilmselt mõistlik. Sellisel juhul suureneks vajalik liinitrassialune hooldatud pind 157 ruutkilomeetrilt hinnanguliselt 860 ruutkilomeetrini, mis oleks ligilähedaselt võrreldav Hiiumaa pindalaga.
Tarbijate varustuskindlust määravate jaotusalajaamade seisukord on viimaste aastatega küll oluliselt paranenud, kuid vanu alajaamu, mis vajaksid kohest ümbervahetamist, on veel ligi tuhat. Viimastel aastatel oluliselt suurenenud investeeringud ei muuda väljakujunenud olukorda päevapealt, kuid tarbijate poolt tajutud rikete trend on alanev. Alates 2004. aastast, kui hakati jälgima keskmiste katkestuste arvu tarbija kohta aastas, on see vähenenud 2,85-lt 2,17-ni 2007. aastal. Viimasel ajal esinenud elektrikatkestused on ajalise kokkulangevuse tõttu pälvinud avalikkuse teravdatud tähelepanu, kuid pikemas plaanis eeldatavasti ei muuda nad katkestuste vähenevat trendi.
Teine küsimus: "Mitmetes olukordades on Eesti Energial tänu suurtele investeeringutele info rikke kohta olemas, kuid parandada suudetakse puudused alles päevade möödudes. Kas Teie arvates esineb Eesti Energia juhtimises puudusi ning mida plaanite nende kõrvaldamiseks ette võtta?" Tavaolukorras suudetakse katkestused likvideerida keskmiselt poolteise tunniga, mis on oluliselt kiirem võrguteenuste kvaliteedinõuetes sätestatust, see on 16 tundi suveajal ja 20 tundi talveajal. Näiteks möödunud aasta 23. novembril alanud lumetormi käigus komplekteeriti OÜ Jaotusvõrk ja alltöövõtjate töötajatest 180 rikkebrigaadi, kuid rikkekohtade otsimist ja rikete kiiret kõrvaldamist takistasid lume rohkus ja pehmest pinnasest tingitud raske ligipääsetavus liinidele, samuti ohutustehnilised piirangud. Ekstreemolukordades tegutsemise võimekust on kavandatud parandada järgmiste meetmetega: esiteks, võrgu automatiseerimine, mis aitab rikkeid kiirelt lokaliseerida ja kõrvaldada; teiseks, rekonstrueeritavate ja uute liinide ehitamine maakaablina; kolmandaks, rikke kõrvaldamise prioriteetsuse määramise täiustamine sõltuvalt tarbijatüübist, näiteks elutähtsad tarbijad, katkematud tootmisprotsessid, loomakasvatushooned jt ning prioriteetsete klientide seostamine konkreetse rikkega.
Kolmas küsimus: "Kas valitsus on arutanud, kuidas tagada nende elanike heaolu ja ettevõtete normaalne toimimine, kes on Eesti Energia saamatuse tõttu jäänud elektrita mitmeks ööpäevaks?" Ei, see oleks teema, mis peaks jääma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse või kui just minister ei otsusta seda ühel või teisel põhjusel valitsusse tuua.
Neljas küsimus: "Esineb juhtumeid, kus tarbijal on elektrikatkestuse tõttu tekkinud tehnika rikkeid, kuid Eesti Energia väidab, et sel ajal ei ole elektrikatkestust registreeritud. Kas on loogiline ja mõistlik olukord, kus teenusepakkuja ise kontrollib oma teenuse kvaliteeti ning otsustab vastavalt sellele, kas ta hüvitab või ei hüvita teenuse pakkumisega tekkinud kahjud?" Üksikud juhtumid, kus katkestused jäid ekstreemolukordades algselt fikseerimata, olid tingitud katkestuste registreerimiseks kasutatava infosüsteemi tõrgetest massiliste väljalülitamiste tingimustes. Selliseid juhtumeid vaadatakse eraldi. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 2005. aasta 6. aprilli määrusele nr 42 "Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral", vähendab OÜ Jaotusvõrk võrguteenuste kvaliteedinõuetes sätestatud pikemate katkestuste korral võrgutasusid. Vastavalt võrgulepingu tüüptingimustele hüvitab OÜ Jaotusvõrk võrgulepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Kahju hüvitamine toimub kirjaliku kahjunõude avalduse alusel kindlaksmääratud protseduuri kohaselt. Kahjunõude taotleja võib võrguettevõtja otsusega mittenõustumisel esitada asjaomase avalduse kahjunõude veelkordseks läbivaatamiseks. Täiendav läbivaatamine toimub erikomisjoni poolt, kuhu on kaasatud Tarbijakaitseameti, Tallinna Tehnikaülikooli ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Ajavahemikul 23. november kuni 30. detsember 2008 toimunud sündmuste ajel on esitatud 212 nõuet. Neist 57 kogumaksumusega 239 352 krooni on juba rahuldatud. 53 nõuet on tagasi lükatud ja 102 on veel menetluses. Nõuete tagasilükkamise peamiseks põhjuseks on kahju tekkimise seostamatus võrgus toimunud sündmustega ja kahju tekkimise tõendamatus. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Oma vastustes viitasite, et võrgud on välja ehitatud aastail 1965–1985 ja on juba piisavalt amortiseerunud ning nõuavad miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, ja et aastail 2004–2008 on suudetud investeerida ainult 400 miljonit, aga vajadus muidugi oleks kordades rohkem. Samas tekibki kohe küsimus. Võib täiesti veendunult öelda, et aastail 2004–2008 on riik dividendidena Eesti Energiast välja võtnud küll rohkem kui 400 miljonit krooni. Kui mälu mind ei peta, siis 2007 oli see ise juba 200 või 300 miljonit ühel aastal. Tekib küsimus, et kui investeeringutest on puudus ja ei suudeta investeerida ja võrk on ebanormaalses olukorras, miks siis riik võtab dividendina veel selle viimase raha ära, mille abil energiavõrku oleks võimalik rohkem investeerida. Millest tuleb selline poliitika? Ja muidugi oleks palve mitte öelda, et Riigikogu võttis sellise eelarve vastu, sest eelarve esitas Riigikokku ikkagi valitsus ja idee tuli sealt. Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Teie argumentatsioonis on oluline ebatäpsus. Ma ütlesin oma vastuses, et ajavahemikul 2004–2008 investeeriti ligikaudu 400 miljonit krooni aastas, mitte et kogu perioodi vältel oleks investeeritud 400 miljonit krooni.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas

Tänan, austatud esimees! Hea peaminister! Arupärimise teises ja kolmandas küsimuses tehakse viide Eesti Energia võimalikele juhtimisvigadele. Kas Eesti Energia juhtimist aitaks parandada tema valitsemisala oluline kärpimine? Pean silmas eeskätt Eesti Põlevkivi väljaviimist Eesti Energia kehandist. Olen rääkinud.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Eesti Põlevkivi asumine ühes tootmisahelas energiatootmisega on minu meelest põhjendatud ja selle organisatsiooniline ühtekuuluvus on täpselt samamoodi põhjendatud. Ma ei leia veenvaid argumente, mis kõneleks selle kasuks, et Eesti Põlevkivi tuleks organisatsiooniliselt lahutada Eesti Energiast.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Härra peaminister! Mul on küsimus viimaste küsimuste täpsustamiseks. Tuleb välja niiviisi, et Eesti Energia ja tarbija vahel on päris ebavõrdne olukord. Tarbija peab sajaprotsendiliselt täitma kõiki kohustusi, mida Eesti Energia nõuab, aga Eesti Energia ei pea oma kohustusi tarbija ees sajaprotsendiliselt täitma. Teie tõite näite mehhanismist, kus vaadatakse, kui need või teised kahjustused tarbijale on toimunud, aga mitte sajaprotsendiliselt. Mida te arvate praegusest olukorrast? Võib-olla homme on parem, aga tarbija ja Eesti Energia vaheline suhe peaks ikkagi absoluutselt sajaprotsendiliselt võrdne olema.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! See suhe ongi lepinguline suhe, kus lepingu osapooled on võrdsed. Mõlemad lepingupooled peavad endale võetud kohustusi sajaprotsendiliselt täitma ja minu veendumuse järgi mõlemad lepingupooled oma kohustusi ka täidavad. See ei puuduta mitte iga klienti, sest on ka pahatahtlikke kliente, kes oma lepingukohustusi ei täida. Kuid Eesti Energia endale võetud kohustusi täidab.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Aitäh, härra peaminister! Kindlasti on õhuliinide asendamine maa-aluste kaablitega üsnagi perspektiivikas ja looduskeskkonda säästev. Kas see ongi ainult plaan või on ka kindel kava, kuidas, millises tempos see toimuma hakkab?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! See ei ole mitte ainult idee, vaid see on üks prioriteetidest ja see on juba mõnda aega Eesti Energia tegevuse aluseks olnud. Veel kümme aastat tagasi tundus meile, et meie klientide maksejõulisust arvestades ei saa me tarnekindlust hüppeliselt kasvatada, paigutades õhuliine kaablitesse maa alla. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud. Ma mäletan sellest ajast, kui ma olin Tartu linnapea, et me ei olnud võimelised siis, kümmekond aastat tagasi, ka parkides elektriliine maa alla paigutama. Nad on väga paljudes parkides ka praegu endiselt õhuliinidena ja see kindlasti pole õigustatud. See suurendab elektrikatkestuste tõenäosust märgatavalt. Samas ei pea ka mina oluliseks neid kaitsetsoone ehk ohutustsoone laiendada. Ma meenutan, et kunagi ammu said Eesti teadlased, kes töötasid välja põhimõtted selle nn pargitsooni elektriliinide kaitseks, autasustatud riikliku preemiaga, kuna see säästis olulisel määral metsaressurssi ja oluliselt paranes ka maaressursi kasutamise efektiivsus Eestis tänu sellele, et liinide ümber ei tehtud lauslageraiet. Kolmas kord pean ma täna siit kõnepuldist ütlema, et järjekordselt on tegemist optimeerimisülesandega. Kui me võidame tarnekindluses, siis me võime püsivalt kaotada seeläbi, et me loodusressursse raiskame.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Minu küsimus puudutab Eesti Energia ja üldse riigiettevõtete juhtimist. On olemas ju ettevõtte nõukogu ja ettevõtte nõukogus on ka Riigikogu liige. Kas te olete temaga Eesti Energia juhtimise teemadel vestelnud, kas olete tema käest abi saanud? Kuidas te üldse sellesse suhtute, kas on tuge või ei ole või kas see on vajalik, et härra Ligi või ükskõik kes meist seal oleks?

Peaminister Andrus Ansip

Ma arvan küll, et eelkõige Riigikogule peaks olema sellest abi, et üks Riigikogu liige või mitmed Riigikogu liikmed osalevad Eesti riigi jaoks nii olulise äriühingu juhtimises. Jah, mina olen saanud vajalikku informatsiooni Eesti Energia nõukogu liikmetelt, sealhulgas Jürgen Ligilt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! See on teil muidugi väga huvitav mõttekäik, et Eesti oludes on ekstreemsed tingimused tugev tuul ja jäide. Aga ma ei saanud täpselt aru, kas olukord energiavarustuses – ja see on ka energiajulgeolek – on teie arvates siis hea, kas see on teile ükskõik või on siiski üksikuid puudusi teie juhitava valitsuse töös selles osas?

Peaminister Andrus Ansip

Arvestades Eesti Energia kasutuses olnud ressursse, on olukord praegu suhteliselt hea. Ma ei tahaks korrata eilseid uudiseid, mis käsitlesid Prantsusmaad, kus praegu on miljon elanikku ilma elektrienergiata. Looduse vastu inimene ei saa, seda teame me kõik, ja selleks, et tarnekindlust suurendada, tuleb kulutada väga märkimisväärseid vahendeid ja neid vahendeid ei ole võtta mitte kusagilt mujalt kui ainult klientide taskust. Ma leian, et praegustes oludes on tarnekindlust oluliselt parandatud. See ei tähenda, et me peaksime praegu kujunenud tarnekindlusega rahulduma. Tarnekindlust on vaja suurendada ka tulevikus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Toomas Varek

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud peaminister! Eelmisel aastal toimus Eesti Energias maakondlik võrgurajoonide likvideerimine, reorganiseeriti struktuuri. Teave avariidest hakkas tsentraliseeritult edasi minema. Kas nende võrgurajoonide reorganiseerimine ei olnud ennatlik, seoses sellega jõuab teave avariide operatiivseks kõrvaldamiseks aeglasemalt edasi ja võib-olla vahest ka moonutatult?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Minu veendumuse kohaselt on Eesti Energias väga oluliselt rakendatud kaasaegseid infotehnoloogilisi meetodeid ka selleks, et rikkeid hästi kiiresti tuvastada, ja ma ei tahaks praegu kuidagimoodi hakata arvustama neid inimesi, kes on kompetentsed langetama oma haldusalas otsuseid. Ma usaldan Eesti Energia juhtkonda ja leian, et nende langetatud otsused on olnud õigustatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Me teame, et kuue aasta jooksul vähenes kontserni Eesti Energia koosseis 15 000-lt 8500-le. Teiselt poolt jälle rääkis majandusminister siin saalis meile, et 1. septembril peab Eesti Põlevkivi koondama 71 inimest, kuna Eesti Põlevkivi tellib sellesama töö, ütleme, teiselt ettevõttelt. Kas te ei näe selles mitte olukorra destabiliseerimist, kus Eesti kontserni koosseis väheneb nii kiiresti – igal aastal praktiliselt ühe tuhande võrra.

Peaminister Andrus Ansip

Vastupidi, mina rõõmustan selle üle, et Eestis on põlevkivi ja põlevkivist toodetud elektrienergiat kui väga kallist ja olulist ressurssi hakatud efektiivsemalt kasutama. Me oleme ajavahemikul 1990–2005 vähendanud Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõige enam  süsinikdioksiidi emissiooni ja see vähenemine on olnud koguni 52%. Ma arvan, et see ei ole olnud mitte ainult Eesti huvides, vaid kogu maakeral elavate inimeste huvides, et meil on olnud võimalik süsinikdioksiidi emissiooni oluliselt vähendada. Nii et vahendite kasutamise efektiivsuse suurendamine on olnud hea, kuid see protsess pole kindlasti praeguseks lõpule jõudnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Aitäh! Austatud peaminister! Ma küsiksin ühe küsimuse ikkagi üle. Kui Eesti Energial ei jätku raha investeeringuteks ja kaks korda aastas tuleb tarbijale hinda tõsta, miks siis riik võtab raskustes ettevõttest veel dividende välja?

Peaminister Andrus Ansip

Kindlasti ei ole korrektne ja kohane määratleda Eesti Energiat kui raskustes olevat ettevõtet. Eesti Energia ei ole kindlasti raskustes. Mitmed klassikud on öelnud, et ettevõtte juhtkonna kõige suuremaks kohustuseks on tulu teenimine omanikule. Täpselt samamoodi on ka kõigil riigile kuuluvatel ettevõtetel kohustus teenida tulu omanikule ehk Eesti rahvale. Minu meelest on Eesti Energia selle ülesandega päris hästi hakkama saanud. Paraku tuleb tunnistada, et kasumi ehk dividenditulu teenimise mõttes on see hakkamasaamine olnud suuresti võimalik tänu Euroopas rakendatud süsinikdioksiidi emissioonikaubandusele ja tänu sellele, et Eestis on energia tarbimine oluliselt vähenenud. Kvoote on eraldatud varasemal perioodil 1990. aasta tarbimist aluseks võttes ja nii on Eesti Energial olnud võimalik Vabariigi Valitsuse volitusel kvoote müüa. Osa sellest kvoodimüügi tulust on dividendidena võetud riigieelarvesse, kusjuures suurem osa on jäänud Eesti Energia käsutusse. Seega võib ju sisuliselt öelda, et maksumaksjad on lisaks sellele, et nad klientidena on Eesti Energiat ülal pidanud, toetanud Eesti Energiat ka süsinikdioksiidi emissioonikvootide müügist saadud tuluga.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


4. 16:32 Arupärimine ministeeriumide palgatõusude kohta (nr 109)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Evelyn Sepa, Helle Kalda, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Aivar Riisalu, Vilja Savisaare, Kalle Laaneti, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Nelli Privalova, Enn Eesmaa ja Inara Luigase 10. detsembril möödunud aastal esitatud arupärimine ministeeriumide palgatõusude kohta nr 109. Palun kõnetooli kolleeg Toomas Vareki!

