Tere jälle, head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Omaenda palga küsimustega – ükskõik mis suunas – tegelemine vaevalt et mõjub Riigikogu autoriteedile hästi. See seisukoht kõlas siin saalis juba eelmise päevakorrapunkti arutelu ajal. See võib kaugemas perspektiivis anda kestva ajendi parlamendi kui terviku vastu suunatud populistlikeks rünnakuteks ja seda ükskõik mis ajahetkel.
Head kolleegid! Seda seisukohta ei lükanud otsesõnu ümber mitte ükski õigusekspert, kelle põhiseaduskomisjon palus oma 25. septembril peetud istungile abiks, et valmistada see eelnõu ette esimeseks lugemiseks. Kuigi teistpidi jälle, miks peab olema 101 inimese – nimetame neid seadusandjateks – palga suurus avalikkusele pidevalt pinnuks silmas, eriti ajal, kui teised meie majanduses püksirihma pingutavad? Poliitiliselt on meil ainumõeldav oma palgad külmutada, see annaks ka teistele eeskuju.
Aga algas kõik see juba mõnevõrra varem. Nagu me tänasest eelmisest päevakorrapunktist mäletame, algatas mitu Riigikogu fraktsiooni eelnõu numbrimärgiga 296, mis käsitleb kõrgemate riigiametnike ja ka Riigikogu liikmete palkade ajutist külmutamist ja lahtisidumist keskmisest palgast. Sellest eelnõust otsustas põhiseaduskomisjon oma 22. septembri istungil eraldada osa, mis käsitleb Riigikogu liikme palga ajutise korralduse muutmist, ning algatas selles küsimuses eraldi eelnõu, mida me täna, head kolleegid, siin üheskoos arutame.
Eelnõu reguleerib Riigikogu liikmele palga maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Selle ajend, nagu ma ütlesin, on soov eraldada Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu reguleerimisalast Riigikogu liikmete palga temaatika, et kanaliseerida tekkinud dispuut põhiseaduse § 75 tõlgenduse üle ühe konkreetse eelnõu piiridesse. Eelnõu on välja töötatud lähtuvalt vajadusest pidurdunud majanduskasvu tingimustes riigieelarve raha kokku hoida. Ma ei liialda, kui ütlen, et sellest saadav kokkuhoid võib olla 10 miljoni krooni piirides. Riigikogu liikmete palgafond järgmiseks aastaks peaks olema 60–70 miljonit krooni. Nii et see kokkuhoid on täpselt nii suur, nagu ta on.
Eelnõus sätestatakse ülempiir, millest kõrgemaks ametipalk fikseeritud perioodil tõusta ei saa. Keskmise palga langedes väheneb vastavalt ka ametipalga suurus. Nagu te näete, eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt Riigikogu liikme palk on endiselt seotud Eesti keskmise palga ning vastava koefitsiendi korrutisega, kuid 1. jaanuarist 2009 kuni 2010. aasta 28. veebruarini ei tohi see olla kõrgem kui 2007. aasta IV kvartali Eesti keskmise palga ning vastava koefitsiendi korrutis.
Riigikogu praeguse koosseisu liikmed ega ka eelmise koosseisu liikmed ei ole need isikud, kes saaksid Riigikogu eripensioni. Ent varasemate koosseisude Riigikogu liikmeid asi puudutab, sest arutatav eelnõu mõjutab ka Riigikogu liikmetele määratud parlamendiliikme ametipensione. Need on seaduse kohaselt seotud Riigikogu liikme ametipalgaga, mis omakorda on seotud Eesti keskmise palgaga.
Nagu ma ütlesin, see seadus jõustuks 2009. aasta 1. jaanuaril ja seaduse toime lõpeks 1. märtsil 2010, mil naastaks kehtivates seadustes sätestatud palgaarvestamise režiimi juurde.
Kõik olekski nagu päris korras ja mingeid vaidlusi ei tohiks olla. Menetlus peaks olema selge ja arusaadav. Ent on üks juriidiline aga: põhiseaduse § 75 sätestab, et Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Sellest tulenevalt on tekkinud hulk vaidlusi nii siin eelmise eelnõu aruelul kui ka varem avalikkuses.
