Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud minister! Hea Riigikogu! Head jätkuvat uut aastat! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu esimese töönädala esmaspäevast istungit. Palun, kolleegid, kes soovib üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali!

Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon esitab Riigikogu menetlusse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 ja § 61⁴ ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 ja § 25¹ muutmise seaduse eelnõu. Praeguseks on selgunud, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud ümberkorraldusi teha selliselt, et kõigile pensionäridele ja puuetega inimestele oleks tagatud pensioni ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste probleemideta ja tõrgeteta kättesaamine. Kahjuks näitavad viimasel ajal toimunud ümberkorraldused, et Reformierakonna soov on reformida iga hinna eest. Reformida ei saa reformide pärast. Seadussätte taga tuleb näha eelkõige inimest tema vajaduste ja elusaatusega. Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul on pensionide ja puudetoetuste maksmata jätmine põhiseaduse riive. Ka pensioni õigeaegne ja täielik kättesaamine on inimese seaduslik õigus ja seda õigust karistamatult rikkuda ei tohi. Seoses sellega esitabki Rahvaliidu fraktsioon seadusmuudatuse, mille eesmärk on lükata pensionide ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kättetoimetamise korra muutmine edasi ning jätkata pensionide ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kättetoimetamist seni kehtinud tingimustel, et säiliks võimalus saada pensioni riigi kulul postiga. Vähemalt tuleb seda jätkata niikaua, kuni üleminek uuele süsteemile on korrektselt ja kiirustamata ette valmistatud. Head kolleegid! Kui keegi avaldab kahtlust, et neid muudatusi ei jõuta teha, siis olen veendunud, et Riigikogu jõuab seaduse vastu võtta õigel ajal, kui on olemas koalitsiooni poliitiline tahe. Pöördungi kõigi Riigikogu liikmete poole palvega koostööks. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Minu teema on sõnnikuhoidlad. Nimelt on keskkonnakomisjon avastanud, menetledes veeseadust, mis just täna jõustus, et mõni väga kohusetundlik põllumees võib vaatamata väga raskele olukorrale hakata praegu tegema sõnnikuhoidlat, mida tal tegelikult üldse vaja ei ole. Selleks, et põllumeestel läheksid kõik asjad õigesti, annan ma keskkonnakomisjoni nimel üle veeseaduse § 26² muutmise seaduse eelnõu, et sellist asja ära hoida. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks eelnõu. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis juhatus võtab nad kolme tööpäeva jooksul menetlusse.
Head kolleegid! Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni 2008. aasta 17. detsembril algatatud asjaõigusseaduse § 143 muutmise seaduse  eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 17. detsembril algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 17. detsembril algatatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 19. detsembril esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse "Välismaksete kohta ühenduses" eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 15. jaanuar kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 9. jaanuaril esitatud seisukohad direktiivi, millega muudetakse nõukogu direktiive seoses aruandlus‑ ja dokumenteerimisnõuetega ühinemise ja jagunemise korral, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 22. jaanuar kell 18.
Head kolleegid! Kolmapäeval, s.a 14. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja rahandusminister Ivari Padar.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed Lembit Kaljuvee, Valeri Korb ja Eldar Efendijev on võtnud tagasi 2008. aasta 12. novembril majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile esitatud arupärimise nr 100 Narva Elektrijaamade olukorra kohta. Seega täna sellele arupärimisele vastamist ei toimu, sest arupärimine langes menetlusest välja.
Lugupeetud kolleegid! Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.
Läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Selle nädala päevakord on teie laudadel. Panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Nädala päevakord on kinnitatud.

Alustame tänastele arupärimistele vastamist. Riigikogu liikmed Helle Kalda, Inara Luigas, Aadu Must, Vladimir Velman ja Valeri Korb esitasid 20. novembril 2008 arupärimise töövõimetuspensionide väljamaksmise kohta. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister! Head kolleegid! Sotsiaalminister Maret Maripuu vastab täna 20. novembril esitatud Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele töövõimetuspensionide väljamaksmise korra kohta. Kindlasti on täna minister arupärimisele vastates pisut ebatavalises ja ebameeldivas seisus. Põhjendatult on ajakirjanduses viimasel ajal olnud esil küsimused, kas sotsiaalminister Maripuu astub tagasi või vabastatakse ametist, kas sotsiaalminister on tekkinud kriisile reageerinud adekvaatselt või on proovinud vastutust lükata kantsleri kaela, kas Maripuu on loonud olukorra, kus pensioniametil on probleeme seaduse rakendamisega, ja kuidas Sotsiaalministeeriumist alguse saanud sotsiaalepideemia lahendatud saab. Sotsiaalminister on rõhutanud oma soovi ja vajadust ametisse jääda. Seda enam ootame temalt arupärimisele sisulisi vastuseid, et nii see saal siin kui ka Eesti ühiskond veenduksid Maripuu sobivuses ministeeriumi juhtima ja tema alluvuses puhkenud kriisi likvideerima. Olukord meie sotsiaalsüsteemis on kontrolli alt väljumas. Me ootame Maripuult täna sisulisi vastuseid meie küsimustele, mitte poliitilist demagoogiat. Me tõesti soovime, et sotsiaalminister näitaks ennast täna oma ala hästi ja sisuliselt tundva spetsialistina, mitte sisutühja poliitikuna, nagu teda ajakirjanduses viimasel ajal on nimetatud. Loodan, et meid kõiki siin saalis, sõltumata erakondlikust kuuluvusest, huvitab, et Eestis puhkenud sotsiaalsfääri kriis ei laieneks ja selle tõttu ei kannataks süütud inimesed, kes on õigustatult ära teeninud riigi toe. Me väga loodame, et sotsiaalminister on meiega sama meelt ja tõestab seda hetke pärast meie küsimustele sisulisi vastuseid andes.
Maret Maripuu on Tallinnas Mustamäel korduvalt kandideerinud poliitik. Mustamäe valijate hulgas on palju neid, keda puhkenud sotsiaalkriis on otseselt puudutanud. Valijad ootavad Maripuult konstruktiivsust ja vastutustunnet tekkinud olukorra lahendamisel, sõltumata sellest, kui kauaks ta ametisse jääb. Ma väga loodan, et sotsiaalminister suhtub austuse ja lugupidamisega oma valijate ootustesse ning vastab täna arupärimisele sisuliste vastuste ja ettepanekutega. Riigikogu tööaja demagoogiaga täitmine ei oleks mitte ainult meie aja raiskamine, vaid ka valijate ootuste petmine. Me väga loodame, et sotsiaalminister on tekkinud olukorrast teinud oma järeldused ja me saame täna konstruktiivsed vastused. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helle Kalda! Palun, lugupeetud sotsiaalminister, teid kõnepulti!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan Riigikogu liikmete Helle Kalda, Inara Luigase, Aadu Musta, Vladimir Velmani ja Valeri Korbi esitatud arupärimisele töövõimetuspensionide väljamaksmise kohta.
Enne konkreetsete küsimuste juurde minekut pean vajalikuks selgitada põhimõisteid, et me räägiksime ühest ja samast asjast.
Töövõimetuspensionäre oli 2008. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga 71 000, neist puudega oli 38 000 inimest. Töövõimetus tähendab, et inimene ei saa töötada täies mahus, ja töövõimetuspensioniga püüab riik seda korvata. Alla 100% töövõime kaotuse korral eeldatakse, et inimene on suuteline kas või osaajaga töötama. Püsiv töövõimetus määratakse tähtajaga kuus kuud kuni viis aastat, lähtudes inimest raviva arsti antud terviseseisundi kirjelduses esitatud andmetest.
Mis siis juhtus? 2007. aastal võttis Riigikogu vastu uue seaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 2008. 1. oktoobrist pidi hakkama kehtima uus kord, kuidas määrata puudeastmeid. Seoses üleminekuga uuele puudeastmete määramise korrale juhtus nii, et 1885 inimese töövõimetuspensioni väljamaksmine hilines. Oluline on rõhutada, et ka neile on tänaseks pension välja makstud. Viivitused olid üle pooltel juhtudel kuni 5 päeva ja 155 juhul 1800‑st kuni 45 päeva. Just selle viimase grupi, 155 inimese kohta võime tõepoolest öelda, et inimesed sattusid üliraskesse majanduslikku olukorda. Riigi mure on ka see, kui näljas ja viletsuses on üks inimene, aga 155 ei ole siiski kümned tuhanded, nagu oleme lugenud ajakirjandusest. Tänaseks on töövõimetuspensionid välja makstud ja see probleem on lahendatud.
Probleeme on meil veel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste korrektsel väljamaksmisel. Puudega tööealise inimese toetused jäävad vahemikku 260 kuni 840 krooni. Lihtsustatult öeldes on puudetoetus töövõimetuspensionile lisaks makstav summa, mille eesmärk on eeskätt katta osaliselt need lisakulutused, mis on puudest tingitud, näiteks spetsiaalne transport. Siin ongi see kitsaskoht. Kui varem maksti puudetoetust lähtuvalt puude raskusastmest, siis see muudatus, mis 1. oktoobrist kahjuks ei käivitunud, pidi lähtuma iga inimese konkreetsest vajadusest. Mõte oli selles, et me saaksime inimesi aidata lähtuvalt iga inimese konkreetsest vajadusest. Hetkel oleme toetused välja maksnud raske ja sügava puudega inimestele miinimummääras. Toetusi pole tähtaegselt makstud 2400‑le keskmise puudega inimesele, kelle hulgas on ka need, kes on taotluse esitanud esmakordselt. Esimesed õiges suuruses lisakulutuste väljamaksed on võimalik teha veebruaris. Märtsi jooksul tehakse tasaarvestused.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus jõustus, nagu ma ennist ütlesin, 1. jaanuaril 2008. aastal. Seadusmuudatuse tulemusena tõusid 2008. aastal tööealiste puuetega inimeste igakuised sotsiaaltoetused 30%. Probleem on selles, et me tahtsime muuta lähenemise individuaalseks ja see muudatus pidi jõustuma 1. oktoobril, kuid kahjuks on infotehnoloogiliste süsteemide mitteõigeaegse valmimise tõttu siin tekkinud viivitus.
Aga nüüd vastused konkreetsetele küsimustele, mis on esitatud.
Esimene küsimus: "Miks ei suutnud ministeerium uut süsteemi käivitada nii, et ei kannataks need, kes on nagunii õnnetus olukorras, kes on ühiskonnas kõige nõrgemal positsioonil?" Pole mõistlik eeldada, et sotsiaalminister Jaak Aab alustas süsteemi muutmist selleks, et teha kellelegi halba ja teha puuetega inimesed õnnetuks. Siiralt usun, et minu eelkäija motiivid olid igati inimsõbralikud ja eesmärgiks oli saavutada riigi sotsiaalsüsteemi parandamine. Jätkasin tema alustatut, eeldamata seejuures, et ministeeriumi korralduslike probleemide tõttu võivad ootamatult ilmneda probleemid, mis viimases väljundis teevad haiget paljudele Eesti elanikele. Iga uue süsteemi käivitamine on keerukas ning toob endaga kaasa muudatusi. Kahjuks ei osanud me näha ette nüüdseks ilmnenud kitsaskohti. Uus süsteem on välja töötatud koos puuetega inimestega ning kooskõlastatud perearstidega. Reformi eesmärk oli ja on, et inimene saaks abi lähtuvalt individuaalsest vajadusest ning talle kompenseeritaks need kulud, mis tekivad, kui ta on aktiivne. Vana süsteem lähtus sellest, et puuetega inimesed peaksid püsima kodus. Muudatuse eesmärk oli aidata inimestel aktiivsemalt osaleda ühiskonna elus ning osaliselt kompenseerida sellest tekkivad lisakulud.
Teine küsimus: "Kui oli ette näha, et süsteem ei käivitu tõrgeteta, siis miks ei võetud mitte midagi ette?" Aus vastus on see, et kui me oleksime osanud seda tõrget ette näha, siis oleksime me midagi ka ette võtnud. Mitmedki töökorralduslikud vead ilmnesid just nimelt selle kaasuse puhul. Alles puudetoetuste väljamaksmise ebakorrektsuse selgumine tingis siseauditi, millest järeldub kurb tõsiasi, et ministeeriumi osakondade vahelise kehva töökorralduse tõttu ei suudetud ette näha IT‑lahenduste mittetähtaegset valmimist. Kui probleem lõpuks ilmnes, pöörati kohe kogu tähelepanu püsiva töövõimetuse tuvastamise protsessile, kuna töövõimetuspension võib olla puudega inimese peamine sissetulek.
Kolmas küsimus: "Kas ja kuidas töövõimetuspensionäre teavitati sellest, mis neid ees ootab?" Siin ongi kõige olulisem kitsaskoht ja siin on ka kõige suurem erinevus erafirma ja riigimasina vahel. Sel ajal, kui pank teeb kõik endast oleneva, et oma klienti säilitada, ta teavitab neid ükshaaval, rahuldus Sotsiaalkindlustusamet üheainsa pressiteatega. Kardan, et üks meie haldusala probleeme ongi see, et me tajume ennast rohkem riigiorgani kui teenindusasutusena. Pole sellist seadust, käskkirja ega määrust, mis keelaks riigiametnikul olla hooliv ja kaastundlik. Need omadused on mingil määral kasvatatavad. Olen mõelnud sellele, kuidas pakkuda ametnikele paremat koolitust, eelkõige suhtlemistasandil. Ma ei usu, et siin muutuks midagi üleöö, kuid kui me ei alusta ministeeriumi uue organisatsioonikultuuri kujundamisega juba praegu, siis ei tule seda kunagi. Siinkohal tahan tänada kõiki oma kolleege ministeeriumis ja Sotsiaalkindlustusametis, meie partnereid kohalikes omavalitsustes, puuetega inimeste organisatsioonides, kes selles haldusliku segaduse olukorras tegutsesid iseseisvalt, mõistlikult ja inimlikult. Neile ametnikele kuulub suur tänu ja nende abiga me püüame kitsaskohad võimalikult kiiresti likvideerida.
Neljas küsimus: "Millal hakkab Sotsiaalministeerium töövõime kaotanud inimestesse suhtuma osavõtlikult ja lakkab neile omalt poolt kannatusi ja katsumusi valmistamast?" Kordan juba öeldut. Ei reformi algatanud Jaak Aab, mina ega ka küllap mitte keegi ministeeriumi töötajatest pole seadnud endale eesmärgiks kannatuste tekitamise. Arvan, et sellekohased eeldused on lihtsalt küünilised. Kuid tõsi on ka see, et mitte kõik meist pole alati andnud endale aru sellest, et meie halduslikel tegevustel, otsustel, paberimajandusel on olemas ka puhtinimlikud tagajärjed. Just sellepärast ei esitanud ma eespool kõiki asjakohaseid arve. Rohked arvud muutuvad statistikaks, mille taha kaovad üksikud inimesed oma muredega. Kui ma eespool esitasin tegelikud suurusjärgud, mis on kordades väiksemad kui avalikkuses arvatud, ei tähendanud see seda, et ka üks selline juhtum poleks liiga palju. Kunstnik Pablo Picasso on öelnud: "Leonardo da Vinci "Mona Lisa" on määratult odav võrreldes ühe lapse pisaraga."
Viimane küsimus: "Kuidas heastab Sotsiaalministeerium nendele inimestele tekkinud moraalse ja materiaalse kahju?" Ma arvan, et me peame andma endast kõik, et süsteem kiiresti ja laitmatult tööle hakkaks. Samuti on meil kokkulepe Eesti Puuetega Inimeste Kojaga ja seeläbi ka teiste puuetega inimeste organisatsioonidega. Me saame kokku, me arutame nii moraalse kui ka materiaalse kahju üle ning leiame parimad võimalused, kuidas seda hüvitada. Kõik need inimesed, kellel on tekkinud otsest kahju (me oleme seda ütelnud), võivad kohe pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole. Me püüame leida igale inimesele individuaalse lähenemise. Aitäh!

