Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kolmanda töönädala esmaspäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja Aivar Rahno!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna Riigikogu otsuse "Riigi 2007. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Valitsus algatab rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon on otsustanud reageerida avalikkuse survele ja algatab täna seaduseelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmiseks. Eelnõu ülesanne on edendada demokraatiat ning suurendada valijate antud häälte osatähtsust Euroopa Parlamendi valimise tulemuste kindlakstegemisel Eestis. Selleks soovib põhiseaduskomisjon valimistel üle minna erakondade avatud nimekirjadele, mis peaks tähendama, et pärast valimist reastatakse kandidaadid erakondade nimekirjas ümber vastavalt valijate antud häälte arvule. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu kuue liikme nimel annan üle arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Ta on meie ees esinedes korduvalt kinnitanud, et põlevkivikavast keskkonnaministri initsiatiivil väljavisatud meetmed, mis oleksid võinud sundida põlevkivi kasutamist muutma efektiivsemaks, praegu kasutusel olevaid vanu tehnoloogiaid muutma uuemaks, efektiivsemaks, paremaks, keskkonnahoidlikumaks, on välja visatud sellepärast, et need võetakse arvesse, töötades energiakavadega, töötades elektrimajanduse arengukava ja energiamajanduse arengukavaga. Tänaseks on selgunud, et neid meetmeid ei ole nendesse kavadesse mitte võetud. Selle kohta meie arupärimine ongi. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud proua eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Eestimaa Rahvaliidu neli liiget esitavad arupärimise majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab maakondlike bussiliinide tulevikku. Arupärijaid teeb murelikuks ühistranspordi hääbumine maapiirkondades. Valdkonna eest vastutav Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole suutnud tagada vajalikus mahus toetusi ühistranspordi normaalseks toimimiseks. Maavalitsused ei tea senini, milliste summadega tuleb riigihangete puhul arvestada jne. Arupärijatel on kuus küsimust. Alla on kirjutanud neli Riigikogu liiget.

Aitäh! Palun, kolleeg Väino Linde!

Auväärt Riigikogu! Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Annan üle täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu. Eelnõu reguleerib Riigikogu liikmele palga maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Eelnõu algatamise ajendiks, head kolleegid, on põhiseaduskomisjoni soov eraldada Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu 296 reguleerimisalast Riigikogu liikmete palga temaatika. Seda põhjusel, et peame otstarbekaks kanaliseerida tekkinud põhiseaduslik dispuut põhiseaduse § 75 tõlgenduse üle ainult ühe konkreetse eelnõu piiridesse. Aitäh teile!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli eelnõu. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse nõuetele, siis otsustame eelnõude menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Samuti olen vastu võtnud kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad kodu‑ ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Teated. Riigikogu esimees on edastanud kümne Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Maret Maripuule.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse täna esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi "Eurofonde käsitlevate õigus‑ ja haldusnormide kooskõlastamise kohta" muutmise eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning eelnõu kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 25. september kell 16.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse täna esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "E-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamine" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning teatise kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 9. oktoober kell 16.
Kolmapäeval, s.a 24. septembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja minister Urve Palo.
Palun, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Lugupeetud kolleegid! Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Selle nädala päevakord on teil laudadel.
Panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuid oli 1. Nädala päevakord on kinnitatud.

Head kolleegid! Kuna tänaseks arupärimistele vastamist kokku lepitud ei ole, siis palun pärast haamrilööki registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis! Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Neljapäevasel istungil nappis aega ja fraktsioonide läbirääkimised inimarengu aruande arutelul jäid ära. Siinkohal tahan teatavaks teha Rahvaliidu seisukoha.