Toomas Varek

Proua Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni 19 liiget esitasid 10. detsembril lugupeetud peaministrile arupärimise, mis puudutab 9. detsembril avaldatud Eesti Päevalehe uuringut, kus toodi välja, et eelmisel aastal tõusid küllaltki järsku ametnike palgad. Kuigi tahaks juba teha siin väikese õienduse, nimelt tegi lugupeetud Eesti Päevalehe ajakirjanik järgmises lehes protsentide kohta paranduse, vähendas neid protsente, kuid põhimõtteliselt sisult jääb arupärimine kehtima.
21. veebruari 2008. aastal ütlesite valitsuse pressikonverentsil Eesti Päevalehe ajakirjaniku küsimustele vastates, et kui Eesti tahab 2011. aastal eurole üle minna, siis tuleb piirata avaliku sektori palgatõuse. Suvise prognoosiga sai välja pakutud, et palgatõus ministeeriumides ei tohiks tõusta mitte üle 12%, kusjuures isegi Kaitseministeeriumis oli planeeritud palga kasvu asemel hoopis langus 3%, kuid detsembris oli siiski tõus 10% olemas. Praeguseks me teame, et palgad on külmutatud.
Selles Eesti Päevalehe artiklis avaldatud palgatõusude kohta on oma arvamust avaldanud on-line´is lugupeetud kolleeg Reinsalu, öeldes, et ministeeriumide palgatõus jätab korralageduse mulje, ja on andnud oma kommentaarid juurde. Teie erakonna fraktsiooni lugupeetud liige ja rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi on oma arvamuses 9. detsembril on-line´is välja öelnud, et ministeeriumide palgatõus ajab vihaseks. Ma loeksin selle tsitaadi ette: ""Selgus, et ministeeriumidel ning rahandusministril puuduvad adekvaatsed numbrid selle kohta, kui suured on makstavad palgad tegelikult, sest töötasu arvestamise juures on palju agasid. Juba tol korral loobuti palga kärpimisest. Ansipi hääl jäi siis hüüdjaks hääleks kõrbes, kuid praegu on kogu kriitika tema kaela langenud,"  meenutas Ligi."
Palgatõus ei saa olla kiirem majanduse reaalkasvust, see oli ka kirjas teil koalitsioonilepingus. Täna te võite öelda, et teie koalitsioonileping ei kehti, kuid koalitsioonilepingus oli see olemas. Valitsus ei ole suutnud oma eesmärki riigi palgapoliitikas seada ega seda realiseerida. Selle kohta on mul selle aasta Rahandusministeeriumi riigieelarve kuludest vastavad numbrid. Kui riigieelarve täitmine oli meil 94,4%, siis tegevuskulude täitmine 99,7%, millest personalikulud 112,3, majanduskulud 109,1 räägivad juba enda eest. Kuigi siin ametnikud on öelnud, et neid numbreid, mis puudutab just personalikulusid ja majandamiskulusid, püütakse korrigeerida. Noh näis, millised on siis järgmised numbrid, lõplikult ei ole veel lukku löödud, eks ka raamatupidamises on teatud võimalused korrigeerimiseks. Kuid need on esialgsed numbrid, mis on meil ametlikult välja käidud.
Arupärijad on esitanud teile kuus küsimust. Kas teie kui peaministri korraldused ei tähenda ministrite jaoks enam midagi? See on mõeldud palgapoliitika poole pealt. Kuidas on eespool toodud juhtumid kooskõlas teie kui peaministri sõnadega kulude kokkuhoiu kohta? Millega on põhjendatud ministeeriumides aset leidnud märkimisväärne palgatõus? Millistes ministeeriumides ja nende allasutustes ja millisel määral on valitsusel plaanis veel palku tõsta? Tänaseks me teame, et need on külmutatud. Kas ministeeriumides maksti 2008. aastal tulemustasusid, jõulupreemiaid või 13. kuupalka? Vastavalt meedias avaldatud infole on koalitsioonil olnud ühtne seisukoht külmutada riigisektori palgafond. Palun nendele küsimustele vastuseid! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Toomas Varek! Palun, lugupeetud peaminister, kõnetool on teie päralt!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Kuna küsimused loeti kõik ette, siis ei ole mul mingit tarvidust neid uuesti kordama hakata. Vastan esimesele ja teisele küsimusele. Natuke üllatav on muidugi see, et kiire palgatõusu pärast muretseva arupärimise esitab erakond, kes alles hiljuti lubas riigiametnike palku aastaga kahekordistada ja väitis, et just kiires palgatõusus peituvat Eesti konkurentsivõime. Arupärijad on teinud vähemasti kolm viga. Esiteks rääkisin ma eelmise aasta veebruaris, et palgafondi kasvu tuleb piirata alates järgmisest ehk siis 2009. aastast. Nii ongi riigiasutuste palgakulude kasv 2009. aasta riigieelarves külmutatud, tegelikult isegi pisut negatiivne – miinus 1,3% ehk siis miinus 127 miljonit krooni. Teiseks ei ole arupärijad päris kodus statistika kasutamisega. Igasuguse palgatõusu puhul saab aasta otsa iga kuu avastada, et võrreldes eelmise aastaga on palgad kasvanud. See tähendab, et kui peaministri korraldus või ka mõni seaduslikum abinõu – ma ei pea peaministri korraldust väga seaduslikuks nendes küsimustes –, oleks eelmise aasta veebruaris riigiasutuste palgad külmutanud, siis poleks nullprotsendiline aastakasv veel tänasekski tagatud. Kolmandaks on arupärijad mehaaniliselt sidunud palgafondi kasvu keskmise palgaga. Paljud riigiasutused korraldasid oma tööd 2008. aasta jooksul märkimisväärselt ümber, mistõttu nii mõnegi kuu palgakuludes sisaldusid suures ulatuses ka koondamistasud.
Vastus kolmandale küsimusele. Tänavu on läbivalt otsustatud tõsta vaid õpetajate palgamäärasid. Kuigi riigiasutuste palgafond on eelmise aasta omaga samal tasemel, ei ole üksikud palgatõusud või -langused välistatud. Reeglina otsustavad asutuse juhid, millise kvalifikatsiooni ja palgatasemega töötajaid on võimalik ja vajalik püstitatud ülesannete täitmisel kasutada. Valitsusel ei ole olnud plaani riigiasutuste palgafond igaveseks ajaks külmutada. Järgnevate aastate palkade muutus sõltub majanduse arengust.
Vastus neljandale küsimusele. Kuna 2008. aasta lõppes hiljuti, siis kokkuvõtteid alles koostatakse. Rahandusministeerium on lubanud avaldada põhjaliku analüüsi riigiasutuste 2008. aasta palgapoliitikast käesoleva aasta aprillis.
Vastus viiendale küsimusele. Nagu juba ütlesin, on tänavu riigiasutuste palgafond külmutatud. Järgmiste aastate riigieelarve strateegia kinnitab valitsus teatavasti maikuu lõpuks Rahandusministeeriumi märtsikuise prognoosi alusel. Niikaua kui majandusseisak jätkub, ei ole ka riigiasutuste palgafondil põhjust kasvada.
Vastus kuuendale küsimusele. Elukalliduse suurenemise argument tuleks mõneks ajaks küll ära unustada. Hinnatase Eestis on viimase nelja kuu kokkuvõttes püsinud muutumatuna. Värskeimad prognoosid eeldavad käesolevaks aastaks pigem deflatsiooni ehk hinnataseme langust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Toomas Varek

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud peaminister! 2008. aasta riigieelarve vastuvõtmisel 2007. aasta detsembris oli meil planeeritud 2008. aasta eelarvesse küllalt suures koguses – mäletan, et vist isegi üle tuhande uue töökoha, mis jäid meil täitmata. Ma olen täiesti veendunud, et nendele töökohtadele oli meil ka kate 2008. aasta palgafondina. See andis teatud peibutise ametnikele ja ka nende juhtidele, ministeeriumijuhtidele, ministritele palgatõusu planeerida ja võimaldada. Kas 2009. aastal on meie eelarves vakantseid, nn tühje töökohti, mis annaksid võimaluse palgatõusuks 2009. aastal või lisapalkade maksmiseks?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Nii nagu kõikides asutustes, ettevõtetes, sõltumata sellest, kellele nad parasjagu kuuluvad, on ka avalikus sektoris alati vakantseid töökohti. Kuid ma eeldan, et need töökohad on vakantsed ajutiselt ja eesmärk ei ole vakantsete töökohtade arvel kellelegi palgatõusu võimaldada. Eesmärk on ikka need vakantsed töökohad võimalikult kiiresti inimestega komplekteerida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea peaminister! Minule jääb arusaamatuks, kuidas on nii, et valitsusjuht ütleb, et hoiame palgakuludest kokku, ja aasta lõpuks tuleb välja, et kõik ministeeriumid ja ministrid on palgakulusid suurendanud? Mina ei kujuta niisugust pilti ette, kuidas nii sai juhtuda?

Peaminister Andrus Ansip

Aga nii pole ju juhtunud!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Kas te oskate öelda, kui palju oli peaministri büroo keskmine palk või sissetulek 2007. aastal ja mis see number oli 2008. aastal?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ma ei oska peast öelda, missugune oli peaministri büroo keskmine palk, kuid ma oskan öelda, et käesoleval aastal see ei kasva. Lisaks sellele oskan ma öelda ka seda, et tänu Riigikogu lahkusele on peaministri palka enam kui 10% vähendatud ja ka teiste valitsuse liikmete palka on külmutamise kaudu 10% vähendatud.

Esimees Ene Ergma

Palume vabandust! Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud esimees! Rõõm on näha, et rõõm on tulnud ka meie peaministrisse! Hiljuti te nii rõõmus ei olnud ja ütlesite, et Riigikogu liikmed ei saa oma palkadega hakkama, kui need külmutatakse, ega ela ära, aga see selleks. Ma ei saagi täpselt aru, selle küsimusega on ka justkui kõik korras, aga ma tean, et opositsioon ei saa teie arvates mitte kunagi mitte midagi mitte millestki aru. Ega te ei oska öelda, mille peale siis Jürgen Ligi vihastas ja teatas rahanduskomisjoni esimehena, et nad ei kuula teid kui peaministrit. Kas Jürgen Ligi eksis või eksite teie täna siin? Kas teid kuulatakse või ei kuulata palgaküsimuses?

Peaminister Andrus Ansip

Minu meelest on lugu selline, et Rahandusministeeriumist on läinud välja paber, milles on olnud faktilised ebatäpsused ja need faktilised ebatäpsused on puudutanud just nimelt personalikulusid. Ehk siis kahe rea summa on olnud pisem, kui see aruandes olev koondsumma tegelikult on olnud. Kuidas saab tegelikult kulutada riigieelarvest vahendeid rohkem, kui austatud Riigikogu selleks ette näinud on? Jooksval aastal enam kulutamine on mõeldav minu arusaamist mööda ainult kolmel viisil. Esiteks, on kasutatud möödunud aastast üle tulnud vahendeid. Aga me teame, et palgakuludeks eriti neid vahendeid üle tulnud ei ole. Teine võimalus on seotud reservfondiga – kui vahendeid eraldatakse reservfondist, siis on võimalik, et kulutused on suuremad, kui riigieelarves kinnitatud number on seda ette näinud. Ja kolmas võimalus on seotud kuriteoga ehk siis kui vahendeid on kulutatud rohkem, aga nad ei ole olnud ületulnud vahendid ja nad ei ole olnud ka reservfondist eraldatud vahendid – ju siis on sooritatud kuritegu. Selle viimase võimaluse tahaksin ma küll välistada, sest riigikassa ei võimalda põhimõtteliselt selliseid makseid teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Me oleme jõudnud umbes poole peale ja aeg oleks tekitada natuke elevust ka, et ajakirjanikud üles ärkaksid. Tavaliselt tekitab elevust see, kuidas Riigikogu liikmed oma kuluhüvitisi kulutavad jne. Ministrite esindustasud on nagu vähem elevust tekitanud. Teatavasti on ministritel ametiauto, nendel on telefon, nad ei pea esinduskuludest midagi selle peale kulutama. Mille peale siis ministrid seda esindustasu kulutavad, küsin ma nüüd ajakirjanike eest selle küsimuse?

Peaminister Andrus Ansip

Mina küsiksin ajakirjanike asemel siis teie käest, et miks küll teie pole saanud oma esindustasusid või kuluhüvitisi sugugi vähendatud, kui valitsusliikmete ja peaministri palga vähendamisega saite te möödaminnes hakkama. Ehk siis umbes 6500 krooni vähendati kõikide ministrite palka. Nüüd eeldatavalt Riigikogu liikmete palk tõuseb umbes 7000 krooni võrra, suureneb ka kuluhüvitiste summa – käärid lähevad juba õige suureks. Me võime rääkida 15 000 kroonist, mille ulatuses on tekkinud erinevus paari viimase kuu jooksul. Aeg oleks ka Riigikogu liikmetel kokkuhoidlikkust üles näidata.

Esimees Ene Ergma

Palun järgmine küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Meie erakond räägib palkadest ikkagi seoses sellega, et töö oleks efektiivne. Minu küsimus ongi seotud valitsussektori efektiivsusega. Tegelikult hoitakse praegu palgal ikkagi väga palju väikesepalgalisi inimesi ja kui ärisektor tõmbab praegu kõvasti kokku, et inimestele korralikku palka maksta, siis sama loodaks ka avalikust sektorist. Kas näiteks valitsusel ja peaministril on selline kriisiplaan, et te oskaksite meile praegu öelda, kuidas te plaanite avaliku sektori koondamisi selleks, et väärilisi palku maksta? Ja palkade juurde jääme meie ikkagi edaspidi ka. Me tahame ainult, et valitsussektor oleks efektiivne, siis saab ka korralikku palka maksta.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Valitsussektoris on väga tugevad koondamised juba toimunud. Teatavasti otsustasime valitsussektori tegevuskulusid vähendada 8% ja lisaks sellele jätsime veel reservi – õigemini teie jätsite, sest see otsus sündis Riigikogus – täiendavalt valitsussektori tegevuskulude 3%-lise kärpe. Seega, summeerides võiks öelda, et valitsussektori tegevuskulusid on vähendatud 11% juba praegu. Aga kui peaks vajadus tekkima, siis tuleb neid kulusid ka edaspidi kärpida.
Kuid ma tuletaksin kõigile meelde seda, et aastatel 2003–2007 on Eesti valitsussektor olnud kõige efektiivsem või üks kõige efektiivsemate hulgast Euroopa Liidus. Valitsussektori kulutuste osatähtsus on Eestis olnud teiste riikidega võrreldes väga pisike. Võib ju pidevalt rääkida sellest, kas valitsussektorit tuleb koomale tõmmata, ametnikke tuleb koondada, aga ükskord tuleks ka vastata küsimusele, kes need ametnikud on. Kas me koondame politseiametnikke ära? Ei, politseinikke ei tohi koondada. Kas me koondame päästeametnikke ära? Ei, päästeametnikke ka ei tohi koondada. Kust kohast tahavad kriitikud neid miljardeid kokku hoida? Meil on ministeeriumides 3000 ametnikku, kellest 350 tegelevad ainuüksi europrojektidega. Ma küsin: kelle me ära koondame? Ega see päris kirvega tehtav töö ka ei ole, et koondame ära, ja siis on õnn õuel. Kõiki ära koondades võime ära koondada ka Eesti Vabariigi. See ei ole kellegi soov.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mind hämmastas üks teie vastus. Minu teada otsustab praegu siiski Riigikohus Riigikogu liikmete palgatõusu üle. Kas te tõesti olete juba härra Raskiga kokku leppinud, et Riigikogu liikmete palgad tõusevad? Mina seda näiteks veel ei tea. Ja kas te toetate Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut, et ministrite esindustasud väheneksid 1/3 võrra?

