Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu neljanda töönädala esmaspäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad anda üle eelnõusid või arupärimisi? Ma palun kõigepealt eelnõude üleandmiseks kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Teiseks, rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kolmandaks, 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse sätetele, siis võtame need menetlusse kolme tööpäeva jooksul.
Teated. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 9. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi "Patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius" eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma sotsiaalkomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 23. oktoober kell 16.
Olen edastanud kümne Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Head kolleegid! Kolmapäeval, s.a 15. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja siseminister Jüri Pihl.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Lugupeetud kolleegid! Teie laudadel on selle töönädala päevakord. Ma panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Selle nädala päevakord on kinnitatud.

Läheme arupärimisele vastamise juurde. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Valdur Lahtvee, Mart Jüssi, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Aleksei Lotmani ja Marek Strandbergi 22. septembril s.a esitatud arupärimine põlevkivikavast välja visatud meetmete kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Valdur Lahtvee!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Loen ette arupärimise.
Arupärimine põlevkivikavast välja visatud meetmete kohta. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon on korduvalt osutanud, et Keskkonnaministeerium on minister Tamkivi initsiatiivil tegutsenud keskkonnavaenulikult, tehes põlevkivi arengukavasse ja selle rakendusplaani aastateks 2008–2015 ühepoolseid põhimõttelisi muudatusi vaid põlevkivi kaevandajate huvides, eirates eelnevalt laiapõhjalise arutelu tulemusena eri huvigruppidega kokkulepitud eesmärke ning soovitud tegevusi põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsemaks ning keskkonnahoidlikumaks muutmisel.
Nii Riigikogu liikmete kui ka teiste huvigruppide vastavatele pöördumistele on minister enamasti vastanud, et Keskkonnaministeeriumi poolt ühepoolselt sisse viidud muudatused põlevkivi arengukava ja selle rakendusplaani tekstis on mitteolulised ja et osa väljajäetud meetmetest võetakse arvesse teistes riiklikes kavades, nagu "Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020" ja "Eesti elektrimajanduse arengukava 2008–2018".
Me oleme toonud välja väga konkreetsed juhtumid ja oleme tsiteerinud ministri sõnu, mida ta on meile või huvigruppidele öelnud. Paraku, tutvunud avalikuks arutamiseks pandud elektrimajanduse ja energiamajanduse riiklike kavade tekstidega, mis on saadaval Internetis Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel, me näeme, et ministri viidatud põlevkivikavast välja jäetud ja energiamajanduse kavades arvestada lubatud meetmeid neis kavades pole. Samuti on energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavades põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seonduv peaaegu olematu. See tähendab, et elektrimajanduse arengukavas on viidatud, et põlevkivi kasutamisega seonduva lahendab põlevkivikava, mitte energiamajanduse arengukava ega elektrimajanduse arengukava. Sellest tulenevalt on selge, et nende riiklike kavadega põlevkivi kasutamist efektiivsemaks ega keskkonda arvestavamaks ei tehta ega suudeta teha ning põlevkivikasutust jääb suunama vaid keskkonnaministri poolt põlevkivi kasutajate huvides lahjendatud põlevkivikava, mida me siin varsti arutama hakkame. Arvestades põlevkivikavast välja jäetud meetmete hulka ja olemit, oleks õige väita, et kuni aastani 2015 põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel võrreldes kehtiva olukorraga olulisi muudatusi peale aastakasutuse mahu seadmise ei tule. Tulenevalt eelnevast küsime keskkonnaministrilt järgmist. Kas ja millisel moel osales Keskkonnaministeerium eelnimetatud energiamajanduse ja elektrimajanduse riiklike arengukavade koostamisel? Milliseid ettepanekuid on Keskkonnaministeerium konkreetselt esitanud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi "Eesti elektrimajanduse arengukava 2008–2018" ja "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020" eelnõude teksti täiendamiseks ja kavade koostamise protsessi suunamiseks? Milline on olnud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasiside Keskkonnaministeeriumi ettepanekutele? Miks ei käsitleta energiamajanduse arengukavas ja elektrimajanduse arengukavas piisavalt põlevkivi kasutamisega seonduvat ja miks neis pole kirjas Keskkonnaministeeriumi poolt põlevkivikavast välja jäetud ja energiakavadesse sisse viia lubatud meetmeid? Kuidas keskkonnaminister hindab "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020" ja "Eesti elektrimajanduse arengukava 2008–2018" meetmete piisavust energiasektori keskkonnamõju vähendamisel ja loodusvarade kasutamise tõhustamisel ning nimetatud dokumentide eelnõude vastavust "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärkidele, mille me kõik siin heaks oleme kiitnud ja mis on täna jõus? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valdur Lahtvee! Ma palun kõnepulti vastust andma keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Keskkonnaministeeriumile saadetud arupärimises on kirjas, et Erakond Eestimaa Rohelised on korduvalt osutanud põlevkivi arengukavas tehtud muudatustele, mis on kitsalt põlevkivi kaevandajate huvides, eirates eelnevalt huvigruppidega kokkulepitud eesmärke. Selles osas on teil kahtlemata õigus, et te olete korduvalt väitnud, nagu oleksid kõik Keskkonnaministeeriumi sisse viidud muudatused selgelt suunatud põlevkivi kasutajate huvide kaitseks. Teie samasisulisele avaldusele 12. maist keskkonnaminister 16. juunil juba vastas, et selline väide on alusetu. Põlevkivi arengukava eelnõuga koos esitas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele ka maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette konkreetsed piirangud põlevkivi kaevandamise mahule ja uute kaevandamislubade andmisele. Kõikide kaevandajate põlevkivi kaevandamise aastamahtu kokku vähendatakse 20 miljoni tonnini aastas. Vajaduse korral tuleb kaevandamismahu vähendamisel rakendada võrdse kohtlemise printsiipi, vähendada proportsionaalselt iga kaevandaja aastast põlevkivi kaevandamise maksimaalset mahtu vastavalt kaevandajale kaevandamisloaga antud maksimaalse aastase kaevandamismahu osakaalule.
