Austatud Riigikogu! Alustame 17. septembri infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 39 Riigikogu liiget, puudub 62. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Ivari Padar ja välisminister Urmas Paet.
Asume registreeritud küsimuste juurde. Esimese küsimuse on esitanud Riigikogu liige Toomas Varek, sellele vastab valitsusliige Andrus Ansip ja teemaks on majanduslik olukord Eestis. Toomas Varek, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Viimase minuti 2009. aasta riigieelarvega on tänane seis küllaltki kurb. On halvemaid aegu ja on paremaid aegu. Õnneks on parematel aegadel kogutud teatud reservid. Selle aasta 28. augustil ütlesite valitsuse pressikonverentsil, et riik selleks reserve kogubki, et neid kehvematel aegadel käiku lasta. Tulude vähenemine ohustab Euroopa Liidu investeeringutoetuste rakendamist. Olete ka öelnud, et kui satub ohtu Euroopa toetusfondide raha kasutamine, siis tuleb kasutusele võtta reservid. Kahjuks puudub nii avalikkusel kui ka Riigikogul ülevaade, kui palju ja milliseid reserve Eesti riigil on ning kuidas on nende olukord viimase kahe aasta jooksul muutunud. Palun teil täpsustada, millistesse reservidesse ja kui palju on riigil kogutud raha ja kui suur on olnud selle tootlikkus.
Aitäh! Hea küsija! Kindlasti ei saa nõustuda teie väitega, et riigi tulud järgmisel aastal kahanevad. Otse vastupidi, tulud kasvavad ja tulud kasvavad küllalt kiiresti. Kuid eelkõige on see tulude kasv seotud kahe allikaga. Kõigepealt kasvavad väga oluliselt eraldised Euroopa Liidu fondidest, järgmise aasta eelarve eelnõu järgi on ette nähtud kulutada Euroopa Liidu vahendeid 12 miljardi krooni ulatuses. Seda on 5,5 miljardit krooni enam kui sel aastal. Teine suur eelarve kasvu allikas on sotsiaalmaks, mis ka järgmisel aastal prognooside järgi kasvab umbes 10%. Seega, eelarve tulud järgmisel aastal kasvavad, kuid eelarve tulude struktuur on oluliselt muutunud võrreldes möödunud aastaga või varasemate aastatega. Vaba raha, mida Riigikogu ja valitsus saab kasutada vastavalt tänastele vajadustele, on eelarvesse jäänud järele suhteliselt vähe. Kunagi on olnud tark Riigikogu koosseis, kes on otsustanud, kuhu mingisugused maksutulud tuleb kulutada, ja see otsus on langetatud veel enne seda, kui need tulud jõuavad riigikassasse. Reserve oli 2007. aasta lõpu seisuga valitsussektoril suurusjärgus 32 miljardit krooni. Põhiliselt ongi see valitsuse käes olevate vahendite summa, lisaks sellele on veel haigekassa ja töötukassa.
Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Toomas Varek, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Rõõm oli kuulda, et Vabariigi Valitsusel on reservides 32 miljardit krooni. Kuid siit mu teine küsimus. Te ütlesite, et seda raha saab valitsus kasutada, aga niipalju, kui mina aru saan, kogu seda summat valitsuse käsutuses ei ole. Kui palju on valitsusel sellest 32 miljardist võimalik ära kasutada?
Valitsus ei kavatse ilma Riigikoguta kasutada mitte ühtegi senti nendest reservidest. Kuid nagu ka teie, hea küsija, mäletate, otsustas Riigikogu suurendada kassareservi 1,5 miljardist kroonist 3 miljardi kroonini. Õigusliku raamistiku mõttes kõige kergemini kasutatav ongi seesama kassareserv – 3 miljardit krooni. Lisaks sellele on praegu täiesti jaotamata möödunudaastasest ülelaekumisest 4 miljardit krooni. Ka selle summa kasutamine on eelkõige Riigikogu otsustada. Väga paljud reservid on kitsa sihtotstarbega. Mina isiklikult ei läheks ühegi sellise reservi kasutamise teele väga kergekäeliselt. Nagu ma juba ütlesin, eelarve tulud järgmisel aastal kasvavad ja kasvavad väga kiiresti, eelkõige just Euroopa Liidu vahendite tõttu. Samas on tööpuudus meil praegu läbi aegade kõige madalamal tasemel, Eurostati järgi 4,0%. Aga me mäletame, et aastal 2000 oli tööpuudus üle 14%. Me teame, et meil on praegu ehitusmull lõhkenud, mull kinnisvarasektoris on lõhkenud. Ehitajaid on meil kaks korda rohkem kui 2005. aastal. Ei ole raske prognoosida, et need, kes endale sellest sektorist peavad uue töökoha leidma, peavad kiirustama ja kõik ilmselt kohe uut tööd ei leia, seega, tööpuudus suure tõenäosusega Eestis kasvab ja reserve läheb meil siis vaja, kui tööpuudus on kasvanud.
Nüüd seitse kohapeal registreeritud küsimust. Marika Tuus, palun!
Aitäh! Austatud peaminister! Käibemaksuerisuste kaotamine ja vähendamine on selle valitsuse meelest justkui väga mõistlik tegu. Ometi rakendatakse Euroopas 17 kauba‑ ja teenusegrupile madalamat või koguni 0‑maksumäära. Seda kasutavad peaaegu kõik riigid, välja arvatud võib-olla Taani, mõningate erisustega. Sealhulgas rõhutan ma eriti ikkagi toidukauba ja hambaravi madalamat määra. Meie, vastupidi, tõstame ravimite käibemaksu määra, kusjuures riik kompenseerib seda meil üsna vähe, inimeste omaosalus on umbes 46%, Euroopas on siin keskmiselt 7% ja näiteks Lätis on ravimite käibemaksu määr 5%, Leedus lausa 0, meie aga tõstame.
Palun küsimust!
Öelge, palun, miks me tahame halvendada krooniliste haigete ja haigete seisundit! Oleme suremuse poolest ju nagunii Euroopas koos Rumeeniaga esimesed.