Peaminister Andrus Ansip

Ma ootaksin kõigepealt eeskuju Riigikogu liikmetelt, et nad vähendaksid oma esindustasusid. Ja kui Riigikogu otsustab vähendada ministrite palka veelgi ja vähendada ka ministrite esindustasusid veelgi – neid on juba vähendatud üks kord, austatud Riigikogu on juba vähendanud nii ministrite esindustasusid kui ka palku –, siis kui see on vajalik, olen ma veendunud, et ministrid aktsepteerivad Riigikogu otsust ja on valmis ka teistkordseks palga vähendamiseks. Aga ma kindlasti ei pea põhimõtteliselt õiglaseks seda, et need palgaerinevused lähevad võrreldes Riigikogu liikme palgaga juba väga suureks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Härra peaminister! Igal probleemil on õige mitu tahku ja kui mõni aeg tagasi tegi Keskerakond ettepaneku riigiametnike palkade tõusuks, siis oli selle tagamõte see, et me oleksime konkurentsivõimelised välismaa pakkumiste suhtes. Nüüd on ajad teised ja minu küsimus puudutab seda, kas teil, härra peaminister, on andmeid selle kohta, kas ametnike riigitöölt lahkumine välismaale on jätkunud samasuguses tempos, nagu ta olnud viimastel aastatel, või on see vähenenud, kuna ka välismaal on suhteliselt keerulised ajad ja need pakkumised ei ole enam nii head, kui olid mõni aeg tagasi?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ega väga palju värsket informatsiooni ei ole. Ma ei liitu kindlasti nendega, kes arvavad, et kõik palgatõusud Eestis on olnud kurjast. Ma ei näita näpuga eelkäijate peale, kes on ka enne seda, kui minust sai peaminister, Eestis hoolinud sellest, et meie inimeste palgatase oleks enam-vähem võrreldav naabritega. Eesti on mõneti pääsenud suurest väljarändest ja ma pean seda just vastutustundliku palgapoliitika teeneks. Küllalt kerge on püstitada endale pelgalt fiskaalpoliitilisi eesmärke, kuid nende eesmärkide saavutamisest ei ole palju kasu siis, kui rahvas on riigist massiliselt lahkunud. Seega olen ma päris veendunud selles, et varasematel aastatel langetatud otsused on olnud vastutustundlikud. Nad on pidanud silmas fiskaalpoliitilisi eesmärke, mis on tulenenud ka majanduse tsüklilisest arengust. On kogutud märkimisväärsed reservid riigile ja samas on ka tänu palgapoliitikale hoitud meie inimesed kodus, nad ei ole pidanud siit pelgalt majanduslikel põhjustel massiliselt lahkuma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! On üldteada, et meil on tulemuspalkadel ja mitmesugustel muudel lisadel, mis põhipalgale lisanduvad, küllaltki suur osatähtsus ja ilmselt seoses sellega on siis ka ministeeriumides suured erinevused palkades. Kuidas teie suhtute, härra peaminister, tulemuspalkade ja lisatasude küsimusse?

Peaminister Andrus Ansip

Ma olen seda suhtumist ka siit kõnepuldist korduvalt varem väljendanud. Proportsioonid lisatasude ja põhipalga vahel on paigast ära. Tulemustasudel on oma stimuleeriv efekt olemas, aga kui tulemustasud ja muud lisatasud moodustavad enam kui poole töötaja töötasust, siis asjad korras ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Ütlesite, et Rahandusministeerium annab teile ülevaate ministeeriumide palkadest 1. aprilliks. Aga täna, kui me loeme ajalehte, teame, et juba räägitakse negatiivse eelarve kokkuajamisest. Mul on niisugune küsimus: kuidas me hakkame seda tegema, kui me nii aeglaselt, ütleme, 1. aprilliks saame arvud kätte?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Informatsiooni negatiivse lisaeelarve tegemiseks oleks kindlasti oluliselt rohkem vaja, kui meil seda praegu on. Ja küllap see on ka üks paradoksaalsetest reeglitest, et enamik olulisi juhtimisotsuseid langetatakse mittepiisava informatsiooni tingimustes. Tavaliselt probleemid tähendavad ka materiaalseid kulutusi ja probleemide lahendamise edasilükkamine kuni selle ajani, mil informatsiooni on kogunenud rohkem, otsustamiseks piisavalt, võib maksumaksjale väga kalliks maksma minna. Praegu on mitmeid indikaatoreid, mis kõnelevad sellest, et majandusolukord lähemal ajal mitte ei parane, vaid halveneb. Kõigepealt, Eesti põhilised eksporditurud on majanduslanguses ja enamgi veel, paljudel turgudel on rahvusvaluutasid devalveeritud – Ukraina grivnat näiteks 48%. Ja see teeb peaaegu võimatuks Eesti kaupu müüa nendel turgudel, kus rahvusvaluutasid on oluliselt devalveeritud. Eesti üks suuri tugevusi, tugev ekspordisektor on praegu saanud löögi ülemaailmselt finantskriisilt. Enam ei ole võimalik sellise eduga nagu varasematel kuudel müüa kaupu Ukrainasse või Venemaale. Meil on statistikast teada ka see, et kõige rohkem halbu laene, viivises olevaid laene on kinnisvaraarenduses, kommertskinnisvaras ja ehitussektoris. Ja me teame ka seda, et kolme aasta jooksul ehitajate arv Eestis kahekordistus. Praegu kõigile ehitajatele tellimusi ei jätku ja tööpuudus kriisisektorites on hakanud küllalt kiiresti suurenema. Ma ei oota väga palju põhjapanevat informatsiooni ka jaanuarikuu maksulaekumistest. Ma tean, et jaanuarikuu maksulaekumised, arvestades üldist negatiivset fooni, on üle ootuste head. Võrreldes prognoosiga, on meil jaanuarikuus praeguseks juba laekunud 10% prognoosiga kavandatust ja üle 9% eelarves ettenähtust. Kuu pole veel lõppenud, missuguses ulatuses tagastatakse käibemaksu, seda me praegu hetkel veel ei tea, kuid juba võib öelda, et jaanuarikuu maksulaekumised ei kuuluta meile mitte mingisugust katastroofi. Kuid need teised indikaatorid, mida ma juba nimetasin, kõnelevad sellest, et kriis on Eestisse pärale jõudnud ja me peame avaliku sektori kulutusi veelgi koomale tõmbama. Nii et rasked otsused seisavad ees ja paraku tuleb tunnistada, et neid otsuseid tuleb teha ebapiisava informatsiooni tingimustes.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


5. 17:01   Arupärimine maksude laekumise kohta (nr 110)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Tiit Kuusmik, Evelyn Sepp, Lembit Kaljuvee, Valeri Korb, Helle Kalda, Toomas Varek, Kadri Simson, Lauri Laasi, Inara Luigas, Kalle Laanet, Arvo Sarapuu, Aadu Must, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Jüri Ratas, Olga Sõtnik, Toivo Tootsen, Rein Ratas, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Marika Tuus ja Heimar Lenk esitasid möödunud aasta 10. detsembril arupärimise maksude laekumise kohta. Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Tiit Kuusmik

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Nagu juba öeldi, möödunud aasta 10. detsembril esitasid 22 Eesti Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liiget peaministrile arupärimise. Selle aluseks oli 8. detsembri Postimehes ilmunud artikkel "Kuhjuvad maksuvõlad ulatuvad 4,3 miljardi kroonini", mille järgi olid novembri lõpu seisuga 43 000 ettevõtet ja juriidilist isikut ning 157 000 eraisikut riigile vähemalt viis  krooni võlgu. Suurimad võlad ulatusid kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Maksuameti hinnangul oli võlgade kogusumma kasv kuni 18%. Artiklis oli toodud ka nende ettevõtete loetelu, kes on võlgnikud. Mitmed kümned miljonid olid neil sel ajal riigile tagastamata. Eesti ettevõtted ja eraisikud olid kokku võlgu, nagu öeldud, üle 4,3 miljardi krooni, millest piisaks suurema osa sel aastal oodatava eelarve puudujäägi katmiseks. Kardetavalt võib jääda suurem osa sellest rahast riigil saamata, kui ei käituta paindlikult. Ettevõtetel ja eraisikutel on raskuste korral võimalus makse ka ajatada, mida paljud on võtnud nõuks kasutada. Sellisel juhul on võitjaks nii ettevõte kui ka riik: üks tegutseks edasi ja teine saaks maksud kätte. Kahjuks tuleb ette juhtumeid, kus maksuamet ei näita üles paindlikkust, ning ettevõtted on seetõttu juba pankrotistunud. Loomulikult ei ole riigil sel juhul mingit võimalust tasumata makse kätte saada.
Lähtudes eeltoodust on peaaegu kaks kuud tagasi esitatud järgmised küsimused. Esiteks. Kuidas on saanud selline olukord võimalikuks? Kas teie arvates esineb maksuameti töös puudusi või on ettevõtted ja eraisikud hakanud sihipäraselt maksude maksmisest kõrvale hiilima? Teiseks. Kas teie nägemuse järgi peaks riik vahendeid valimata maksud kokku korjama või tuleks näidata üles paindlikkust? Kolmandaks. Vastavalt ülaltoodule on ettevõtteid, kelle tegevuse lõpetabki maksuameti jäikus, ning seetõttu jääb ka riigil nendepoolne võlakohustus saamata? Neljandaks. Millises mahus prognoosite riigile maksuvõlgade mittelaekumist? Mida selle olukorra lahendamiseks ette võtate? Kuidas planeerite maksuameti tööd efektiivsemaks muuta? Ma tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Tiit Kuusmik! Palun järjekordselt kõnepulti härra peaministri!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! "Vastavalt 8. detsembri Postimehe artiklile oli novembri lõpu seisuga riigile vähemalt viis krooni võlgu 43 000 ettevõtet ja juriidilist isikut ning 157 000 eraisikut. Suurimad võlad ulatuvad aga kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Maksuameti hinnangul on võlgade kogusumma kasv olnud 18%. Eesti ettevõtted ja eraisikud on riigile kokku võlgu üle 4,3 miljardi krooni, millest piisaks suurema osa tuleval aastal oodatava eelarve puudujäägi katmiseks. Kardetavalt jääb suurem osa sellest rahast riigil siiski saamata, kui ei käituta paindlikult. Ettevõtetel ja eraisikutel on raskuste korral võimalus makse ka ajatada, mida paljud ka kasutavad. Sellisel juhul on võitjaks nii ettevõte kui riik: üks tegutseb edasi ja teine saab maksud kätte. Kahjuks esineb juhtumeid, kus maksuamet ei näita üles mitte mingit paindlikkust, ning ettevõtted on seetõttu pankrotistunud. Sel juhul ei ole riigil enamasti mingit võimalust tasumata makse kätte saada."
See on minu lemmikarupärimine tänasel õhtul, sellepärast ma kordasin seda.
Esimene küsimus: "Kuidas on saanud selline olukord võimalikuks? Kas Teie arvates esineb maksuameti töös puudusi või on ettevõtted ja eraisikud hakanud maksude maksmisest sihipäraselt kõrvale hiilima?" Maksuvõlglaste põhivõlg 30. novembri 2008. aasta seisuga oli 4,7 miljardit krooni. Pankrotis isikute põhivõla suurus on 1,3 miljardit krooni. Võlglaste koguarv 2008. aasta 11 kuuga kogunisti vähenes ja seda eriti füüsilisest isikust võlgnike osas. 10% suurenes aga juriidilistest isikutest võlgnike arv. Füüsilisest isikust võlgnike arvu vähenemisele on kaasa aidanud intensiivsem maksumaksjate teavitamine ning lihtsustatud ajatamise käivitamine alates 2008. aasta augustist. Füüsiline isik, kelle tasumata maksukohustused on alla 10 000 krooni, saab nüüd maksuvõlga ajatada lihtsustatud korras nii Maksu‑ ja Tolliameti teenindusbüroodes kui ka e‑maksuametis isiku elukohast sõltumata. Tasumata maksukohustuste summa oli 2008. aasta 11 kuuga kasvanud 18%. Paljudel juhtudel võib põhjuseks pidada majandusraskustest tingitud koondamisi, mis on kaasa toonud suuremad väljamaksed töötajatele ja seega tööandja maksukoormuse kasvu. Mitmele äriühingule on see tekitanud hetkelist suutmatust maksekohustusi kohe täita. Praeguses majandussituatsioonis on ühel kolmandikul registreeritud juriidilistest isikutest maksuvõlad (sealhulgas ajatatud maksuvõlad) ning kõige enam on raskusi kinnisvaravaldkonnas (arendus ja rentimine), millele järgneb jae‑ ja hulgikaubandus ning kolmandal positsioonil on viimastel kuudel halvenenud majandusliku seisuga põllumajandusettevõtted ning isikute teenindamisega seotud tegevusalad.
Teine küsimus: "Kas Teie nägemuse järgi peaks riik vahendeid valimata maksud kokku korjama või tuleks näidata üles paindlikkust?" Maksuhaldurile on maksuvõlgade sissenõudmisel aluseks maksukorralduse seadus, mis sätestab nii maksumaksja kui ka maksuhalduri käitumisreeglid maksuõigussuhetes. Maksu‑ ja Tolliamet tugineb maksuvõlgade sissenõudmisel maksukorralduse seaduse §‑le 128, mille kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla.
Kolmas küsimus: "Vastavalt ülaltoodule on ettevõtteid, kelle tegevuse lõpetabki maksuameti jäikus, ning seetõttu jääb ka riigil nendepoolne võlakohustus saamata?" Ma kordan küsimust: "Vastavalt ülaltoodule on ettevõtteid, kelle tegevuse lõpetabki maksuameti jäikus, ning seetõttu jääb ka riigil nendepoolne võlakohustus saamata?" Mul on raske sellest küsimusest aru saada. See on üks lihtne konstateering. Lause lõppu on pandud küsimärk, aga leida sellest lausest muud, mis viitaks sellele, et tegemist on küsilausega, ei ole võimalik. Te küsisite midagi, mina nüüd vastan midagi. Ehkki tegelikult on küsimus kohane, arupärimine on kohane, ja põhimõtteliselt me räägime ühest ja samast asjast. Aga ma juhin arupärijate tähelepanu sellele, et te esitaksite küsimusi, millest saaks ka see, kes arupärimisele vastab, ühemõtteliselt aru. Selles küsimuses – nimetagem seda küsimuseks – küsimust ei ole. See on terav küsimus, millega me kõik tervitame ilmselt Postimehe ajakirjanikku Tuuli Kochi. Nüüd vastus. Maksukorralduse seadus annab maksuhaldurile õiguse maksumaksja põhjendatud taotluse alusel ajatada tema tasumata maksukohustus. Võla tasumise ajatamise otsustamisel peab maksuhaldur kaalutlusõiguse kasutamisel arvestama ka maksumaksjate võrdse kohtlemise printsiipi, mille kohaselt tuleb samaväärses olukorras maksumaksjaid kohelda võrdselt. Ajatamise näol annab maksuhaldur maksumaksjale võimaluse kasutada riigile kuuluvat raha ettenähtust pikema aja jooksul. Maksuhaldur juhindub ajatamise otsustamisel maksukorralduse seadusest ja rahandusministri määrusest. Vastavalt seaduses sätestatule tuleb ajatamise otsustamisel võtta arvesse maksumaksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, eelnevat maksekäitumist, ajatamise otstarbekust ning nõutud tagatise usaldusväärsust. Vaid eelnimetatud kriteeriumide järgimisel saab olla tagatud maksutulude laekumine riigieelarvesse ja maksumaksjate võrdne kohtlemine. Maksuhalduri eesmärk ei ole ettevõtluse seiskamine, vaid muu hulgas ausa ja konkurentsivõimelise ettevõtlusmaastiku säilitamine. Samuti saab alates uuest aastast maksukorralduse seaduse muudatuse alusel ajatada kõiki makse ja makseid. Enne 1. jaanuari 2009 ei saanud ajatada kinnipeetavaid makse ja tollivõlgasid. Maksuhalduri paindlikku käitumist näitab muu hulgas füüsilisest isikust võlgnike jaoks loodud nn lihtsustatud asjaajamise kord, kus maksumaksja saab minimaalsete ajakuludega oma maksuvõlad ajatada ning maksukohustuste täitmise tähtpäeva edasi lükates on tagatud ka maksutulude laekumine.
Neljas küsimus: "Millises mahus prognoosite riigile maksuvõlgade mittelaekumist? Mida selle olukorra lahendamiseks ette võtate? Kuidas planeerite maksuameti tööd efektiivsemaks muuta?" Maksuhaldur arvestab oma tegevuses majandusolukorra prognoositud halvenemisega ning sellest tuleneva maksuvõlgade kasvuga. Senise arvestussüsteemi väljavahetamisega loodi maksuvõlgade kiiremaks ja efektiivsemaks sissenõudmiseks elektroonne võlahalduse keskkond. Uus võlahalduse keskkond lihtsustab sissenõudja tööd ning võimaldab võla tekkimisel viivitamatult võtta aktiivseid meetmeid võla sissenõudmiseks. Samuti tegeleb maksuhaldur aktiivselt võimalike riskikriteeriumide väljatöötamisega ning nende maandamisvõimaluste leidmisega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu!