Arupärimises on veel kirjas, et keskkonnaminister oma vastustes teile on pidanud Keskkonnaministeeriumi ühepoolselt sisseviidud muudatusi arengukavas mitteoluliseks. See väide ei ole õige, kuna, esiteks, Keskkonnaministeeriumis pole parandusettepanekute sisseviimist arengukavasse kordagi nimetatud mitteoluliseks, teiseks, põlevkivi arengukava ei ole ainult Keskkonnaministeeriumi arengukava, vaid valdkonna arengukava, mille koostamisse ja rakendamisse kaasati veel neli ministeeriumi. Nendeks on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus‑ ja Teadusministeerium. Kõikide nende ministeeriumide esitatud ettepanekuid kaaluti, peeti läbirääkimisi ja enamikku ettepanekuid ka arvestati. Põlevkivi arengukava eelnõu on kõigi nimetatud ministeeriumidega kooskõlastatud ja ei saa väita, et Keskkonnaministeerium on ühepoolselt kõik muudatused arengukavasse sisse viinud. Ei ole võimalik, et tööversioon oleks saanud pärast kooskõlastamisi algsel kujul säilida 100% ja seda oleks saanud muudatusi tegemata esitada Vabariigi Valitsusele. Küll aga on keskkonnaminister selgelt väljendanud oma seisukohta vastuses teie 12. mai avalikule pöördumisele, et põlevkivi arengukava eelnõu ei ole võrreldes tööversiooniga muudetud üle 70%, nagu te väitsite. Näiteks on põlevkivi arengukava eelnõusse esitatud riigi huvi definitsioon ja kolm strateegilist eesmärki täpselt samad, nagu nad olid ka tööversioonis.
Nüüd vastused teie küsimustele.
Vastus esimesele küsimusele. Keskkonnaminister on 18. oktoobril oma kirjas majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile nimetanud "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020" ja "Eesti elektrimajanduse arengukava 2008–2018" koostamiseks moodustatava ministeeriumidevahelise komisjoni koosseisu Keskkonnaministeeriumi esindajatena rahvusvahelise koostöö asekantsleri Allan Gromovi ning keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna välisõhu ja kiirgusohutuse büroo juhataja Viktor Grigorjevi. See oli vastus esimesele küsimusele.
Teine küsimus: "Milliseid ettepanekuid on Keskkonnaministeerium konkreetselt esitanud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile?" Kõik "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020" ja "Eesti elektrimajanduse arengukava 2008–2018" koostamisega seotud materjalid on kättesaadavad Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel. Kuna Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium pole veel Keskkonnaministeeriumile arengukavade eelnõusid kooskõlastamiseks esitanud, siis ei ole meil esitada ka kirjavahetuse koopiaid. Komisjoni koosolekute protokolle ja muid andmeid soovitame edaspidi küsida Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist.
Järgmine küsimus: "Miks ei käsitleta energiamajanduse arengukavas ja elektrimajanduse arengukavas piisavalt põlevkivi kasutamisega seonduvat ja miks pole neis kirjas Keskkonnaministeeriumi poolt põlevkivikavast välja jäetud ja energiakavasse sisse viia lubatud meetmeid?" Nagu ma eelmisele küsimusele vastasin, see protsess, nende arengukavade koostamine Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis veel käib ja nende küsimustega tuleb eelkõige pöörduda majandusministeeriumi või vastava ala ministri poole.
Viimane küsimus: "Kuidas keskkonnaminister hindab elektrimajanduse arengukava ja energiamajanduse arengukava meetmete piisavust energiasektori keskkonnamõju vähendamisele ja loodusvarade kasutamise tõhustamisele?" Energiamajanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi heakskiitmise otsus on tehtud 2. mail s.a. Selles otsuses on ka märkus, et keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes tuleb esitada kaalutlus piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkuse kohta ja juhul, kui edasistes etappides selgub, et kõnealuse arengukava elluviimisega kaasneb oluline mõju teiste riikide keskkonnale, tuleb sellest teavitada ka Keskkonnaministeeriumi. Elektrimajanduse keskkonnamõjude hindamise strateegilise aruande programmi heakskiitmise otsus on tehtud samuti mai alguses. Otsuses on märkus programmi 4. peatüki täiendamise vajaduse kohta. Lisada tuleb, et keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärk on arvestada elektrimajanduse arengukava koostamisel kliima ja energeetika meetmepaketiga ning seal on sama märkus piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkuse kohta. Neid keskkonnamõjude hindamise strateegilisi aruandeid Keskkonnaministeeriumile veel esitatud ei ole. Kuna Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, ütlen veel kord, ei ole Keskkonnaministeeriumile arengukavade eelnõusid kooskõlastamiseks saatnud, siis ei ole ka keskkonnaminister nende kohta oma seisukohti esitanud. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Kui ma panen kõrvuti küsimused ja teie vastused, kas ma saan siis õigesti aru, et Keskkonnaministeerium on nimetanud kaks ametnikku elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavadesse ministeeriumi sisendi andmiseks, aga ministeerium ega minister ei ole siiamaani huvi tundnud, et niivõrd olulise ja tugeva keskkonnamõjuga valdkonna, nagu on energiamajandus, arengukavasse pole mitte grammi eestki sisendit antud?

