Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud rahandusminister! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu seitsmenda töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid! Kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Aivar Rahno!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende eelnõude menetlemisel esindab valitsust rahandusminister Ivari Padar. Kolmandaks, konsulaarseaduse eelnõu. Neljandaks, Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu. Nende eelnõude menetlemisel esindab Riigikogus valitsust välisminister Urmas Paet. Viiendaks, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu, mille menetlemisel esindab Riigikogus valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud viis eelnõu. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 22. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks" eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 6. november kell 18. Teiseks, Riigikogu liikmete Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja Hannes Rummi s.a 23. oktoobril algatatud politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, õiguskantsleri seaduse, Riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Energiatõhususe parandamine info‑ ja sidetehnoloogia abil" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. november kell 18. Head kolleegid! Andke andeks, aga ma ei kuule iseennast ka juba! Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamise eest, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. november kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 24. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Interneti edendamine – tegevuskava Interneti protokolli kuuenda versiooni (IPv6) kasutuselevõtuks Euroopas" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. november kell 18. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 31. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu 10. septembri 2008. aasta töödokumendi 12873/08 "Konventsioon keskse tollivormistuse kohta seoses traditsiooniliste omavahendite EL‑i eelarve kasutusse andmisel endale jäetavate siseriiklike sissenõudmiskulude määramisega" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning töödokumendi kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. november kell 12. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 3. novembril esitatud Eesti seisukohad nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiive 92/79/EMÜ, 92/80/EMÜ ja 95/59/EÜ tubakatoodete suhtes kohaldatava aktsiisimaksu struktuuri ja määrade osas, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 10. november kell 12. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 3. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires, ning direktiivi 202/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja ‑teenuste ühise reguleeriva raamistiku eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 20. november kell 18.
Olen edastanud 12 Riigikogu liikme esitatud arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.
Tähelepanu, kolleegid! Kolmapäeval, s.a 5. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja minister Urve Palo.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Head kolleegid! Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teie ees laudadel. Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Selle nädala päevakord on kinnitatud.

Läheme arupärimistele vastamise juurde. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Maret Merisaare ja Toomas Trapido 25. septembril esitatud arupärimine ohtlike veoste tollikontrolli ja suurõnnetuste kontrolli rahastamise kohta. Ma palun kõnepulti Riigikogu liikme Valdur Lahtvee!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Tänane arupärimine rahandusminister Ivari Padarile on ajendatud sellest, et Muuga sadamast, teadagi, veetakse läbi päris palju ohtlikku kaupa. Kauba nomenklatuur täieneb pidevalt ja kasvab nende kaupade hulk, mis on seotud kas või plahvatusohuga. Muuga sadamas on kavandatud päris mitmeid laiendusi, mis on seotud ohtlike kaupade käitlemise, töötlemise, ladustamise, veo ja laadimisega seonduvate riskidega ja negatiivsete keskkonnamõjudega. See tähendab, et need keskkonnamõjud võivad kasvada ja need riskid võivad ühel hetkel väga halvasti realiseeruda seal piirkonnas elavate inimeste jaoks. Me esitasime sellise kassett-arupärimise päris mitmele ministrile, et saada vastuseid ka mitme ministeeriumi või eri ministeeriumide haldusalade vahele jäävate küsimuste kohta. Täname härra rahandusministrit, kes sai tulla vastama meie kolmele konkreetsele küsimusele, mis on järgmised. Kui suures ulatuses kontrollitakse Eestis tolliprotseduuride käigus merekonteinerite sisu vastavust saatedokumentidele ning millised on nende kontrollimiste tulemused (statistika lähima võimaliku perioodi kohta: kontrollitud konteinerite hulk, konteinerkäive kokku ja konteinerite sisu vastavus dokumentides kirjeldatule)? Millised Eestis paiknevad suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kindlustatud, kui suures ulatuses ja milliseid tekkivaid kulutusi ja kahjusid need kindlustused katavad? Millistest allikatest ning millises faktilises ulatuses on riigil kavas võimalike suurõnnetuste puhul nende tagajärgede leevendamist ning likvideerimist rahastada? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valdur Lahtvee! Palun, härra rahandusminister, teil on võimalus vastata!

Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Vastuseks teie küsimustele teatan järgmist.
Küsimus nr 1: "Kui suures ulatuses kontrollitakse Eestis tolliprotseduuride käigus merekonteinerite sisu vastavust saatedokumentidele ning millised on nende kontrollimise tulemused (statistika: kontrollitud konteinerite hulk, konteinerkäive kokku ja konteinerite sisu vastavus dokumentides kirjeldatule)?" Maksu‑ ja Tolliamet kontrollis 2008. aasta algusest kuni oktoobri alguseni 1139 kaupa sisaldavat merekonteinerit. Võrdluseks võib tuua, et Tallinna sadamat on 2008. aastal läbinud keskmiselt 15 000 konteinerit kuus. Sealjuures tuleb arvestada, et kõik konteinerid ei kuulu tollijärelevalve alla. Järelevalve alla ei kuulu sellised konteinerid, mis veetakse Eestisse mõnest teisest Euroopa Liidu riigist ning millele rakendatakse kaupade vaba liikumise põhimõtet. See tähendab, et toll ühendusesisest kaupade liikumist ei kontrolli, kuna tollikontroll ja tollivormistus on juba teises riigis tehtud. Statistikat selle kohta, milline osa tuleb Euroopa Liidust ja milline kolmandatest riikidest, Maksu‑ ja Tolliamet ei tee. Nende andmete väljaselgitamine on väga ajamahukas, kuna andmed sisalduvad paberdokumentidel. Kaupade kontrolli käigus avastati 41 rikkumist ning 175 rikkumise kahtlust. Rikkumiste põhjused on erinevad. Näiteks, kauba tegeliku koguse mittevastamine dokumentidele, vale kaubakirjeldus, intellektuaalse omandi rikkumine või vale tollimaksu määr. Rikkumise kahtlus tähendab, et kontrolli tulemus ei ole veel näiteks lisaanalüüside tegemise tõttu selge. Alati, kui kontrollitakse kaupa, kontrollitakse ka sinna juurde kuuluvaid dokumente. Kaubad valitakse läbivaatuseks riskianalüüsi alusel. See tähendab, et info kauba kohta on tollil kasutada juba enne selle saabumist. Lähtudes kaupade rahvusvahelise liikumise soodustamise ja kiirendamise põhimõtetest, mida Eesti ja Euroopa Ühendus on tunnustanud, on oluline, et kaubad valitaks kontrolliks hoolikalt ja põhjendatult, riski alusel. Legaalse kaubavoo mittetakistamise kõrval on seega oluline tegur riskikriteeriumide valik. Maksu‑ ja Tolliamet tagab, et see valik oleks aktuaalne ja tulemuslik.
Teine küsimus: "Millised Eestis paiknevad suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kindlustatud, kui suures ulatuses ja milliseid tekkivaid kulutusi ja kahjusid need kindlustused katavad?" Kemikaaliseaduse kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik võimaliku kahju hüvitamiseks kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Seadus ei sätesta otsesõnu kindlustussumma suurust, kuid annab Vabariigi Valitsusele aluse keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust juhul, kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskema tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Pädevad asutused suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutuse alal on Päästeamet ja selle kohalikud päästeasutused ning Tehnilise Järelevalve Amet. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu peab päästeasutustelt saadavate andmete põhjal Päästeamet, kellel on ühtlasi andmed vastutuskindlustuse olemasolu ja kindlustussumma kohta. Need esitab päästeasutusele ettevõtja koos hädaolukorra lahendamise plaaniga. Ettevõte on kohustatud hindama võimaliku õnnetuse järgse kahju ulatust ning esitama vastavad andmed koos riskianalüüsi ja õnnetuse ärahoidmise abinõude kirjeldusega päästeasutusele ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Nimetatud asutused hindavad nõuete täitmise korda ning koguvad teavet nende nõuete täitmise kohta. Bensiini, diislikütust, mootorsõidukites kasutatavat vedelgaasi, petrooleumi, kerget kütteõli, põlevkiviõli või rasket