Aitäh! Mul on hea meel, et te olete tutvunud erinevate maksusüsteemidega ja käibemaksukorraldusega eri riikides. Ka põgus pilk nendele maksusüsteemidele ütleb seda, et mõnes riigis ei anta sotsiaalabi käibemaksumäärade kaudu, neid alandades või siis mõnel pool ka tõstes ja sealt lisavahendeid saades selleks, et sotsiaalabikulutusi suurendada, mõnes riigis aga tegelikult korraldatakse majanduses väga palju just erinevate käibemaksumäärade kaudu. Ükski Euroopa Liidus kasutusel olev maksusüsteem ei kopeeri seda maksusüsteemi, mis meil Eestis on, ja ega neid teisi, omavahel väga sarnaseid maksusüsteeme ka ülearu palju ei ole. Ühendkuningriigis näiteks on väga palju väga erinevaid käibemaksumäärasid ja käibemaksumäärade erinevuse kaudu tehakse selles riigis poliitikat. Ma arvan, et meil ei ole praegu mitte mingisugust põhjust oma lihtsast, selgest ja läbipaistvast maksusüsteemist loobuda ja võtta kasutusele mingid muud mudelid. Nüüd alandatud käibemaksumääradest või sooduskäibemaksumääradest. Selleks, et kellelegi kõigi maksumaksjate arvel soodustusi teha, peab olema väga selge põhjendus. Just nii tulebki seda võtta, nagu see nimetus ütleb: see on soodustus, sooduskäibemaksumäärad. Kogu see raha tuleb sinna sektorisse teiste maksumaksjate arvel. Kinnitusi selle kohta, et soodustatud käibemaksumäär mõjub lõpptarbijale hinna kaudu soodsalt, maailmast väga palju ei leia. Eesti‑suguse väikese turu puhul on ütlematagi selge, et sellest võidab ainult kaupmees, kui mõnele kaubale veel sooduskäibemaksumäär kehtestada.
Arvo Sarapuu, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Te räägite viimasel ajal väga palju reservidest, kuid kahjuks peab ütlema, et nii avalikkusel kui ka Riigikogu liikmetel puudub väga selge ülevaade reservidest Eesti riigis, kui palju neid on ja kuidas on nende olukord kahel viimasel aastal muutunud. Ma võtan näiteks ette aruande stabiliseerimisreservi kohta ja korra vaatan neid andmeid, mis ma olen Rahandusministeeriumist saanud. Näiteks, 2008. aasta teise kvartali tulusus on stabiliseerimisreservil, mida on 6,6 miljardit, olnud –4,81. Kogu aasta tulusus on 1%, natuke rohkem. Kui ma vaatan seda portfelli, siis, uskuge või mitte, ma võiksin teile lugeda siit ette ...
Palun küsimust!
... protsente: –10, –16. Minu küsimus on sellega seotud. Kas te olete kursis stabiliseerimisreservi tegeliku olukorra ja muutustega?
Aitäh! Otse loomulikult. Stabiliseerimisreserv on üks osa ja ütleme otse, suhteliselt väikene osa riigi kõikidest reservidest. Mul ei ole kahjuks kaasas materjale, kus oleks pikemalt tagasi ulatuv aegrida, kuid ma võin teile öelda, et 2006. aastal moodustasid valitsussektori reservid 25,9 miljardit krooni ja 2007. aastal 32,6 miljardit krooni. Stabiliseerimisreservist on võimalik kõigil Riigikogu liikmetel ja kõigil Eestimaa elanikel väga kergesti ülevaadet saada. Selleks tuleb külastada Rahandusministeeriumi kodulehekülge. Valitsus saab ülevaate stabiliseerimisreservi seisust vähemalt kord poolaasta jooksul ja nendest ülevaadetest tehakse ka kokkuvõte valitsuse pressikonverentsidel. Kindlasti ei ole stabiliseerimisreservi kõige suurem eesmärk võimalikult rohke tulu teenimine. Reserv on paigutatud väga konservatiivselt ja reserv ei ole kindlasti mõeldud selleks, et suuri kasumimarginaale kuskil kasiinodes taga ajada. Stabiliseerimisreservi tuleb vaadelda kui kindlustuspoliisi. Kui läheb halvasti, siis katab kahjud kindlustus. Kui inimene kindlustab oma auto või maja, siis ta ei saa ju olla aasta lõpus õnnetu, et kahjuks ei juhtunudki avariid või kahjuks maja ei põlenudki maha ja kindlustamine oli täiesti ilmaasjata. See suhteliselt väike kasumimarginaal nendel finantspaigutustel on kindlasti õigustatud sellega, et need vahendid on paigutatud väga stabiilsetesse kohtadesse.
Mailis Reps, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Hea on kuulda, et meie riigi järgmise aasta eelarves on arvestatud tulude olulise kasvuga. Kahjuks peame lähtuma mitte eelarve mustandist või eelnõust, vaid meedia vahendusel antud informatsioonist. Osa sellest infost on see, et olete kavandanud järgmise aasta tulude paketti lastetoetused, mis väidetavalt ära kaovad. Samal ajal olete te ka meedia vahendusel selgitanud, et te olete veendunud, et neli viiendikku lastest seda ei vaja. Kas te võiksite anda Riigikogule täpsemat infot, millisest statistikast teie lähtute? Meie loeme inimarengu aruannet ja teisi dokumente, kus räägitakse väga suurest protsendist lastest, kes on vaesuses. Võib-olla on teil mingi muu statistika? Me heameelega tutvuksime ka sellega.
Aitäh! Hea küsija! Kui te oleksite olnud esmaspäeval siin saalis, siis te teaksite, et lastetoetustest ei rääkinud ma mitte meediale, vaid rääkisin auväärt Riigikogule. Siis te oleksite teadnud ka seda, et minul ei ole kunagi olnud mingisugust kava lastetoetusi ära võtta. Siin Riigikogus – te võite seda stenogrammist kontrollida – ütlesin mina, et me kasutame neid nappe kroone, mida me maksumaksjatelt õhukese riigi tingimustes – teie termin! – kokku kogume, väga ebaefektiivselt. Me maksame lastetoetusi aastas 700 miljoni krooni ulatuses, me maksame igale lapsele 300 krooni kuus, samas teame, et 20% laste jaoks, kes elavad puuduses, ei ole sellest 300 kroonist suurt abi. Nad vajaksid märksa suuremat summat. Ka seda ütlesin ma siin Riigikogus, kus kahjuks teid ei olnud sel ajal, kui ma seda ütlesin. Minusugustele, kelle palk on teatavasti küllalt suur, ei ole sellest 300 kroonist väga suurt abi. Meie laste kasvatamisele see täiendav 300 krooni olulisel määral kaasa ei aita. Ehk ma väidan, et sotsiaalselt oleks õiglane, kui 20% lastest saaks märksa enamal määral kõigi maksumaksjate poolt toetatud ja need 80%, kes seda toetust sel määral ei vaja, ei peaks seda 300 krooni saama. Kui me jääme selle 300 krooni juurde, siis me tegelikult ütleme avalikkusele, et see 300 krooni ei kasva mitte kunagi.