Härra Lahtvee! Kas tegemist on küsimusega? Ma juba ütlesin, et kaks ministeeriumi ametnikku, asekantsler ja büroojuhataja, on vastava komisjoni töös osalemas. Olen nendega sel teemal vestelnud, küsinud informatsiooni komisjoni tegevuse kohta ja olen sellega kindlasti kursis. Kuid tahan veel kord öelda, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist vastavat dokumenti Keskkonnaministeeriumile tänase päevani kooskõlastamiseks saadetud ei ole. Ametlikul tasandil on suhteliselt keeruline suhelda, kui ei ole veel dokumenti.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et te pole oma seisukohta nende kahe dokumendi, elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukava kohta öelnud. Kas te seal teete selle ettepaneku, nii nagu te olete lubanud, et Eesti Põlevkivi eraldatakse kontsernist Eesti Põlevkivi, või ei tee?

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, ma olen siin väljendanud seda seisukohta, et need kaks organisatsiooni võiksid toimida eraldi. Kui Keskkonnaministeeriumile tuleb kooskõlastamiseks dokument, siis me selle ettepaneku ka teeme.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Härra minister! Nimetasite, et põlevkivikavaga vähendatakse põlevkivi kaevandamist. Kas te ütleksite korra need numbrid, kui palju kaevandatakse praegu ja kui palju näeb kava ette kaevandamist?

Ametlikult välja antud kaevandamislubasid on praeguse seisuga antud kaevandamismahus 23,75 miljonit tonni aastas. Reaalne kaevandamine on mahus 15 miljonit tonni aastas, eelmisel aastal oli küll mõnevõrra rohkem – 17,2 miljonit tonni. Sel aastal tuleb see maht ilmselt väiksem. Arengukavas on võetud suund aastaks 2015 vähendada põlevkivi kaevandamise mahtu 15 miljoni tonnini aastas.

Lugupeetud kolleeg Valdur Lahtvee! Küsimuste ringis on lubatud ainult üks küsimus. Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan! Härra minister! Mina ei saa mitte aru, millisest põlevkivi arengukavast me räägime. Või räägime me järsku põlevkivi arengukava eelnõust, mille Riigikogu peab üksipulgi läbi arutama ja siis aktsepteerima või mitte? Olen rääkinud.

Aitäh! Tõepoolest, põlevkivi arengukava on Riigikogu menetluses. Selle küsimuse peaks kindlasti esitama Riigikogu liikmetele, kes seda veel tähele pannud ei ole.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Kuna on ilmne, et erinevad sotsiaalpartnerid ja keskkonnaühendused ei ole selle põlevkivikava eelnõuga, mis Riigikogule esitatud on, sugugi mitte rahul, siis minu küsimus on see. Millised on olnud toimingud, et tuvastada selle rahulolematuse iseloomu ja ulatust, mis on seotud põlevkivi arengukavaga, ja mida on ministeerium teinud, kui on, et neid erimeelsusi kõrvaldada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma veel kord tuletan meelde seda, mis minu vastusest juba läbi jooksis, et üks asi on põlevkivi arengukava tööversioon, teine aga dokument, mis on lõplikult valminud, mis on saanud ministeeriumide kooskõlastuse, mis on leidnud ka valitsuse heakskiidu. Tahta seda, et see tööversioon ühtiks 100% selle materjaliga, mis on lõpuks Vabariigi Valitsusest Riigikokku saadetud, oleks tegelikult mõnevõrra kummaline.

Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Aitäh! Lugupeetud minister! Aastal 2007 kasvas põlevkivikasutus umbes 20%, aga samal ajal me teame, et sellest kasutusest tulenevate heitmete hulk kasvas üle 20%. Lähiajal on põlevkivi lubatud kasutada kuni 20 miljonit tonni. Kas teil on selge ettekujutus, mis tagajärjed on põlevkivikasutusel just nimelt keskkonna saastamise koha pealt?

Aitäh! Me enne rääkisime, et põlevkivi reaalne kaevandamine eelmisel aastal oli suurusjärgus 17 miljonit tonni, sel aastal kukub see ilmselt umbes 15 miljoni tonni peale. Me oleme korduvalt siin rääkinud, et me elame olukorras, kuhu me tegelikult oleme välja jõudnud. Täiesti seaduslikult on ettevõtetele välja antud põlevkivi kaevandamise lubasid 23,75 miljoni tonni kaevandamiseks aastas. Palun teha siis ettepanekuid, kuidas neid jõuga kokku korjata, minna neid ettevõtetelt tagasi võtma ja suruda see kaevandamise maht või nende lubade aastane maht alla 15 miljoni tonni aastas, nii et ei tekiks ühtegi kohtuvaidlust, et ei tuleks ühtegi probleemi, ettevõtjad võtaksid selle teadmise rahulikult omaks ja tegutseksid edasi. See, et neid lubasid on praeguse seisuga sellises mahus välja antud, ei ole hetkel ametisoleva keskkonnaministri teene. Lähtume reaalsest olukorrast. Kui meil on ikkagi lubasid antud välja sellises mahus ja ettevõtted on need seaduslikult saanud, siis palun näidake ette see mehhanism, kuidas minna ja need load jõuga kokku korjata, nii et kaevandamismaht, lubade maht langeks alla 15 miljoni tonni aastas. Mida me sellest teemast siin edasi-tagasi rohkem ikka veeretame!

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Möödunud reedel tuli informatsioon põlengu kohta Estonia kaevanduses. Kas te võiksite meid informeerida, kui palju see põleng mõjus või mõjub keskkonnale ja eriti põhjaveele?

