Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud hiidlased, meie külalised! Lugupeetud valitsusliikmed! Alustame infotundi. Palun, lugupeetud kolleegid, kõigepealt kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 55 Riigikogu liiget, puudub 46. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, justiitsminister Rein Lang, siseminister Jüri Pihl.
Alustame esimese küsimusega kolleeg Vilja Savisaarelt justiitsminister Rein Langile. Palun!
Aitäh, proua esimees! Härra justiitsminister! Sa kindlasti tead, et me arutame põhiseadusest lähtuvat võrdse kohtlemise seadust, aga täna ma ei taha küsida selle seaduse kohta, küll aga selle seaduse mõttest lähtudes. Nimelt on meile teatavaks saanud see, et Sotsiaalministeerium kavatseb 1. veebruarist maksustada pensionide kojukande. Ehk teisisõnu: kui pensionärile tuuakse pension koju, siis ta peab selle eest maksma umbes 70 krooni – see võib olla väiksem või suurem summa. Kuidas te oskate selle võrdse kohtlemise seaduse raames seletada seda, et maapiirkonnas, kuhu sageli ei käi bussid, kus ei ole ka sularahaautomaati, elav pensionär saaks võrdselt linnaelanikuga oma pensioni kätte ega peaks selle eest maksma lisatasu?
Suur tänu! Minul puuduvad andmed pensioni kojukandmise maksu kehtestamisest, eriti veel Sotsiaalministeeriumi poolt. Vastavalt Eesti põhiseadusele kehtestab makse üksnes Riigikogu seadusega. Ma ei ole sellist eelnõu näinud, millega kehtestatakse pensionide kojukandmise maks, nii et ma ei oska seda teie küsimust rohkem kuidagimoodi kommenteerida. Kui jutt on Eesti Posti kui eraõigusliku juriidilise isiku kuludest, siis see on hoopiski teine teema. Ja kas neid kulusid peaks Sotsiaalministeeriumi kaudu kuidagimoodi kompenseerima ja kellele kompenseerima, see on samuti hoopis teine teema. Kinnitan veel kord, mingit sellist maksueelnõu mina näinud ei ole.
Palun, kolleeg Vilja Savisaar, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Härra justiitsminister! Te saate suurepäraselt aru, et ma ei räägigi mingi maksu kehtestamisest, vaid sisuliselt on see pensionide maksustamine. Rääkige sellest, mis teie tahate. Aga ma küsin edasi nii, et kui tõepoolest riik otsustab Eesti Postile enam mitte kompenseerida pensionide kojukannet, kas siis riik kavatseb hakata maksma pankadele peale, et need paneksid igasse külasse oma sularahaautomaadi, või milline oleks sellesama võrdse kohtlemise seaduse või põhimõtte raames Justiitsministeeriumi seisukoht küsimuse lahendamiseks.
Suur tänu! See ei ole kohe mitte üks raas Justiitsministeeriumi pädevuses olev küsimus. Jään selles mõttes täielikult vastuse võlgu. See, et inimesed peavad oma pensioni kätte saama, on fakt. Mismoodi või kuidasmoodi see mehhanism tagatakse, et igaüks selle kätte saab, on Sotsiaalministeeriumi küsimus ja vaatamata teie soovitusele kinnitan, et mul ei ole kavatsust sotsiaalministri tegevusalasse sekkuda.
Teine täpsustav küsimus, palun, kolleeg Vilja Savisaar!
Aitäh! Härra Lang! Minu meelest, kui me põhiseaduskomisjonis istume ja arutame võrdse kohtlemise seadust, siis istute nii teie kui sotsiaalminister, nii teie ametnikud kui Sotsiaalministeeriumi ametnikud seal ja me võrdselt koos arutame seda võrdse kohtlemise seadust, aga seekord see selleks. Ma küsin jätkuvalt edasi nii, et kas see on reformierakondliku valitsuse plaan hävitada maaelu üldse. Kõigepealt te keeldute doteerimast bussiliine, et bussid ei käiks enam paljudesse kohtadesse või käiksid üks kord nädalas ja siis ka peatub buss viis minutit külas ja sõidab tagasi. Selle ajaga ei ole kahjuks võimalik pensioni pangast kätte saada. Mida te veel teete? Postkontoreid sulgete, kauplusi sulgete, nüüd te ei too inimestele raha ka kätte! Kas see ongi teie niisugune väike salapärane soov, et kaotada üleüldse, likvideerida elu maal. Ja Nasta Pino tänasest artiklist lähtudes ma küsiksin, milline on siis selle riigi sisejulgeoleku mõte.