Alustuseks tahan ma tänada inimarengu aruande koostajaid põhjaliku analüüsi eest. Tunnistada tuleb, et president Arnold Rüütli algatatud Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, mis tänu tänase presidendi toetusele on saanud hoogu juurde, nüüdne Eesti Koostöö Kogu on teinud ära tubli töö ja andnud nii Riigikogule kui ka Eesti rahvale sisuka ja väga põhjaliku ülevaate Eesti ühiskonna arengutest. Järjest enam tuleb ka Riigikogul võtta avalike arutelude korraldamise roll, kaasates just kodanikuühendusi, teadlasi, eksperte ning erinevaid praktikuid. Parlamendi mainet ja usaldusväärsust saame tõsta just avalikkusega pidevalt diskussioonis olles. Riigikogu fookus peaks olema suunatud põhiseaduses sätestatud sotsiaalse õigusriigi ja heaoluühiskonna ehitamisele. Me võiksime vabalt nimetada sellist ühiskonda hoolivaks Eestiks, kohaks, kus väärtustatakse inimest, tööd ja haridust. Tuleb möönda, et mitmete probleemide lahendamiseks ei ole tarvis teravaid eelarvedebatte ega maksude tõstmist, vaid eri sektorite mõistlikku ja sisukat omavahelist koostööd. Eesti ühiskond vajab kindlat tulevikuvisiooni, mis annab eesoleva suhtes uut hingust ja kindlustunnet. Eesti rahva valitav parlament võiks olla selline arutelu koht, eelnevalt võiksid aga toimuda põhjalikud avalikud diskussioonid Eestimaa eri paikades. Loomulikult peaksid kõik Riigikogu komisjonid tegelema tulevikku suunatud arutelude algatamisega. Aktiivses kodanikuühiskonnas peitub suur potentsiaal. Kindlasti tuleb soodustada demokraatia tugevdamist ja aktiivse kodanikuühiskonna kujundamist, sest arenevas koostöökeskkonnas on väljakutsetele vastuste andmine lihtsam ja kergem. Vabaühenduste kaasamine riigi‑ ja kohalikku valitsemisse, teatud teenuste üleandmine kodanikuühendustele, ühenduste rahaline toetamine nii riigieelarvest kui ka kohalikest eelarvetest, aktiivsete inimeste tunnustamine – need ei ole väga keerulised sammud ega otsused.
Me peame seisma tugeva riigi eest. Riik peab olema tugev, et rahvas saaks teda usaldada. Tugev riik ei seisne kindlasti mitte eelarve suuruses või teenuste ja asutuste hulgas. Tähtis on see, et iga inimene, kes selle riigi seadusi ja elukorraldust järgib, tunneb ka riigi tuge. Õhukeseks hööveldatud riik aga kahjuks seda ei paku. Omariiklus ei ole pelgalt majandusliku efektiivsuse, vaid ka rahulolu ja usalduse küsimus. Rahvast hästi teenivad omavalitsus‑ ja riigiasutused ning demokraatlikud ja debatti toetavad erakonnad kuuluvad kindlasti selle juurde. Peame kriitiliselt hindama oma koolisüsteemi, õpetuse kvaliteeti, õpetajate palgataset, õppurite sotsiaalseid tagatisi. Väikerahvana ei ole me nii rikkad, et võiksime lubada endale sellist inimeste raiskamist: koolist väljalangevaid õppureid, madalapalgalisi motiveerimata haridustöötajaid jne. Hoiduda tuleks ka väidetest, et haridus on pelgalt isiklik investeering. Vaadake, investeeringul on tasuvusaeg, ent haridusele silti "Parim enne" või "Kõlblik kuni" külge panna ei saa. Tuleb tunnistada selle ühiskondlikku mõõdet ja mõju, riigi panus haridusse peab suurenema ja seda eriti keerulistel aegadel.
Lõpetuseks. Inimarengu aruanne osutab mitmele valusale probleemile Eesti ühiskonnas. Aeg-ajalt tundub, et mõned poliitikud suhtuvad teadlaste tööde tulemustesse teatud eelarvamusega ja selle asemel, et tegelda probleemide sisulise lahendamisega, peidavad pea liiva alla ning üritavad näidata olukorda ilusamana, kui see tegelikult on. Kurva näitena saab välja tuua kas või "Säästev Eesti 21" saatuse. Selline enesepettus ei aita olukorda parandada. Ka inimarengu aruandes kajastatud probleemid vajavad riigijuhtide senisest tõsisemat tähelepanu. Tänase arutelu koht peaks olema ka see, et lepitakse kokku nendes tegevustes ja ressurssides, mida on vaja selleks, et Eesti rahvas püsiks, nii nagu on kokku lepitud riigikaitsesse investeeritav 2% SKT‑st, ja edaspidi seda ühiskondlikku kokkulepet päevapoliitikas lihtsalt ei kasutataks. Ainult hooliv ja turvaline keskkond loob eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks inimarenguks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Ka mina võtan sõna Eesti inimarengu aruande teemal, seda sel lihtsal põhjusel, et tollel neljapäevasel päeval ei jätkunud selleks lihtsalt aega.
