Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 12. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Eelnõusid ega arupärimisi üle ei anta.
Läheme teadete juurde. Esiteks, Riigikogu esimees on edastanud viie Riigikogu liikme arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ja 17 Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Teiseks, seoses traditsioonilise ELO noorteparlamendi istungi toimumisega siin saalis 2009. aasta 9. jaanuaril palun teil töölauad materjalidest tühjaks teha. Kolmandaks, head ametikaaslased, eile leiti Riigikogu kõnetoolist üks prillikarp. Kes karbi maha unustas, saab selle kätte virgatsilt. See on tume prillikarp.
Asume kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 364. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Vabandust, katkestan hääletuse! Tulenevalt sellest, et meie kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 364 Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Panen lõpphääletusele eelnõu 364. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 364 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna‑ ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Mart Jüssi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Mind ajendasid (mitte ei ajendanud, aga veensid veel kord) siin sõna võtma tänahommikused teleuudised. Teleuudistes öeldi, et täna võetakse Riigikogus vastu seadus, mis korraldab ümber meie keskkonnakaitse, ja räägiti sellest sellises veenvas võtmes, et see seadus võetakse kindlasti vastu.
Ma arvan, et see olukord, kus me oleme, on äärmiselt kahetsusväärne ja ohtlik Eesti lähemat ja kaugemat tulevikku silmas pidades, sest me oleme hakanud praegu seadusega ümber korraldama süsteemi, mida me tegelikult ise loonud ei ole: loodust, looduse toimimist ja võib-olla jätkusuutlikkust või ellujäämise võimalusi. Sellepärast tahan ma õige põgusalt meelde tuletada, milline on see seadus, mille me täna vastu võtame, ja kust ta tuleb.
Ma alustan sellest, et aastail 2004–2006 viidi Eestis läbi selline harjutus või töö, mida tunti kaitsealade valitsemise organiseerimise reformina ja mille tulemusena tekkis Riiklik Looduskaitsekeskus, mille me täna tahame seadusega ära kaotada. See oli protsess, kus osalesid Eesti selle valdkonna kompetentseimad inimesed, kus oli palju arutelusid, vaidlusi ja oli teatud pingeid, aga lõpuks jõuti kokkuleppele viisis, kuidas Eestis loodust edaspidi hoida. Nüüd on see poole aastaga lihtsalt olematuks tehtud. Alustati kevadel sellest, et öeldi, et üks üleriigiline ettevõte, näiteks üks prügifirma, saab Eesti eri keskkonnateenistustest ühele küsimusele viis erinevat vastust ja see on probleem, mis tuleb lahendada. Siis räägiti, et looduskaitsesüsteemi sees on kirjavahetus, mis on liiga mahukas, et inimesed ei tee oma põhitööd, vaid vahetavad kirju, ja see tuleb ära kaotada. Ja järsku öeldi, et looduskaitsekeskus ei ole üldse majanduslikus mõttes jätkusuutlik, küsib liiga palju raha teistelt riigiorganitelt ja see tuleb ära kaotada. Lõpuks ei saagi me aru, mida ja kus tahetakse ära kaotada.
Aga selgemaks hakkab saama, et looduskaitsele ja loodushoiule tahetakse päitsed pähe panna sellepärast, et sealtpoolt tulevad sõnumid segavad võib-olla valitsemist ja toimetamist viisil, mis oleks inimesele meeldiv, aga kas ta on ka loodust säästev, kas ta on meie elukeskkonnale kasulik, seda täna ei arutata. Vähemalt nendele küsimustele, mida selle valdkonna inimesed esitavad selle reformi läbiviijatele, ei vastata või räägitakse vastuseks keerulist juttu. See on vastutustundetu käitumine. Täna tehtud otsustega me põhjustame muutusi tulevikus. Riigikogu käis eelmise nädala lõpus väljasõiduistungil Viljandimaal. Ühes vallas avaldati muret, et nad ei tea, mis saab viie aasta pärast, tulenevalt nendest otsustest, mis on tehtud sellel aastal metsamajandamise reformimisel ja mida tehakse looduskaitse reformimisel.
Selles asi ongi, kallid kolleegid, et need tulemused tulevad viie aasta pärast. Need muutused, mida me oma ühises elukeskkonnas sellega võime põhjustada, võivad olla pöördumatud. Need väärtused, mille me võime kaotada, ei ole meie enda poolt taasloodavad. Meie ei ole loodust teinud, meie ei oska ehitada tegelikult elusat keskkonda. Sellepärast palun ma teil sügavalt järele mõelda selle üle, kas teist keegi oleks nõus kirjutama valgele paberilehele oma allkirja ja kuupäeva ning jätma selle näiteks sinna minu laua peale lootuses ja usus, et mina seda ei kuritarvita, ei käi sellega pangas või notari juures või kusagil mujal. Aga see ongi see olukord, mis meil tänase hääletamisega tekib. Me võtame vastu seaduse, mille rakendamise meetoditest, viisidest ja eesmärkidest ei ole meil selget ettekujutust.
Kolleeg Pomerants ütles mulle: "Vaata, Mart, seadusandjal on oma kompetents, valitsusel on oma kompetents ja sellest tulenevalt võib-olla ei olegi meie asi see, kuidas meie poolt vastu võetud otsused pärast ellu rakendatakse." Aga ma ütlen teile, et ka asjatundjatel on oma kompetents. Nüüd on olukord selline, et looduskaitse, loodushariduse ja üldse loodusega tegeleva valdkonna asjatundjad ütlevad, et seadus, mille me vastu võtame, on Eesti loodusele ja Eesti ühiskonnale tõenäoliselt kahjulik. Sellega me peame sisuliselt ja tõsiselt arvestama, mitte vormiliselt. On ka märke ja arvamusi selle kohta, et see seadus, mille me täna vastu võtame, on vastuolus Eesti põhiseadusega. Põhiseadus rõhutab kohust, mis igaühel on, seda, et keskkonna ja looduse valdkonnas toimetamine peab olema väga läbi mõeldud, väga läbi räägitud, vastutustundlik ja tulevikku vaatav. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Marko Pomerantsi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Lihtsalt mõni sõna teadmisest ja mitteteadmisest. Nii nagu hea kolleeg Mart ütles, mitte keegi ei tea, mismoodi näeb viie aasta pärast välja maailm meie ümber, ma mõtlen loodust siin Eestimaal, kui see reform saab teoks, või millised on nende muudatuste tagajärjed. Täpselt samamoodi ei tea meie ega teie, missugune oleks olukord, kui me mitte midagi oma tegemistes ei muudaks. Tarkus on selles suhtes võrdne.
Mis puudutab üldse protsesse, siis mina hakkasin uurima seda teemat (meil siin oli ühel ööl aega), kuidas on meil lood kaasamise hea tavaga. Teate, mis ma avastasin? Ma avastasin, et tegemist on täiesti pöörase bürokraatliku protsessiga. Ma ka põhjendan, et ei tuleks niisugune "Oo!" kusagilt. See on nagu keskkonnamõjude hindamine, kus kõigepealt lepitakse kokku, et nüüd hakkame kaasamisega tegelema, osapooled vaatavad, vahepeal tehakse vaheraporteid, kas on ikka piisavalt hästi, ja lõpuks jälle vaadatakse, kas kaasamisega on kõik korras.
Mida ma tahan sellega öelda? Vaadake, kui kogu aur läheb sellele, mismoodi ja kes mida ütleb, mis ajal ja kellele ning kuidas on see reglementeeritud, siis on asjad halvad. Oluline on see, et tegelikult toimuks kõikide osapoolte vahel omavaheline sisuline suhtlus. See puudutab kõiki osapooli selles protsessis.
Nii et mina soovin, et me võtaksime kenasti selle seaduse vastu ja et Eesti looduses, looduskaitses ja kiirguskaitses läheksid asjad kenasti edasi. Meil võib olla siin erimeelsusi, aga usub nii Villu Reiljan, keda ma pean keskkonnaasjades endast suuremaks eksperdiks, kuigi ma pean ka ennast asjadest arusaavaks inimeseks, kui usun ka mina, et tegemist ei ole looduskaitse lõpuga. Vastupidi. Kui vaadata seda protsessi (räägitakse, et looduskaitsekeskus on midagi väga kaotamas), siis ma olen näinud siin nii nagu kohtusüsteemis võistlevat väitlust, ühel pool on keskkonnateenistuste arusaam ja teisel pool on looduskaitsekeskuse arusaam, ja tänase päeva seisuga, ma arvan, on selles väitluses just nimelt looduskaitsekeskuse inimeste arusaam peale jäämas. Selles ei ole midagi traagilist, head kolleegid. Häid jõule!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Rein Ratase! Kaheksa minutit.