Suur tänu! Teil on väga hea ettekujutus Reformierakonna piiritutest võimetest sulgeda maal kauplusi. Küll tahaks omada selliseid võimeid – näe, ei ole. Teen teile ettepaneku rääkida kõikide nende omavalitsusjuhtidega, kes Keskerakonda kuuluvad, et nemad sulgeksid kauplusi ja teeksid asemele munitsipaalturu. Kindlasti ei saa me rääkida, et oleks mingi riiklik maaelu väljasuretamise poliitika, aga ma pean ütlema, et arusaam võrdsest kohtlemisest on teil väga hägune. Kui te räägite eraõiguslike äriühingute doteerimisest, siis see on ju ka ebavõrdne kohtlemine! Võib-olla tuleks need dotatsioonid lõpetada, et kõik oleksid võrdses seisus.
Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust – ma loodan, et võrdse kohtlemise kohta. Palun, kolleeg Heimar Lenk!
Ei, ma ei küsi võrdse kohtlemise kohta, ma lihtsalt tahtsin justiitsministrit pisut aidata ja küsida niimoodi. Te ei ole kuulnud ei maaelu väljasuretamisest ega ka seaduse projektist, mis maksustab, nagu eelmine küsija küsis, pensioni kojukandmist. Kas te olete, härra minister, kuulnud, et järgmisest aastast tahetakse siiski hakata pensionäride käest küsima raha selle eest, et nad oma elu jooksul väljateenitud pensioni kodus kätte saaks? Kas te olete kuulnud, et tahetakse selle eest raha võtta?
Aitäh! Olen kuulnud sellest, et Eesti Post kavatseb hakata võtma tasu selle eest, et pension tuuakse sularahas koju kätte. Ja kuna Eesti Post on eraõiguslik juriidiline äriühing, siis on täiesti selge, et juhul kui seda kulu ei kompenseerita Eesti Postile teistest allikatest, on ta sunnitud seda teenustasu – mitte maksu – kliendi käest küsima. See, kas ja kuidas ning missugusel moel seda kompenseeritakse, on hoopis teine teema.
Ja palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Evelyn Sepp!
Aitäh! Austatud ministrihärra! Mina ei küsigi selle maksu kohta, millest te midagi ei tea, vaid küsin selle teise asja kohta. Ehk küsimus on lihtne: kas pension kui avalik teenus peab olema inimestele ehk pensioni saajatele võrdselt kättesaadav? Ehk siis, kellel on võimalik kasutada pangaautomaati ja pangakontot, on see sealt kättesaadav, kellel ei ole võimalik neid kasutada, mis kahjuks on praegu halli elu hall argipäev, neile tuleb see koju viia. Kas see põhimõte kehtib avalike teenuste kättesaadavuse puhul?
Aitäh! Ma esimest korda kuulen teie käest, et pension kui niisugune on avalik teenus, aga ju see on mingi uus teooria. Mis puudutab pensionide kättetoimetamist, siis tagada see, et absoluutselt kõik isikud, sõltumata nende elukohast, oleksid selle kättesaamisel absoluutselt võrdses olukorras, võib olla ilus ideaal ja soovin kõigile jõudu, et selline skeem välja mõelda.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palun!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Hoolida oma riigist ja rahvast, saada rahvana vaimult suureks on kahtlemata eri poliitikates üks tõsine eesmärk ja teisiti see ei saakski olla. Aga kahjuks pakub tänapäeva elu midagi muud. Üha enam kuuleme sellest, et koolilõuna jaoks saab vähem raha, rääkimata sellest, et koolitoitu vajaks ka gümnaasiumis õppija, millest enam üldse ei räägita; et 450-kroonine nn ranitsatoetus kaotatakse jne. Vastutus haritud ja hea ettevalmistusega tulevase tööjõu eest on pandud üksnes inimesele endale. Aga varanduslik kihistumine ja regionaalsed ebavõrdsused on riigi kohustuse pannud ka paika ja minu küsimus ongi: kuidas teie ministrina näete võimalust ellu viia vabariigi põhiseaduses sätestatut – igaühe õigust haridusele ja hariduse kättesaadavusele?
Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Tänase hiidlaste laada puhul tervitan hooaja alguses kõiki saalis viibivaid hiidlasi! Loomulikult peab elu olema nii maal väikese tähega kui suure tähega kui ka Hiiumaal ja kõikjal mujal. Hariduse kättesaadavuse puhul on selge vastutus nii riigil, kuid oma rollides ka omavalitsustel. Põhihariduse ühesugusel tasemel kättesaadavus peab olema regionaalselt kõikjal võrdselt võimalik. Mis puudutab konkreetsete toetuste suurust, millest te kõnelesite, siis nende suuruse üle peab valitsus ja hiljem ka Riigikogu kindlasti aru. Nüüd, kui rahakraanid ei ole enam nii lahti eelarve täitumisel, kui olid mõni aasta tagasi ning veel eelmisel ja sellelgi aastal, siis kahtlemata kõike sama tõusvas joones, kui siin viimased aastad on tehtud, järgmisel aastal ja võib-olla ka ülejärgmisel aastal korraldada ei ole võimalik. Aga katsume teha sellise eelarve, mis hariduse kättesaadavuse mõttes põhikooli ulatuses võrdseid võimalusi kõigile pakuks.
Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Peredele makstavad toetused kannavad endas väga olulist sõnumit, kas me oma riigi peremeestena investeerime tulevikku, mõeldes sellele või mitte. Samuti on selge see, et lapse kasvatamisel peavad nii vanemad kui ka riik panustama kõigisse eluetappidesse. Oma tänast küsimust ette valmistades uurisin ma valitsusliidu programmi haridus- ja teaduspoliitika osa aastani 2011, aga kuulanud täna hommikul hommikutelevisiooni, teie juhtpoliitikut härra Laari, kes ütles, et valimislubadustest ei saagi rääkida ega räägita ka riigieelarve prioriteetidest, küsin mina: kui valitsuskoalitsioon ei räägi 2009. aasta riigieelarve prioriteetidest, siis kas teie ministrina räägite riigieelarve prioriteetidest ja missugused need haridusvallas on?
Aitäh, hea küsija! Loomulikult pean mina haridus- ja teadusministrina hariduse ja teaduse valdkonda üheks riigieelarve prioriteediks ja ühiskonna arendamise prioriteetseks suunaks, mõlemat neid – nii haridust kui teadust. Ja eks ma selle rõhutamisega tegelen nii valitsuse istungitel, Riigikogu ees kui ka igal pool oma rolli täites. See, millised on meie ees olevad valikud, tuleneb raha hulgast järgmise aasta eelarves. Tõepoolest, tuleb mõelda, kui palju mingeid toetusi teha saab. Praegusel juhul otseselt haridusega seotud kulude puhul olen ma optimistlik, et Eesti kool ja Eesti haridussüsteem on järgmisel ja ülejärgmisel aastal kogu Riigikogu jaoks prioriteetne ja rahastamisel ei kannata. Kuid ainult haridusministrina neid valikuid teha tähendab, et te peaksite minuga koos mõtlema, kas näiteks vähendada omavalitsustele investeeringukomponendina minevat senist ehitusraha, mis on pearaha sees või vähendada koolitoidu maksumuse riiklikku toetust. On selge, et kuhugi me peame panuse tegema. Kui meie prioriteet on koolitoit, siis investeeringukomponenti nii palju riigi poolt katta ei saa. Sest ei ole ju mõtet. Milleks siis investeerida? Kas anda raha koolide ehitamiseks, et koolid saaksid ehitada endale suured nagid seina, mille otsa õpilased hiljem oma hambad varna riputaksid? Need valikud on kaunis tõsised ning selle tõttu õpilased ja õpetajad kannatada ei tohi.
Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kahjuks annate te nii ümmargusi vastuseid, et ma olen sunnitud küsima, kas te üldse konkreetselt olete tänaseks mingisuguseid otsustusi rahalises plaanis 2009. aastaks teinud või te ei ole seda teinud ja jätate kõik otsad lahti?
Aitäh! Valitsus ei ole kulude jaotuse otsuseid teinud, sest praegu me kavandame tulude baasi, mis annaks vastavalt halvenenud prognoosidele üldse võimalusi täiendavaid kulutusi teha. Selle tõttu ei ole valitsus konkreetsete kulude kohta otsuseid teinud.
Head kolleegid! Nüüd ma luban viis kohapeal registreeritud küsimust ja mitte rohkem, kuna täna on küsimusi väga palju. Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kadri Simson!
Aitäh! Lugupeetud haridusminister! Meie siin Riigikogus peame toetuma avalikele andmetele, mis tulevad valitsuselt. Rahandusministeeriumi poolt augustis avalikustatud 2009. aasta eelarve piirsummade järgi haridusministeeriumi eelarve mitte ei kahane, vaid kasvab 300 miljoni krooni võrra. Samas teete te väga ränki kärpeid. Ma arvan isiklikult, et koolitoidu kaotamisest julmemat lõiget me järgmise aasta eelarves ei näegi. Te olete väitnud, et kärpeid tuleb teha, sest haridusraha läheb eurorahade kaasfinantseerimiseks. Ja siit minu küsimus: mis summas lubate 2009. aastal Euroopa Liidu toetusrahasid ära kasutada ja mis protsendi ulatuses peab haridusministeerium neid kaasfinantseerima?
