Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala esmaspäevast istungit. Nii nagu tavaks, kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsusel on eelnõusid üle anda. Palun, proua Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu. Selle menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, kui teil on soovi anda üle arupärimisi või eelnõusid, siis palun, olge lahked! Kõnesoove ei näi olevat. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu, mis võetakse menetlusse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Head kolleegid! Mul on teile ette lugeda ka mõned teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, põhiseaduskomisjoni s.a 19. novembril algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon, ning teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 20. novembril algatatud sadamaseaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Kolleegid, palun vaiksemalt!
Edasi, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 21. novembril esitatud Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Nõukogu direktiivi, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma sotsiaalkomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 4. detsember kell 18.
Riigikogu esimees on edastanud viie Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister proua Maret Maripuule. Ja kolmapäeval, 3. detsembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahandusminister Ivari Padar ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Head kolleegid! Teile on laudadele välja jagatud selle nädala päevakord. Enne, kui me seda kinnitama asume, on mul ette lugeda alljärgnev teade. Nimelt on sotsiaalkomisjon teinud ettepaneku jätta selle nädala neljapäevasest päevakorrast välja punkt kuus, eelnõu 349 kolmas lugemine. Kui kõik fraktsioonid on selle ettepanekuga nõus, siis me võime päevakorra sellisena ka kinnitada. Näib, et fraktsioonidel vastuseisu ei ole, panen sellise päevakorra kinnitamise hääletusele. Tundub, et võime asuda hääletama.
Panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Käesoleva nädala päevakord on kinnitatud.
Head kolleegid! Tänaseks arupärimistele vastamisi kokku ei ole lepitud, seega seda punkti meil arutlusele ei tule.

Kui kolleegid soovivad avada vaba mikrofoni, siis palun, olge lahked! Esimesena saab sõna kolleeg Jaan Kundla. Viis minutit.

Lugupeetud saalis viibijad ja külalised! Nagu me kõik hästi kursis oleme, ei möödu praegu päevagi, kui valitsuses ja poliitikute ning rahva hulgas ei arutleta 2009. aasta eelarve üle. Põhjuseid on küllaga, sest väga paljudel inimestel on majandusraskused juba praegu käes ja uuel aastal läheb elu veel hullemaks. Inimesed värisevad koondamisteateid oodates, depressioon on haaranud terveid inimgruppe. Nagu kõik ravimid, kallinevad ka depressioonivastased ravimid. Meeleolu mõjutab ka eriliselt sünge ja päikeseta sügisilm.
Lisaks mõjutab inimeste meeleolu ja suhtumist nii valitsusse kui ka Riigikogusse ebaõiglus, mis vaatab vastu 2009. aasta riigieelarve eelnõusse süvenedes. Paljude miljardite kroonideni küündiva eelarve esialgse kavandi kärpimine ei halasta ühelegi ministeeriumile ega eluvaldkonnale, olgu see haridus, sealhulgas nii lapsed kui õpetajad, olgu see sotsiaalvaldkond, sealhulgas pensionärid, paljulapselised perekonnad ja puudega inimesed, olgu see riigikaitse või sisejulgeolek ja palju muud. Peaaegu iga perekond peab vähendama väljaminekuid. Loetelu võiks pikalt jätkata, aga jäägu see edaspidiseks. Minu poole on pöördunud inimesed, mõned neist minu jaoks tundmatudki, oma muredega, mõnda olen saanud ka aidata. Kirjalikult pöördunud inimeste mured olen edastanud sinna, kuhu vaja, vastuseid ootavad kodanikud ja mina ise samuti.
Karjuva erandina torkab eelarve eelnõus silma rida "eraldised erakondadele", mida pole vähendatud ei võrreldes möödunud aastaga ega ka 2009. aasta eelarve esialgse eelnõuga. See püha lehm – 90 miljonit krooni eraldisi erakondadele – seisab kindlalt nelja jala peal. Sel ajal kui töörahvas peaks hakkama heinu sööma, naudivad erakonnad endiselt suurt majanduskasvu. Mis tähendab seda, et erakonnad, kes on ise vähemalt osaliselt süüdi praeguses majanduslikus olukorras, ei tunne majanduslikke raskusi ega tunneta vastutust selle eest.
Suur osa 90 miljonist läheb valimisreklaamile. Hiljuti tuli mulle tänaval vastu inimene, kes väljendas end väga emotsionaalselt kahte kätt kokku lüües: tema on suuri valimisreklaame varemgi vaadanud tülgastusega, aga alles nüüd sai ta teada, et need on tehtud tema enda kui maksumaksja raha eest! Mis sa kostad ... Aga see on ju tõde! Arutlusi praegu menetluses oleva eelnõu üle valimisreklaami piiramiseks või piirangutest loobumiseks poleks vaja, kui ei eraldataks erakondadele nii palju raha. Raha vähesus paneb asjad ise paika, pole mingeid piiranguid vaja. Las erakonnad ise otsustavad, kas nad vähendavad tegevuskulusid, teevad reklaami või koondavad personali, nagu seda peavad tegema kõik ministeeriumid. Kas on vaja nii palju sekretäre, peasekretäre, nõunikke, majandusülemaid, abisid ja muid ametimehi?
Valitsuse põhimõte on eelarvekulusid nii kokku hoida, et mitte kahjustada riiki ja ühiskonda. Minu ettepanek on vähendada eraldisi erakondadele 90 miljonilt 45 miljoni kroonini. Just selline ettepanek ongi! 45 miljoni kroonine kulutuste vähendamine oleks üks abinõu eelarve tasakaalu viimisel. Kutsun üles kõiki erakondi toetama sellist mõttelaadi, et rahvas ei näitaks näpuga nende erakondade peale, kes praegu kõige kõvema häälega nõuavad mõne teise eelnõuga kulude kokkuhoidu kas või põhiseaduse rikkumise hinnaga. Igaühel on veel võimalus näidata, et ta soovib Eesti riigile raskel ajal õiglast, otstarbekohast ning seaduspärast raha kasutamist. Tegin ka Riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku algatada 2009. aasta riigieelarve eelnõu muudatus ja vähendada eraldisi erakondadele 90 miljonilt 45 miljoni kroonini. Kutsun üles kõiki Riigikogu liikmeid seda muudatusettepanekut toetama. Aitäh!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Aivar Riisalu.