Ma tänan selle küsimuse eest! Ministril on informatsioon, et see põleng on kustutatud ja tööd võivad jätkuda. Milline reaalne keskkonnakahju on ja milline on selle õnnetuse tegelik tulem, selle kohta mul hetkel siin puldis andmed puuduvad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Avan läbirääkimised. Kõigepealt palun kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Head kolleegid! Austatud härra minister! Mind sundis läbirääkimistel sõna võtma asjaolu, et Eesti Põlevkivi olukord on küllaltki tõsine. Kui hakati seda arengukava tegema, siis kirjutati see klausel, millest tänases arupärimises juttu on ja mis puudutab Eesti Põlevkivi lahutamist Eesti Energiast, sellepärast sisse, et kliendid, põlevkivi tarnijad oleksid võrdselt koheldud, et Eesti Energia ei kasutaks Eesti Põlevkivi oma ettevõtte majandus‑ või ükskõik millistes huvides. Praegune olukord on palju tõsisem. Me teame, et Estonia kaevanduses oli tõsine põleng, selline põleng, mida ei ole iseseisva Eesti ajal olnud. Me teame, et vähem kui aasta jooksul on kaevanduses hukkunud kolm inimest, mida ei ole olnud ei Eesti ajal ega olnud ka nõukogude ajal. Ma olen siit puldist ja koha pealt juhtinud ministrite ja valitsuse tähelepanu sellele, et Eesti Põlevkivis ei ole juhtimise olukord hea, et on tegemist tõsiste juhtimisvigadega, mis on tingitud just sellest, et minister ega valitsus ei saa praeguse äriseadustiku kohaselt ettevõtte juhtimisse sekkuda. Eks seal ole teisigi põhjuseid.
Miks ma siia pulti tulin? Ma ei usu, et siit midagi lahendada annab. Aga ma tahan teile, härra minister, südamele panna, et te nii, nagu te mulle lubasite, need ettepanekud tõesti teeksite. Täna me loeme seda arengukava. Me võiksime ikkagi kaaluda seda Keskerakonna ettepanekut, et Eesti Põlevkivi lahutada kontsernist Eesti Energia, mis tõesti annaks riigile hoopis teised võimalused ja ka klientidele teised võimalused selleks, et valitsus saaks riigile nii tähtsat ettevõtet suunata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Väikeseks mäluvärskenduseks ütlen, et tegelikult ju ettepanekuid, millisel moel vähendada põlevkivikasutust, ilma et valitsuse kontrolli alt väljaspool olevad ettevõtted selle peale pahandada võiksid, on siinsamas majas tehtud. See ettepanek on ju ülimalt lihtne: vähendada Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi enda põlevkivikasutust. Öelda, et üldkoosolek, nõukogu ei saa kohustada Eesti Põlevkivi või ka Eesti Energiat nii toimima, on sügavalt ekslik.
Me räägime väga palju põlevkivikasutuse hulgast. Tõsi, on kuulda kriitikat, et see pole päris korrektne, ja kui ausalt öelda, ega väga ei olegi. Me räägime põlevkivikasutuse hulgast kui keskkonnamõjust just nimelt tänases kontekstis, kus energia tootmise tehnoloogiad, mille abil põlevkivi muudetakse elektriks, on summa summarum väga madala efektiivsusega. 15–16% sellest energiast, mis on põlevkivis, muundatakse tarbitavaks elektriks ja on täiesti selge, et siis on põlevkivikasutuse sünonüüm keskkonnakahjulik tegevus.
Põlevkivi arengukava sellisel moel, mille sisuks on jätkuvalt seesama põlevkivi kaevandamise hulk, on tegelikult juba sündides surnud. Seda lihtsal põhjusel, kuna selles arengukavas ega nendes diskussioonides – me ka täna ei kuulnud seda – ei arutleta absoluutselt selle üle, millised on reaalsed keskkonnamõjud ja, enamgi veel, millised on põlevkivi mõjud ühiskonnale, sotsiaalsüsteemile, tervishoiusüsteemile ja majandusele tervikuna.
Need mõjud ei ole sugugi mitte nii positiivsed, kui arvatakse. Seda enam, kui võrrelda näiteks Poola või Saksa söetööstuste analoogsete rehkendustega, võib põlevkivi, juhul kui jutt on põlevkivi kasutamisest energeetikas, ühiskonnale tekitada 1 kilovatt-tunni energia tootmisel kaudseid kulusid 1,3–1,4 krooni. Seda on päris palju. Ja me ei räägi mitte lõplikult tarbitud elektri hulgast, vaid elektri hulgast, mis on toodetud elektrijaamas. Seda on oluliselt rohkem kui seda, mis lõpptarbijani jõuab.
Nii ongi põlevkivikava, sotsiaalsete partneritega väga pealiskaudselt tehtud tekst, iseenesest nagu nõidus, muinasjutt, milles üritatakse tegelike kulude allikaid välja toomata jätta. Seda ei saa kindlasti õigeks pidada. Headel aegadel, jah, raisates rohkem või vähem, voolab elanike ja riigi kassasse raha. Kuid nüüd, kus me oleme hakanud selle üle rohkem arvet pidama, võtke arvesse, et kaudsed kulud, mis sellise põlevkivikasutuse puhul tekkida võivad, võivad olla vahemikus 5–10 miljardit krooni, mis märkamatult kulutatakse erinevate mõjude korvamise peale. Selle tõttu on ka meie laiem seisukoht, et kõnealust põlevkivikava kas või juba selle tõttu, et kaasatust ja kaasamist on võetud kuidagi pinnapealselt, kuidagi formaalselt (teid on küll kaasatud, aga me tegime ikka otsuse nii, nagu meie tahtsime), ei saa kindlasti mitte heaks kiita. Jätkuvalt oleme seisukohal, et on olemas kõik võimalused selleks, et põlevkivikasutust vähendada, et luua majanduslikke mehhanisme, millega  muuta märkimisväärselt tõhusamaks põlevkivi kasutamist, vähendada selle keskkonnamõju. Kui see kava on koostatud just nii pinnapealselt ja just nii ajale jalgu jäädes, nagu see on, ei ole meil lootust vähendada majanduses häirivalt üleval olevat keskkonnamõju, mis tegelikult, seotult põlevkivikasutusega, ei tee meid mitte rikkamaks, vaid teeb hoopiski vaesemaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun kõnepulti kolleeg Valdur Lahtvee!