Ülevaatlik tekst, mis osutab eri seostele ja suhetele, on kindlasti hea abimaterjal näitamaks, millises kohas me paikneme. Samas, inimarengu aruannete tegemine on tavaks ikkagi tõepoolest arengumaades. Me võiksime püüda tulevikus (ilmselt on see seda teinud sihtasutusele heaks nõuandeks) keskenduda põhjuste ja tagajärgede seoste selgemale väljatoomisele, mis igal juhul oleks riigielule abiks. Tehtud eeltöö ja kogemus on selles osas vaieldamatult märkimisväärne. Kasutatakse ilmselt parimat n‑ö sotsiaaluuringute aparatuuri, mis meil kätte saada on.
Siiski, siiski! Peab ütlema, et on väikesed tõrvatilgad selles suurepärases meepotis, mis meile esitatud on. Selleks on nimelt paljude uuringute või küsitluste teaduslikkus kui selline. Üks asi, mida ma olen ka varem avalikult kritiseerinud, vajab siinkohal väljatoomist. See on nimelt see, mis puudutab eestlaste ja venelaste omavahelisi suhteid. Sellest uuringust nimelt järeldub, et eestlased olla venelaste suhtes kuidagi kurjemad või vähem tolerantsed kui venelased eestlaste suhtes. Selle või lähedaste väidete kinnituseks on tehtud koguni uuring küsitluse näol. Paraku on küsitluses küsitud venelaste käest näiteks seda, kas nad soovivad elada eestlastega ühes majas, olla eestlastega sama huviklubi liige või töötada kollektiivis, kus ülemus on eestlane, olla näiteks eestikeelse arsti patsient jne. Sama asja on küsitud eestlaste käest venelaste kohta ja järeldatud on, et venelased on eestlaste suhtes tolerantsemad kui eestlased venelaste suhtes. Kahjuks on selle uurimuse puhul kahe silma vahele jäetud üks oluline asjaolu. Nimelt, kui me vaatame seda, kui paljud eestlased ja kui paljud venelased elavad omaette majas, siis näeme, et eestlastel on üldse kalduvus väiksemale kollektiivsusele kui venelastel, ja see tagasihoidlik asjaolu on selles uurimuses tähelepanuta jäänud. Samuti ei ole keegi selleks, et mõõtmise nullpunkti kindlaks teha, küsinud eestlase käest, kas ta üldse tahab, et tal ülemus on, või kas ta üldse tahab arsti juures käia. Selliseid näpuvigu, millest on tehtud küllaltki grandioosseid ja olulisi järeldusi, eelkõige rahvussuhete kohta, võib sellest uurimusest leida veelgi. Siit minu isiklik soovitus nende uuringute puhul tuleviku jaoks. Ma saan aru, et uuringu tegemise hetkel oli ehk niisugust teatavat eestlase süüd kuidagi mõistlik (kas nüüd mõistlik, aga põhjendatud) näidata, kuid kui eri uuringud, eriti sellised grandioossed, mida esitatakse Riigikogule oluliste seisukohtade võtmiseks, sisaldavad selliseid elementaarseid teadusliku mõõtmise ja maailmapildiga mitte kooskõlas olevaid näpuvigu, varjutab see paratamatult kogu teemat üleüldiselt, nagu ka sotsiaaluuringuid kui selliseid. Ka sotsiaaluuringutes, olen veendunud, saab olla täpne. Neid seoseid saab luua oluliselt täpsemalt ja vastutustundlikumalt, ilma et oleks vaja tekitada sellist mõnevõrra kohatut ja asjassepuutumatut müra. Pealegi teame, et mõju ja vastasmõju peavad olema tasakaalus. Kui tõepoolest on selline lugu, et eestlased on venelaste suhtes kuidagi vähem tolerantsed kui vastupidi, siis me peaksime ju mingisuguseid muutusi nägema, kas mingeid migratsioonimuutusi või muid selliseid, aga see ei olnud tänase jutuajamise mõte. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.18.