Tarmo Mänd, palun! Klahvile "Sõna"! Läheb üks hetk aega, ärge enne küsimust esitage, palun! See on stenogrammi huvides. Nüüd on mikrofon olemas. Palun, Tarmo Mänd!
Tänan, härra juhataja! Härra peaminister! Te ei ole väsinud kordamast seda, et meie riigi majanduslanguse kõik põhjused peituvad maailma majanduses. Ma küll julgen väita, et kaks otsust, mida valitsus on teinud ebapädevalt, nimelt, et ennaktempos kehtestada aktsiisid kaks aastat varem ja elektri puhul kolm korda kõrgemad, on olnud otsused, mis on meie ettevõtjad läänes seadnud löögi alla, ja pronksiöö on jätnud kustumatu jälje meie ettevõtjate tegevusele idaturul. See on teatud määral viinud meie majanduse isolatsiooni, nüüd me püüaksime nagu kõike üles ehitada sisetarbimisele. See on ebareaalne tee. Ka veel täna jätkub valitsuse püüd tarbimismakse suurendada, mis on iseenesest hukatuslik.
Hea ametikaaslane, palun küsimust!
Kas te olete mõelnud, et on aeg tunnistada oma vigu ja püüda midagi parandada või anda kellelegi teisele võimalus seda teha?
Aitäh! Kindlasti ei ole valetada ilus ja ei ole mõtet mulle inkrimineerida põhjuste otsimist maailma majandusest. See on teie väide ja mitte minu väide. Eestis on lõhkenud kinnisvaramull. Ma arvan, et isegi teie ei vaidle sellele faktile vastu. Kas kinnisvaramulli lõhkemist nähti ette? Jah, nähti. Mina näiteks nägin kolm aastat tagasi seda ette ja hoiatasin ka Eesti avalikkust. Aga ma ei osanud ette näha lõhkemise aega ja ma arvan, et ükski ekspert ei oska täpselt ette näha seda, millal mingid sündmused juhtuvad. Tegelikult on selles ka suur õnn, sest kui keegi seda oskaks ette näha, siis oleks kogu maailma raha koondunud selle kõige targema inimese taskusse. Õnneks on nüüd võimalusi kõigil teistelgi, ka teil ja minul. Kinnisvaramull on lõhkenud. Millel see kinnisvaramull püsis? See püsis suurel laenukasvul. Kui meil möödunud aasta jooksul eraettevõtete ja eraisikute laenumaht kasvas umbes 60 miljardit krooni, siis sel aastal me ei tea täpselt, kui palju see laenumaht kasvab, aga ta kasvab kindlasti, mingit kahanemist ei ole. Ta kasvab umbes 20 miljardit krooni. On oluline vahe, kas kasv on 60 miljardit krooni aastas või 20 miljardit krooni aastas, sealt tuleb see füüsiline mõju meie majandusele. Vene turust. Eksivad need, kes väidavad, et Vene suunal on ärid kuidagi ikaldunud. Vastupidi, viimase aasta jooksul on Eesti eksport Venemaale kasvanud märgatavalt kiiremini kui Eesti eksport Euroopa Liitu.
Austatud peaminister! Ettenähtud aeg on läbi. Lembit Kaljuvee, palun!
Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Minu küsimus on ühtpidi üldine, teistpidi põhimõtteline. Eelmisel nädalal kirjutasid ajalehed, et Eesti on nagu pisike tige herilasriik. Ma olen tegelnud mesindusega ja mõtlesin, kas Eesti juhid ei peaks sellises olukorras, sellises majanduslikus ja geopoliitilises olukorras olema nagu töömesilased, kes hoolitsevad järeltulevate põlvede eest.
Aitäh! Mul on hea meel, et te andsite mulle võimaluse jätkata vastamist eelmisele küsimusele, sest see herilasekontekst on jälle kord seotud Venemaa suunaga. Eesti eksport Venemaale on viimase aasta jooksul väga kiiresti kasvanud. Venemaa-ekspordi osatähtsus Eesti majanduses moodustab 8,8%. Lätil on see üle 9%, Soomel 10,2% ehk kolm riiki on täiesti sama tasemega. Samas, eeskuju me peaksime võtma Leedust, sest Leedu Venemaa-ekspordi osatähtsus on 14,1% kogu Leedu ekspordist. Seega, need, kes tahavad poliitiliste suhete ja majandussuhete vahel väga tugevat korrelatsiooni leida, peaksid vaatama eelkõige Leedu poole, mitte meie põhjanaabrite poole. Suhetest Venemaaga veel. Aasta otsa on lehed kirjutanud sellest, kuidas Venemaalt Eestisse enam turiste ei tule. Jah, muutused on toimunud, kuid need muutused on toimunud hoopis teistsuguses suunas, kui siiani kogu aeg räägitud on. Viimase aasta jooksul (ma küll ei ütleks, et tänu pronkssõdurile) on Venemaalt Eestisse tulnud turistide arv kolmandiku võrra kasvanud. Ehk kui tõmbame selle pronkssõduri jälle piiriks, siis enne pronkssõdurit oli 51% Eestisse tulnud turistidest pärit Soomest, teisel kohal oli Rootsi ja kolmandat kuni seitsmendat kohta jagas viieline grupp: Läti, Ühendkuningriik, Saksamaa, Norra ja Venemaa. Viimase aasta jooksul on Venemaa sellest grupist kolmandiku jagu välja kasvanud ja võtnud Eestit külastavate turistide osatähtsuse poolest selgelt kolmanda positsiooni. Nii et need, kes väidavad, et majandussuhted Venemaaga on halvenenud, ei tunne fakte.