Peaminister Andrus Ansip

Ehk, nagu Keskerakond ütleb: tehtud!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Teile on Keskerakonnalt ka küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud esimees! Pole siin tehtud midagi. Me püüame teid muidugi, lugupeetud peaminister, nende lemmikasjadega, milleks teil on arupärimised, ilmselt ka edaspidi korralikus tempos kostitada. Aga küsimus on mul selline. Te ütlesite, et kõik on väga ilus, aga teatavasti on praegu väga palju Eesti riigi ehk maksuameti otsustada, kui palju meil tekib pankrotte, kas meil tekib massiline pankrotilaine. See on tegelikult kõik maksuameti kätes. Muidugi, seaduse järgi on üks õigus, tegelikult teine. Öelge mulle või õigemini korrake üle, mu kõrvad nii meelsasti kuulaksid seda veel, kas ma sain õigesti aru, et ideoloogia on praegu selline, et makse ei nõuta sisse maksupolitsei, käeraudade, kumminuiade ja muuga, vaid kasutatakse muid, see tähendab majanduslikke meetodeid.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kui vaja, tuleb kasutada ka käeraudasid. Aga Maksu‑ ja Tolliamet ei suhtu kindlasti ei ettevõtjatesse ega üksikisikutesse kui kurjategijatesse. Alati püütakse mõista, missugused on viivituste põhjused, ja kui on võimalik, siis ajatatakse. Võimalik on see alati, aga kui on mõistlik maksukohustus ajatada, siis Maksu‑ ja Tolliamet ka vastu tuleb. Kuid kindlasti ei ole kõigil kinnisvaraarendajatel põhjust loota, et Maksu- ja Tolliamet ei nõuagi makse sisse. Kui ikkagi üks sektor on selgelt üle kuumenenud, praeguseks on mull lõhkenud, siis on kaunis selge, et kõigil selles sektoris tegutsevatel ettevõtjatel ei saa olla selles sektoris tulevikku. Nad peavad tegevusala vahetama. Maksu‑ ja Tolliamet peab hindama, kas ettevõte saab uutes oludes hakkama või mitte. See, missugune Maksu‑ ja Tolliameti otsus tuleb, kas maksekohustusi ajatatakse või mitte, sõltub eelkõige ettevõtjast ja ettevõtte majandusnäitajatest. Nagu ma juba ütlesin, Maksu‑ ja Tolliamet peab looma võrdsed tingimused kõigile, kes Eestis ettevõtluses tegutsevad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Me teame, et majanduse kõrghetkedel võtsid väga paljud inimesed, eraisikud, suuri laenukohustusi pankade ees. Kui majandus jäätub, siis on väga paljud jäämas ilma töökohata ja pankade ees kohustuste täitmine on kindlasti raskendatud. Samamoodi on väga palju neid noori töövõtjaid, kes majanduse kõrgaegadel olid vaikselt tööandja rahakoti kallal, pärast on selgunud, et nad on teinud kuritegelikke tegusid, aga järjekordselt ei ole sellelt isikult või süüdlaselt midagi nõuda. Minu küsimus: mis te arvate, kui palju võib 2009. aastal tulla Eestimaal eraisikute pankrotte?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ma ei taha liituda rohkearvulise prognoosijate armeega. Meil on makroanalüütikuid praegu Eestis väga-väga palju ja ma arvan, et mina ei pea lisanduma sellele rohkearvulisele prognoosijate armeele. Selge on see, et tööpuudus suureneb, ka pankrottide arv praeguses majandusarengu tsüklis suureneb. Kriisisektorid on eelkõige just kommertskinnisvara‑ ja ehitussektor. Kui vaadata enam kui 60 päeva viivises olevate laenude statistikat, siis eluasemelaenude viivises olemine praegu statistiliselt küll probleem ei ole. Küll aga on probleemiks kujunemas kommertskinnisvarasektor ja ehitussektor. Protsentuaalselt saame ühe puhul rääkida 6%‑st viivises olevatest laenudest, teise puhul 2%‑st.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Tiit Kuusmik

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui ma õigesti aru sain, siis see summa ei olnudki mitte 4,3 miljardit, vaid 4,7 miljardit. See oli täpsustus teie poolt. Aga loomulikult on hea, et maksuamet on paindlikult seda küsimust lahendanud ja asunud seda paremini lahendama. Milline see summa praegu on, kas te võite öelda, see võlasumma?

Peaminister Andrus Ansip

Minu teadmine on see, mida ka teie praegu nimetasite, värskemaid andmeid ma ei ole saanud ja vaevalt et neid kellelgi praegu olemas on. Need on vastandlikud tendentsid. Ühest küljest on vaja praegu olla paindlik ettevõtjate suhtes, sest ülemaailmne finantskriis on oma mõju avaldanud ka Eesti pangandussektorile. Meie pangad on tugevad, kuid uute laenude mahu kasv on oluliselt aeglustunud. Kui meil kaks aastat kasvas uute laenude maht 50% ja isegi 52% aastas, siis täna ilmunud statistika järgi oli möödunud aastal uute laenude mahu kasv 7,3%, kui mu mälu mind ei peta. Nii et siin on oluline aeglustumine. Kui uute laenude maht peaks stabiliseeruma, siis ma prognoosin, et see stabiliseerub umbes 10% kasvu tasemel ja see on väga hea Põhjamaade uute laenude mahu kasvu tase. 50–52% aastas on täiesti ebanormaalne, see pole jätkusuutlik, ja minu hinnangul selline aeg, kui uute laenude maht nii kiiresti kasvas, enam tagasi ei tule.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Võlgade sissenõudmise ja revideerimise töö võtab muidugi aega, nõuab teadmisi ja kulutab närve. Seoses sellega, et me arutame seda küsimust, me näeme, et natuke on muidugi äpardusi selles töös juhtunud. Kas peaminister ei näe vajadust maksuameti koosseisu suurendada?

Peaminister Andrus Ansip

Otse vastupidi, maksuameti tööd on efektiivsemaks muudetud ja sealt on inimesi koondatud. See on kogu riigi ees seisev ülesanne, igas eluvaldkonnas tuleb efektiivsust suurendada. Minu meelest on Maksu‑ ja Tolliamet püstitatud ülesandega päris hästi hakkama saanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Olen ka seda meelt, et riik või maksuamet peaks  ettevõtjatele sellises keerulises olukorras vastu tulema, aga tegemist on ju tegelikult ettevõtete krediteerimisega riigi arvel. Kas Rahandusministeerium ja maksuamet on arvutanud, millises tempos ja kui kaugele saab riik sellega minna? Praegu on 4,7 miljardit, aga mis on poole aasta pärast või aasta lõpuks ja kuidas see eelarvele mõjub? Kas mingisuguseid arutelusid või prognoosimist on selles valdkonnas olnud?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Eesmärk on muidugi kõik maksud õigel ajal riigikassasse kokku koguda. Kuid kehtivate seaduste raames peab Maksu‑ ja Tolliamet ilmutama ka paindlikkust, sest ettevõtluse arenemine on kõigi huvides, kaasa arvatud Maksu‑ ja Tolliameti huvides. Maksuvõlgnevused ei ole väga kiiresti kasvanud. Raske on prognoosida, milliseks kujuneb ettevõtete maksukäitumine lähemas tulevikus. Lihtsalt neid punkte, mille järgi ekstrapoleerida arenguid, on praegu liiga vähe, õigemini, nad kirjeldavad hoopis vanu trende, ja kui langus pöörab tõusule, siis on seda pöördemomenti väga raske prognoosida. Seetõttu küsida täpset numbrit, kui suureks kujunevad ettevõtete maksuvõlad, on kerge, aga sellele küsimusele vastata on ükskõik missuguses riigis väga raske. Kuid praeguse seisuga on maksulaekumised olnud, arvestades väga negatiivset fooni, head. Ütlesin korra, et 9,4% on eelarves kavandatud maksutuludest jaanuaris juba laekunud, kuid see ei ole mitte jaanuari lõplik seis. Kui palju laekunud käibemaksust (seda on väga palju laekunud, 2,5 miljardit krooni, ebatavaliselt palju) tagastatakse ettevõtetele, seda me veel ei tea. Meil ei ole jaanuari lõplikke tulemusi, jaanuar pole veel lõppenudki. Nii et ma tahan veel kord öelda, et ei maksaks jaanuari küllalt headest maksulaekumistest eufooriasse sattuda. Muud indikaatorid kõnelevad sellest, et läheb raskemaks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Aitäh! Austatud peaminister! Te ütlesite, et sellist laenude andmist ei tule enam kunagi, et pangad on seetõttu praegu hädas ja et tegelikult olukord ju normaliseerub, nii see keskmiselt peabki olema, et on vähem laene. Kuid miks siis ikkagi valitsus kõrgajal ei hoiatanud, et ärge võtke laene? Miks Finantsinspektsioon seda ei teinud? Miks Eesti Pank, kus on 250 töötajat, ei öelnud inimestele, et ei oleks vaja nii palju laenata? Praegu on Eesti eraisikute laenukoormus ju kõige suurem üldse Kesk‑ ja Ida-Euroopas.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! See ei ole küll kohane süüdistus ei Eesti Panga, Vabariigi Valitsuse ega peaministri aadressil. Kõik teie nimetatud isikud on hoiatanud lõhkilaenamise eest, on hoiatanud selle eest, et kinnisvarapidu ei kesta igavesti. Kui mina kolm aastat tagasi pressikonverentsil rääkisin sellest, et vabaturumajanduse tingimustes on kinnisvarakrahh möödapääsmatu ja paratamatu, siis peeti mind tulnukaks. Ega mind väga ei usutud, küsiti, miks ta järsku sellest räägib. Kõik eksperdid väitsid siis, et kinnisvarahinnad ei hakka Eestis kunagi langema, äärmisel juhul nad mõnda aega lihtsalt ei kasva. Aga need tagantjärele tarkused ei maksa praegu mitte midagi. Ma ei süüdista kindlasti pankasid selles, et nad on liiga heldelt laene välja andnud. Nõudlus on olnud ja nõudlus on rahuldatud. Ma ei näe mingisuguseid võimalusi, kuidas oleks kas Eesti Pank või Vabariigi Valitsus saanud piirata laenude väljaandmist ja jätta nõudlus rahuldamata. Mõnes riigis on üritatud panganormatiive ebamõistlikult karmiks muuta, eesmärgiga hoida ära kiire laenukasv. Tagajärjed ei ole head olnud, ebamõistlikke normatiive rakendades võib oma pangandussektori hävitada, kuid nõudlus rahuldamata ei jää, tulevad liisingufirmad või mingid muud firmad ja rahuldavad selle laenunõudluse ära niikuinii. Ma leian, et meie pangad on käitunud küllaltki vastutustundlikult, ehkki ma oleksin eeldanud suuremat vastutustundlikkust. Nad on hästi kapitaliseeritud, heade reservidega, ja nagu te täna avaldatud pangandusstatistikast nägite, nad on endiselt kasumlikud, möödunud aasta lõppes meie kommertspankadele nelja miljardi krooni suuruse kasumiga. Kui veel kord tagasi tulla eluasemelaenude viivisvõlgnevuste juurde, siis see ei ole praegu Eesti suurim probleem, kõige suuremad probleemid panganduses on seotud kinnisvaraarendusega, kommertskinnisvaraga ja ehitussektoriga.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Teatavasti ei tulnud sotsiaalmaksu laekumine esialgsete prognooside kohaselt 2008. aastal täis. Võib-olla see näitaja küll natuke paraneb, aga ilmselt jääb sajast protsendist ikkagi puudu. Minu küsimus on: kas on ka suuri sotsiaalmaksuvõlgnevusi ja kes need võlgnejad võiksid olla?

Peaminister Andrus Ansip

Oleks kindlasti palju tahta, et ma hakkaksin praegu võlglasi ette lugema. Mul see informatsioon puudub. Selle informatsiooni, mis on avalik, leiab Maksu‑ ja Tolliameti kodulehelt. Mis avalik ei ole, seda ei saa ka peaminister avalikustada. Sotsiaalmaksu laekumine möödunud aastal vastas enam-vähem prognoositule. Mitte kunagi pole juhtunud seda, et eelarve oleks täitunud 100,0% kõikide tuluartiklite puhul. Väikesed kõikumised on aktsepteeritavad. Sotsiaalmaksu laekumine oli päris hästi prognoositud. Halvasti oli prognoositud käibemaksu laekumine. Käibemaksu laekumise puhul me ju ei tea praegu veel, missugune tegelik detsembri maksulaekumine oli, kuna teatavasti Maksu‑ ja Tolliamet seetõttu, et ta läks üle uuele tarkvarale, lõpetas käibemaksudeklaratsioonide vastuvõtmise juba jõulude eel. Ehk tehniliste probleemide tõttu ei olnud võimalik paljudel ettevõtjatel, vähemalt 1000 ettevõtjal möödunud aastal oma käivet deklareerida. Me ei tea, mida need ettevõtted, kes ei suutnud ega saanud oma käivet möödunud aastal deklareerida, oleksid teinud, kas nad oleksid makse juurde maksnud või oleksid nad hoopis varem makstud käibemaksu tagasi küsinud. Me saame öelda ainult seda, et rangelt võttes ei ole detsembri maksulaekumised võrreldavad varasemate kuude maksulaekumistega. See on see, mida me saame kindlalt väita. Kui me vaatame selle aasta jaanuari alguse käibemaksulaekumisi, siis me näeme, et enne maksetähtaega on laekunud juba 400 miljonit krooni, mida on tavapärasest märksa rohkem. Aga ma ei julge öelda, et tegemist oleks detsembris laekumata jäänud maksetega. Selle aasta jaanuaris on praeguseks laekunud sotsiaalmaksu üle 2,7 miljardi krooni, mis on suhteliselt ootuspärane. Võiks pisut rohkem olla, aga teadupärast ei ole detsembri tulumaksulaekumised ja ka sotsiaalmaksulaekumised ning jaanuari tulumaksu‑ ja sotsiaalmaksulaekumised väga reeglipärased. Eriti tulumaksu laekumises on hälbed väga suured. Ühel aastal on tulumaksulaekumiste järgi 13. palk välja makstud detsembris, teisel aastal on see toimunud jaanuaris, kolmandal aastal jaotub see palk detsembri ja jaanuari vahel. Alati on nii, et emb-kumb, kas jaanuar või detsember või ka mõlemad on suhteliselt suurema maksulaekumisega kui kõik ülejäänud 11 kuud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Te praegu kiitsite panku nende suure kasumi eest. Tegelikult oli seda isegi rohkem kui neli miljardit, kui arvestada maha need halvad laenud, mis järgmisel aastal võivad pankadele tagasi tuua 1,9 miljardit krooni. Aastaid on Rootsi pangad kasumi Eestist välja viinud. Praegu on Eestil raske hetk. Kas te pole mõelnud selle peale, et sellest neljast miljardist võiks miljard jääda Eesti riiki ja pensionäride raha saaks siis selle abil kokku hoida, mitte pensioni vähendada? Miks pangad peavad selle kasumi edasi välja viima? Pangad on nagu pühad lehmad ja me oleme neid kogu aeg oma rahva rahaga ülal pidanud.