Aitäh väga hea küsimuse eest! Tõepoolest, 2009. aastal on eri valdkondades küll erinevad numbrid, aga võib öelda, et vahepealne 2009. aasta piirsumma oli peaaegu sama suur kui selle aasta eelarve. Kust tuleb see 300-ne vahe, seda ma isegi ei käsitleks, sest see vahe tuleb lihtsalt 2008. aasta alguse seisu arvestades, ilma Riigikogu lisandusteta. Kolmanda lugemise eel teatavasti tuli täiendavaid summasid, st et Riigikogu poolt lisandus täiendavaid summasid haridusse. Valitsuse projektiga võrreldes on 2008. ja 2009. aasta vahekord praktiliselt tasakaalus – sama number. Tõepoolest, me oleme arvestuslikult teinud tõukefondidega seotult teatud muudatused, sest kogu tõukefondide temaatikat ei saa hariduse senistest põhikulutustest katta ja tõenäoliselt kasutatakse tõukefonde vahepeal planeeritud mahust järgmisel aastal paarisaja miljoni võrra vähem. Ikkagi tähendab see üle 700 miljoni kroonist täiendavat tõukefondide raha ärakasutamist samaks jääva piirsumma piires või sarnase piirsumma piires, st kõik see tuleb võtta senistest püsikuludest. Ja sellest need küllaltki tõsised valikud. Loobuda tõukefondidest täiel määral ei saa, see tähendaks tegelikult ju ka loobumist rahast. Omafinantseering riigi poolt ei ole nii mahukas, et seda nüüd kindlasti katta ei saaks. Kui me nii otsustame, siis need paarsada miljonit peab riik ikkagi leidma.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Igor Gräzin!
Vaatamata siin öeldud suhteliselt negatiivsetele hinnangutele, arvan ma, et meie maa ja põllumajandusega on kõik asjad korras ja nad on läinud pärast seda just korda, kui see KMÜ juhitud õudus ükskord mööda sai ning see põlvkond agrotööstuskompleksi juhte Riigikogust lahkus. Nii et siin on kõik korras. Aga samal ajal tahaksin juhtida tähelepanu sellele posti-jutule ja RMK reformile jne. Tähendab, meie ees seisab regionaalreform ja kool ei ole mitte ainult koht, kus õppimas käiakse, vaid see on ka kultuuriline, rahvuslik jne tõmbekeskus. Ja kuna just nimelt sinu erakonnakaaslane regionaalministrina mõtiskleb selle uue Eesti regionaalstruktuuri üle, siis ma tahtsin küsida, kas te ka omavahel sellel teemal räägite ja kas kuidagi on planeeritud koolivõrgu ja koolivõrgu toetamise edasiarendamine seoses võimaliku regionaalreformiga. Kas siin on olemas seosed ja kas seda aspekti on tähele pandud?
Head kolleegid! Jääme ikkagi teema juurde, muidu võib see kooli ja hariduse teema väga laiali valguda!
Ma hea meelega selgitan juhatajale, milles see probleem on ja kus see seos on.
Tänan!
Seos on nimelt selles, et teatavasti eurotoetused tulevad nii projekti- kui ka regioonipõhiselt. Kuna me räägime praegu regioonidest, siis ma loodan ... Kas juhatajat rahuldas see seletus?
Ei rahuldanud küll. Aga kui minister soovib vastata, siis palun!
Aitäh! Loomulikult on haridusvõrk regionaalne küsimus. Põhikooli ulatuses ma sellest juba ka rääkisin. Valitsuse suund on tugevate põhikoolide säilitamisele. Üle-eestiliselt tugev põhikool tähendab seda, et seal, kus on võimalik tugevat põhikooli säilitada, nõrgemad või väiksemad koolid vajaduse korral liituvad või liidetakse omavalitsuste poolt suuremate koolide külge. Ega koolivõrk päris lähiaastatel täpselt selle aasta mahtu ei jää, sest on täiesti selge, et koolipidamise vältimatuks eelduseks on laste olemasolu, ja eks ta muutub nii siis, kui haldus-territoriaalne reform tsentraalselt tehakse, kui ka siis, kui seda ei tehta. Siis kui see oleks tsentraalselt tehtud, suurendab see tegelikult võimalusi teha koostööd eri tõmbekeskuste vahel, kui need tõmbekeskused kuuluvad ühe omavalitsuse territooriumile. Tõenäoliselt süstematiseerub siis see koolivõrk, kuigi mina arvan, et põhikoolide võrku väga mastaapselt kokku tõmmata enam võimalik ei ole. Mis puudutab gümnaasiume, siis nii linnas kui maal gümnaasiumide arv lähiajal langeb ilmselt märgatavalt.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mailis Reps!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kui sa lubad, ma läheksin edasi täpsustavate küsimustega eelnevate vastuste järgi. Siin oli juba juttu avalikust teabest, ka mina pean lähtuma sellest ,võib-olla veidi vaadates neid numbreid.
Kui me räägime täna 0-kasvust haridusvaldkonnas, mis on selgelt positiivne, ja loodame, et suudame tagada selle eelarve paariprotsendilise tõusu ega pea sealt rohkem kärpima, siis kui me vaatame kaasfinantseerimist, võiksite tänast vastust laiendada. Kas see tähendab seda, et kui kutsekool tahab renoveerida oma ühiselamut – kutsekoolid on riigikoolid ja majanduskulud on neil needsamad –, siis ta peab võtma selle kulu näiteks elektri arvelt või sooja arvelt? See on esimene pool sellest selgitusest. Ja teine pool on see, et samal ajal on ju sisse kirjutatud üsna palju püsivaid kulusid, näiteks kõrghariduse pearaha me tõstsime eelmisel aastal. Kust sa sellele katte leiad?