25. septembril toimus põhiseaduskomisjoni istung. Osalesid kõik komisjoni liikmed, vaid kolleeg Mart Nutti asendas kolleeg Tiina Oraste. Asjatundjatena olid kohale palutud ka õiguskantsler Indrek Teder, Riigikohtu esimees Märt Rask, õigusteadlased Eerik-Juhan Truuväli, Kalle Merusk, Ülle Madise, Allar Jõks ja Aaro Mõttus, Vabariigi Presidendi Kantselei juriidilise poole juht. Nagu ma varem ütlesin, palusid Merusk, Jõks ja Truuväli end vabandada, et ei saanud komisjoni töös osaleda, aga nad olid esitanud asja kohta kirjalikud seisukohad. Vabariigi Valitsus võttis tervikküsimuse osas seisukoha oma 10. juuli istungil ja see oli selline, et oma arvamuse kujundamisest põhimõtteliselt loobutakse, kuid otsustati siiski teha mõned ettepanekud selle eelnõu kohta.
Komisjoni liikmetest võtsid sõna ja esitasid külalistele küsimusi head kolleegid Urmas Reinsalu, Igor Gräzin, Evelyn Sepp, Vilja Savisaar, Hannes Rumm ja siinesineja. Toonitan, et mitte keegi ei komisjoni liikmetest ega külalistest ei rääkinud Riigikogu liikme palga rahalisest summast. Arutelul oli väga põhjalikult see, kas põhiseaduse § 75 lubab ajutiselt külmutada Riigikogu sama koosseisu palgad. Eeldatakse, et külmutamine peaks tähendama Riigikogu sama koosseisu liikmetele omaenda palga teatud edaspidist vähenemist. Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et põhiseaduse tõlgendamisel ei tohi panna kaalu keelelisele tõlgendamisele. Ta asus seisukohale, et põhiseaduse § 75 välistab küll tasu suurendamise, kuid ei välista Riigikogu liikme tasu samaks jäämist või vähendamist. See säte ei tohi takistada Riigikogul enda suhtes ebasoodsa otsuse tegemist, sest igal isikul, ka parlamendiliikmel on õigus oma põhiõigustest loobuda. Samas oli õiguskantsler seisukohal, et parlamendiliikme tasu ei tohi olla ebamõistlikult väike, sest Eestis ei ole visiitparlamenti, Eesti on parlamentaarne vabariik, kus parlament töötab alaliselt.
Tutvuti ka professor Kalle Meruski kirjaliku arvamusega, millele siin juba viitas hea kolleeg Urmas Reinsalu eelmise päevakorrapunkti arutelul. Professor Meruski arvates on põhiseaduse selle sätte mõte ja eesmärk ära hoida võimalus, et parlamendi koosseis kehtestab iseendale kõrged palgad. Tema arvates ei ole sätte eesmärk ära hoida see, et parlament kehtestab endale madala tasu ning ülemäärased piirangud muu töötulu saamiseks.
Eerik-Juhan Truuväli teatas oma kirjas, et toetab põhiseaduse kommenteeritud väljaandes § 75 kommentaaris 3 toodut. Selles kommentaaris on öeldud, et § 75 välistab võimaluse, et Riigikogu liikmed määravad ise enda palga. Punkt. Paragrahvi teksti sõnasõnaline tõlgendamine viib järeldusele, nagu oleks Riigikogu liikme töötasu ja muu töötulu saamise piirangute igakülgne muutmine võimalik vaid Riigikogu järgmise koosseisu suhtes. Lähtudes § 75 eesmärgist, peaks aga olema keelatud vaid Riigikogu liikmete palga suurendamine ja muu töötulu saamise piirangute vähendamine Riigikogu sama koosseisu volituste ajaks.