Olga Sõtnik, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Kuigi eelnevalt on kolleegid minu küsimuse juba peaaegu ära küsinud, ma siiski küsin, kuna ma olen ennast registreerinud. Mina väidan samuti, et üks põhjus, miks meie riigi majanduslik olukord on nii halb, nagu ta praegu on, seisneb just neis 2007. aasta 26. aprilli sündmustes ja valesti tehtud otsustes. Muidugi, fantaseerimine meid ei aita ja see oletamine, et mis juhtuks, kui oleks teistmoodi käitutud, ka ei aita. Aga ma siiski küsin: kas te oleksite 26. aprillil käitunud teistmoodi, kui te oleksite teadnud, milliseid tagajärgi need otsused endaga kaasa toovad?
Aitäh! Need otsused, mis langetati möödunud aastal, olid õiged otsused ja ka tänaste teadmistega mina neid otsuseid kindlasti ei muudaks. Mitmed järgnevad sündmused on kinnitanud toonaste otsuste õigsust. Kuid ma arvan, et kõigil nendel inimestel, kes on rääkinud nendest nn tagajärgedest, on täna põhjust häbeneda, häbeneda oma lausvalede pärast. Ma rääkisin teile ekspordist, ma rääkisin teile turistidest. Võime rääkida ka transiidist, mis mõne inimese väitel ei läbi enam Eestit seetõttu, et meil oli pronkssõdur. Miks siis ehitatakse Ust-Lugat ja Primorskit? Miks investeeritakse sinna kümneid miljardeid? Millega põhjendada seda, et näiteks teises kvartalis on Vene transiidi mahud läbi Ventspilsi sadama vähenenud 19%, kaubakäive selles sadamas on langenud alla 2002. aasta taset? Läti Statistikaameti kodulehekülg lihtsalt rohkem neid numbreid ei näita. Tasuks ikkagi kuulata ka seda, mida naaberriigi juhid räägivad, mida rääkis president Putin, mida räägib peaminister Putin, mida räägib asepeaminister Ivanov, mida räägib transpordiminister Levitin. Nad on kogu aeg ühemõtteliselt kinnitanud: transiidimaid, kes on parasiidid, ei pea Venemaa toitma, Venemaa transiit tuleb suunata läbi oma sadamate. Seda on Venemaa ka teinud. Need kõrgeaulised teadlased, kes on püüdnud väita, et Vene transiidi osatähtsus meie SKT‑s on 25–30%, peaksid väga häbenema ja oma diplomid kooli tagasi viima.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme teise küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Marek Strandberg. Sellele vastab valitsusliige Ivari Padar ja teemaks on riigieelarve arusaadavus. Marek Strandberg, palun!
Hea rahandusminister! Eelmisel aastal oli mõnevõrra raske lugeda riigieelarve seletuskirja ja see ei olnud eriti ülevaatlik. Kas sel aastal on Riigikogule esitatav eelarve ja selle seletuskiri kuidagimoodi paremini seotud näiteks mõne andmebaasiga, kust me võime leida põhjendusi ühe või teise eelarvereal oleva arvu päritolu kohta, analüüsida ja diskuteerida selle päritolu põhjendatust jne?
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie näete järgmise aasta riigieelarve seletuskirja eeldatavasti 25. septembril. Selle tõttu teil praegu ei ole informatsiooni, kuidas me oleme selle üles ehitanud. Aga julgen ütelda, võib-olla ka ajendatuna ühest kohtumisest, mis oli roheliste fraktsioonis, kohtusid Rahandusministeeriumi ametnikud ja roheliste fraktsioon, et me oleme selle aasta seletuskirja varustanud ohtrate viidetega. Kui me oleme seal fikseerinud ühe või teise numbri, ühe või teise seisukoha, siis oleme näidanud, millest me oleme lähtunud. Selle tõttu ma usun, et 2009. aasta riigieelarve ja tema seletuskiri on paremini loetav ja paremini arusaadav.
Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Marek Strandberg, palun!
Täpsustav küsimus on seotud muu hulgas riigireserviga ja sellega, kas suuremate finantsasutuste pankrotiseis või majanduslikud raskused nii Ameerikas kui ka Aasias, millest me oleme kuulnud, mõjutavad ja kui mõjutavad, siis millisel määral meie riigireservist tehtud paigutusi erinevatesse võlakirjadesse ja muudesse finantssuhetesse.
Tänan teid küsimast! Loomulikult, kõik see, mis toimub maailmas, eelkõige Ameerikas, on Rahandusministeeriumis pideva ja õige tähelepaneliku analüüsi all. Rääkides nendest uudistest, mis puudutasid kas või Lehman Brothersit eilse päeva jooksul, julgen teile öelda, et Eesti Finantsinspektsioon on tihedas koostöös teiste finantsinspektsioonidega, eelkõige Rootsi finantsinspektsiooniga, ja kogu see informatsioon, mis meil täna on, annab alust ütelda, et olukord on kontrolli all. See informatsioon, mis on mulle tulnud meie paigutuste kohta ka riigikassast, näitab, et praegune olukord meie riigireservide paigutusi ei ohusta. Nii et olukord on stabiilne.
Teine täpsustav küsimus, Marek Strandberg, palun!
Kas te, hea rahandusminister, võite siitsamast rahustada ka Hansapanga ehk Swedbanki ja SEB Panga kliente, et ka nende raha on teie kontrollitult ohutult alles ja nende suuremate korporatsioonide finantskriis ei mõjuta Eesti hoiustajat?
Jah, julgen öelda, et olukord, mis on tekkinud, ei ohusta hoiustajaid. Kui me vaatame kas või Swedbanki puhul neid võimalikke riske, mis olid üleval, siis me võime ütelda, et need riskid on tegelikult kindlustatud ja suhteliselt maandatud. Selles suhtes ohtusid siin Eesti inimestele ei ole.
Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Aleksei Lotman, palun!