Juhataja! Head ametikaaslased! Läinud sajandi esimese kümnendi lõpul kirjutas oma surematus monograafias "Utšenije o lese" (Õpetus metsast) Peterburi metsaakadeemia professor Georgi Morozov: "Ärge segage metsal kasvamast, las mets kasvab! Ärge toppige oma kätt ja oma nina sinna sisse!" Väga tark raamat!
Austatud ametivennal oli õigus, kui ta ütles, et meie ei ole loodust teinud. Ei ole tõepoolest teinud. Ja selle tõttu, kas see Keskkonnaministeeriumi valitsemisala reform sünnib täna siin ruumis, seadust vastu võttes, või ei sünni, kui seadust vastu ei võeta, ei teki loodust juurde ega jää ka loodust vähemaks. Küll aga olen ma raudselt veendunud, et oma väheste jõudude kontsentreerimisega suudame me oma looduskasutust paremini korraldada. See reform oleks tulnud juba ammu ellu viia! Alged selleks olid olemas juba 1993. aastal ja ka mõnevõrra hiljem, kui Keskkonnaministeeriumis ja selle valitsemisalas oli väga tõsiselt kaalumisel, kas teha paljude lääneriikide eeskujul keskkonnaagentuur. 1999. aasta varakevadel ütles tollane värske keskkonnaminister: "Ei! Keskkonnaagentuurist me praegu ei räägi." Kui mõnevõrra hiljem sündis Riiklik Looduskaitsekeskus, siis oli see põhimõtteliselt hea asi. Aga seda keskust tulnuks edasi arendada, edasi viia, tuues kogu keskkonnakasutuse korraldamise ühe katuse alla. Ka eesti vanasõna ütleb, et mida rohkem koeri, seda lahjem lake. Sellepärast on see kavandatav reform väga hea, ta annab meile võimalusi looduskasutust paremini korraldada, et igaüks ei nokitseks omaette. Olen rääkinud.

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Villu Reiljani!

Austatud kolleegid! Kuna Pomerants, suur juht ja õpetaja, tegi siin ilusa reveransi, siis ma pean võib-olla mõne sõna selle asja kohta ütlema. Ma usun ka, et me oleme nii jõuetud ja väetid, et me ilmselt ei jõua selle lühikese ajaga tervet Eestimaa loodust hukka ajada. Eks neid reformiplaane ole ennegi olnud. Auväärne Rein Ratas rääkis väga õigesti, et juba 1999. aastal olid küpsemas mõtted agentuurist, aga see agentuur jäi ära. See asi lõppes hoopis sellega, et Kranich lasi lihtsalt Ratta lahti, pani ratta veerema. See asi oli hoopis karmim. Need Ratta värsked mõtted hakkavad ilmselt alles nüüd realiseeruma. Parem hilja kui mitte kunagi.
Ma heidaksin kõige rohkem ette just sellele protsessile. Looduserahvas on väga tundlik rahvas. Nad ei ole suured pragmaatikud, aga tundlikud ja ausa hingega inimesed nad on. Seetõttu on neile kõhklemata kõige solvavam see, et neid ei peetud diskussiooni kaasamise vääriliseks. See on andestamatu viga. See ei oleks väga palju maksnud, see oleks olnud võimalik. Eestis on väga arvestatav loodusteadlaste kaader, on professoreid, akadeemikuid, muid teadlasi, väga kitsaste alade spetsialiste. Neid oleks tulnud muidugi kaasata.
Selle reformi põhipuudus on see, et tal puudub ühiskonnas tõsine tugi. Teda ei mõisteta, teda on poolvägisi tehtud. Teate, et isegi kui väga toredat asja tehakse poolvägisi, siis inimesed hakkavad vastu. See on ajalooline tõde. Keegi lihtsalt ei kannata niisugust asja. Mis ma teile ütlen? Hääletage terviseks. Jõulurahu te sellega muidugi looduskaitserahvale ei too ja Rahvaliit reageerib ka ikka jõulu punase värviga. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mark Soosaare!