Aitäh! Küsimuse teine pool on fundamentaalne! Tõepoolest, me ei saa järgmise aasta eelarvet tehes, selle tõttu et kevadel eelarve perspektiivi seades ei suutnud ka Rahandusministeerium ümber orienteeruda seniselt seitsmeaastaselt tõusult uude situatsiooni, tekitada olukorda, kus tõukefondide raha asendab justkui meie oma riiklikke kohustusi hoida seda põhirahastamise baasi ja garanteerida riigi põhifunktsioonide täitmist hariduses. Kui me praegu augu sisse laseme, siis järgmistel aastatel seda järgi võtta on väga raske. Selle tõttu ma arvan, et põhiküsimus on ikkagi haridusele raha juurde saada, võrreldes piirsummadega, mis vahepeal on antud.
Mis puudutab tõukefondide planeerimist, siis eelarvesse saab planeerida tõukefondide toetuse ärakasutamist ainult sel määral, kuivõrd on garanteeritud riigipoolne finantseering, mis koosneb tegelikult kolmest osast – omafinantseering, täiendavad finantseeringud ja abikõlbmatu käibemaksu kinnimaksmine paljude objektide puhul. See peab olema tasakaalus. Ei ole võimalik kirjutada, et mingeid asju ehitame, aga omafinantseeringut riik sinna ei pane. See oleks esiteks Euroopa maksumaksja petmine ja teiseks ei ole seda võimalik teha, sest koolide arvel koolid ju ise riigi kohustust täita siin ei suuda ning koolidel, eriti riigikoolidel vabu vahendeid selleks ei ole. Nii et rahanduslikult peab olema eelarve väga hästi tasakaalus.
Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!
Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Te olete täna mitu korda maininud ikkagi vahendite puudumist. Ma küsiksin ka veel kord üle. Teatavasti on riigieelarve suurus aasta-aastalt tõusnud ja mõnel viimasel aastal koguni kahekordistunud. Me räägime praegu koolitoetuste vähemaks jäämisest, õpetajate palgad ei tõuse, koolide renoveerimine pidurdub, koolitoiduga on probleem jne. Kas koalitsioon ei väärtusta haridust? Ja sooviks ka täpsustada ikkagi, mitu protsenti on need kaasfinantseeringud haridusprojektidele. Mitu protsenti need moodustavad?
Aitäh! Kõigepealt esimesest poolest. Ma loodan, et eelarve tuleb selline, et nii valitsus kui Riigikogu saavad lõpuks öelda, et nii valitsus kui Riigikogu väärtustavad haridust. Mis puudutab viimaste aastate arengut, siis need on olnud positiivsed ja väga rõõmustavad. Kui strateegiaid vaadata, siis need arengud peaksid täiendava rahastamise mõttes jätkuma. Selge on, et kui olukord on muutunud, siis me ei saa näiteks selleks aastaks ette nähtud ülikoolide üliõpilaskohtade baasmaksumuse 30%-lisele tõusule, mida oli õnn teha sel aastal, järgmisel aastal enam lisada 10%–20%. Kui me suudame teha tasakaalus valikud, võib-olla suudame me jätta selle summa samaks, aga isegi sellisel juhul on oht, et see toimub mõne teise valdkonna arvel. Need valikud me peame tegema koos. Eks te loete nende kohta lähiajal ka valitsuse antud lähtematerjalist, mis alusel valitsus neid valikuid on teinud.
Mis puudutab tõukefondide summade kaasfinantseerimist, siis need on erinevate objektide puhul erinevad, kui arvestada näiteks abikõlbmatu käibemaksu summat. Objektiti ja abi valdkonda arvestades võib see omaosalus riigi poolt olla 5—15%. Suurem osa iga objekti maksumusest tuleb Euroopa poolt, natuke erinev on see sotsiaalfondi toetuste puhul. Siin on erinevad tasakaalud eri valdkondades.
Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Maret Merisaar!
Aitäh! Lugupeetud minister! Me rääkisime sellest küll üleeile kultuurikomisjonis, aga ma küsin uuesti üle – televaatajat kindlasti huvitab –, kas see tasuta koolitoidu toetus on tänase seisuga veel haridusministeeriumi ettepanekute nimekirjas alles riigieelarve prioriteetide seas. Me teame, et lõppotsused tulevad rahandusringkondadest, aga kas nad on seal täna teie ettepanekute hulgas.
