Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll. Ei tööta?
Kohaloleku kontroll
Tühistan kohaloleku kontrolli, kuigi ma näen, et kohal on 53 rahvasaadikut ja puudub 48. Võtan viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 47 rahvasaadikut, puudub 54.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja välisminister Urmas Paet.

Infotunni esimene küsimus on kolleeg Toomas Varekilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud peaminister! Täna on Riigikogus teisel lugemisel aasta kõige tähtsam eelnõu – riigieelarve eelnõu. Tegu on enneolematu olukorraga: me oleme jõudnud teise lugemiseni, kuid äkki esmaspäeval teavitati meedia kaudu üldsust, et on plaanis kärpida eelarvet mitte sadade miljonite võrra, vaid vähemalt 2,5 miljardi krooni võrra. Miks ei ole see seisukoht jõudnud rahanduskomisjoni? Miks ei ole Riigikogu sellest teavitatud? Kas Riigikogu autoriteet on jäänud valitsuse silmis tagasihoidlikuks või valitsus vaatab Riigikogu ainult koalitsiooni poole pealt?

Eelarvet tehakse teatavasti Rahandusministeeriumi augustikuiste prognooside alusel ja tavaliselt need prognoosid oma olemuselt perioodil augustist kuni novembrikuuni oluliselt ei muutu. On olnud küll nii- ja naasuguseid suundumusi. Viimastel aastatel on oktoobris-novembris ja ka detsembris, kui eelarvet on Riigikogus menetletud, asutud seisukohale, et tegelikud eelarve tulud saavad olema märksa suuremad, kui on kajastatud valitsuse esitatud eelarves. On leitud, et esitatud eelarved on olnud liiga konservatiivsed. Praegu on prognoosid risti vastupidised. Ülemaailmne finantskriis ei tekita mitte kelleski tunnet, et majandus hakkab kohe kiiremini kasvama ja et eelarve tulud võiksid laekuda kas augustikuus prognoositud ulatuses või veelgi paremini. Meil ei ole uuemaid prognoose. Endiselt on aluseks võtta vaid augustikuised prognoosid. Kuid me saame jälgida tendentse, mis on ühesugused terves maailmas. Ja lähtudes nendest meile teadaolevatest tendentsidest, otsimegi praegu juba võimalusi veelgi kärpida eelarvekulutusi ja eelkõige teha need kärped seal, kus neid on võimalik teha, lähtudes sisemajanduse kogutoodangu arvatavast väiksemast kasvust. See tähendab seal, kus eelarve tulud on otseselt seotud kas teatud maksulaekumistega või sisemajanduse kogutoodangu eeldatava suurusega. Näiteks kütuseaktsiis on otseselt seotud teedehoiu rahastamisega. On ka teada, et 1,9% SKT-st läheb kaitsekulutusteks, ja see konkreetne summa sõltub sellest, kui suur SKT tuleb. Lubadusest kulutada järgmisel aastal 1,9% SKT-st kaitsekulutusteks pean ma oluliseks kinni pidada.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Ega ma esimesele küsimusele rahuldavat vastust ei saanud. Kas selle eelnõu puhul on tegemist 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu muudatusettepanekutega või on tegemist hoopis negatiivse eelarvega? Mis valdkondadest ja kui palju te plaanite kärpida? Meil ei ole teist võimalust valitsuse esindaja käest küsida, sest praegune Riigikogu kodu- ja töökord ei nõua eelarveseaduse puhul, et veel tuleb pulti valitsuse esindaja. Kas teil on plaanis riigieelarve täna päevakorrast üldse välja võtta või riigieelarve teine lugemine katkestada, et saaksime asjalikult Riigikogus, eelkõige rahanduskomisjonis, neid kärpeid arutada?

Ei, seda plaani ei ole, et eelarve tagasi võtta. Teatavasti ei täitu eelarve mitte ühelgi aastal täpselt 100%-liselt, täpselt kavandatud mahus. Viimasel kuuel aastal on eelarvetesse laekunud raha rohkem, kui on vastuvõetud eelarves ette nähtud. Kui tahta, et eelarve täituks 100%-liselt, siis tuleks viimane eelarve lugemine teha eelarveaasta 31. detsembril, aga seda me ilmselt keegi mõistlikuks ei pea. Seega kõige parema teadmise juures, mis meil on, tuleb eelarve koostada. Ja loomulikult tuleb eelarve täitmise nimel ka tegutsema hakata. Eelarvet ei tohi kindlasti võtta kui mingisugust iseenesest täituvat plaani, mis on vastu võetud, riiulisse pandud ja järgmine kord ei saa seda vaadata enne kui aasta lõpus. Tuleb juba 1. jaanuaril hakata pingutama selle nimel, et eelarve täituks. Me kavandame praegu täiendavaid kärpeid, lootuses teha Riigikogule ettepanek eelarve eelnõus muudatuste tegemiseks enne kolmandat lugemist, kuid selleks oleks vaja mingisugust usaldusväärset alust. Praegu ei ole meil usaldusväärset majandusprognoosi, mille alusel ettepanekuid teha. Uus prognoos Rahandusministeeriumist peaks tulema seoses konvergentsiprogrammi uuendamisega ja selle alusel saab teha ka konkreetseid ettepanekuid.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud peaminister! Me peame positiivseks, et kärbe tehakse, kuid me ei pea positiivseks seda, et valitsus täna teist lugemist ei katkesta. Sest kui kärbe tehakse ja tänaseks ei ole veel valitsusel selget seisukohta, mis valdkondades kärpeid teha, siis oleks vaja lugemine katkestada ja asi rahanduskomisjonis kogu Riigikogu fraktsioonide esindajatega läbi arutada, et edasi minna ja teha korrektne otsus. Kas teil on otsustatud mingisugused valdkonnad või ministeeriumid, mille arvel te neid kärpeid teete?