Hea juhataja! Mõnusad kolleegid! Tõepoolest, loodus on meie Eesti rahva põliskodu, ja ma mõtlesin, et haakun ka korraks. Mets on see, kust me pärit oleme. Meid on siin erinevate maailmavaadetega. Ma pakun kolm teesi, mida erakonnad võiksid vastavalt oma ideoloogiale rakendada ja võib-olla järgmistel valimistel kasutada. Need teesid on vabad. Esiteks, metsa on vaja sellepärast, et seal asuvad metsavendade onnid. Teiseks, metsa on ka sellepärast vaja, et metsast saab pappi. Ja kolmandaks võib öelda, et mets on see koht, kust vaene mees leiab oma kasuka. Nii et kolm loosungit. Aga kuna varsti tuleb jõuluvana ja enne on vaja salmi meenutada, siis ma lõpetan oma lühikese etteaste Kihnu rahvalauluga, mis kõlab niimoodi: "Siin meie seltsis selle aasta, siin meie seltsis selle aasta, jumal aga teab, kus tuleva aasta, jumal aga teab, kus tuleva aasta, mets meid toidab, meri meid joodab, mets meid toidab, meri meid joodab." Ilusaid jõule! (Aplaus.)

Tänan! Ma palun kõnepulti Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Õhkkond läks kuidagi nii sõbralikuks, et ma arvasin, et jõuluvana on tulnud seekord ilma kostüümita, küll habemega, aga kampsuniga.
Kogu see diskussioon on tegelikult hästi üksmeelne. Kui Mart tuli siia seda eelnõu kritiseerima, siis sissejuhatuseks luges ta üles hulga asjalikke argumente eelnõu kasuks. Tõepoolest, riigihalduses kehtivad teatud ratsionaalsed reeglid, mida tuleb järgida. Ei ole vaja dubleerimist, raiskamist, liigset bürokraatiat ega kulusid. Nii ongi! Olgu tegemist looduse, laste, ettevõtluse või näiteks tõsteseadmetega. Need reeglid on universaalsed.
Muidugi, väga kenasti rääkis siin opositsiooni poolt Rein Ratas. On suhteliselt pretsedenditu (ma loodan, et põhjus ei ole lihtsalt jõulud), et keegi opositsiooni poolt tuleb ja kiidab valitsuse eelnõu ilma mingite mööndusteta. Villu ei saanud sellest kaugemale, Villu oli natuke kriitiline selle protsessi suhtes, aga minu arust oli Marko kõne hea vastus Villule: kogu aur ei tohi minna kaasamisele. Selle eelnõu juures on väga silmatorkav olnud just see, et tohutu aur läheb vilele, tohutu aur läheb sellele, et kritiseerida isiklikult keskkonnaministrit, rääkida sellest, kuidas protsess ei olnud küllalt demokraatlik, kuidas küllalt ei kaasatud. Mis seal salata, eks sellegi tagant paistab kena inimlik mõõde: inimesed ei tea täpselt, milline hakkab olema nende tulevik, bürokraatia ohjeldamisel on alati ka isiklikke kaotusi. Kes muu kui tsunfti liige peaks käima ja kaitsma neid inimesi, kes ei tea täpselt, kellele milline tulevik osaks saab. Aga sellele kriitikale on veel üks vastus peale selle, mida ütles Marko, et tegelikult kaasati. Tegelikult nähti selle nimel vaeva ja, ausalt öeldes, vähemalt fraktsiooni inimesed pärisid korduvalt ka keskkonnaministrilt aru, kas ta ikkagi rääkis, ja me saime vastused. Ma usun, et kõik inimesed siin saalis, kes on tahtnud, on saanud vastused ja teavad, et tegelikult kaasati inimesi päris palju. Väga visalt küsiti nende arvamust. Siin oli suhteliselt ere kohtumine keskkonnaorganisatsioonidega, kuhu kohale tulid napilt pooled, ja kui pärast pikka tutvustust küsiti nendelt vastuseid, siis ega neid vastuseid või ettepanekuid ei tulnud. Nad ütlesid suhteliselt nõutult, et neil ei ole volitusi ja neil ei ole ka ettepanekuid. Mis seal salata, ühel hetkel saabub kalendris tähtpäev, kus tuleb otsused langetada, ja praegusel juhul on nii läinud. Langetame selle otsuse ära ja tunnistame, et tegelikult saab riik natukene paremini korrastatud. Kindlasti võidab ka loodus, selles perspektiivis, et jääb rohkem ressursse tegevusele, vilele, mis seal salata, jääb vähem. Aitäh!

Tänan! Ma saan aru, et nüüd on vastusõnavõttude aeg. Marko Pomerants, palun!