Aitäh! Hea rahandusminister! Kas need viited, mida te tegite, mis põhjendavad ühte või teist numbrit, hakkavad ka hüperlingina toimima meile edastatud elektroonilises eelarves ja selle seletuskirjas ning kas sel aastal on eri ministeeriumide haldusalade eelarved sarnasemad ja samalaadsemad, kui nad olid eelmisel aastal, kui tõesti olid eri ministeeriumide eelarved väga erinevalt struktureeritud?
Jah, kinnitan teile, et see eelnõu seletuskiri, mis teile esitatakse, need lingid ja nende linkide pealt tulev informatsioon on teile kättesaadav, avatav. Loomulikult, iga aastaga läheb riigieelarve ja riigieelarve seletuskiri paremaks ja arusaadavamaks ning ma usun, et ka harmoneeritumaks ministeeriumide vahel.
Inara Luigas, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Kuna teema on riigieelarve arusaadavus, siis minul on selline küsimus. Kas tulevikus oleks mõeldav, et Vabariigi Valitsus teeks näiteks suvekuudel rahanduskomisjonis ülevaate riigieelarve koostamisest? Praegu mulle tundub, et Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed ei saagi aru, millega te tegelete, kas strateegia koostamisega või juba eelarve koostamisega.
Aitäh küsimast! Loomulikult oleme me suvi läbi avatud Riigikogu rahanduskomisjonile, andmaks seletusi, millised protsessid toimuvad. Mis puudutab küllalt pingestatud ja kiiret olukorda, nagu meil sellel aastal on, siis tuleb selles näha Eesti eripära. Selle nimel, et riigieelarvet saaks võimalikult kaua arutada ka Riigikogu ja Riigikogu fraktsioonid, on meil fikseeritud, et riigieelarve esitatakse Riigikogule kolm kuud enne uue riigieelarveaasta algust. See ei ole teps mitte kõikides riikides niimoodi. Kui me vaatame seda olukorda, et sellises jahtuvas majanduses oleme n‑ö täpsustatud prognoose võimelised tegema alles augusti lõpus, nii nagu me oleme suvise prognoosiga valmis saanud 25. augustiks, siis on selge, et kui panna ühe kuu jooksul selle täpsustatud prognoosi pealt kokku eelarvet, siis on see küllalt kiire ja survestatud aeg. Ma tahan loota, et sellel aastal on selline õige erandlik olukord. Kui ma vaatan kolleege teistest riikidest, siis Leedus on seaduses fikseeritud aeg 75 päeva enne kalendriaasta algust, Bulgaarias kaks kuud. Näiteks Bulgaaria kolleeg ütles selgelt, et nemad panevad eelarvet ikkagi niimoodi kokku, et oodatakse ära ka kolmanda kvartali tulemused, mis on iseenesest, eriti just keerulistel aegadel, kui muudatused on kiired, õige praktiline. Eesti on oma praktikas ja oma seadustest tulenevalt ette näinud õige pikka eelarve menetlemist Riigikogus, kolme kuud, ja selge, et kui on muutuv majandus ja prognoosid võivad muutuda päris kiiresti, ütleme niimoodi, et kevadprognoosi ja sügisprognoosi vahe rahalises vääringus on ju miinus neli miljardit krooni, siis on selge, et lõpp läheb kiireks.
Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme edasi kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Jaanus Marrandi. Sellele vastab valitsusliige Andrus Ansip ning teemaks on maaelu. Jaanus Marrandi, palun!
Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Maaelu arengu seisukohalt on äärmiselt oluline, kui konkurentsivõimelised on Eesti põllumajandustootjad ühises Euroopa majandusruumis. Eelmise valitsuse ajal saavutati olukord, erakonnad suutsid selles kokku leppida, et otsetoetusi tuleb maksta maksimaalsetes Euroopa Liidu lubatud määrades. Sama põhimõte kirjutati sisse ka praeguse valitsusliidu lepingusse. Nii oli saavutatud olukord, mis lõpetas ammused poliitilised vaidlused ja näitas, et on tekkinud laiem ühisarusaam maaelu kohta. Selle ühisarusaama lõpetas järsult teie paari nädala tagune avaldus. Te teatasite, et otsetoetused lähevad ainult paarikümne suurtootja taskusse ja selliselt pole need otstarbekad. Kuigi tegelikult on otsetoetuste saajaid Eestis 17 000. Kui vaadata nüüd aega koalitsioonilepingu sõlmimisest praeguseni, siis öelge, palun, millal teie arusaamistes selline oluline pööre toimus ja mis oli selle põhjuseks.
Aitäh! Nagu juba öeldud, eelarve tulude struktuur on viimasel ajal väga oluliselt muutunud. On teilegi teada, et mõned tulud laekuvad väga stabiilselt. Nendeks tuludeks on üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks ja sotsiaalmaks. Samas käibemaks, tulenevalt sellest, et sisenõudlus on oluliselt vähenenud, on praegu laekunud riigieelarvesse märksa tagasihoidlikumas ulatuses, kui on seda varasematel aastatel kavandatud. Meie eelarve põhiprobleem, nagu juba ka varem öeldud, on selles, et eelarve kulud on ette määratud veel enne seda, kui tulud üleüldse riigieelarvesse jõuavad. Neid automaatseid fiskaalstabilisaatoreid on Eesti puhul liiga palju, meil on 69% puhul kõikidest kuludest juba ette ära määratud, missugustest tuludest neid teha võib. Nii et vaba raha, mida teie saate siin Riigikogus vabalt ümber jaotada, on eelarves jäänud õige väheks. See sunnib kindlasti ka prioriteete üle vaatama. Põllumajandustoetusteks makstakse sel aastal riigieelarvest 1,237 miljardit krooni, järgmise aasta eelarvesse on praegu kavandatud 1,475 miljardit krooni, koos eurotoetustega makstakse järgmisel aastal põllumajandustoetusteks 4,7 miljardit krooni. Meenutuseks: seda on tublisti rohkem, kui me maksame oma kultuuri toetuseks. Kultuuriministeeriumi eelarve on 2,6–2,7 miljardit krooni. See on küsimus kõigile, mitte ainult mulle: mis on meie riigi jaoks tõeliselt prioriteetne?
Küsijal on ka täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Jaanus Marrandi, palun!