Suur tänu, proua minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle asjaga läks meil jälle nii, nagu on ammu öeldud: tahtsime, kuidas parem, aga läks nagu alati. Te väitsite, et kõik ametnikud olid hoolivad ja kaastundlikud ning neile kuulub selle eest suur tänu. Minu küsimus on võib-olla natuke teisest vallast, aga lihtsam: kas te loeksite nimeliselt üles need isikud, kellele me tänu ei peaks avaldama ja kes sellises inimesi mõnitavas olukorras süüdi on? Nimeliselt, kui võimalik.

Aitäh! Me peaksime täna küsima, mis on meie eesmärk. Ma arvan, et meie eesmärk on see, et süsteem hakkaks toimima ja et igaüks ministeeriumis annaks selleks oma panuse. Me oleme andnud hinnangu oma inimeste käitumisele. On olnud probleeme ministeeriumi eri osakondade vahel. Kui IT‑osakond kuulutas välja riigihanke, kui selgusid tähtajad, siis oleksid nad pidanud kohe andma nendest teada sotsiaalala asekantslerile, et me oleksime suutnud adekvaatselt reageerida. Praegu oleme kogu oma tegevuse suunanud sellele, et probleem saaks kiiresti lahendatud ja need inimesed, kes on pidanud kannatama meie haldussuutmatuse pärast, saaksid neile kuuluvad toetused kiiresti kätte.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Siin on mitu korda kõlanud Jaak Aabi nimi. Ma ütleksin nii (ja väga paljud inimesed, kellega ma viimasel ajal olen rääkinud, on seda ütelnud), et vastupidi praegusele olukorrale, kui ministeeriumilt ühtegi vastust ei saa, saadi sel ajal, kui Jaak Aab oli minister, alati need vastused ja ei olnud kahtlust, kelle huve minister kaitseb. Ma toon ühe näite. Inimesed on küsinud ministeeriumilt, et kui kirja toob postiljon koju kuue krooni eest, miks siis pensioni kojukanne nii kallis on. Loen teile ette vastuse: "Selle summa juures on palju tegureid. Üks on sularahakäitlus, millel on karmid reeglid ja mille tõttu teenus ilmselt ka nii kallis on." Kui ma teemat edasi arendan, siis ma küsin: kuidas inimesed peaksid ikkagi aru saama, kes kaitseb vähekindlustatud inimesi, milline ministeerium ja minister nendega tahab selgelt ja konkreetselt suhelda ja mispärast see teenus, juhul kui kojukannet soovitakse, maksab 60 krooni ühe korra eest?

Aitäh! Ma mainisin siin kahel korral Jaak Aabi nime, tahtes öelda seda, et tema ajal alustati kontseptsiooni väljatöötamist, mis puudutab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste süsteemi muutmist. Mina läksin selle süsteemiga edasi. Ma arvan, et see on õige, et me läheneme igale inimesele individuaalselt. Ma ei tahaks, et need mured, mis on tekkinud seetõttu, et ministeerium ei ole suutnud õigeaegselt IT‑süsteeme tööle panna, tekitaks selle, et me ütleksime, et see uus kord on paha. Ma olen nõus sellega, mida on öelnud Eesti Puuetega Inimeste Koda, mida on öelnud perearstid, mida on öelnud eksperdid, et see uus süsteem, mis läheneb igale inimesele individuaalselt, on hea ja õige. Probleem on selles, et õigel ajal ei suudetud IT-lahendustega jõuda niikaugele, et see süsteem oleks kohe rakendunud. Kui me räägime pensionide kojukandest, siis selle summani, 60 krooni, jõuti läbirääkimistel Eesti Postiga, selle hinnaga on nad olnud nõus teenust pakkuma.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma saan teie ettekandest ja esinemisest aru, et teile alluvas ministeeriumis on kõik parimas korras. Siit tekib mul paar küsimust. Kui kõik nii hästi on ja te olete nii hästi töötanud, miks siis peaminister kaalub teie väljavahetamist ministrikohalt? Teiseks, kui te ütlete, et asekantsler ja kantsler olid süüdi selles väikeses apsakas, miks te siis kantslerit ametist vabastades teda kopsakalt premeerisite, koondamishüvitist määrates?

Ma ei ole kordagi öelnud, et ministeeriumis on asjad korras. Ma olen öelnud, et see juhtum tõi välja kitsaskohad. On hea, et need välja tulid. Väga kahju, et see tuli välja nii valusalt, et seetõttu pidid kannatama paljud inimesed. Meie ülesanne on teha praegu kõik selleks, et süsteem hakkaks tööle ja inimesed saaksid oma toetuse kätte.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Miks ei teavitatud puuetega inimesi ja nende organisatsioone, et niisugune arusaamatus on tekkinud ja et pensionid jõuavad oktoobri asemel paljudele alles jõuluks kätte, ning sotsiaaltoetused ja vaheraha alles märtsis? Siis oleks ju kõik lahendatud olnud. Miks ikkagi kehtestati see uus kord vaid nädalapäevad enne seda, kui see määrus pidi jõustuma?

Aitäh! Siin oli mitu küsimust ühe küsimuse sees, aga püüame kuskilt vastama hakata. Kui ma arupärimise ühele küsimusele vastasin, siis tõin ma välja oma arvates riigiaparaadi kõige olulisema kitsaskoha, milleks on suhtlemine ja teavitamine. Kahjuks ei ole sotsiaalteemad igapäevaselt nii huvitavad, nad tulevad meedia orbiiti vaid siis, kui on mingisugune probleem. Tunnistan, et siin ongi meie kõige olulisem kitsaskoht. Kui probleem tuli ilmsiks, hakati seda kohe kiirelt lahendama, aga ei suudetud anda puuetega inimeste organisatsioonidele nii kiiresti ja nii palju teavet, kui vaja oleks olnud. Meie inimesed on kohtunud puuetega inimeste katusorganisatsioonidega ja on leppinud kokku, kuidas parandada omavahelist suhtlemist, et kiiresti liiguks info selle kohta, milline on konkreetne tagasiside. Võin teile öelda, et tegemist on väga valusa õppetunniga ja sellest õppetunnist on õppinud iga ministeeriumi ametnik. Ma usun, et me kõik oleme teinud sellest omad järeldused ja anname endast kõik, et mitte kunagi enam sellist juhtumit ei ilmneks.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ühest vastusest jäi jälle kõlama, et riigihanke venimisest IT osas ei informeeritud õigel ajal vastavat asekantslerit. Aga pressi vahendusel oleme teada saanud, et sellest venimisest on juba 2007. aasta oktoobris või novembris ministrit informeeritud, oli teatatud, et see ei jõua õigeks ajaks valmis ja aega selle n‑ö ohu kõrvaldamiseks oli ikka piisavalt palju, peaaegu aasta või rohkemgi. Miks see signaal jäeti tähelepanuta ning nüüd ikka ja jälle püütakse teha nägu, et see tuli ootamatult ja keegi pole teid õigel ajal informeerinud? Väidetavalt informeeriti õigel ajal.

Mul on väga hea meel, et me saame seda küsimust siin põhjalikult arutada. Kui valmistati ette puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusi, siis oli ka Eesti Puuetega Inimeste Kojas väga pikalt arutlusel see, millal peaks seadus jõustuma. Nagu ma ütlesin, tõi see kaasa toetuse 30%‑lise kasvu. Kuna sel hetkel olid arutlusel võimalikud IT-lahendused, siis olime me ühiselt veendunud, et 1. jaanuarist 2008 ei ole võimalik kehtestada uut puude määramise korda, ja me otsustasimegi, et 1. jaanuaril tõusevad toetused ning 1. oktoobriks kehtestatakse uus kord. Kui eelnõu läks majasisesele kooskõlastusringile, oli see edasilükkamine juba toimunud. Vahepeal arutati jõustumist ka märtsis ja juulis. Kui me räägime IT‑lahendusest, siis ka see, et toetused sai 1. jaanuarist välja maksta uues suuruses, nõudis IT‑lahendusi. Nendega me tulime õigel ajal toime ja 1. jaanuarist 2008 suuremad puudetoetused inimesteni jõudsid. Milles oli probleem? Probleem oli selles, et kui kuulutati välja riigihange, laekus üksainuke pakkumine ja sõlmiti leping, siis lepingus olid ka firma antud tähtajad, ja kui kantsler allkirjastas lepingu ja nägi, et mitte kõik seda probleemi käsitlevad IT‑lahendused ei saa valmis 1. oktoobriks, oleks kantsler kui haldusala administratiivjuht pidanud juhtima sellele tähelepanu, me oleksime jõudnud teha seadusmuudatuse ja uue korra rakendamise edasi lükkama. Aga kahjuks ei suutnud ta viia kokku määrust ja konkreetset riigihanget. See on lubamatu.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud proua minister! See IT‑asi on ainult pool häda. Perearstid kurdavad hoopis seda, et nad peavad nüüd ekspertiisiks vajalikud dokumendid ette valmistama ja patsiendi seisundile hinnangu andma, aga üleminek tehti nii rutakalt, et siiani pole isegi juhendit, mille alusel nad peaksid inimeste seisundit hindama. Nii ütles Diana Ingerainen, kes on perearstide seltsi juhatuse liige. Mida te selle kohta ütlete? See ei puuduta enam IT‑lahendusi, vaid muud asjaajamist.