Juba vastates teie esimesele küsimusele ma kaks valdkonda nimetasin. Prognoosid ütlevad, et kütuseaktsiisi laekub järgmine aasta eelarvesse kavandatust vähem. Ja 75% sellest vähem laekuvast summast on väiksem summa, kui praegu teedehoiule eelarves on raha ette nähtud, ja järelikult tuleb teedehoiu summasid kärpida. Ka sisemajanduse kogutoodang on uue prognoosi järgi väiksem kui augustikuise prognoosi järgi. On küllalt lihtne sellest väiksemast summast arvutada 1,9%, ja see saab olema siis kaitsekulutuste summa. Praeguses eelarve eelnõus olevaid summasid tuleks vastavalt kärpida. Nagu arupärija ise väga hästi teab, ei ole eelarve kuigi lihtsakoeline dokument. Kui eelarve paberile välja printida, siis see on väga tihedas kirjas enam kui 500 lehekülge teksti ja teist 500 lehekülge lisandub väga tihedas kirjas seletuskirja näol. Ja need 1000 lehekülge on Eesti riigi jaoks ülimalt olulised. Olulised on ka need parandused, mida tehakse kolmel või viiel real, aga kindlasti pole nende kolmel või viiel real tehtavate paranduste olulisus võrreldav 1000 leheküljel sisalduva informatsiooni olulisusega. Ma ei soovita teil taotleda kaost meie riigis ja jätta selle aasta riigieelarve vastu võtmata – see oleks väga vastutustundetu.

Ja nüüd, lugupeetud kolleegid, seitse kohapeal registreeritud küsimust. Palun kõigepealt, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud peaminister! Sel kevadel te võõrustasite Eesti meediaväljaannete peatoimetajaid ja sellest kohtumisest on välja tulnud selline infokild, et mitme peatoimetaja kinnitusel te ütlesite Eesti riigi eelarvest rääkides, kui Eesti riigi eelarve peaks sattuma sellisesse seisu, et see pole tasakaalus, siis te astute peaministri kohalt tagasi. Kui rahandusminister seda eelarvet meie ees kaitses, siis tema ei paistnud olevat väga kindel, et aastal 2009 on eelarve tasakaalus. Kas teie kinnitate täna Riigikogu ees, et muretseda pole põhjust ja eelarve on tasakaalus?

Eelarve on esitatud Riigikogule tasakaalus olevana. Kuid ma olen ka varem siit kõnepuldist öelnud, et mul on kõhklusi ja kahtlusi, kas järgmise aasta laekumised kujunevad selliseks, nagu augustikuised prognoosid ennustasid. Nüüd tagasiastumisest. Ilmselt mitte ainult kuskil lõunasöögil räägitust kuuldes, vaid ka siit kõnepuldist öeldut kuulates olete te isiklikult korduvalt saanud veenduda, et minu vaated eelarve tasakaalu osas on samaks jäänud. Kindlasti ei ole teile uudiseks minu seisukoht, et riik ei kogu reserve selleks, et neid viimsepäeva laupäeval põlema panna, vaid ikka selleks, et neid halvavõitu aegadel kasutusele võtta. Usun, et see oli mul vähemalt viies kord seda siin väita. Küllap teiegi saate aru, et ma ei ole inimene, kes siin kõnepuldis räägib ühte ja kusagil lõunasöögil, kus teie olete viibinud, rääkis midagi muud. Ei, mingeid selliseid lubadusi, millest teie kõnelete, minu suust kostnud ei ole.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Austatud peaminister! Ega praeguse olukorraga ei ole rahul keegi, ei avalik sektor ega erasektor. Näiteks ma loen siin praegu Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnu, et ettevõtjad ootavad riigilt tegusid. "26 000-st riigiteenistujast 1061 koondatut pole tõsiselt võetav number," on ta kommenteerinud. Ta on nördinud ja ütleb, et erasektoris käib palju karmim kokkutõmbamine. Ning et see, kuidas avalik sektor tööjõudu koondab, näitab formaalset, mitte sisulist lähenemist. Te räägite siin praegu eelarve ümbertegemisest, kõvast kokkutõmbamisest. Kust me teame, kuidas ja mida kokku tõmmatakse? Ka eelnev kinnitas, et ega me väga täpselt seda ei tea. Kuidas te kommenteeriksite Enn Veskimäe väljaöeldut?

