Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame täiskogu V istungjärgu esimese töönädala teisipäevast istungit. Nagu tavaks, saab kõigepealt üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Sõna saab kolleeg Lauri Laasi.

Austatud kolleegid! Annan üle viie Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimise kaitseminister Jaak Aaviksoole. 8. jaanuaril avaldas ajaleht Eesti Ekspress katkeid kaitsepolitsei pealtkuulatud telefonikõnedest ja kirjadest, mille põhjal prokuratuur süüdistas Dmitri Linterit, Dimitri Klenskit, Maksim Revat ja Mark Sirõkki mässu korraldamises. Need asitõendid esitati Harju Maakohtus toimunud istungitel. Kõneeristustest selgub, et 26. aprillil kell 00.31 sai Dmitri Linter sõnumi Venemaa telefonivõrku kuuluvalt numbrilt, sõnumi sisu oli: "Kell 9 alustavad." Alustamise all peeti silmas piirdeaia paigaldamist pronkssõduri juures. Kuna piirdeaia paigaldamist ja kuju teisaldamist viis läbi Kaitseministeerium, siis palume ministril vastata järgmistele küsimustele. Kuidas võis Kaitseministeeriumist lekkida informatsioon piirdeaia paigaldamisest ja saada avalikuks? Kas Kaitseministeerium on palunud kaitsepolitsei abi selgitamaks, kuidas jõudis info piirdeaia paigaldamise täpse aja kohta Moskva kaudu Dmitri Linterini? Kui suur oli Kaitseministeeriumi töötajate ring, kes seda informatsiooni valdasid? Ja lõpetuseks: kas Kaitseministeeriumi koostöö Vene eriteenistustega on kujunemas süstemaatiliseks? Aitäh!

Järgmisena kutsun kõnetooli kolleeg Lembit Kaljuvee.

Head kolleegid! Mul on üle anda kolme Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine. See puudutab Narva Elektrijaamades plaanitavaid kaadrimuudatusi ja Narva jaamade renoveerimist. Arupärimine on minister Juhan Partsile, sellele on alla kirjutanud Lembit Kaljuvee, Valeri Korb ja Tiit Kuusmik. Aitäh!

Kolleegid! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Need võetakse menetlusse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Kolleegid! Täna on meil päevakorras üks punkt. See on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud jäätmeseaduse § 29 täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimehe Marek Strandbergi.

Head kolleegid! Meie ette pandud jäätmeseaduse täiendamise seadus näeks ette muudatust, et muu hulgas rakenduks tootjavastutus lisaks kõikvõimalikele pakenditele tinglikult ka informatsiooni paberkandjatele, milleks on ajalehed ja mitmesugused ühekordsed trükised. Sellist tootjavastutusmehhanismi, kus nii ajalehtede kui reklaamväljaannete kirjastajad ja tootjad tagavad erinevate skeemide alusel nende enda toodetu taaskasutusse viimise, rakendatakse  mitmel pool maailmas. Kõige lähemal toimib see mehhanism meist põhja pool Soomes, kus tootjatel on kohustus kinni maksta oma toodangu taaskasutusse võtmine. Londoni metroos näiteks on tasuta levitatavate ajalehtede kogumise konteinerid paigutatud metroojaamade lähedusse. Samalaadseid mehhanisme kasutatakse mitmel pool mujalgi.
Miks see trükistele keskendumine vajalik on? Kui me vaatame tänast majanduspilti, siis ei ole hindade ilmselt ajutine langus sugugi mitte asi, mis keskkonnale hästi mõjub. Kauplejad saavad paratamatult signaali, et tooraine on läinud odavamaks ja seda võib nagu rohkem kasutada. Tegelikult on praegugi õige ajalehtede ja ühekordsete trükiste taaskasutust sihipäraselt soosida ja suunata ettevõtlust taaskasutuse poole. Kokku võttes on ju tegemist puiduressursi kokkuhoidmisega. Selliste trükiste maht ulatub Eestis tuhandetesse tonnidesse.
Meie eelnõu kohta on ka Keskkonnaministeerium arvamust avaldanud. Tegelikult aga on ilma neid arvamusi lugematagi selge, et valitsus ei ole ühe või teise asjaga või õigemini enamiku ettepanekutega, mis valitsusliitu mittekuuluv erakond esitab, nõus. Tooksin siin mõningad näited. Valitsuse arvamusavalduses väidetakse, et meie ettepanekut ei saa rakendada, kuna jäätmekäitluses on võimatu eristada nn ühekordsete ja perioodiliste trükiste jäätmeid muust vanapaberist ja papist. Ma küll ei kujuta ette, milline on see valitsusametnik, kes ei oska vahet teha ajalehel ja pappkarbil. Plastpakendeid ju sorteeritakse, juhin tähelepanu, küllaltki detailselt tootjani välja. Nii on tänapäeval automatiseeritult või poolautomatiseeritult – uskuge mind! – võimalik vahet teha, kas tegemist on pappkarbi või ajalehega. See ei nõua ei inimeselt ega automaadilt erilist oskust.
Tolles valitsuse vastuses arvatakse ka, et tootjavastutuse rakendamine on kuidagi kohatu. Aga vastupidi, tootjavastutuse rakendamine erinevate jäätmete tekitamisel on igati mõistlik skeem. See tagab ressursi taaskasutuse ning selle toetamine ja seaduste täpsustamine ressursi taaskasutamise osas on eelkõige majanduslanguse perioodil väga oluline.  Harjumus tooret taastekitada ei tohi kaduda. Seda enam, et keegi ei nõua iial sajaprotsendilist tootjavastutust – see oleks kindel protsent, mis lehtede-ajakirjade väljaandjad ja reklaamitrükkijad peaksid taastootmiseks koguma.
On täiesti selge, et sellisel tegevusel on keskkonnale – nii lokaalsele kui globaalsele – suur mõju, eelkõige väljendub see uue toorme koguste vähendamises. Praegu on paberi taaskasutamine suhteliselt episoodiline. Kui käia ja vaadata, mis me oleme teinud, seda, kui palju jõuab taaskasutusest välja jäävat paberit endiselt prügimägedele, siis on selge, et  taaskasutusmehhanismi käivitamine säärasel moel, nagu meie eelnõus on pakutud, on igati otstarbekas. Mul on tunne, et valitsuse vastuväited, mis teilegi lugemiseks on esitatud, kajastavad lihtsalt järjekordselt soovimatust tegelda temaatikaga, mis üldise keskkonna mõttes on oluline. Loomulikult, see uuendus nõuab teatavat pingutust ja teatavat keskendumist. Aga selle jaoks Riigikogu ongi, et suunata seadustega valitsuse tegevust radadele, mis ühiskonna ja tegelikult aina enam ka keskkonna seisukohalt on tähtsad. Lähtudes valitsuse vastuväidete pinnapealsusest, on minu palve ja soovitus teile siiski seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Väino Linde.