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kahju, kahju on raisatud ajast! Kahju on sellest tööst, mida me oleme teinud, et argumenteerida, põhjendada, miks meie seisukohad on sellised, nagu me oleme siin teie ette, ministri ette ja avalikkuse ette toonud. Kahju on kuulata, kuidas meie argumente, mis on põhjendatud arvudega, kinnitatud argumente lükatakse ümber tühipaljaste sõnakõlksudega, et see ei ole tähtis, me ei saa seda teha, või, nagu minister siin ütles, et kui eri huvigrupid on arengukava põhjalikult aasta aega Keskkonnaministeeriumi enda juhituna arutanud, nad on vaielnud, kokku leppinud, siis seda teksti ei ole võimalik sellisel moel valitsuses heaks kiita ja jõustada. See on kummaline põhjendus.
Üks etteheide, mida me siin oleme teinud ministrile ja millest minister pole aru saanud, on see, et sellise käitumisega on ministeerium vee peale tõmmanud kaasamisele kui sellisele. Huvigrupid, vähemasti keskkonnavaldkonna huvigrupid on tõepoolest nüüd avalikult selle välja öelnud: on mõttetu kohtuda, arutada ministeeriumiga asju, sest ministeerium sisuliselt huvigruppide seisukohti ei arvesta. See on väga suur kahju, mis on tehtud keskkonnaministri enda haldusalas. See on väga suur kahju, mis on tehtud kogu meie riikluse suhtes. Me räägime kodanikuühiskonnast, kaasamisest ja siin on väga selge märk, kuidas kaasamisest ei hoolita. Härra minister tõi siin ühe näite, et tema pole süüdi. Selle kava kokkulepitud tekst muutus selliseks lahjaks liruks, mitte midagi muutvaks, see tähendab, keskkonnaseisundit halvendavaks kuni aastani 2015 selle tõttu, et teised ministeeriumid tegid muudatusi. Ma toon üheainukese näite keskkonnaministri haldusalas tehtud muudatuse kohta. See puudutab rakendusplaani meedet, mis nägi ette, et põlevkiviõli tootmise jäätmetele seatakse orgaanikasisalduse piir 3%. Kohe oleksid põlevkivi kasutajad pidanud kiviter‑tehnoloogiaga õli tootmise asemel hakkama õli tootma galoter-tehnoloogiaga, kus orgaanikat on jäätmetes alla 2% või 3%. Oleks lõppenud poolkoksi tootmine, mis on väga keskkonnaohtlik jääde. Tänaseni reostavad poolkoksimäed, mis on aastakümnete jooksul tekkinud, meie põhjavett, kemikaalid satuvad meie toiduahelasse, kahjustavad meie inimeste tervist. Nende vanade põlevkivi poolkoksi mägede sulgemise kohustus ei ole pandud õlitootjatele, vaid see on sujuvalt üle antud riigile. Praegu peame meie siin hakkama kulutama paar miljardit krooni maksumaksjate raha, et need olemasolevad vanad poolkoksimäed sulgeda nii, et enam see orgaanika, need fenoolid ei pääseks meie tervist rikkuma. Keskkonnaministeeriumis – see ei ole teiste ministeeriumide asi seda punkti sätestada! – on selle asemel sujuvalt öeldud, et kehtestame jäätmete orgaanikasisalduseks 6% aastaks 2015, mis tähendab, et saab selle 1950. aastatest pärit vanarauaga rahulikult õli toota ja kasumit teenida. See on väga selge näide selle kohta, kuidas ühe huvigrupi huvides on Keskkonnaministeeriumis (see ei ole teiste ministeeriumide asi) selline kahjulik muudatus põlevkivikava teksti sisse viidud.
Need on väga konkreetsed näited. Need on väga põhjendatud argumendid, mis me oleme siia teie ette toonud. Mul on tõepoolest kahju sellest ajast, mida me oleme kulutanud. Mul on tõepoolest kahju, kui Riigikogu liikmed põlevkivikava kinnitamise otsusele või maapõueseaduse muudatuste kinnitamisele lihtsalt kummitempli peale löövad ega hooli keskkonnast, tulevastest põlvedest, oma lastest. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Valdur Lahtvee! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Valdur Lahtvee, Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Maret Merisaare ja Toomas Trapido 25. septembril esitatud arupärimine vee ja õhu reostamise kohta Muuga piirkonnas. Ma palun kõnepulti jälle kolleeg Valdur Lahtvee!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Arupärimine vee ja õhu reostamise kohta Muuga piirkonnas. Me teame, et Muuga sadamasse on koondunud päris paljude ohtlike kaupade vedu, ladustamine ja laadimine ning selle tagajärjel on selle piirkonna, Muuga, Maardu, Kallavere kandi elanike elukeskkond märgatavalt halvenenud. See halvenemine väljendub kas tahmas, söetolmus, haisus või fenoolide, lenduvate süsivesinike suuremas sisalduses. Sellelsamal põhjusel, erinevate ohtlike ainete kontsentratsiooni ja koguste suurenemise tõttu teatud kaupade puhul kasvavad ka võimaliku suurõnnetuse riskid. Samas me teame, vaadates kaebuste hulka ja nendele kaebustele reageerimist vastavate ametkondade, kas omavalitsuse või Keskkonnaministeeriumi poolt, et järelevalve seal toimuva üle ja võimalike riskide arvestamine ei ole korras. Lähtuvalt eeltoodust on meil ministrile järgmised küsimused. Milliseid abinõusid kavandab Keskkonnaministeerium Muuga sadama mõjupiirkonna keskkonna kaitseks õhu saastamise vastu? Kuidas kavatsetakse vältida Läänemere saastumist ohtlike ainetega Muuga sadama tegevuse tagajärjel? Milliste abinõudega välditakse Muuga sadamast lähtuva õhusaaste ja veereostuse negatiivset mõju ümbruskonna elustikule? Kas keskkonnaminister peab loomulikuks majanduse arendamist elukeskkonna arvel? Aitäh!

