Ma saan aru, et te räägite finantsstiimulitest selles kontekstis, et mis meil majandust turgutada võiks. Üksi EAS-i eelarves on meil selleks vahendeid plaanitud 5 miljardit krooni, täpsemalt 5,2 miljardit krooni. Seega väita, et tänavuses eelarves ei ole stiimulit, pole alust – see on selge.
Muidugi, riigid on erinevad ja iga riigi olukord on unikaalne. Kuigi üldine foon on kõigil praegu üks. Järgmisel teisipäeval sõidan ma Brüsselisse Euroopa Liidu rahandusministrite kokkusaamisele ja kujutan juba ette, et seal arutatav teema on üks: krediidi kättesaadavus, pankadevaheline usaldus, pankade klientide vaheline usaldus. Millised on eri riikide võimalused olukorrast välja tulla, sõltub paljuski sellest, milliseid poliitikaid on nad varem kasutanud, kui edukas, kui tugev on nende majandus seni olnud. Meetmed, mida saab näiteks Saksamaa kasutada, ei pruugi Eestis võimalikud olla.
Kui rääkida usaldusest, siis sellega seostub üks natuke äraleierdatud, aga nüüd prioriteetne teema: see on euro kasutuselevõtt, Maastrichti kriteeriumid. Ja selles kontekstis ei saa me lubada endale kulutusi, mis viiksid eelarve defitsiidi üle 3%. Teiselt poolt ei saa me lubada endale maksutõuse, mis administratiivselt mõjutaksid inflatsioonikriteeriumi täitmist.