Peaminister Andrus Ansip

Pangad on majanduse vereringe ja Eestis on see vereringe funktsioneerinud päris hästi. Me peame praegu olema rahul ja õnnelikud sellepärast, et meil ei ole valitsus pidanud maksumaksja rahaga pankadele appi minema. Euroopas on küllalt vähe selliseid riike, kus valitsus ei ole pidanud kommertspanku riigistama ja neid täiendavalt kapitaliseerima. Kindlasti on see Eesti puhul valitsuse hea töö tulemus, Eesti Panga hea töö tulemus ja ka meie kommertspankade hea töö tulemus. Hurjutada meie kommertspanku praegu põhjust ei ole. Meie kommertspangad või vähemalt suuremad nendest on deklareerinud, et nendele on nende kliendid olulised ja nad kavatsevad, nii nagu Maksu‑ ja Tolliametki, olla makseraskustesse sattunud klientidega paindlikud. Pangad on lubanud nii maksepuhkust kui ka intressipuhkust, aga loomulikult peavad kõik sellised taotlused olema põhjendatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Sain ma teist õigesti aru? Me oleme korduvalt siin kuulnud, et kogu aeg minnakse üle erinevatele ja uutele süsteemidele ja mingid asjad jäävad tegemata, vahel jäävad toetused välja maksmata. Nüüd ma kuulen, et Maksu‑ ja Tolliametis mindi ka mingile uuele süsteemile üle ja ettevõtetel jäid maksud  deklareerimata. Kas see on teie valitsuse stiil, et te enne ei kontrolli, kui lähete üle, kas süsteemid töötavad ja kas neid üldse saab käiku rakendada? Kas siis nendes asutustes üldse sisekontroll ei tööta, et enne tähelepanu juhtida? On mul õigus? Mis toimub teie valitsuse allasutustes?

Peaminister Andrus Ansip

Juba neljas kord pean ma täna ütlema, et see on optimeerimisülesanne. Põhimõtteliselt võib ju rajada täiesti uue tarkvarasüsteemi ühes riistvaraga, seejärel lõpetada vana süsteemi tegevus ja võtta kasutusele uus. Ma pean seda maksumaksja jaoks liiga kalliks. Maksumaksja seisukohalt on otstarbekam ja odavam teha tarkvara ja ka riistvara osaline vahetus ära mingisugusel väga lühikesel perioodil. Ma tunnustan Maksu‑ ja Tolliametit, sest nad said sellega väga hästi hakkama.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


6. 17:37 Arupärimine riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohta (nr 111)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise, kuuenda arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Marika Tuus, Heimar Lenk, Vilja Savisaar, Tiit Kuusmik, Inara Luigas, Arvo Sarapuu, Aadu Must, Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee ja Valeri Korb esitasid möödunud aasta 11. detsembril arupärimise riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohta. Palun kõnepulti kolleeg Marika Tuusi!

Marika Tuus

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Novembris jõustunud seadusmuudatus annab pensioni, peretoetuse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuse või teiste toetuste saajale õiguse lasta elukohajärgsel pensioniametil kanda tema raha kohaliku omavalitsuse arveldusarvele. Kohalikud omavalitsused on sunnitud tegema nende kontole laekunud raha eraisikutele kättesaadavaks. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt võib aga kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel ja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Samas väidavad Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit oma kirjas sotsiaalkomisjonile, et need muudatused tehti seaduses nendega konsulteerimata ja muudatusi nendega ei kooskõlastatud. Küsimegi, miks ei küsitud selles küsimuses üleriigiliste omavalitsusliitude seisukohti. Samuti ütleb seadus, et omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Nende toimingutega, muu hulgas sularaha väljamaksmisega, kaasnevad ju kulud. Kohaliku omavalitsuse üksused ei saa võtta endale kohustusi, mille täitmiseks nad ei ole avaldanud vabatahtlikku soovi või sõlminud kokkuleppeid. Miks sellistel puhkudel ei küsita konto omaniku nõusolekut ja miks pole selleks lisaraha eraldatud? Omavalitsusüksustel ei ole ka võimalust saada infot inimeste kohta, kes on esitanud avalduse pensioni või toetuse ülekandmiseks omavalitsusüksuse kontole. Lahendamata on selliste summade arvelevõtmine omavalitsusüksuse eelarves. Seadus on eksitav ka pensioni või toetust saava isiku jaoks, sest ei ole arusaadavalt ja selgelt sätestatud, kuidas ta saab oma toetuse või pensioni kohaliku omavalitsuse käest kätte. Samuti küsime, miks on seadusmuudatuse jõustumisest etteteatamise aeg nii lühike. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Järjekordselt palun kõnepulti härra peaministri!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie arupärimisele. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seaduse alusel on alates 1. veebruarist 2009 üks pensionide, hüvitiste ja toetuste väljamaksmise võimalik viis isiku pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel hüvitise kandmine teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis. Parema jälgitavuse huvides kasutan ma oma järgnevas vastuses äsja nimetatud seaduste ja eri toetusliikide kohta üldmõistetena sõnu "seadus" ja "hüvitised". Kõigepealt tuleb rõhutada, et seadus ei sätesta kohalikule omavalitsusele kohustust kanda tema territooriumil elavate hüvitisesaajate hüvitist oma arveldusarvele. Tegemist on ühe võimalusega, mis eeldab hüvitise saaja ja kohaliku omavalitsuse vastastikust kokkulepet. Kui kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad isikud, kellel on liikumistakistus või kes elavad hajaasustusalal ja kellele on pangateenus raskesti kättesaadav, kes on sügava puudega töövõimetuspensionärid, sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saavad isikud või vanaduspensioniealised isikud, väljastatakse eelmainitud isikutele hüvitisi nende põhjendatud taotluse korral endistviisi riigi kulul posti teel kojukande korras. Teistel isikutel, aga loomulikult ka äsja mainitud isikuteringil, on võimalus valida eri väljamakseviiside vahel. Nende seas ongi üks võimalus hüvitise kandmine kohaliku omavalitsuse arveldusarvele. Hüvitise kandmist kohaliku omavalitsuse arveldusarvele on taotletud nendel juhtudel, kui hoolekandeasutus ja kohalik omavalitsus on selles kokku leppinud. Tervikuna on kohalike omavalitsuste arveldusarvetele hüvitiste kandmise taotlusi olnud suhteliselt vähe. Selle aasta 7. jaanuari seisuga oli selliseid isikuid Eestis kokku 387. Nende isikute hulgas on ka hoolekandeasutustes elavad inimesed.
Esimene küsimus: "Kas ja millises mahus on ette nähtud kohalikele omavalitsusüksustele nimetatud seadusmuudatusest tekkivate kulutuste hüvitamine?" Nagu ma ütlesin, ei ole kõnealune seadussäte kohaliku omavalitsuse jaoks kohustava iseloomuga. Tegemist on ühe võimalusega, mida ei saa tõlgendada ühepoolse kohustusena. Kohalikul omavalitsusel ja isikul on võimalus sõlmida kokkulepe, et hüvitis kantakse kohaliku omavalitsuse arveldusarvele. Samas peaks iga kohalik omavalitsus seisma hea selle eest, et tema territooriumil elavate isikute hüvitiste väljamaksmise küsimused saaksid lahendatud.
Teine küsimus: "Kas seadusmuudatuse osas on peetud läbirääkimisi Eesti Linnade Liiduga? Milline on nende seisukoht?" Ettepaneku lubada hüvitiste väljamaksmist kohaliku omavalitsuse arveldusarvele tegi minu teada Riigikogu sotsiaalkomisjon eelnõu menetlemise käigus. Seda tehti sellepärast, et inimestel oleks usaldusväärne partner nendel juhtudel, kui isikul ei ole seoses hüvitise väljamaksmise ümberkorraldamisega muid võimalusi ning tal ei ole seaduslikku alust hüvitise saamiseks riigi kulul. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 4. detsembril 2008. aastal, kus kõnealust küsimust arutati, osalesid ka Eesti Linnade Liidu nõunik Peep Kirsima ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri. Lisan, et Sotsiaalministeerium teavitas 19. novembril 2008. aastal oma elektroonilises aadressiraamatus olevaid kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid kavandatavast ning edastas sotsiaaltöötajatele Sotsiaalkindlustusameti teavituskirja ja avalduse blanketi, samuti Swedbanki ja SEB infomaterjalid. Ühtlasi teavitas Sotsiaalkindlustusamet 17. novembril kõiki maavalitsusi ja kuue suurema linna sotsiaalosakondi hüvitiste väljamaksmise uuest korrast ning palus sotsiaaltöötajate kaasabi kõikidel juhtudel, mil isikud vajavad lisanõustamist hüvitiste väljamaksmise ümberkorraldamise osas. Sotsiaalministeerium korraldas 15. jaanuaril lisaarutelu Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning nende omavalitsustega, kes olid esitanud küsimusi hüvitiste väljamaksmise uue korra kohta. Minu teada jõudsid eri osapooled tõstatatud küsimustes üksmeelele.
Kolmas küsimus: "Kui pikk on üleminekuaeg uue korra rakendamiseks? Miks on seadusmuudatuse jõustumisest etteteatamise aeg niivõrd lühikene?" Hüvitiste väljamaksmise uus kord hakkab kehtima 1. veebruarist 2009. Väljamaksmise uue viisi valimiseks saatis Sotsiaalkindlustusamet kõikidele Eesti Posti kaudu hüvitiste saajatele, neid oli kokku 145 000, koju teavituskirja, blanketivormi ja maksetähisega tagastamisümbriku. Sotsiaalkindlustusamet edastas vastavad kirjad otsepostitajale 18. novembril, adressaatideni jõudsid need järgmise nädala jooksul. Seega on iga Eesti Posti kaudu hüvitist saavat isikut uuest korrast põhimõtteliselt informeeritud. Adressaadi puudumise tõttu tagastas Eesti Post 500 väljasaadetud kirja. 19. jaanuari seisuga polnud Sotsiaalkindlustusameti kirjale reageerinud 5558 inimest, neist umbes poole moodustavad peretoetuste saajad. Teavitamiseks ettevõetu oli teada ka eelnõu menetlemise käigus ning lõi eeltingimused seaduse kavandatud jõustamiseks. Samuti tuleb tunnistada, et hüvitiste väljamaksmise korra muutmise suhteliselt kiire rakendamine oli seotud eelarveliste võimalustega. Parem maksta raha toetusteks kui kulutada seda kojukandeks neile, kelle jaoks pole muud, ent maksumaksja jaoks oluliselt odavamad võimalused sugugi halvemad.
Neljas küsimus: "Mil moel saaks omavalitsusüksus teada riikliku pensioni ja riikliku toetuse saaja avaldusest raha kandmisest oma arveldusarvele? Miks sellistel puhkudel ei nõuta konto omaniku nõusolekut?" Juhtudel, kui isik taotleb hüvitise kandmist teise isiku arveldusarvele, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele, võetakse pensioniametites taotlus küll vastu, kuid pensioniametite klienditeenindajad selgitavad välja, kas selleks on olemas kokkulepe vastava isiku või kohaliku omavalitsusega. Kui kokkulepet ei ole, siis on palutud see kindlasti saavutada.
Viies küsimus: "Kuidas on riik seadusmuudatusest informeerinud pensionäre ja riiklike toetuste saajaid?" Sellele küsimusele vastasin ma kolmandale küsimusele antud vastuses. Lisaks saatis Sotsiaalkindlustusamet eelmise aasta 24. novembril ja 18. detsembril pressiteate ning 7. jaanuaril saadeti kõikidele maakonnalehtedele hüvitiste väljamaksmise viisi valimist selgitav artikkel, samuti on esinetud raadios ja televisioonis. Lisaks on tehtud pressiga koostööd üksikjuhtudel. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Kõik see, mis te ette lugesite, oli väga ilus ja kena. Aga me teame, et need probleemid tõid riigis viimastel nädalatel kaasa kohutava skandaali ja suure segaduse, mis viis pensionäride silmis alla nii riigi, valitsuse kui ka Reformierakonna autoriteedi, viis ministri oma kohalt jne. Mul on küsimus: kas te olete analüüsinud, kas see pisike kokkuhoid, mis nende kojukannete arvel nüüd saavutatakse, tasus ära kogu seda segadust ja pahandust? Või oli siiski põhihuvi see, et nendele teie armastatud Rootsi pankadele uusi kliente tuua? Kas te olete seda asja vaadanud?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ega inimesed Rootsis ei saa aru, mis siin Eestis praegu toimub. Eestlased, kes elavad Rootsis, on hämmeldunud. Nad on kogu aeg arvanud, et Eesti on arenenud pangandusega ja arenenud infotehnoloogiaga riik, nad on arvanud, et meil on inimestel olemas pangakaardid, nad on arvanud, et meie inimesed kasutavad aeg-ajalt ka internetipanka. Isegi statistika kinnitab seda, et 98% kõigist pangatranslatsioonidest Eestis on tehtud internetipanga vahendusel. Nüüd korraga selgub, et kolmandik kõigist nendest inimestest, kes on siiani saanud oma sotsiaaltoetuse või pensioni koju, elab Tallinnas, mitte kusagil hajaasustatud rajoonides, vaid linnas. Tõtt-öelda on ka meie inimestel raske mõista, kuidas praegusel ajal, kus sularaha käitlemiseks on kehtestatud järjest rangemaid reegleid, võib postimees endiselt suure paunaga käia Lasnamäel korterist korterisse inimestele sularaha vedamas. Ükskord peab selline, ma ütleksin, ohtlik sularahaga ringikäimine lõppema niikuinii. See polegi niivõrd küsimus sellest, kas hoitakse mõnikümmend miljonit maksumaksja raha kokku, vaid see on eelkõige sularaha käitlemisega seotud isikute ohutuse tagamise küsimus. Kui vaadata eri riikide praktikat, siis väga selgelt joonistub välja suur erinevus Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Inimesed Soomes ja Rootsis ei mäleta enam neid aegu, kui postimees tõi sularaha koju. Eesti pidi sellest iganenud süsteemist loobuma ja oleks parem olnud, kui ta oleks sellest süsteemist juba varem loobunud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Aitäh! Mulle jääb niisugune mulje, et te ei ole ühtegi puudega inimest ise näinudki. Inimesel ei pruugi olla küll sügav puue, kuid ka raske puudega inimene ei saa väravast välja, et pensioni kätte saada. Kuid ma ütleksin, et teil on täiesti vale info. Linnade liit tuli sotsiaalkomisjoni küll, kuid alles pärast seda, kui see kohustus oli nende jaoks seadusega kehtestatud, mitte varem. Loomulikult kulub selleks täiendavalt raha, on vaja lisatöökohta, võib-olla tuleb turvatöötaja tööle võtta jne, mis kõik on omavalitsustele kulu. Eesti Vabariigi põhiseaduse §‑ga 154 on väga selgelt öeldud, et pensionide ja toetuste maksmine on riigi kohustus. Kui omavalitsus tuleb vastu ja abistab, siis öelge, miks neid kulusid ei aidata katta riigieelarvest.

Peaminister Andrus Ansip

Ma väidan, et olukord põhimõtteliselt ei muutu. Eestis on neid isikuid, kes saavad oma toetust või pensioni kohaliku omavalitsuse vahendusel, 387 ja nende hulgas on küllalt palju neid, kes elavad hoolekandeasutustes. Kohalikud omavalitsused on ka enne seda seadusmuudatust vahendanud nendele inimestele, kes elavad hoolekandeasutustes, nende sotsiaaltoetusi või pensione. Siin ei ole kindlasti mingisugust murrangut ega uut korda loodud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Me kõik teame sundparteistamise mõistet. Teie valitsus tõi käibele ka sundpangastamise või ‑pangastumise mõiste. Vaatamata kõigele oli 140 000 inimest, kes olid valmis saama pensioni postkontori kaudu või olid valmis selleks, et postiljon tooks selle raha neile koju. Ma ikkagi leian, et mingi põhjus neil selleks siiski oli. Kas on mõtet sundida selle põlvkonna inimesi teistmoodi käituma, kui nad ise vabatahtlikult pole seda valinud? Aga see selleks, see oli kommentaar. Minu küsimus on järgmine. Milline on teie suhtumine, kas teile ei tundu, et tegelikult koos selle pangastamisega te siiski vähendate pensioni, sest kui inimene tahab oma raha pangast kätte saada, siis võtab Swedbank tehingu pealt 30 krooni, SEB 20 krooni, Eesti Post kojutoomisel 60 krooni? Kas te möönate, et see on sisuliselt pensioni vähendamine?

