Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja siseminister! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit. Kas soovitakse üle anda arupärimisi või eelnõusid? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Teiseks, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Kolmandaks, 2008. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Proua esimees! Head kolleegid! Austatud peaminister! Härra minister! Mul on üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile seoses põlenguga Estonia kaevanduses, mis algas kümme päeva tagasi. Alla on kirjutanud kolm rahvasaadikut Ida-Virumaalt: Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmik ja Valeri Korb. Küsimusi on neli ja nad käsitlevad põlengu tekke põhjuseid, kahjude suurust ja kahjude käsitlemist. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse sätetele, siis edastan ta otsekohe adressaadile.
Head kolleegid! Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 16. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 16. oktoobril algatatud Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse Keskkonna‑ ja Looduskaitseametiks ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Kolmandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 16. oktoobril algatatud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Neljandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 16. oktoobril algatatud riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 16. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 3. november kell 13. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 16. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Varjupaigapoliitika kava. Ühtne lähenemisviis kaitse andmisele Euroopa Liidus" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning teatise kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. november kell 16.
Olen edastanud 15 Riigikogu liikme esitatud arupärimise rahandusminister Ivari Padarile.
Head kolleegid! Tähelepanu! Kolmapäeval, s.a 22. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes ja sotsiaalminister Maret Maripuu.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.
Läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Palun, lugupeetud Riigikogu, tähelepanu! Põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku viia teisipäevase päevakorra punkt nr 4, eelnõu 262 teine lugemine, teisipäevase päevakorra kuuendaks punktiks pärast eelnõu 255 teise lugemise arutelu. Riigikogu juhatus on selle ettepanekuga nõus. Selle täiendusega panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Alustame arupärimistele vastamist. Riigikogu liikmed Kadri Simson, Jüri Ratas, Lauri Laasi, Toomas Varek, Ain Seppik, Vilja Savisaar ja Mailis Reps esitasid 9. septembril arupärimise Vabadussõja võidu samba kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Seitse Riigikogu liiget, mina nende hulgas, esitasid täpselt 41 päeva tagasi arupärimise peaminister Andrus Ansipile seoses Vabadussõja võidu sambaga. Meie arupärimist ajendas mure, et peaminister on end tagandanud paljudest riigile olulistest küsimustest, sealhulgas kogu riigile sümboliväärtusega mõjuma pidava Vabadussõja võidu samba rajamise protseduurist. Ometi tõstatus avalikkuses selle ristisamba rajamisega seotud inimeste ning nende organiseeritud ehituslepingutega seoses võimalik korruptsioonikahtlus. Tõsi, Aivar Reivik on oma lepingulise suhte Kaitseministeeriumiga lõpetanud, kuid selge vastuseta jäi, kas otsustuskorras toimuv ehitusprotsess oli ikka aus ja läbipaistev. Kuna samba ehituseks tuleb raha ka valitsuse reservfondist, palusime peaministril end probleemistikuga kurssi viia ja valgustada ka Riigikogu. Eelkõige huvitas meid, kas Vabadussõja võidu samba kavandi muundumise üle dolomiitsambast klaassambaks toimus kunstnike, arhitektide ja linnakujundajate avalik arutelu või said otsustavaks eelnevad kokkupuuted võimaliku klaassamba rajaja Sans Souciga. Samuti palusime selgitusi, kui korrektselt ja läbipaistvalt sõnastati allhankelepingud samba ehitustööde teostaja ning võidusamba maa-ala infrastruktuuri rajajaga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun, härra peaminister, kõnetool on teie päralt!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Aja kokkuhoiu mõttes ma küsimusi ette ei loe, sest need on teil kõigil kirjalikult laua peal. See võimaldab meil kiiremini vastusteni jõuda.
Vastus esimesele küsimusele. Ideekavandi autorite sõnul selgus pärast arupidamist ekspertidega, et dolomiit ei ole materjalina kõige vastupidavam ega kvaliteetsem. Ka Vabadussõja võidu samba ideekonkursile esitatud ideekavandeid hinnanud komisjon juhtis võidutöö puudusena tähelepanu dolomiidi halvale vastupidavusele ilmastikule. Alternatiivina nägid ideekavandi autorid klaasi, mis teatavasti sai kohe ka üldsuse poolehoiu osaliseks.
Vastus teisele küsimusele. 28. veebruaril 2008 sõlmitud leping Kaitseministeeriumi ja Sans Souci s. r. o. vahel ei sätesta allhankepartnerite kooskõlastamist tööde tellijatega.
Vastus kolmandale küsimusele. Viimastel andmetel, seisuga 24. september 2008, on valgustuslahenduste pakkujad ART Vision spol. s. r. o. ja BV Lumex spol. s. r. o.
Vastus neljandale küsimusele. See on Celander Ehitus OÜ otsustada, kes rajab Vabadussõja võidu samba maa-ala valgustuse. Kriteeriumiks on, et firmal ei ole riiklike maksude võlgnevusi ning valgustus peab olema kooskõlas ideekavandi autorite nägemusega. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Palun, kolleeg Kadri Simson, küsimus!

Lugupeetud peaminister! Suur tänu selle pooliku vastuse eest Vabadussõja võidu samba rajamisega seotud allhankelepingute kohta! Aga te tõenäoliselt saite aru, millest see küsimus tulenes. Kes te tuvastasite neis lepingutes seoseid Aivar Reiviku või tema lähisugulaste ringi kuuluvate inimeste ja nende ettevõtetega? Kui te seda tegite ja tuvastasite mingi seose, siis millised on teie järgmised sammud selles küsimuses?

Ei, Aivar Reivikul ei ole olnud mitte mingisugust mõju samba materjali vahetusele. Ei sellele, et esialgu oli seal kavas kasutada dolomiiti, ega sellele, et hiljem otsustati kasutada klaasi. See on samba ideekavandi autorite otsus.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud peaminister! Vabadussõja võidu sammast on kavandi valmimisest saati saatnud salastatuse ja üldiste eetikanormide vastuolu. Kas te peate end isiklikult vastutavaks selle sümboliväärtusega rajatise valmimise eest?

Jah, loomulikult olen ma isiklikult vastutav selle eest, et Vabadussõja võidu sammas Tallinnasse kerkiks. Kuid mingit salastamist või salatsemist mina selle samba juures küll ei näe. Avalik arvamus ei ole tegelikult muutunud, kaks kolmandikku toetab samba valmimist, toetab ideekavandit, kolmandik ei ole sellega rahul olnud. Selliseks on see proportsioon kõikide nende diskussioonide jooksul ka jäänud.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ametist lahkuv kantsler Lauri Almann tegutses äärmiselt kiiresti, kui tekkis korruptsioonikahtlus, ütleme siis nii, ta alustas kiiresti tegevust, vastas väga delikaatselt ja resoluutselt kõikidele kahtluse kohta tekkinud küsimustele. Kas teil on kaitseministriga olnud tõsiseid jutuajamisi, kes võiks olla järgmine, vähemalt sama karmi sõna ja tugeva juhtimisstiiliga kantsler Kaitseministeeriumis?

Head kolleegid! Jääme ikka arupärimise juurde!

See seondub võidusambaga väga otseselt!

Jah, meil on jutuajamisi olnud, kuid konkreetset kantslerikandidaati ei ole kaitseminister veel nimetanud.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite meile siin kenasti klaasist ja muudest ehitusmaterjalidest, aga ega me teid siia ehituseksperdina ei kutsunud! Mind huvitab see, millal teie sellest Aivar Reiviku loost teada saite ja miks teie arvates lõpetas Kaitseministeerium kiiresti temaga selle, ma ei teagi, mis lepingu, see ei puudutanud klaasi ega muid ehitusmaterjale.

Aitäh! Hea arupärija! Tuletan teile meelde, et teie oma arupärimine käsitleb just dolomiidi vahetamist klaasi vastu ja sellele arupärimisele mina siit kõnepuldist praegu vastan. Kuid kõik riigihanked ei pea olema mitte ainult selged, läbipaistvad, ausad ja seaduslikud, vaid nad peavad kõigile inimestele ka näima sellistena. Ma möönan, et Aivar Reiviku asetumine mõneti kahetsusväärselt kahetisse rolli ei tule kindlasti selle samba valmimise läbipaistvusele kasuks. Seda on ta mõistnud ka ise ja ühest rollist loobunud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Kahtlemata saab Vabadussõja võidu samba püstitamisega üks väga pikk ja vana võlg tasutud. Ometi on meil olnud üsna palju vabaduse eest langenuid ja kannatanuid erinevatel aegadel ka pärast Vabadussõda. On räägitud ka Eesti vabaduse eest langenute ausamba püstitamise vajadusest. Kas teie arvates sellest ühest sambast piisab või oleks mõistlik ja vajalik püstitada veel üks sammas ja kui, siis millal ning kuidas see olukord lahendada?

Aitäh! Kõigepealt tuleks püstitada Vabadussõja võidu sammas. Teatavasti on Riigikogu sellise otsuse langetanud ja Riigikogu on olnud just see, kes on teinud Vabariigi Valitsusele kohustuseks Vabadussõja võidu samba püstitamise. Vabariigi Valitsus on delegeerinud selle kohustuse täitmise Kaitseministeeriumile ja Kaitseministeerium praegu seda ülesannet ka täidab. Meil ei kerki sambad ja monumendid mitte ainult valitsuse algatusel, enamasti kerkivad nad hoopis kohalike omavalitsuste algatusel või kodanikualgatuse korras. Küllap tuleb monumente ja sambaid ka pärast Vabadussõja võidu samba püstitamist.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra peaminister! See on muidugi kena, kui see Vabadussõja võidu sammas nüüd lõpuks valmis saab, ja loodetavasti jääb ta ilusasti-kenasti korda. Aga küsimus puudutab seda, mis saab nendest mälestusmärkidest, mis juba on valmis, aga mis kohutava kiirusega lagunevad ja mille korrashoiuks ei leita raha, näiteks Paju lahingu mälestusmärk.

Aitäh! Enamasti hooldavad kohalikud omavalitsused nende territooriumil asuvaid ausambaid, monumente korrektselt. See, et mõnel pool ei ole asjad kõige paremas korras, on muidugi kahetsusväärne, kuid ma usun, et pärast kohalike omavalitsuste valimisi saavad igal pool valituks sellised inimesed, kes hoolivad ka mälestussammastest ja ausammastest.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Küsin ka seoses eelolevate eelarvedebattidega ja praeguse majandusolukorraga, aga tegelikult inspireeris mind kolleeg Marrandi küsimus. Kas te jagate kolleeg Marrandi seisukohta, et mida rohkem vabadussambaid, seda suurem on vabadus?

Vabadussõja võidu sambaid on peaaegu kõikides valdades ja üle poole nendest kujutavad vabadusristi nagu ka see keskne Vabadussõja võidu sammas. Ma ei julgeks näha mingisugust seost Vabadussõja võidu sammaste või vabadussammaste ja vabaduse tegeliku ulatuse vahel. Vabadus on see, mida eelkõige kannavad kodanikud. See, kuidas vabad kodanikud väljendavad oma tänutunnet vabaduse eest langenutele, näitab ka, kui palju tegelikult selles riigis vabadust osatakse hinnata.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Kalle Laanet, Ain Seppik, Vilja Savisaar, Arvo Sarapuu, Mailis Reps ja Jaak Aab esitasid 17. septembril s.a arupärimise ühistranspordi nõrgestamise kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Kalle Laaneti!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Head ministrid! 17. septembril s.a esitasid kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Selle teemaks on ühistranspordi nõrgestamine.
Ajaleht Oma Saar kajastas 6. septembril, et Saaremaal Tagamõisa poolsaarel on bussiliiklust vähendatud poole aasta pealt, mille tagajärjel puudub kohalikel elanikel igapäevane ühistranspordi kasutamise võimalus. Nii Saare Maavalitsus kui ka Kihelkonna Vallavalitsus tõlgendavad praegu olukorda aga erinevalt. Kihelkonna Vallavalitsus peab erinevalt Saare Maavalitsusest sellist olukorda kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 näeb ette õiguse vabalt liikuda, seda toonitas ka Saaremaad külastanud õiguskantsler Indrek Teder. Põhiseaduse § 14 paneb kohustuse tegelda inimeste õiguste ja vabadustega nii seadusandlikule ja täidesaatvale võimule kui ka kohalikule omavalitsusele. Kui lähtuda ajalehe Oma Saar 17. septembri andmetest, siis on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavas bussiliiklust Saaremaal veelgi vähendada. Sellest lähtuvalt on meil regionaalministrile järgmised küsimused.
Kuidas te regionaalministrina hindate olukorda, kus Saare Maavalitsus tõlgendab ühistranspordiseadust kohalike inimeste kahjuks? Kuidas teie arvates üldse selline segadus, kus maavalitsus ja kohalik omavalitsus tajuvad ühistranspordiga seotud probleeme erinevalt, sai tekkida? Millist lahendust pakute olukorra lahendamiseks Tagamõisa elanike kasuks? Milliseid ettepanekuid olete teinud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile selle õigusakti täpsustamiseks? Kas selline olukord on probleemne ka teistes Eesti piirkondades? 16. septembri ajalehe Meie Maa väitel peaks liinide kogupikkus vähenema Saaremaal ligi 15% ehk umbes 200 000 liinikilomeetrit aastas. Kuidas suhtute sellesse kavasse regionaalpoliitilisest aspektist? Kui suures mahus teie andmetel vähendab riik bussiliikluse liinikilomeetreid üle kogu Eesti? Kuidas kommenteerite olukorda, kui rahapuuduse ettekäändel rikutakse inimeste põhiseaduslikke õigusi? Kas olete analüüsinud, mida tähendaks bussidotatsiooni vähendamine Saaremaa tööhõivele? Millist lahendust te näete inimeste põhiseaduslike õiguste tagamiseks? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Palun kõnepulti regionaalminister Siim Valmar Kiisleri!

