Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 12. töönädala esmaspäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt soovin sitkust ja jaksu enne jõule viimasele töönädalale vastu panna. Aga meil,  11-l Keskerakonna fraktsiooni liikmel, on edasi anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. See on järgmine. 15. detsembril ajalehes Postimees ilmunud artikkel "Maksuamet esitab teadlikult alusetuid nõudeid" viitab, et maksuameti juhtkond käsib oma töötajatel eirata Riigikohtu otsust nr 3-3-1-75-06, mis ütleb, et maksuvõla sundtäitmise aegudes aegub ka maksu- ja intressivõlg. Maksuameti juhtkond käsib esitada teadlikult alusetuid nõudeid lootuses, et maksumaksjad ei oska või ei söanda oma õiguste eest seista. Maksuameti seisukoht Riigikohtu lahendi osas on, et aegumisele tuginevate vaidlustuste arv on suhteliselt väike, jäetagu Riigikohtu otsus tähelepanuta ning nõutagu intresse sisse nagu varem. Tõdetakse, et võimalike vaidlustuste ja kohtuasjade tõttu tuleb ilmselt riigil hüvitada nii mõnegi kaebaja õigusabikulud, kuid maksuamet võtab siiski selle riski. Seoses eeltooduga on meil peaministrile kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise ning kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis arupärimise edastan otsekohe adressaadile ja eelnõu võtame menetlusse kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Annan edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 11. detsembril esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb reitinguagentuuri, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg oli täna kell 13. Teiseks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 11. detsembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning rohelise raamatu kohta arvamust andma kultuurikomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg oli täna kell 13. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna- ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 367 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 15. detsembri kell 18. Ka olen edastanud kümne Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Head kolleegid! Kolmapäeval, 17. detsembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja minister Urve Palo.
Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 rahvasaadikut, puudub 14.
Lugupeetud kolleegid! Läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Selle nädala päevakord on teie ees laudadel.
Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletada! Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Täna meil arupärimisi ei ole. Palun peale haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma ei tea, kellel meist on juba jõulusalmid peas, kes alles õpivad – paari päeva pärast igatahes tuleb siia meie ette üks teine habemik. Aga üsna paljudes peredes mõeldakse järgmise aasta peale, mõeldakse selle peale, kas on tööd, kas on leiba ja kas on ka veel kodu. Seoses sellega mõned mõtted, olles vaimus juba järgmises aastas.
Ei jää tõenäoliselt ka Eestil üle muud kui muuta raharinglus rangemaks ja mõelda plaanipärasemale riigi arendamisele. Võtame kas või niisuguse seiga, et pangad on sõlminud palju lepinguid, kus kõigepealt tuleb ära maksta intressid ja siis alles põhiosa. Tähendab, pangad on huvitatud sellest, et saada kätte kõigepealt kasum ja pärast, kui minnakse kohtusse, siis saada ka ülejäänu.
Või võtame mõne teise valdkonna, näiteks planeerimise. Linnade ümbruses asunud põllud, mis meie esivanemad viljakaks olid muutnud, on mitmegi Eesti suurema linna ümbruses karbikesi täis ehitatud. Praegu seal paraku õhtuti jõulutuled vastu ei vaata. Tasuks vahest mõelda sellele, kuidas on Hollandis planeerimine korraldatud. Elamumaid planeeritakse seal riiklikul tasemel ja teaduslike analüüside alusel. Tehakse reaalsed arvestused, mil määral elanikkond suureneb ja kui palju on vaja elamispinda juurde ehitada. Meil on üsna palju teistelt riikidelt plaanilise liberaalse majanduse korraldamisel õppida. See on minu arvates Euroopa homne päev.
Aga et teid mitte kaua kinni pidada, ütlen lühidalt tänusõnad kõigile neile kolleegidele, kes vaevusid selle aasta jooksul töötama põhiseaduse täiendamise töörühmas. Kõikidest erakondadest oli seal mehi ja naisi, kes mõtlesid selle üle, kuidas põhiseadusesse lisada kultuuriparagrahv – paragrahv, mis kohustaks nii riiki, omavalitsusi kui ka igaüht meist hoidma kultuuripärandit. Mõelgem selle peale! Meil on üle 500 kinnismälestise, mis on avariiseisukorras ja mida võib-olla kevadeks enam ei ole. Mitte ainult suured rahasummad, vaid ka meie ühine tahe, meie ühine arusaam sellest, et oleme kultuurrahvas tänu esivanemate loodud pärandile ja et seda pärandit tuleb hoida, võimaldab meil jätkata kultuurrahvana. Soovin tänast vaba mikrofoni kasutades kõigile ilusaid jõule ja toredat aastavahetust! Aga järgmisel aastal tulgem välja uute ideedega, kuidas riiki vee peal hoida! Ja ka seda soovin veel, et meie kodudes oleks valgus, et oleks leib laual ja oleks usk tulevikku! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Head kolleegid! Ma olen avastanud, et vaba mikrofon on selline mõnus võimalus rääkida asjadest, mis hinge peale on kogunenud. Kuna ma olen selline tagasihoidlik inimene, siis hea kolleeg Mark tegi otsa lahti. Aga hea meelega ütlen ka mõne mõtte, mis hinge praegu piinab.