Ma arvan, et ma ei pea tema väljaöeldut kommenteerima. Kui meie erasektor oleks praegu sama tugevas seisus, nagu on valitsussektor, siis ei peaks näiteks reitinguagentuur Standard & Poor's ütlema, et ta jättis Eesti riigireitingu alandamata seetõttu, et meil on valitsussektoril väga tugev finantspositsioon. Praegune valitsussektori tugev finantspositsioon tasakaalustab erasektori mitte nii tugevat finantspositsiooni. Ja olgu veel kord üle korratud, milles see finantspositsiooni tugevus eelkõige seisneb. Meie valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidus kõige madalam, vaid 3,5% SKT-st. Ja viimase kahe aasta jooksul on eelarveaastad lõpetatud väga suure ülejäägiga: möödunud aastal 6,5 miljardit krooni, ülemöödunud aastal 6 miljardit krooni ja veel varasemal kolmel aastal oli ka ülejääk märkimisväärne, kõigil aastatel ümmarguselt 2,5 miljardit krooni. Ma tahan öelda seda, et viimase viie aasta jooksul on kogutud Eesti riigile märkimisväärsed reservid, mis sellesama viidatud Standard & Poor'si hinnangul moodustavad 10% meie riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Nüüd suurtest koondamistest. Jah, koondamised nii avalikus sektoris kui ka erasektoris on sagenenud, kuid Eurostati septembrikuine aruanne ütleb, et Eestis on tööpuudus endiselt läbi ajaloo ühel kõige madalamal tasemel ehk 4,2%. Viimase kolme aasta jooksul on ehitajate arv Eestis kahekordistunud ja struktuurimuutusi tööhõives veel toimunud ei ole.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan, proua juhataja! Härra peaminister! Minu küsimus puudutab eelarve tulude poolt, mis on teatavasti seotud ettevõtluse edukusega. Praeguseks on minu teada kujunenud olukord, kus nn kodumaised pangad annavad ettevõtetele laenu väga pika mokaga, st ülima konservatiivsusega. Samas on käivitunud protsess, kus ettevõtted ei ole suutelised omavahel arveldama. Sellel protsessil on selline nimetus, mida ma kuidagi ei tahaks suhu võtta. Minu küsimus on: kas valitsus tunnetab sellest tulenevat ohtu majandusele tervikuna  ja mida plaanite ette võtta?

Ilmselt peavad kõik ettevõtjad aru saama, et sellised ajad, nagu olid tunamullu ja tunatunamullu, mil eraisikutele ja äriühingutele antud laenude maht kasvas 50 ja 52% aastas, ei tule Eestisse enam mitte kunagi tagasi. Mitte kunagi tulevikus ei hakata Eestis laenuraha nii aktiivselt ja nii odavalt pakkuma. Ma ei saa nõustuda väitega, et Eestis ei ole enam võimalik kommertspankadest laenu saada. Seda väidet ei kinnita ka pangastatistika. Käesoleva aasta jooksul on eraisikute laenude maht kommertspankades kasvanud 108 miljardilt kroonilt 118 miljardi kroonini, äriühingute laenude maht 110 miljardilt kroonilt 118 miljardi kroonini. Äriühingutele ja eraisikutele pankadest antud krediidi kogusumma on järjepidevalt kasvanud. Kuid kindlasti tuleb arvestada, et kasv on olnud märksa aeglasem, kui see oli möödunud ja ülemöödunud aastal. Ja nii jääb see ka tulevikus. Praegu alustavad ettevõtted peaksid kindlasti leidma võimalusi omakapitali summade leidmiseks kusagilt mujalt – võlakirju emiteerides, oma partneritelt investeeringuid kogudes jne.

Palun järgmine kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!

Austatud peaminister! Te olete korduvalt öelnud ja ütlesite ka täna, et meie majanduslanguse põhjus on ülemaailmne finants- ja üldse majanduskriis. Kuulge, Euroopa Komisjoni hiljutise suhteliselt optimistlike arvudega prognoosis ennustati Eestile koos Lätiga järgmiseks aastaks kõige suuremat miinust majanduslanguses. Kui nüüd võtta sellised vanad postsotsialistlikud riigid nagu Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tšehhi – seal on kena majanduskasv, 3,9–4,9%. Milleks siis niisugune demagoogia, ma ütleksin isegi, et võltsing? Miks me ei ütle rahvale, et need on meie oma tegemata jätmised ja valed otsused? Paranduseks nii palju, et üheksa kuuga tuli meil 9000 inimese võrra töötuid juurde ja oktoobris maksis töötukassa välja juba rekordarvu töötushüvitisi.

Kõigepealt töötutest. Tasub meenutada, et töötuid oli aastal 2000 Eestis 14%, praegu on 4,2%. See rekordiline summa väljamakseid on 31 miljonit krooni, mis on tegelikult väga väike summa. Ma küll tahaksin, et mitte kunagi ei tuleks töötukassal maksta rohkem välja kui see pisikene summa, kuid ilmselt elu nii ilusaks ei kujune. Te liialdate, kui te väidate, et mina olen öelnud seda, et Eestis on majanduse probleemid tingitud ülemaailmsest finantskriisist. See on üks meie praeguse olukorra põhjustaja. Kuid kõige suurem põhjustaja on meie riigi sees, ja see on selge kinnisvaraturu ülekuumenemine. See sündis kaunis kiiresti, vaid kolme aasta jooksul. Suhteliselt tagasihoidlik pakkumine, mis jäi tugevalt alla kolm aastat tagasi valitsenud nõudlusele, kasvas nii suureks, et praegu ületab kinnisvara pakkumine märgatavalt turul oleva maksejõulise nõudmise. Nii et see on meie kohaliku ettevõtja põhjustatud kriis. Teatavasti ehitajate arv 2005. aasta lõpus oli pisut suurem kui 40 000, praeguseks, teise poolaasta lõpuks, on meil 84 000 ehitajat. Seega ehitajate arv on kolme aasta jooksul kahekordistunud. Kui Soomes öeldakse, et nende praegusest 150 000 ehitajast vähemalt 40 000 peab leidma uue elukutse, kuna ehitusbuum on lõppenud, siis Eestis tuleb arvestada sellega, et ilmselt umbes 30 000 ehitajat peab ka leidma omale uue elukutse. Ja see ei ole ülemaailmse finantskriisi mõju.