kütteõli võib importida, eksportida, müüa või selle hoiu teenust osutada ainult majandustegevuse registris vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. Seega on vastavate ettevõtete loetelu majandustegevuse registris. Registris on ettevõtte kohta avaldatud ka vastutuskindlustuse lepingu number, kehtivuse aeg, kindlustussumma suurus ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi ja registrikood. Vedelkütuse seadus kehtestab vastutuskindlustuslepingu nõuded. Vastutuskindlustuslepingu kindlustussumma peab olema vähemalt 500 000 krooni. Vastutuskindlustusleping peab katma kütuseettevõtte tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitise.
Kolmas küsimus: "Millistest allikatest ning millises faktilises ulatuses on riigil kavas võimalike suurõnnetuste puhul nende tagajärgede leevendamist ning likvideerimist rahastada?" Keskkonnakahju heastamine on reguleeritud keskkonnavastutuse seadusega põhimõttel "saastaja maksab", mille kohaselt kannab kahju tekitaja kahjustatud keskkonna taastamise või asendamise kulud. Seadusega ei reguleerita näiteks merereostuse või tuumaõnnetuse põhjustatud keskkonnakahju, kuna need on reguleeritud teatud rahvusvahelises konventsioonis, millega Eesti on ühinenud. Suuremahuliste keskkonnakahjude leevendamise ja likvideerimise tööde rahastamine toimub Vabariigi Valitsuse reservi kaudu. Näiteks kaubalaeva Runner 4 juhtumi kulud kaeti esialgu Vabariigi Valitsuse reservist ja hiljem mõisteti kulutused osaliselt arbitraaži kaudu tagasi Eesti Vabariigi kasuks. Nimetatud Runner 4 juhtum näitas ilmekalt koostöövõimekust Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM raames. Samuti on kõik ulatuslike metsatulekahjude ja ka Nõva merereostuse likvideerimise kulud kaetud Vabariigi Valitsuse reservist. Tänase päeva seisuga on suuremates kaubasadamates, eelkõige Muugal ja Sillamäel, olemas keskkonnakahjude likvideerimise võimekus reostuse korje ja akvatooriumi piiramise osas, reostuse likvideerimise kulud kannab saaste põhjustaja. Suurendamaks valmisolekut suurte keskkonnakahjude leevendamiseks ja likvideerimiseks, on 2009. aasta eelarvesse kavandatud vahendid Läänemere konventsiooni nõuete järgseks reostustõrjevõimekuse tagamiseks. Kokku planeeritakse aastatel 2008–2010 soetada kaks laeva kogumaksumusega 700 miljonit krooni. 2009. aastaks on kulutusteks kavandatud 202,5 miljonit krooni. Kahe multifunktsionaalse laeva soetamisega saavutatakse reostustõrjevõimekus 2,4 km² ehk 53% HELCOM‑i nõuetest. Praegu on reostustõrjevõimekus meil ainult 0,6 km² ehk 13% nõuetest. Päästeametile tuletõrje‑ ja päästetehnika hankimiseks, keskkonnahädaolukordadeks valmisoleku tagamiseks (see sisaldab 2008. aastal konteinerautode, olmekonteinerite, laiaulatuslike päästetööde juhtimise auto, reostustõrjekonteinerite, voolikukonteinerite, vahukonteinerite, prahipõlengu kustutamise tehnika hankimise) on summa peaaegu 77 miljonit krooni. See tehnika hankimine tuleneb valitsusliidu programmist, Riigikogu 14. veebruari 2007. aasta otsusega heaks kiidetud "Eesti keskkonnastrateegiast aastani 2030" ning selle alusel välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud rakendusplaanist "Eesti keskkonnategevuskava aastatel 2007–2013". Tänan teid!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Aitäh vastuse eest, hea minister! On ehk aimu, kelle asi on katta selliseid julgeolekuriske, mis on seotud konteinerkaubanduse suletud iseloomuga? Mahutites või pakendites võib olla midagi, mida me ei tea. Mida on kavas laiemalt ette võtta, kui konteinerite käive läbi Eesti sadamate võib suure tõenäosusega veel suureneda? Sellega seonduv julgeoleku‑ ja keskkonnarisk on ju üldiselt mõistetav ja arusaadav.

Tänan! Siin on kaks teemat. Üks teema on muidugi see, millest ei saa üle ega ümber, see on rahvusvaheline koostöö ja ennetava informatsiooni saamine. Sellistes valdkondades on see õige olulise tähtsusega. Teine pool on see, et olukorras, kus mahud ja riskid suurenevad, ei ole ju teist võimalust, hoidmaks olukorda kontrolli all, kui et tuleb parandada Maksu‑ ja Tolliameti võimekust ning selle abil on kontrolli võimalik teostada.

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Aitäh! Hea minister! Rõõm kuulda, et ühinete meie arvamusega, et see statistika, mis praegu tollikontrollist on tulnud, et viiendik sellel aastal kontrollitud konteineritest ei sisalda mitte seda, mis on paberites kirjas, on väga alarmeeriv. Tõepoolest tulebki Maksu‑ ja Tolliameti võimekust parandada. Kuidas te kavatsete seda teha?

Kui vaadata kas või järgmise aasta Maksu‑ ja Tolliameti eelarvet ja kogu Rahandusministeeriumi valdkonna eelarvet, siis üks asi, mis silma jääb, on see, et olulisel kohal on tehnilise võimekuse parandamine, mis puudutab infotehnoloogiavaldkonda. Kindlasti on oluline, et Maksu‑ ja Tolliamet, sõltumata sellest, et ka seal on toimunud koondamised, on siiski säilitanud selle ressursi, et neid tublisid inimesi, kes seal tööl on, ka järgmisel aastal piisavalt motiveerida, et töö oleks tehtud. Mina usun Maksu‑ ja Tolliameti võimekusse ja töötan igati selle nimel, et see võimekus paraneks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Vabandust, kolleeg Valdur Lahtvee! Oleks juba aeg endale selgeks teha, et arupärimiste puhul saab esitada ühe küsimuse! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Järgmine on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Toomas Vareki, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuusi, Aivar Riisalu, Vilja Savisaare, Mailis Repsi ja Evelyn Sepa 16. oktoobril s.a esitatud arupärimine RAS-i Ookean kohustustega seotud kohtuvaidluse kohta nr 97. Palun, kolleeg Kadri Simson, teil on võimalus nüüd oma arupärimine esitada.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Koos 14 kolleegiga oleme esitanud rahandusministrile arupärimise seoses nn kalapulgatrahviga. See lugu sai alguse 1989. aastal, kui kolm välispanka andsid laenu ühele Eesti ettevõttele ja see saaga lõppes Eesti Vabariigi jaoks vahekohtus lüüasaamisega ja miljonite kroonide kaotusega. Selle vaidluse oleks võinud lahendada ka kompromissläbirääkimistega, mille pidamist on Rahandusministeerium kaks aastat tagasi 4. jaanuaril Eesti Päevalehe andmetel kinnitanud. Riiki esindanud advokaat Aivar Pilv hoiatas, et riik võib jääda vahekohtus kaotajaks, kui kompromissile ei minda, ja kaotuse korral peab pankadele selle nõude kas osaliselt või täielikult kompenseerima. Ivari Padar kommenteeris valitsuse pressikonverentsil, kui vahekohtu lüüasaamisotsus oli juba tehtud, et oli võimalik arutada ka kompromissi, 75 miljoni krooni maksmist, aga selle kompromissi mittevastuvõtmise puhul läks Eesti Vabariigi valitsus suurele õiguslikule riskile, lootes edu, mille tõenäosus oli alla 50%. Sellest tulenevalt esitasime kolm küsimust.
Esimene neist oli, kas minister on arvamusel, et Eesti Vabariik ei võtnud kohustusi investeeringute kaitse lepingutega, ja kas Eesti Vabariik ei pidanud täitma välislepingutega võetud kohustusi tagada investeeringute aus ja võrdne kohtlemine.
Teiseks soovisime me teada, kas Rahandusministeeriumil oli oma kindel seisukoht selles kohtuasjas ja kui oli, siis milline ja kas sellest teavitati ka peaministrit?
Kolmandaks tahtsime teada, mis kuupäevadel, mis summas ja kellele on Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest tehtud ülekandeid, et nimetatud otsusega väljamõistetud summad tasuda? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun härra rahandusministri kõnepulti vastamiseks!

Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja arupärijad! See on tõsi, et Eesti värvikamad trahvisaagad on seotud toiduainetega, olgu siis suhkru või kalapulkadega.
Nüüd vastan teie küsimustele. Esimene küsimus: "Kas olete arvamusel, et Eesti Vabariik ei võtnud kohustusi investeeringute kaitse lepingutega? Kas Eesti Vabariik ei pidanud täitma välislepingutega võetud kohustusi tagada investeeringute, sealhulgas pankade poolt ESVA kalapulgatehase rajamiseks antud laenu, aus ja võrdne kohtlemine?" Eesti Vabariik on investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepinguid sõlminud ja ratifitseerinud kümnete riikidega. Loomulikult on lepingu sõlminud riigid võtnud vastastikku kohustusi ning leping on nende jaoks siduv. Küll aga oli Eesti Vabariik selles vahekohtuvaidluses arvamusel, et Eesti Vabariik ei ole investeeringute vastastikuse kaitse lepingut rikkunud ning lepingute sätted selle kaasuse lahendamisel ei kohaldu.
Teine küsimus: "Kas Rahandusministeeriumil oli oma kindel seisukoht antud kohtuasjas? Kui jah, siis milline ja kas sellest teavitati ka peaministrit?" Vastus on selline, et kuna Rahandusministeerium korraldas riigi esindamist selles vahekohtu asjas, oli Rahandusministeeriumil oma seisukoht ning seda seisukohta esitasid ja kaitsesid meid esindanud advokaadid vahekohtuvaidluses. Riik oli vahekohtuvaidluses seisukohal, et investeeringute soodustamise kokkuleppeid ei ole rikutud, Eesti Vabariik ei pea vastutama NSV Liidu riigiettevõtte laenukohustuste eest. Sellise seisukoha paikapidavuse ootuseks andsid alust mitmed positiivsed otsused Eesti Riigikohtus. RAS-i Ookean pankrotimenetluses tuvastas Riigikohus pankadega sõlmitud makselepingu tühisuse. Kuivõrd maksekohustust ei olnud RAS-il Ookean, ei oleks seda pidanud olema ka riigil kui RAS-i Ookean omanikul. Peaminister ja teised valitsusliikmed olid informeeritud kohtuvaidluse käigust ning riigi seisukohast selles.
Kolmas küsimus: "Mis kuupäevadel, mis summas ja kellele on Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest tehtud ülekandeid, et nimetatud otsusega väljamõistetud summad tasuda?" Pangad palusid väljamõistetud summa üle kanda neid esindanud Advokaadibüroo Hannes Snellman Ab kontole. Rahandusministeerium kandis 5. detsembril 2007 vahekohtu otsuse täitmiseks üle 6,5 miljonit USA dollarit ja 11,2 miljonit eurot. Tänan teid!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Otsus mitte minna Ookeani vaidluses kompromissile tehti valitsuskabinetis. Siit ka küsimus. Kas siis, kui küsimus puudutab rahvusvahelisi lepinguid ja nende tõlgendamist, on justiitsminister teie jaoks valitsuskabinetis suurim autoriteet?

Tänan! Justiitsminister on sellistes juriidilistes küsimustes ja eriti sellistes keerulistes küsimustes kindlasti vaieldamatu autoriteet. Minul on raske otsustada selle üle ja teada seda, mis toimus mälestusväärsel 13. veebruaril 2006. aastal valitsuskabinetis ja miks seal just selline otsus langetati, et ei mindud võimaliku kompromisslahenduseni, mis oleks olnud 7,5 miljonit eurot, sest mina olin tol ajal parasjagu ajutiselt opositsioonis.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Täna te olete koalitsioonis ja kommenteerite enda positsioonilt. Kas see rahvusvaheliste investeeringute vahekohtu otsus, kus Eesti Vabariik lüüa sai, on üksikjuhtum või lõi see pretsedendi, et edaspidi on igasugused kompromisskokkulepete sõlmimised Eesti riigi jaoks märksa keerulisemad ja õiguslikust aspektist kulukamad?

Jah, lõpuks on ju niimoodi, et oma tõde tuleb kaitsta. Keegi, kaasa arvatud ükski valitsus, ei ole kindlustatud selle eest, et teatud instantsides kohtuvaidlused kaotatakse. Käesoleval juhul on tegemist väga pika ja keerulise kohtuvaidlusega, ühe riigi otsasaamisega ja teise riigi taastamisega ning sellest tulenenud olukorraga, kus n-ö ühel hetkel oli taasiseseisvunud riigi ministri allkirjal selline otsustav mõju selle kohtulahendi kujunemisel. See on küllalt keeruline teema ja tõesti, eks alati on tagantjärele tark öelda, kuidas oleks võinud käituda. Miks mindi 2006. aastal täiendavale riskile? Ma ütlen: lugupeetud arupärijad, teie teate seda isegi paremini kui mina!

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma vaatan praegu seda valitsuse pressikonverentsi protokolli, kus sama asja arutati, ja sealt käib läbi selline rida, et selle kohtuasja õigusabi kulud olid 13 miljonit, ning samas resümeeritakse, et valitsus lähtus sellest, et Riigikohus on öelnud, et need nõuded ei ole Eesti riigi vastu pööratavad. Kas tõesti makstakse 13 miljonit nii lihtsa tõdemuse eest, et keegi teine on kusagil midagi ütelnud?

Tänan küsimast! Ütleme nii, et see pole ka päris nii lihtne, et keegi kusagil on ütelnud. Siin on ikkagi vahepeal olnud kaks Riigikohtu otsust. Ja see, mis te räägite 13 miljonist kroonist õigusabi kulude katteks, see on nii. See on tõsi. Tõesti, selle pika perioodi jooksul on Riigikohus kaks korda teinud otsuse, kus ta on leidnud, et Eesti riigil ei ole kohustusi selles kaasuses. Paraku otsustas rahvusvaheline kohus teisiti.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Jah, ma tean, et te ei viibinud sellel kabinetiistungil ja te ei saanudki seal viibida. Aga nii, nagu Eesti Vabariik ei sünni mitte millestki, nii on ka kabinettidel järjepidevus ja ma siiski eeldan, et kui seda teemat ette valmistasite, et meie ette tulla, siis te küsisite oma praeguselt kolleegilt Rein Langilt, kes seda järjepidevust esindab, miks ta ikkagi jäi jäärapäiselt selle arvamuse juurde, kui oli ju teada, et tegelikult prognoos vahekohtus võita oli alla 50 protsendi. Kas te olukorras, kus meie riigil läheb niigi halvasti ja te korjate igalt poolt sente kokku, saate öelda, et Rein Lang on süüdi selles, et me sellise jäärapäise otsuse vastu võtsime?

Aitäh! Ma olen tõesti kuulnud erinevatest emotsioonidest, mis valitsuse istungil sel hetkel võisid tekkida, aga kuna ma pole ise seal juures viibinud, siis ei ole ma üldse autoriteetne neid hindama. Mul oleks meeldiv teie poole pöörduda ja küsida teie käest, mis seal täpselt toimus. Igal juhul on selge, et ma küsisin ka Rein Langi käest tolsamal valitsuse istungil, kui me tegime otsuse, et see asi tuleb ära lõpetada ja Eesti riik peab oma kulutused kandma, millised olid motiivid, kui 13. veebruaril neid otsuseid langetati. Selge, et üks oluline põhjus oli juba kaks korda Eesti oma Riigikohtult tulnud otsus.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Eesti riik ei kaotanud mitte ainult selle trahviraha, vaid piltlikult öeldes ka 13 miljonit õigusabi kulu, mis oli makstud sisuliselt vale otsuse eest. Ja tahangi teada, kui palju Eesti riik aastas selliseid trahve ja õigusabikulusid tasub? Kui suur oli umbes see summa eelmisel aastal ja kui suur see  tänavu juba on?

Aitäh! Kui ma hakkan meenutama, siis sel perioodil, kui mina olen rahandusminister olnud, sellises mastaabis õiguskaitsekulude hüvitamist ei ole olnud. On küll olnud väiksemates mastaapides, on olnud väiksemaid juhtumeid, kus kohtud on mõistnud välja senistele kannatanutele summasid ja Eesti Vabariik on neid hüvitanud, aga sellises mahus ei ole minu ajal olnud.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Arupärimise esitajad küsivad siin teie käest, austatud vastaja, asjade kohta, otsuste kohta, mis võeti vastu siis, kui nende erakond oli valitsuses ja teie erakond ei olnud. Nad küsivad teie käest nende otsuste tagamaid, nad küsivad seda, mida võis arvata 2006. aastal nõupidamisel, mille juures teie ise ei viibinud, näiteks Rein Lang. Öelge, palun, kas teile tundub see, mis siin saalis tegelikult toimub, sama arusaamatu kui mulle. Minu arusaamist mööda te ei saagi ju nendele konkreetsetele küsimustele vastata, sest teil ei ole võimalik seda teha. Pigem peaksite teie olema küsija ja need inimesed vastajad.

Jah, ma arvan, et teie küsimuses sisaldus ka juba vastus.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Kaduma on läinud riigi jaoks väga suur summa. Miks on seda küsitud? On küsitud ikkagi sellepärast, et riik peaks tegema siit järeldused. Tuleb need süüdlased üles otsida. Mitte üksi sellepärast, et neid karistada, aga selleks, et riik edaspidi niisuguseid vigu ei teeks. Meie, arupärijad, arvame, et rahandusminister, kes raha välja käib, peaks seda valitsuses nõudma. Mis te ise arvate sellest?

Aitäh! Loomulikult peab rahandusminister seisma hea selle eest, et riigi raha otstarbekalt kasutatakse, ja selle eest ka seistakse. Samas on selge, et on teatud asju, mille puhul, ütleme niimoodi, minul on kõige lihtsam siit letist süüdistada kõiki oma eelkäijaid ja näha selline hästi värske ja puhas kogu selles värgis välja. Igal juhul on niimoodi, et oli üks pikaajaliselt kerkinud probleem, mille puhul mina rahandusministrina võtsin selge seisukoha, kui kohtuotsus oli tulnud, et nüüd me lõpetame selle ära, sest intress tiksub. Ma ei välista üleüldse, et Eestis tuleb neid asju veel ja märksa traagilisemates rahalistes nootides, asju, mis on toimunud enne mind, mis on pikalt veninud, millele ei ole tulnud poliitilist otsust. Ja siis on nii. Kui võtta praegu näiteks Maksu- ja Tolliamet ja tema vaidlus, siis me saame öelda, et Maksu- ja Tolliamet on kõikides oma vaidlustes saavutanud 85%-liselt võidu. Me ju teinekord ei näegi seda asja tegelikult, millises ulatuses näiteks kas või Maksu- ja Tolliamet saab raha tagasi konkreetsetes situatsioonides.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Just tõstsid selle küsimuse uuesti üles, et Eesti riigi vastu võib tulla veel rahalisi nõudeid. Kas teile on teada, kas on praegu käimas kohtuprotsesse küllaltki suurtes summades või ka väiksemates summades Eesti riigi vastu ja kas on praegusel hetkel näha mingi suurusjärk, mis võib veel, ütleme, sel aastal või järgmisel aastal ohustada meie eelarvet?

Jah, on küll. Maksu- ja Tolliametil on erinevaid kohtuprotsesse, mis on käimas, ja nad on erineva mahuga. Ja on ka selliseid, mis on tõesti väga suure mahuga ja mille puhul on nii, et ega selgust enne ei ole, kui kohus on oma otsuse teinud. Need on täpselt samamoodi väga pika vinnaga, kusagil ühel hetkel tehtud otsustuste ajel üles tulnud teemad, ja selge, et nad on täiesti n-ö protsessis.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Head kolleegid! Registreerimine sõnavõtuks vabas mikrofonis toimub pärast minu haamrilööki. Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.39.