Aitäh küsimuse eest! Jah, nad on haridusministeeriumi esitatud taotluste hulgas. Praeguseks hetkeks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi eriarvamus eelarve mahu suhtes, mis on orienteeruvalt 10 miljardit krooni hariduse valdkonnas, ligi 900 miljonit. Nii et te kujutate ette, kui mitmed teemad on siin veel lahti ja kõik otsused ei ole eraldi võttes ei Rahandusministeeriumi ega ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kätes. See tuleneb sellest, kas riigil on võimalik arvestada tulu eelarvesse täiendavalt ja siis seda kuludeks määrata. Kui tulu ei ole piisavalt, siis ei ole ka ilmselt võimalik eelarves kõiki haridusministeeriumi taotlusi näha.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Valdur Lahtveelt siseminister Jüri Pihlile. Palun!
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Näeme kahetsusväärset trendi, kus suurõnnetuse ohuga ettevõtete arv Eestis pisitasa kasvab, ohtlike ainete veosed kontsentreeruvad suurtesse sadamatesse ja merele, samas meie järelevalvesuutlikkus jätab väga palju soovida ja näiteks meie merereostustõrjesuutlikkus on endiselt niivõrd madal, et me ei täida endale võetud kohustusi. Seda trendi jälgides küsin: millises arengujärgus on Eesti siseturvalisuse arengukava koostamine ja kuidas on tagatud keskkonnariskide arvestamine ning piisav ja pädev ohjamine selle kava kaudu?
Lugupeetud proua eesistuja! Hea küsija! Riigikogu on vastu võtnud turvalisuspoliitika põhisuunad, samuti on kinnitatud Keskkonnaministeeriumi juhtimisel ja Riigikogu eelmise aasta 14. veebruari otsusega heaks kiidetud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Pärast seda on võetud vastu veel igasuguseid alamdokumente, nii et juriidiline baas peaks olema väga hea. Mis puudutab võimekuse tõstmist, siis on see oluliselt suurenenud ja suureneb tulevikus kas või teatud investeeringute kasutusele võtmisega, olgu siis laevade või mingite muude reostustõrjevahendite näol. Samas tõstetakse nende motivatsiooni, kes pääste- ja reostustõrjetöid teevad. Nagu ka selle suve kogemused näitavad, et kui me siin teinekord maadlesime suurte metsatulekahjudega nädalaid, siis näiteks Vihterpalus kustutati tulekahju nelja päevaga. Nii et selline võimekus on suurenenud.
Palun, kolleeg Valdur Lahtvee, esimene täpsustav küsimus!
Kuidas on tagatud konkreetselt siseturvalisuse arengukava koostamise protsessis eri huvigruppide kaasamine, eri ekspertide kaasamine selleks, et siseturvalisuse arengukavas, mis minu teada on praegu tegemisel, oleksid keskkonnariskid adekvaatselt arvestatud, ja meetmed, mida selle kavaga tuleviku tarbeks kavandatakse, samuti adekvaatsed?
Kordaksin veel üle, et nende n-ö täpsemate tegevuskavadega, lisaks nendele üldistele, käib töö igapäevaselt Keskkonnaministeeriumi juhtimisel ja kindlasti kaasatakse sinna inimesi, kes on asjast huvitatud. Nii et selles suhtes ma küll ei ütleks, et inimeste kaasamise taha midagi seisma jääb. Küll võivad olla siin teatud tagasilöögid võimalikul n-ö finantstoestamisel. Ühelt poolt püüame kindlasti teha kõik selleks, et need vahendid, mida meile antakse Euroopa struktuurifondidest, saaksid omapoolse finantseeringu, ja teiselt poolt, et ka sellised seirelennud, seirevaatlused toimuvad. Nii et selles suhtes ei näe ma praegu küll probleeme, et kedagi neist ei taheta kaasata. Kui on vaja, siis kaasame veelgi rohkem, et omavahelist informatsiooni vahetada.
Nüüd on meil neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun kõigepealt kolleeg Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Kuulates siin justiitsministri vastuseid ja lugedes teie kui siseministri pressiteateid, kus te ütlete, et sulgete 16 konstaablipunkti või õigemini olete sunnitud sulgema, Päästeametis suletakse 29 komandot, ning rääkides natuke elukeskkonnast, soovitaks teil ringi käia ja te näeksite, et paljudes valdades on juba kinni pandud või kavatsetakse kinni panna kas siis kauplus või postkontor või käib buss ainult üks kord nädalas. Teeksin teile ühe ettepaneku küsimuse vormis. Kas teie kui siseminister ei võiks teha valitsusele ettepanekut korraldada valitsuse avalik väljasõiduistung, mitte Tartu linnas ja ma ei räägiks ka Tallinnast, vaid et te läheksite ühte maakonda, kusagile sellisesse valda, kus on eelnevalt juba enamik kohti kinni pandud, ja kuulaksite, mida inimesed teie valitsusest arvavad?
Head kolleegid! Ma veel kord palun, jääme ikka antud teema piiridesse!