Lugupeetud härra peaminister! Paljude maainimeste seas kurikuulsaks saanud esinemises televisiooni hommikuprogrammis vastandasite te üsna otseselt omaenda erakonna poliitilise lubaduse langetada üksikisiku tulumaksu 1% ja terve maaelu arengu jaoks olulised põllumajanduse otsetoetused. Samas on kõigile arusaadav, et üksikisiku tulumaksu jätkuv langetamine annab keskmisele inimesele napilt 100 krooni kuus juurde. See on kordades väiksem summa, kui inimesed kaotavad plaanitavate kaudsete maksude tõstmise tagajärjel igas kuus. Eriti jõhkralt mõjuvad teie juhitava valitsusliidu otsused maaelanikele, võime rääkida siin ühistranspordist, ajalehtede kojukandest ning koolitoidu‑ ja põllumajandustoetustest. Miks te arvate, et teil peaministrina on võimalik ja üleüldse vajalik vastandada omavahel ühe ja sama koalitsiooni eri lubadusi?
Aitäh! Sellele küsimusele on tegelikult vastatud. Muutunud olud on muutnud riigieelarve tulude struktuuri ja kulutamise võimalusi. Üksikisiku tulumaksu määra langetamine 26%‑lt 18%‑le on kindlasti väga oluline ja väga suur maksureform ning sellel on kindlasti Eesti konkurentsivõimet suurendav mõju. Me teame, et ka Soomes on juba valitsuse tasemel otsustatud alandada tulumaksumäärasid kõikides astmetes ühe protsendipunkti võrra. Soomes on majandustsükkel täpselt seesama, mis ta on Eestis. Miks seda tehakse? Selle eesmärk on majanduse elavdamine. Kui Eestis väga headel aegadel ei oleks tulumaksumäära alandatud, vaid oleks see eelarvesse kokku kogutud, siis ma olen päris kindel, et meil ei oleks õnnestunud selle täiendavalt kokku kogutu abil suurendada ülejääke. Eelarve ülejäägid on viimase kolme aasta jooksul olnud Eestis rekordilised. Suuresti ongi meie reservid viimase kolme aasta jooksul kogutud. Kuid igas riigis, kaasa arvatud Eesti Vabariigis, on tuhandeid poliitikuid, kes teavad väga hästi, kuidas maksumaksjaid nende oma rahaga õnnelikuks teha, seetõttu ei lubata üheski riigis ülisuuri eelarve ülejääke, ehkki need võiksid olla mõistlikud. Eesti oli 2006. aastal eelarve ülejäägi poolest Euroopa Liidus kolmandal kohal, Taani ja Soome järel. Ma arvan, et see on väga vastutustundlik valitsemine. Kuid, kui see ülejääk oleks pidanud Euroopa Liidus rekordiliselt esimene olema, siis vaevalt teie siin Riigikogus oleksite sellise edetabelikohaga nõustunud.
Teine täpsustav küsimus, Jaanus Marrandi, palun!
Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Teie juhitav valitsusliit on kaudsete maksude tõstmisega omaenda majanduslikke valearvestusi veeretamas nii inimeste kui ka ettevõtjate peale. Oma kätt järjest sügavamale inimeste taskusse ajades ja eelarveaukude täitmiseks materjali otsides näib teie juhitava valitsuse tegevus viimastel päevadel lausa paaniline. Pole tunnetatav, et natukenegi püütaks arvestada eri riskirühmade vajadustega ja üldse tervikpildiga. Siinjuures on tekkimas olukord, kus eriti tugeva löögi alla satuvad maainimesed. Öelge, näiteks, kuidas te põhjendaksite maainimestele vajadust pensionide kojukanne maksustada, kui samal ajal on näiteks asulatest kadunud paljud postkontorid ja ka ühistranspordi olukord halveneb päev-päevalt, seda samuti eelarvepoliitiliste valikute tõttu.
Aitäh! Kõigepealt ei ole ma muidugi nõus sellega, kui te ütlete, et probleemid eelarves on tekitatud selle valitsuse majanduse valearvestustega. Ei, neid rangeid raame, eelarve tulude ja kulude rangeid seostamisi ei ole tekitanud see valitsus ega see Riigikogu koosseis. Eelarve jäigastamine on toimunud viimase 15 aasta jooksul pidevalt ja see tulemus, milleni me jõudnud oleme, on suhteliselt kurb. Teistes riikides võib ka näha jäikasid raha kasutamise reegleid, parlamentidele ei ole jäetud mänguruumi, enamasti kohtab aga ikkagi märksa paindlikumaid reeglistikke. Ehk poliitilisel otsustuskogul, parlamendil, on jäänud alles poliitilise otsustamise õigus, ta ei ole muutunud eelarve koostamise mõttes üheskoos valitsusega pelgalt kummitempliks, kes saab heaks kiita 10 või 15 aastat tagasi otsustatu. Jutud sellest, et kõiges on süüdi 2007. aastaks koostatud liiga optimistlik ja utoopiline eelarve, ei ole pädevad. Eelarve oli liiga optimistlik, oli kavandatud teist korda suure ülejäägiga, nüüd on tehtud negatiivne lisaeelarve, maksutulud laekuvad plaanipäraselt. Möödunudaastasele eelarvemenetlusele või tänavuse aasta eelarvele viitamine ja selle seostamine järgmise aasta eelarve koostamise probleemidega on sama tark kui öelda, et kõiges on süüdi dirižaabel, mis lendas öösel kell 12 üle Tallinna linna.
Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Mailis Reps, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma loodan, et te järgmisel fraktsiooni arutelul kindlasti ka oma erakonnakaaslasi kasvatate ja kui te tulete saali arukatele küsimustele vastama, et te siis kindlasti muretsete kohale kogu fraktsiooni. Aga ma loodan, et meie fraktsioonis siiski otsustame me ise, kes keda kuulab. Kuid mul oli täna tõeliselt hea meel kuulda, et te 700 miljonit krooni lastetoetuste raha olete otsustanud suunata toetusteks 20%‑le. Kas te võite täpsustada – meil ei ole eelnõu veel käes –, millise suurusega on 2009. aasta eelarves ette nähtud lastetoetused sellele 20%‑le, kellele te selle 700 miljonit suunate? On see 10 000, 50 000 krooni? Või kuidas see väljendub selles 20%‑s? See oleks tõeliselt huvitav.