Ma esitan lihtsalt väga väikese õgvenduse. Mis puudutab kaasamist, siis inimestega on alati hea rääkida, aur ei peaks minema lihtsalt kaasamisprotsessile, vaid reaalsele omavahelisele suhtlemisele. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ega sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Võime alustada eelnõu 367 lõpphääletuse ettevalmistamist. Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 367 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Panen lõpphääletusele eelnõu 367. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 68 Riigikogu liiget, vastu 10 ja erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna‑ ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 367 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest nõuab eelnõu Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
86 Riigikogu liiget on registreerinud kohalolijaks ja 15 puudub.
Panen lõpphääletusele eelnõu 326. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 326 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kuna jõuluvana on tulekul, siis ma räägin lühidalt. Ma tahan seda seadust tervitada kahel põhjusel. Loomulikult ka jõulude pärast, aga tegelikult on Keskerakond äärmiselt rõõmus, et keeleseadus on jõudnud vastuvõtu hetkeni. Põhjus on selles, et mitu aastat on arutatud, kuidas me suudaksime riigikeeleeksamid ja loomulikult mobiilsuse mõttes ka võõrkeelte oskuse tasemed muuta selliseks, et me suudame neid rahvusvaheliselt ühtlustada. Selle üle on väga palju vaieldud. Täna me võime öelda, et Eesti riigikeeleeksamid vastavad kindlasti enam rahvusvahelisele tasemele. Loodan, et praktikasse jõuab see selliselt, et küsimus, kas see eksam on piisavalt objektiivne, kas ta hindab kõiki aspekte, saab selle seaduse vastuvõtmisel ja rakendamisel lahendatud.
Teine moment, mis on selle seaduse juures väga positiivne, on see, et muudatusettepanekud võeti kultuurikomisjonis vastu konsensuslikult. Vaidlusteks läks ainult mõni kuu. Keskerakonna algatatud muudatusettepanekud esitati üsna sarnases sõnastuses ka Vabariigi Valitsuse poolt. Selles mõttes on see väga hea dokument, et eri erakondadest tekkisid ettepanekud ja lõpuks said need kultuurikomisjonis konsensuslikult vastu võetud. Vaidlus oli selle ümber, kas riigi poolt enne 1999. aastat välja antud keeletunnistused jäävad kehtima või mitte. Hea meel on tõdeda, et ka kultuurikomisjonis tänu õiguskantsleri märgukirjale leiti, et kõik tunnistused jäävad kehtima. Küll aga seda, kui inimese keeleoskus ei vasta nõuetele, reguleerivad juba keeleseaduse teised paragrahvid.
Nii et aitäh teile kõigile ja head hääletamist!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 325 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 325. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 325 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Head ametikaaslased! Riigikogu juhatuse ettepanekul on tänast päevakorda täiendatud väga tähtsa küsimuse "Olemise ja jõulude võimalikkusest ilmaruumis ja Riigikogus" aruteluga. Me lähemegi viienda päevakorrapunkti arutelu reglemendi juurde, mida ma teile tutvustan. Esiteks, Riigikogu esimehe Ene Ergma ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit, siis on Jõuluvana ettekanne, mille aeg on piiramata. Ettekandjatele küsimusi ei esitata. Jõuluvana loal saavad sõna fraktsioonide esindajad ja arutelu lõppedes otsust vastu ei võeta.
Head ametikaaslased! Alustame arutelu, kuid kõigepealt palun teie käest sooja aplausi meie esinejatele ja külalistele! Loodame, et nad tulevad. (Aplaus.)

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Külalised! Ja veel üks kord: tere, Jõuluvana! Kuidas sa küll oskasid tulla meie juurde sellisel päeval, kui arutluse all on väga tähtis küsimus – olemise ja jõulude võimalikkusest ilmaruumis ja Riigikogus? Olen enne tänast konsulteerinud Riigikogu erakondadega. Arusaam sinu persooni tähtsusest, rolli suurusest ja sulle pandud ülesannete keerukusest ning vastutuse määrast on üleüldine. Muidugi tuleb tõdeda, et toetusargumendid lähtuvad väga erinevatest asjaoludest.
Võtame Reformierakonna. Nemad on lisamas oma programmi kaheksandat sammu, mis on viimas majanduskasvuni. See on Jõuluvana ostetud kinkidele käibemaksu soodusmäära rakendamine, olgu kink kui pirakas tahes. Pealegi, Jõuluvana pole mingi palagan ega summer, see on totaalne winter.
Või siis Rahvaliit, kes näeb jõulumehes eestluse elujõu kehastust. Olukorras, kus peaaegu kõik postkontorid on suletud, ei tihka keegi sinu postkontori kallale tikkuda ja ainuke kaugemalt tulnud mees, kes vähemalt üks kord aastas Eesti külasse jõuab, oled ju sina.
Sotsid armastavad sind seetõttu, et sinu kollektiivleping päkapikkudega on järeletegemist väärt, nii et päkapikkude usaldusisik Torisejagi on väga vagur, podiseb vahel harva omaette ja siiski tunneb piinlikkust ja naerab.
IRL‑i rahvaga oled sa lausa hingesugulane. Kes mõistaks paremini kui IRL, mida tähendab 50 aastat näärivanade võõrideoloogia võimu all olla!
Keskerakonna arvates oled sa tüüpiline keskklassi esindaja, sest sellist ametit jõuab pidada vaid keskklassi kuuluja. Peale selle on "J nagu jõulud" tähestikus "K nagu kesk-" kõrval.
Ja lõpuks meie armsad rohelised, kellele on sümpaatne sinu keskkonnasõbralik edasiliikumisviis biokütuse abiga: samblik põhjapõdrale põske ja saanile hoog sisse ning kliima soojenemine ongi lõppenud.
Armas Jõuluvana! Nagu sa targa mehena tead, on Eestimaal ees keeruline aasta, aga see ei tähenda sinu ega päkapikkude koondamist. Keegi peab ju lastele rõõmu pakkuma nii Ruhnus, Toilas, Torgus kui ka üleüldse igas Eestimaa paigas. Aga päris ilma kärbeteta ei pääse tulevikus sinagi.
Riigikogu põhiseaduskomisjon on otsustanud algatada seaduseelnõu, millega kärbitakse sinu vitsakimbu raagude arvu 8% võrra, kuigi meil on teatud kahtlus, et Vabariigi President seda seadust ei kinnita, kuna jõuluvanade põhiseaduse §‑s 175 ei ole lubatud muuta midagi, mis kuulub jõulude ja Jõuluvana juurde. Meile siin Riigikogus tundub küll, et raagude arvu suurendada ei tohi, sest siis on Jõuluvanal väga raske vitsakimpu kanda, aga vähendada tohib küll, sest, punkt 1, kimp on siis tunduvalt kergem, punkt 2, raagude arvu vähendamine ei tähenda, et karistuse määr väheneks, punkt 3, katsed on näidanud, et vähema raagude arvuga vits on valusam. Kuna aga targad mehed on selles küsimuses vastupidisel arvamusel, siis tundub mulle, hea Jõuluvana, et enne lõpevad jõulud ära, kui nad oma vaidlused lahendavad, nii et sel aastal jääb sulle vitsakimp alles.
Läbirääkimistel räägivad fraktsioonid ise, kui tähtsad on neile olemine, jõulud, ilmaruum ja Jõuluvana. Ja nii nagu ütleb üks meie ametikaaslane: olen rääkinud, mina olen esinenud. Aitäh!

Tänan Riigikogu esimeest ja palun Riigikogu kõnetooli Jõuluvana!