Edasi esitas omad seisukohad õigusteadlane Aaro Mõttus, Vabariigi Presidendi Kantselei juriidilise poole juht. Tema märkis komisjoni istungil, et tegemist on Riigikogu liikme staatuse seaduse § 29 lõike 7 sisulise muutmisega ja et Riigikogu liikme staatuse seadust tuleks käsitada seadusena põhiseaduse § 75 mõttes. Kuna põhiseaduse § 75 ütleb, et Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta, tuleb tema arusaamist mööda mõista seda sätet kui absoluutset keeldu muuta tasu ja muu töötulu saamise piiranguid nii, et nende toime laieneks ametisolevale Riigikogu koosseisule. Teisisõnu, põhiseadus välistab tema arvates ametisoleva koosseisu tasu ja töötulu piirangutega tegelemise Riigikogu sama koosseisu otsustuspädevuses. Samuti leiab ta, et esiteks on selle seisukoha aluseks keelelised argumendid. Riigikogu liikme palk on kindlasti tasu põhiseaduse § 75 mõttes. Väljend "muutmine" antud juhul tähendab nii tavatähenduses kui senises riigipraktikas tasu suurendamist, vähendamist kui ka tasu arvutamise korra muutmist. Ta märgib, et kui Põhiseaduse Assamblee oleks soovinud keelata ainult näiteks tasu suurendamise või vähendamise, siis ilmselt oleks ta selle sätte ka teisiti võinud sõnastada.
Teiseks tuleb tema arvates vaadelda, mis on selle sätte mõte ja eesmärk. Kindlasti on sellega hõlmatud mitmes arvamusavalduses väljendatud seisukoht, et Riigikogu liikmed ei saa ega ei tohi luua endale soodsamat olukorda ja suurendada omaenda töötasu. Kuid ta leiab, et põhiseaduse selle paragrahvi mõte väljendub kindlasti ka järgmistes olukordades. Esiteks on tahetud luua olukord, kus Eesti Vabariigis ei oleks sellist põhiseaduslikku institutsiooni, kes ise endale tasu määrab või üldse ise enda palga küsimusega tegeleks. Teiseks tahetakse kaitsta Riigikogu väljastpoolt ja Riigikogu enda seest lähtuva võimaliku populistliku surve eest, mis sunniks Riigikogu tegelema muude riiklikult oluliste küsimuste asemel iseenda palga küsimustega. Kolmandaks tahetakse kaitsta parlamendi vähemusjõude enamuse otsustuse eest. Ja neljandaks toob ta esile demokraatlikust riigikorraldusest tuleneva põhimõtte, et kui Riigikogu valitud kogu on ametisse astunud, siis ei tohi Riigikogu põhimõtteliselt muuta Riigikogu mandaadi muutmise tingimusi. Siia kuuluvad nii rahalise poolega seonduvad tingimused kui ka võimalused osaleda Riigikogu tegevuses ja Riigikogu otsustusprotsessis. Aaro Mõttus leiab veel, et küsimus ei ole selles, kas see eelnõu on mõistlik, vaid selles, et seaduse vastuvõtmisega rikutaks sisuliselt põhiseaduse §-s 75 sätestatud keeldu. Sellisel juhul võib olla tegemist pretsedendiga, mis avab tee ka tulevastele põhiseaduse mõtet moonutavatele aktsioonidele.