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulen saalist hüüatusi, et räägi nii, kuidas asi on. Punkt üks: mul oli pulti tulemiseks natukene teine põhjus, aga hea kolleeg Jaan Kundla kirjeldas meile siin väga mustades värvides perekondade olukorda ja olukorda Eestis tervikuna. Mina arvan, et kui me räägime täna, mis moel me peaksime sellest depressioonist ja surutisest majanduses hakkama välja liikuma, siis esimene märksõna võiks olla, et me lõpetaksime ära üksteise hirmutamise ja prooviksime mõelda positiivselt. Hommikul positiivsete mõtetega voodist tõusev inimene hakkab isegi siis, kui ta kõht on tühi, märksa parema meelega toitu otsima, et kõht saaks täis. Aga see selleks. Üldiselt: rohkem positiivsust! Siis meie majanduslikud tulemused paranevad kiiremini, kui me seda julgeme loota.
Ent minu tegelik pulti tulemise põhjus oli see, et möödunud nädalal jäi mul üks PR-kampaania natukene hinge kriipima. Nimelt otsustas meie õiguskantsler külastada Võrus jalaväe väljaõppekeskust, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni. Ning ta tuli sealt tagasi järjekordse sõnumiga ühiskonnale, kuidas ajateenijate isikuvabadust piiratakse, sundides neid ühel või teisel korral teatud põhjustel kätekõverdusi tegema. Kas tõesti meie õiguskantsleril ei ole mitte midagi muud teha?! Ajakirjandus võimendas ju teema üles. Aga suur osa seda kommenteerinud noori mehi ütles, et neile küll meeldis kätekõverdusi teha. Kuni selleni välja, et ma tundsin sealt ära ühe tubli seersandi, kellega mul oli au viibida 2007. aastal suurõppusel Kevadtorm ja kes ütles ajakirjanikule väga ilusasti, et nüüd te leidsite küll vale inimese – mina olen kaitseväe patrioot. Ja enamik noori mehi leidis, et kätekõverduste tegemine on täitsa kihvt.
See kriipimise koht ongi siin: me proovime meelevaldselt tekitada pseudoprobleeme. Aga need pseudoprobleemid võivad teatud mõttes ühiskonnas leida mõnusat tagasisidet, sest nende tuhandete emade hääled, kelle pojad eri aegadel kaitseväes käivad, peaks olema õiguskantsleri toetuseks muidugi tagatud. Mulle jääb arusaamatuks, miks me peame selliste meetoditega proovima mõjutada noorte meeste tahet või nende mõttemaailma kreeni lükata. Inimesed on teatavasti mõjutatavad ja minu arvates ei ole õige, et arvamusliidrid, kelle hulka õiguskantsler ju vaieldamatult kuulub, sellise teema üldse tõstatavad. Meie riigi kaitsmine on meie kõigi püha kohus. Usun, et tegelikult pole me mitte keegi sellega tegelnud nii palju, kui peaksime – eriti kui arvestada, kui äreval ajal me praegu elame.
Ma ei ole kasutanud seda vaba mikrofoni võimalust kuigi tihti, aga täna tahan öelda, et ma tõepoolest usun, et mõtlemisest hakkab peale kõik meie ümber toimuv. Ja viimastel aegadel inimestega kohtumas käies on mul neile olnud ainult üks ja väga konkreetne sõnum: elage nii, et see on teile endale kasulik. Siis on õnnelikud kõik teie pereliikmed, teie tööandjad ja selle kaudu lõpuks kogu ühiskond, sest ühest inimesest algab kõik. Aitäh!

Aitäh! Tundub, et kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Vaba mikrofon on suletud, tänane istung on lõppenud. Soovin teile head tööpäeva jätku!

Istungi lõpp kell 15.16.