Tere, austatud Riigikogu liikmed! Ma pean ütlema Enele kurvastuseks ja teistele kõigile rõõmuks, et kui te mind vaatate, siis näete, et mul ei olegi üldse vitsakimpu kaasas! Nii et enam ei ole kuskilt midagi vähemaks võtta, juba on kõik need raod maha võetud. Ma võtsin täna need prillid kaasa, millega ma tavaliselt siin ei käi. Ma tavaliselt vaatan saalis teie nägusid ja jutustan seda, mida ma näen. Täna ma võtsin kaasa lugemisprillid, et midagi olulist meelest ära ei läheks.
Enne igat ettekannet on lektoril arusaadaval põhjusel mõistlik pälvida saali tähelepanu. Erinevatel konverentsidel seda ikka traditsiooniliselt tehakse, viisil või teisel, et publikut väikesele mõttegümnastikale ergutada. Sellepärast esitan ma, head sõbrad, ühe mõistatuse. Mida on olnud 2008. aastal ühist Eesti Vabariigi Riigikogul ja ajalehe Postimees turundusosakonnal? Riigikogu liikmete palk ja selle ümber arutamine! Ma arvan, et see on olnud 2008. aasta suurim mõistatus. Aga mina pean ütlema teile päkapikkude poolt vihje, et rahvas on olnud teile tänulik selle eest, et te olete, vaatamata kõigele, suutnud leida niisuguse solidaarsuse, vähemasti püüate solidaarselt kõikide muude inimestega natukene palgateemal rääkida.
Ma kujutan ette, et 2009. aasta märksõnaks võiks saada võrdõiguslikkus või võrdsus. Siis me jõuamegi teemani, kui meil on tegelikult varsti võrdsusega nii kaugele mindud, et meil on tarvis võrdselt mehi ja naisi ka siia Riigikogu saali ehk tuleb teha n‑ö fifty-fifty seadus. Mul ei ole siinkohal midagi muud küsida kui seda: hakkame pealegi võrdõiguslikuks, teeme mehed-naised fifty-fifty, aga öelge ausalt, kes on praegu kohe valmis tõstma kätt ja ütlema, et tema on nõus vabatahtlikult lahkuma ja tööle hakkama? Reinsalu! Aitäh! Paistab, et mõnda inimest ajab see teema naerma, aga tunnistage siiski, sõbrad, et ajad muutuvad. Viis-kuus aastat tagasi ajas kõiki marru, kui mõni Riigikogu liige vahel kiirabis valves või kirikus laulmas käis, rääkimata meelelahutuse tegemisest televisioonis. Täna ei ole sugugi palju ennustada või kahtlustada, et tulevikus saab vaadata mõnda sellist kultussaadet nagu "Laulvad Riigikogu liikmed" või "Tantsivad Riigikogu liikmed" ja pikkadel teleõhtutel läheb ilmselt ka kõht tühjaks. Uskuge, kallid sõbrad, rahvas juba kardab, vähemasti Jõulumaal, seda, et varsti on nii, et kui öösel pitsat tellid, siis küsitakse dispetšeripuldist: "Kas tahate, et toob tavaline kuller või Riigikogu liige?"
Mõistan, et need minu siinkäigud on tegelikult andnud ka väga paljudele teist ainest siin tegutsemiseks ja ma olen ka ise mõnes mõttes põhjust andnud, just sellega, et Riigikogu kõnetooliski olen ma paaril aastal maininud oma abimehi, päkapikke, kes mind alati abistavad. Ma tahan teile öelda, et te olete sellel aastal olnud väga tublid õppima, arvates, et piisab, kui üks kord aastas siin saalis käia ja ülejäänud aasta jooksul teevad töö ära Riigikogu liikme abilised. Te natukene eksite! Vaadake, nii nagu mõni inimene, kahjuks, miskipärast ei usu päkapikke, tundub ka teile varsti, et peaksite juba teise või kolmandagi abilise võtma. Aga kas te kujutate ette, kui populaarseks võivad siis muutuda tantsu‑, laulu‑ ja muude meelelahutussaadete kõrval hoopistükkis videokatked Riigikogu turvakaameratest, kus teie abilised kahe- või kolmekaupa kohvritega mööda koridore käima hakkavad? Mis kabinettidesse puutub, siis ausalt öeldes olen ma mõnevõrra hämmingus. Nimelt sellepärast, et kui varem oli Riigikogu liikme töökabineti aknalaual kaks sussi (inimesed istusid tubades kahekaupa), siis novembrist alates, ma tean, istuvad inimesed üksinda tubades, aga susse on akna peal ikka kaks. Ma ei saa aru, kas see on mingisugune viis pidada päkapikke lolliks või on see majandussurutis, mis niimoodi tegema sunnib.
Mul on hea meel teid paari asja eest ka kiita. Nimelt olete te hakanud siin saalis rääkima palju suuremaid numbreid kasutades ja sellepärast on infotunnid muutunud märksa aktuaalsemaks kui varem. Tore on ka see, et peaminister on iga kord infotunnis kohal, aga eks muidugi rahvas kardab koos teiega, et temalt ei ole varsti enam mitte midagi küsida. Õnneks on minister Padar see, kellelt ajakirjanikud saavad küsida ning saavad ka vastuseid (ajakirjanikud andsid seal päid nikutades nõusoleku), et varsti on kitsad ajad tõepoolest ees.
Muide, nagu te arvata võite, käin ma neil päevil siin päris mitme parlamendidelegatsiooni või parlamendiseltskonna ees, ja uskuge, ega need asjad mujal oluliselt paremad ei ole. Praegu on keerulised ajad igal pool. Uskuge või mitte, riikidega on nagu inimestegagi: mida suurem, seda suuremad on mured ja seda rohkem on muresid. Sellepärast tahan öelda, et olge rahul ja õnnelikud, et see ülemaailmne maadevahetus niisugusel kujul praegu peatati, sest kujutage ette, kui me oleks ähmiga vahetanud pooled Eesti saared mingisuguse lahmaka ilusa vaatega kõrbemaastiku vastu kusagil Dubais.
Sellepärast teen ma ettepaneku hoida järgmisel aastal meie armsat isamaad nagu silmatera ja arvestada ka kulude kokkuhoiu vajadust, mille tõttu teen siin Jõuluvanana ühe ettepaneku. Nimelt, kõlab valusalt, aga paraku on minu ettepanek koondada kõik piirivalvurid või vähemasti suunata nad noorteasutustesse, kus ei suudeta tõenäoliselt tulevikus piiri pidada ei relvade, narkootikumide ega alkoholiga. Piiril aga teen ettepaneku võtta maha sildid "Eesti" ja asendada need siltidega "Eramaa". Siis ei ole kellelgi tahtmist lolliga vaielda ja koera klähvimisest üle rääkida.
Ma meenutan siinkohal varasemaid kingitusi, mis ma olen Riigikogu eri fraktsioonidele toonud. Ma pean ütlema, et ma olen väga rõõmus, et kolm erakonda rapsivad ikka veel samades käeraudades. Keskerakond saeb ikka oma oksa, Rahvaliit on täiesti urbaniseerunud, sotsidest, nagu arvata oli, ei ole ikka veel midagi kuulda ega näha ja rohelised puhuvad ka sedasama juttu.
Tahangi öelda, et siit edasi lähen ma külmhoone lastejõulupeole ja kott saab tühjaks. Olge head, see rahaosa, mis teil praegu palgana taskus on ja mida te külmutada soovite, pange mulle siia kotti kaasa.
Aga selleks, et kott tühjaks saada, tahan ma teile ka sel aastal ühte-teist üle anda, et tuua kingituste abil jõulusära teie silmisse. Ma kaon hetkeks siia laua alla. Ma palun siia kõigepealt, hakkame siitpoolt tulema, Isamaa ja Res Publica Liidu. Kas tuleb üks? Ahah! Niimoodi, sina saad mikrofoni. Mul on teile pakk.