Kahju, aga jälle kord pean ma ütlema, et te kuulsite täiesti valesti. Ma ei ole öelnud, et on otsustatud suunata see 700 miljonit 20%‑le. Ma olen öelnud, et minu meelest on nii õiglane. See oleks hea lahendus, see oleks maksumaksja raha efektiivne kasutamine. Kuid järgmise aasta eelarve eelnõus on see 700 miljonit ikkagi mõeldud kõigile 300 krooni kaupa laialijagamiseks, sealhulgas minu perele. Ma ei pea seda otstarbekaks. Me kogume kallilt maksumaksja raha kokku ja ei oska sellega muud targemat teha kui ühtlase kihina laiali laotada. Sotsiaalabivahendeid tuleks anda nendele, kes seda abi tõepoolest vajavad, mitte ühtlase kihina neid vahendeid mööda Eestit laiali külvata. Ehk siis veel kord: mina ega minu ja minu abikaasa laps ei ole kuidagimoodi ära teeninud seda 300 krooni. Ma arvan, et neid, kellele tegelikult seda 300 krooni vaja ei ole, on palju ja need kõik võiksid olla nõus sellega, et kuskil on abivajajad, keda 300 krooni ei aita, kellele oleks vaja vähemalt 1500 krooni. Praegu me lihtsalt jagame selle 20% ja 80% niiviisi ära, ehkki need numbrid nii üldiselt ei jaotu. See on minu mõte: anda oma napid sotsiaalsummad nendele, kes neid summasid tõepoolest vajavad, mitte korjata kokku, jagada laiali ja öelda – ah, me oleme teinud!
Head ametikaaslased! Jääme siiski teema juurde. Hetkel on teemaks maaelu. Aleksei Lotman, palun!
Suur tänu, auväärt istungi juhataja! Täpselt sedasama tahtsin minagi öelda, et teemaks on meil praegu vist maaelu. Härra peaminister! Oma selles probleeme tekitanud sõnavõtus viitasite te vajadusele vähendada meie riigi eelarvest otsetoetustele juurdemakstavat summat. Selle kõigega võiks teoreetiliselt rahul olla, kui ei oleks ühte asja: meil on ühtne Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika, meie põllumehed toimetavad täpselt samas tururuumis ja samas õigusruumis, kus Prantsuse põllumehed, kes saavad niikuinii mitu korda suuremaid toetusi. Kuidas te selles olukorras hindate, kas selline meie põllumehe konkurentsivõime täiesti teadlik vähendamine on tulevikku suunatud samm?
Aitäh! Kui ajad ei ole enam nii kerged, siis peavad kõik pingutama. Mitte ainult meie põllumehed ei toimeta samas majandusruumis, meie kultuuriinimesed toimetavad täpselt samamoodi sellessamas kultuuriruumis, meie haridusinimesed, meie õpetajad toimetavad ka sellessamas haridusruumis. Kui meie õpetajad ei saa Euroopa Liidu tasemel palka, kui meie kultuuritöötajad ei saa isegi õpetajate tasemel palka, miks me siis ütleme, et nemad leppigu sellega, mis neil on, aga ühes teises sektoris me peame aastaks 2013 või 2015 jõudma täpselt Euroopa Liidu tasemele? Minu meelest pole see väga õiglane. Küsimus on loomulikult prioriseerimises, nagu te viitasite. Aga me peame neid toetusi vaatama kontekstis kogu muu Eesti eluga ja ma ei saa leppida sellega, et põllumajandus on märgatavalt prioriteetsem kui Eesti kultuur.
Arvo Sarapuu, palun!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Ma ikkagi arvaksin nii, et kas on mõistlik vastandada erinevaid ühiskonnagruppe. Arvestame ikka, mis praegu põllumajanduses toimub. Vaadake ringi, te näete, et vili on vee all, palju vilja jääbki koristamata. Näete ju sedagi, et põllumeestele ei maksa piimaliiter enam 5.25, vaid maksab 4.20. Ütleme siis nii, et väga paljud vilja kokkuostuhinnad on langenud. Tegelikult on põllumehed päris raskes seisus ja niisugune vastandamine ei ole väga mõistlik. Minu küsimus on selline. Võib-olla oleks teil mõistlik hoopis lasta Põllumajandusministeeriumil ja tootjatel teha üks asjalik ülevaade ja arutada põllumajandusküsimust eraldi?
Aitäh! Eks me arutame muidugi kõiki spetsiifilisi küsimusi eraldi ja pärast kõiki küsimusi üheskoos. Meil ei ole eesmärgiks saada vaid ühele eluvaldkonnale hea eelarve kokku, vaid meie eesmärk on saada praegustes oludes Eesti Vabariigile kõige parem eelarve. Seetõttu ei saa me ehitada seina kas või sellesama kultuuri ja põllumajanduse vahele. Me peame vaatama neid koos, sest rahakott on meil üks.
Evelyn Sepp, palun!
Austatud peaminister! Ma olen siin tükk aega üritanud kuulata ja saada vastust ka sellele küsimusele, millest küsimuste-vastuste voor maaeluteemal algas. Kahjuks ei ole te veel maaeluni jõudnud. Vaimutoitu võib olla päristoidust mõnel hetkel päris raske eristada, aga erinevalt põllumeestest ei pea õpetajad veel koolimaju pankadelt tagasi liisima, et säilitada oma põhilised töövahendid. Ma tuleksin siiski maaelu juurde tagasi ja küsin selle esimese küsimuse valguses: mis on teil Eesti põllumajanduse ja maaelu arendajate vastu? Ärge tulge rääkima tulumaksust ja lennukitest ja lasterahadest kui sotsiaalabist. Seda me oleme kõik kuulnud, seda oli väga piinlik kuulata, see oli täiesti vale spektaakel teie poolt! Aga nüüd siis ehk päris teema juurde tagasi.