Kas kasutatud trükiste tagasivõtmise nõue peaks kehtima ka poliitilise reklaami puhul? Ja kui peaks, siis kas selle eest vastutaksid trükkijad või erakonnad?

Vastutaksid trükiste väljaandjad. Kui need on erakonnad – erakondadel on põhikirja järgi enamasti ka kirjastamisõigus –  ja kui üks erakond ütleb, et ta on selle või teise trükise kirjastaja, siis loomulikult ta vastutab. Kui te suudate oma ministrit veenda pärast selle eelnõu vastuvõtmist, et selle eest peab vastutama trükikoda, siis pääsete loomulikult taaskasutuse kohustusest.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat ja palume kõnepulti järgmise ettekandja, kelleks on keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Roheliste eelnõu nr 383, mis puudutab jäätmeseaduse § 29 täiendamist, arutas keskkonnakomisjon esmaspäeval, 15. detsembril. Eelnõu kohta oli selgitusi palutud andma Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk.
Natuke debatist, mis keskkonnakomisjonis toimus. Arutelu keerles põhiliselt selle ümber, kuidas on Eestis lood paberjäätmete taaskasutamisega. Ka tunti muret Räpina Paberivabrikus toimuva üle ja ma loodan, et Räpinast pärit majanduskomisjoni esimees meile läbirääkimistel selgitab, mis seal toimub.
Aga nüüd eelnõust. Plaanitakse täiendada jäätmeseaduse § 29, kuhu tahetakse lülitada  tootjavastutuspõhimõte. Soovitakse täiendada seaduse § 29 lõiget 4, lisades sinna ühekordsete perioodiliste trükiste jäätmete mõiste. Mis puutub tootjavastutusse kui sellisesse, siis tuleb kohe algatuseks öelda, et seda reguleerib jäätmeseaduses § 25, mis räägib probleemtootest ja nendest toodetest, mille puhul tootjavastutus kehtib. Näiteks patareid, akud, PCB-d sisaldavad seadmed, mootorsõidukid, nende osad, elektroonikaseadmed, vanad rehvid. Too on paragrahv, kus probleemtooteid käsitletakse. See on üks põhjus, miks meie arvates ei ole tegemist üldse õige paragrahvi muutmisega.
Teiseks, algatajapoolne ettekandja väitis siin, et siililegi on selge, milline trükis on ühekordne ja milline kahekordne. Aga küsimus ei ole ju mitte ainult trükistes, mis inimestele kõige rohkem silma hakkavad ja millest osa inimeste närve sööb – mõtlen seda, et meie postkastid on igasugust kraami täis. Tegelikult on küsimus ka vanapaberi ja pappjäätmete vastuvõtus. Omavalitsused on mures, et just nemad peavad selle kogumise ja transpordi kinni maksma. Muidugi on siin ka erandeid, paberjäätmetel on oma hind olemas.
Kokku võttes on endiselt üleval küsimus mitte ainult trükistest, vaid paberist kui probleemjäätmest. Ja seda see eelnõu ei lahenda. Probleem kui selline on õigesti püstitatud, ent kahjuks see eelnõu ei paku lahendust, mis paberi taaskasutamist tervikuna vajalikul määral muudaks. Keskkonnakomisjon jõudis oma arutelu lõpus seisukohale, et eelnõu võiks suures saalis arutada teisipäeval, 13. jaanuaril. Meie ettepanek on esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Aleksei Lotman.