Ma tuleksin siia sinu poole.

Tule-tule!

Mul on ette lugeda üks avaldus, mis just laekus. Me olime küll ette valmistanud meeleoluka tantsukava kogu fraktsiooniga, kuid see on Riigikogu viimane tööpäev sel aastal ja pakilised asjad tuleb ka ette lugeda. Kui sa lubad, loen  selle ette.

Sa ei saa siin minu kõrval üldse rääkida. Sa pead kindlasti siin seisma, isegi kui midagi öelda ei ole.

Jah, absoluutselt!

Ma olen seda näinud sinu puhul, jah!

Kas need mikrofonid töötavad ka? Nimelt, lugupeetud riigikogulased, head inimesed, lugupeetud Jõuluvana ja kindlasti ka lugupeetud Riigikogu esimees! Meile on laekunud ühe tundmatuks jääda sooviva munitsipaalpolitseiniku seletuskiri, kus ta kirjeldab kiretult oma üleelamisi. Sõltumatu kontrolli käigus tuvastasime, et sellel lool ei ole tegelikkusega mitte mingit pistmist. Seletuskirjas esinevad nimed on küll laialt levinud ning võivad kõlaliselt sarnaneda mõne tundmatuks jääda sooviva isikuga, kuid nende reaalne samastamine on meelevaldne. Põhjalik analüüs, mille me teostasime, tuvastas ainult ühe tõese fakti. Nimelt, väidetavate sündmuste toimumise koha, milleks on linn nimega Chicago. Ma loen selle avalduse teksti teile ette või, õigemini, laulan: "Ise olin ma / munitsipaalpolitseinik Chicagos. / Aeg oli raske siis, / riigis majanduskriis. / Oli öö nagu ikka siis, / eelarveseadust loeti siin, / kuid sel hetkel Chicago sai / kurikuulsaks üle maa. / Ja Edgar nutma jäi / sel ööl, kui ringi Pihl Chicagos käis. / Parbus polnud tulnud koju töölt, / oodata võis kõike sellelt öölt – veel ja veel. / Ja siis äkki kõik vaikseks jäi, / oli kuulda, kell veel käis. / Edgar seisis ukse peal, / haaras Aini sülle sealt. / Kuigi ise näost nii hall, / oli õnne olnud tal. / Käis ringi Pihl sel ööl ..." See on see avaldus, mille me võtame menetlusse.

Võtate selle menetlusse, olgu. (Aplaus.) Isamaa ja Res Publica Liit on alati silma paistnud sellise osavusega, et kui on vaja milleltki tähelepanu kõrvale juhtida, tõmmatakse mingi muu teema käima. Sellepärast tahan ma teile öelda, et meenutades vanu aegu, on mul teile ka sellel aastal üks niisugune kingitus. Ma arvan, et see ei ole palju öeldud, et teie aasta on selgelt kõige enam selline ristiaasta. (Aplaus.) Teie selle ristilipu asjaga kunagi jahuma hakkasite, olgu see teile siis jõulukingituseks, tõmmake oma vardasse! Ole terve!
Järgmine kingitus on mul kõige väiksemale Riigikogu liikmele. Väikene Rüütli, ole hea, tule sina, maailma kõige noorem Riigikogu fraktsiooni esimees! Tahad ka siia tulla rääkima? No tule. Või annan ma sulle mikrofoni?

Ma tulen sinna.

Ei saa te oma harjumustest lahti.

Me oleme harjunud siin käima, ega sa ei pahanda?

Just-just, ole hea, lase aga käia!

Meil oli eelmisel aastal omatehtud salm, nii on ka sellel aastal. Tohib, ma loen ette? "Salm Jõuluvanale. / Tere, armas Jõulutaat, / tervitusi tervelt maalt / Rahvaliit nüüd sulle toob, / väikse pildi riigist loob. / Uus on kätte jõudnud aeg, / tumedamaks muutund laed. / Riigil kõhnub rahapada, / kaalu langetamas Padar. / UFO-d mingid logifailid / kuhugi on ära viinud, / tulnukad on pugend kappi, / kutsu kas või taevast appi. / Krokodillid laste lõuna / tahtsid pista oma pauna, / saagisid nii sealt kui siit, / tulemuseks ainult riid. / Haugil, Vähil ja ka Luigel / suu nüüd enam pole muigel. / Vankriohjad läinud sassi, / kel neid nüüd hoida jälle passiks? / Ei siin aita tantsutähed / ega toeta laululapsed, / salv on üsna tühjaks söödud, / kummitempel peale löödud. / Tulevik võib paista kole, / tegelikult nii see pole. / Rahvaliidu hoole toel / iga kodu ikka soe!" (Aplaus.)