Aitäh, kolleeg Valdur Lahtvee! Palun kõnepulti keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud juhataja! Austatud arupärijad! Keskkonnaministeeriumis oleme me loomulikult teadlikud Viimsi, Jõelähtme ja Maardu elanike tõsistest muredest seoses Muuga sadamaga. Arupärimises on esitatud andmeid ettevõtjate tegevusplaanide kohta, kus on nähtud ette olulist veomahtude kasvu. Tänaseks  (õnneks või kahjuks, oleneb, kust poolt vaadata) on ju teada see, et transiidimahud on kahanenud. Ka need mahud, mida ettevõtted on kavandanud oma arengutes kuni aastani 2010, sellisel kujul kindlasti ei realiseeru, pigem on Muuga sadama veomahud kukkunud alla 2006. aasta taseme. Kui siin oli juttu kivisöest, siis kivisöevedu läbi Muuga sadama on peaaegu et lõppenud. Nii et kui me vaatame reaalset olukorda, siis praegu kindlasti inimeste elukeskkonna mingit täiendavat halvenemist ei toimu. Ka olukord seal sadamas on viimasel ajal olnud pidevalt Keskkonnainspektsiooni kontrolli all. Keskkonnamõjude hinnangu lõpparuande põhjal on peamised keskkonnakaitselised tingimused, mida ettevõtted, kui nad tõepoolest soovivad oma mahtusid suurendada ja kasvatada keskkonnamõjude hinnangus ettenähtud mahtudeni,  järgmised. Esiteks. Operaatorite õhusaaste vähendamiseks tuleb AS‑i Tallinna Sadam korraldamisel tellida kemikaalide ja naftaproduktide emissioonide kogumise ja utiliseerimise projektlahendus, mis arvestaks kõiki Muuga sadamas käideldavaid produkte, eralduvaid saasteaineid ning nende mahtusid. Teiseks. Eksperdid peavad vajalikuks kütusesertifikaatide kontrollsüsteemi loomist ning reaalsete mõõtmistega kõigist kütusepartiidest lenduvate redutseeritud väävliühendite sisalduse määramist. Kolmandaks. Muuga sadama lääneosas puistekaupu käitlevad ettevõtted peavad täiustama oma laadimistehnoloogiaid, lähtudes Euroopa Liidu soovitatavatest meetmetest. Harjumaa Keskkonnateenistus on esitanud järgmise nõude. Nimelt, nende meetmete kavandamise ja rakendamise tegevuskava, mis tuleb kooskõlastada ka kohalike omavalitsustega, tuleb esitada keskkonnateenistusele hiljemalt 1. jaanuariks 2009.
Vastus teisele küsimusele. Keskkonnamõjude hindamise aruande põhjal tuleb sadamas tegutsevate ettevõtete laiendamisel arvestada järgmiste aspektidega. Muuga lahe merekeskkonna seire tulemused on näidanud, et Muuga sadama ehitusega seotud süvendustööd ja nendest tulenev heljumi levik on avaldanud mõõdukat kuni tugevat ajutist mõju sadama akvatooriumiga vahetult piirneva mereala põhja taimestikule ja loomastikule. On tõenäoline, et Muuga sadama võimalik edasine laiendamine mõjub taas lahe hüdroloogilistele tingimustele ja elustikule, kuid toimunud muudatused on pöörduva iseloomuga ja olukord stabiliseerub kolme-nelja aasta jooksul pärast ehitustööde lõppu. Vee erikasutuslubade alusel Muuga lahte suunatava heitveega satub merevette määramata hulk lämmastiku‑ ja fosforiühendeid, millele lisandub suur kogus väetisetolmuna vette sadenevat lämmastiku‑ ja fosforiühendeid sisaldavat mineraalväetist. Võttes arvesse, et Muuga laht on veeseaduse kohaselt reostustundlik suubla, tuleb vee erikasutuslubade tingimustesse lisada nõue veeproovidest lämmastiku‑ ja fosforiühendite analüüsimise kohustuslikkuse kohta, et teada nende ühendite sisaldust heitvees, hinnata nende kumuleerumist.
Kolmas küsimus. Kõige olulisem negatiivne mõju inimeste tervisele, heaolule ja turvalisusele tuleneb Muuga sadama ja sadamat teenindava infrastruktuuri ohuriskidest. Viimsi valla ja Maardu linna riskianalüüside alusel koostatud ohualade kaardi kohaselt jääksid Muuga sadamas, Maardu raudteejaamas või Muuga raudteeharul toimunud õnnetuse korral erineva raskusastmega ohualadesse paljud piirkonna elanikud ja ettevõtetes töötavad inimesed. Miiduranna raudtee eriti ohtlikku tsooni jääb Maardu linna riskianalüüsi kohaselt umbes 100 eramut ja Muuga raudtee eriti ohtlikku tsooni kuus eramut. Naftasaaduste ja kemikaalide põlemisel tekkiv mürgine suits võib tingida allatuult asuvate inimeste evakueerimise vajaduse. Keskkonnamõjude hindamise tulemuse kohaselt kattuvad eri objektide eri raskusastmega ohualad omavahel. Harjumaa Keskkonnateenistus on esitanud järgmised keskkonnanõuded. Kohalikul omavalitsusel tuleb kavandada tegevused Viimsi valla riskianalüüsi tulemusena selgunud hädaolukordade ennetamise ja nende tagajärgede leevendamise meetmete võtmiseks. Samuti tuleb näha ette võimalused koostöös kõikide osapooltega Muuga sadama, operaatorite, Jõelähtme valla, Viimsi valla, Maardu linna ühise riskianalüüsi koostamiseks ning vastutuspiiride ja ülesannete määramiseks.
Viimane küsimus: "Kas keskkonnaminister peab loomulikuks majanduse arendamist elukeskkonna arvel?" Eespool nimetatud meetmete järgimine tagab, et kaubamahtude suurenemine ei toimu elukeskkonna arvel. Kuid nagu ma ütlesin oma lühikese sõnavõtu sissejuhatavas osas, hetkel, tulenevalt reaalsest olukorrast, kaubamahtude suurenemist ette näha ei ole. Pigem on tegemist vastupidise tendentsiga. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Aitäh! Me teame, et piirkonna elanikud on esitanud nii omavalitsustele kui ka keskkonnateenistusele kümneid kaebusi. Me teame, et nendele kaebustele on reageeritud, on püütud kindlaks teha häirivate faktorite tekitajaid ja nende ohtlikkust, aga suhteliselt vähe on meie teada võetud süüdlasi vastutusele. Kas teil on ülevaade, kui palju on viimasel kolmel aastal Muuga sadamas opereerivatele ettevõtetele määratud karistusi ja millised need võiksid olla?