Peaminister Andrus Ansip

Ei, ma selle määratlusega kindlasti ei nõustu ega näe ka mingit vajadust, miks peaks pensioni ühe summana pangast sularahana välja võtma. Valdav osa Eestis elavatest pensionisaajatest ja toetusesaajatest lasid ka enne seda seadusmuudatust toetused ja pensionid arveldusarvele kanda. Ma küll ei tahaks öelda, et kogu pensionäride põlvkond ei ole suuteline käsitlema pangakaarti. Ma möönan, et teatud juhtudel on probleeme, kuid väga paljudel juhtudel oli inimestel, kes nüüd palusid oma pensioni kanda pangakontole, see konto ammu-ammu olemas ja neil on ka suurepärane kogemus oma pangakontol olevate vahendite kasutamisega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Seda ütlesite te küll õigesti (ma hakkasin aru saama, milles see Maripuu probleem on), et meie inimesed ei taipa, milles probleem on. Teie inimesed ei taipa nähtavasti jah. Selles ongi vist põhiprobleem. Aga minu küsimus on selline: ega teil ei ole õnnestunud välja selgitada, kes selle kojukande kvootide süsteemi kehtestas?

Peaminister Andrus Ansip

Ei eksisteeri mitte mingisugust kojukande kvootide süsteemi. Kui te tahate vastutajat saada, siis te peate vaatama siia Riigikogu saali. Riigikogu oli see, kes kojukandeks teatud summa ette nägi. Aga ma ei käsitle seda kindlasti kvoodina.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Te nimetasite, et pensionide ja toetuste kojukanne on nõukogudeaegne süsteem. Teil on selle kohta kindlasti väga täpsed andmed. Aga minu teada oli sellel ajal transpordiühendus palju parem, sai külast linna ja linnast külla tagasi liikuda. Samuti oli teede olukord parem. Küllap sellele vastavalt siiski pakuti ka toetuste ja pensionide kojukannet. Aga nüüd on olukord kahtlemata hoopis vastupidine. Kahjuks pean ma ütlema, et 16 000 inimest pidid "valima" pensioni kojukande oma kulul. Härra peaminister! Kas teil on ülevaadet, kuidas elavad inimesed Eesti külades-asulates, kus ühissõidukid ei liigu või kust pangaautomaat on mitmeteistkümne kilomeetri kaugusel? Milline on teie ettekujutus sellest?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Te olete väga nostalgiline. Ma kindlasti ei nõustu sellega, et aastaid tagasi oli transpordiühendus parem. Mind veelgi enam hämmastab teie väide, et teed olid paremad, kui nad praegu on. Kindlasti ei pea igas külas olema pangaautomaat, hea on, kui külas on pood olemas. Mitmes küllalt väikeses asustatud punktis on just nimelt kauplus see koht, kus antakse inimesele ka sularaha. See ei ole mitte ainult tavaline praktika Soomes või Rootsis, vaid mulle teadaolevalt on näiteks ka Ruhnu saarel võimalik täpselt samamoodi sularaha kätte saada. Jutud sellest, kuidas inimesed ei saa kuidagi pangaarvelt raha kätte, ei vasta tõele. Ma ei näe mingit põhjust, miks Eestis ei peaks kauplused ja bensiinijaamad käituma täpselt samamoodi, nagu käituvad kauplused Soomes ja Rootsis. Põhimõtteliselt tahavad kõik kliendile vastu tulla. Ma tean, et see praktika Eestis on kaunis levinud. Klientidele tullakse vastu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh! Austatud peaminister! Te ütlesite väga õigesti, et Soome ja Rootsi pensionärid ei mäleta enam aega, kui postimehed käisid suure paunaga ja jagasid pensione. Seal on asi korraldatud nii, et igale vanurile on määratud kohalikus omavalitsuses sotsiaaltöötaja, kes temaga individuaalselt tegeleb. Aga Eesti riigis on vanur jäetud üksinda, kohustused on pigem pereliikmetel. Kui te ütlete, et kohalikud omavalitsused pole seotud kohustusega avada arveldusarve, et sotsiaalkindlustushüvitise või sotsiaaltoetuse saaja saaks sellele arveldusarvele oma pensioni kanda, kuidas siis lahendatakse see konflikt, kui pensionisaajal tekib õigus ja soov kanda pension või toetus arveldusarvele, kohalik omavalitsus aga ütleb, et tal pole kohustust seda arvet avada?

Peaminister Andrus Ansip

Mulle teadaolevalt sellist konflikti pole tekkinud. Kohalikud omavalitsused soovivad ise vastu tulla oma elanikele (küll väga väikesele hulgale elanikele, sest neid on 387 inimest, nagu ma nimetasin, kellest valdav osa elab hoolekandeasutuses). Ma küll ei kujutaks ette, kuidas austatud Riigikogu oleks selle õiguse kohalikelt omavalitsustelt ära võtnud, kuidas Riigikogu oleks öelnud kohalike omavalitsuste volikogudele, et nad ei tohi enam oma kodanike pensione või sotsiaaltoetusi vahendada. Minu meelest ei oleks see inimlik olnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Mulle tundub, et see on viimane küsimus. Võib-olla saame lõpetada positiivse noodiga. Kas te kinnitate, et 1. aprillist pensionid vähemalt 14% kasvavad?

Peaminister Andrus Ansip

Jah, palju on räägitud sellest, et pensione tuleks kärpida, ja on öeldud, et vanemahüvitist tuleb kindlasti kärpida. Mina ütlen, et see on liiga lihtne. Seda, et on vaja kulutusi kokku hoida, mööname me kõik, aga kindlasti ei pea minema lihtsama vastupanu teed. Ma olen rääkinud lausalistest sotsiaaltoetustest. Olgu, räägime seekord kirsturahast. Kui Eestimaal inimene sureb, siis tema pärijad saavad kõik võrdselt 3000 krooni. Sõltumata sellest, kas pärijatele jääb kadunukeselt ainult võlakoorem või jäävad pärijatele miljardid, ikka me anname kõigile 3000 krooni. Kas see on maksumaksja raha efektiivne kasutamine? Me teame, et lühikese aja jooksul on bensiini ja diislikütuse hind langenud 30–40%. Kas keegi on kuulnud sellest, et ühistranspordipileti hind oleks ka proportsionaalselt langenud 20–25%? Ei, keegi ei ole sellest kuulnud. Ma küsin: miks me nendes tingimustes, kus kütuse hind on väga kiiresti langenud, maksame dotatsioone niisama palju, kui me maksime siis, kui kütuse hind oli 30–40% kõrgem? Teedeehituses, tegelikult mitte ainult teedeehituses, vaid üldse ehituses on ühikuhinnad oluliselt langenud, hanked on läinud 30–40% odavamaks. Me saaksime hulga väiksemate summadega teha ära kõik selle, mida me 2009. aasta eelarves kavandasime. Minu meelest tuleks otsida kokkuhoiukohti sealt, kust neid on raskem leida, ja mitte anda järele kiusatusele võtta sealt, kust on väga kerge võtta. Aga hetkel ei saa ma nimetada seda konkreetset summat, mille võrra me peame avaliku sektori kulutusi 2009. aastal kärpima.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Suur tänu väikese ajalootunni eest, mis käsitles Rootsi ja Soome ajalugu, aga me teame, et nendel riikidel on päris pikk ajalugu ja riigi eksisteerimise aeg. Muidugi, riik ise eksisteerib nagu organ. Aga endise omavalitsusjuhina tahan teilt küsida: missugused järgmised riigi kohustused on valitsusel  plaanis omavalitsustele üle anda?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Te nüüd küll eksisite. Te ei tohiks väikese omavalitsuse juhina Riigikogu saalis istuda. Aga kui te mõtlesite ennast väikese omavalitsuse juhiks, siis ma püüan teie küsimusele sisuliselt vastata. See ei ole mingisugune riigi kohustuse üleandmine kohalikule omavalitsusele. Ma väidan, et selles samas ulatuses on kohalikud omavalitsused hüvitiste, sotsiaaltoetuste ja pensionide summasid vahendanud ka varasemal perioodil. Mingisugust riigi kohustuste üleandmist kohalikule omavalitsusele pole toimunud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Ma olin nädalavahetusel eakate klubi juubelil. Seal öeldi mulle, et ma küsisin teie käest infotunnis sellesama küsimuse, mis siin eelnevalt kõlas, kas 1. aprillil tuleb pensionitõus, ja nad ütlesid, et peaminister vastas nii hästi, et ega nad aru ei saanud. Ma küsin uuesti. Te enne rääkisite ka üsna pikalt, üsna keeruliselt ja mina eakatele vastata ei oska. Kuidas ikkagi on, kas 1. aprillil pensionitõus tuleb või ei tule?

Peaminister Andrus Ansip

Ma teen kõik selleks, et pensionitõus tuleks varem kavandatud mahus. Aga ka teist sõltub see, kas pensionitõus tuleb või ei tule.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas lugupeetud kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


7. 18:06 Arupärimine maksuameti tegevuse kohta (nr 112)

Esimees Ene Ergma

Läheme seitsmenda arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Ain Seppik, Helle Kalda, Mailis Reps, Toivo Tootsen, Vladimir Velman, Lauri Laasi, Jüri Ratas, Enn Eesmaa, Aadu Must ja Tiit Kuusmik esitasid möödunud aasta 15. detsembril arupärimise maksuameti tegevuse kohta. Palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Hea peaminister! 15. detsembril esitasid 11 Keskerakonna fraktsiooni kuuluvat Riigikogu liiget arupärimise, mille sisu on selline. 15. detsembril ajalehes Postimees ilmunud artikkel "Maksuamet esitab teadlikult alusetuid nõudeid" viitab, et maksuameti juhtkond käsib oma töötajatel eirata Riigikohtu otsust, mis ütleb, et maksuvõla sundtäitmise aegudes aegub ka maksu‑ ja intressivõlg. Maksuameti juhtkond käsib esitada teadlikult alusetuid nõudeid lootuses, et maksumaksjad ei oska või ei söanda oma õiguste eest seista. Maksuameti seisukoht Riigikohtu lahendi kohta on, et kuna aegumisele tuginevate vaidlustuste arv on suhteliselt väike, jäetagu Riigikohtu otsus tähelepanuta ning nõutagu intresse sisse nagu varem. Tõdetakse, et võimalike vaidlustuste ja kohtuasjade tõttu tuleb riigil ilmselt hüvitada nii mõnegi kaebaja õigusabikulud, kuid maksuamet võtab siiski selle riski.
Seoses eeltooduga on meil peaministrile kolm küsimust. Esiteks, kas see on Vabariigi Valitsuse teadlik poliitika, et seadusi ei ole vaja täita? Teiseks, mida on tehtud intresside arvestuse süsteemi puudulikkusest tuleneva probleemi lahendamiseks? Kolmandaks, kas kedagi on selle olukorra tekitajana vastutusele võetud? Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, lugupeetud kolleeg Kalle Laanet! Järjekordselt palun kõnepulti härra peaministri!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Arupärimise aluseks on ajalehes Postimees 15. detsembril 2008 ilmunud artikkel pealkirjaga "Maksuamet esitab teadlikult alusetuid nõudeid".
Esimene küsimus: "Kas see on teadlik Vabariigi Valitsuse poliitika, et seadusi ei ole vaja täita?" Kahjuks on Postimehe artikli ja seega ka arupärimise ajendiks olevad asjaolud kontekstist välja rebitud ega vasta tegelikkusele. Pikema selgituse avaldas Maksu‑ ja Tolliamet juba 15. detsembril 2008 ehk artikli ilmumisega samal päeval. Mulle teadaolevalt ei ole Maksu‑ ja Tolliamet kunagi teadlikult esitanud alusetuid intressinõudeid. Kuna eelmise aasta lõpuni kasutatud arvestussüsteemil olid teatud puudused, pidid Maksu‑ ja Tolliameti ametnikud sisemise töökorralduse kohaselt enne sundtäitmise algatamist nõudeid käsitsi kontrollima. Aegumise asjaolude tuvastamisel intressid kustutati. Alates 2006. aasta lõpust kuni arvestussüsteemi uuendamiseni kustutati aegunud intressinõudeid umbes 300 miljoni krooni ulatuses.
Teine küsimus: "Mida on tehtud intresside arvestuse süsteemi puudulikkusest tuleneva probleemi lahendamiseks?" Selle aasta algusest jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, mille alusel võttis Maksu‑ ja Tolliamet kasutusele uue arvestussüsteemi. Uus arvestussüsteem pakub maksumaksjatele maksukohustuste ja nende täitmise kohta detailsemat infot ning muudab maksuarvestuse arusaadavamaks. Uues arvestussüsteemis hoiab maksuhaldur infot maksumaksjalt laekunud rahaliste vahendite kohta koos ühel ettemaksukontol, millel peetakse kõikide maksude koondarvestust. Ettemaksukontolt haldab Maksu‑ ja Tolliamet maksumaksja rahalisi toiminguid, näiteks raha laekumine, nõuete tasumine, raha tagastamine jne. Ettemaksukontole raha kandmise aeg on isiku enda otsustada, kohustuste kontolt mahaarvestamine toimub automaatselt kohustuste tähtaja saabudes, muu hulgas lahendab uus tulude arvestuse süsteem ka aegunud intresside käsitsi arvestuse probleemi.
Kolmas küsimus: "Kas kedagi on vastutusele võetud selle olukorra tekitajana?" Meil ei ole mingit alust väita, et Maksu‑ ja Tolliamet on teadlikult eiranud Riigikohtu otsust. Vastupidi, Riigikohtu otsuse järgimiseks täpsustati sisemist töökorraldust ja hakati aegunud intressinõudeid kustutama senisest märksa suuremas ulatuses. Samuti on maksuhaldur tänaseks kasutusele võtnud uue arvestussüsteemi, mis välistab võimalikud vead intressinõuete käsitsi töötlemisel. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Ei maksa ikka üheksat arupärimist ühele päevale panna. Aga see selleks. Peab ütlema, et sellel lool on oma järellugu, millest te ilmselt ei ole informeeritud. Peab ka ütlema, et see kolmas küsimus, kas kedagi on olukorra tekitajana vastutusele võetud, on kohane. Ilmselt ei ole teile teada, et see puudutab ühte (minu meelest Valgas tegutsevat) ettevõtjat, kes juba kümme aastat on maksuametiga vaielnud. Kuu aega pärast seda, kui see artikkel ilmus, saabusid tema juurde mitte päkapikud, vaid kaheksa maksuameti ametnikku, kes otsisid ta korteri läbi ja pistsid ta enda igaks juhuks 48 tunniks puuri, et ta nii palju ei kaebaks. Ta on rahvaliitlane, temaga võib seda teha. Kas teile need asjaolud on teada ja võib-olla selgitaksite välja ja ütleksite kunagi hiljem, kas need on kuidagi seoses selle artikliga või sellega, et inimene avalikustab maksuameti sellise tegevuse?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Teie viidatud juhtum ei ole mulle varasemast ajast teada. Ma saan üle korrata ainult seda, mida ma ütlesin: mulle teadaolevalt ei ole Maksu‑ ja Tolliamet kunagi teadlikult esitanud alusetuid intressinõudeid. Loomulikult on alusetuid intressinõudeid esitatud ja neid alusetuid intressinõudeid (mitte selles tähenduses, aga teistel alustel alusetuid) on kohtus vaidlustatud ning riik või Maksu‑ ja Tolliamet on ka kaotanud. Maksuamet ja maksuametnikud ei ole kindlasti teadvalt alusetuid intressinõudeid esitanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Te väidate, et teadvalt ei ole maksuamet esitanud maksuintressi võlgade nõudeid. Aga mille alusel te seda väidate? Mulle jääb teie jutust küll mulje, et mingit sisejuurdlust või sisekontrolli selle temaatikaga seoses pole tehtud. Või on tehtud ja on välja tulnud, et maksuametnikud ei ole seda teadlikult teinud?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Mulle teadaolevalt ei ole seda teadlikult tehtud. Ma tahan uskuda, et seda pole üldse tehtud. Loomulikult, ka Maksu‑ ja Tolliametis on sisekontroll, kes, ma loodan, on tegutsenud efektiivselt, ja sellised juhtumid peaksid olema välistatud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi.


8. 18:14 Arupärimine kapo tegevuse kohta Tallinna Linnavalitsuses (nr 113)

Esimees Ene Ergma

Läheme kaheksanda arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Toivo Tootsen, Ain Seppik, Kalle Laanet, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmik, Vladimir Velman, Vilja Savisaar, Toomas Varek, Nelli Privalova ja Heimar Lenk esitasid möödunud aasta 16. detsembril arupärimise kapo tegevuse kohta Tallinna Linnavalitsuses. Palun kõnepulti kolleeg Toivo Tootseni!