Lugupeetud härra peaminister, kaks minutit on veel vastamiseks aega. Palun järgmine kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Härra peaminister! Eile esines Riigikogu ees minu arvates väga sisuka ettekandega Mihkel Oviir, meie riigikontrolör. Ta kritiseeris nii eelarve tulu- kui kulupoolt ja tegi rea tõsiseid ettepanekuid. Kas teil on kavatsus neid arutada ja siis neist midagi ka ellu viia?

Kõik tõsised ettepanekud kavatseme läbi arutada ja ellu viia.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud peaminister! Olukord riigieelarvega on segane ja ebakindel. Kui me võtame ekspertide hinnangu Eesti kohta, siis on tulevik samuti päris udune. Ja kuna kohalike omavalitsuste eelarved on seotud riigieelarvega, siis ka kohaliku omavalitsuse tasemel on ebakindel olukord. Siit küsimus: kas te olete kindel, et kohalikud omavalitsused saavad sellises situatsioonis oma kohustuste täitmisega hakkama?

Kohalikud omavalitsused peavad neile pandud ülesannete täitmisega hakkama saama. Sel aastal kohalikud omavalitsused ei tunne veel mitte mingisugust tulude vähenemist. Tänavu oli kohalike omavalitsuste tulude kasvuks planeeritud 15%, praeguseks on näiteks üksikisiku tulumaksu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvesse võrreldes möödunud aastaga 18,6% suurem. Seega läheb kohalikel omavalitsustel käesoleval aastal kavandatust märksa paremini. Kui tööpuudus suureneb – aga ilmselt meil ei ole kellelgi kahtlust, et tööpuudus Eestis suureneb –,  siis tulumaks sellises ulatuses, nagu ta siiani kasvanud on, loomulikult kasvada ei saa. Ja vastavalt kahanevale maksu laekumise kiirusele peavad ka kohalikud omavalitsused oma töö ümber korraldama.
Nüüd ekspertidest. Mulle üldse ei meeldi, et kogu aeg räägitakse mingisugustest ekspertidest, kes kusagil nagu on. Me õieti ei näegi neid, aga nad teavad hulga rohkem kui need eksperdid, kes esinevad oma nime ja oma näoga. Ma väidan, et Rahandusministeeriumis, teistes Eesti valitsusasutustes ja Eesti Pangas on meie riigi kõige paremad makroanalüütikud, kõige paremad eksperdid, kellele Eesti riik saab oma kulusid ja tulusid kavandades toetuda. Loomulikult on eksperte ka erasektoris, kuid eeldada seda, et need eksperdid valdavad avaliku sektori spetsiifikat sama hästi kui meie riigi palgal olevad eksperdid, pole erilist põhjust.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud härra peaminister! Kahe ja poole miljardi kroonine kulude kärbe tähendab tegelikult seda, et siis peaks meie eelarve puudujääk mahtuma Maastrichti lepingu 3% sisse. Nii on vähemalt andnud mõista rahandusminister. Tegelik tulude laekumise puudujääk on arvatavasti 10 miljardi krooni piires. Kas te võite ütelda, millised artiklid tuludest ei laeku nii, nagu on kavatsetud? Kütuseaktsiisist oli juttu, mis veel?

Olen täna juba mitu korda öelnud, et meil ei ole uut majandusprognoosi, millele toetudes saaks suurema usaldusväärusega väita, et üks, teine või kolmas tulu ei laeku järgmise aasta eelarvesse augustis kavandatud mahus. Sellist prognoosi on praegu ülimalt keerukas ja raske teha, sest muutujaid, mille käitumist praegu on võimatu prognoosida, on väga palju. Aga ma olen ülimalt skeptiline selle defitsiidinäitaja – 10 miljardit krooni – suhtes. Teatavasti meie eelarve kavandatud laekumine käesolevaks aastaks on 90,2 miljardit. Järgmisel aastal peaks see eelarve eelnõu järgi olema 8,5 miljardit krooni suurem ja sellest 8,5 miljardist kroonist kasvust 5,5 miljardit krooni peab tulema Euroopa Liidu fondidest. Meil ei ole mitte mingisugust põhjust arvata, et need vahendid jäävad tulemata – nende puhul ei ole oluline, kas Eestis majandus kasvab või on majanduskasv miinusega. Need tulevad nagunii. Kogu ülejäänud kavandatud kasv on vaid 3 miljardit krooni. Põhiliselt peaks see kasv olema kindlustatud sotsiaalmaksu laekumisega suuremal määral. Sotsiaalmaksu laekumise vähenemine saab olla põhjustatud eelkõige tööpuuduse suurenemisest. Loodan väga, et tööpuudus ei suurene rohkem, kui augustikuine prognoos on kavandanud. Kuid kindlasti väita seda, kuidas tööpuudus käitub, ei julge ilmselt praegu mitte keegi.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on kolleeg Ester Tuiksoo küsimus välisminister Urmas Paetile. Palun!