Aitäh! Alates probleemi ilmsikstulekust võtsime me ette kõik need vahelülid, kes nii seaduseelnõu kui ka määruse on kooskõlastanud. Määruse on perearstid kooskõlastanud. Me oleme kontrollinud kõiki neid lülisid, mis meil vahepeal on, me saime eelmisel nädalal kokku perearstidega, me täpsustasime nende probleeme, ja täna võin ma öelda, et meil perearstidega erinevaid arusaamisi ei ole. Tänane Eesti Päevalehe artikkel oli minu jaoks teatav üllatus. Reedesel kohtumisel perearstidega leidsime me kõikidele nende väljatoodud kitsaskohtadele lahendused ja ka perearstid ütlesid, et väga oluline on selle uue süsteemiga edasi minna. See on aus ja õiglane inimese jaoks, see lähtub inimese individuaalsetest vajadustest ja me kõik ühiselt panustame, et kitsaskohad saaksid likvideeritud.

Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma luban endale ka natuke teha kolleeg Marika Tuusi. Mul on selline kahene küsimus, aga võib-olla natuke teises tonaalsuses. Kui me püsime selles teemas – töövõimetuspensionide väljamaksmine –, siis kas ma saan õigesti aru, et sellel nädalal ei tohiks ajakirjandusse enam kuskilt välja ujuda ühtegi sellist juhtumit, kus keegi saaks väita, et tema ei ole just nimelt töövõimetuspensioni kätte saanud? Iseküsimus on see, mis puudutab puudetoetusi. See oli küsimuse esimene pool. Teine pool on see, kas tänaseks päevaks on keegi reaalselt pöördunud ministeeriumi poole, mis puudutab mingisugust moraalset või reaalset kahju.

Aitäh! Vastus küsimusele, kas täna võib olla mõni inimene, kes ütleb, et ta ei ole töövõimetuspensioni kätte saanud. Süsteem toimib, aga nagu sa endise ministrina tead, peab töövõimetuspensioni saamiseks inimene esitama avalduse, ta peab läbima arstliku kontrolli jne. Ka nende viivituste puhul, millest me rääkisime, tuleb vaadata igal juhul eraldi, kelle vea tõttu on viivitus tekkinud. Kas viivitus on tingitud sellest, et dokumendid, mis esitati pensioniametisse, olid vigased? Kas viivitus on tingitud sellest, et arst ei vaadanud dokumente läbi selle tähtaja jooksul, mis ette oli nähtud, või kas on ametis ületatud menetlustähtaegu? Nii et kui on mõni inimene, kellel on mure, et ta ei ole saanud oma töövõimetuspensioni kätte, siis peaks ta võtma ühendust pensioniametiga, kus talle osatakse vastata, lähtuvalt tema konkreetsest juhtumist. Süsteem toimib ja siin ei saa olla ühtegi rakendusviga, mille tõttu inimene ei saaks kätte oma töövõimetuspensioni.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vabandust! Ma unustasin küsimuse teise poole ära. Küsiti, kas ministeeriumile on esitatud pretensioone. Tänaseni ei ole minu teada mitte ühtegi kahjunõuet meile esitatud. Meil on olnud konstruktiivseid arutelusid erinevate inimestega, aga ka neid pöördumisi ei ole olnud massiliselt.

Head kolleegid! Palun esitage üks küsimus korraga! Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Kas mulle aega ka antakse?

Antakse, antakse! Palun uuesti, Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Algatuseks repliik, et keegi polegi vaidlustanud seda, et tegelikult see uus süsteem, mida Jaak Aab alustas ja mida teie jätkasite, ongi hea ja õige süsteem. Aga minu küsimus puudutab ikkagi sedasama vassimist ja valetamist. Kuni 7. jaanuari Eesti Päevalehe infoni te väitsite, et te ei ole sugugi kursis sellega, et mingid probleemid on tekkinud. Kui Eesti Päevaleht selle välja tõi, siis teie retoorika muutus. Siis hakkasite te hämama sellel teemal, et kantsler andis allkirja ja teie ei teadnudki midagi ja pärast seda teie kirjutasite ka sellele alla. Kõike seda lugedes ja kuulates tekib mul küsimus, kas me ikkagi saame teid usaldada. Kas te tegelikult selle töö ära teete? Kas te suudate oma alluvad nii tööle panna, et me usume, et sellest süsteemist saab tõepoolest asja? Kas ikkagi ei peaks andma teisele inimesele võimaluse need asjad korda teha?

Võimaluse andmine on alati iga inimese subjektiivne arvamus. Ma usun, hea küsija, et need aastad, kui me Tallinna linnas koostööd tegime, ei olnud meil probleeme, vaatamata sellele, et ma teie viimasest artiklist Õhtulehes lugesin, et ma ei saanud tööga hakkama ka Tallinna Linnavolikogus. Ma usun, et te ei valetanud, arvatavasti te lihtsalt ei mäletanud hästi, aga Tallinnas avaldati mulle umbusaldust seetõttu, et jõudude vahekord Tallinna Linnavolikogus oli muutunud, mitte seetõttu, kas ma volikogu esimehena tööga hakkama sain või mitte. Ma ei usu, proua, et teie valetaksite. Te kindlasti lihtsalt ei mäletanud. Aga mis puudutab minu vastuseid Eesti Päevalehele, siis ei saa ma öelda, et ma oleksin valetanud. Ma olen alati rääkinud sellest, mis hetkel ma midagi teada sain. Me räägime eelnõude kooskõlastamisest, mina olen rääkinud määrustest. Aga arvatavasti jääb siia alati selline vahe, kus on oluline ka see, milline on teise poole tahe midagi kuulda ja aru saada.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Proua minister! Minul oli valus kuulata teie esinemise sissejuhatust. Te hakkasite ennast kohe õigustama, hakkasite rääkima, et neid inimesi ei olnud tuhandeid, vaid olid sajad, ja et ametnikud on koolitamata. Te hakkasite nagu õigustama seda, mis juhtunud on. Mulle jäi mulje, et tegelikult ei ole te aru saanud ega tunnetanud, et ei olegi võimalik nendele inimestele seda kuidagi kompenseerida, nendelt te andestust niikuinii ei saa. Aga te suhtute sellesse asjasse kuidagi niimoodi, et koolitame ja teeme ära. Kas tõesti Sotsiaalministeerium tahabki niimoodi edasi minna?

Ma vaidlen teile tõsiselt vastu ja olen väga kurb, et te ei kuulanud minu vastust. Minu vastus oli väga ühene. Kuigi see arv, kui palju inimesi konkreetselt kannatas, oli väiksem kui see, mis ajakirjanduses välja toodi, on Eesti riigi jaoks oluline iga inimene. Kui ka üks inimene tunneb puudust ja kannatab, on see suur tragöödia ja me peame mõtlema, mida teha, et midagi sellist ei saaks tulevikus mitte kunagi juhtuda.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tegelikult ongi tragöödia praeguses hetkes, sest on ikkagi tuhandeid inimesi, kes nende reformide käigus on jäänud hammasrataste vahele, kes ei ole tänaseks üht‑ või teistmoodi oma ettenähtud rahasummat kätte saanud või kes peavad ootama veel mitu kuud, et teada saada, missugune tema puudeaste on. Te olete, proua minister, lubanud (te ütlesite seda 9. jaanuaril), et võtate kohustuse maksta puuetega inimestele, kes toetusrahast kuudeks ilma on jäänud, viivist. Kui suur on viivise protsent, millisest summast võiks jutt olla ja kes selle riigile tekitatud kahju kinni maksab? Ma omalt poolt arvan, et seda ei peaks küll mitte maksumaksja tegema.

Aitäh! Kehtivad seadused ei võimalda riigi poolt hilinenud rahamaksete eest viivist nõuda. Kui me vaatame, milline on kehtiv praktika, kui inimene ise on riigile võlgu, siis määraks on 0,06%. Kui me võtame need summad, mis puudutavad puuetega inimesi, siis need on lubamatult väikesed. Nagu ma ütlesin ka vastuses arupärijatele, on meil plaanis kokku saada puuetega inimeste katusorganisatsioonidega, et koos arutada, mismoodi oleks kõige parem kompenseerida seda kahju, mis on tingitud sellest, et puudetoetused on hilinenud. Aga ma kordan veel kord: kui selle viivituse tõttu on inimesed saanud vahetut kahju, siis on neil võimalus pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole, kus me saame iga üksikjuhtu analüüsida.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Kas Sotsiaalministeerium on juba toetuste ja pensionide kohaletoimetamiseks jalgrattad muretsenud, nagu peaminister Andrus Ansip soovitas? Ei ole mõeldav, et peaminister sellise tõsise teemaga nalja teeb. Või mis te arvate, tegi ta ikkagi nalja?

Aitäh! Mulle jääb arusaamatuks, kas te peate silmas töövõimetuspensionide ja puuetega inimeste toetuste temaatikat või pensionide kojukannet. Kui me räägime pensionide kojukandest, siis praegu Sotsiaalkindlustusameti kõik osakonnad töötavad väga tõsiselt, et saada kontakti kõigi inimestega ja leida neile parimad lahendused. Kui me räägime puudetoetusest, siis, nagu ma ütlesin, praegu saab maksta miinimumsummas ja me ootame süsteemi käivitumist sellel kuul, et saaks hinnata iga inimese individuaalset vajadust konkreetse toetuse järele.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh! Hea sotsiaalminister! Iga süsteemi käivitamine on probleemne ja tegelikult on see kogemus üsna kurb. Aga kahjuks peame me jälle toetuma meediale. Täna hommikul arutleti meie uue e‑tervishoiu teemal. See uus tervishoiukava oli Riigikogus pikalt arutusel ja sai vesteldud üsna pikalt sinu kui sotsiaalministriga. Selle uue süsteemi rakendamisega loomulikult selliseid väljamaksmisi seotud ei ole, aga siin on ju selgelt näiteks turvariskid. Kas selle uue süsteemiga ei juhtu jälle nii, et me mingil hetkel arutleme ja mõtleme, et oleks võinud teistmoodi teha, või on juba seda ette nähtud ja natukene selle rakendamist edasi lükatud?

Riigikogu kehtestas, et e‑tervis peab rakenduma aastaks 2013. Praegu erinevad asutused katsetavad seda. Kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega, siis ei saa me siin teha mingit järeleandmist, et kuskil võiks olla mingisugune lünk sees. Pilootasutused on oma tööga hakkama saanud. Eri tervishoiuasutused on tööga erineval kaugusel, sõltuvalt sellest, kuidas nad on saanud Andmekaitse Inspektsioonist lube jne. Me väga tõsiselt jälgime neid protsesse, eelkõige seda, et ei tuleks ühtegi hinnaalandust, mis puudutab turvalisust.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud sotsiaalminister! Teie algatatud reformi enim tähelepanu saanud külg on loomulikult see, et alates novembrist on paljud puuetega inimesed jäänud toetusest ilma. Aga samas on selle reformiga kaasnenud see, et paljudelt inimestelt on ära võetud endised puudeastmed ja töövõimetusprotsendid. Ma saan aru, et Reformierakond on teie kui sotsiaalministriga väga rahul. Kas see võib olla seotud sellega, et pensionärid on saanud väga karme äraütlemisi seoses pensionide kojukandega, nagu avalikkus on teada saanud, samuti on nendelt inimestelt arusaamatutel põhjustel ära võetud puudeaste või töövõimetusprotsent? Kas see tuleneb kokkuhoiupoliitikast kõige nõrgemate arvel?