Toivo Tootsen

Proua esimees! Lugupeetud härra peaminister! Nagu teate teie ja teavad väga paljud, avastas Tallinna Linnavalitsus rutiinse kontrolli ajal turvalintide läbivaatamisel, et öösel vastu möödunud aasta 7. detsembrit käisid kaks meest kohvritega nende ruumides. Linnavalitsus ega linnakantselei administratsioon ei olnud nendele isikutele öisel ajal peahoones ega kabinettides viibimiseks luba andnud. Põhja prokuratuur teatas, et Tallinna Linnavalitsusse öösel sisenenud mehed olid kaitsepolitseist. Kapo ametnikud tegutsesid väidetavalt seoses kriminaalmenetlusega ning kohtu loal, mistõttu sissetungi kohta kriminaalmenetlust ei alustatud. Juhtum ise tekitas üsna suurt tähelepanu ja elevust, aga samas õige mitmeid küsimusi. 11 Riigikogu liiget esitavad oma arupärimises teile kuus küsimust. Ma ei loe neid ette, sest tunduvalt lihtsam on stenogrammi lugeda, kui te ise loete küsimuse ette ja sellele vastate. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud peaminister! Palun jällegi kõnepulti!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad!
Esimene küsimus: "Kas Kaitsepolitseiametile on antud korraldusi korruptsiooni uurimiseks Eesti Keskerakonna liikmete hulgas? Kui jah, siis kes selle korralduse andis ning milline on Teie osa selles?" Kaitsepolitseiametile on antud Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. aasta määrusega nr 193 "Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus" kriminaalmenetluse pädevus karistusseadustiku §‑des 201, 293–298, 299 ja § 3001 lõikes 2 sätestatud kuritegudes, kui kuriteo on toime pannud Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu kõrgem ametnik või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse, või Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Jõhvi kohaliku omavalitsuse juht. Eeltoodu alusel on kaitsepolitseile antud ülesanne selgitada välja võimalikud korruptsioonijuhtumid eespool nimetatud isikute tegevuses ja kuriteo ajendi ning aluse olemasolu korral toimetada kriminaalmenetlust vastavalt seaduses sätestatud korrale. Kaitsepolitseiametile ei ole antud ega saagi anda korraldusi korruptsiooni uurimiseks Eesti Keskerakonna ega muu ühenduse liikmesuse alusel. Ma olen üllatunud, et Riigikogu liikmed võivad niisuguse küsimuse üldse esitada.
Teine küsimus: "Kas Teie arvates on võimalik korruptsioon näiteks Tartu Linnavalitsuses, Viimsi vallas ja muudes omavalitsustes, millest on ajakirjanduses juttu olnud? Või piisab uurimise mittealustamiseks Teie kinnitusest, et üks või teine ametnik on aus inimene?" Senised kohtulahendid (Kihnu, Kiviõli, Türi ja mitme teise omavalitsuse ametnike tegevus, omastamine, altkäemaksu ja pistise võtmine) annavad alust väiteks, et kohalikes omavalitsustes on korruptsioonirisk olemas ning selle küsimusega tuleb tõsiselt tegelda. Politsei ja kaitsepolitsei tegevuse eesmärk on viia korruptsioonijuhtumite risk miinimumini. Uurimisasutused tegutsevad seaduse alusel ja vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule on nad menetluses sõltumatud. Samuti on oluline kriminaalmenetluse üks põhiprintsiipe kohustuslikkuse printsiip, mille kohaselt on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui esineb kriminaalmenetluse ajend ja alus. Muu hulgas märgin, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe kriminaalmenetlust välistava asjaoluna ette peaministri kinnitust isiku aususe kohta. Seega ei ole teie pakutud konstruktsioon võimalik. Jälle kord väljendan oma üllatust.
Kolmas küsimus: "Kas Teie, sarnaselt Herman Simmi juhtumile, olete jaganud korraldusi ka kellegi teise isiku süüdi mõistmiseks? Kas selline stiil jagada korraldusi ühe või teise isiku süüdi mõistmiseks on Teie kui peaministri üks töövorm?" Demokraatlikus ühiskonnas on oluline võimude lahususe printsiibi järgimine. Demokraatliku riigina kehtib nimetatud põhimõte ka Eestis, olles nii sätestatud põhiseaduses. Põhiseaduse § 146 sätestab, et õigust mõistab ainult kohus ning kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Seega annab hinnangu sellele, kas üks või teine isik on süüdi või mitte, kohus. Peaminister ei jaga ega saagi jagada korraldusi süüdi või õigeks mõistvate otsuste langetamiseks.
Neljas küsimus: "Kuidas hindate kapo tegevuse seaduslikkust ööl vastu 7. detsembrit Tallinna Linnavalitsuses?" Peaminister ei saa sekkuda julgeolekuasutuste operatsioonidesse või käimasolevasse kriminaalmenetlusse. Kriminaalmenetluse seaduslikkust hindab prokuratuur ja julgeolekuasutuste tegevuse seaduslikkust kontrollib Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.
Viies küsimus: "Teatavasti on kapo töötajate isikud kaetud riigisaladusega. Kas kapo töötajate nägude jäädvustamine Tallinna Linnavalitsuse turvakaameratega tähendab riigisaladuse ilmsikstulekut?" Ühegi isiku kujutise salvestamine ei tähenda riigisaladuse ilmsikstulekut, sest ükski isik ei ole riigisaladus. Märgin, et kapo ametnik ei ole riigisaladus, küll aga võivad olla riigisaladuseks kapo ametniku töösuhe ja teenistusülesanded. Fakt, et isik töötab Kaitsepolitseiametis, on riigisaladus vaid teatud konkreetsetel juhtudel. Näiteks teame me kõik, et Raivo Aeg on kaitsepolitseiametnik. Praegusel juhul ei saa seega asjaolu, et kaks jäädvustatud isikut töötavad kaitsepolitseis, iseenesest käsitleda riigisaladuse ilmsikstulekuna. Kui te küsiksite nende isikute isikuandmeid või seda, millises struktuuriüksuses nad töötavad või mis on nende teenistuskohustused, siis need omavahel seotud andmed võivad olla küll riigisaladuseks. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus kohustab riigisaladust hoidma igaüht, kelle valduses see on. Kui Tallinna Linnavalitsuse valve korraldaja või teiste isikute tegevuses seoses nende salvestiste levitamisega leitakse olevat vastuolu selle sättega, siis ilmselt menetlus ka algatatakse. Tuleb aga mainida, et jälitusasutused on selliseid toiminguid kohtu loal sooritanud ka varem ning siiani on nende partnerid oma tegevusega õiguskaitset igati aidanud. See tähendab, et järgitakse jälitustegevuse seaduse põhimõtet, mille kohaselt jälitustegevusse kaasatud isik peab hoidma saladuses talle koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustegevuses kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika. Ilmselt eeldas kapo sama Tallinna Linnavalitsuselt, kuna selliste menetluste eesmärk – hoida riik puhas korruptantidest ja teistest kurjategijatest – peaks olema ühine.
Kuues küsimus: "Kas kapo ametnikud viibisid Tallinna Linnavalitsuses kohtu loal?" Mulle teadaolevatel andmetel tegutses kaitsepolitsei seaduslikul alusel. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on pädevus selle kontrollimiseks olemas. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Küsimus kolleeg Ain Seppikult.

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Võimude lahusust me üldiselt teame, aga meil on teinekord tekkinud teie puhul lihtsalt kahtlus. Hea, et te nüüd seda meelde tuletasite. Te muidugi ei öelnud, et see teie kohta käib, sest te olete Herman Simmi ette süüdi mõistnud, mõningad pronksiöö tegelased ette süüdi mõistnud, vähemalt olete kujundanud niisugused arvamused, et nad on milleski süüdi. Kuid küsimus on selline. Mis kriteeriumidest lähtudes ikkagi just need omavalitsused välja valiti? Minu pea seda ei võta, sest on palju suurema kaaluga omavalitsusi siin Tallinna ümber, on isegi suurema eelarvega omavalitsusi, on suurema korruptsiooniohuga omavalitsusi. Millest te lähtusite, kui te need viis välja valisite, peale selle (muidugi ei pannud te seda tähele), et Keskerakond igal pool seal võimul on, see on selge, aga mis siis veel?

Peaminister Andrus Ansip

Ma eeldan, et kui seadusandja need viis kohalikku omavalitsust välja valis, siis ta lähtus kohalikus omavalitsuses elavate inimeste arvust. Ta ei lähtunud kindlasti sellest, kus üks või teine erakond parasjagu võimul on. Ilmselt on need võimukoalitsioonid ka mitmel pool juba jõudnud muutuda. See teie kahtlustus, et tegemist on erakondliku valikuga seadusandja poolt, kindlasti paika ei pea. Teie väited selle kohta, nagu mina oleksin kellegi juba ette süüdi mõistnud, ei pea kindlasti paika. Pronksiöö ajal hoiatasin ma inimesi ja ütlesin, et ei ole praktiline alustada oma noort elu viieaastase vangistusega. See on maksimumkaristus, mida seadus on sellistel puhkudel ette näinud. Ma ei ole öelnud, et Ivanov, Petrov, Sidorov, Kask, Tamm ja Mänd on süüdi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma pean natuke täpsustama. Valitsuse määrust ei andnud välja Riigikogu ehk seadusandja, aga see selleks. Ma olen teiega täiesti nõus, et kurjategijad-korruptandid tuleb kohtu ette viia ja kohus peab kõigi eelduste kohaselt nad ka süüdi mõistma. Olen 20 aastat õiguskaitseorganites töötanud, aga tahad sa või ei taha,  kui lööd ajalehe lahti ja kui on tegemist ka mingi väikese nõuniku Jussiga või mõne linnaametnikuga kuskil mõnes teises regioonis, siis on kohe suur pealkiri, et tegemist on keskerakondlasega. Kui toimub võimalik kriminaalmenetlus näiteks Häädemeestes, kus on IRL‑i kuuluv vallavanem, või Vändras, kus on Reformierakonda kuuluv vallavanem, ei ole see kuskil kirjas. Tekib selline tunne, vähemalt minul, et asi on kuidagi kallutatud. Kas teile ei tundu nii?

Peaminister Andrus Ansip

Mulle ei tundu, et kuskil struktuurides on kallutatud jõud. Ilmselt tuleneb see teie erakondlikust kuuluvusest, et te fikseerite oma teadvuses eelkõige just nende inimeste üleastumised või suisa kuriteod, kes on seotud Keskerakonnaga. Ma võin öelda, et minul jälle on närv erk nendel juhtudel, kui tegemist on reformierakondlastega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! On niisugune tunne, et seda, et ei ole mingit kallutatust, on kuidagi raske uskuda. Ma väidan, et kui ükskõik millises omavalitsuses, kas Tallinnas, Pärnus, Kohtla-Järvel, oleks selline juhus, et abilinnapea firmale kanditakse linna tellimusi 100 miljoni kandis, siis oleks see kindlasti olnud kapo ja prokuratuuri päevakäsk nr 1 ja see oleks olnud ka lehtede esikülgedel, aga Tartus päädis see ainult abilinnapea tagasihoidliku tagasiastumisega, kui tellimused olid n-ö kätte saadud. Prokuratuur ja kapo ei tee sellest nagu väljagi, kuigi siin on peaaegu et palja silmaga nähtavad korruptsiooniilmingud. Miks see nii on?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh, hea küsija! Ehkki rahvasaadikud on puutumatud, arvan ma, et iga rahvasaadik peaks oma sõnade eest vastutama. Te väitsite praegu, et Tartus kanditi abilinnapeale maksumaksja raha. Minu sügava veendumuse järgi on see väide absoluutselt vale. Ka mina töötasin koos abilinnapea Anto Iliga sel ajal, kui ma olin Tartu linnapea, ja ma tean, et Anto Ili taandas ennast kõikide küsimuste arutamiselt, mis ka kaudselt olid seotud teedeehitusega või riigihangetega, millel võis osaleda Tref. Väited kantimisest on solvavad ja kohatud. Anto Ili ei kureerinud teatavasti Tartus majandusvaldkonda ega teedeehitust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud peaminister! Teid kuulates jääb mulje, et Riigikogu liige ei tohigi nagu midagi küsida, te teete märkusi, et see või teine ei ole Riigikogu liikmele sobilik jne. Aga samas panete meile kogu aeg vastutuse: "Te olete seda otsustanud, eelarve on teie poolt vastu võetud." Seda vaatamata sellele, kas terve see pool üldse vajutas rohelist nuppu või mitte. Kahtlemata võite te kõiki neid märkusi teha sellele saalipoolele, kes riigieelarve sellisel kujul vastu võttis. Veel üks repliik. Minu teada ei olnud ka Mart Viisitamm selle otsustusprotsessi juures, millega seoses teda praegu süüdistatakse. Aga see oli vahemärkus. Minu küsimus puudutab seda, kas teile on teada, et ka mõne valitsusliikme kohta käib samasugune juurdlus nagu nende nimetatud kohalike omavalitsuste kohta. Kui ma õigesti kuulsin, siis oli pikk loetelu nendest, kes selles määruses olid üles loetud, ja lõpus olid mõned omavalitsused.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ei ole teada. Veel tagasi tulles eelmise küsimuse juurde: süüdistus selles, et kohalikus omavalitsuses on pandud toime kuritegu, on väga ränk süüdistus. Kui Riigikogu liige sellise süüdistuse esitab, siis peaks ta iga oma sõna eest vastutama.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Te muutusite väga emotsionaalseks, kui juttu oli Tartust ja Tartu inimestest. Ühtpidi võib sellest aru saada, aga, uskuge, minu elukogemus ütleb, et võimul olles on lihtne, kuid hoolitseda tuleb selle eest, et saaks elada ka siis, kui võimul enam ei olda. Minu küsimus on seotud sellega, kas ei oleks tark ja arukas vastus olnud selline, et las uurimisorganid teevad selle selgeks, nii nagu meie inimeste puhul. Reformierakonna puhul oleks ka võib-olla tark rääkida sellest, et uurimisorganid vaatavad, arutavad, ja hiljem selgub, kas on nii või naa. Ma palun vabandust, et ma teile niiviisi ütlen, aga soovitan siiski olla vähem emotsionaalne nendes küsimustes, mis puudutavad Tartu reformierakondlasi.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh soovituste eest! Küllap ma otsustan ise, kui emotsionaalne ma mingis küsimuses olen või ei ole. Mulle teadaolevalt Tartu abilinnapea võimalikku või võimatut seotust hangetega ei ole uurinud mitte ainult õiguskaitseorganid, vaid ka opositsioon, ja nad on teinud seda ülima põhjalikkusega. Tulemus on ikkagi üks ja seesama. Mitte mingisuguseid õiguslikke ega eetilisi rikkumisi pole olnud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas head kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulasin selle küsimuse käsitlemist sügava huviga. Ma saan keskerakondlaste murest väga hästi aru. Ma ise küll ühtegi küsimust ei esitanud, aga loodan, et saan seda tribüüni praegu kasutada heale peaministrile väikese loengu pidamiseks selle kohta, mis Eesti riigis tegelikult toimub.
Mitte kellelegi ei ole saladuseks, et Eestimaal on välja kujunenud oma oligarhid. Eestis on kümmekond ärigruppi, kes eri erakondi toetades vaieldamatult mõjutavad poliitilisi otsuseid ja mõjutavad ka majandusotsuseid. Mul on erakordne au ühte nendest gruppidest kuuluda. Seetõttu arvan, et ma tean, millest ma räägin. See nõiajaht, mis praegu Eesti ühiskonnas tervikuna toimub, kus tegelikult on ettevõtjate omavahelistesse ärapanemistesse poliitikud kaasatud niimoodi, et nad sellest ise arugi ei saa, on päris kahetsusväärne.
Siin jõuan ma välja selle legendaarse nn maadevahetuse afäärini, mis ei ole ju mitte kuhugi jõudnud. Terve erakond on selle maadevahetuse tagajärjel Eesti poliitiliselt kaardilt kadunud. Erakond, mis tegelikult esindas valdavalt, ütleme, eestikeelse elanikkonnaga asustatud piirkondi. Kahjuks ei ole see asi kohtus mitte kuhugi jõudnud. Nagu me ajakirjandusest oleme saanud lugeda, on see maadevahetuse kett katki hammustatud jumala abiga ju täiesti keskpaigast. Kui kett keskpaigast katki teha, siis keti vabanevad otsad võivad plaksti lüüa ka iseendale vastu nägu. Miskipärast ei kuule me ajakirjandusest väga palju sellest, kui palju hea sõber Neinar Seli on endale maid vahetada saanud. Me ei kuule ajakirjandusest, et Haapsalust pärit lugupeetud suurettevõtja on vahetatud krundi peale ehitanud Tallinna legendaarsed kaksiktornid. Me ei kuule veel väga paljudest asjadest. Me kuuleme sellest, kuidas EKE Merko enam järsku ehitada ei oska, kohus peab sekkuma ja selle tõttu võidab teedehankeid ettevõte, kes ei ole Merkoga mitte sõbralikes suhetes. Ta võidab need hanked, mis siis, et need pakkumised on must valgel kirjutatud mõnevõrra kallimaks, kui pakkus Merko. Mina Riigikogu liikmena ja natuke ettevõtjana ei ole mitte ühegi ärigrupi ega mitte ühegi partei palgal, ei ole seotud mitte ühegi partei kohustusega olla oma väljaütlemistes väga korrektne. Ma võin välja öelda seda, mida tunneb minu sisemaailm.
Ma tõin need lihtsad näited. Ma ei hakka isegi rääkima (teades väga täpselt selle loo tegelikku tausta) Rävala puiesteest, kus Eesti riigile võideti kümneid miljoneid kroone. Taas kord on legendaarne Villu Reiljan rahva poolt juba süüdi mõistetud. Kas talle kohtus ka süüdistus püsti saadakse, seda me täna ei tea, aga ta võitis riigile selgelt raha. See hind, millega see ettevõtete grupp selle maja tegelikult Rävala puiesteel ostis, oli ajuvaba, see hind oli ajuvaba ja sellest saavad ettevõtjad suurepäraselt aru.
Minu küsimus on väga lihtne. Peaministril on hästi tore seista siin puldis ja väita, et ühte, teist ja kolmandat asja ei ole olemas. Ega ta ei saagi midagi muud eriti väita. Abilinnapea Panov võeti kinni telekaamerate ees, meest vintsutati viis aastat, tehti temast psüühiline ja vaimne invaliid. Temalt ei ole keegi isegi vabandust palunud. See olukord on ebanormaalne. Ebanormaalne on, et me ei tea, kas me ärkame hommikul vabaduses, me ei tea, kas meie rahastajad valimiste eel on parajasti meie peale pahased või nad ei ole meie peale pahased. Tegelikult elame me selles väikeses Eestis täna täiesti ebanormaalset elu, sest kõigele lisaks, hea peaminister, ei tea me, kuidas meie majandus lähema kümne aasta jooksul välja nägema hakkab. Meil pole mitte ühtegi selget ideed, kuidas meie rahvas edasi saaks elada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. 