Oi, oi, oi! Et sa nüüd ei õpiks siin, Karel, ainult neid sõnu ütlema, mida sul kästakse, siis tõin ma sulle kukeaabitsa. Õpi tähed selgeks ja kirjuta ise oma lood valmis. Ole terve! Häid jõule!
Nüüd on minul õige pisike kingitus. Ma palun siia Reformierakonna esinduse! Kas Keit üksi tuleb? Ei, kaks, kolm, ei, palju tuleb, neli ... Ah, kõik tulevad!

Eelnevaid lauljad ja kõnelejaid kuulates tekkis tunne, et me ei saagi siit oma tavalisest rollist välja, kõik ajavad muudkui sellist poliitilist juttu, nagu polekski jõulud. Aga meil on hoopis teistsugune lugu. Jõuluvana on võib-olla tähele pannud, et meil on siin mõned pikad ööd olnud. Meie oleme neid öid kasutanud hästi kasulikult, me oleme ühe laulu selgeks õppinud.

Oi, kui armas! Kas teised saavad kaasa ka laulda?

See ei ole mingi poliitiline laul, see on päris jõululaul. Teised saavad kaasa laulda. Me kutsume sind ka enda sekka. Me teame, et sa oled üks kõva laulumees, nii et kutsume sind ka laulma. "Kella hääl kutsub õue, / jõulurõõm tungib põue. / On langemas lund, on imede tund, / ees sind ootab talve võlumaa. / Eemal näen sinilindu / kõrgelt mäelt tõusmas lendu. / Ja soovid sul kõik täita ta võib, / kui sa kõnnid talve võlumaal. / Lumememmed jalutavad paaris, / päkapikud tule ümber reas, / kingikotid kuhjatud on saani, / ka Jõuluvana liigub nende seas. / Loojub päev, pea on pime, / kuid su ees sünnib ime, / sest särama lööb siis tähine öö, / kui sa kõnnid talve võlumaal. / Sest särama lööb siis tähine öö, / kui sa kõnnid talve võlumaal."

Teeme kõva aplausi. Küll oli ilus! Aga Keidukene, päris apoliitiline see laul ikkagi ei olnud, sest lõppude lõpuks ma kuulsin, et lumememmed käisid paaris. Kus olid taadid? Jällegi võrdõiguslikkuse küsimus. Ainult päkapikud olid lõkke ümber koos. Kus kõik teised olid?

Teised olid eemal, taustal.

Kallid sõbrad! Suur tänu selle imelise laulu eest! Kingitus, mille ma teile üle annan, on pisikene, aga väga kallis. See on kuldne Zippo tulemasin. Aga kuna te ise olete suured kärpijad ja on säästuaeg, siis ma siia bensiini ei pannud. See on palju ohutum teie jaoks, päris ausalt. Teisel pool on salakiri, mida ainult Reformierakond saab lugeda. Nii et laske see käest kätte käima. Aitäh kõikide ilusate sõnade ja ilusa laulu eest! Häid jõule! Enne ei tohi sinna kütust ega bensiini sisse panna, kui te olete kärped lõpetanud.
Järgmisena palun ma siia Keskerakonna fraktsiooni. Ma annan mikrofoni. Palun!

Kallis Jõuluvana! Keskerakonna fraktsioonil on natuke kurvem lugu, sest sellel ajal, kui Reformierakond võis öösel niisama ringi uidata ja laulusid õppida, pidi Keskerakond saalis istuma ja tööd tegema. (Naer.)

Ärge muretsege, teie saate selle eest palka ka, nemad ei saa. (Naer.)

Sellepärast ei ole ma ise midagi luuletanud ja laulmisega on mul ka natuke raskusi.

Äkki tantsid?

Partnerit pole.

Aivar Riisalu, palun! (Aplaus.)

Ma siis võtan appi klassikud ja loen teile ühe Jaan Kaplinski luuletuse.

Väga armas.

"Ma tean, / ma ei unusta kunagi päeva, / mil adusin, / et saan sind tänada / hea ja halva, / truuduse ja truudusetuse, / rõõmu ja kannatuse eest, / kõige selle eest, / mida ma olen tundnud / sinu pärast / ja sinuga koos." Nii et, kallid kolleegid, ma tänan teid selle aasta eest! Ma sain teada, et ka nii võib, ja olen tänulik selle eest. Aitäh, Reformierakond! Võib-olla ma teistmoodi ei oleks sellest aru saanud. Teile, kallid sotsid, ütlen ikka, et juttu palju, aga lõpeb ikka kõik nii, nagu senigi on lõppenud. Rohelised, ootan ka teilt lõpuks arusaamist, kuhu te sattunud olete. Ka see oli arusaamine, et kõik asjad ei tule nii kergesti, nagu võiks arvata, kuigi siia saali on saadud. Meie naabrid Rahvaliidust, toetage ikka meid, meilt on teile abi rohkem loota kui kelleltki teiselt. Mida ma ütlen siia paremale poolele? Tahaks nagu rohkem isamaalisust.
Minu viimased tänusõnad lähevad tegelikult Eesti rahvale. Ma tänan, et te kõik selle välja kannatate!

Aitäh! Üks moment, ma annan väikese kingituse üle. Tulevad rasked europarlamendi valimise ajad. Kuna te Euroopa Liidu hääletuse ajal kiikusite niimoodi siia-sinna, te ei teadnud, kas me tahame Euroopa Liitu või ei taha, siis praegu annan ma teile võimaluse. Laske see oma erakonnas ringi käima ja mõelge: kas ma ikka kandideerin või ei kandideeri? (Aplaus.)
Nüüd ma palun siia oma lemmikud sotsiaaldemokraadid. Nad ei ole mulle kunagi vahele jäänud, kuna ma lihtsalt pole neid iialgi näinud.

Hea juhataja ja Jõuluvana! Ma pean kõne, aga ma ei pritsi kedagi. Nimelt on meil hea meel, et sa meie kirja kätte said. Kirjutasime ja mõtlesime, et ei tea, mis järgmisel aastal juhtub. Postiturg meil liberaliseerub, see tähendab, et kui mina kirjutan ümbriku peale aadressi, siis postiljon läheb selle kirjaga ikka sinna, kuhu tahab.