Austatud välisminister! Hiljutisel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel otsustati jätkata kõnelusi Venemaaga uue suhete aluslepingu sõlmimiseks. Olete avaldanud kahtlust, et Eesti ega teised liikmesriigid ei saa Euroopa Liidu – Vene läbirääkimiste käiku enam eriti mõjutada, kuna neid peab Euroopa Komisjon. Kui kõneluste käigus ei ole kuulda võetud ühe või teise riigi väga tõsiseid muresid, siis olete viidanud parlamentide võimalusele lepingut mitte kinnitada. See oleks aga mõistagi tagantjärele tarkus. Mul on teile küsimus: milliseid positsioone ja millisel tasemel on Eesti varem ametlikult esitanud Euroopa Komisjonile läbirääkimisteks Venemaaga ja milliseid uusi positsioone on nüüd esitatud läbirääkimiste taasalustamiseks?

Kõigepealt väike korrektiiv. Ma ei ole kunagi öelnud, et Eesti valitsus ei saa mõjutada läbirääkimiste käiku. Saab küll. Kui te kujutate ette Euroopa Liidu – Vene uue raamlepingu läbirääkimisi, siis see leping hõlmab väga paljusid teemasid ja küsimusi – kümneid, kui mitte sadu. Kui need läbirääkimised peaksid jätkuma, siis kõikide nende teemade puhul on liikmesriikidel kõneluste ajal võimalik nii eesistujale kui Euroopa Komisjonile ühes või teises asjas siis oma spetsiifilisi seisukohti väljendada. See võimalus on ka meil kogu selles protsessis olemas. Kindlasti on nendel läbirääkimistel küsimusi, mis vajavad põhjalikumat arutelu teiste liikmesriikidega. Lõpuks on tõepoolest parlamentidel võimalus anda sellele lepingule, kui kunagi selleni jõutakse, hinnang ratifitseerimise kaudu. Seda ma olen, jah, nimetanud sündmuste käiku kirjeldades – läbirääkimiste lõpul jõutakse tõesti selleni. Ma olen täiesti nõus, et kõneluste käigus tuleb jõuda sellise tulemuseni, et ühegi parlamendi ette ei tuldaks kokkuleppega, mis ühele või teisele liikmesriigile on vastuvõetamatu. Mis puutub meie positsioonidesse ühes või teises küsimuses, siis me esitame neid vastavalt edasisele kõneluste ajakavale ja töö käigus ka täpsustame, kui üks või teine küsimus kõnelustel konkreetselt päevakorda tuleb. Seni veel ükski küsimus ei ole sisuliselt päevakorda võetud, kõnelused on alanud ainult formaalselt. Vahepeal on need olnud peatatud seisus, aga tõepoolest, eesistujamaal ja komisjonil on võimalik läbirääkimistega edasi minna. Konkreetset kuupäeva pole veel kokku lepitud. Ilmselt see saab olema kõige varem novembri lõpus.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Austatud minister! Kas te meile avaksite mõne positsiooni, mis Eesti on esitanud? Ja kas te näete ka mingeid ohte ja muresid Eestile nende läbirääkimiste käigus?

Kui tuua mõni näide, siis näiteks majandusvaldkonnas kindlasti on meie huvi see, et raudteetariifid oleksid võrdsed kõigile, olenemata sellest, mis riigi kaup Venemaal või läbi Venemaa liigub. Teine näide puudutab teada ja tuntud piirijärjekordade teemat. Vene ametkonnad peaksid töötama nii, et piirijärjekorrad kaoksid. Muret teeb nii meile kui ka näiteks Soomele puidutollide temaatika. Need on mõningad teemad, mis kõnelustel kindlasti üles kerkivad ja mille puhul Eestil on väga selged huvid ja positsioonid. Teema, mis meid ehk kõige rohkem ettevaatlikuks teeb, puudutab viisadialoogi jätkamist Venemaaga. See on küsimus, millises tempos ja kuidas viisadialoogi Venemaaga on võimalik edasi pidada, arvestades viimaseid arenguid Gruusias ja ka seda, et Euroopa Liidul ei ole suhetes paljude teiste riikidega, kes on Euroopa Liidule lähemad partnerid – näiteks kandidaatriigid või naabruspoliitika partnerid –, veel viisarežiimis nii suuri leevendusi tehtud, kui juba on olemas suhetes Venemaaga. Selles kontekstis meie arvates ei saa Venemaaga peetavas viisadialoogis väga pikkade sammudega edasi minna enne, kui Euroopa Liidu lähemate partneritega ei ole vähemalt sama kaugele jõutud.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Tänan väga, lugupeetud minister, et te meile seda sisu siin vähe avasite. Tahan veel küsida: mis te arvate, millised tagajärjed on Baltimaade ühtsusele Poola ja Leedu eriseisukohtadel Venemaaga läbirääkimiste taasalustamise suhtes?

Ma arvan, et sellel ei ole mitte mingisuguseid pikaajalisi tagajärgi. Kõigepealt ma võtaksin sellest nimekirjast kohe Poola maha. Poola valitsuse esindajad väljendasid esmaspäevasel välisministrite kohtumisel enam-vähem sama seisukohta, mis ülejäänud 25 riiki. Nii et ainult Leedu esindaja oli seisukohal, et see on viga, kui partnerlusleppe kõnelusi Venemaaga jätkatakse. Poola seda vähemalt valitsuse tasandil ei väitnud. Mis puutub koostöösse teiste Balti riikidega ja koostöösse Poolaga, siis sellel eriarvamusel või pigem rõhuasetuse erinevusel ei ole kindlasti mingisugust mõju meie riikide koostööle.