Ma räägiksin kõigepealt siseturvalisusest. Jah, oli aasta 1999, kui siseturvalisuse valdkonnas töötas 15 500 inimest. Kui ma tulin siseministriks, oli nendest 11 000 alles jäänud, ja mis teha, ka selle aasta eelarvet kokku pannes ja arvutades jäi 10 000 järele. Nii et selline tendents on olnud tõesti viimased 10 aastat, et siseturvalisuse valdkonnas on inimeste hulk oluliselt vähenenud. Ma ei ole käinud ainult Tartus ja Tallinnas või Narvas, ma olen käinud eri külades ja mulle on see probleem teada. Aga samas, millest me siin rääkisime, on see number, mis on Rahandusministeeriumist Siseministeeriumile saadetud, ja see on selline number, millega peab ennast kohandama, mis ei tähenda seda, et sellega saab nõustuda.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!
Tänan, proua Riigikogu esimees! Austatud siseminister! Üleujutusoht, tule- ja varinguoht, aga samuti plahvatus- ja eluruumi saastamise ning mürgitamise oht kuuluvad keskkonnariskide valdkonda. Milline on, austatud siseminister, teie prognoos järgmiseks aastaks? Kas nende ohtude kontrolli all hoidmise suutlikkus saab olema suurem või väiksem praegusest suutlikkustasandist, sest kõike ei saa taandada ainult isikulise koosseisu muutustele, kas siis vähenemisele või suurenemisele? Olen rääkinud.
Ma arvan, et Eesti riigile on üks suuremaid ohte laevaliiklus Soome lahel, kus see järjest tiheneb. Päevas on Balti merel umbes kaks tuhat laeva liikumas ja väga paljud on seotud erinevate ainete veoga, mis on küllalt mürgised. Samas on suured veosed ka meie raudteel ja muus liikluses. Ma arvan, et selline võimekus järgmisel aastal kasvab, sest need vahendid, mida on eraldatud, annavad võimaluse rohkem ja kiiremini reageerida. Kas või näiteks seirelennud, mis on sel aastal, midagi ei ole teha, neli korda nädalas, eelmise aasta kolme korra kohta nädalas, annavad ka sellise tulemuse seoses nende soetatud vahenditega, et laevad ei reostaks meie vett nii palju. Sellega tuleb pidevalt tegelda ja kindlasti ka järgnevatel aastatel kulub nende riskide maandamiseks oluline aeg nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Siseministeeriumi tööst. Niipalju veel teadmiseks, et seoses sellega, et Rootsi on eesistuja järgmise aasta teises pooles, valmistame ette Läänemere ühisstrateegiat eesotsas Rootsi riigiga, et siis sellele Euroopa Liidu tasandil veelgi suuremat tähelepanu pöörata.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Evelyn Sepp!
Aitäh! Austatud minister! Siseturvalisus on julgeoleku tagamisel kaalukaim aspekt. Üks teie koalitsioonikaaslane on hiljuti meedias mitmel puhul väljendanud mõtet, et NATO sõjaväebaasid on peaaegu et ainuke võimalus, mis meil turvalisust ja julgeolekut edaspidi tagaksid. Minu küsimus ongi kõigi nende eelnenud küsimuste valguses ning nende ilmnenud puudujääkide ja nende jätkuvate puudujääkide, just eelkõige tahte ja eelarveliste puudujääkide valguses, et kuidas NATO sõjaväebaasid võiksid siseturvalisust ja julgeolekut tagada või kompenseerida seda, mida Eesti riik ei ole seni teinud ja ilmselt ei kavatse ka lähimatel aastatel teha.
NATO baasid kindlasti ei vähenda Eesti turvalisust, vaid suurendavad seda. Aga eks meie riik peab ise tegema ka midagi nii oma siseturvalisuse kui kaitsevõime tugevdamiseks ja selleks on riigieelarvesse järjest vahendeid juurde pandud. Riigikaitse eelarve on kogu aeg kasvanud. Kui me räägime siin siseturvalisuse prioriteetidest, siis mulle tundub ka, et nad on natuke paigast ära olnud, rohkem nagu sinna Saaremaa kanti, Tartu ja Tallinna kanti, aga mitte niivõrd Ida-Virumaa ja Narva kanti, kus me tunneme praegu, et sellist tähelepanu peaks rohkem pöörama. Me oleme valitsuses arutanud seda, et oktoobris või novembris tuleb eraldi arutelu siseturvalisuse suurendamisest, eriti sellistes regioonides, nagu Narva ja Ida-Virumaa.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Kalle Laanet!
Aitäh, austatud eesistuja! Hea siseminister! Te olete toonud välja, et lähtuvalt suurtest eelarvekärbetest peaks järgmisel aastal seiskama sisuliselt ühe kolmandiku piirivalvelaevastikust. Mis te arvate, kuidas see mõjutab reostuse avastamist ja likvideerimist?
Kindlasti ta ei mõjuta seda positiivses suunas, kui see peaks nii juhtuma. Kui need numbrid jäävad paika, mis rahandusminister on Siseministeeriumile eelarve ettevalmistamiseks esitanud. Lühike vastus on selline.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus, palun! Kolleeg Mailis Repsi küsimus haridus- ja teadusministrile Tõnis Lukasele.