Edasi anti arvamuse avaldamiseks sõna doktor Ülle Madisele. Tema isiklik seisukoht on selline, et sätte tõlgendamisel ei saa tänapäeval lähtuda ühestainsast argumendist. Tõlgendusargumendid käivad käsikäes, see on ühtne tervik ja alati tuleb lähtuda eesmärgikesksest tõlgendusest, kui tõlgendusmeetodite vahel on konflikt. Ta nõustub, et põhiseaduse § 75 peamine eesmärk on see, et Riigikogu liikmetel ei oleks võimalik riigi raha arvel rikastuda, ja selleks on Riigikogu liikmetel iseenda palga suurendamise keelamine täiesti mõistlik. Ta nendib siiski, et samas tema arusaamist mööda keelab põhiseaduse § 75 ka muuta muu töötulu saamise piiranguid ehk siis kehtestab piirangud tegelda isikliku äriga, saada tulu kuskilt mujalt. See viitab eesmärgile käsitleda Riigikogu liikmete palga ja muude töötulude piiranguid tervikuna. Ta märgib, et välja on tulnud vajadus Riigikogu liikmete palku ja ametihüvesid süsteemselt korrigeerida, lähtudes Eesti muutunud majandusolukorrast, aga ka Riigikogu liikmete ning Riigikogu kui terviku autoriteedi huvidest. Ülle Madise märgib ka, et on võimalik pidada põhiseaduse § 75 üheks eesmärgiks seda, et Riigikogu liikmetele on antud tagatis nende palgasüsteemi säilimise kohta. Tema arvates ei ole ühtegi kaalukat alust, millest lähtudes ühte või teist eesmärki teistele eesmärkidele eelistada. Kõik need nimetatud eesmärgid on mõeldavad.
Samas uurisime Ülle Madise eestvõttel ka teiste riikide põhiseadusi. Sellist sätet, nagu on meie põhiseaduse § 75, päris mitmetes riigi teatajates, mida me vaatasime – Ungari, Soome, Läti ja vist olid veel mõned –, ei olnud. Lõpuks ta aga märkis, et kui Riigikogu otsustab selle eelnõu puhul eelistada põhiseaduse eesmärgikeskset tõlgendust, seega et Riigikogu liikme tasu tohib sama koosseisu jaoks muuta, siis võib kohus selle õigusteaduslikult aktsepteeritavate argumentidega ümber lükata.
Peale küsimuste ja arvamuste vahetamist andsime sõna Riigikohtu esimehele Märt Raskile, kes märkis lühidalt, et kuna ei ole välistatud, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või Riigikohtu üldkogu peab selles osas kunagi otsust kirjutama hakkama, siis ta ei analüüsi põhiseaduse § 75. Küll aga on Riigikohus endiselt seisukohal, et kõik põhiseaduse normid kehtivad ja neid tuleb teleoloogiliselt tõlgendada, leida nende normide eesmärgid ja omavaheline seos. Selline on olnud Riigikohtu järjekindel praktika.
Oma arvamusi avaldasid ka komisjoni liikmed. Märgiti, et komisjoni liikmed peaksid ennekõike järgima põhiseadust. Avaldati arvamust, et põhiseaduse § 75 üks eesmärk on kahtlemata tagada ametisoleva Riigikogu koosseisu stabiilsus ja tagada Riigikogu vähemuse kaitse Riigikogu enamuse ees. Olid seisukohad, et küsimus ei ole mitte Riigikogu liikmete palkades, vaid selles, kas põhiseaduse sätetega võib manipuleerida või mitte. Võib-olla oleks õigem minna eelnõuga edasi ja kuna on välja käidud väga erinevaid seisukohti ja ka juriidilisi argumente, siis tuleks minna eelnõuga lõpuni ja viimase instantsi tõde otsida Riigikohtu lahendist selles küsimuses. Märgiti ka, et tõepoolest on kaalukaid argumente, mis kõnelevad eelnõu põhiseadusele vastavuse poolt, kuid on ka vastupidiseid seisukohti. Siin tuleks eristada poliitilist ja juriidilist diskussiooni. Oli komisjoni liikmeid, kes pidasid ülekaalukamaks argumente, mis toetavad eelnõu edasist menetlemist ja seda, et eelnõu ei ole vastuolus põhiseadusega.
Head kolleegid! Nende väga erinevate tõdemuste lõppsummana arutelu põhiseaduskomisjonis 25. septembril lõpetati ja viidi läbi hääletus. Häältega poolt 5, vastu 3, erapooletuid 0, 1 kolleeg ei hääletanud otsustas komisjon esiteks tuua eelnõu täna siia Riigikogu saali esimesele lugemisele ja teiseks teha teile, head kolleegid, ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute põhiseaduskomisjoni esitamise tähtaeg on kümme tööpäeva: 21. oktoober kell 18. Aitäh, et ära kuulasite!