Aitäh selle küsimuse eest! Mul kahjuks seda ülevaadet väga täpsel kujul teile siin ette kanda ei ole, kuid luban, et me saadame need andmed teile kirjalikul kujul.

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Aitäh! Küsimus haakub eelmisega. Te mainisite enne, et laadimisel on vaja paremaid tehnoloogiaid kasutusele võtta, aga te ei rääkinud sellest, et suur hulk sellest haisust tuleb sellest, et naftasaadusi pumbatakse ümber liiga kõrgel temperatuuril. Tegelikult ei tohiks seda teha, saaks ka madalamal temperatuuril pumbata. Sealt see hais tulebki. Kui palju seda on kontrollitud ja kas on mingid karistused olemas? See ongi see põhjus, miks see hais tuleb, et niisugusel temperatuuril pumbatakse, ja seda tehakse mugavusest.

Aitäh! Tõepoolest, see hais intensiivistus seal pärast seda, kui paar aastat tagasi võeti Muuga sadamas ümberpumpamiseks kasutusele uued võimsamad pumbad. Kuid nagu ma ütlesin ka oma sõnavõtus, need meetmed, kuidas neid probleeme lahendada, tuleb keskkonnateenistusele esitada järgmise aasta 1. jaanuariks. Tehnilise lahendusena on võimalik need gaasid kokku korjata ja suunata terminalide vahel väljaehitatavasse ühisesse põletusseadmesse, mis võimaldab selle probleemi lahendada. Nii et tehnilised võimalused, kuidas sellest lahti saada, on olemas. Need investeeringud tuleb nendel vedajatel kavandada ja, nagu ma ütlesin, see tegevuskava tuleb esitada keskkonnateenistusele 1. jaanuariks 2009.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Muuga sadamas on teadupoolest laiendamisel sadama konteinerkaubanduse võimekus. Samas on teada kindlustuskompaniide andmetest, et maailmas suudetakse kontrollida võib-olla 5% konteinerite sisu vastavust dokumentidele. Nii kurb kui see ei ole, pooltel juhtudel ei vasta sisu sellele, mis on kirjas dokumentides. Arusaadavalt on see seotud nii terrorismiohuga kui ka keskkonnaohuga. Mida on kavas selle küsimuse paremaks lahendamiseks ja korraldamiseks Eestis ette võtta?

Aitäh! Tõepoolest, risk seoses konteinerkaubandusega on täiesti olemas. Kui neid võimsusi kasvatatakse ja konteinerveo mahtusid suurendatakse, siis need riskid loomulikult ka kasvavad. Ega Eestil mingeid erilisi lahendusi siin välja pakkuda ei ole, tuleb ilmselt kasutada neid rahvusvahelisi kogemusi, mis seoses konteinerkaubandusega juba olemas on, ja üritada neid Eestis rakendada. Kuigi ma tunnistan loomulikult ka seda, et selle sadama olemasolu seal elurajoonide ja elamute lähedal on kahtlemata risk ning ruumilise planeerimise poole pealt ei ole see kõige parem lahendus. Kuid see on reaalne olukord.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Auväärt minister! Mainisite oma sõnavõtus, et väetiste laadimisest tulenev mõju Soome lahele ja Läänemerele laiemalt on täiesti olemas. Kuidas kavatsete vähendada meie panust Läänemere atrofeerumisse, samal ajal kui Muuga sadamas suureneb väetiste käive kordades?

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, Muuga sadama läbilaske suurenemine kordades oli ilmselt lähiaastatel kavandatud, kuid tänase päeva seisuga praktiline elu seda tegelikult ei näita. Suurt vedude mahu kasvu on hetkel suhteliselt keeruline planeerida ja seda ka ei tehta. Küll aga on probleem, mis tuleneb väetiste laadimisest ja sellest veereostusest, mis seal ümber tekib. Siin on lahendus ikkagi seotud vee erikasutuslubadega. Tuleb võtta see küsimus oluliselt parema kontrolli alla ja vee erikasutuslubade abil sundida ettevõtteid kasutama tehnoloogiaid, mis keskkonda vähem reostavad.

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh, lugupeetud minister! Meile teadaolevalt on Maardu piirkonnas praegu üks seirejaam või paar seirejaama. Samas, nagu me näeme, on riskid üpris suured. Mida te arvate sellest, et seirejaamade hulka suurendada?