Teie väide, et minul on midagi põllumajanduse vastu, on kohatu ja vale. Seda kindlasti väita ei saa. Ma ütlesin siin väga selge sõnaga, et kui kõik peavad pingutama, siis peavad sealhulgas pingutama ka põllumehed. Aga teie küsimuses oli ka teine vale väide, et meil ei ole vaja veel koolimaju pankadelt tagasi liisida. On küll, eriti Tallinnas.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Kalev Kallo. Sellele vastab peaminister Andrus Ansip ja teemaks on maksupoliitika. Kalev Kallo, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Nagu võis lugeda 28. juuli Delfi juhtkirjast, on Eesti riigis kahte liiki arusaamisi. Üks on peaminister Ansipi oma, see on õige, ja kõik teised on valed. Kuna valede arusaamiste peale pole mõtet oma aega raisata, siis on loomulikult õige küsida peaministri käest. On selge, et praeguse majanduslanguse võib tõusule viia märgatav ekspordi kasv. Selle eelduseks oleks ettevõtluse areng. Siit küsimus. Kuidas teie arvates aitab ettevõtluse arengule kaasa teie valitsuse planeeritav maksupoliitika, kus, piltlikult väljendades, hommikul saadakse teada, et eile kehtestati uus maks? Nii võib ju mõista uue maksu kehtestamist mõni kuu enne maksuperioodi algust, nagu kuuleme valitsust kavandavat eelarve ettevalmistuse käigus.
Aitäh! Ma ei usu, et Delfi juhtkiri, mida ma küll kahjuks lugenud ei ole (ma püüan seda veel lugeda), midagi sellist väitis, nagu teie praegu väitsite. Ei, teist mööda minnes ei ole keegi mingeid uusi makse kehtestanud, on diskuteeritud erinevate maksutõusude võimalikkuse üle, kuid otsustatud ei ole praegu küll ühtegi maksutõusu. Seda teete teie ja mitte mina.
Esimene täpsustav küsimus, Kalev Kallo, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Vastus oli muidugi piisavalt küüniline, et teeme meie. Tõenäoliselt meie opositsiooni poole peal seda ei tee, aga kui valitsus paneb ette uue maksu kehtestamise, siis tõenäoliselt see kehtestatakse valitsuse initsiatiivil. See tundub selle valitsuse üks meeldivamaid tegevusi olevat. Nüüd tuletan meelde 2007. aasta 15. mai Ärilehte: "Rahandusminister Ivari Padari sõnul tähendab täna valitsuses kinnitatav aktsiisitõus, et järgmisel kolmel-neljal aastal ei kavandata täiendavaid maksutõuse." Miks te valitsusjuhina sunnite rahandusministrit oma sõnu sööma?
Ma veel kord palun vabandust, aga ma ei ole seda Delfi juhtkirja lugenud, millele teie oma väidetes tuginete. Aga praegu võin ma küll väita, et neid ei ole tulemas, neid maksutõuse, millest teie seal räägite, viidates Delfi juhtkirjale. Möödunud aastal oli Eesti üldine maksukoormus 32,8%. Rahandusministeeriumi suvine prognoos ütles, et järgmise aasta üldine maksukoormus Eestis on 30,5%. Kõrvutagem nüüd neid numbreid: 32,8 ja 30,5. Mina olen õhukese riigi pooldaja. Ma leian, et maksumaksja teab kõige paremini, kuidas oma raha kasutada. Kuid ma ei ole väga veendunud, et me peame seda riiki just praegusel ajal ja just sellises tempos veelgi õhemaks tegema ehk alandama üldist maksukoormust 32,8%‑lt 30,5%‑le. Ma olen väga veendunud selles, et tulumaksumäära tuleb ka edaspidi alandada. Tasakaalus eelarve nimel on meie erakond valmis selle maksureformi, Eesti jaoks väga olulise reformi üheks aastaks peatama. See toob lisavahendeid riigieelarvesse ja kui me rehkendame need lisavahendid juurde maksukoormusele, siis me saame üldiseks maksukoormuseks, ega ma täpselt ei teagi praegu, kui palju täpselt, aga 31,5%, äärmisel juhul 32%, mis on ikka väiksem kui 32,8%, ehk meie riik läheb järgmisel aastal praeguste eelarvekavade järgi õhemaks.
Teine täpsustav küsimus, Kalev Kallo, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Veidi täpsustuseks. Ma saan aru, et Delfi hakkas hirmsasti meeldima, aga see teine tsitaat oli Ärilehest, mis on võib-olla mõnevõrra soliidsem väljaanne. Seal refereeriti Padari möödunud aastal lausutud sõnu, et kolm-neli aastat maksu ei tõsteta. On räägitud ka sellest, et see 1% tulumaksu alandamist eriti midagi ei anna neile, kellel on väike palk, võidavad suurepalgalised. Aga kõikvõimalike kaudsete maksudega tahate te järjest suuremat koormat panna just väiksema sissetulekuga elanikele. Millest ikkagi selline maksupoliitika, et kuigi inimestel on ka majandusraskusi, püüate te täiendavate kaudsete maksudega panna selle raskuse ikka nende kaela, kellel on väiksem sissetulek, ja kellel suurem, need pääsevad lihtsamalt?
Aitäh! Kõigepealt olgu öeldud, et mina Delfi juhtkirja mittelugemise faktiga ei tahtnud kuidagi öelda seda, et see väljaanne pole piisavalt soliidne. See ei ole minu väide, see on teie väide. Ma olen veendunud selles, et meie maksupoliitika, mida on riik ajanud juba viimased 15 aastat, on olnud õige ja hea maksupoliitika. Meie eesmärk on olnud soodustada ettevõtlust ja maksupoliitika on siiani ettevõtlust soosinud. Me ei taha karistada töökaid inimesi selle eest, et nad on töökad. Me ei taha ettevõtlust karistada selle eest, et ettevõtlus on edukas. Küll aga on meie maksusüsteem suunatud sellele, et saastamine väheneks, et tarbimine oleks kontrolli all. Põhimõtteliselt pean ma nende suundade edasist arendamist tulevikus Eesti jaoks väga oluliseks. On teada, et Eestis on tööjõu maksukoormus Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas üks suuremaid, st tulumaks pluss sotsiaalmaks on summas sellise osatähtsusega, et me võiksime pretendeerida Euroopas esimeste hulka. Me ei ole küll enam päris esimesed, aga me olime seda.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid küsimustele vastamast! Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimast! Tänane infotund on lõppenud.