Nüüd viis kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Aivar Riisalu, palun!

Hea välisminister! Naabruspoliitikas, eriti ida suunas tehtavas, oleme me suhteliselt suure tõenäosusega läbi kukkunud. Naabruspoliitika alla käivad ka naabrite suhted riigisiseselt. Me oleme läbi kukkunud naabruspoliitikas muukeelse elanikkonnaga. Me oleme läbi kukkunud naabruspoliitikas isegi erakondadevahelistes suhetes – ega koalitsioon opositsioonis olijaid eriti kuulata ei taha. Kas teie arvates pole saabunud aeg, et näiteks teie võiksite võtta varsti peaministri vastutuse ja naabrussuhetes riigis korra majja luua?

Enne kui ma vastan küsimusele, esineksin jälle väikese korrektiiviga. Kindlasti ma ei jaga seda seisukohta, et me kõikides nendes asjades oleme läbi kukkunud. Mis puutub Eesti suhetesse meist ida poole jäävate riikidega, siis kindlasti me ei ole läbi kukkunud. On väga palju häid asju, mis on nendes suhetes olnud, mis on nendes suhetes olemas ja mis nendest suhetest tulevad. Aga nagu ikka, headeks suheteks on vaja mõlemapoolset tahet. Eesti poolt on see kindlasti olemas.
Mis puutub naabritevahelistesse suhetesse Eesti riigi sees, siis üldiselt ma arvan, et Eestis ei ole iseenesest, kui te peate silmas eestlaste ja venelaste suhteid või suhteid teiste rahvusrühmade vahel, mitte midagi hullu. Meie õnn on see, et valdav osa siin elavatest eestlastest, venelastest ja teiste rahvuste esindajatest on väga kõrge emotsionaalse, sotsiaalse ja praktilise intelligentsusega inimesed, väga tolerantsed inimesed. Ma ütlesin, mu vastus tuleb hiljem, ma praegu veel täpsustan seda, miks ma ei ole nõus härra Riisalu väitega, et me oleme kõikides asjades läbi kukkunud. Minu väide on, et ei ole läbi kukkunud.
Vaadates Riigikogu valimiste tulemusi aastal 2007, mil Riigikogu moodustus rahva tahte alusel järgmiseks neljaks aastaks, kõige sellest tulenevaga, olen ma absoluutselt kindel, et praegune valitsus ei vaja mitte mingisuguseid muudatusi. Ning tulenevalt sellest, et ma ei jaga härra Riisalu seisukohta, et me oleme nendes kolmes asjas läbi kukkunud, kuna me ei ole ka paljudes muudes asjades läbi kukkunud, ütlen ma, et mingisuguseid muudatusi ei ole vaja, selleks et Eesti riik saaks stabiilselt, normaalselt ja positiivselt edasi areneda.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Raivo Järvi!

Erinevalt väljaandest Riisalu News on näiteks Rootsi press üheselt ja kõige tähtsamate häälekandjate kaudu kiitnud Eesti välispoliitikat kui üpriski selgroogset, arvestades meie riigi väiksust. Tulles sellesama Leedu küsimuse juurde, kus Leedu on justkui üksikvõitleja ja kus Eesti üritab leida mingisugust kompromisslahendust – võib-olla see on liiga ennatlik küsimus. Kas see, et meie ei vasta Leedu kõrval igale vihjele raevukate nootidega, on meile hakanud positiivseid lahendusi tooma? On see mingi uue avangu algus?

Minu seisukoht on alati olnud see, et rääkimine on alati parem kui mitterääkimine, ja seda ka suhetes Venemaaga. Kui me räägime partnerlusleppe kõnelustest, siis kõnelemine ja suhtlemine on alati parem kui mittekõnelemine.
Kui loobuda Venemaaga partnerlusleppe kõnelustest ja ühisest positsioonist lähtuvast dialoogist Euroopa Liidu poolt, siis, olgem ausad, on olemas väga suur tõenäosus, et seda tugevamaks muutuvad igasugused kahepoolsed kontaktid. Venemaa on alati eelistanud ajada mingisuguseid kahepoolseid asju mõningate Euroopa Liidu riikidega mõningates teda huvitavates konkreetsetes küsimustes. Ja sellises olukorras ma küll ei ole kindel, et Eesti oleks võidumees.
Võib-olla jätkuks eelmise küsimuse vastusele ka mõningad numbrid. Kui me räägime sellest, et me oleme mingil suunal läbi kukkunud, näiteks majandussidemetes Venemaaga, siis muidugi, on raskusi. Raskused tulenevad sellest, et Venemaal sõltub majanduse käitumine paraku ikka veel otseselt poliitilisest tahtest, poliitilistest suunistest. Aga hoolimata sellest on viimased andmed Venemaale ekspordi osatähtsuse kohta – Leedul on see näitaja 14%, Eestil 12% ja Soomel 10% – enam-vähem võrreldavad suurused. Seda hoolimata tipp-poliitika tasandil olevatest pingetest.
Aga Raivo küsimuse juurde tagasi tulles: ma leian, jah, et rääkimine on parem kui mitterääkimine. Samas tulevad kõnelused raamlepingu üle äärmiselt rasked ja kindlasti ka äärmiselt kaua kestvad.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Hea minister! Kui need kõnelused katkesid, ei katkenud need ju mingitel keerulistel põhjustel, vaid väga konkreetsel põhjusel: Venemaa agressiooni tõttu Gruusia vastu. Ja siis oli minu mäletamist mööda kõigi väga ühine seisukoht, et business as usual ei jätku. Ja kuni Venemaa ei ole täitnud kõiki rahuplaani punkte, ei saa need taasalata. Mis siis nüüd juhtus, et Leedu üksi jäi? Ja mille poolest see praegune käitumine erineb business as usual'ist?