Aitäh! Alustame tagantpoolt. Küsimuses öeldi, et pensionärid on saanud karme otsuseid. Kõigil inimestel, kes on saanud eitava otsuse ja kes arvavad, et tegemist on ebaõige otsusega, on võimalus esitada vaie ja see avaldus vaadatakse veel kord üle. See ei ole küll hea põhjendus, aga kui pensioniametid on sel perioodil vaadanud läbi 145 000 inimese taotlusi, siis on täiesti loomulik, et võib-olla mõni viga on sisse sattunud. Kõik pensionärid, kes tunnevad, et nende kohta on tehtud ebaõiglaselt karm otsus, saavad esitada vaide ja nende avaldus vaadatakse pensioniametis uuesti läbi. Kui me hakkasime tegema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste reformi, õigemini, selle põhikontseptsioon pandi paika juba eelmise ministri ajal, siis lähtuti sellest, et tööealistele puuetega inimestele ei määrata enam puuet, vaid kui toetuse suurus on 260 kroonist 840 kroonini, siis lähtutakse inimese ankeedist ja ekspertarsti arvamusest ning hinnatakse, milline on inimese individuaalne vajadus kõrvalabi kulutuste osaliseks kompenseerimiseks. Kui enne oli 260 krooni, kõige kõrgem aste oli 840 krooni ja vahepeal oli ka üks aste, siis nüüd saab teha otsuseid selle summa sees, et anda inimesele abi lähtuvalt tema individuaalsest vajadusest. Kui me räägime töövõimetusprotsentidest, siis seda otsustab konkreetne arst inimese tervislikust seisundist lähtuvalt. Oluline on, et süsteem oleks üheselt arusaadav. Siin annab hinnanguid ikkagi arst, lähtudes inimese terviseseisundist. Nii et tegemist on individuaalse lähenemisega.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Olen saanud informatsiooni, et Sotsiaalministeerium on koostanud kõikidele maakondadele kvoodid, kui palju on võimalik kätte saada pensione ja toetusi ja milline on see inimeste hulk. See tähendab, et plaan ei ole tehtud mitte selle järgi, milline on reaalne vajadus, vaid plaan on tehtud Sotsiaalministeeriumi suva järgi, seesama nimetatud 145 000 inimest. Kas olukord on ikka päris normaalne, kui me neid inimesi, kes kõige rohkem vajavad riigi hoolt, tuge ja hoolivust, loksutame, palume nendel vaideid esitada? Jutt ei ole mitte ainult mõningatest vigadest, vaid neid inimesi on kümneid-kümneid ja neid tuleb järjest juurde.

Aitäh! Juhin tähelepanu, et tänane arupärimine keskendub töövõimetuspensionide väljamaksmisele, mitte pensionide kojukandele. Aga pean oluliseks öelda, et Sotsiaalministeerium pole esitanud mitte ühtegi kvooti. Täna olid Tallinnas koos kõikide piirkondade pensioniametite juhid. Meie ühine palve kõikidele oli, et tuleb lähtuda inimese avaldusest, iga inimese konkreetsest vajadusest ja otsus tuleb teha lähtudes sellest, mis on inimesele parim. Siin ei ole küsimus selles, milline on konkreetne kvoot, seda ei ole. Paluksin sellist laimu mitte levitada!

Head kolleegid! Jääme ikka teema juurde. Arupärimine on töövõimetuspensionide väljamaksmise kohta. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea sotsiaalminister! Olles ka teatud perioodi ministriametit pidanud, ütlen, et ma ei tahaks kuidagi teie nahas olla. Tunnen kaasa! Te rõhutasite oma vastustes, et te usute, et Sotsiaalministeeriumi ametnikud on vigadest aru saanud ja neist õppinud. Ma toon ühe konkreetse näite. Möödunud nädalal pöördus minu poole Kuressaares lugupeetud inimene Bruno Pao, kes helistas Sotsiaalministeeriumi infotelefonile, ootas 14 minutit, et keegi teisel pool toru võtaks, ja küsis represseeritutoetuse mittesaamise kohta. Ta küsis, miks ei ole näiteks Kuressaares kedagi vastamas. Vastati väga nipsakalt, et sellepärast ei peagi nad seal vastama, et nad saaksid tööd teha. Tekib küsimus, kelle jaoks nad tööd teevad. Kas te olete kindel, et ametnikud on sellest juhtumist õppinud?

Aitäh! Väga oluline on, et sellistest juhtumitest, millele te praegu viitasite, ka minister teada saaks. Siis on võimalik kaasusepõhiselt ka ministeeriumis sellele tähelepanu juhtida. Ma usun, et see, mis on juhtunud seoses puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse rakendamisega, on ministeeriumi väga tõsiselt raputanud. Me tegime esimest korda auditi, kus me analüüsisime iga etappi, seda, mis on toimunud eelnõu menetlemisel, milline on olnud kaasamine, milline on olnud teavitamine. Me nägime ära kitsaskohad. Kõik, kellega me oleme rääkinud, on ütelnud, et nad on nendest möödalaskmistest aru saanud. Me kõik tahame töötada paremini, et heastada seda kahju, mis on tekkinud. Ma väga loodan, et midagi sellist rohkem ei juhtu. Aga kuna ka mina tunnen Bruno Paod, siis ma võtan temaga ühendust, et teada saada, mis täpselt juhtus, et me ka sellest juhtumist õpiksime ja omad järeldused teeksime.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Keskerakond on teid korduvalt süüdistanud valetamises, tuginedes ajakirjandusele. See on iseenesest küüniline, sest on ju teada, et ajakirjanduses esineb palju valeinformatsiooni. Kas te võite veel kord kinnitada, et te ei valetanud? Äkki jõuab see informatsioon ka süüdistajatele lõpuks kohale.

Jah, võin.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Hea minister! Minu küsimus ei ole mitte valetamise teemal, vaid sellel teemal, et te korduvalt vastasite paljudele küsimustele sedasi, et kui inimestele midagi ei meeldi, siis on neil alati võimalus esitada vaie. See on paljude ametnike lemmikväljend ja nüüd ma kuulen seda ka ministri suust. Eriti sotsiaalministri suust puudega inimeste kohta öelduna kõlab see, mulle tundub, pehmelt öeldes, veidralt. Kas teile ei tundu, et sotsiaalministri suhtumisena puudega inimestesse kõlab see natuke veidralt?

Aitäh! Te olete nüüd kaks teemat kokku pannud. Nagu ma ütlesin, mis puudutab puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, siis siin on konkreetne menetlustaktika ja reeglid, mille järgi käitutakse. Kui me räägime pensionide kojukandest, siis on olemas seaduses ette antud kriteeriumid, millest lähtudes on ametnikud teinud otsuse. Kui sotsiaalkindlustusametnik on teinud otsuse, milles on viga sees, siis Sotsiaalkindlustusamet saab sellest teada vaid juhul, kui inimene ütleb, et siin on tehtud viga. Ma palusin ka tänasel kokkusaamisel, rääkides pensioniameti juhiga, et me kõik need avaldused, mis on esitatud ja mille puhul Sotsiaalkindlustusamet on teinud eitava otsuse, vaataksime üle, et teha selgeks, kas on täpselt seadusest juhindutud. On olnud probleeme sellega, et inimesed on lihtsalt ütelnud, et nad soovivad kojukannet, aga ei ole sinna juurde pannud põhjendust. See võib olla üks põhjus, miks on eitavalt vastatud.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on väga piinlik kogu rahva ees, olenemata sellest, et ma ei ole minister ega ka koalitsioonis, aga mul on piinlik sellepärast, et selline asi Eesti ühiskonnas üldse on toimunud. Ma olen täielikult nõus perearstidega, sellega, mis on öeldud tänases Eesti Päevalehes, et see on aasta ämbrisse astumine. Ma arvan, et teha sellist ülekohut – see on üks viimaste aastate ämbrisse astumisi. Samal ajal olete te vabastanud oma kantsleri ja teda premeerinud. Ütlesite ka härra Seppikule, et teie töötajad on väga tublid, te ei leidnud ühtegi inimest, kes oleks süüdi. Mul on küsimus. Kala hakkab mädanema peast. Mitu ämbrisse astumist peab juhtuma selleks, et poliitik peaks tagasi astuma? Kas teie plaanite tagasi astuda ja missugune asi peab juhtuma, et te tagasi astuksite?

Aitäh! Ma olen kogu selle teema arutluse ajal öelnud ühte: minu peamine ülesanne on see probleem lahendada. Uskuge mind, palju kergem oleks olla mujal kui Gonsiori tänaval. Oleks kergem, kui ei peaks vastama ajakirjanike küsimustele, kui ei peaks seisma silmitsi inimestega, kes minu haldusala kehva töö tagajärjel on pidanud kannatama. Uskuge mind, see ei ole kerge! See on väga raske. Väga raske on ka minu vanematel, väga raske on minu pojal, kes näevad ja kuulevad, mis toimub. Selles mõttes oleks lahkumine olnud kergem. Aga praeguses olukorras, ma leian, on minu kõige suurem kohustus saada süsteem tööle.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mul oli möödunud reedel võimalik vahetult kohtuda üsna mitme Peipsi kandis elava pensionäriga. Nemad on pärast eitava vastuse saamist oma kojukande avaldusele otsustanud hakata kasutama rahalist teenust. Kas Eesti Post kuidagiviisi mõjutas Sotsiaalministeeriumi kirjutama sellist kojukandehinda (60 ja natuke rohkem krooni) seadusesse sisse, et sellega Eesti Posti ahenevat majandusseisu parandada? Ilmselt hakkab Eesti Post siin teenima mitmeid kümneid lisamiljoneid, sest inimestel ei ole teist valikut.

Palun vabandust, proua minister! Palun jääme arupärimise teema juurde!

Kui saal lubab, siis ma sellele küsimusele vastaksin, kui keegi ei protesti.

Palun!

Miks me võtsime ette selle, et muuta pensionide kojukandmise korda? Ma mäletan, kuidas sotsiaalkomisjonis üks inimene ütles, et pensionide kojukandmine maksab riigile 42 miljonit krooni, et kas see tasub seda vaeva. Ma usun, et see saal mäletab eelarvearutelusid ja mäletab ka kõiki neid kärpeid, mida on Sotsiaalministeerium pidanud tegema. Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et raha selline kasutamine ei ole otstarbekas. Ma arvan, et on väga oluline ja õige, et pensionide kojukanne riigi kulul säilib nendele inimestele, kellel on liikumispuue, kes elavad piirkonnas, kus pangateenus on raskesti kättesaadav. Aga ma arvan, et inimesed, kellel ei ole liikumispuuet, kes elavad Tallinnas, peaksid saama oma pensioni kätte pangast. Nagu ma ütlesin, siin ei ole üldist lahendust, iga inimene on oluline ja igale inimesele me läheneme individuaalselt, lähtuvalt tema konkreetsetest vajadustest. Kui me räägime hinnast, siis Sotsiaalministeerium ei saa Eesti Postile hinda ette kirjutada. Eesti Post on see, kes ütleb Sotsiaalministeeriumile, millise hinnaga ta meile teenust osutab.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te õigustasite siin mitmel puhul oma ametnikke ja ka pensioniametit, kes on andnud äraütlevaid vastuseid nendele inimestele, kel on raske oma pensioni kätte saada. Vanal inimesel ei pea ilmtingimata puue olema, vaid vanus võib liikumist takistada – see ei ole küll puue, aga selge takistus ta on. Kas te analüüsisite näiteks pangaautomaatide võrgustikku, nende asukohta Eesti territooriumil, kui ühistransporti ei ole, pangaautomaate teatavasti ka mitte, panku ammugi mitte, ja kõik muud sellised lihtsad lahendused samuti tavaliselt ei toimi? Millele tuginedes te väidate, et kõik need otsused, mis on tehtud, on põhimõtteliselt adekvaatsed ja põhjendatud?