Hea kolleeg! Kas sulle ei tundu, et keskkonnakomisjon on järjekordselt lasknud ennast Keskkonnaministeeriumi ametnikel pisut eksitada? Me kuuleme siin sedasama juttu, et probleem on keerulisem, komplekssem ja sellega tegeldakse. Sellega tegeldakse juba pikemat aega ja vist jäädaksegi tegelema. Kui nüüd esitatakse üks eelnõu, mis probleemi vähemalt osaliselt lahendaks, siis öeldakse, et ärme seda vastu võtame, sest probleemiga tegeldakse. Kas sulle ei tundu, et ametnikud on lihtsalt sind ja su häid kolleege koalitsioonis ninapidi vedanud?

Minule tundub, et hoopis rohelised püüavad kedagi ninapidi vedada, kui nad kinnitavad, et neil on probleemile pakkuda geniaalne lahendus. Kahjuks see nii ei ole!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Marek Strandberg.

Hea kolleeg! Kas keskkonnakomisjon ei tulnud konkreetse eelnõu puhul ühe asja peale? Nagu ettekandja jutust selgus, te tuvastasite, et probleem on olemas. Ja siis tuvastasite, et probleemi lahendus on välja pakutud vale paragrahvi muuta soovides, nagu ilmselt Keskkonnaministeeriumi ametnik teid eksitada on suutnud. Kas keskkonnakomisjonil ei ole tõepoolest nii palju selgroogu või oskust, et kõnealune muudatus, mida ka ettekandes siiski oluliseks peeti, lülitada õigesse paragrahvi? Majanduskomisjonis olen ma kogenud, et komisjon esitab õige sageli probleemi lahenduseks oma ettepaneku. Millest keskkonnakomisjonil selline laiskus?

Ma arvan, et see poleks lahendus, kui lihtsalt jäätmeseaduse § 29 muutmise seaduse asemel teha § 25 muutmise seadus.  Kõik aspektid tuleb läbi kaaluda: kellele see vastutus rakendub, kuidas seda teha, kas küsimus on kogu paberis või ainult  trükistes jne. Kui see selgus on olemas, siis loomulikult ei ole tähtis, kes eelnõu algatab. Aga nii lihtsalt kahjuks asi lahendust ei leia.

Kolleegidel rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Head kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Esimesena saab Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel sõna kolleeg Marek Strandberg.

Head kolleegid! Keskkonnakomisjoni ettekanne oli tõesti tähelepanuväärne. Ja seda selles mõttes, et mitte ainult Keskkonnaministeeriumi ametnik ei hämanud keskkonnakomisjonis, vaid ka komisjoni esimees suutis saalis olijatele jäätmeseadusest täiesti kummalise arusaama luua. Riigikogu asi peaks olema iga detaili üksikasjalikult käsitleda selles kontekstis, kuidas jäätmetega ringi käia. Kinnitan teile: tegelikult on konkreetses jäätmemajanduses enamik regulatsioone ikkagi valitsuse teha. Kõik need regulatsioonid ja mehhanismid on oma detailides valitsuse, Keskkonnaministeeriumi pädevuses ning tegelikult on küsimuse all lihtsalt ühetüübiliste jäätmete lisamine nimekirja, mille peale valitsus saab uued raamid kõikvõimalike rakenduste ja regulatsioonide kehtestamiseks. Säärase ühe muudatuse jõustamine jäätmeseaduses kohustaks valitsust tegema omapoolseid muudatusi ja täiendusi ning, uskuge või mitte, paberjäätmed muutuksid samamoodi käideldavaks ja selgemalt taaskasutatavaks, kogutavaks ja tootjavastutuse mehhanismis reguleerituks, nagu juba on kõikvõimalikud muud jäätmed – plastjäätmed jne, jne.
Kutsun teid veel kord üles veidi mõtlema ja siiski selle eelnõu poolt hääletama, vaatamata sellele, mida te kuulsite keskkonnakomisjoni esimehelt ja mida te olete lugenud valitsusametnike kirjapandust. Nad ei räägi alati päris õiget juttu. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Sulgeme läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja lükata eelnõu tagasi. Meil tuleb seda ettepanekut hääletada. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele keskkonnakomisjoni ettepaneku lükata Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud jäätmeseaduse § 29 täiendamise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 5 ja erapooletuid 1. Keskkonnakomisjoni ettepanek on toetust leidnud, eelnõu 383 on menetlusest välja langenud.
Head kolleegid! Meie tänane istung on lõppenud. Kena tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 10.24.