Austatud Riigikogu! Vastan küsimustele ükshaaval.
Esimene küsimus: "Kuidas Te regionaalministrina hindate olukorda, kus Saare Maavalitsus tõlgendab ühistranspordiseadust kohalike inimeste kahjuks?" Ühistranspordiseaduses on ühistransporti kavandavateks ja korraldavateks asutusteks määratud eelkõige omavalitsusorganid ja maavalitsused. Omavalitsusorgani kohustus on korraldada ühistransporti oma haldusterritooriumil, mida tehakse vajaduse korral koostöös, omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel ja kokkuleppel maavalitsusega. Minu hinnangul ei tõlgenda Saare Maavalitsus ühistranspordiseadust kohalike inimeste kahjuks. Saare Maavalitsuse ülesanne on korraldada maakonnaliine ning tagada sellega inimeste transport suuremate asulate vahel ning suurematest asulatest maakonnakeskusesse ja tagasi. Võimaluse korral on maavalitsused aidanud maakonnaliinidel pakkuda teenust ka vallasiseste vajaduste katmiseks. Siiski peaks vallasisest sõitjate vedu üldjuhul korraldama asjaomane vallavalitsus. Kindlasti on võimalik leida mõistlik kompromiss maavalitsuse ja vallavalitsuste vahel. Parim lahendus on võimalik leida ainult sellisel juhul, kui ühistranspordi korraldamises jõutakse omavahelisele kokkuleppele.
Teine küsimus: "Kuidas Teie arvates üldse selline segadus, kus maavalitsus ja kohalik omavalitsus tajuvad ühistranspordiga seotud probleeme erinevalt, sai tekkida?" Seaduse erinev tajumine ei ole midagi erakordset. Ühistranspordi puhul ei ole tegemist süsteemiga, mis on ajas muutumatu. Kuna vajadus ja nõudlus ühistransporditeenuse järele muutuvad pidevalt, siis on paratamatu, et ka liinivõrku tuleb sellele vastavalt kohendada. Probleemid tekivad tavaliselt siis, kui süsteemi muuta, sest muudatusi võetakse alati raskelt vastu. Samas saab nende muudatuste mõjusid leevendada, kui muudatustele eelneb põhjalik teavitustöö.
Kolmas küsimus: "Millist lahendust pakute olukorra lahendamiseks Tagamõisa elanike kasuks?" Minu arvates peaksid Tagamõisa elanike sõiduvõimaluste tagamisele mõtlema nii Saare Maavalitsus kui ka Kihelkonna vald. Maakonnaliinid ja vallaliinid tuleb selliselt käima panna, et Tagamõisa elanikel oleks võimalik vähemalt ümberistumisega jõuda maakonnakeskusesse ja sealt tagasi koju. Praegu on Tagamõisa külas olukord järgmine. Tagamõisa poolsaarel hõrendati 14. juunist 2008 bussiliine nii, et endise seitsme korra asemel sõidab buss poolsaarele viiel korral nädalas, kohalikud inimesed ise valisid päevad ja kellaajad. Kuni Kihelkonnani on säilitatud bussiliiklus endises mahus.
Neljas küsimus: "Milliseid ettepanekuid olete teinud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile selle õigusakti täpsustamiseks?" Tean, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium valmistab praegu ette ühistranspordiseaduse uut tervikteksti, ja tean, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on teie välja toodud probleemidega kursis. Seetõttu pole ma pidanud vajalikuks teha selles küsimuses täiendavaid ettepanekuid.
Viies küsimus: "Kas selline olukord on probleemne ka teistes Eesti piirkondades?" Jah, analoogsed probleemid on ka teistes maakondades ning neid saab lahendada ainult asjaomaste maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste koostöös.
Kuues küsimus: "16. septembri ajalehe Meie Maa väitel peaks liinide kogupikkus vähenema Saaremaal ligi 15% ehk umbes 200 000 liinikilomeetrit aastas. Kuidas suhtute sellesse kavasse regionaalpoliitilisest aspektist?" Meile teadaolevalt on Saare maakonnaliine 2008. aastal vähendatud siiski ligi 160 000 liinikilomeetrit. Muudetud on ka linnaliine. Seejuures on toetust riigieelarvest Saare Maavalitsusele 2008. aastal suurendatud 2007. aastaga võrreldes üle 40%, mis on oluliselt suurem tõus kui enamikus teistes maavalitsustes. Liinikilomeetrite mahu muutumine on iga-aastane protsess. Sel aastal on mahu vähenemist näha ette kaheksas maakonnas, aga osas maakondades maht hoopis suureneb. Liinide ja liinikilomeetrite arvu on maakondades igal aastal muudetud vastavalt teenuse tarbimise vajadusele ja vahendite eraldamise võimalustele. Vahenditeks saavad olla toetused riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetest ning piletitulu. Seega, igal konkreetsel juhul jälgitakse inimeste liikumisvajaduste muutust ning korrigeeritakse liiniveo mahtu vastavalt sellele.
Seitsmes küsimus: "Kui suures mahus Teie andmetel vähendab riik bussiliikluse liinikilomeetreid üle kogu Eesti?" Maakonna bussiliinide läbitud liinikilomeetrite arv väheneb 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga kokku kaheksas maakonnas prognoositavalt üle 900 000 liinikilomeetri. Suureneb liinikilomeetrite arv seitsmes maakonnas, sealhulgas seoses kaugliinirongide asendamisega, kokku 300 000 liinikilomeetrit. Prognoositav vähenemine 2008. aastal on seega kokku 1,9%. Oleme koos majandusministriga eelarvedebatis saavutanud, et toetused kasvavad 2009. aastal 339 miljoni kroonini ehk võrreldes 2008. aastaga 26%, mis on üks selle eelarve suuremaid regionaalpoliitilisi otsuseid. Tegelikud võimalused sõltuvad eelkõige sellest, kui palju muutuvad bussijuhtide palgad ja kütusehinnad. Toon võrdluseks ka mõned numbrid välja. 2007. aasta tegelik liinikilomeetrite arv oli 32 007 530, 2008. aastal oli planeeritud 31 744 906 liinikilomeetrit ja prognoositav arv, kui palju tegelikult tuleb selle aasta lõpuks, on praeguse seisuga 31 426 457 liinikilomeetrit. Seega on vähenemine umbes 600 000 liinikilomeetrit ehk 1,8–1,9%.
Kaheksas küsimus: "Kuidas kommenteerite olukorda, kui rahapuuduse ettekäändel rikutakse inimeste põhiseaduslikke õigusi?" Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 näeb ette õiguse vabalt liikuda ja § 14 paneb kohustuse tegelda inimeste õiguste ja vabadustega nii seadusandlikule ja täidesaatvale võimule kui ka kohalikule omavalitsusele. Inimeste vaba liikumist ei saa tagada maavalitsus üksinda. Rõhutame veel kord, et ka inimeste vaba liikumise tagamisel peavad asjaomased maavalitsused ja kohalikud omavalitsused tegema tihedat koostööd. Kitsastes oludes tuleb leida alternatiive ja veelgi tõhustada olemasolevat liinivõrku. Õiguskantsler Indrek Teder ütles 1. augustil s.a BNS‑ile: "Tuleb leida paindlikud mehhanismid, mis tagavad selle, et ühistransport säiliks.  [- - -] Kuidas see toimib, kas riikliku struktuuri või kohaliku omavalitsuse kaudu, see on teisene ülesanne  .. on ju ka kohalik omavalitsus riik." Seega on vahendite ebapiisavuse korral vaja neid kõigilt osapooltelt juurde. Kuid samal ajal tuleb teha liinivõrgu analüüsi, nagu praegu Saaremaal ka tehakse, et tagada mõistlik ja optimaalne ühistranspordikorraldus, mitte lähtuda seejuures pelgalt seisukohast, et nii on alati olnud.
Üheksas küsimus: "Kas olete analüüsinud, mida tähendaks bussidotatsiooni vähendamine Saaremaa tööhõivele?" Nagu ma juba eespool viitasin, on Saaremaa bussidotatsiooni kasv 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga tähelepanuväärne ja 2009. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt bussidotatsioonid kasvavad. Ma usun, et auväärt Riigikogu seda kasvu toetab ja seega ei ole see küsimus enam aktuaalne.
Kümnes küsimus: "Millist lahendust Te näete inimeste põhiseaduslike õiguste tagamiseks?" Bussiliine tuleb doteerida ka edaspidi ja me kavatseme seda teha. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea regionaalminister! Tänu kõigepealt põhjalike vastuste eest! Ma alustan õiguskantsleri arusaamast, et nendele probleemidele lähenemine peaks olema paindlik. Minu küsimus lähtubki sellest. Kas teie arvates maavalitsus ja kohalik omavalitsus on üritanud seda probleemi paindlikult lahendada ning kas tegelikult kogu Eesti riigis üritatakse mitte ainult lihtsalt vanadele tingimustele toetuvalt dotatsiooni suurendada, vaid läheneda ka paindlikult selles mõttes, et võib-olla oleks targem hoopis väiksemaid transpordivahendeid soetada, paindlikumalt läheneda eri piirkondadele, võib-olla oleks tark hoopis väikese bussiga inimesi vedada, buss ei peaks olema 40–50‑kohaline? Kas te nendele probleemidele olete koostöös majandus‑ ja kommunikatsiooniministriga tähelepanu pööranud?

Jah, olen seda teemat arutanud konkreetse maavanemaga ja ka kohtumisel konkreetse vallavanemaga. Ma arvan, et siin on tõesti vaja paremat koostööd. Kui te küsite, kas Saare Maavalitsus tõlgendab seadust kohalike inimeste kahjuks, siis võiks küsida ju ka teistpidi, et kuidas vallavalitsus tõlgendab seadust, kas kohalike inimeste kahjuks. Mõlemad pooled peaksid otsima sellist lahendust, mis on kohalike inimeste jaoks parim. Üldine loogika on seni olnud, et maakonnaliinidel liiguvad pigem suuremad bussid ja vallaliinidel võiksid sõita väiksemad transpordivahendid, mis on mõeldud väiksemale arvule reisijatele. Seda vajadust tuleb pidevalt analüüsida. Iseendast ei välista see aga, et ka maakonnaliinide tasemel ei võiks teenindamiseks kasutada väiksemaid transpordivahendeid.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Te refereerite suurepäraselt seadust, mis reguleerib ühistransporti, samuti statistikat. Aga kas te teate, millises vallas see Tagamõisa küla asub, ja kas te pärast arupärimist kontakteerusite selle omavalitsuse esindajatega ja ka Saare Maavalitsuse esindajatega?

Aitäh! Ma tean küll, kus ta asub. Olen veetnud ühe suve selle valla territooriumil ja tean seda olukorda üsna hästi. Olen ise jala Veere sadamasse läinud, nii et olen kursis. Pärast arupärimise saamist ei ole ma spetsiaalselt selles küsimuses maavanema ega vallavanemaga kontakteerunud, kuna mul on nende mõlemaga ja veel ühes ruumis sellest juttu olnud enne arupärimise esitamist.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud minister! Te tsiteerisite väga hästi teise põhiseadusliku institutsiooni ehk õiguskantsleri seisukohta bussiliikluse korraldamise kohta. Aga mind huvitab siiski teie enda arvamus. Te olete päris hästi siin rääkinud haldusreformi vajadusest. Oletame, et neli valda liituvad, praeguste seaduste kohaselt vallasisesed liinid ei saa siis enam riiklikku toetust ja on ilmselgelt oht, et bussiühendus halveneb, kui see kohustus jääb ainult omavalitsuse kanda. Minu küsimus ongi: kas te peate võimalikuks, et on vaja analüüsida ja muuta seadust, et riikliku toetamise alla kuuluksid ka need liinid, mis pärast valdade liitumist osutuvad valdadesiseseks, kuigi nad enne olid valdadevahelised liinid?

Jah, nagu ma siin viitasin, on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil uus terviktekst töös. Ma arvan, et seal peaks selle probleemi lahendama. Ma arvan, et kui Saaremaal oleks näiteks üks kohalik omavalitsus, siis võiks maakonna ühistranspordi dotatsiooni määramise julgelt usaldada selle omavalitsuse kätte ja ta saaks ise vaadata, kuidas optimaalselt seda võrku korrastada. Jääks see omavaheline palli edasi-tagasi viskamine sealt vahelt ära ja oleks palju lihtsam asju ajada. Aga teiselt poolt, nagu te näete, ka praegu jätkuvalt doteeritakse seda liini, mis läbib üsna pika vahemaa vallasiseselt, lihtsalt väiksemal arvul päevadel nädalas. Hea tahte ja koostöö korral on kõik võimalik.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ministril on praegu päris keeruline vastata, sest siin on vastuolu maavalitsuse kui hanke korraldajaga. Ma mõtlen maavalitsuse poolt, sest tegelikult on ju MKM‑il raha, aga maavalitsusel see puudub. Regionaalminister peab nüüd siin vastama. Teine vastuolu on see, et kui dotatsioon on väiksem, siis on pileti hind kõrgem, ja kui dotatsioon on suurem, siis on pileti hind madalam. Minu küsimus ongi seotud sellega. Kuidas teie prognoosite Saaremaal piletihinna tõusu või langust järgmiseks aastaks, arvestades võimalusi, mis maavalitsusel praegu liinide tellimiseks on, ma mõtlen rahalisi võimalusi?

See on küll väga raske küsimus. Juhin tähelepanu, et see kasv on olnud rahalises mõistes tõesti muljet avaldav. Ma saan aru, et ka kulud on kõvasti kasvanud. Tõsi on seegi, et Saaremaal oli liinivõrk väga palju aastaid optimeerimata. Ta oli üle vaatamata, analüüs oli tegemata. Seal on optimeerimise võimalusi. Kui nüüd 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga ikkagi jätkub dotatsiooni rahaline kasv ja üsna oluline protsentuaalne kasv, siis ma arvan, et maavanemal on võimalus leida väga mõistlikke ja talutavaid lahendusi kohalike elanike jaoks.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Selge on, et kulud bussiliiklusele kasvavad, aga samas on hea koostöö ja hea majandusliku analüüsi korral bussifirmade sees ilmselt võimalusi olemas, mida näitab see, et Hansabuss vähendas oma piletihinda Viljandi–Tallinna liinil üle 10%. See on suurepärane näide. Kas ei võiks ikkagi siitki tulla välja need põhjused ja põhjendused, et ka teised bussifirmad niimoodi käituksid?

Küsimus on ju selles, et liinidotatsiooni saamiseks korraldatakse riigihange. Tähtis on, et säiliks konkurents vedajate vahel. Kui konkurents on reaalselt olemas, siis hinnad tulevad ka mõistlikud. Teiselt poolt peavad hangete korraldajad seaduse kohaselt järgima, et hinnad ei oleks põhjendamatult madalad ehk ei tegeldaks dumpinguga. Kui tegeldakse dumpinguga, siis tekivad sellised mullistused, teenus on tükk aega väga odav, ühel hetkel avastatakse, et konkurendid on turult välja söödud, ja siis tahetakse järsult hinda tõsta. See on selle probleemi tagamaa. Ma arvan, et vedajad on huvitatud mõistlikest hindadest just sel juhul, kui neil on konkurendid kõrval. See on see peamine mehhanism – reaalne turukonkurents.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et olete enne selle arupärimise esitamist vestelnud või kohtunud nii Saare Maavalitsuse kui ka omavalitsuse juhtidega, aga kas te ei pidanud vajalikuks ka pärast arupärimise esitamist nendega kohtuda ja täpsemalt seda kohapealset olukorda selgitada? Teiseks, te mainisite, et kindlasti on optimeerimise võimalusi. Millele teie selliseid väited tuginevad, kas on olemas mingisugused analüüsid?

See analüüs on praegu Saaremaal tegemisel. Ma tuginesin oma väites eelkõige sellele, et üle kümne aasta ei ole seda liinivõrku sisuliselt korrastatud, küllaltki palju on jätkatud vanas rütmis. On isegi selliseid näiteid, et liin pandi omal ajal käima selle mõttega, et ta viis sõjaväeosa juurde, mida enam ei ole. Selliseid näiteid on olemas. Pidev analüüs on vajalik ja iga-aastane analüüs on vajalik. Küsimus oli kohtumise kohta. See polnudki nii ammu, kui me arutasime seda maavanemaga ja vallavanemaga. Kindlasti kohtume nendega sel teemal ka edaspidi. Kui nad omavahel ei saa asju ära lahendatud, siis ma aitan kindlasti  kaasa, et nende koostöö tiheneks.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Siin on mitu korda selle tähtsa küsimuse juures olnud kõne all kaks teemat: koostöö ja optimeerimine. Mulle meeldib see koostöö pool ja sellepärast on küsimus sellest valdkonnast. Kas seda väikest logisemist koostöövaldkonnas, mis küsimustest ja vastustest välja tuli, saaks parandada nii, et anda vastav kohustus seaduse alusel koos rahaga julgesti maakondlikele omavalitsusliitudele?

Kindlasti saab, kui maakondlik omavalitsusliit on sellest huvitatud. Me näeme, et kolmes Eesti maakonnas toimivad ühistranspordikeskused, seal ongi omavalitsused kaasatud, koostöös maavalitsusega arutatakse need probleemid läbi, saadakse koos oma asjad lahendatud ja ka omavalitsused osalevad oma panusega ühistranspordikeskuste dotatsioonide finantseerimisel. Küsimus on selles, kas omavalitsustel lihtsalt selleks soovi on. See eeldab omavalitsuste tahet, seda, et nad ka ise omalt poolt rahaliselt panustavad. See on see alus. Kui ei soovita panustada, siis see veel automaatselt ei lahenda probleemi, et see korraldaja keegi teine on.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Olukord on tõesti raske ja keeruline, aga mul tekkis siin niisugune mõte, et kas ei ole hanketingimustes teatud käärid sees. Praegu on niimoodi, et mõnes kohas sõidavad suured bussid kahe-kolme inimesega, kõige rohkem viie inimesega, aga väiksemat ja ökonoomsemat bussi ei saa konkursi võitja sellepärast sõitma panna, et hanketingimustes olid sellised klauslid sees. Midagi pole teha, hanketingimused on sellised ja talle vastu ei tulda. Võib-olla peaks hanketingimused üle vaatama ja tegema nad paindlikumaks. Mis te sellest arvate?

Jah, vastavalt maakonna spetsiifikale on kindlasti võimalik jagada neid liine eri hangetesse. Kõik ei pea toimuma ühe hankega, kõiki liine ei peaks täitma ühesuguste suurte bussidega. Kui vedaja peaks ülal pidama suuri busse osa liinide jaoks ja teisi busse veel eraldi n‑ö liiniotste jaoks, siis ei pruugi see automaatselt efektiivsem olla. Aga ma juhin tähelepanu, et kui ikkagi sõitjaid on väga vähe, kui me räägime üksikutest sõitjatest, siis sellel liinil on kohaliku liini tunnused. See ei ole üldtunnustatud mõistes maakonnaliin, kui seal on näiteks kolm sõitjat.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Jaanus Marrandi, Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Tarmo Mänd ja Villu Reiljan esitasid 17. septembril arupärimise Põllumajandusministeeriumi endise nõuniku pistisekahtluse kohta. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Head kolleegid! Mõni nädal tagasi jõudis meediasse uudis, et põllumajandusministri endist poliitilist nõunikku, Isamaa ja Res Publica Liidu kõrgesse parteinomenklatuuri kuuluvat ning Isamaa ja Res Publica Liidu põllumajanduspoliitika üht peaideoloogi Alar Opparit kahtlustatakse pistise võtmises.
Üsna lühidalt asjaoludest. Kaitsepolitsei pidas 48 tunniks kinni taanlasest ettevõtja Nielseni ning esitas talle kahtlustuse Põllumajandusministeeriumi endisele ametnikule pistise andmises. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör kinnitas meediale, et pistist anti ministeeriumi endisele poliitilisele nõunikule Alar Opparile. On ka esitatud pistise võtmise kahtlustus. Mäletatavasti oli aasta tagasi mitmes ajakirjandusväljaandes juttu põllumajandusministri poliitilise nõuniku ning Isamaa ja Res Publica Liidu põllumajanduspoliitika ühe peamise kujundaja Alar Oppari kahtlusi tekitavatest rahalistest suhetest ja pidevatest võlgadest. Tookord kommenteeris põllumajandusminister oma poliitilise nõuniku rahaasju nii, et see ei olevat kuidagi seganud nõuniku igapäevatööd ja asjad olevat tegelikult korras.
Praeguseks ilmnenud kahtlustused annavad põllumajandusministri endise poliitilise nõuniku tegevusele hoopis uue mõõtme ja heidavad halba varju kogu tema poliitilisele tegevusele Põllumajandusministeeriumis. Kuna endine poliitiline nõunik on olnud ka üks Isamaa ja Res Publica Liidu põllumajanduspoliitika peaideolooge, siis tekib avalikkuse jaoks paratamatult kahtlusi tema nõuannete kohaselt vastu võetud poliitiliste otsuste kohta. Teadaolevalt asus poliitiline nõunik Alar Oppar juba enne siirdumist kalandusärisse aktiivselt toetama oma praeguse tööandja tegevust ja tema äriplaane, jagades ajakirjanduses kiitvaid hinnanguid ja seisukohti nimelt selle ettevõtja tegevuse kohta. Umbes samasse ajajärku langeb ka Eesti kalanduse arengukava väljatöötamine, mille järgi jagatakse sadade miljonite kroonide eest Euroopa Liidu kalandustoetusi. Tänaseks on endine poliitiline nõunik asunud koos oma tööandjaga tervelt 18 erineva kalandusega tegeleva ettevõtte juhatusse, mille nimesid ma siin ette lugema ei hakka, mis aga on äriregistri andmete põhjal kontrollitud.
Tuginedes eespool toodule, on arupärijatel üsna mitu küsimust. Esiteks, kas ja kuidas suudab põllumajandusminister ümber lükata kahtlustused, et poliitilise nõuniku Alar Oppari osalusel vastuvõetud põllumajanduspoliitilised otsused ei lähtunud nõuniku isiklikest huvidest? Teiseks,  kuidas lükkate ümber kahtlustused, et euroraha taotlemiseks koostatud "Eesti kalanduse strateegia 2007–2013" meetmete koostamine ei ole olnud mõjutatud nõuniku isiklikest huvidest? Kolmandaks, kas te tunnistate, et teie poliitilisel nõunikul Alar Opparil võis tekkida, valmistudes töökohavahetuseks, ministeeriumis töötades huvide konflikt? Neljandaks, kas on välistatud olukord, kus tegelikkuses ühtede ja samade omanike omanduses olevad kalandusettevõtted ei saa Euroopa Liidu toetusi kordades rohkem, kui sisuliselt eeldab arengukava? Viiendaks, kas te olete nõus võtma poliitilist vastutust oma poliitilise nõuniku tegevuse eest, kui ilmneb, et kahtlustus pistise võtmise kohta osutub tõeks?

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Palun, härra põllumajandusminister, teid kõnepulti!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Tahan tänada arupärijaid, kes võimaldavad mul anda selgitusi ning võib-olla lükata ümber ja hajutada kahtlusi, mida Põllumajandusministeeriumi endise nõuniku kohta meedias on esitatud.
Esimene küsimus: "Kas ja kuidas Te suudate ümber lükata võimalikud kahtlused, et Teie poliitilise nõuniku Alar Oppari osalusel vastuvõetud põllumajanduspoliitilised otsused ei lähtunud Teie nõuniku isiklikest huvidest?" Põllumajandusministeeriumis valmivad õigusaktid kollektiivse töö tulemusena ja üldjuhul ka konsensuspõhimõttest lähtuvalt. Nendesse aruteludesse on kaasatud sektori esindajad, ettevõtjad, erinevad ametnikud ja poliitikud. Ühel ministeeriumi ametnikul ei ole väga suurt rolli, veelgi enam, määravat rolli nende otsuste langetamisel. Lisaks, kalandusvaldkonna küsimused ei kuulunud nõunik Alar Oppari tööülesannete hulka. Ta ei olnud kalanduse seirekomisjoni liige ja minu teada ei osalenud ta mitte ühelgi kalanduse seirekomisjoni koosolekul. Seetõttu ma arvan ja mitte ainult ei arva, vaid olen täiesti kindel, et Alar Opparil ei olnud võimalik mõjutada kalanduspoliitilisi otsuseid, mis ministeeriumis langetati. Lisaks, kui mul oleksid sellised kahtlused tekkinud sel ajal, kui härra Oppar töötas nõunikuna, oleksin ma kohe reageerinud.
Teine küsimus: "Kuidas Te lükkate ümber kahtlustused, et euroraha taotlemiseks koostatud "Eesti kalanduse strateegia 2007–2013" meetmete koostamine ei ole olnud mõjutatud Teie nõuniku isiklikest huvidest?" Vastus sellele küsimusele kõlas tegelikult juba eelmisele küsimusele vastamisel. Aga ma lisan niipalju, et neid kahtlustusi saab ümber lükata kas härra Oppar ise või käimasolev juurdlus. Minul tema töötamise ajal Põllumajandusministeeriumis selliseid kahtlusi ei tekkinud.
Kolmas küsimus: "Kas Te tunnistate, et Teie poliitilisel nõunikul Alar Opparil võis tekkida, valmistudes töökohavahetuseks, ministeeriumis töötades huvide konflikt?" Seda, kas tegemist oli huvide konfliktiga, peab loomulikult selgitama juurdlus. Minul ei olnud tema töötamise ajal Põllumajandusministeeriumis selliseid kahtlusi ja samuti on mul täna keeruline hinnata, kas tegemist oli huvide konfliktiga, kuna mul puudub info, millal härra Oppar otsustas töökohta vahetada, kas vahetult enne seda, kui ta lahkumisavalduse esitas, või tunduvalt varem.
Neljas küsimus: "Kas on välistatud olukord, kus tegelikkuses ühtede ja samade omanike omanduses olevad kalandusettevõtted ei saa Euroopa Liidu toetusi kordades rohkem, kui sisuliselt eeldab arengukava?" Jah, selline olukord on välistatud. Põhimõte on ühine kõikide investeeringutoetusmeetmete puhul. See tähendab lihtsustatult öeldes, et omanikeringi kaudu seotud ettevõtted loetakse üheks taotlejaks ning neile rakendub ühele taotlejale kehtestatud toetuse maksimummäär, sõltumata sellest, kas neid ettevõtteid on 7, 17 või 70. Minu teada on see maksimummäär kaheksa miljonit Eesti krooni. Seega, selline olukord on välistatud.
Viies küsimus: "Kas Te olete nõus võtma poliitilist vastutust oma poliitilise nõuniku tegevuse eest, kui ilmneb, et kahtlustus pistise võtmise kohta osutub tõeks?" Arvan, et selline küsimus on ilmselgelt ennatlik. Nendele küsimustele ja kahtlustustele peab andma vastuse eelkõige juurdlus. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Küsimused. Palun, Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Suur tänu teile vastuste eest, aga paraku need väga palju uut informatsiooni ei sisaldanud. Siit minu küsimus. Mäletatavasti oli ju ka aasta tagasi tegelikult probleeme inimesega, kellel olid ilmselgelt rahalised probleemid. Tookord te rahustasite avalikkust ja ütlesite, et probleeme ei ole. Samas, liikudes ringi, oli kuulda üsna palju sellist juttu, et ühe või teise inimese käest on Alar Oppar laenanud ega ole oma võlgu likvideerinud. Ühesõnaga, inimesel olid ilmselgelt rahalised probleemid. Tavaliselt on sellised inimesed suhteliselt altid kõikvõimalikke pistisevõimalusi kasutama. Kas teil on pärast kõiki neid juhtumeid tagantjärele olnud võimalus kohtuda Alar Oppariga ja paluda täpsemalt selgitust, n‑ö mees mehe, silm silma vastu, et ta selgitaks teile täpsemalt neid asjaolusid? Kas ta on neid ka lahti rääkinud?

Aitäh! Ma võin teid rahustada ja kinnitada, et mis puudutab Alar Oppari töötamist Põllumajandusministeeriumis, siis ei ole mul ka praegu andmeid või informatsiooni selle kohta, et võiks olla mingisugunegi seos nende süüdistuste ja tema tegevuse vahel Põllumajandusministeeriumis. Mul ei ole ka praegu etteheiteid härra Oppari erialasele tegevusele Põllumajandusministeeriumis. Seda võin ma teile kinnitada.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Tegemist on kindlasti väga suure spetsialisti ja iga ala tundva inimesega, kes oli teie nõunik. Te ütlesite, et ta kalandusega ei tegelnud, aga millest olid siis tingitud teie nõuniku väga asjatundlikud väljaütlemised ja pikad artiklid meedias kalanduse teemal? Palun seletage seda!

Aitäh! Seda peate te nüüd küll nende meedia‑ või ajakirjandusväljaannete käest küsima, kust nende professionaalsus ja informatsioon pärit on. Mina seda kommenteerida ei oska. Võin kinnitada, et Alar Oppar oli Põllumajandusministeeriumis töötades väga töökas ja täiel määral pädev alal, mis talle tööülesannetega oli pandud. Võin kinnitada, et kalandusalased küsimused härra Oppari tööülesannete hulka ei kuulunud.

Palun, kolleeg Erki Nool!

Aitäh! Austatud minister! Siin on päris palju küsitud või mitmel korral on teid süüdistatud selles, et te ei tea oma alluvate sissetulekuid-väljaminekuid ja kohustusi. Kas varem on Eesti poliitilises ajaloos olnud ministeeriumides selline komme või traditsioon, et ministrid teavad kõikide oma alluvate kulusid-tulusid ja laenukohustusi?

Aitäh! Minul tõesti puudub selline ülevaade Põllumajandusministeeriumi töötajate kohta, kui suured on kellegi sissetulekud või väljaminekud ja millised on sissetulekute allikad. Ma tean küll seda, et need, kellel on majanduslike huvide deklareerimise kohustus, seda Põllumajandusministeeriumis teevad ja seda informatsiooni me saame vallata kõik ühteviisi, nii minister, Riigikogu liige kui ka tavakodanik. Aga ülejäänud osas, mis puudutab ametnike sissetulekuid-väljaminekuid ja nende sissetulekute allikaid, mul ülevaade puudub ja ma ei ole ka püüdnud seda saada.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Auväärt minister! See küsimus pole küll väga otseselt seotud pistisekahtlusega, küll aga sellesama nõunikuga. Las pistisekahtlust arutab tõesti kohus. Aga te nimetasite, et teil ei olnud temale mitte ühtegi etteheidet. Kas tõesti ei jõudnud teieni ühtegi signaali talunikelt, et isand Oppar mõnel nõupidamisel käitus avalikult väga ülbelt ja ebameeldivalt?

Ei, minuni küll ei ole sellist teavet jõudnud. Esimest korda kuulen. Ka teie ei ole mulle seda varem maininud. Kummaline, et te teete seda praegu avaliku diskussiooni käigus. Kui selliseid juhtumeid oli, ja te seda teadsite, siis te oleksite võinud seda varem teha. Me oleme teiega erinevatel tasemetel korduvalt kohtunud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra põllumajandusminister! Nüüd soovitakse pidada läbirääkimisi. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et põllumajandusminister arupärimisele vastas. Ma saan aru põllumajandusministri kergest kimbatusest, sest loomulikult on oma kaastöölise ja võib-olla lähima poliitilise nõuandja kohta suhteliselt ebamugav vastuseid anda ja tema tegevuses kahelda. See on arusaadav.
Küll aga teeb mind mõni asi natukene murelikuks. Mina lootsin küll, et me saame ministri käest lisainformatsiooni vahepealsete arengute kohta. Mina ei usu päris hästi, et ministril ei ole olnud nendel teemadel isiklikku vestlust endise Põllumajandusministeeriumi kõrge ametniku ja poliitilise nõuniku Alar Oppariga. Sest ilmselt oleks ikkagi kas või inimlikult pingete mahavõtmiseks ja kahtluste hajutamiseks olnud vaja täpsemat informatsiooni.
Kui minna selle teema juurde tagasi, siis kahjuks pean tunnistama, et ma võin kinnitada hea kolleegi, Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe seisukohta, et Alar Oppar esines üsna paljudel nõupidamistel ja üritustel just nimelt peaideoloogi ja põllumajanduspoliitika peamise väljakujundajana. Miks ma siin nimetasin Alar Opparit (see tekitas ka teatud ebalust Isamaa ja Res Publica Liidu inimeste hulgas) kõrgesse parteinomenklatuuri kuuluvaks? Sellel on väga selge põhjus. Mäletatavasti, kui põllumehed kurtsid meedias, et on tegemist inimesega, kes on laenanud ja tekitanud üsna palju probleeme, sest ta ei ole pikka aega laenu tagasi maksnud, siis teatas seesama nõunik, et tegelikult ei ole tema rahalistes suhetes mitte mingisuguseid probleeme, vaid põhjus on selles, et tema on väga aktiivselt võidelnud endise nomenklatuuri vastu. See pani mind muigama, sest tegelikult kuulus ta ise juba tookord nn kõrgesse parteinomenklatuuri, olles ministri otsene poliitiline nõunik.
Siinkohal tahan ma ministrit natukene parandada. Minu arvates ei ole kohane see jutt, et ministri poliitiline nõunik ei tegele otse kalandusküsimustega ega oma mingisugust otsest seost ühe või teise teemaga. See päris kindlasti ei ole õige. Poliitiline nõunik võttis sõna väga paljudel teemadel, rääkis sellestsamast kalandusest, andis kiitvaid hinnanguid selle ettevõtte tegevusele. Need arvamused olid ikkagi kuid varem avalikkusele teada antud.
Ühe sellise väikese nüansikesena toon siin välja selle kahtlustuse, et on soov hästi paljude ettevõtete tegevuse abil, registreerides need varem, et nad oleksid vähemalt aasta otsa tegutsenud, saada toetust. Siin on mõistlik tähelepanu juhtida, et oma varasemates väljaütlemistes oli Alar Oppar alati äärmiselt negatiivselt meelestatud selliste ettevõtete tegevuse suhtes, kui näiteks ühel omanikeringil oli mitu ettevõtet, mis tõsimeelselt tegelesid kas või tavapõllumajanduse valdkonnas põllumajandustootmisega. Ta on seda alati halvustanud ja pidanud väga kehvaks olukorraks. Nüüd me näeme, et tema enda tegevus pärast poliitilise nõuniku ametist lahkumist on suisa kummaline, silmas pidades just tema eelnevaid sõnu.
Nii et ei tuleks mitte selle endise poliitilise nõuniku sõnade järgi vaadata, vaid tuleks pigem tema tegusid vaadata. See on nüüd saanud selle lühikese aja jooksul selgeks. Ma tänan tähelepanu eest!

Tänan, kolleeg Jaanus Marrandi! Palun, kolleeg Kaia Iva!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Üks väike tähelepanek. Hea kolleeg Jaanus Marrandi rääkis kõrgest parteinomenklatuurist. Mina tänu oma noorusele ilmselt väga täpselt ei tea, mida tema selle all mõtleb, mis võiks olla kõrge parteinomenklatuur. Aga kui ta viitab sellele, et sinna võiksid kuuluda parteis või erakonnas tööl olevad nõunikud või ministrite nõunikud, siis ilmselt on eri erakondades erinev poliitiline kultuur ja erinev arusaam sellest, kes on erakonnas kõrgel kohal. Kui me räägime praegu endisest nõunikust Alar Opparist, siis julgen väita, et ta ei ole Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse ega volikogu liige ega ole seda ka kunagi olnud. Need andmed on võimalik välja võtta ka koduleheküljelt ning seda fakti kontrollida.
Teine märkus. Mind paneb imestama, et Rahvaliit nõuab uurimise käigus ministrilt lisainformatsiooni, täiendavat faktimaterjali, ise väga hästi teades, et uurimine ning kohtumõistmine on ikka vastavate institutsioonide pärusmaa. Aitäh!

Palun, siin on ilmselt repliik!

Tänan! Kuna lugupeetud kolleeg nimetas sõnavõtus minu nime, siis on mul õigus vasturepliigiks. Me oleme Kaia Ivaga täpselt üheealised ja teame täpselt sama palju eri parteide nomenklatuuridest, usun mina. Ma ei tea, mis parteid tema täpselt mõtleb, kuid mina liitusin parteiga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Jaak Aab, Kalle Laanet, Valeri Korb, Tiit Kuusmik, Vilja Savisaar, Aivar Riisalu, Helle Kalda, Arvo Sarapuu, Rein Ratas ja Aadu Must esitasid 18. septembril arupärimise vedurimeeste töö‑ ja puhkeaja kohta. Palun, kolleeg Aadu Must!

Austatud esimees! Lugupeetud proua minister! 18. septembril esitas rühm Eesti Keskerakonda kuuluvaid Riigikogu liikmeid teile arupärimise, mis oli ajendatud Eesti Vedurimeeste Ametiühingult saadud informatsioonist.
Eesti Raudtee vedurimehed töötavad sihtjaama sõites järjest kuni 12 tundi, sellele järgneb puhkeaeg ning ettevalmistus tagasisõiduks 6–11 tundi nn pöördepunktis, millele järgneb jälle tagasisõit lähtepunkti, mis kestab kuni 12 tundi. Nende väitel kujuneb nii järjest kestva tööperioodi pikkuseks kuni 35 tundi ning vedurimees tegevat aastas keskmiselt ligi 300 ületundi.
Sellest tulenevalt on esitatud teile, lugupeetud minister, järgmised küsimused. Kas vedurimeeste töökorralduse puhul on tegemist töö‑ ja puhkeaja seaduse rikkumisega? Kas Tööinspektsioon on teostanud järelevalvet töö‑ ja puhkeaja seaduse täitmise üle raudteel? Kui tegemist on seadusrikkumisega, siis mida plaanib ministeerium teha, et seda olukorda lahendada? Loomulikult on arupärijad ülimalt rahul, kui te kirjeldate, mis arupärimise esitamisest möödunud kuu aja jooksul on head juhtunud, võib-olla on küsimus tõesti juba päevakorralt maas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aadu Must! Palun, proua sotsiaalminister, kõnepulti!

Austatud Riigikogu esimees! Hea Riigikogu! Head arupärijad! Vastan Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Kalle Laaneti, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Vilja Savisaare, Aivar Riisalu, Helle Kalda, Arvo Sarapuu, Rein Ratase ja Aadu Musta esitatud arupärimisele vedurimeeste töö‑ ja puhkeaja kohta.
Esimene küsimus: "Kas vedurimeeste töökorralduse puhul on tegemist töö‑ ja puhkeaja seaduse rikkumisega?" Arupärimise kohaselt kujuneb järjest kestva tööperioodi pikkuseks kuni 35 töötundi, mis teeb aastas ligi 300 ületundi. Tegemist on eksliku väitega. Nimetatud tunnid sisaldavad endas lisaks töötatud ajale puhkeaega. 35 tundi on jagatud kaheks: 12‑tunniseks vahetuseks ja 11 tundi kestvaks puhkeajaks. 12‑tunnised vahetused on kooskõlas töö‑ ja puhkeaja seaduse nõuetega. Töö‑ ja puhkeaja seadus lubab alla 11‑tunnist vahetustevahelist puhkeaega sätestada kollektiivlepinguga. Puhkeaja andmisel lähtub AS Eesti Raudtee Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Eesti Vedurimeeste Kutseliiduga sõlmitud kollektiivlepingust, mille kohaselt ei tohi vedurimeeskondade vahetustevaheline puhkeaeg pöördepunktis olla lühem kui 50% eelnevalt tööl oldud ajast, kuid mitte lühem kui kolm järjestikust tundi. Täiendavalt on AS Eesti Raudtee võimaldanud töötajatel valida, kas nad puhkavad pöördepunktis 11 tundi või alla 11 tunni, nagu näeb ette kollektiivleping. Töötajate vastavasisulised avaldused fikseeritakse kirjalikult. Tuginedes arupärimisele, ei ole võimalik töö‑ ja puhkeaja seaduse rikkumist tuvastada.
Teine küsimus: "Kas Tööinspektsioon on teostanud järelevalvet töö‑ ja puhkeaja seaduse täitmise üle raudteel?" Viimased kaks Tööinspektsiooni kontrolli AS‑is Eesti Raudtee toimusid Tallinnas 21. augustil 2007 ja 14. augustil 2008. Viimasel korral kontrolliti Muuga ja Tartu vedurimeeskondade 2008. aasta juuni ja juuli töökorraldust. Kontrollimise käigus ei avastatud töö‑ ja puhkeaja seaduse nõuete eiramist AS‑i Eesti Raudtee poolt.
Kolmas küsimus: "Kui tegemist on nimetatud seaduse rikkumisega, siis mida plaanib ministeerium teha, et olukorda lahendada?" Kuigi rikkumist ei tuvastatud, saab kinnitada, et Tööinspektsioon jätkab ka edaspidi järelevalvet selle üle, kuidas tööandjad, sealhulgas AS Eesti Raudtee, töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid täidavad. Aitäh!

Suur tänu, proua minister! Teile küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Inara Luigas, Eldar Efendijev, Valeri Korb, Heimar Lenk ja Tiit Kuusmik esitasid 17. septembril arupärimise piirialade elanike viisakorralduse kohta Schengeni viisaruumis. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Austatud minister! Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega nr 1931/2006 kehtestatakse kohaliku piiriliikluse kord Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril maismaal ja kehtestatakse sel eesmärgil kohaliku piiriliikluse luba. Kohaliku piiriliikluse korra rakendamiseks on liikmesriikidel, praegusel juhul Eestil, lubatud sõlmida kahepoolseid lepinguid kolmandate naaberriikidega, praegusel juhul Venemaaga. Määrusest tulenevalt on lubatud liikmesriikidel jätkata kolmandate naaberriikidega juba sõlmitud, piiriliiklust käsitlevaid kahepoolseid lepinguid. Määruse rakendumisega lõpeb aga 19. jaanuaril 2009. aastal Narvas ja Kagu-Eestis senise tasuta viisade ning soodusviisade korra kehtivus ning seoses sellega lõpeb ka piiriäärsete elanike viisataotlemise lihtsustatud kord. See aga tähendab, et selle kuupäevaga lõpeb viisakoordinaatori kaudu viisade taotlemine, lõpeb samuti tasuta viisa väljastamine 4000 isikule nimekirja alusel ja lõpeb mitmekordsete viisade väljastamine soodustatud isikutele, keda on ligikaudu 6000. Seoses sellega on meil ministrile küsimused, millele ootame vastust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Palun, härra siseminister, kõnepult on teie käsutuses!

Lugupeetud proua esimees! Hea küsija! Head Riigikogu liikmed!
Vastan kõigepealt küsimusele nr 1. 15. novembril 2007 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Välisministeeriumi ettepaneku jätkata kuni 18. jaanuarini 2009 piirialade elanike viisakorraldust senise praktika alusel. 7. veebruaril 2008 otsustati valitsuskabineti nõupidamisel, et regionaalminister koostöös rahandusministriga valmistab ette ning esitab valitsuskabineti nõupidamisele ettepanekud Eesti piiriäärsete alade elanikele viisade kompenseerimise mehhanismi kohta, juhul kui Eesti ja Venemaa piiriäärsete alade elanike piiriületuses minnakse üle tavalisele režiimile. Tulenevalt julgeolekuriskidest, suurtest rahalistest kulutustest ning õiguslikest probleemidest, mis kaasnevad Euroopa Liidu ja nõukogu määruse 1931/2006 alusel kohaliku piiriliikluslepingu sõlmimisega, ei toetanud valitsuskabinet kohaliku piiriliikluslepingu sõlmimist ning pidas vajalikuks enne lõplikku otsust analüüsida ka teisi, alternatiivseid võimalusi, mis võimaldaksid piirialade elanikel külastada oma lähisugulasi ja matmispaiku praegustega sarnastel tingimustel. Samal kabinetinõupidamisel otsustati, et regionaalminister koostöös rahandusministriga valmistab ette ning esitab valitsuskabineti nõupidamisele ettepanekud Eesti piiriäärsete alade elanikele viisade kompenseerimise mehhanismi kohta, juhul kui Eesti ja Venemaa piiriäärsete alade elanike piiriületusel minnakse üle tavalisele viisarežiimile. See dokument on ettevalmistamisel ja peaks lähiajal jõudma kabinetti.
"Millised on Teie ministeeriumi poolt konkreetsed lahendused Narvas ja Kagu-Eestis tasuta ning soodusviisadega piiriületuse korraldamiseks alates 19. jaanuarist 2009?" See sõltub sellest, milline otsus tehakse. Kui jätkatakse viisarežiimi ja kompenseeritakse, siis selles osas ei ole Siseministeeriumil mingisuguseid takistusi. Ka praegu toimub Schengeni viisade saamisel kooskõlastamine. Kui otsus on teistsugune ehk minnakse üle meie arvates väga riskantsele variandile, kohalikule piiriloale, siis vaatame edasi, kuidas selleks valmistuda.
"Millised on Teie pakutud konkreetsed tähtajad Narvas ja Kagu-Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamiseks?" See sõltub valitsuse otsusest, sellest, mida kabinet otsustab, kas seda rakendada või mitte. Näiteks Soome seda ei ole rakendanud ja on pidanud paremaks minna üle viisarežiimile, lähtudes Schengeni acquis'st.

Suur tänu, härra siseminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et üleminek kohalike piirilubade süsteemile on riskantne variant. Olge hea, tooge need ohud siin välja!

Riskid on järgmised. Eesti ametivõimud ei kontrolli enam neid inimesi, kes selles piiritsoonis ühe aasta jooksul on viibinud. Need ei ole ainult Venemaa kodanikud, seal võib olla ükskõik mis riigi kodanikke. Eesti pool, kui ta selle lepingu sõlmib, peab kõigile automaatselt andma piiriületusload, nende tausta ja muid teatud riske mitte kontrollides. Sellepärast ei ole ka Soome sellele üle läinud.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kas ma sain õigesti aru, et aastaid eksisteerinud kord, et kvoodi järgi Eesti pool ja kvoodi järgi Venemaa pool said omavahel lihtsustatud lube, aluseks oli see mudel, mis oli seotud haudadega, mis oli seotud omandiga, sünnikohtadega jne, see kõik lähemal ajal tühistatakse ja see rohkem ei kehti?

Ei ole nii. Me näeksime ikka, et see jätkuks. Küll ei saa enam tasuta viisasid anda. Aga kui viisade eest peavad tasuma need Eesti kodanikud, kes said viisa varem tasuta, siis riik nendele kompenseerib. Sellepärast saigi valitsuskabinetis nii otsustatud, et kaalutakse mõlemaid variante, ka sama korra jätkamist, nagu praegu on, küll uutel tingimustel ja uute võimalustega just kompenseerimise osas.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Võib-olla tõmbate paralleele, milline on praegu see olukord Lätis ja Leedus?

Lätis ja Leedus on praegu sama olukord. Näiteks Ungari püüab seda korda rakendada. Aga seda ei saa ka niimoodi teha, et kaks riiki lepivad kokku, et näiteks Venemaa ja Eesti lepivad kokku. Asja peab saatma kooskõlastamiseks Euroopa Komisjoni ja näiteks Ungari puhul ei andnud Euroopa Komisjon nõusolekut. Siin, nagu ma oma kõnes mainisin, tekib keeruline juriidiline probleem. Meil võivad tekkida siin juriidilised küsimused, julgeolekuküsimused. Kõiki neid asju arvestades näeksime ikkagi parema meelega seda (aga ma ütlen veel kord, valitsuskabinet lõplikku otsust ei ole siin teinud, eks me arutame), et oleks lihtsustatud korras viisarežiim ja kompenseeritakse, et need inimesed ei satuks halvemasse seisu, kui nad praegu on.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Valdur Lahtvee, Marek Strandberg, Aleksei Lotman, Mart Jüssi, Maret Merisaar ja Toomas Trapido esitasid 25. septembril arupärimise hädaolukordadeks valmisoleku kohta. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Meie arupärimine siseministrile on seotud asjaoluga, et Muuga sadamas on kaubandustegevus langusele vaatamata siiski jätkuvalt intensiivne ja see on seotud väga mitme ohuga, mis selgelt mõjutavad Viimsi valla, Maardu linna ja Jõelähtme valla elanike turvatunnet, aga ka turvalisust riigis laiemas mõttes. Ohtlike kaupade käitlemine toimub seal küllaltki intensiivselt, rääkimata asjaolust, et planeeritult suureneb ka näiteks konteinervedude hulk läbi Muuga sadama. On ju teada, et kõigist konteineritest, mida maailmas on kontrollitud (need moodustavad mõne üksiku protsendi kõigist konteineritest), kuni pooled ei sisalda seda, mis on saatedokumentides kirjas.
Seoses sellega, mis puudutab erinevaid kindlustussuhteid, on meil siseministrile mitmeid küsimusi. Kui suurte kindlustussummadega arvestab Siseministeerium võimalike kahjude likvideerimisel, mis võiksid laekuda ohuallikatelt Muuga sadamas? Kas Siseministeeriumile teadaolevalt on modelleeritud ja hinnatud kahjusid, mida erinevate ohtlike ainete käitlemine ja nende kooskäitlemine suhteliselt kitsastes sadamaoludes võib tekitada? Kui suures ulatuses kontrollitakse Eestis merekonteinerite sisu vastavust saatedokumentidele ning millised on nende kontrollimiste tulemused, juhul kui on olemas statistika selle kohta? Milline on Siseministeeriumi faktiline tegevusvõimekus erinevate suurõnnetuste puhul? Milliste suurõnnetuste riskistsenaariumid on Eestis läbi töötatud ja analüüsitud? Milliseid sekkumismehhanisme, vältimaks suurõnnetuste riskide kasvamist üle nendega toimetuleku võimekuse, kavatseb Siseministeerium kasutada? Millised võimalike suurõnnetuste ning tõsiste terviseriskide tõenäose ilmnemise asukohad Eestis on Siseministeeriumile teada? Aitäh!

Suur tänu! Palun, härra siseminister, teil on võimalus vastata!

Proua esimees! Hea küsija! Lugupeetud Riigikogu liikmed!
Vastan küsimusele nr 1. Riskianalüüsides tuuakse välja suurõnnetuste tagajärgede ulatus. Kahju likvideerimise maksumust ning kindlustusseltsidest laekuvate summade suurust riskianalüüsides ei hinnata. Kindlustus hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahju, kahju likvideerimisel läbiviidud päästetöid kindlustus ei hüvita. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete kindlustuse olemasolu järelevalvet Siseministeerium ja tema haldusala asutused ei teosta. Teatavasti teeb seda Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev Tehnilise Järelevalve Amet. Meil on olemas Tehnilise Järelevalve Ameti ülevaade suurõnnetuse ohuga ettevõtete kindlustuste kohta. Ülevaade on antud enamiku suurõnnetuse ohuga ettevõtete kindlustuse kohta (38 ettevõtet 44‑st). Sõlmitud lepingutes jäävad kindlustussummad vahemikku 0,5 miljonit krooni kuni 1,73 miljardit krooni (150 miljonit USA dollarit). Konkreetselt AS DBT kindlustussummaks on selle ülevaate järgi 20 miljonit krooni.
Vastus küsimusele nr 2. Ohtlike ainete käitlemisest tulenevate õnnetuste ulatust ja tagajärgi on modelleeritud ja hinnatud. Erineva ulatusega tagajärgede ja kahjude hindamine toimub suurõnnetuse ohuga ettevõtete riskianalüüsides, territoriaalsetes riskianalüüsides (näiteks Maardu ja Tallinna riskianalüüsides), kokkuvõte sisaldub ka riiklikus hädaolukordade riskianalüüsis. Samuti hindavad õnnetuse tagajärjel tekkivaid kahjusid kindlustusettevõtjad vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisel. Hädaolukorrad on riikliku hädaolukordade riskianalüüsi kohaselt liigitatud tõenäosuse (suure, keskmise ja väikese tõenäosusega) ja tagajärgede raskusastmete järgi (väga raskete ja raskete tagajärgedega). Suure tõenäosuse ja raskete tagajärgede hädaolukordadeks, kui rääkida arupärimise teemaga seotult, on liigitatud suure tulekahju/plahvatusega seotud hädaolukord (muu hulgas suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike kemikaalide ladudes), transpordiõnnetusega seotud hädaolukord (muu hulgas ohtlike veostega õnnetus raudteel), massiline mürgistus (muu hulgas avarii korral mürgiste kemikaalide transpordil või ümberlaadimisel) ning ulatuslik keskkonnareostus. Riskianalüüsi kohaselt nähakse kõigi selliste olukordade puhuks ette riske vähendavaid tegevusi ning nende eest konkreetselt vastutavad ametkonnad, samuti koostatakse hädaolukorra likvideerimise plaanid.
Vastus kolmandale küsimusele. Siseministeerium ja tema haldusala asutused merekonteinerite sisu vastavust sadamadokumentidele ei kontrolli. Kontrolli viib läbi Maksu‑ ja Tolliamet ning vajaduse korral kaasatakse kontrollimisse ka piirivalveteenistujaid. Maksu‑ ja Tolliamet on 2008. aasta algusest kuni oktoobri alguseni kontrollinud 1139 kaupa sisaldavat merekonteinerit. Võrdluseks võib tuua, et Tallinna sadamaid on 2008. aastal läbinud keskmiselt 15 000 konteinerit kuus. Seejuures tuleb arvestada, et kõik konteinerid selles arvestuses ei kuulu tollijärelevalve alla. Need on sellised konteinerid, mis veetakse Eestisse mõnest teisest Euroopa Liidu riigist, ning nende puhul rakendatakse kaupade vaba liikumise põhimõtet. See tähendab, et toll sellist ühendusesisest kaupade liikumist ei kontrolli, sest tollikontroll ja tollivormistus on juba tehtud mõnes teises riigis. Kaupade kontrollimise käigus on avastatud 41 rikkumist ning 175 rikkumise kahtlust. Rikkumised on erinevad, näiteks kauba tegeliku koguse mittevastavus dokumentidele, vale kaubakirjeldus, intellektuaalse omandi rikkumine või vale tollimaksumäär. Rikkumise kahtlus tähendab, et kontrolli tulemus ei ole veel näiteks lisaanalüüside tegemise tõttu selge.
Vastus neljandale küsimusele. Läbitöötatud suurõnnetuste riski stsenaarium on ülevaatlikult kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. aasta korraldusega nr 19 kinnitatud 2007. aasta riiklikus hädaolukordade riskianalüüsis. Kes soovib, võib sellega tutvuda. Peame tunnistama, et ükski riik üksinda ei ole valmis võimaliku suurõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna suurõnnetuse kõikides riikides samal ajal toimumise tõenäosus on väga väike, tehakse Läänemere‑äärsete riikide vahel intensiivset koostööd, et võimekusi kombineerida. Siseministeerium ja tema haldusala asutuste praktiline tegevusvõimekus suurõnnetustele reageerimiseks ei ole kunagi sellel tasemel, nagu me sooviksime, aga ta on paremal tasemel kui kunagi varem. Seda võimekust on suurendatud eeskätt Euroopa Regionaalarengu Fondi toel rahastatavate projektide abil, millega hangiti ja hangitakse suurõnnetuste likvideerimiseks vajalikku varustust, muu hulgas multifunktsionaalseid reostustõrjelaevu, Päästeameti varustust reostustõrjeks, metsapõlengute ja raudteeõnnetuste likvideerimiseks ja muud sellist. Nagu ikka, on sellise võimekuse parandamise põhiline probleem eelarvevahendite nappus.
Vastus küsimusele nr 5. Suurõnnetuste riskide piiramiseks on Siseministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumiga valminud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis saadetakse lähiajal Vabariigi Valitsuse istungile. Eelnõu kohaselt tuleb suurõnnetuste riskidega arvestada planeeringute koostamisel ja ehituslubade väljastamisel. Samuti tuleb suurõnnetuste riskidega arvestada olemasolevate suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevuse laiendamisel. Suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuvasse ohualasse jäävad planeeringud, ehitusprojektid ja ettevõtte tegevuse laiendamine tuleb kooskõlastada pädeva asutusega ehk Päästeametiga, et oleks tagatud suurõnnetuste riskidega arvestamine ja nende riskide vähendamine.
Viimane küsimus: "Millised võimalike suurõnnetuste ning tõsiste terviseriskide tõenäose ilmnemise asukohad Eestis on Siseministeeriumile teada?"  See on kirjas sellises suures dokumendis, mida ma ei hakka ette lugema. See on toodud Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. aasta korraldusega nr 119 kinnitatud 2007. aasta riiklikus hädaolukordade riskianalüüsis. Lisaks sellele käsitlevad suurõnnetuste riske Päästeameti ja Keskkonnaministeeriumi riskianalüüsid. Aitäh!

Suur tänu, härra siseminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Härra minister! Kas teie senised riskianalüüsid, millest te põgusalt üle libisesite, lähtuvad üksnes praegustest kaubakäibe mahtudest, kusjuures väetise ja naftasaaduste suurte koguste kõrvuti käitlemise puhul on siin osutatud üsna suurele plahvatusriskile, või on arvestatud ka neid mitmeid kordi suuremaid mahtusid, mida kavandavad praegu Muuga sadamas opereerivad ettevõtted?

Ma juba vastasin, et igasugune laiendamine kuulub riskianalüüsi alla. Selge on see, et kui veomahtusid suurendatakse, kui veoste struktuur muutub, eriti selliste ainete ja veoste puhul, mis on plahvatusohtlikud, keskkonnaohtlikud, siis seda ka analüüsitakse ja meetmed võetakse koos pädeva asutusega ehk Päästeametiga, Keskkonnaministeeriumiga, Kiirguskeskusega jt.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Kas teie hinnangul, praegust sisejulgeolekuolukorda arvestades, eelarvevahendite olukorda arvestades, kannaks Eesti välja veelgi suuremat riski tekitavate ettevõtete tuleku Eestisse? Kas välisinvesteeringute Eestisse kutsumisel või meelitamisel (nimetage seda, kuidas tahate) arvestatakse asjaolu, et ettevõtete profiil, kes tulevad siia välisinvesteeringute toel ja tõttu, oleks selline, mis on meile ka siseturvalisuse mõttes jõukohane?

Sellel asjal on kaks poolt. Mida edukam majandus, seda rohkem on riigil raha, seda rohkem on vahendeid riiki pidada. Samas, selliste keeruliste asjade puhul nagu väga riskantsed tehnoloogiad, väga riskantsed ja ohtlikud ettevõtted tuleb väga hoolega kaaluda seda probleemi, mis võib tekkida seoses uute väljaminekutega kas või nende riskide minimeerimiseks. Tehnoloogia rakendamine võib panna riigile nii palju kohustusi, et see ei tasu riigil ennast ära. Alati vaadatakse kahte aspekti. Üks aspekt on see, et majandus toob riigile raha sisse, teine aspekt on see, et meie inimesed tahavad turvalist keskkonda, turvalist elu.

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Kas on arutatud, millised on riskid seoses tuumajaama võimaliku tulekuga?

Sellist ülesannet Siseministeeriumil veel püstitatud ei ole. Mina saan aru, et sellega tegeldakse Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis ideede tasandil. See ei ole jõudnud sellisesse staadiumisse, et me peaksime hakkama päästeautosid ja muid vahendeid varuma.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Tarmo Mänd ja Mai Treial esitasid 22. septembril arupärimise maakondlike bussiliinide tuleviku kohta. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud proua juhataja! Austatud härra minister! Head kolleegid! Nelja arupärijat teeb murelikuks ühistranspordi hääbumine maapiirkondades. Tõepoolest, nii maakonnad kui ka autoettevõtjad on olnud sellepärast väga murelikud. Tõsi, vahepeal, pärast arupärimise ministrile esitamist on järgmise aasta eelarves number suurenenud, mis on muidugi igati positiivne. Aga arupärijad esitavad ministrile kuus küsimust ja need on järgmised. Kui palju maakondlikke bussiliine on sel aastal suletud ja kui palju tuleb teie hinnangul sulgeda järgmisel aastal? Kui palju on sel aastal tõusnud maakondlike bussiliinide piletihinnad ja kui suur on piletihinna prognoositav tõus järgmisel aastal? Millist mõju avaldab teie arvates bussiliinide kadumine maapiirkondadele? Mis saab ühistranspordist maapiirkondades siis, kui bussifirmad keelduvad dotatsioonide vähenemise korral osalemast liinikonkurssidel ning lõpetavad oma tegevuse? Mida kavatseb ministeerium sellisel juhul ette võtta? Millised on ministeeriumi kavad praami‑ ja bussipiletite hindade reguleerimise osas? Mida kavatseb ministeerium ette võtta, et korraldada kogu bussitranspordi ühtset juhtimist üle riigi?
Loodame, et majandus‑ ja kommunikatsiooniminister annab meile sisulised vastused ja paremad vastused, kui äsja samal või lähedasel teemal andis regionaalminister. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Ester Tuiksoo! Palun majandus‑ ja kommunikatsiooniministri andma sisulisi vastuseid! Palun mobiiltelefon välja lülitada!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tahaksin sellele arupärimisele muidugi vastata pikalt ja põhjalikult, mul on kaasas kõik tabelid ja numbrid. Kutsun ka neid Riigikogu liikmeid saali, kes ei ole veel siin, seda debatti pidama. Te ütlesite õigesti, ma vaatasin järele, teie arupärimine oli dateeritud 22. septembri kuupäevaga. Valitsus on ju eelarvet ette valmistanud aprillist peale. Need arusaamad ühistranspordi osas on olnud suhteliselt läbimõeldud juba 2007. aastast. Nii et rääkides maakonna ühistranspordi seisust ja laiemalt ühistranspordist, peame silmas pidama neid arenguid või probleeme, muresid, mis on olnud, millega tuleb tegelda, ja kindlasti ei ole võimalik neid lahendada väga lühikese ajaga, ka mitte ühe eelarvega, mille me oleme esitanud. On õige, et vaatamata riigieelarve suhteliselt keerulisele olukorrale on maanteetranspordi sihtotstarbelise toetamise summat suurendatud võrreldes 2008. aastaga peaaegu 26%. See kindlasti näitab seda arusaama, et bussitransporti tuleb arendada, sealhulgas maapiirkondades. Ma väga loodan, et ka küsijad aitavad sellele kaasa. Tihtipeale, nagu Eestis tavaks, me mõtleme mingi probleemi välja ja siis seda endale sada korda ja võib-olla ka tuhat korda korrutades ongi ta juba olemas, vähemalt on ta olemas meie mõtetes, iseasi, kas ta tegelikult olemas on.
Nüüd konkreetsed küsimused. Teie esimene küsimus on, kui palju maakondlikke bussiliine on käesoleval ajal (tõenäoliselt te mõtlete seda aastat) suletud ja kui palju ministri hinnangul tuleb sulgeda järgmisel aastal.  Ma vaatasin numbreid. Kui kogu Eesti kokku võtta, siis sellel aastal suurendatakse liinide arvu 14 võrra, järgmisel aastal planeeritakse 29 uut liini. Kui võtta kokku tänase päeva seisuga võimalik liinikilomeetrite arv kuni 2009. aastani, siis liinikilomeetrite arv n‑ö toetatavatel maakonnaliinidel peaks kasvama 1,5 miljonit liinikilomeetrit. Sellel kohal on asjalik teha mõttepaus. Teisisõnu, kui me vaatame tegelikke numbreid, siis kogu see jutt väljasuremisest ja muudest asjadest lihtsalt numbriliselt ei vasta tõele. Tõsi küll, alati võib leida maakondi või kohti, kus üks või teine liin lüheneb, liine asendatakse, sõltuvalt muutustest kaugliinidel ja paljudest muudest asjaoludest. See on igapäevane töö, mida ei korraldata Tallinnas, seda korraldavad maavalitsused koostöös tugevate omavalitsustega, kahtlemata. Nii et soovime neile selleks tööks jõudu! Neil on olemas selleks piisavad vahendid ja kui kohapeal neid asju targalt aetakse, siis ma ei näe selle sõnumi, et miski asi välja sureb, tõestust reaalses elus. See ei tähenda, et ühistranspordis justkui ei oleks probleeme, et kõik oleks pilvitu, kõik oleks muretu.
Teine küsimus: "Kui palju on sel aastal tõusnud maakondlike bussiliinide piletihinnad ja kui suur on piletihinna prognoositav tõus järgmisel aastal?" Vastuseks tahan veel kord korrata seda, mis on Riigikogu tasemel heaks kiidetud, see on põhimõte, kuidas peaksid olema jaotatud doteeritavate bussiliinide kulud: reisija omakulu ehk piletiraha ja see, mida doteeritakse. See on, muide, Eestis erinev. Mõnes maakonnas on ainult maakondlik ühistranspordidotatsioon, kuid seal, kus maakonnad suudavad teha koostööd nende ülitugevate omavalitsustega, on pilt hoopis teine. Omavalitsused panevad teatud raha, on rohkem liine ja seetõttu see proportsioon on natuke teistsugune. Riik dotatsiooni andmisel üldiselt järgib reeglit, et kulud peaksid olema kaetud: 50% dotatsiooni, 50% piletitulu. See varieerub, aga see on sellises suures plaanis kehtiv reegel, kuid võib olla maakondi, kus lihtsalt inimeste elukohtade tiheduse ja muude asjaolude tõttu see ei pruugi kehtida ja tuleb teha mingeid erandlikke otsuseid. Aga see toimub koostöös kohalike omavalitsustega, maavalitsustega. On täiesti loogiline, et tegelikult ei saa dotatsioonidega kogu vajadust katta. Muidu kaob lihtsalt mingisugunegi majandusloogika ära. Selle tõttu on piletihinda ka tõstetud. Neid otsuseid langetatakse kohapeal. On maakondi, kus pole üldse piletihinda tõstetud, on maakondi, kus mõnel liinil on piletihind tõusnud isegi 30–35%. Need on sellised suhteliselt kohapealsed otsused, sõltuvalt vajadustest ja kuludest sellel liinil. Aga ma arvan, et see üleriigiline reegel, 50% : 50%, peaks olema Riigikogu jaoks oluline. Kui suur on piletihinna prognoositav tõus järgmisel aastal? Seda on väga raske öelda. Me oleme küsinud eri maavalitsuste käest. Mõned arvavad, et võib-olla peab natuke tõstma, mõned arvavad, et ei ole vaja. Veel kord kordan, et see on maavanema otsus. Meie lähtume dotatsiooni andmisel sellest 50% : 50% üldreeglist.
Kolmas küsimus: "Millist mõju avaldab Teie arvates bussiliinide kadumine maapiirkondadele?" Näete, teie ka juba mõtlete, et bussiliinid on kadunud. Numbrite järgi on see olukord siiski suhteliselt teistsugune. Mõnes kohas on liine vähem, mõnes kohas mitte. Aga on täiesti selge, et maapiirkondades, maakondades ja tervikuna Eestis tuleb hoida normaalset regulaarset bussiliinivõrku. See on täiesti selge. Mis on normaalne? Kus on see majanduslikult mõistlik? Milline peab olema omavalitsuse panus? See on see kohtade tasemel otsustamine. Kui me vaatame liinikilomeetreid üldiselt, siis ma arvan, et kui on olemas asjalikud omavalitsused ja asjalik maavalitsus, siis peaks olema võimalik sellega hakkama saada.
Järgmine küsimus: "Mis saab ühistranspordist maapiirkondades siis, kui bussifirmad keelduvad dotatsioonide vähenemise korral osalemisest liinikonkurssidel ning lõpetavad oma tegevuse? Mida kavatseb ministeerium sellisel juhul ette võtta?" Kõigepealt, majandusministeeriumi eksperdid ei näe ette, et bussifirmad teenindamisest praegustes tingimustes täielikult keelduksid. Kui selline asi juhtub, siis tegelikult n‑ö majanduslik loogika seiskub. Me pakume neile raha, me pakume riigihankeid, ja kujutage ette, Eestis ei ole ühtegi bussifirmat, kes tahaks seda teenust osutada! Kuid me mööname, et mõningatel juhtudel nendel riigihanke pakkumistel on ka selliseid hindasid, et lihtsalt pakutakse tohutult üle nendest hinnaprognoosidest, mida võiks ette näha. Me tugineme siin sõltumatute audiitorite tehtud ühistranspordi kulukomponentide uuringutele. Peab ütlema, et tuleb neid murelikke sõnumeid, et näete, ei ole võimalik saadud pakkumist aktsepteerida, kuna lihtsalt pakutakse liiga kõrgelt. Sellele tulebki öelda ei, sõbrad! Kui ettevõtjad küsivad lihtsalt raha, kui on selgelt näha, et miskit on mäda, majanduslikult miski asi ei saa töötada, siis järelikult seda lepingut  maavalitsus ei saagi sõlmida. Tal on mitu võimalust. Tal on, esiteks, võimalus asuda läbirääkimistesse, analüüsida eri kulukomponente, ja teine võimalus, mida minu arvates peaks rohkem kasutama, on ikkagi see, et neid maakondade liinivõrke võiks tükeldada, vaadata üksikute liinide kaupa ja töötada väikeettevõtjatega. See võib olla täiesti mõistlik lahendus. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et praegu on ka Euroopa Liidu tasemel vastav õiguslik regulatsioon kohe-kohe tulemas, mis võimaldab meil anda avaliku bussiliiniveo tellijatele suuremad võimalused valida väikeettevõtjaid. See võimalus peaks järgmise aasta jooksul tekkima. Praegu kehtivad ju ikkagi avaliku bussiveo tellimisel Euroopa siseturust tulenevad reeglid, kus suhtelist subjektiivsust ei saa olla, turul peab olema võrdne kohtlemine.
Järgmine küsimus: "Millised on ministeeriumi kavad praami‑ ja bussipiletite hindade reguleerimise osas?" Bussipiletite hindadest me rääkisime – need on maavalitsuste käes. Me lähtume sellisest üldisest põhimõttest, samas arvestades, mida üks või teine maakond on teinud või tahab teha. Mingid eripärad ju on. Oleme valmis dotatsiooniga üht‑ või teistmoodi toetama. Teiseks, järgmisel aastal ei ole kavas praamipiletite hindasid tõsta.
Viimane küsimus: "Mida kavatseb ministeerium ette võtta, et korraldada kogu bussitranspordi ühtset juhtimist üle riigi?" Vastus on selline, et me oleme Riigikogule esitanud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. See peaks olema Riigikogu menetluses. Selle muudatuse sisu on ühistranspordi korralduse ja järelevalvega seotud ülesannete andmine Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel riiklikule autoregistrikeskusele. Selle muudatuse eesmärk on tõhustada ühistranspordi üleriigilist korraldamist, teenuse optimeerimist, koordineerimist, hankimist, rahastamist ja järelevalvet. See eelnõu on toodud teie pilkude alla, teil on võimalik seda kriitiliselt analüüsida, teha ettepanekuid või kiita meie plaan heaks. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Täna maksab, kui te ehk ei tea, elanike jaoks bussipilet umbes üks kroon kilomeetri kohta, kui jutt on linnadevahelisest ühendusest või muudest linnast väljas asuvatest ühendustest. Lisaks sellele makstakse loomulikult veel dotatsiooni. Minu küsimus on see. Ma kujutan ette, et naabri-Jüri võiks naabri-Mari selle ühe krooni eest rahulikult viia lähedal asuvasse linna või kuhu iganes. Millal teie meelest saabub see hetk, kus suurte bussiettevõtete ülalpidamine ei ole mõistlik ja hakatakse kinni maksma n‑ö kodanikualgatust või autoühistuid, nimetame seda kuidas iganes, kus üks auto või muu sõiduk on mitme inimese kasutuses ja riik maksab ühistranspordi kompenseerimise eesmärgil selle ka kinni?

Aitäh! Ma arvan, et näide, mis te tõite, puudutab neid kaugbussiliine, kus maksumus on väidetavalt üks kroon kilomeetri pealt. Need on n‑ö isetasuvad, neid riik ega omavalitsused ei doteeri. Maakonnaliinide puhul, kus riik doteerib, on sõidukilomeetri tariif odavam. See on maavanemate pädevuses. Asi on maakonniti erinev, aga ta on suurusjärgus 50 sendist kilomeetri kohta kuni mõningatel erandjuhtudel 80–85 sendini. Teie küsimuses peitub absoluutselt teistsugune kontseptsioon. Selleks et seda arutada, peaks selle kuidagi põhjalikumalt välja käima, mida ma soovitan teil kindlasti teha. Siis oleks seda võimalik arutada, kui arutatakse ühistranspordi arengukava või ühistranspordiseaduse eelnõu. Praegune rahastamisskeem on selline. Kui seda on võimalik mingit moodi targemini üles ehitada, siis on kõik ettepanekud teretulnud.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Ma tänan teid optimistliku vastuse eest! Vihjasite siin, et kui on asjalik omavalitsus, kui on asjalik maavalitsus, siis probleeme nagu polegi. Teie kolleeg ei teadnud, millises vallas asuva küla kohta ta parasjagu meile vastas, aga ma loodan, et teie vähemalt tunnete Eesti maavalitsusi ja ka omavalitsusi. Tahan teie käest küsida: mis saab nendest omavalitsustest, kes ei ole nii asjalikud, aga kus inimesed tahaksid ka ühistransporti kasutada? Mis te nende jaoks olete välja mõelnud ja kuidas te neile appi lähete?

Aitäh! Mul on raske kommenteerida mitteasjalikku omavalitsust. Ma eeldan, et kõik omavalitsused ja maavalitsused on asjalikud, nad võtavad eeskuju nendest piirkondadest, kus need asjad lähevad sujuvamalt. On täiesti selge, et ilma omavalitsuse ja maavalitsuse ühise panuseta ei ole võimalik inimeste liikumist punktist A punkti B mõistlikult korraldada. See ei ole võimalik, sest ühistranspordiseaduse kohaselt on vallasisene ühistransport ikkagi valla korraldada. See käib ka linnade kohta. See on ühistranspordiseaduses kirjas, see on selline reegel. See, et inimesel oleks võimalikult mugav ühistransporti kasutada, eeldab koostööd. Ma ei tea, mis külast te eelnevalt rääkisite. Ma ütlen, et jah, Eestis on erinevaid pilte, mis joonistuvad välja. Mis ma oskan nendele inimestele öelda? Tõenäoliselt on suhteliselt tarbetu soovitada, et vaadake endale siis parem valla juhtkond. Minu arvates võiksime me ise üksteisele otsa vaadata. Tegelikult on ühistranspordi korraldamist mõistlik teha maakonna tasemel. Aga me teame väga hästi, et maavalitsus riigiasutusena ei saa võtta üle omavalitsuse funktsioone. Meie poolt palavalt armastatud omavalitsusliidud, need tohutu suure potentsiaaliga haldusüksused – ma ei usu, et nad sellega väga hästi hakkama saavad. Kelle eest nad vastutavad? Kellele nad aru annavad? Ma arvan, et ühistransport on üks tüüpiline näide, kus oleks mõistlik, kui maakonna tasemel, maakonnakeskusest kuni viimase külani välja korraldataks seda ühe koha peal ja ka raha ja tulu tuleks ühe koha pealt. Praegu tegelevad väga paljud kohtadel sellega, et rääkida teiega, rääkida Kaia Ivaga, Tiina Orastega, võib-olla Jaan Kundlaga, Aadu Mustaga, kindlasti Jaanus Marrandiga, et andke nüüd raha. Te kujutage ette! Siis tulevad bussiettevõtjad ja räägivad, et neil on raha vaja. Me teame neid bussiettevõtjaid. Siis esitate teie mulle arupärimise ja me siin ilusasti vestleme ja nii edasi. Tegelik loogika oleks pidanud olema ju selline, et see on selline tüüpiline funktsioon, mis Eesti tingimustes oleks maakonna tasemel väga hästi korraldatav. Ka tulud võiksid olla nendel ette nähtud, siis nad teavad, kui palju raha nad sinna täpselt kulutavad. Aga seniks, kuni meil on tugevad omavalitsused ja neid on üle 200, töötame edasi selle skeemi järgi.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Doteeritakse teatavasti maakondlikke bussiliine. Nüüd on selline olukord, et omavalitsused liituvad. Seda on ka teie erakond üsna palju ju propageerinud. Oletame, et viis omavalitsust ühinevad ja siis osutub nende endine väga selge maakondlik liin vallasiseseks liiniks ega kuulu doteerimisele, mistõttu oluliselt suureneb valla eelarveline koormus transpordi korraldamisel. See töötab vastu nii liitumise mõttele endale kui tegelikult tekitab ka ohu, et ühendus muutub kehvemaks, kui vald seda kohustust endale ei võta. Nüüd minu küsimus: kas on teil plaanis ette näha teatud seadusandlikke muudatusi, et seda ebakohta kõrvaldada? Muidu võib juhtuda, et kui meil on 15 valda, nagu teil plaanis oli, siis polegi enam maakondlikke liine.

Aitäh teile! Praegu ei ole sellist laia poliitilist kokkulepet, see võtab veel aega. Võib-olla te näete seda aega, millal kõigile saab selgeks, et mõistlik omavalitsuskorraldus Eestis 21. sajandil eeldab, et ka riigil (Riigikogul, valitsusel) on mingi oma terviklik nägemus. Kui seda poliitilist kokkulepet ei ole, siis seda ei ole. See on reaalsus. Aga see näide on tüüpiline. Selliseid küsimusi on väga palju, kus vabatahtlik liitumine (ma ei räägi muudest ja suurematest asjadest) tegelikult vajab n‑ö õlitamist. Ma olen nõus sellega, et kui on sellised juhtumid ja omavalitsused liituvad, siis tähendab see praktilist koostööd regionaalministriga, vähemalt teatud üleminekuperioodil ei tohiks need omavalitsused näiteks sellise asja puhul kaotada. Teisisõnu, kujutame ette, et kui liitub viis omavalitsust, kellel on seni maakonnaliin olnud, seda doteeris riik, siis nüüd muutub see vallasiseseks liiniks ja seda enam ei doteerita. Siin peaks olema mingisugune üleminekuperiood. Aga me teame, et reegel räägib pigem sellele vastu. Minu arvates ei ole Eesti nii haaramatu riik, et me ei suudaks ükskord seda teha, kui me tõsiselt tahame ja lõpetame selle jama ära, mida me siin arutame seda omavalitsuste liitumist ja mitteliitumist.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! On teada juhuseid, kus bussifirmad ei kasuta neile riigi poolt eraldatud vahendeid sihipäraselt ja otstarbekalt, rääkimata juhtumitest, mis lõhnavad kuritegelikkuse järele. Olen sellest juba korra siit Riigikogu kõnetoolist rääkinud, kui vaja, räägin ka edaspidi. Minu küsimus: millised on teie ministeeriumi võimalused bussifirmade ja maakondade töö analüüsimiseks ja kontrollimiseks, vajaduse korral ka karmiks karistamiseks?

Aitäh! Need võimalused tulenevad sellest, mida seadus meile annab. Kõige otsesemad võimalused on ikkagi maavalitsusel. Maavalitsus on tellija, tema sõlmib lepingu, tema kuulutab välja hanke, tema vastutab selle eest, et seda lepingut täidetaks, et omatulud laekuksid, et need oleksid arvel, neid kontrollitaks jne. Ärme genereerime sellist õhkkonda, et maavanem ei vastuta mitte millegi eest. Selle puhul vastutab ta saba ja karvadega. Seda esiteks. Loomulikult on teatud pädevused ka ministeeriumis. Kui meil on olemas sellised andmed, siis me saame neid asju vaadata. Aga esimene vastutaja peab olema siin maavanem, kes saab vahendid riigieelarvest, et need hanked korraldada, lepingud tellida ja nende täitmist jälgida. Tallinnast ei ole võimalik (ja me ei taha sellist Eestit) korraldada näiteks Tõrva ja Valga, Põlva ja Räpina või Orissaare ja Kuressaare vahelist bussiliiklust ja jälitada neid kahtlusi, mida bussiettevõtjate kohta siin saalis levitatakse. See on üsna tarbetu tegevus. Me ei taha sellist Eestit.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Teil on kindlasti ministeeriumis väga põhjalikud ülevaated ja analüüsid ühistranspordi kohta. Kas te saate nimetada neid piirkondi, kus teie arvates on olukord väga keeruline ja kohapeal nende probleemide lahendamisega toime ei tulda, kus riigil oleks, ütleme siis nii, ministeeriumipoolselt kavas või vaja sekkuda?

Aitäh! Ma ei nimetaks siin ühtegi maakonda, küllap te pidasite seda silmas piirkonna all. Koostöö on praegu üsna hea. Ministeerium on välja töötanud ühtsed riigihanketingimused, ühtsed lepingu näidised, kulubaasi analüüsid. Kui maakondades on mingisuguseid küsimusi, siis me alati toetame. Aga loomulikult me ikkagi usume, et igas maakonnas on piisavalt tarku inimesi. Maavanemad tunnevad vastutust ja nad saavad selle tööga hakkama. Aga me oleme alati valmis neile nõu või jõuga abiks olema, kui seda on vaja. Praegu öelda, et on üks või teine maakond, kus selliste protseduuridega hakkama ei saada – ma jätaksin selle nimetamata.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme viimase arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Valdur Lahtvee, Marek Strandberg, Aleksei Lotman, Mart Jüssi, Maret Merisaar ja Toomas Trapido esitasid 25. septembril arupärimise majanduse arendamise kohta elukeskkonna arvel. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Hea minister! Arupärimine lähtub samadest eeldustest, millest lähtus varem siseministrile esitatud arupärimine. Nimelt asjaolust, et Tallinna lähedal Muuga sadamas on juba tekkinud ja võimalik, et on ka süvenemas erinevate riskide kogusumma, mis mõjutab Viimsi valla, Maardu linna ja Jõelähtme elanikke otseselt ja kaudselt. On teada, et seal on mitmeid ettevõtteid, mille käideldava kauba iseloom ja nende kaupade omavaheline lähedus paratamatult põhjustavad tervise‑ ja keskkonnariske. Sellest tulenevalt on meil majandusministrile kaks küsimust.
Esiteks. Millises korras toimub erinevate riiklikult huvipakkuvate majanduslike ettevõtmiste õnnetustega ja inimese tervisele ohtu kujutavate asjaoludega seotud riskide hindamine ja kas see riski hindamine on majandusministeeriumi ülesanne või on see kellegi teise mure? Teiseks. Kas majandusminister peab oluliseks Muuga sadama arengus arvestada ka ümbruskonna elanike huvidega? See on valdavalt seotud asjaoluga, et inimesed soovivad turvalist ja vähese ohuga elukeskkonda. Siin ennist ka siseminister rääkis, et rohkem kui tuhandest Eestis kontrollitud merekonteinerist mõnesajal ei vastanud sisu kirjeldatule või oli rikutud muid reegleid. Neid majandustegevuse laiendamisega seotud riske on küllaltki palju. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun kõnepulti majandus‑ ja kommunikatsiooniministri!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Ma vastan konkreetsetele küsimustele väga konkreetselt.
Vastus esimesele küsimusele kõlab niimoodi. Riskide hindamisel ning inimeste elu ja tervise kaitsmisel ei ole vahet, kas tegemist on majanduslikult olulise valdkonnaga või mitte, riskide hindamisele ja nende vältimisele kohaldub üldine kord. Näiteks, hädaolukorraks valmisoleku seadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, kemikaaliseadus. Märgin ära ka näiteks sadamaseaduse ja sadamaseaduse eelnõu, mille valitsus on heaks kiitnud ja mis tuleb lähinädalatel Riigikokku, kus puudutatakse muu hulgas sadamate ohutut tegevust. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt ei ole Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi funktsioon n‑ö erapooletu keskkonnariskide hindamine ja järelevalve nende üle. Kuid kahtlemata erinevate majanduspoliitikate ja  majandustegevust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel neid arvestatakse.
Teine küsimus puudutas seda, kas Muuga sadama arengus tuleb arvestada ümbruskonna elanike huvidega. Vastus on, et loomulikult on oluline, et ükskõik millise ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte arengus arvestataks ümbruskonna elanike huvidega. See kehtib kindlasti ka Muuga sadama puhul. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Nüüd küsimused. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Siseminister just mainis, et sisejulgeoleku ja muuga seotult on probleeme eelkõige meie nappide vahenditega seonduvalt. Sellest tulenevalt on mul küsimus. Kas te välisinvesteeringuid Eestisse kutsudes ka fokuseerite oma tegevust võimalike investorite valikul sellele, et mõju Eesti looduskeskkonnale, Eesti inimeste turvalisusele oleks võimalikult väike, või seda küsimust üldse ei käsitleta välisinvesteeringute Eestisse kutsumisel või meelitamisel?

Aitäh! Täiesti kindlalt on keskkonnaküsimused äärmiselt olulised, sealhulgas siis, kui Eesti kui maa vastu, kuhu investeerida, tunneb huvi keegi väljastpoolt. Aga meie lähenemine on ju väga selge. Meil kehtivad kõik Euroopa Liidu keskkonnareeglid, normatiivid, seadused, protseduurid, selleks et keskkonnariskid oleksid hallatud täies ulatuses. Kui nendes reeglites-seadustes on midagi puudu või tehnoloogia on arenenud ja on ilmnenud uued teemad, siis tuleb seda käsitleda. Ma usun, et ei ole vist väga viljakas, kui me lihtsalt n‑ö abstraktselt arutame erinevaid riske, mis võivad ühe või teise ettevõtte tegevuse tõttu tekkida. Tuleb loomulikult rakendada kõik jõud selleks, et need riskid minimeerida, selleks et õnnetusi ei juhtuks. Selleks on meil olemas seadused ja tuleb tagada nende seaduste täitmine.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Härra minister! Mul oli rõõm kuulda, et teiegi peate nii Muuga sadama kui ka teiste selliste ettevõtmiste arendamise juures oluliseks kohalike elanike arvamuse arvestamist. Kas teie hinnangul praegune halduspraktika nii keskkonnamõju hindamise menetlemisel kui ka lubade andmisel laiemalt arvestab piisavalt kohalike elanike õigustatud huve?

Aitäh! Ma ei oska praegu hinnata, kas teie küsimus puudutas konkreetselt Muugat või tahate teada minu üldist arvamust. On olemas ka teistsugused juhtumid. Tihtipeale on võimalik ka inimeste arvamusega manipuleerida või mängida. Me elame kiirel ajal, on palju informatsiooni, tihtipeale jääb teadlikkust puudu. Elu ümberringi muutub. Alati on võimalik joonistada selliseid kolle ja inimesi hirmutada. Ma usun, et kindlasti on väga oluline ja kindlasti on see kõigi nende ettevõtete ja miks mitte ka riigiasutuste huvi, kes ühel või teisel moel selliste valdkondadega kokku puutuvad, et ikkagi seista hea inimeste teadlikkuse tõstmise eest. Kõige hullem, mis juhtuda saab, on inimeste hirmud hästi kõrgele ajada. Kui asi konkreetseks läheb, siis on väga raske erapooletut arvamust saada. Nii et siin näen ma ka vastupidiseid ohte: võib hullutada inimesi ja joonistada seinale tonte. Ma ei oska öelda konkreetselt Muuga kohta. Te oleksite pidanud oma küsimuse natuke konkreetsemalt sõnastama, siis ma oleksin saanud võib-olla järele küsida. Kindlasti on tegemist väga suure objektiga, seal on palju erinevaid probleeme, mis puudutavad Muuga elurajooni jne. Praegu on selline olukord. Edaspidised arengud peaksid olema võimalikult avalikult läbi räägitud. Muide, teie kujutate demokraatiat ette niimoodi, et siis võib midagi teha, kui kõik on 100% nõus ja on saabunud selline totaalne nõusolek. Aga te teate, kus ainult on totaalne nõusolek võimalik. Selle tõttu on eriti oluline adekvaatne, objektiivne informatsioon. Ma tahan väga loota, et see informatsioon oleks tõeliselt adekvaatne. Näiteks roheliste erakonnal on väga palju mitmeid fonde, mida te suunate ja juhite. Ma olen kokku puutunud mitme Saaremaal oleva objektiga, mille puhul on samamoodi võib-olla lõpuks palju kära ei millestki. Mõelgem ka selle peale.

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Tahtsin küsida: kas te tooksite mõne konkreetse näite, kus on põhjendamatult hirme üles puhutud ja mingeid kolle joonistatud?

Kui ma siin praegu nimetan midagi väga konkreetset, siis te küsite mu käest järgmine kord sõltumatute ekspertide raporteid, keskkonnaaudiitorite hinnanguid, keskkonnaorganisatsioonide seisukohti, küsite, kas nad ikka kinnitavad seda. Aga elu on näidanud, et mitme objekti puhul on viimasel kümnel aastal Eestis seda olnud. Mõnel puhul, muide (ma võin ka jääda üldisele tasemele), on jälle vastupidi, on tõepoolest jäetud keskkonnariskid võib-olla kahe silma vahele, pole nendele piisavat tähelepanu pööratud ja on probleemid tekkinud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Ma ei ava läbirääkimisi.

Palun registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis pärast minu haamrilööki! Kõnesoove ei ole.
Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.14.