Aitäh! Kahjuks ei ole te mind kuulanud, ma ütlesin, et võib-olla on tehtud ka valesid otsuseid ja sel juhul, kui keegi tunneb, et tema suhtes on oldud liiga karm, saab ta esitada vastavasisulise vaide. Ma olen palunud, et kõik eitavad avaldused veel kord üle vaadatakse. Loomulikult võtab see protsess aega, aga sellega me tegeleme ja 15. jaanuaril oskame me anda viimaseid andmeid selle kohta, kui paljud inimesed milliseid valikuid on teinud ning kui palju on neid, kes ei ole meie Sotsiaalkindlustusameti kirjade ja meeldetuletuste peale reageerinud.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Te vabastasite kantsleri ja tõite põhjuseks, et teil ei laabu koostöö. On täiesti loomulik, et kui kantsler ei allu ministrile, siis tulebki ta vabastada. Te ise olete öelnud seda, et te ei lähe praegu ministri kohalt ära, sest kõik probleemid tuleb lahendada ja asjad tuleb korda ajada. Mind teeb aga murelikuks see, et kas tõesti on Eesti riigis võimalik, et kantsler kui ametnik ei allu ministrile ja loeb oma probleemid lahendatuks siis, kui võtab poolemiljonilise kompensatsiooni ning lahkub oma ametikohalt. Kas te arvate, et see on aus tegu?

Aitäh! Ma usun, et see saal siin saab õige pea arutada justiitsministri poolt esitatavat uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Ma usun, et see arutelu toimub konstruktiivselt ja siis leiavad lahenduse ka need kitsaskohad, mis praegusel hetkel on kõrgemate riigiametnike vabastamise puhul. Soovitan teil meenutada minevikku ja erinevaid kantslereid, kes on ametist vabastatud ja kelle puhul on kahjuks alati olnud lahenduseks just nimelt see paragrahv, millele tuginesin mina, või on tekkinud pikad kohtuvaidlused.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Hea minister! Te räägite nii toredasti sellest, et üht-teist on veel tegemata jäänud. Mina kuulun nende hulka, kes arvavad, et midagi ongi paremaks läinud. 1960. aastal, kui minu isa, kellel ei olnud jalgu, pöördus sotsiaalametisse – siis oli üks hoopis teine riik –, vastati temale väga ülbelt ja öeldi, et aga võib-olla kasvavad talle uued jalad, sest tõendit ei olnud. Aga ometi on mul üks küsimus: kas see nimetus – sotsiaalhoolekanne – on ebatäpne? Te räägite väga toredasti, nagu oleksid need pensionärid lepinguosalised või partnerid. Kas nad peaksid olema ka hoolekandealused ehk vajama riigilt hoolt, mitte ainult neid märkusi, mis kirjalikult vastamata on jäänud?

Aitäh! Ma arvan, et väga oluline on hoolimine, eriti praeguses Eestis, ja väga oluline on see, kuidas me ise teisi inimesi märkame, kuidas me neid toetame. Kui me näeme kitsaskohti, kas me hakkame hukka mõistma või me tuleme toeks, et probleeme lahendada. Ma usun, et meil kõigil on tutvusringkonnas ka eakaid inimesi. Küsime endalt, kas me oleme oma eakate käest küsinud, kuidas nemad pensioni koju saavad, kas nad on avalduse ära teinud. See hoolimine hakkab igast inimesest peale, igast üksikindiviidist – kas inimene on ametnik, poliitik, ajakirjanik, ta on eelkõige inimene ja meie kõikide kohus on hoolida.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, aga pärast seda, kui Riigikogu liige Jaan Kundla esitas Reformierakonna küsimuse ja süüdistas meid, justkui süüdistaksime meie asjatult ja põhjuseta ministrit valetamises, ei saanud ma teistmoodi, kui olin sunnitud siia tulema.
Ma meenutan teile kronoloogilises järjekorras selle konflikti mõningaid fakte ja võib-olla saate te siis aru, millele ma vihjan, kui ma räägin sellest, et minister vassib ja valetab, püüab asju segamini ajada ning ära unustada, mis tegelikult on toimunud.
Eelmise aasta 13. novembril kirjutas Eesti Päevaleht, et töövõimetuspensionärid on jäänud viimasel kuul pensionita, sest Sotsiaalkindlustusamet läheb üle uuele süsteemile. Teatavasti hakatakse pensione välja maksma viienda kuupäeva paiku – see on põhiline pensionide väljamaksmise tähtaeg. Ja kui selgus, et mõned inimesed ei saagi pensioni, Eesti Päevaleht sellest ka kirjutas. Minister vaikis, ei võtnud üldse sõna, ei avaldanud oma suhtumist.
12. detsembril kirjutas Eesti Päevaleht, et sotsiaalminister Maret Maripuu on tunnistanud, et olukord on kahetsusväärne ja ministeeriumis on alustatud sisejuurdlust. Ministril kulus täpselt kuu aega selleks, et võtta mingi seisukoht ja teatada, et nüüd lõpuks on alustatud sisejuurdlust.
Iga päev sündmused arenevad, lõpuks teatab ta 23. detsembril, et on leitud süüdlane, IT-osakonna juhataja, keda sunnitakse lahkuma 1. jaanuarist 2009. Ja tegelikult, kui ruttame natuke sündmustest ette, siis 7. jaanuari Eesti Päevaleht toob must valgel ära sellesama IT-osakonna juhataja omakäeliselt kirjutatud põhjenduse või seletuse või õienduse ministrile, et need tähtajad on ebareaalsed, et 1. oktoobriks 2008 IT-lahendused valmis ei saa. Ei kantsler ega keegi teine ei tee sellest väljagi, öeldakse, et küll me muudame tähtaegu. Ka see pretensioon jõudis ministrini. Ent nüüd, kui minister tuleb pulti, ütleb ta, et ta ei tea sellest mitte midagi, ja alles pärast seda, kui 7. jaanuari Eesti Päevaleht kõik must valgel ära tõi, hakkas minister otsima põhjendusi, kes oli süüdi, ja süüdlane leitaksegi.
Nüüd leitakse süüdlaseks kantsler ja asekantsler, kes väidetavalt lõpuks siiski on andnud allkirja, ja ministril pole mitte midagi muud teha. Kui kantsler on alla kirjutanud, on järelikult kõik küsimused lahendatud, probleeme ei ole.
Minu küsimus ministrile oleks selline. Kui minister teadis 2007. aasta oktoobris, kui teda hoiatati, et see süsteem nii või teisiti ei käivitu 1. oktoobriks 2008, kas siis ministril ei tekkinud kõrgendatud huvi, kas ta ei oleks siis pidanud iga allkirja, mida ta oma alluvatelt sai, üle kontrollima või küsima, kas või sõbralikult, sest see oli väga oluline teema, kas need asjad tegelikult on lahendatud ja kas IT-osakonna juhataja on oma protesti tagasi võtnud. Siit tekib minu küsimus, et sotsiaalminister räägib natuke midagi muud, sest tegelikult oli ta kogu asjaga kursis.
Võib-olla minu sõnade või ministri sõnade kinnituseks 8. jaanuaril Eesti Päevalehele, kui minister teatas, et ta vabastab Sotsiaalministeeriumi kantsleri Riho Tapferi ametist, tunnistas ta, et teadis võimalikest probleemidest: "Mina lugesin läbi seaduseelnõu, kuhu keegi ei olnud pannud "ei". Kõhklusi oli ju ühel ja teisel. Kui inimene ütleb, et see ei ole reaalne, siis ta ka vastutab. Ta ütles "jah", see tähendab, et see on reaalselt teostatav." Tähendab, minister tunnistas 8. jaanuaril siiski, et ta oli sellest teadlik ja et oli kõhklusi ning erinevaid arvamusi. Nii et, lugupeetud kolleegid, miks te süüdistate Keskerakonda, et me süüdistame ministrit vassimises ja valetamises? Ma esitasin teile asjade kronoloogia. Siit järeldub tegelikult, et avalikkuse surve all on minister siiski sunnitud tunnistama, et ta oli asjadest teadlik ja valetas teadlikult ning tegi kõik ametnikud süüdlaseks, ainult mitte ennast. Aitäh!

Tänan, kolleeg Vilja Savisaar! Palun, kolleeg Jaan Kundla, repliik!

Väike õiendus. Jaan Kundla ei esitanud Reformierakonna küsimust, vaid see küsimus tekkis minu enda peas.

Palun nüüd kõnepulti kolleeg Marika Tuusi! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Head kolleegid! Sellist piinlikku juhtumit, kus toetused või pensionid on jäänud lihtsalt välja maksmata, tegelikult ei mäletagi. 1990. aastatel oli tõesti niisugune juhtum, kus pensionid mõni päev hilinesid, kuid siis oli tegemist raha puudumisega, nüüd aga lihtsalt saamatuse ja ülbusega.
Me oleme kuulnud, miks süsteem ei käivitunud ja et selles olid süüdi kõik teised – ametnikud, kantsler, kuid minister nagu enda süüd ikkagi ei ole tänaseni näinud. IT-osakonna hoiatusi ei peetud millekski. Miks ei teavitatud puuetega inimeste organisatsioone, et nad jäävad toetusest ilma, saavad selle hiljem, saavad vaherahad hiljem? Mitte ühtegi ametlikku teavet. Pensioniametid olid inimestest lookas, seal olid tundidepikkused järjekorrad, paljud puudega inimesed jäeti alates eelmise aasta oktoobrist ilma sotsiaaltoetustest, mille vaherahasid makstakse välja veel kuni märtsikuuni. Ja oktoobrist kuni jõuludeni ei makstud osale neist ka töövõimetuspensione, nii et paljudel inimestel jäid kommunaalkulud maksmata. Minister mingeid selgitusi ei andnud, ajakirjanike ette lükati ükskõik kes, minister ise hoidis kõrvale, täpselt nii, nagu minister käib ka sotsiaalkomisjoni istungitel üsna harva, siis, kui on mingi meeldiv probleem. Oleks tahtnud aasta lõpuski neid küsimusi esitada, aga ministrit me lihtsalt ei näinud. Ja oli täiesti solvav, kui asekantsler ütles telekaamerate ees, et see teema puudutab ainult tööealisi invapensionäre ja puudetoetuse saajaid. Võhikule jäi mulje, et inimene käib tööl ja asi on korras, raha nagu oleks. Jäeti ütlemata, et nendest inimestest töötab vaid 20% ja et nad elavadki toetustest ja pensionist. Ei teavitatud ajakirjandust, vaikselt nühiti mööda probleemidest, lootes, et aastalõpu askeldustes jääb see kõik märkamata.
Uskumatu, et minister kehtestas töövõimetuse kindlaksmääramise uue korra vaid nädalapäevad enne selle jõustumist 1. oktoobril! On selge, et sellise kiirusega pole võimalik nii laiaulatuslikku muudatust töösse rakendada. Ja kui praegu ütleb minister, et ta ei saa enne ära minna, kui probleem on lahendatud, või üldse mitte ära minna, siis me ei usu, et minister sellega toime tuleks, sest praeguseks on neid skandaale juba nii palju, et ei oska neid kokkugi lugeda. Veelgi hullem, mis ootab ees, hakkab toimuma pensionide kättesaamisega. "Kokkuhoid" on praeguseks läinud rohkem maksma, kui sellega loodetakse kokku hoida. Inimesed pandi sundvaliku ette hakata pangakliendiks, jänni jäädi suhkruhaigete soodustustega, hakkama ei saadud kantsleri vallandamisega.
Järgmine arupärimine täna on selle kohta, et minister kavatseb rahavaesel ajal koondada suure hüvitisega 337 Tööturuameti töötajat, et enamik neist uuesti tööle võtta uude loodavasse ametisse. Ega minister pole ju kaitsnud hästi ka Sotsiaalministeeriumi eelarvet. Algul öeldi, et hambaravitoetused jäävad alles, samasisuline kiri saadeti Hambaarstide Liidule, siis võeti need ära. Samuti käibemaksu tõstmine ravimitele, töölepingu seadus jne. Ma saan aru, et kõik need möödalaskmised on tehtud sotsiaaldemokraatide ülimal heakskiidul, sest ilma sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi nõuta ei sünni siin ju midagi. Aga vastutab ikkagi minister.
Samas on praegu jäänud tagaplaanile see, et kogu segadus puudetoetuste ja pensionide kättetoimetamise ümber tulenes ju sellest, et minister kehtestas töövõimetuse kindlaksmääramise uue korra, mille sisuks on kokku hoida lihtsalt kõige nõrgemate ja krooniliste haigete arvel. Suunaks on puude raskusastmete vähendamine ja töövõimetusprotsendi äravõtmine. Uskumatu, et Sotsiaalkindlustusameti ekspert-arst teeb puudeprotsendi otsuse vaid talle saadetud paberite ja blankettide alusel, ilma haigega kohtumata. Sealjuures ei küsita isegi inimese raviarsti – eriarsti arvamust. Tuhanded inimesed on oodanud oma ekspertiisi mitu kuud, kaebuste vaidluskomisjoni tuleb omakorda oodata mitu kuud. Selle kõige kohta ei oskagi muud öelda, kui et see on saamatus, hämamine ja ülbus. Ma tõesti imestan, miks ei ole minister tööle võtnud spetsialistist abiministrit. Ma arvan, et sel juhul oleks neid vigu vähem olnud ja meil kõigil oleks parem olnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Kuulasin proua sotsiaalministri juttu väga põhjalikult ja ometi ei anna mulle rahu, et see puudujääk, mis Sotsiaalministeeriumis on tekkinud, on ikkagi tingitud sellest, et puudu on hoolivusest. Ma ei suuda kuidagi mõista, kuidas sai tekkida olukord, et tuhanded inimesed ei saa kätte oma pensione või toetusi või soovitakse, et mõni voodihaige inimene võiks näiteks lasta oma pensioni edaspidi kirjutada naabrinaise arvele. Minu valimisringkonnas Põltsamaa linnas tähistab täna üks proua oma 102. sünnipäeva ja kahjuks on ka tema saanud vastuse, et temale pensioni kojukannet riigi kulul ei tehta. Aga ikkagi, kui palju valu ja pisaraid, kui palju edasilükatud või täiendavaid makseid peavad puuetega inimesed taluma saamatuse pärast, mida riigiorganid on põhjustanud oma kiirustades vastu võetud reformidega. Rahvaliidu fraktsioon ei ole selle vastu, et reforme peaks ellu viima. Kindlasti on seda vaja, aga kiirustades, vassides ja vusserdades seda tõesti teha ei tohi. Meid on maast madalast, põlvest põlve õpetatud, et kõigi pereliikmete vajadustega arvestatakse, et hoolitakse neist, kes abi vajavad, hoolitsetakse perekonna nõrgemate liikmete eest. Nii peab see olema ka ühiskonnas, poliitikas. Kahjuks, kuulanud täna proua ministri juttu, ei saa kuidagi öelda, et sõnad ja teod käiksid käsikäes. Me elame juba aastaid euroopalikus kultuuriruumis, kus on tavaline asi, et ministrid, kelle haldusalas on tekkinud segadusi või tegematajätmisi, võtavad poliitilise vastutuse. Ka Eesti poliitmaastikult võib tuua sellekohaseid näiteid Signe Kivi või Tiit Tammsaare näol. Võttis ju Tiit Tammsaar vastutuse teiste isikute tegude eest, isegi nende eest, mis tehti eelmiste ministrite ametiajal. Kuid praegune sotsiaalminister ei ole nõus võtma vastutust isegi enda möödalaskmiste eest. Kes siis ikkagi vastutab? Kas härra peaminister? Kuid ei, peaminister jälgib ühes või teises töölõigus tehtud prohmakaid ükskõik millises ministeeriumis või ametkonnas üsna vaikides. Kuid rõhutagem, ta on valitsuse juht ja vastutab kogu valitsussektori efektiivse ja seadusliku toimimise eest. Kui peaminister ei reageeri puudustele oma alluvate töös, on ta võtnud vastutuse ka endale. Ma ei ole kuulnud ühestki abinõust, kuidas sotsiaalminister suudaks lõpetada riigi reaalset abi vajavate ühiskonnaliikmete narritamise ja jooksutamise ametkondade vahel ning tagaks, et 1. veebruaril kõik pensionärid ja toetuse saajad oma raha tõrgeteta kätte saavad või puuetega inimesed oma toetuse ettenähtud summas kätte saavad. Proua minister soovitab inimestel, kes ei ole otsusega nõus, esitada vaie. Ma ei kujuta kuidagi ette, kuidas puuetega inimesed, need kõige väetimad, kes ise abi vajavad, käiksid oma õigusi taga nõudmas ja kohtuuksi kulutamas. Olen veendunud, et perede toimetuleku tagamine peab olema üks Eesti riigi sotsiaalsetest, majanduslikest ja poliitilistest põhiülesannetest, ja ma kutsun selle ülesande täitmiseks üles tegutsema nii sotsiaalministrit kui ka härra peaministrit. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Läheme järgmise arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Kalle Laaneti, Evelyn Sepa, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Kadri Simsoni, Helle Kalda, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi ja Marika Tuusi 10. detsembril 2008 esitatud arupärimine töötukassa ja Tööturuameti ühendamise kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Vilja Savisaare!

Proua esimees! Head kolleegid! Arupärimine, nagu proua esimees juba ütles, puudutab tõepoolest töötukassa ja Tööturuameti ühendamist. Ja pöördumegi siis teie poole, lugupeetud sotsiaalminister, seoses töötukassa ja Tööturuameti ühendamisest tekkivate kulutustega nii riigile kui inimestele. Valitsuse plaan liita Tööturuamet ja töötukassa läheb riigile hinnanguliselt maksma üle 20 miljoni krooni. Ümberstruktureerimise tulemusena ei jätka tulevane töötukassa oma tööd avaliku teenistuse seaduse alusel ning töötajatega tuleb sõlmida töölepingud. Tööturuameti likvideerimise tõttu koondatakse praegused töötajad ning neid ootab sõltuvalt tööstaažist kopsakas koondamishüvitis, hoolimata sellest, et nad jätkavad oma tööd tekkivas asutuses. Töötukassas on 25 ja Tööturuametis 339 töötajat. Seega õmmeldakse lihtsalt pintsak nööbi külge. Kuna Tööturuamet on riigieelarvest rahastatav asutus, vähendatakse asutuste ühendamisega edaspidi riigikassa otseseid kulusid, sest töötukassa jääb otseselt töötuskindlustusmaksust ülalpeetavaks. Seda rahastavad nii tööandjad kui ka töövõtjad otsese maksuga.
Eelnevast tulenevalt on meil järgmised küsimused.
Esimene küsimus: "Riik on suurtes majandusraskustes. Kas oleks olnud võimalik ühendamist edasi lükata või korraldada kahe asutuse ühendamine kuidagi teisiti? Miks plaanitakse töötukassale liita Tööturuamet, kus koondatavaid on kordi rohkem?"
Teine küsimus: "Kas töötukassasse töötajate värbamisel korraldatakse avalik konkurss? Kas Tööturuameti töötajatele luuakse tekkivasse asutusse kandideerimisel eeliseid?"
Kolmas küsimus: "On selge, et töötuskindlustusmaksed peavad suurenema, et oleks võimalik üleval pidada pea 500 töötajaga asutust senise 25 asemel. Kui suureks paisuvad töötuskindlustusmaksed ettevõtjatele ja kui suureks töötajatele? Millal on plaanis makseid suurendada?"
Neljas küsimus: "Kas on plaanis hakatagi riigi kulutusi kokku hoidma sellega, et inimeste kulutusi suurendatakse?"
Palume lugupeetud ministril neile küsimustele vastata! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Vilja Savisaar! Palun veel kord kõnepulti lugupeetud sotsiaalministri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Kalle Laaneti, Evelyn Sepa, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Kadri Simsoni, Helle Kalda, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi ja Marika Tuusi esitatud arupärimisele.
Esimene küsimus: "Riik on suurtes majandusraskustes. Kas oleks olnud võimalik ühendamist edasi lükata või korraldada kahe asutuse ühendamine kuidagi teisiti? Miks plaanitakse töötukassale liita Tööturuamet, kus koondatavaid on kordi rohkem?" Tööturuameti ja töötukassa funktsioonide liitmine on olnud päevakorral mitmeid kordi, ka enne töölepingu seaduse eelnõu arutelu. Selle peamisteks põhjusteks on olnud asutuste ülesannete sarnasus, aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete otsustamise lahusus ning Tööturuameti teenuste vähene kasutatavus. Riik ja sotsiaalpartnerid sõlmisid seaduseelnõu ettevalmistamisel 24. aprillil 2008. aastal kokkuleppe tööturuinstitutsioonide ümberkorraldamiseks alljärgnevalt.
Esiteks, Tööturuamet ja töötukassa liidetakse, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid. Teiseks, uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest. Kolmandaks, töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest. Neljandaks, reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme. Viiendaks, riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid, kui töötukassa satub makseraskustesse.
Ühendasutuse juhtimises osalevad tulevikus võrdsetel alustel riik ning tööandjate, Eesti Tööandjate Keskliidu ja töövõtjate ehk Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad. Tööturu osapoolte kaasamine toob teenuste ja toetuste arendamisse töötajate ja ettevõtjate reaalse panuse ja konkreetsed huvid ning edaspidi on pandud neile ka selge vastutus tööturumeetmete rakendamise eest.
Teine küsimus: "Kas töötukassasse töötajate värbamisel korraldatakse avalik konkurss? Kas Tööturuameti töötajatele luuakse tekkivasse asutusse kandideerimisel eeliseid?" Töötukassal on kavas leida töötajad uude ühendasutusse kahel viisil. Kõigepealt, teha ühendasutuse jaoks vajalikele Tööturuameti ametnikele ettepanek sõlmida tööleping töötukassaga, ja teiseks, korraldada avalik konkurss uute töötajate leidmiseks. Tööturuameti töötajatele ettepaneku tegemine on vajalik, et tagada kompetentsi säilimine. Sellisel juhul lahkub ametnik ametikohalt omal soovil, nagu iga teise töövahetuse korral. Ülejäänud ametikohtade täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss.
Kolmas küsimus: "On selge, et töötuskindlustusmaksed peavad suurenema, et oleks võimalik üleval pidada pea 500 töötajaga asutust senise 25 asemel. Kui suureks paisuvad töötuskindlustusmaksed ettevõtjatele ja kui suureks töötajatele? Millal on plaanis makseid suurendada?" Töötukassa kavatseb jätkata ümmarguselt 300 töötajaga. Riik ja sotsiaalpartnerid leppisid kokku, et reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme ning riik ei panusta tööstuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid peale siin kokkulepitu. Valitsus kinnitas novembri lõpus töötukassa nõukogu ettepanekul töötukassa maksemäärad järgmiselt. 2009. aasta esimeseks poolaastaks, st perioodiks 1. jaanuarist kuni 30. juunini kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 0,6 ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,3. 2009. aasta teiseks poolaastaks, st perioodiks 1. juulist 2009 kuni 31. detsembrini kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,5%. Lähtuvalt seadusest kinnitab valitsus töötukassa ettepanekul üks kord aastas maksemäärad ja need peavad olema kehtestatud aasta 1. detsembriks.
Neljas küsimus: "Kas on plaanis hakatagi riigi kulutusi kokku hoidma sellega, et inimeste kulutusi suurendatakse?" Reformi eesmärk on luua eeldused tööd otsivate inimeste ja tööandjate paremaks teenindamiseks ning seeläbi tööturupoliitika tulemuslikkuse tõstmiseks. Tööturuameti ja töötukassa ühendamisel oleme lähtunud sellest, et nende asutuste ülesanded on olnud sarnased ning maailma kogemus on näidanud, et aktiivseid ja passiivseid tööturumeetmeid on otstarbekas osutada ühes asutuses.
Viies küsimus: "Mis saab ESF-i poolt rahastatavatest projektidest, mida täna osutab Tööturuamet?" ESF-i rahastatavad projektid jätkuvad ühendasutuses. Eelnõu annab töötukassale õiguse ajutiselt kasutada töötuskindlustuse sihtfondide vahendeid Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate tegevuste elluviimiseks. Töötukassale antakse halduslepinguga üle programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" rakendamine. Reeglina teostatakse väljamaksed tasutud kuludokumentide alusel. Rahandusministri määruse alusel saab ettemakseid teostada riigiasutuses toetuse saajale. Töötukassa ei ole riigiasutus, mistõttu kehtiva õiguse kohaselt töötukassale ettemakseid teha ei saa. Vältimaks riski, et töötukassal puuduvad vahendid programmi rakendamiseks, on eelnõuga antud töötukassale õigus kasutada ESF-ist rahastatavate tegevuste elluviimiseks töötuskindlustuse sihtfondide vahendeid. Sihtfondide vahendite kasutamine on ajutine, sest pärast väljamaksetaotluse rahuldamist kannab töötukassa raha sihtfondi tagasi. Kuna väljamaksetaotlusi esitatakse perioodiliselt, on välistatud võimalus, et sihtfondide raha ei jätkuks töötuskindlustuse seaduse alusel hüvitiste väljamaksmiseks. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! On teada, et Tööturuameti ja töötukassa ühinemine läheb hinnanguliselt maksma umbes 20 miljonit krooni. Kas te oskate välja tuua, mis need põhilised tegevused on, mis kõige rohkem maksavad?

Aitäh! Seaduseelnõu seletuskirja on kirjutatud hinnanguliselt 19 miljonit tegelikkuses. Ja see 19 miljonit on võetud selle alusel, kui tõesti kõik Tööturuameti töötajad soovivad enda koondamist. See on põhiline.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Praegu kasvab töötute arv väga kiires tempos. Tööturuamet on tööga üle koormatud. Kuidas mõjub tema tavapärasele tööle selline ümberkorraldamine? Kas seal võivad tekkida jälle mingid tõrked selle ümberkorralduse, koondamiste, uuesti töölevõtmiste jne tõttu?

Aitäh! Ma usun, et seda ei teki, sest praegusel hetkel eeltöö juba käib ja meie eelmine teema, mida me arutasime, on andnud meile väga valusa õppetunni, nii et me oskame senisest täpsemalt kirjutada lahti kõik projekti algusest lõpuni ja ka vaheetapid. Nii et ma ei näe siin seda konkreetset ohtu, millele te viitasite, ma usun, et ühendasutus pigem annab juurde sünergiat, kus tööturu poliitilistesse otsustesse on peale ühendasutuse moodustamist kaasatud ka tööandjad ja töötajate esindajad.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Need koondamised lähevad maksma enam-vähem 20 miljonit, samas me hoiame kokku küll pensionide kojukande, küll puuetega inimeste pealt. Aga praeguseks on Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond andnud soovituse kaaluda avalike riigieelarveliste vahendite säästlikku kasutamist ja on toodud väikesed õpetused, kuidas seda reformi paremini teha. Kas te tahate sellega nõustuda ja arvestada neid ettepanekuid? Te ütlete, et töötuskindlustusmaks ei pea tõusma. Me teame, et novembris-detsembris ületasid töötukassa väljamaksed laekumise summasid ja need aina suurenevad ning uue seaduse alusel hakkab tööandja maksma vaid ühe kuu eest töötuskindlustust, ülejäänu tuleb kassal maksta, ja on ka omal soovil lahkujad. Mida te arvate sellest?

Aitäh! Kui töölepingu seaduse eelnõu ette valmistati, siis tehti ka erinevate stsenaariumide puhul konkreetsed analüüsid, kui palju töötukassa olemasolevate maksemääradega välja veab. Töötukassa sees on kaks kassat. Üks on kassa, kuhu panustavad töötajad, ja teine on kassa, kuhu panustavad tööandjad. Ja kui me räägime koondamishüvitistest, siis neid väljamakseid tehakse tööandja kassast, kuhu tööandjad on ise sisse maksnud. Ma usun, et need konkreetsed ettepanekud, mida Riigikogu õigusosakond on teinud, tulevad väga tõsiselt arutusele homme sotsiaalkomisjonis, kui eelnõu komisjonis arutatakse. Me ka eelnõu ettevalmistamisel kaalusime, kas teha mõni n-ö rakendussäte inimeste viimiseks Tööturuametist töötukassasse. Aga kui me lähtume kehtivast õigusest ja sellest, et inimesel on endal õigus valida töökohta, ning ka ühest hiljutisest juhtumist, kus Justiitsministeerium kasutas Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamisel ning ülesannete andmisel Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole seda üleviimise mehhanismi, siis praegusel hetkel on selline töötajate üleviimine kohtus vaidlustatud ja sellest tulenevalt on võimatu hinnata sellise skeemi õiguspärasust. Kui kohus otsustab, et töötajate üleviimine on õigusvastane, siis see tähendab lisaks koondamiskuludele ka kohtukulude ja viiviste maksmise kohustust, mis tuleks maksta riigieelarvest ja mis on tunduvalt kallim, kui arvestada seda, et tõesti kõik töötajad nõuavad oma koondamist.
Aga nagu ma ennist ütlesin, on töötukassa jaoks väga tähtis olulise oskusteabe säilimine. Kui eelnõu saab Riigikogus heakskiidu, saab teha ka ametliku ettepaneku inimestele, kes võiksid kohe n-ö üle tulla, asuda tööle uude loodavasse asutusse, mis tähendab seda, et nende inimeste puhul, kes on nõus üle tulema, jäävad koondamiskulud ära. Teisi inimesi, kes sellise ettepanekuga nõus ei ole, ootab ees konkurss.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Täna teid kuulates on mul tekkinud tõsine hirm meie IT ees, sest ta tungib meie ellu igale poole ja mul on selline tunne, et te olete ise ka selle Reformierakonna e-riigi üks praegusi ohvreid. Aga nüüd on siis töötukassa ja need tohutud väljamaksed ja päris palju hakkab töötuid olema. Küsimus on selles, kas seal üldse IT-mehi on või on nemad ka ära koondatud. Kas te olete ikka veendunud, et see süsteem seal tööle hakkab?

Praegusel hetkel töötukassa süsteem töötab ja seesama süsteem jätkab töötamist.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Kõigepealt üks remark, kui lubate. Ma olen huviga jälginud, et selle küsimuse käsitlemise ajal on kogu aeg olnud saalis alla poole arupärimise esitajatest. Minule jätab see küll väga halva mulje sellest siirast huvist või õigemini huvi puudumisest. Aga me rääkisime sellest teemast väga põhjalikult möödunud aasta lõpus sotsiaalkomisjonis ning me arutasime komisjoni liikmete ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega, et kas tulevikus hakkab olema rohkem neid inimesi, kes valivad koondamishüvitise ja ebakindluse tuleviku suhtes, või neid, kes valivad võimaluse võtta vastu pakkumine ja uus töökoht ning jätkata uues struktuuris. Öelge, palun, millal on lootust saada esimesi või ka lõplikke kokkuvõtteid, milline see inimeste osakaal hakkab olema. Minu isiklik arvamus on, et pigem on üle poole neid, kes valivad uue töökoha. Aga kuidas see kokku võttes on?

Aitäh! Töötukassa juhatuse esimees on läbi käinud pea kõik Tööturuameti osakonnad üle Eesti, ta on töötajatega kohtunud ja nad on rääkinud, aga loomulikult ei saa teha ühelegi inimesele pakkumist enne, kui ei ole tekkinud õiguslikku alust, kui Riigikogu ei ole võtnud vastu konkreetset seadust.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Teada on, et selle uue struktuuriüksuse majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest ja samas on lepitud kokku, et riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid, kui näiteks peaks juhtuma niimoodi, et töötukassa satub makseraskustesse. Mis siis ikkagi juhtub, kui näiteks on makseraskused või isegi võimalus, et töötukassa läheb pankrotti? Mis siis saab?

Aitäh! Kui valmistati ette töölepingu seaduse eelnõu, mille lisaprotokollina ka see kokkulepe tehti, et Tööturuamet ja töötukassa liidetakse, oli teemana üleval see, et vaadates töötukassa, mille nõukogus on nii riigi, tööandjate kui töötajate esindajad, konkreetseid väljamakseid, tehakse ju igal aastal ettepanek töötukassa maksemäära kohta. Praegusel hetkel on töötukassal kogunenud korralikud reservid, mis annavad võimaluse raske aja üle elada, ja kui tõesti selgub, et see läheb liiga kulukaks või kalliks, siis on ka oluline, et me vaataksime üle need otsused, mis me tegime töölepingu seaduse menetlemisel. Lepiti kokku, et kui  töölepingu seadus on olnud viis aastat jõus – ma usun, et ma ei eksi selle arvuga –, siis hinnatakse, millist mõju on need kehtivad määrad töötukassa reservidele avaldanud. Kinnitades igal aastal maksemäära, me ju jälgime konkreetset olukorda, millised on väljamaksed, milline on sihtfondides oleva raha hulk.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus  puudutab ikkagi koondamistasude maksmist, kui üks asutus lõpetab tegevuse ja sõlmitakse absoluutselt teist tüüpi lepingud. Te ütlesite eelmises vastuses Sotsiaalministeeriumi kantsleri lahtilaskmise või töösuhte lõpetamise kohta, et teistmoodi polegi võimalik, kui tuleb maksta koondamishüvitist. Minu küsimus on: kas te olete kursis erinevate juhtudega, kus on samamoodi avaliku teenistuse seaduse alusel töötava asutuse töö lõpetatud või ümber korraldatud, et kas on ka teistsuguseid võimalusi, mille puhul ei pea kasutama avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatut?

Aitäh! Nii nagu ma oma vastuses ütlesin, on töötukassal plaanis leida inimesi kahel viisil. Kõigepealt teha inimestele ettepanek asuda tööle uues asutuses, mis tähendab seda, et inimene ise on nõus olemasoleva töösuhte lõpetama ja uude asutusse tööle minema. Need inimesed, kes seda ei soovi, tuleb kehtivast seadusest lähtudes koondada, sest igal inimesel on endal õigus valida, kuhu ta tööle läheb. Me kaalusime ka erisätete tegemist. Teid ei olnud siis saalis, kui ma tõin näiteks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tegevuse lõpetamise ning ülesannete üleandmise Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole, mis jõudis kohtusse, kus Justiitsministeerium saavutas selle, et n-ö seadusega viidi inimesed teisele tööle. See, mis teeb siin asja keeruliseks, on asjaolu, et praegusel hetkel muutub ka juriidiline isik. Inimesed lõpetavad töö avalikus teenistuses ja hakkavad uues asutuses tööle töölepingu seaduse alusel. Nii et üheks probleemiks on juriidilise isiku muutus. Aga nagu ma ütlesin, see teema on homme sotsiaalkomisjonis arutlusel. Nii nagu ka eelnõu esimese lugemise ettevalmistamise ajal komisjonis sai räägitud, oli eesmärk leida häid lahendeid ja me oleme avatud kõikidele konstruktiivsetele ettepanekutele.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud minister! Mind huvitab teie vastuses kõlanud mõte, et uus loodav struktuur paneb lisakoormuse töötukassale. Samas te ütlesite – kas ma sain teist õigesti aru? –, et järgneva viie aasta jooksul ei tõsteta töötukassa maksumäära. Kas te kinnitaksite seda?

Ei, ei. Te saite minust valesti aru. Igal aastal teeb töötukassa nõukogu Vabariigi Valitsusele ettepaneku kas tõsta töötuskindlustuse maksemäära või alandada, olenevalt sellest, milline on olukord Eesti majanduses. Kui lepiti kokku töölepingu seaduse põhipunktides, kui lepiti kokku töötukassa ja Tööturuameti ühendamine, siis lepiti kokku ka see, et töötukassa maksemäär ei tohi olla tööandjatele ja töötajatele suurem kui 1,5%. Kui ollakse sunnitud minema selleni, et maksemäär peaks tõusma kõrgemaks, siis vaadatakse üle need töölepingu seaduses olevad konkreetsed hüvitised, mis praegusel hetkel on kokku lepitud ja kus on tõstetud töötukassast tehtavate väljamaksete suurusi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Toomas Trapido, Maret Merisaare ja Marek Strandbergi 8. detsembril 2008 esitatud arupärimine keskkonnamõju hindamisel tehtud märkuste arvestamise kohta nr 106. Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikmed esitasid 8. detsembril aastal 2008 keskkonnaminister Jaanus Tamkivile arupärimise. Arupärimise teemaks oli keskkonnamõjude hindamisel tehtud märkuste arvestamine seoses Tallinna–Paldiski maantee rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamisega. Me küsisime mitmeid asju: kuidas on keskkonnamõju hindamise käigus arvestatud võimalikku mõju põhjaveevarudele, kuidas on KMH käigus arvestatud kavandatava projekti mõju kaitsealustele liikidele, sealhulgas eriti nahkhiirtele, kuidas on kõnealuse KMH käigus arvestatud projekti mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja suurulukite liikumisteedele. Küsisime ka, miks viivitatakse kodanike kirjadele vastamisega ja milline on reformide mõju KMH protsessis. 5. jaanuaril s.a ehk siis eelmisel esmaspäeval saatis Harjumaa keskkonnateenistus kirja Maanteeametile, milles Harjumaa keskkonnateenistus ei kooskõlasta sellele projektile tehtud keskkonnamõjude hinnangut. Kiri on väga põhjalik, lausa kaheksa lehekülge pikk, ja käsitleb praktiliselt kõiki meie mainitud küsimusi. See oli meile loomulikult väga meeldiv üllatus, et Harjumaa keskkonnateenistus on teinud nii head tööd, läinud sügavuti nendesse teemadesse, mille vastu tundsid huvi kohalikud elanikud ja mille vastu tundsime huvi ka meie. Nii et põhimõtteliselt oleme enamikule oma küsimustele saanud küllalt head vastused sellest Harjumaa keskkonnateenistuse kirjast. Sellega seoses ei soovi me tingimata, et keskkonnaminister neidsamu vastuseid refereerib, kuna me oleme neid lugenud, aga kui keskkonnaminister soovib anda lisakommentaare, siis on need loomulikult teretulnud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Kas lugupeetud minister soovib anda mingisuguseid lisakommentaare? Aitäh!