Nüüd on niimoodi, et isegi mõnele e-kirjale, mis Poolast tuleb, on mark peale kleebitud. Neil erastati seal midagi.

Aga nagu sa nägid, meie saime sinu kirja kätte. Mure oli ju arusaadav. Eelmisel aastal, kui Jõuluvana koju sõitis ja tahtis päkapikkude jaoks midagi kaasa osta, oli kell juba kaheksa läbi ja liiga hilja, päkapikud jäid kuivale. Katsu siis nüüd enne kella kümmet ära käia! Aitäh! (Aplaus.)

Aitüma! Teie fraktsioon sai eelmine kord kikilipsud. Ma näen, et te olete need ära kaotanud. Seekord kingin ma teile grafitivärvid, saate ennast linnatänavatel nähtavaks teha! Häid jõule! (Aplaus.)
Üks kingitus on mul veel. See läheb rohelistele. Kes tuleb? Mart. Siin on golfikepp ja siin sees on golfipall ka. Kuna te olete tihedalt tuulega ametis, siis ma otsustasin teile tuua sellel aastal kingituseks golfipalli ja golfikepi, et teha selgeks, et on võimalik asju ajada ka tuumaga. Mul on sulle lihtsalt üks väike ülesanne. Ole hea, võta see pall, pane see siia puldi ette maha ja löö see õrna, vaikse löögiga ...

Seda kella või?

... umbes sinnamaani, kus sa ise istud, ole hea. Nii, ma panen sulle palli maha. Oled sa varem löönud? Sa pead lööma selle palli sinna otse keskele, ukseni, rahulikult. Ole hea!

Ma pole seda kunagi varem teinud.

Aga vaikselt. Siis sa saad aru, milles seisneb tuuma mõte, muidu räägid kogu aeg oma tuulejuttu. Oled rahul või? See on sulle jõulukingituseks, Mart, aga ole hea, loe oma luuletus ka ikka ära.

Stenogrammi jaoks pean ma selle lugema mikrofoni. Ma olen siin sellepärast, et ma kunagi rääkisin fraktsioonis, et kui ma olin lasteaias, siis kasvataja ütles: "Mart, sa oled üks hästi ilmekas poiss." See jäi kellelegi meelde ja ta ütles mulle, et kui sa ilmekas poiss oled, siis mine loegi luuletus ette. Me ei ole näitemänge, laule ega luuletusi selleks konkreetseks puhuks välja mõelnud, küll aga on mul oma väga väikesest luuletusesalvest siiski üks võtta, mis kummastaval kombel, muide, läheb kokku selle kõnega, mille ma täna hommikul siin pidasin hoopis teises kontekstis. Ma arvan, et on aus, kui me siin, selles Eesti võib-olla esiesinemiskohas kasutame vähem tuntud luuletajate loomingut. Sellepärast loen ma teile ette luuletuse, mis kirjeldab natukene meie looduses peagi toimuvat ja osutab mõnele probleemile. Autorid on vähetuntud luuletajad Tartust: Meelis Tambets ja Markus Vetemaa, kes mõlemad on kuulsad kalauurijad. Luuletus on selline: "On väljas pime päev ja kerkib kitsast lund, / üle jõe ja läbi mäe jookseb karu talveund. / Ristseliti ta lidub seal, / tal hambad kulund äärest, / tal vest on päris keele pääl / ja karvu tilgub säärest. / Sääl varitseb üks jahimees, / kes metsa tulnud homme. / Pauk kostab suure kännu seest. / Miks kandis kaasas pomme?" Tänan!

Aitäh ja head harjutamist!
Head sõbrad, armsad Riigikogu liikmed! Ongi aasta mööda saanud. Igaühel teist oli täna oma luuletus või laulusalm, mis iganes. Need sõnad, mis te mulle ütlesite, lähevad nende mikrofonide kaudu veel kümnete ja kümnete aastate taha. Need sõnad lähevad siit juba natukese aja pärast kümnete ja kümnete tuhandete inimeste ette, kes loevad lehti ja vaatavad televiisorit.
Ma tahan teile soovida õnne, kallid sõbrad, et kõik need asjad sellel aastal Riigikogus tehtud said, need asjad, mille puhul päris suur osa inimestest, suur osa ühiskonnast hakkas mõistma, et te olete valmis tegema samme ja võtma vastu seesuguseid otsuseid ja seadusi, mis ühiskonda tasakaalu või mingisugusel kujul rahu tooks. Aitäh teile selle eest, mis päkapikkude suu läbi jõudis minuni kõikide inimeste poolt! Väga palju on õppida, õppida just seda, kuidas üksteise vastu sõbralikum ja viisakam olla. Vaadake, mina tahan öelda seda, et kui riigil, see tähendab meil kõigil, läheb raskeks, siis pole väga oluline iseenda näost hea mulje jätmine. Praegu peavad kõik mõtlema selle peale, et riigist jääks hea mulje ja et riik tuleks kriisist välja. Usun, et teil on pärast kosutavat jõulupuhkust selleks rohkelt jõudu, tarkust ja ka aega.
Tänan teid, et te mind siia kutsusite! Ma saan juba homsest teie kirju selle kohta, mida te järgmisel aastal jõuludeks soovite. Olen teile ka nende eest väga tänulik. Soovin teile kõigile rahulikku jõuluaega ja rõõmsat tuju. Mis seal salata, üks väike kingitus jõuluks oli minu poolt veel. Raha kokkuhoiu mõttes, et isegi ka trahviraha kokku hoida, lumekoristustöid ei tule ja lund ka ei tule. Olge sellegipoolest rõõmsad, hoidke üksteist! Mina soovin kõikidele ilusat jõuluaega, mõnusat rahulikku aega teile pere keskel! Aitäh! (Aplaus.)

Suur tänu Jõuluvanale! Me ikkagi loodame, et järgmisel aastal tuleb Jõuluvana uuesti meie juurde. Head kolleegid! Meie kohtume veel täna Niguliste kirikus kell 14. Selle väga tähtsa küsimuse arutelu on lõppenud.
Istung on lõppenud. Ilusaid jõule!

Istungi lõpp kell 11.09.