Hea eelkõneleja puudutas tõepoolest väga olulist küsimust. Kõik need probleemid, mis meie peredel, meie reostatud maastikul ja kinnisvara valdkonnas lähiaegadel ees seisavad, on vaieldamatult rasked. Sõbrad kinnisvaraarendajad on järjest sagedamini tormanud minu juurde, et küsida: millal siis ka riik meile appi tuleb? Mõtlen praegu kogu aeg ja küsin endalt, et  huvitav, mis valesti läks. Aga ma arvan, et valesti läks see, et meil pole institutsiooni, kes oleks jõuliselt nendelesamadele kinnisvaraarendajatele, kes täna sõimavad poliitikuid, öelnud, et poisid, tõmmake pidurit. Et saage aru, õppige arvutama kümne piirides ilma vigadeta ja püüdke mõista, et Eestis on 1,3 miljonit inimest. Kui see leibkondadeks ära jagada, saame märksa väiksema arvu. Ja kui sealt veel maksejõulised leibkonnad välja sõeluda, siis saame veel väiksema arvu. Aga minu teada – ma ei julge väita, et see arv on absoluutne tõde – on Tallinnasse ja Tallinna lähiümbrusesse detailplaneeritud umbes 400 000 inimese juurdetulek. Kust kohast? Kas Pakistanist või?
Kogu see jutt peab haakuma probleemiga, mille hea kolleeg enne mind rääkides püstitas. Meil kõigil tasuks tõepoolest palju mõelda, mis saab edasi ja kuidas me põllud jälle normaalsesse käibesse tagasi saame, sest neid ei ehitata täis mitte kunagi.
Möödunud nädalast aga jäi mulle hinge üks geniaalne poliitiline trikk – heas mõttes. See oli presidendi ülesastumine YouTube´is, kus ta tegi kõik parteid, kes on võimul olnud, vastutavaks selle eest, mis Eestis on toimunud. Nii sattus vastutajate ringi ka minu erakond. Kõik me tormasime seda kiiresti kommenteerima. Eks see oli meie kõigi jaoks natukene harjumatu viis inimeste poole pöörduda. Sügavamal järelemõtlemisel tulin ma äratundmisele, et president võttis sellega mitu head punkti.
Esiteks, ta tabas ära, millisele elektoraadile ta YouTube'i kaudu lähedale sai. Need on väga noored või siis väga noortest natukene vanemad inimesed. Tegelikult on tegemist progressiivse noorsooga. Oli ka teine punktivõit. See, et meil on täna president, on tore! Ma usun, et poliitikat hästi tundvad inimesed said aru, et ainus erakond, keda see ei puudutanud, oli presidendi kunagine erakond. Seetõttu ma arvan, et targad inimesed – ja meil ei ole mingit põhjust arvata, et Eesti inimesed on rumalad –, said oma sõnumi järjekordselt kätte. Siit moraal ka kõikidele teistele erakondadele, kellel veel ei ole oma presidenti: selle poole tasuks püüelda, sest president on meie ühiskonnas arvamusliider, teda kuulatakse ja tagasiside tema ülesastumistest on alati üsna tugev. Kõik ühiskonnakihid arutlesid eelmisel nädalal selle esinemise üle.
Kolmas asi, mida ma puudutada tahan, oli minu jaoks šokeeriv ja röövis une päris pikaks ajaks. Taas võttis sõna Riigiprokuratuur, kes tegi pressiteate, millest võis sõna-sõnalt välja lugeda niimoodi, et meil on plaanis võtta ära saadikupuutumatus headelt kolleegidelt Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt. See on ikka uskumatu küll, mis Eesti riigis toimub! Prokuratuuris keegi mõtleb, et peaks midagi tegema, ja kohe on see pressiavaldust väärt! Avalike suhete juht saadab selle kõikidesse infokanalitesse ja meie verejanulisuse tõttu loomulikult kaks poliitikut said järjekordselt risti löödud enne kohut ja enne süüdi- või õigeksmõistvat otsust. Ja lõpuküsimus: mitu korda me Villu Reiljanilt saadikupuutumatust ära võtta saame? Mitu elu tal on? Järsku ta on kass? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.15.