9. 18:37 Arupärimine regionaalministri avalduse kohta (nr 115)

Esimees Ene Ergma

Läheme viimase arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Kalev Kallo, Ain Seppik, Rein Ratas, Arvo Sarapuu, Jüri Ratas, Nelli Privalova, Heimar Lenk, Lembit Kaljuvee, Valeri Korb, Eldar Efendijev, Marika Tuus, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Tiit Kuusmik, Toomas Varek, Helle Kalda ja Vladimir Velman esitasid möödunud aasta 17. detsembril arupärimise regionaalministri avalduse kohta. Kolleeg Kalev Kallo on juba kõnepuldis. Palun, teil on sõna!

Kalev Kallo

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! 15. detsembril uudistesaatele "Aktuaalne kaamera" intervjuu andnud regionaalminister Siim Valmar Kiisleri hinnangul peab varem kriminaalkorras karistatud Pirita linnaosa haldussekretäri Mart Külvi ametist vabastama või tuleb linnaosa vanem Tiit Terik vallandada. "Linnaosa vanem on linnaasutuse juht ja kui ta seda ametnikku ei vabasta, siis ta lihtsalt rikub ise seadust. Kui ta seda seaduserikkumist ära ei lõpeta, siis on ainuke võimalus, et linnaosa vanema on ametisse nimetanud linnavalitsus, ja sel juhul on loogiline, et linnaosa vanem tuleb vallandada," ütles regionaalminister uudistesaatele. Samal ajal töötab Tartu abilinnapeana endine kaitseminister Margus Hanson, kes on samuti kriminaalkorras süüdi mõistetud ja kelle suhtes ei ole täheldatud sellise ettepaneku tõstatamist.
Seoses eeltooduga tekkis arupärimisele allakirjutanutel jälle üsna mitu küsimust. Kuidas suhtute regionaalminister Siim Valmar Kiisleri avaldusse? Kas Vabariigi Valitsus on võtnud kindla poliitilise suuna, otsides vigu Tallinna Linnavalitsuses ja õigustades Tartu Linnavalitsust? Miks te ei pööra tähelepanu Tartu abilinnapeale, kes on samuti kriminaalkorras süüdi mõistetud? Kas teil on plaanis ka Tartu abilinnapea Margus Hanson ametist vabastada või seda nõuda? Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Viimast korda tänasel päeval palun kõnetooli lugupeetud peaministri!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Kõigepealt tahan öelda vastuseks Ain Seppikule, et otsus koondada vastused üheksale arupärimisele ühele kuupäevale oli siiski õige. Kui ma arupärimistele vastan ja kui arupärimisi on rohkem kui üks, siis teist arupärimist on saalis kuulamas tavaliselt neli kuni kuus inimest. Mitte kunagi pole kuulajaid olnud nii palju nagu praegu. Kuidagi kurb on rääkida tühjale auditooriumile. Seekord on mu meel rõõmus. Ma tänan kõiki vapraid, kes on jõudnud koos minuga üheksanda arupärimise vastusteni!
Vastan teie küsimustele. Esimene küsimus: "Kuidas suhtute regionaalminister Siim Valmar Kiisleri avaldusse?" Avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei võeta teenistusse isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest (ATS‑i § 16). Samuti vabastatakse ametnik teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Ametnik vabastatakse kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast (ATS‑i § 123). Seega on seaduse mõte, et tahtlikult kuriteo toime pannud isik ei tohi olla avalik teenistuja. Mart Külvi mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 23. novembri 2005. aasta otsusega maksude väärarvutuses (karistusseadustiku § 386 lõige 1) kokkuleppemenetluse korras. Kokkuleppemenetlus tähendab, et Mart Külvi tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi. Lähtudes avaliku teenistuse seadusest ja kohtuotsusest, oleks pidanud Pirita Linnaosa Valitsuse haldussekretäri Mart Külvi teenistusest vabastama. Avalikkuses on levinud ka infot, nagu ei oleks Mart Külvi toimepandud kuritegu 2007. aastast enam karistatav. See ei vasta tõele. 2007. aastal muudeti karistusseadustikku ja paragrahv, mille alusel Mart Külvit karistati, tunnistati kehtetuks, kuid sama kuritegu on jätkuvalt karistatav sama seaduse teiste sätete alusel. Kuriteokoosseis on 15. märtsist 2007 karistusseadustiku §‑s 3891 "Maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses" ja §‑s 3892 "Maksukelmus suures ulatuses". Nõndanimetatud arvevabriku pidamine ja riigilt maksude väljapetmine ei ole kunagi lubatud tegevus olnud. Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku vastutuse selles asjas peab välja selgitama Tallinna Linnavalitsus. Teadaolevalt ei olnud Tiit Terik kohtuotsuse jõustumise ajal linnaosa vanem. Küsimus on selles, miks Tiit Terik ei tegutsenud vastavalt seadusele siis, kui Mart Külvi karistatus temale teatavaks sai. Teadmata kõiki asjaolusid, on ennatlik väita, et linnaosa vanem tuleb kindlasti selle eest teenistusest vabastada. Karistus sõltub süü suurusest. Asjaolude selgitamiseks on Harju maavanem algatanud teenistusliku järelevalve (ma tean seda 19. detsembri 2008. aasta pressiteate põhjal) ja palunud Tallinna Linnavalitsusel esitada selle läbiviimiseks vajalikud dokumendid. Meedias on Tallinna Linnavalitsus teatanud, et kavatseb küsida Mart Külvi teenistusest vabastamise küsimuses hinnangut mõnelt advokaadibüroolt ja pärast seda õiguskantslerilt.
Teine küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus on võtnud kindla poliitilise suuna, otsides vigu Tallinna Linnavalitsusest ja õigustades Tartu Linnavalitsust?" Ei ole. Kaitsepolitseiametile anti Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. aasta määrusega nr 193 "Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus" kriminaalmenetluse pädevus karistusseadustiku korruptsioonikuritegusid puudutavates paragrahvides sätestatud kuritegudes, kui kuriteo on toime pannud Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu kõrgem ametnik või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse, või Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Jõhvi kohaliku omavalitsuse juht. Eeltoodu alusel on kaitsepolitseile antud ülesanne selgitada välja võimalikud korruptsioonijuhtumid eelpool nimetatud isikute tegevuses ning kuriteo ajendi ja aluse olemasolu korral toimetada kriminaalmenetlust vastavalt seaduses sätestatud korrale. Kaitsepolitsei tegutseb seaduse alusel ja seaduse piires, kedagi eelistamata.
Kolmas küsimus: "Miks Te ei pööra tähelepanu Tartu abilinnapeale, kes on samuti kriminaalkorras süüdi mõistetud?" Võrdlus Margus Hansoni karistamisega kuriteo eest on siinkohal asjakohatu, sest tema teos puudus tahtlus. Margus Hansonit ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on avalikus teenistuses töötamine välistatud üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo korral. Tartu Maakohus mõistis 2005. aastal Margus Hansoni süüdi riigisaladust sisaldavate teabekandjate kaotamises ning karistas teda 97 500 krooni suuruse rahatrahviga.
Neljas küsimus: "Kas Teil on plaanis ka Tartu abilinnapea Margus Hanson ametist vabastada?" Linnapea ja abilinnapea ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ei ole peaministri pädevuses. See on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses. Seega on esitatud küsimus asjatundmatu ja kohatu. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Eks me juba aimasime, mida te selle kohta vastate. Võib muidugi vaielda, kas Eesti suuruselt teise linna abilinnapea peab tingimata olema kriminaalkorras karistatud isik või mitte. See on nagu eetika küsimus, tõepoolest, teil on õigus. Te ütlesite siin õigesti, et valitsusel on keeruline sekkuda kohaliku omavalitsuse tegevusse, kuid ilmselt on teie valitsuse ministrid teist endast eeskuju võtnud. Nagu ma ütlesin, te ütlesite, et Tartu abilinnapea on õige mees, aga Tallinnas või kus iganes töötavad inimesed, ka Simm ja kõik need teised on juba ette süüdi. Härra Kiisler on ilmselt teist eeskuju võtnud. Kas oleks võimalik kuidagi valitsuse liikmetele selgeks teha, et kohaliku omavalitsuse ametnike vabastamine ei kuulu nende kompetentsi ja selliste avalduste tegemine ilmselt ka mitte?

Peaminister Andrus Ansip

Ma olen päris veendunud selles, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei käi kohaliku omavalitsuse ametnikke ametist vabastamas. See ei ole ministrite ega peaministri pädevuses. See on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses või linnavalitsuse või vallavalitsuse pädevuses. Kuid ma arvan, et iga ausa kodaniku kohus on teatada seadusrikkumisest. Kui märgatakse seadusrikkumist, siis tuleb sellest anda teada nendele, kellest sõltub lahendus. Praegu mulle tundub, et seaduse nõudeid on eiratud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Aitäh! Ma tahtsin teie käest küsida umbes samasuguse küsimuse. Kas teile tundub, et minister Kiisler pöördus ikkagi õigete isikute poole, kui ta tegi pressis selle avalduse? Kuidas teie arvates peaks minister sellisel juhul käituma, kui ta on avastanud seadusrikkumise, kuhu ennekõike pöörduma ja nendele isikutele tähelepanu juhtima, või peaks ta minema televisiooni? Millal me võime olla kindlad, et sellised väljaütlemised lõpevad ka ministrite poolt, teie valitsuse liikmete poolt?

Peaminister Andrus Ansip

Ärge saage mu jutust valesti aru! Ma kindlasti ei pea taunitavaks seda, et minu valitsuse minister on juhtinud tähelepanu seadusrikkumisele. Ma ei pea taunitavaks ka seda, kui tähelepanu juhitakse meediakanalite kaudu. Aga see ei ole sugugi kindel vahend. Sellise tähelepanujuhtimise puhul peab eeldama, et adressaat – see, kes langetab otsuse – seda meediakanalit kindlasti jälgib. Efektiivsem, tulemuslikum oleks teavitada otse neid, kellest probleemi lahendus sõltub.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Teie ministrid on kõik ikka suurepärased kodanikud, midagi ei saa öelda, kus viga märkavad, seal kohe laidavad. Aga ma küsin teistpidi küsimuse. Mida te oma ministritele siis oleksite öelnud, kui nad ei oleks neid vigu märganud? Mis siis oleks saanud? Kui nad ei märka vigu Tallinna Linnavalitsuses, nad ei märka vigu Kohtla-Järvel, Pärnus ega Tartus, mida siis nende ministritega ette võtta?

Peaminister Andrus Ansip

Jääme konkreetse küsimuse raamesse. Aus vastus teie küsimusele on, et siis ma ei oleks sellest veast teada saanud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Läbirääkimistel annan sõna kolleeg Kalev Kallole.

Kalev Kallo

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Lugupeetud kolleegid! Olin sunnitud siia tulema seetõttu, et peaminister oli väga pahane minu sõnakasutuse peale, öeldes, et Riigikogu liige peab oma sõnade eest vastutama. Aga siin kõlas ka see, kuidas abilinnapea Panovi vintsutati viis aastat mitte sõnadega, vaid tegudega, teda mõnitati käeraudades, hoiti betooni peal. Seda tehti erinevatel kohtuteedel viis aastat ja lõpuks nenditi, et ta süüdi ei olnudki. Teod olid piisavalt rängad. Kes siin vastutab? Nagu öeldud, isegi vabandust palutud ei ole.
Tõesti, me teame, et Tartu abilinnapea oli taandanud ennast kõigist komisjonidest, kus hankeid otsustati. Kuid kui Viisitamme süüdistatakse selles, et tegu nagu ei olnudki, aga ta võis midagi mõelda, tal võis olla rikkumise mõte, ja prokuratuur usinasti uurib, kust see mõte võiks välja tulla, siis ei maksa arvata, et me siin nii naiivsed oleme. Ega abilinnapea ei tarvitse ise komisjonis olla, tõenäoliselt olid otsustamise juures tema parteikaaslased. Jään nii Pärnu kui ka muude näidete puhul veendumusele (peaministri esinemine ei ole suutnud seda veendumust ümber lükata), et kui Tallinna, Pärnu, Kohtla-Järve või Narva linnavalitsuse liikme firmale, kusjuures see liige kuulub samasse erakonda, kuhu kuulub enamik linnavalitsusest, oleksid saanud osaks suured linna tellimused või oleks ta võitnud konkursi, väljendun sobilikumalt, siis ma arvan küll, et kapol ja prokuratuuril oleks olnud põhjust asja tõsiselt uurida. Kui midagi poleks selgunud, siis vähemalt nädal aega oleksid ajakirjanduses pealkirjad küll olnud, et kapol on tõsine kahtlus ja asja uuritakse. Kui ei oleks midagi leitud, siis oleks ehk see asi lõpetatud. Uurimist oleks jätkunud võib-olla mitte nädalaks, vaid kauemaks. Hiljuti pressis kajastatud Häädemeeste ega Narva-Jõesuu juhtumite puhul ei toimu mitte mingisugust uurimist ehk, kasutades ühe hea kolleegi väljendit: prokuratuur ja kapo on nagu kuldid rukkis. Mitte midagi ei toimu. Fraktsiooni liikmete poolt Tartu küsimuses prokuratuuri tehtud arupärimisele vastataks lihtsalt, et nad ei ole jõudnud sellega tegelda ja neil ei ole selleks aega. Aga millegipärast on mõtete uurimiseks ja ennustamiseks aega piisavalt! Nii et küsimused jäävad õhku. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid! Aitäh, et teid oli täna saalis nii palju! Lugupeetud peaminister! Tänu vastamise eest!


10. 18:55 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma

Kui keegi soovib registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis, siis pärast minu haamrilööki, palun! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.56.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee