Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud valitsuskabineti liikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 44 rahvasaadikut, puudub 57. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja siseminister Jüri Pihl.

Esimese küsimuse esitab kolleeg Karel Rüütli keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.

Hea minister! Minu küsimus puudutab reforme, mis on lähiminevikus toimunud Riigimetsa Majandamise Keskusega, ja plaanitavat looduskaitse reformi. Esiteks, te olete laiali saatnud RMK. Teiseks, te tahate RMK-st ära võtta 680 miljonit krooni. Kolmandaks, te tahate panna looduskaitsekeskuse opereerimistöö RMK-le. Neljandaks, uue seaduseelnõu järgi on RMK-l võimalik hakata moodustama tütarettevõtteid. Ühesõnaga, te paiskate seal kõik segi, samas ei ole mina näinud mitte ühtegi riskianalüüsi selle kohta, millised on nende reformide tagajärjed. Kas Keskkonnaministeerium annab üldse endale aru, mida ta selles valdkonnas teeb?

Lugupeetud rahvasaadik! Teie küsimuses on teatav vastuolu. Kui te väitsite, et keskkonnaminister on RMK laiali saatnud, siis kõik need ülejäänud tegevused, mis te ette lugesite, ei ole ju enam võimalikud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Härra minister! Mulle tundub, et kolleeg Karel Rüütli juhtiski tähelepanu mõningale üsna olemuslikule vastuolule teie tegevuses. Kas teile ei tundu nii?

Tuleb tunnistada, et ei tundu olemuslikku vastuolu olevat. Kõik need tegevused, mis härra Rüütli siin loetles, välja arvatud see, et RMK on laiali saadetud, on tõepoolest kavandatud. Aga see ei tähenda, et neis oleks olemuslikku vastuolu.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Lugupeetud minister! Kas Keskkonnaministeeriumil on kavas ka mingisuguseid täiesti uusi reforme? Need kavandatavad reformid, mis teie ametiajal on tehtud, ei ole kuskil arengukavades sees olnud. Kas te järgmisel kevadel valmistate ette uut reformi, näiteks RMK ja looduskaitsekeskuse haldusreformide tagajärgede likvideerimise reformi või midagi sellist?

Sellist reformi me järgmisel kevadel ei kavanda.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Austatud minister! Maailm liigub ja muutub ning me peame ise ka koos sellega muutuma, midagi ei ole parata. RMK reform tõenäoliselt oli tingitud tehnoloogilistest ja logistilistest vajadustest. Samal ajal on teada, et ministeerium kavandab looduskaitseliste tööde andmist RMK-le. Mõnes riigis sellistel puhkudel raha liigub läbi riigieelarve, meil on kavandatud niimoodi, et looduskaitseliste tööde rahastamine toimub RMK eelarvest. Kas te ei arva, et rasketel aastatel, kui RMK ei ole kasumis, jäävad looduskaitsetööd tegemata? Ja kas üldse sellise rahastamise korral ei teki äkki huvide konflikt?

Kui me vaatame töid, mida RMK teostab looduskaitse valdkonnas, siis nad teevad seda riigimetsas ka praegu. See tegevusvaldkond on RMK-le tuttav. Ilmselt tuleb seda osa seal natukene tugevdada. Kas kunagi võiksid tulla sellised ajad, et RMK muutub teovõimetuks ega ole suuteline looduskaitsetöid rahastama? Mina usun, et seda ei juhtu. Majandamine on seal efektiivsemaks muutunud ja see peaks väljenduma majandustegevuse üldistes näitajates. Aga nii, nagu on täna see võimalus, jääb see ka tulevikus. Looduskaitsekeskuse tegevuse rahastamine on toimunud valdavalt läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja see võimalus ei kao kuhugi. Kui tulevikus peaksid tekkima mingid eriolukorrad, siis on võimalik seda teed uuesti kasutada. Aga ma tõepoolest eriti ei usu, et selline eriolukord tekib.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Hea minister! Ma olen Keskkonnaministeeriumis töötanud ja tean, et seal on väga palju andekaid ja võimekaid inimesi. Kas ei oleks mõistlik ikkagi läbi viia väga selge reforme puudutav riskianalüüs? Ehk võiks analüüsida võimalikke tagajärgi ja ohte, mida need reformid endaga kaasa tooksid, enne kui asutakse reforme läbi viima?

Tuletame natuke minevikku meelde! Te ütlesite, et te ise olete ka Keskkonnaministeeriumis töötanud. Seega need materjalid on teile ilmselt tuttavad. Kui looduskaitsekeskuse või üldse looduskaitse valdkonna ümberkorraldusi aastatel 2004–2005 kavandati, siis viidi läbi väga põhjalikud analüüsid. Kaasati ka kolmas sektor, peeti lõputuid koosolekuid. Need materjalid on Keskkonnaministeeriumis kõik olemas, ka mina olen nendega tutvunud. Nii et analüüsid tänase päeva seisuga on olemas. Aega ei ole sugugi nii palju mööda läinud, et need analüüsid oleksid muutunud kasutuskõlbmatuks. Kurb on aga see, et omal ajal kujundati looduskaitsekeskus sõltumata ekspertide arvamusest sellisena, nagu see praegu on. Tegelikult ei ole sellega mitte keegi rahul. See on minu jaoks küsimus, miks tol ajal niimoodi juhtus. Analüüsid aga, mis tehti, ja ümarlauad, mis korraldati, ekspertide arvamused, mis võeti – need on kõik dokumenteeritud ja ka praegu Keskkonnaministeeriumis olemas. Nii et mitte midagi väga uut ei ole sündinud.

Palun, veel kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kolleeg Mart Jüssi!

Lugupeetud minister! Ma väidan, et ühiskondlike organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondade panus Eesti tänapäevase looduskaitse süsteemi ülesehitamisse on olnud väga oluline. Kummatigi me täna kuuleme just nende suust teravat kriitikat sellesama looduskaitsereformi pihta. Kuidas te seda seletate? Kas need ringkonnad ei saa üldse selle reformi olemusest aru? Või nad lihtsalt ei ole piisavalt informeeritud, et seda protsessi mõista?

Nagu ma juba eelmisele küsimusele vastates ütlesin: ma olen päris kindel, et inimesed, kes praegu on nendest protsessidest huvitatud, kindlasti mäletavad protsesse, mis mõni aasta tagasi alles olid. Nad mäletavad, kui pikalt neid asju arutati ja mis lõpuks välja tuli. Väga palju aega sellest mööda ei ole läinud, need materjalid on kõik veel kasutatavad. Leian, et kui me kavandatud muudatused saame läbi viidud, siis tulemus vastab palju rohkem sellele, mis nendel aruteludel kunagi sihiks seati. Looduskaitsekeskus on ju käivitatud sellisel kujul, nagu seda keegi ette ei kujutanud. Küsimus on selles, kas looduskaitsekeskus on valitsusasutus või mitte, kas tal on valitsusasutuse funktsioonid või ei ole. Tänase päeva seisuga neid funktsioone tal ei ole ja ka looduskaitsekeskuse inimesed on selle tõttu väga rahulolematud. Ümberkorraldused loovad selleks võimaluse. Looduskaitsekeskus saab Keskkonna- ja Looduskaitseameti üheks osaks. Viimane on valitsusasutus. Seega need funktsioonid ja võimalused luuakse.

Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Villu Reiljan!

Austatud minister! Teie arust ei ole mingit põhjust arvata, et Riigimetsa Majandamise Keskusel kunagi raha lõpeb. Ma soovitan teil tutvuda prognooside ja analüüsidega, mis tänane juhataja on teinud mõni aasta tagasi. Väita, et  rahavool on seal igavikuline, on muidugi kergemeelne. Te nõrgestasite selle administratsiooni kapitaalselt ja nüüd leiate, et seadusmuudatus peaks olema selline, et läbipaistev süsteem RMK ülekandega riigikassasse tuleb asendada jõumeetodil 680 miljoni äravõtmisega. Kas te ei karda, et te lähete metsanduse ajalukku väga mustade tähtedega?

Me seda teemat arutasime ju ka keskkonnakomisjonis. Nagu naljaga pooleks sai tol ajal vastatud: mis see poliitiku muu huvi on kui ajalukku minna. Kui rääkida asja sisust, siis tõepoolest, RMK on erinevalt riigi äriühingutest tulundusasutus. Kuid see, mis puudutab metsa majandamist, on väga sarnane sellega, mis toimub riigi äriühingutes. Riigi äriühingutes on dividendide väljavõtmine omaniku ehk riigi poolt reglementeeritud ja ei ole mingit põhjust, miks ei võiks samamoodi toimuda ka RMK-s. Kui see tee on nii hukatuslik, siis on minu küsimus: kuidas need riigi äriühingud praegu püsti seisavad? Miks nad juba ammu maanteekraavis ei ole?

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Palun, järgmine on kolleeg Arvo Sarapuu küsimus regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.

Austatud minister! Minu küsimus on seotud omavalitsuste suurusega. Euroopa Liidus on 91 300 kohalikku omavalitsusüksust, kus keskmine elanike arv on 5400 ja keskmine pindala 47 ruutkilomeetrit. Eestis on vastavad näitajad 5900 ja 200 ruutkilomeetrit. Seega, kui mõni aasta tagasi vaieldi siin meie maasikate läbimõõdu vastavusest Euroopa Liidu standarditele, siis praegu võiks öelda, et kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu standardile enam-vähem vastavad. Põhjamaades on küll keskmine rahvaarv suurem, aga kohaliku omavalitsuse osatähtsus avaliku sektori kuludes on jälle meil kõige väiksem. Minu küsimus ongi selline, et kui kavatsetakse omavalitsusi liita, kui palju siis suureneb või väheneb kohalike omavalitsuste osatähtsus avalikus sektoris või kui palju me kulusid kokku hoiame?

Kohalike omavalitsuste osatähtsus avalikus sektoris oleneb sellest, millised ülesanded neile seadustega on pandud, kuidas ülesanded riigi ja omavalitsuste vahel jaotuvad. Kui te toote võrdlusi teiste riikidega, siis alati peab vaatama, millised ülesanded nendel omavalitsustel on, kas seal on mitmetasandiline omavalitsussüsteem või ühetasandiline nagu Eesti riigis. Kui ülesanded on väga tõsised, siis peavad omavalitsused olema suutelised neid täitma. Ja kui omavalitsuses on väga väike elanikkond, siis on selge, et ülesandeid on raske täita. Kui omavalitsused on suuremad, siis kindlasti ei tähenda see seda, et sel juhul riik võtab omavalitsustelt raha ära, et ta hoiaks sellega kokku. Kokkuhoid tuleb just omavalitsuste efektiivsemast tegutsemisest: kui üksus on suurem, siis ta planeerib oma tegevust mõistlikumalt. Ta ei pea konkureerima omasuguse väikese naabervallaga ja saab oma tegevust rahulikumalt planeerida, teha mõistlikumaid otsuseid. Kokkuvõttes teenindatakse omavalitsuse elanikke paremini.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Austatud minister! Nüüd natuke murelikum küsimus. Viimase kahe aasta valitsuse saldo on maal selline, et sajad postkontorid on kinni pandud, likvideeritud apteegid, koolid, kauplused, raamatukogud, tuhandeid kilomeetreid ühistranspordiliine, kauplusautod. Kas ma jätkan? Ilmselt ei ole mõtet, sest seda nimekirja võiks üsna pikalt ette lugeda. Teie eelkäija sai sellest murest aru, püüdis seda lahendada omavalitsusliitude kaudu, suurendades nende osatähtsust. Milline poliitika teil kui regionaalministril on: kas tuleks lasta valitsuse bilanssi suurendada nendes asjades, mis ma ette lugesin, või on teil veel varuks asju, mis saab maal kinni panna?

Kuidas kellelegi tundub! Ma ütleks, et see saldo on omavalitsustel ja valitsusel ühine. Kohapealse elu korraldaja on vastavalt meie kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele  omavalitsusüksus. Nii et kui külapood suletakse, siis on omavalitsusjuhtidel väga palju mõtlemisainet.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus!

Minu viimane küsimus on seotud lugupeetud ministri vastusega. Tegelikult ei ole kohalikud omavalitsused ettevõtluskeskkonna muutmisega 15 aastat üldse tegelnud. See ei ole nendele tulubaasi sisse viidud. Majanduskeskkonna arendamine ei anna nendele midagi, sest pikka aega on viljeldud seda, et tegeldakse põhiliselt sotsiaalküsimustega. Mida teie kui regionaalminister siin ette näete: kas uus haldusreformi ideoloogia või miski muu võiks kohalikele omavalitsustele anda motiivi ettevõtluskeskkonda ja selle läbi inimeste heaolu parandada?

Ma ei saa nõustuda seisukohaga, et omavalitsused üldse ettevõtluse arenguga ei tegele. Me näeme küll, kuidas suuremad omavalitsused loovad ettevõtlusinkubaatoreid, kavandavad toetusprogramme algajatele ettevõtjatele – toetavad neid igati, et nad oma tegevust arendaks. See võimalus on kõigil täiesti olemas. Loomulikult on väiksematel ja nõrgema eelarvega omavalitsustel palju raskem seda teha. Aga seda öelda pole õige, et keegi ei ole seda teinud. Säärane tegevus on pika perspektiiviga. Kui noortelt küsida, kus nad tahavad elada, siis nad ütlevad, et nad tahavad elada seal, kus neile pakutakse huvitavaid töökohti. Ja siin on omavalitsusel väga palju teha. On kahetsusväärne, et, nagu te kinnitate, mõned omavalitsused ei näe siin otsest sidet.

Nüüd, head kolleegid, on meil üheksa kohapeal registreeritud küsimust. Palun kõigepealt kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud härra minister! Regionaalarengu seisukohalt on üpris oluline, milline on regiooni infrastruktuur, milline on teedevõrk. Regiooniti on teedevõrk väga erinev. Näiteks Harjumaal ja Virumaal kruusateid peaaegu üldse enam ei ole. Kagu-Eestis, vastupidi, on valdavalt just kruusateed ja veel väga halvas seisukorras. See takistab taluturismi arengut ja juba mitmed piimafarmipidajad kaaluvad tegevuse lõpetamist, sest piimaauto lihtsalt enam ei taha nende juurde sõita, kuna teed on nii pahad, et autod lihtsalt lagunevad seal ära. Kas te olete Kagu-Eesti teede halva seisukorra endale teadvustanud ja kui olete, siis mida olete püüdnud omalt poolt ette võtta?

Esiteks, olen küll teadvustanud Kagu-Eesti teede suhteliselt halvema seisukorra. Teiseks, olen tihedas koostöös oma kolleegi majandus- ja kommunikatsiooniministriga. Kui me räägime kohalikke teid puudutavast rahajaotusest, siis viimased aastad on ette nähtud eraldi täiendav rahastamine Setumaa teedele. Nii et sellele pööratakse päris palju tähelepanu. Kahjuks on meil, nagu te teate, aktsiisi laekumise prognoosides tagasilöögid. Seetõttu on kindlasti olukord aastal 2009 keerulisem. Aga alles eile me arutasime majandusministriga, et teede mustkatte alla viimise mahud kindlasti ei tohi väheneda.

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo, kohapeal registreeritud küsimus!

Härra minister! Üks päris konkreetne küsimus. Kindlasti regionaalpoliitika ja regionaalse arengu väga oluline aspekt on üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide ja turismiobjektide paiknemine regiooniti. Avalikkusele teada olevalt sai augustikuu keskpaigani, kui ma ei eksi, esitada taotlusi niisuguste objektide arendamiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavate investeeringute abil. Pärast seda kuidagi valitseb vaikus ja inimesed, kes on taotlusi esitanud, tunnevad muret, mis saanud on. Sellest on palju aega möödas. Kas informatsioon selle kohta, mis nende taotluste hindamisel otsustatud on, pole nendeni jõudnud või ongi asi takerdunud? Millal võimalik investeeringute kava võiks valitsusse jõuda?

Siseministeeriumis vaadatakse neid taotlusi läbi. Praegu hinnatakse koostöös EAS-iga nende abikõlblikkust. See töö käib. Ma olen veendunud, et kõik taotluse esitajad saavad Siseministeeriumist infot, kas nende taotlus on läbi vaadatud. Osalt taotlejatelt paraku tuleb küsida päris palju täiendavat infot, kuna eeltaotlused on olnud paljudel juhtudel üsna pinnapealsed. Aga ma ei usu, et miskil viisil seda infot kinni hoitakse. Mis aga puutub küsimuses mainitud regionaalarengusse, siis paraku on jälle väga palju tugevaid taotlusi just Tartust ja Tallinnast. Ühtpidi rõõmustav, aga teistpidi ka kurvastav.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud minister! Kuuldavasti teie haldusreformi kava valitsuse tasandil on ebaõnnestunud. Palun öelge, millised on teil selles valdkonnas edasised konkreetsed sammud? Kas meie ka saame nendest kuulda?

Kava oli väga õnnestunud, sugugi mitte ebaõnnestunud. Kahjuks ei leidnud see piisavat poliitilist toetust, aga ma olen veendunud, et küll see aeg tuleb ka, kui see toetust leiab. Konkreetne edasine samm on aga järgmisel nädalal siin auväärt Riigikogu ees esimesel lugemisel. Tegu on kohalike omavalitsuste ühinemise soodustamise seaduse eelnõu muutmise ettepanekutega, mis loovad lisasoodustused, et omavalitsused senisest aktiivsemalt ühineksid.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Karel Rüütli!

Minu käes on 21. jaanuari Postimehe uudis, kus teie erakonna esimees Mart Laar – ma tsiteerin – ütleb: "Kuid ka halduskorralduses on endiselt selgust vaja ja see peab tulema kiiremini kui pool aastat." Ehk siis erakonna esimees andis teile enese ministrina tõestamiseks aega pool aastat. Samas sellessamas uudises te väidate, et kedagi vägisi liituma sundima ei hakata, küll aga tuleb täita liitunud omavalitsustele antud lubadused. Siinkohal olete te oma sõnu söönud. Haldusreform on läbi kukkunud –  see puudutas just valdade sundliitmist. Minu küsimus on: millised on Isamaa ja Res Publica Liidu järgmised seisukohad regionaalministri haldusalas? Kas on tulemas uusi vangerdusi või on tulemas uus plaan?

Isamaa ja Res Publica Liidu seisukohad on endised. Suuremad omavalitsused on Eestile mõistlikud ning Isamaa ja Res Publica Liit toetab administratiivset liitmist. Ja me oleme veendunud, et ühel päeval toimub see niikuinii.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kaia Iva!

Härra minister! Ma kuulsin oma üllatuseks kolleeg Arvo Sarapuu küsimusest, et riik on viimastel aastatel sadade kaupa sulgenud apteeke ja poode. Ja ta avaldas heameelt, et eelmine minister on omavalitsuse teise tasandi tugevdamise abil seda küsimust asunud lahendama. On sinu käsutuses ministeeriumis materjale, mis ütlevad, kuidas omavalitsuse teine tasand võiks hakata omavalitsustes poode ja apteeke looma?

Ei, minu käsutuses selliseid materjale ei ole, et ka mõni varasem regionaalminister oleks seda kava arutanud. Küll olen ma ajakirjanduse vahendusel kursis, et ühel erakonnal on plaan munitsipaalpoode pidama hakata. Ootan huviga.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kadri Simson!

Minu küsimus, lugupeetud regionaalminister, puudutab Arvo Sarapuu küsimuses kõlanud postkontoreid. Oma varasemas elus te töötasite majandusminister Juhan Partsi parema käena. Kas teie käed on seetõttu teie praeguses ametis seotud või suudate siiski sisse elada oma nüüdsesse rolli ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi inimestele selgeks teha, miks postiteenus on regioonides tähtis? Ja kui te olete seda suutnud, siis ma tahaksin teada, mida te olete konkreetselt teinud, et postkontorite sulgemist peatada.

Ma arvan, et minu varasem töökogemus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on selles suhtes kasuks tulnud, et on väga hea koostöö selle ministeeriumi inimestega. Ka Eesti Posti juhatusega oleme aktiivselt läbirääkimistes suhelnud. Ma ei nõustu väitega, et postiteenus on kuskil Eesti kohas ära kadunud. Kui te mulle näitate kohta, kus Eestis ei ole olemas enam postiteenust, siis ma kuulan hoolega. Postiteenus on igal pool alles.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Minu mäletamist mööda sai eelmine regionaalminister härra Reimaa ametist lahti, sest tema tegeles liiga palju haldusreformiga. Ma mäletan ka seda väga hästi, et kui teie tulite ametisse, siis te tõttasite hästi kiiresti rääkima, et seda ei ole koalitsioonilepingus kirjas ja meie seda tegema ei kavatse hakata. Nüüd te räägite, et Isamaa ja Res Publica Liit arvab endiselt, et tuleb teha haldusreform, tuleb valdu administratiivselt liita ja nii edasi. Öelge mulle, kust teil see mõte, et on vaja haldusreform teha, üldse pähe turgatas? Tõepoolest koalitsioonilepingus seda kirjas ei ole. Koalitsioonipartnerid ka ütlesid, et see ei lähe kohe mitte.

Nagu te teate, see mõte on üsna vana. See ei turgatanud niisama pähe. Ma ei nõustu teie hinnanguga eelmise ministri ametiaja lõppemise kohta. Olen ka ise Isamaa ja Res Publica Liidu juhatuse liige ja seetõttu saan teile kinnitada, et põhjused on teistsugused. Eesti riigi majanduslik olukord on, nagu me teame, kiiresti halvenemas ja me peame langetama riigile vajalikke otsuseid. Minu lootus oli, et kui on rasked ajad, siis inimesed on rohkem valmis reformidega kaasa tulema ja tegema ka ebapopulaarseid, aga riigile vajalikke otsuseid. Ju siis veel nii halvad ajad Eestis ei ole. Kõik, mis koalitsioonileppes kirjas on, on vajalik, aga see ei tähenda, et see loetelu on lõplik, et ükski muu asi ei olegi Eesti riigile vajalik. Enne te esitasite küsimuse minu heale kolleegile, kes ka teeb oma valdkonnas muudatusi, mis otseselt ei kajastu koalitsioonileppes. Nii et koalitsioonilepe on hea, aga häid ettepanekuid võib tulla alati ka mujalt.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Hea minister! Teil on kahtlemata õigus, et kohalikud omavalitsused on väga erinevad nii suuruselt kui suutlikkuselt. Paraku ei ole ma leidnud vähimatki tõendit teie eeldusele, et need kaks näitajat on omavahel üksüheselt seotud. Tean ise omast kogemusest, kuidas ühe hiljuti eksisteerimast lakanud väikese valla elanikud on tagantjärele väga kurvad omaaegse otsuse pärast liituda naabruses oleva suurvallaga. Ka tean ma, et praegu üks üsna väike ja vägagi meretagune vald saab hakkama palju paremini kui nii mõnigi suur ja märksa parema asukohaga vald. Kust tuleneb see teie kaljukindel arusaam, et valdu vägisi kokku keevitades saab lõpuks mingisuguse mõistliku tulemuse?

Kui ressursse on rohkem, kui inimesi on rohkem, tarku päid ja rahalisi võimalusi on rohkem, siis on võimalik teha suuremaid otsuseid, mis mõjutavad ümbritsevat keskkonda enam. Kui omavalitsuse elanike arv võrdub mõnes teises omavalitsuses ühe kortermaja elanike arvuga, siis ei ole neil kahjuks nii palju vabadust, et planeerida tegevust laiemalt: korraldada prügivedu, planeerida teedevõrku, koolivõrku jne. Kõik need ülesanded on praegu võrdselt kõigile omavalitsustele pandud. Sõltumata sellest, kui väikesed või suured nad on, peavad nad neile seadusega pandud kohustusi ühtemoodi täitma. Kahjuks paljud seda ei suuda.

Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud härra minister! Olite mõne päeva Ida-Virumaal ja seoses sellega tahan teie käest küsida, kas leidsite omavalitsusjuhtidelt toetust haldusreformile, mille te olite mõned nädalad enne välja pakkunud.

Ida-Virumaal olid arvamused väga erinevad. Oli omavalitsusjuhte, kes tulihingeliselt seda toetasid, ja oli omavalitsusjuhte, kes olid skeptilised.

Head kolleegid! Kuna ka teised valitsusliikmed soovivad vastata, siis ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Seda on põhjalikult arutatud.

Nüüd järgmine, kolleeg Marek Strandbergi küsimus keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.

Hea minister! Viimase aastaga on õhuheitmete kasv olnud märkimisväärne. Põhjuseks on arusaadavalt põlevkivielektri ekspordi osakaalu märkimisväärne suurenemine. Meid huvitab sellega seoses, millised mehhanismid on teie hinnangul tarvilikud ja piisavad, leevendamaks probleemi, et Eesti keskkonna ning inimeste tervise arvel toodetud kaupade eksport, sealhulgas energia eksport, moodustab märkimisväärse osa meie kaubandusbilansis.

Jah, härra Strandberg, mullu õhusaaste Eestis kasvas tõepoolest, keskkonnainfo kohaselt kuni 20%. Kust see tuli, on meile kõigile selge. See tuleneb meie elektrienergia tootmisest, teised tegijad selles valdkonnas on väikesed vennad. Eelmisel aastal kaevandati põlevkivi rohkem ja toodeti elektrit rohkem. Kui me vaatame tänavust aastat, siis põlevkivi kaevandamise maht jääb ilmselt 15 miljoni tonni piiridesse ja ka elektrienergia tootmise maht on laskunud tasandile, kus see oli aastal 2006. Selles mõttes uut täiendavat kasvu oodata ei ole.
Milline on aga tõhus meede, mis peaks olukorra Eestis paremaks muutma ja saasteainete õhku paiskamist vähendama? On olemas Euroopa Liidu direktiiv, mis puudutab suuri põletusseadmeid ja mis kehtib Eesti Vabariigis 1. jaanuarist 2008. Eesti Energial on kohustus saavutada vastavus selle direktiiviga aastaks 2015. Nii et korstnad, mis Ida-Virumaal püsti on, peavad saama filtrid peale. Aastaks 2015 on pilt tänu nendele meetmetele kindlasti kõvasti parem.  

Palun, kolleeg Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus!

Minu täpsustav küsimus on seotud järgmise seosega. Nimelt on teada, et iga kilovatt-tunni toodetud põlevkivielektriga võidakse ühiskonnale tekitada 1,3–1,4 krooni kaudselt seotud kulutusi, mille ühiskond ühel või teisel moel kinni maksab. Millised meetmed võiksid lisaks mainitud Euroopa direktiivile kasu tuua, et kaudset kulu, mis on seotud keskkonna ja inimeste tervisega, oleks vähem? Arusaadavalt see ju halvendab meie töövõimet, raiskab meie aega ja vähendab inimeste heaolu ja tervist sealhulgas.

Kõik ongi nii, nagu te räägite. Energia tootmine põlevkivist, nii nagu see Eestis on aastatega kujunenud, ei ole tänapäeval enam kõige targem viis. See on meile kõigile selge. Paraku on meil praegu just nii võimalik elektrit toota ja senikaua, kuni meil muid võimalusi asemele pakkuda ei ole, tuleb seda teed ilmselt jätkata, nii kahju, kui see ka pole. Üks meetod piirata ja muul viisil ettevõtjaid mõjutada on loomulikult meie siseriiklikud keskkonnatasud. Keskkonnatasude kontseptsioon on Keskkonnaministeeriumis väljatöötamisel. Vabariigi Valitsusele peame seda tutvustama oktoobri lõpus või novembri alguses. Kui valitsus selle kontseptsiooni heaks kiidab, siis tuleb ka koostada uus keskkonnatasude seaduse eelnõu, mida Riigikogu saab hakata arutama. Seega just keskkonnatasudega saab mõjutada ettevõtete keskkonnasõbralikku käitumist.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine täpsustav küsimus!

Kas teie hinnangul võiks olla mõistlik üle minna keskkonna mõttes arukalt toodetud elektrienergia impordile riikidest, kes suudavad globaalse keskkonnamõju vähesust oma tootmise puhul selgelt tõestada ja kus vastav statistika on piisavalt läbipaistev? Või kas teie arvates oleks mõistlik suurendada ka näiteks omahinnalt kallima elektrienergia kasutamist, mille samas kaudsed ja keskkonna, sealhulgas inimese tervise tagamisega seotud kulud oleksid märkimisväärselt väiksemad?

Hinnakujundused, mis puudutavad Eesti Energiat, on loomulikult on võimalikud. Samas seab tõsiasi, et üsna pea on ka Eesti Energia enda toodetud elektrienergiaga vabal turul, kindlasti omad reeglid. Ja päris kindlasti ei õnnestu Eesti Energial elektrit müüa kallimalt, kui on elektri vabaturu hind. Kurb on olukord selles mõttes, et meil ju ühendused Euroopa Liiduga, elektriühendused lääne poole on praktiliselt olematud. On vaid üks kaabel, mis kindlasti  varustuskindlust ei taga. Kui Eesti Energia peaks hakkama müüma elektrit oluliselt kõrgemate hindadega, siis vabal turul ilmselt juhtub see, et hakkab tulema sisse elekter meie idanaabrite poolt. See aga on juba riigi julgeolekupoliitiline küsimus, mida tuleb arutada valitsuskabinetis laiemalt – keskkonnaministrist ei piisa.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Lugupeetud minister! Te nimetasite suurte õhusaastajate direktiivi, mille järgi peab hakkama toimetama ka Eesti Energia. Mida Keskkonnaministeerium konkreetselt teeb, kontrollimaks ja tagamaks, et Eesti Energia tõepoolest neid nõudeid järgib?

Jah, lugupeetud saadik, Keskkonnaministeerium on pidevalt seda teemat pilgu all hoidnud. Eesti Energiaga on meil kontaktid olemas. Investeeringuplaanid, mis neil tehtud on, on ka meile teada. Ja nendest investeeringukavadest mina loen küll välja, et direktiivi nõuded saavad õigel ajal täidetud. Informatsioon on Keskkonnaministeeriumis olemas, kontakt on olemas ja olen kindel, et asjad just selles suunas ka arenevad. Julgen täna seda siin kinnitada.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on kolleeg Jaanus Marrandi küsimus siseminister Jüri Pihlile. Palun!

Lugupeetud härra siseminister! Hiljutine järjekordne koolitulistamine meie ülelahenaabrite juures on pannud paljusid inimesi ka siin Eestis tõsiselt mõtlema tulirelvade kättesaamise ja nende kasutamise üle toimuva järelevalve üle. Väidetavalt on Soome USA ja Jeemeni järel kolmas riik, kus on eraisikute valduses tulirelvi suhteliselt kõige rohkem. Üle Soome lahe sõidab iga päev kümnete laevatäite kaupa inimesi. Teatavasti kehtib meil ühine Schengeni viisaruum, mis tähendab, et piiridel on kontroll peaaegu olematu. Tegelikult on võimalus, et näiteks Soomest sõidab siia mõni relvafriik kohvritäie relvadega ja valab oma elukibestumise siin Eestis välja. Kuidas üldse saab praeguses olukorras inimesi kontrollida, et sellised juhtumid juba eos Eesti piiril välistada?

Hea küsija! Eks need ole samad Schengeni kompensatsioonimehhanismid, mis meil on kasutusele võetud seoses piiride avanemisega. Kui me räägime Soomest, siis ta on tõepoolest relvade arvu poolest ühe elaniku kohta kolmandal kohal USA ja Jeemeni järel, edestades ka Iraaki. Mis puutub Euroopa Liidu regulatsiooni, siis Soome riik järgib seda.  Iga liikmesriik võib kehtestada karmimad regulatsioonid. Eestis ongi reeglid karmimad, kellelegi ei tohi anda relva, kui ta on alla 18 aasta vana. Seda reguleerib meie relvaseadus. Prantsusmaal on nõuded veelgi karmimad, vanuse alampiir on 21 eluaastat. Eesti relvaseaduse viimase, karmistatud variandi võttis vastu eelmine Riigikogu  ja see jõustus mullu 27. aprillil. Ega seal muud ei ole kui koostöö Soome korrakaitsega – kõigi nende võimaluste kasutamine, mis meil politsei koostöös on olemas, et selliseid intsidente vältida. Samas on paradoksaalne, et me peame hakkama kartma oma põhjanaabreid soomlasi, kes ehk tulevad meile siia vägivallakuritegusid toime panema. Siiamaani on meil olnud muud mured.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, esimene täpsustav küsimus!

Lugupeetud siseminister! Igal juhul on nii, et Schengeni viisaruum, mis iseenesest hõlbustab oluliselt reisimist, loob teisalt ka võimalusi, et kurikaelad kasutavad vähest kontrolli ja erinevaid tulirelva kasutamise eeskirju eri riikides ära. Nii võib kodanike vaba liikumise tingimustes tekkida olukord, kus on üsna vähetähtis, et meil siin Eestis kehtib märksa karmim isiklikke tulirelvi puudutav kord. Kas on kuidagi üles kerkinud ja arutatud seadusandlikke võimalusi ühtlustada isiklike tulirelvade kasutamise ja omamise eeskirju üle Euroopa Liidu ning välistada võimalus, et regulatsioonide erinev karmus eri riikides muutub mõttetuks?

Alati tuleb kaaluda sellist hüve, nagu on vaba liikumine, mis on Euroopa ja inimõiguste põhiväärtus, ja teiselt poolt neid riske, mida see vaba liikumine endaga kaasa toob. Kui me oleme Euroopa Liidus, Schengeni viisaruumis, siis me peame aru saama, et me oleme nagu ühes riigis, kus neid riske saab maandada politsei koostöös, sealhulgas politseiluures. Ja ma arvan, et seda ka tehakse.
Mis puutub regulatsiooni, siis relvadega seotu on reguleeritud Euroopa Liidu tasandil 1991. aasta Euroopa Nõukogu direktiiviga ning selle aasta mais jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga. Meie relvaseadus on karmim, kui see nõukogu direktiiv ette näeb. Iga riik võib oma regulatsiooni karmistada, aga Soome riigi relvaseadus vastab paraku kõigile direktiividele.
Ma arvan, et hea koostöö Soome korrakaitsjatega välistab erilise ohu. Aga need ei ole muidugi mitte ainult ohud ning me peame vaatama, et me oma riigis suudame relvi kontrolli all hoida. Politsei teebki selleks igapäevast tööd. Kui me räägime Eesti riigi siseselt, siis meil on olemas karistusseadustik, mis näeb ette vastavad karistused. Ja ma arvan, et see tasakaal on Eestis siiski olemas: on vabadused, on vaba liikumine ja ka inimeste turvalisus on tagatud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus!

Lugupeetud härra minister! Ma kordan veel kord, et see karmus ju kaob väga selgelt ühise viisaruumi tingimustes ära. Kui ühtseid reegleid pole, siis on mõttetu mingeid erinevusi üldse kehtestada. Lõpetuseks küsiksin sellise üldfilosoofilisema küsimuse. Öeldakse, et iga püss, mis on etenduse alguses seinal, teeb näidendi lõpuks paugu. Nii on paljus lugu ka eluteatris: kui on palju püsse, siis võimalusi selleks, et vales kohas juhtub pauk, on selle võrra rohkem. Kas teie arvates on see väga suur isikuvabaduste kitsendamine, kui isiklike tulirelvade hankimine muudetaks märksa keerulisemaks nii Eestis kui ka terves Euroopa Liidus? Me võiksime ju olla algatajate hulgas, et seda tehtaks.

Relvi on ikkagi väga palju ja vaevalt et meil õnnestub neid ära keelata kogu Euroopa Liidus, nagu seda regulatsioonid ette näevad ja nagu jõustunud direktiiv selle aasta maist ette näeb. Siin ei saagi ühest vastust olla. Vastus on see, et ikkagi kõik hakkab peale kodust. Tuleb uurida relva soovivate inimeste igapäevast käitumist, kas nad on kriminaalkorras karistatud, kas neil on tervisehäireid. Öelda seda, et ainult karmistamine terve Euroopa Liidu ulatuses aitaks olukorda parandada, ma ei julgeks. Kindlasti ka Soome riik teeb omad järeldused kolmest tulistamisest, mis neil viimasel 20 aastal on olnud.

Head kolleegid! Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kõigepealt kolleeg Lembit Kaljuvee!

Austatud härra minister! Mul on väga tõsine riigi sisejulgeoleku küsimus. Viiendat päeva põleb Eesti suurim kaevandus. On tegemist väga tõsise põlenguga. Ma olen valitsusliikmete tähelepanu juhtinud administratiivsetele juhtimisvigadele ja kinnitan, et selle põlengu ajal käib ka väga vigane operatiivne juhtimine. Palun, kas teie ametnikud tegelevad selle asjaga? Kui ei tegele, siis peaksid tegelema, ja tõsiselt!

Hea kolleeg! Me praegu räägime kontrollist tulirelvade üle. Kui minister soovib vastata, siis palun, aga kui ei, siis pole vaja vastata.

Ma vastaksin üldfilosoofiliselt, nagu eelmine küsija küsis. Kindlasti me  tegeleme sellega. Ohutus kõikjal Eesti Vabariigis on Siseministeeriumi küsimus, olgugi et teatud kohtades on selleks ette nähtud ka vastavad allüksused.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud minister Jüri Pihl! Seoses Soome kooliltulistamisega otsustas parlament üle vaadata relvaseaduse ja midagi seal juba kohendatakse. Meie relvaseaduse ülevaatamisest on ka olnud juba mitmel korral juttu. Mulle tundub, et relvi enesekaitseks ei tohiks küll tulevikus Eesti elanikele lubada välja anda. Sellega peaks tegelema ikkagi riik: riik peab tagama kodanike julgeoleku. Kui teil oleks ülesanne relvaseadust muutma hakata, millest te alustaksite?

Ma juba ütlesin, et Eestis on umbes aasta olnud jõus küllalt karm relvaseadus, mis paljuski sai vastu võetud seoses eelmise tulistamisega 2006. aastal Soomes. Need ette võetud meetmed on praegu ehk piisavad. Soome riik hakkab alles praegu oma väga liberaalset relvaseadust üle vaatama. Nagu ka härra Marrandi ütles, me võime ju oma relvaseaduse keerata väga karmiks, aga kuskilt võib ikka meie riiki tulla inimene relvaga. Teiselt poolt me peame väga hoolega jälgima, millised on meie politsei töötajad – kui professionaalsed, kui motiveeritud nad on. Et ei juhtuks nii, nagu juhtus Soomes, kus politsei pidas sellesama tulistaja eelmine päev kinni, kuulas üle ja laskis lahti, olgugi et see video oli juba Internetis üleval. Ka selle asjaga tuleb tegelda, et seda ära hoida! Ainult karmide seadustega tänapäeval võib-olla ei saa.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Härra minister! Te jõudsite juba oma eelmise vastusega minu küsimusele võrdlemisi lähedale. Mil määral on praegu Eesti politsei tugevdanud seda sorti riskianalüüsi ehk siis kontrollinud sääraste mõnevõrra ekshibitsionistlike kalduvustega noorte, võimalike tapjate videote Internetti skaneerimist?

Eks me ole keskendunud kogemustele, mis meie põhjanaabrid nende halbade juhtumitega seoses on saanud. Sellega tegeletakse. Ma võin kinnitada, et kui meil oleks sama juhtum olnud, et politsei kuulas pärast tulistamisvideo vaatamist poisi üle, siis talle vähemalt tulirelva küll ei oleks tagastatud.

Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud härra minister! Öeldakse, et saatuse ja vurlede eest ei pääse. Ma arvan, et kui keegi on vägivaldne, siis ta saab vägivaldne olla mitte ainult tulirelvaga. Tahangi küsida, kui suur on Eesti vägivaldsetes surmades tulirelva läbi surma saanute osakaal.

Kui me vaatame selle aasta üheksa kuu statistikat, siis mõrvade arv on vähenenud – ma võin eksida – vist 74-lt 67-ni. See tähendab vähenemist kümmekond protsenti. Tulirelvade kasutamine on mänginud seejuures minimaalset rolli, enamikus on need mõrvad toime pandud sotsiaalsel pinnal. Kuid koolitulistamise valguses tundub ohtlik just see trend: vägivald on popp. Kõik need filmid, mängud jne. Selles osas tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja sellega kindlasti Eesti politsei tegeleb, kasutades kõiki neid halbu kogemusi, mis meie põhjanaabritel on olnud.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on kolleeg Toomas Trapido küsimus keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.

Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab kaasamist looduskaitsereformi. Minu teada sai Eesti Keskkonnaühenduste Koda ehk EKO suvel mitteametlikest allikatest teada, et toimub reform. Seejärel küsiti Keskkonnaministeeriumilt infot ja seda lubati augusti lõpus anda, aga ei antud. Järgnes looduskaitsekeskuse avalik kiri, misjärel keskkonnaorganisatsioonid võtsid uuesti ühendust ja selle tulemusel toimus 15. septembril suur koosolek, kus osalesid EKO, looduseuurijate selts ja Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon. Tollel koosolekul ütles Keskkonnaministeeriumi esindaja, et lõplikke otsuseid pole tehtud, aga nad ei saa ka mingisuguseid tutvustavaid dokumente esitada. Küsiti küll osalejate ettepanekuid, aga EKO ei saanud neid esitada, kuna mingeid eelnevaid pabereid ei olnud. Septembri lõpus tegi valitsus reformi heaks kiitva otsuse ära. Minu küsimus on: kas te peate seda normaalseks kaasamiseks?

Te rääkisite pikalt ajaloost, aga päris täpselt nii see ei olnud. Mis puutub eelnõusse, mille kohta te väitsite, et ministeerium on seda varjanud, siis 15. septembril, kui meil toimus ümarlaud, oli sellest eelnõust väga selgelt juttu. See, et meil on eelnõu projekt, mis võiks valitsusse minna, põhimõtteliselt välja töötatud, sai seal laua taga selgelt välja öeldud. Nii et tulla mõni aeg hiljem välja väitega, et ministeerium on midagi varjanud ja salaja esitanud, teinud mingisuguse paberi ja selle kõigile teadmata Vabariigi Valitsusele esitanud, on alusetu.
Mis puutub kaasamisse, siis ei ole kellelgi vaja olnud mingisugustest kummalistest allikatest kindlaks teha, et ministeeriumil säärane kava on. Juba suvel avaldasime sellekohased pressiteated ja oleme neid ka hiljem kogu aeg avaldanud, sedamööda, kuidas asjad on arenenud. Nagu ma ütlesin, selliseid koosolekuid on peetud ja eelnõu selgitatud. Teisest küljest, kui aus olla, siis tegemist on Keskkonnaministeeriumi haldusalas administratiivsete ümberkorraldustega. Minu küsimus on, kui laial pinnal peaks administratiivseid ümberkorraldusi ühe või teise ministeeriumi haldusalas arutama. Kui suured need koosolekud peaks olema ja kui laia ringi peaks kaasama selleks, et administratiivseid muudatusi teha? See on minu küsimus.

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Teid ennast tsiteerides ütleksin ma, et lõputuid koosolekuid kindlasti pole vaja pidada. Vaja on pidada sisulisi koosolekuid ja võimalikult reformi alguses, kui inimesed saavad oma sõna sekka öelda ja sellega arvestatakse. Aga minu teine küsimus puudutab seda, et Keskkonnaministeeriumi enda looduskaitsereformi töörühm esitas suvel järeldused keskkonnaministrile või -ministeeriumile ja minu teada puudus nende hulgas selline järeldus, et osa funktsioone võiks üle anda RMK-le. Kuidas te seda kommenteerite?

Tõepoolest, see töörühm valis kuuest võimalusest välja kaks, mis edastati ministrile. Pärast seda on arutelusid veel toimunud ja nagu ma ütlesin, lõplik lahendusvariant on täpselt selline, nii nagu te seda näinud olete. Iga protsessi puhul toimuvad ju selle käigus teatud muudatused. Kui meil päris alguses oleksid need lõpplahendused selged ja ette teada olnud, siis milleks kogu see ülejäänud protsess.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Härra minister! Ma ei tunne ühtegi inimest, ei akadeemilistes ringkondades ega ka keskkonnaorganisatsioonides, kes oleks selle reformiga rahul. Ei olda rahul ei selle sisuga ega ka selle viisiga, kuidas seda on läbi viidud, kuidas on toimunud kaasamine või õigemini kaasamise mängimine. Kas teie arvates on nii akadeemilised ringkonnad kui keskkonnaorganisatsioonid lihtsalt teie vastu pahatahtlikud?

Nad ei ole meie vastu pahatahtlikud. Ma ei tea, ilmselt me suhtleme eri ringkondadega või on see viga, et üks näeb ühte poolt, teine teist poolt. Mulle isiklikult on väga paljud inimesed just nendest ringkondadest, millest teie räägite, väljendanud seisukohta, et nende ümberkorraldustega oleks ammu juba pidanud alustama. Eks tõde on, nagu tavaliselt elus ikka, kusagil keskel, mitte ühes servas. Ja üritame selle tõe siis ka välja selgitada.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aitäh, härra minister!

Nüüd hästi lühike küsimus kolleeg Ester Tuiksoolt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.

Härra minister! Jätkates seda eelmist teemat, palun öelge, kas koalitsioonileping ei olegi teile tähtis.

Minu arust on see väga tähtis dokument! Aga me peame möönma, et ka teil siin, auväärt Riigikogu, on päevast päeva menetluses väga palju seadusmuudatusi ja muid algatusi, mis otseselt ei ole koalitsioonileppes kirjas. Häid ettevõtmisi on muidki.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aitäh, lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Valitsusliikmeid aga täname vastamise eest! Infotund on lõppenud.