Kõigepealt teen selle õienduse, et välisministrite kohtumisel ei olnud laua peal otsustamiseks, kas raamlepingu kõnelustega edasi minna või mitte. Selleks ei olnudki vaja poliitilise tasandi või ministrite otsust – seda, millal ja mis moel kõnelusi jätkata, sai otsustada Euroopa Komisjon koos eesistujaga. Niisugust otsust esmaspäeval välisministrid ei teinud – kui me räägime puhtalt asja faktilisest ja juriidilisest poolest. Esmaspäeval otsustasid välisministrid eesistuja deklaratsiooni üle. Selles rõhutati veel kord toetust Gruusiale, selget lähtumist Gruusia territoriaalse terviklikkuse printsiibist ja viidati ka Vene-Gruusia vaherahuleppe punktidele, mida tuleb täita.
Väike probleem on selles, et ei ole päris ühest tõlgendust Euroopa Liidus, kas neid punkte täidetakse või mitte. Me oleme viimastel päevadel kuulnud, et mõningad Euroopa poliitikud on öelnud, et vaherahuleppe punkte on täidetud. Eesti ja veel terve rida riike leiab, et vaherahuleppes on terve rida punkte, mida sisuliselt ei ole täidetud. Nii et selles osas päris ühene arusaam paraku ei valitse.
Mis puutub business as usual'i temaatikasse, siis usaldus Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes on pärast Gruusia sündmusi kõvasti kahanenud. See peaks väljenduma ka selles, et Euroopa Liidu sammud ja käitumine on teistsugused kui enne konflikti. See saab edasipidi väljenduda ja peabki väljenduma väga konkreetsetes läbirääkimiste punktides, ning hoiakutes, mis puudutavad partnerlus- ja koostööleppe kõnelusi. Nende teemade seas on ka naabruspoliitika, poliitilised teemad, sealhulgas seesama Venemaa okupatsioon osal Gruusia territooriumist.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marko Mihkelson!

Lugupeetud välisminister! Ma tõukuksin oma küsimuses sellest viimasest vastusest, mis kahtlemata on päris oluline nii meie välispoliitika põhimõtete elluviimisel kui ka Euroopa Liidu suhetes Venemaaga. Mis mulje sulle jäi viimasest välisministrite kohtumisest: millist mõju lõppkokkuvõttes tänase päeva seisuga on avaldanud Venemaa agressioon Gruusia vastu Euroopa Liidu hoiakutele Venemaa suhtes? Ja kuidas sa prognoosid, mis viisil need suhted edasi arenevad ja kuivõrd jääb päevakorrale teema Medvedevi-Sarkozy rahulepete täitmisest?

Tagantpoolt ettepoole minnes: kindlasti see teema jääb päevakorrale väga pikaks ajaks juba ainuüksi seetõttu, et on ju loodud nn Genfi kõneluste formaat, mille järgmine kohtumine on tuleval nädalal. Nii et minu realistlik-pessimistlik arvamus on, et see teema jääb paraku päevakorrale aastateks, kui mitte aastakümneteks.
Mis puutub sellesse, millist mõju on too agressioon avaldanud, siis kindlasti usaldus on vähenenud. Kui tundus, et mõni aeg pärast agressiooni ka Venemaa justkui soovis initsiatiivi üles näidata ja suhteid lappida, siis viimane president Medvedevi kõne, tema aastakõne, paraku näitas jälle, et Venemaa mõttemaailmas ei ole midagi muutunud. Seda hoolimata sellest, et Venemaa soovib justkui iga hinna eest näidata, et normaalne on business as usual suhtlemine Venemaaga.
Mis puutub hoiakusse, mida ka tihti kuulda on, et Venemaa on ikkagi väga oluline koostööpartner Euroopale nii energeetika kui üldse majandusvaldkonnas, samuti muude globaalsete murede lahendamise seisukohast, siis see arusaam ei ole muutunud. Ollakse aga vähem usaldavad ja rohkem ettevaatlikud. Ning niisugune emotsionaalne muudatus võib väljundi saada ka eelseisvate raamlepingu kõneluste käigus mingite konkreetsete teemade puhul. Ennekõike võivad need olla seotud julgeolekuaspektidega.

Aitäh, härra välisminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mart Jüssilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud peaminister! Hiljuti kajastas press teie kohtumist Poola peaministriga. Tuleb välja, et Euroopa kliimapaketi elluviimine kujutab endast Eestile ohtu ja seda just ebavõrdse konkurentsi tõttu. Kas te täpsustaksite seda ohtu ja seletaksite, kuidas ebavõrdne konkurents just Eestile ohtlikum on kui näiteks Taanile, kes on ka Euroopa Liidus ja peab samas paketis osalema?