Aitäh! Tõepoolest, see ettepanek on ka tehtud. Nagu ma ütlesin, selles meetmekavas, mis tuleb 1. jaanuariks ametlikult keskkonnateenistustele esitada, on ühe meetmena kindlasti see, et nende seirejaamade arvu tuleb suurendada, et saada selge pilt ja ülevaade sellest, mis sadamas tegelikult toimub.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Muuga näide, sealsete elanike näide, mis tegelikult puudutab ka Jõelähtme valda ja Maardu linna, on näide selle kohta, millisel moel inimeste hirmud, mis on selgelt seotud nende probleemidega, kasvavad ja see kõik mõjutab tegelikult nendesamade inimeste turvalist elu. Ükskõik, kas hirmul on alust või mitte, on tegemist hirmuga ja kui sellel on alust, seda enam. Tegelikult võiks omavalitsus, võiks sadam, võiksid ka Eesti riigi erinevad ministeeriumid ja ametkonnad kodanikke kõikvõimalikesse aruteludesse oluliselt rohkem kaasata, selgitada riske, nende riskide vääramise teid. Nad peaksid olema ka valmis selleks, et kui majandusolud ei ole enam nii hullud nagu praegu, siis saaksid nad astuda mitte ainult ettevõtjate poolele, vaid elanike poolele ja seda paratamatust, mis Muuga sadama ja selle ümbruskonna, Viimsi valla, Jõelähtme valla ja Maardu elanike jaoks tekkinud on, tegelikult käsitleda pigem inimeste eluterve keskkonna huvides kui ettevõtete huvides. Praegune mõõdukas majandusliku leiguse periood on hea võimalus selleks, et sellist käsitlust ette valmistada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Head kolleegid! Palun registreeruda vabas mikrofonis esinemiseks pärast minu haamrilööki! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Meie meeldiva kammerliku istungi jätkuks teen ma juttu hoopis teisest valdkonnast, räägin sellest, mis on ühistuline tegevus ja millised on selle toetamise vajadused.
Meie igapäevane toit, mida me sööme, võib moel või teisel pärineda isegi meie naabri põllu pealt. Selle põllu kaugus meie elukohast võib olla kõigest mõnisada meetrit, kuid majanduse ja tootmise omapära tõttu võib see toit enne meie lauale jõudmist läbida sadu või isegi tuhandeid kilomeetreid. See on mõnes mõttes paratamatu. See on globaliseerunud, tsentraliseeritud tootmise ja turustamisega maailma üks nägudest, aga see ei pruugi nii olla ja see ei peaks nii olema. Tunduvalt lühem oleks sellesama toidu teekond siis, kui see toit oleks toodetud, töödeldud ja turustatud ühistulisel moel.
Aga meie praeguses finantsiliselt pingelises maailmas ei ole mitte toit see, millest ma soovisin rääkida ja millest ma räägin, vaid jutt tuleb hoopis sellestsamast rahast, sellestsamast finantsmajandusest ja ühistulise tegevuse võimalustest selles, mis Eesti jaoks näivad olevat väga olulised. Tegelikult, nagu naabri toodetud toit, nii võib ka teie naabri hoiustatud raha teieni jõuda mitte vahetult, kui te naabri käest laenu või mingiks muuks otstarbeks raha võtate, vaid tuhandete tehingute või tuhandete kilomeetrite kaudu, hoiustamise, laenamise ja kõikvõimalike muude finantstoimingute kaudu. Ka see tee on väga pikk ja, nagu me teame, läbib raha sellel teel väga imelikke keerdkäike, millest viimasel ajal uudistes palju kuulda on olnud. Keerdkäike, kus selle raha väärtus võib tavatul ja ebameeldival moel hoopiski muunduda. Kas aga naaber peaks siis otse andma raha teisele naabrile, laenama või katma liisingulepinguid? Vaevalt.
Praeguses maailmas toimuvad finantsmuutused, kriis ja majandusmuutused nõuavad lahendust ning samas pakub see kriis vähemalt osa kohalike probleemide lahendamiseks ka omaette lahendusi. Pole ju uudis see, et näiteks korteriühistutele on praegu möödapääsmatu leida laenuraha, selleks et renoveerida needsamad korterid oluliselt energiasäästlikumaks. Kui seda ei tehta, siis tähendab see leibkondade jaoks mõttetult suuri kulutusi. Praegune rahapakkumise vähenemine nendesamade finantsiliste krutskite tõttu on viinud olukorra sinnamaani, et rahapakkumist on vähem ja seetõttu on ka laenuintressid kõrged. Aga kujutagem ette sellist ühistulist ja ühistegelist laenu‑ ja hoiuühistut, mille moodustajad on näiteks korteriühistute liikmed. Praegu on eraisikute hoiuste maht 60 miljardi krooni ringis. Korteriühistute liikmete vara võib olla umbes 200–300 miljardi krooni ulatuses. Uskuge, see on täiesti piisav rahaline ja varaline hulk, et hoiu‑ ja laenutegevust alustada. Ühistuline tegevus olekski see, mille kaudu naaber saab naabrile laenu anda, ilma et finantsmaailma turbulentsid seda märkimisväärselt mõjutaksid. Ühistutes on alati neid, kes on valmis võtma energiasäästuks vajalikke riske ja ühistus on alati neid, kes on valmis oma raha hoiustama. Ühistegelise rahanduse eesmärk nagu ka ühistegelise majanduse eesmärk ei ole mitte rahalise kasumi saamine, vaid just nimelt selle võimaluse saamine, raha kasutamise võimaluse saamine. Nii on see nii kergetel kui ka rasketel aegadel.
Nii et ühe teena, millisel moel välja tulla majanduslikest raskustest, näen ma väga selgelt ühistegevust nii rahanduse kui ka majanduse vallas. Meie asi oleks sellele võimalikult suurt tuge pakkuda. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.01.