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Aleksei Lotmani, Marek Strandbergi, Toomas Trapido, Maret Merisaare ja Valdur Lahtvee 17. detsembril 2008 esitatud arupärimine looduskaitse arengukava valmimise pidurdamise kohta nr 116. Kolleeg Aleksei Lotman on juba kõnepuldis. Palun!

Austatud kolleegid! Hea minister! Selle arupärimisega ei lähe nii lihtsalt kui eelmisega, sest erinevalt eelmisest ei ole me endiselt väga rahul sellega, mida on Keskkonnaministeerium teinud või õigemini, mida on Keskkonnaministeerium tegemata jätnud. Kordan siinkohal seda, mida sai ka selle arupärimise üleandmisel öeldud, nimelt, et eelmise valitsuse ajal aastail 2004–2006 töötati välja päris mahukas, päris kopsakas ja päris korralik looduskaitse arengukava, kusjuures töös osales Eesti looduskaitse ja looduskaitseteaduse paremik. Vabariigi Valitsus kiitis selle arengukava 2006. aasta juunis heaks ja esitas selle augustis Riigikogule, aga Riigikogu koosseisu tööaeg sai otsa ja kava langes menetlusest välja. See on kõik suhteliselt tavapärane, aga võrdlemisi tavatu on meie hinnangul olnud see, et eelmise aasta kevadel ametisse asunud Vabariigi Valitsus ei suutnud enam kui poolteise aasta jooksul seda kava meile Riigikokku tuua ja 2008. aasta detsembris algatas hoopiski uuesti looduskaitse arengukava koostamise. Sellega seoses on meile täiesti arusaamatu, miks ei ole Vabariigi Valitsus suutnud enam kui poolteise aasta jooksul kava Riigikogule esitada. Kas keskkonnaministril on eelmise valitsuse ajal ettevalmistatud kavale mingeid etteheiteid ja millised need siis on? Kui valminud arengukava ei rahulda keskkonnaministrit, siis miks ei ole poolteise aasta jooksul selle täiustamisega tegeldud? Kui suures ulatuses kavatsetakse uues protsessis arvestada senitehtut? Ja natuke strateegilisemad küsimused. Kuivõrd julgen arvata ennast teadvat suure osa looduskaitse asjatundjate meelsust, siis julgen üsna kindlalt väita, et usaldust  Keskkonnaministeeriumi vastu on päris kõvasti kõigutatud ja sellest ka küsimus, kuidas minister plaanib looduskaitse asjatundjate usaldust Keskkonnaministeeriumi vastu taastada. Ja kuues küsimus: kas minister peab normaalseks, et tema valitsemisalas toimuv tegevus on seotud põhiliselt valitsemisala reformimise, mitte selle sisulise tööga? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun nüüd lugupeetud keskkonnaministri vastamiseks kõnepulti!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikmed! "Looduskaitse arengukava aastani 2035" eelnõu valmistati ette aastatel 2004–2006. Sel ajal ei olnud reguleeritud arengukavade algatamine ja koostamine. Vabariigi Valitsuse määrus nr 302 "Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord" jõustus alles 2005. aasta lõpus. "Looduskaitse arengukava aastani 2035" eelnõu ei vastanud selle määruse nõuetele. Seega ei olnud võimalik vana eelnõu automaatne esitamine ilma sisuliste muudatusteta. 2005. aastal oli Keskkonnaministeeriumil plaanis koostada lisaks looduskaitse arengukavale eraldiseisva dokumendina ka bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja tegevuskava. Praeguseks oleme jõudnud arusaamale, et looduskaitse arengukava võiks olla terviklik dokument ja hõlmata kõiki bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ning ka teistest looduskaitse konventsioonidest tulenevaid kohustusi. Eraldi bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava ja strateegiat poleks sellisel juhul vaja. Analüüsi käigus selgus ka, et "Looduskaitse arengukava aastani 2035" ei kata kõiki rahvusvahelistest looduskaitse konventsioonidest ja lepetest tulenevaid valdkondi ja seetõttu on vaja need valdkonnad arengukavasse lisada.
Teine küsimus: "Kas keskkonnaministril on eelmise valitsuse ajal ette valmistatud kavale mingeid etteheiteid?" Tehtud töö kohta sisulisi etteheiteid ei ole. Töö on kvaliteetne. Küll on aga puudusi, nagu eelmises punktis kirjeldatud, seoses vormistuse ja puuduvate osadega. Vormistuslikud puudused on järgmised. Töö ei vasta arengukavade määruse nõuetele, nii nagu eelnevalt sai juba räägitud. Sisulised puudused arengukavas on seotud sellega, et puuduvad mitmed valdkonnad või nad on ebapiisavalt käsitletud. Neid on kavas täiendada. Olulisemad valdkonnad, mis on praegusest looduskaitse arengukava eelnõust väljas, on geneetilised ressursid, bioloogiline ohutusteadus ja uuringud, uute liikide, sealhulgas haiguste, parasiitide sissetung ja püsimajäämine, võõrliikidega seonduv maastikekaitse väljaspool kaitsealasid, sealhulgas mullakaitse jne.
Kolmas küsimus: "Kui valminud kava mingil põhjusel ei rahulda keskkonnaministrit, siis miks ei ole poolteise aasta jooksul tegeletud selle täiustamisega?" Tuleb öelda, et poolteise aasta jooksul on koostatud mitmeid analüüse, mida saab kasutada looduskaitse arengukava eelnõu koostamisel. Lisaks on hakatud koostama looduskaitse arengukava põhjalikku sissejuhatavat osa. Mitmed eksperdid on oma töö, esialgse töö juba esitanud. Praegu käib Keskkonnaministeeriumi ametnike töö nende peatükkidega ning seejärel avalikustatakse see osalusveebis avalikkusele kommenteerimiseks ja ettepanekute esitamiseks.
Neljas küsimus: "Kui suures ulatuses kavatsetakse uue kava ettevalmistamisel arvestada senist, paljude asjatundjate osalusel valminud kava?" Nagu eespool mainitud, on tehtud töö põhiosa kvaliteetne ja seda muutma ei hakata. "Looduskaitse arengukava aastani 2020" aluseks saab olema "Looduskaitse arengukava aastani 2035" eelnõu. Küll aga tuleb üle vaadata see, mis on vahepeal toimunud, mis võib kaasa tuua mõningaid väiksemaid muudatusi. Lisaks, nagu eespool mainitud, viiakse konkreetsed tegevused üle keskkonna tegevuskavasse. Plaanis on looduskaitse arengukava eelnõu ümber struktureerida sel viisil, et tema ülesehitus hakkaks vastama keskkonnastrateegia ja keskkonna tegevuskava ülesehitusele, mis toob kaasa teatud osade ümberpaigutamise. Täpsemad muudatused selguvad töö käigus.
Viies küsimus: "Kuidas kavatseb minister taastada kava ettevalmistanud looduskaitse asjatundjate usaldust Keskkonnaministeeriumi vastu?" Ma tahan öelda seda, et ma ei näe põhjust, miks peaks usaldus selle konkreetse kava koostamise tõttu olema kadunud. Nagu eespool selgitatud, ei kavatse keegi asjatundjate tööd ära visata, vaid see saab, piltlikult öeldes, uue elu ja kinnitatakse lõpuks Vabariigi Valitsuse tasemel arengukavana. Segadust on tekitanud eksiarvamus, nagu ei sooviks Keskkonnaministeerium tehtud tööd arvesse võtta ja tahaks kõike nullist alustada. Ütlen veel kord, et see ei ole tõsi. Kogu seda materjali, mis on varasematel aegadel ja eelneva tööga kogutud, kavatseme võimaluse korral kasutada.
Viimane küsimus: "Kas keskkonnaminister peab normaalseks, et tema valitsemisalas tegeletakse põhiliselt reformidega ega suudeta tegelda sisulise tööga?" Selle kohta tahan väita seda, et Keskkonnaministeeriumis käib päevast päeva sisuline töö isegi siis, kui seda mõnikord võib-olla näha ei soovita. Kui aga peetakse silmas konkreetset looduskaitse arengukava koostamist, siis looduskaitse arengukava mitteametlikku töörühma, kes tegeleb looduskaitse arengukava koostamise ettevalmistamisega, kuuluvad mitmed erialase kõrgharidusega ja doktorikraadiga inimesed ja kui me siin ütleme, et nad ei tegele sisulise tööga, siis on see pehmelt öeldes ebaõiglane. Tahan öelda siia juurde veel seda, et möödunud aastal, aastal 2008 kasutati selle töö ja nende analüüside tellimiseks ja koostamiseks eelarvelisi vahendeid summas 200 000 krooni, mille alusel sõlmiti lepingud vastavate alade teadlastega, kes on oma aruanded praeguseks esitanud, ja nagu ma ütlesin, töö looduskaitse arengukavaga jätkub. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Kõigepealt ühe asja eest ka tunnustus ja nimelt selle eest, et biodiversiteedi kava ja looduskaitse kava käsitlemine pigem ühtse dokumendina on hea mõte.
Aga nüüd küsimuse juurde. Härra minister! Teie vastus oli võrdlemisi mahukas, aga ma  ei saanud ikkagi vastust küsimusele, miks selleks oli vaja poolteist aastat  ja miks mitte keegi eelmise looduskaitse arengukava versiooni autoritest või üldse sellest üsna laiast ringist, kes osales arengukava koostamisel, pole mitte midagi kuulnud sellest, mis on poolteise aasta jooksul toimunud. Järsku vastate praegu?

Aitäh küsimuse eest! Ütlen veel kord, et selle tööga tegeldi vahepealsel ajal kogu aeg edasi tulenevalt sellest, et muutusid dokumendid ja nende arengukavade regulatsioon. Nii nagu ma ütlesin, on hulgaliselt teadlasi – kui tahate, siis võib need nimed siin ka üles lugeda –, kes on selle teemaga edasi tegelnud. Kui inimesed, kes looduskaitse arengukava koostamisega varasemal ajal tegelesid, on tundnud asja vastu huvi või oleksid tundnud asja vastu huvi, siis nad oleksid kindlasti saanud ministeeriumist teada, kuidas töö edasi kulgeb. Pealegi, kuna tookord anti see arengukava Riigikogu menetlusse, siis järelikult tol etapil peeti seda tööd selliseks, et ta on valmis ja küps ning kõlbab Riigikogus arutamiseks. Sellest võib järeldada, et mitmed inimesed, kes tol ajal selle arengukava koostamisega tegelesid, olid oma töö selleks hetkeks lõpetanud. Praeguses olukorras, kui me läheme edasi, tulenevalt uutest tingimustest, siis, nagu ma ütlesin, tuleb siin üht-teist üle vaadata, aga ei saa kogu seda seltskonda ja kogu seda ringkonda uuesti kokku ajada ja väita, et me alustame otsast peale, sest tegelikult ju asi niimoodi ei ole, nagu ma olen siin juba korduvalt öelnud. Me ei alusta otsast peale, me tegelikult läheme vana baasi pealt edasi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud keskkonnaminister!
Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Me oleme kõik arupärimised läbi arutanud.

Palun registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis pärast minu haamrilööki! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.04.