Selle peale on väga kerge tulla. Teatavasti on Balti riigid energeetilises mõttes kui isoleeritud saar Euroopa Liidus. Meil puuduvad ühendused Euroopa Liidu teiste liikmesriikide elektrienergiaturgudega. On vaid üksainus suhteliselt peenikene Estlinki kaabel, mis ühendab Soome elektrivõrke Eesti elektrivõrkudega. Kui uue korra järgi kõik tootjad, sealhulgas elektrienergia tootjad, hakkavad avalikelt rahvusvahelistelt oksjonitelt ostma süsinikdioksiidi emissiooni kvoote, siis see mõjutab otseselt elektrienergia toodangu omahinda ka Eestis. Kui kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditava elektrienergia kogused ei ole haaratud emissioonikaubandusskeemi ehk ETS-i, siis on kolmandates riikides toodetud elektrienergia odavam kui Euroopa Liidus toodetud elektrienergia. Meil on kindlasti vaja meetmeid, et ära hoida dumpinguhindadega elektrienergia tulek Eesti turule. Teatavasti mõnedes kolmandates riikides ei järgita samu sotsiaalseid standardeid, mida on kombeks järgida Euroopa Liidus. Ja mõnes kolmandas riigis ei ole süsinikdioksiidi atmosfääri paiskamine mingi probleem ja nii ei ole ka vajadust paiskamise mahte kvoteerida ja neid seeläbi piirata.

Palun, kolleeg Mart Jüssi, esimene täpsustav küsimus!

Ma küll väidaksin, et ega Eestis ei ole ka energiatootmise sotsiaalsed ja süsihappegaasilised ja muud aspektid mitte kõige paremas korras. Minu täpsustav küsimus on järgmine. Te olete samas kontekstis väitnud, et paketi vastuvõtmine ei tohiks kuidagi halvendada meie energiajulgeolekut. Aga kas te võiksite öelda, kas äkki selle paketi väga hoolikas rakendamine ei tagaks meile selle energiajulgeoleku, mida me vajame?

Just viimast meelt ma olengi. Ma olen veendunud, et kõik Euroopa Liidus, ka meie vastuvõetavad otsused, peavad teenima Euroopa Liidu elanike huve ja ka Euroopa Liidu ettevõtete huve. Kindlasti ei tohiks need otsused kahjustada meie ettevõtete konkurentsivõimet, võrreldes kolmandate riikide ettevõtete konkurentsivõimega. Eesti põhiliselt toetab Euroopa Komisjoni pakutud kliima- ja energiapaketti. Ma leian, et selle paketi vastuvõtmine on kasulik Euroopa Liidule tervikuna, sealhulgas ka Eesti Vabariigile. Kuid meil on teatud mure ja see mure on kolmandatest riikidest Euroopa Liitu dumpinguhindadega tarnitava elektrienergia pärast, mis võib kahjustada elektrienergia tootmist Euroopa Liidus.

Nüüd on võimalik esitada üks kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Austatud peaminister! Ankrumehena ma tahan esitada suhteliselt lihtsa küsimuse. Nimelt üha rohkem riigipäid ja juhtivaid teadlasi on veendunud selles, et maakera kliima soojeneb ja see võib tuua kaasa ettearvamatuid muutusi, mis mõjutavad inimkonna ellujäämist üldse. Alles paar päeva tagasi esines ÜRO peasekretär Ban Ki-moon vastava avaldusega. Mida teie kui peaminister soovitate teha, et ka meie väikeses provintslikus pisiriigis veenda neid skeptikuid, kes ei usu seda juttu ja arvavad, et see on tühi lora? Et ei ta soojene midagi ja maailmamere pind ei tõuse.

Ma arvan, et teaduslik diskussioon ükskõik missuguses teadusküsimuses peab olema tervitatud. Kindlasti ei tohiks mitte ühegi riigi peaminister sekkuda teaduslikku diskussiooni administratiivsete meetoditega või siis oma autoriteediga. Ükski peaminister ei tohi maha tappa teaduslikku diskussiooni. Me rääkisime eelmise küsimuse raames süsinikdioksiidi emissioonist, ka see teema on ju seotud kliima soojenemisega. Kui süsinikdioksiidi paisatakse õhku, siis see sünnib tavaliselt põlemise tagajärjel. Ja kui põlemine toimub õhu keskkonnas, siis väga suur kogus õhulämmastikku oksüdeerub põlemise käigus, põlemise tagajärjel tekkivad lämmastikoksiidid ja nende oksiidide ühinemisel veega tekkivad happed surmkindlalt kahjustavad inimeste tervist. Põlemine tekitab seega selliseid aineid, mis kõige otsesemalt lühendavad inimeste eluiga või tekitavad inimestele terviseprobleeme. Seetõttu igal juhul, olenemata sellest, kas süsinikdioksiidi emissiooni piiramisega hoitakse ära kliima soojenemine maakeral või mitte, need piirangud teenivad Eesti elanike parema tervise huve.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna aeg on läbi. Ma tahaksin proua kultuuriministrilt vabandust paluda! Me ei jõudnudki teieni, kuna teie meeskolleegid kasutasid väga täpselt oma aja ära. Aitäh, head kolleegid saalis, küsimuste esitamise eest! Aitäh, lugupeetud valitsusliikmed, küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.