Hea minister! Eelmistes vastustes see teema juba kõlas, nii et jätan pika sissejuhatuse ära. Küsimus on nimelt selles, et Haridus- ja Teadusministeerium koges suvel positiivseid hetki, kui teatati, et erinevalt teistest ministeeriumidest selle ministeeriumi eelarvet ei kärbita. Et kärpimine jääb nulli lähedale. Nüüd on aga selge, et haridussüsteemis on üsna palju püsivaid kulusid, mis kasvavad. Üks neist oli eelmise aasta kõrghariduse pearaha. Järgmistel aastatel tuleb aga pearahasummad jälle maksta ja on selge, et selleks on eelarvele vaja veidi juurde panna. Samasugused püsivad kasvavad kulud on ette nähtud mitme valdkonna dokumentides ja täna siin ühes vastuses juba kõlas, et puudujääv summa on ligi miljard. Kas sa võiksid selgitada, mille arvel kavatseb haridusministeerium need kulud katta?
Aitäh väga hea küsimuse eest! Haridusministeerium ei ole nõustunud püsikulusid sellel määral vähendama, nagu Rahandusministeeriumi ettepandud piirsumma kas üldises plaanis või ka konkreetselt igas valdkonnas nõuab. Seetõttu ei saa ma seda kui otsustatud asja esitada. Aga kui rääkida Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve iseloomust, siis tõepoolest strateegiad näevad ette vajaliku kasvu paljudes valdkondades. Seadustesse sisse kirjutatud vajalikku tõusu nii palju ei ole, ka mitte eelarveseadusesse endasse. See näiteks, et baasmaksumus suurenes sellel aastal 30%, arvestas niikuinii juba kõiki õppivaid tudengeid. Ei olnud nii, et see rakendus ainult esimesest aastast ja peaks hakkama nüüd mahukamaks minema igal järgmisel aastal. Küll aga muutis senine väga heade aastate jada olukorra selliseks, et baas on kasvanud päris suureks. Ka hariduse ja teaduse osakaal riigieelarves ei olnud ju vahepeal laita. Aga kui me nüüd selle baasi kallale läheme seoses sellega, et on arvestatud, et tõukefondide täiendavad summad tuleb justkui ära kulutada ja seda ka muu põhitegevuse arvel, siis see on väga valus. Baasi järgmistel aastatel tagasi saada, püsikulusid ja püsifunktsioone taastada ei ole nii lihtne.
Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!
Hea minister! Ühtepidi loomulikult on haridus- ja teadusministri kaitsepositsioon arusaadav, kui ta ütleb, et oma kätega ta eelarve kallale ei lähe. Teistpidi oleks eriti kurb, kui selle kallale läheksid rahandusametnikud. Mis puutub sellisesse nn finantsilisse optimeerimisse, siis on selge, et eks minister omaette ole ikka sellise negatiivse plaani üle mõelnud. Siin on läbi jooksnud koolitoidu teema, pearaha ja kinnisvara teema, aga need on ainult mõned sajad miljonid. Mis on see ülejäänud 600–700 miljonit? Kui igasuguste unistuste kõrval Haridus- ja Teadusministeeriumilt isegi kõik majanduskulud ära võtta, ikka ei kata see seda osa. Mis on need teemad, millega me siin tõenäoliselt mõne nädala pärast silmitsi seisame?
900-miljoniline eriarvamus Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel hõlmab mitmesuguseid teemasid. Te nimetasite näiteks investeeringuteemat. Omavalitsused peaksid koolide remontimisega omal jõul rohkem hakkama saama kui vahepealsetel aastatel, mil nad on saanud arvestada riigi suurema toetusega. Kokku on meie ettepanek kärpida püsikuludest – tegin selle päris raske südamega, aga aeg on selline – üle 400 miljoni krooni. Seal hulgas on nõutud tegevuskulude kärbe 8%. Haridust juhtivates asutustes nõutakse kõigis tänavuse aastaga võrreldes 8% majanduskulude kokkuhoidu. See kehtib kõigis riigi finantseeritavates haridus- ja teadusasutustes kuni avalik-õiguslike ülikoolideni välja ja selles mahus, mis nad riigilt raha saavad. Need on päris valusad lõiked.
Siin kõlas sõna "unistused". Küllalt palju on räägitud, et näete, eelarve maht jääb ju enam-vähem samaks, miks te räägite nii palju kärbetest. Ka on öeldud, et poliitikud, kaasa arvatud ministrid, peavad oma unistusi kärpima. Seda on küll valus teha, aga tuleb hakkama saada. Täitke põhifunktsioone ja loobuge unistustest! Kahjuks on eelarve struktuur, millega minu meelest rahandusspetsialistid ei ole suutnud mõtteliselt kaasa minna, muutunud selliseks, et haridusministeeriumil tuleb just nimelt unistused ellu viia. Seda tingivad tõukefondidega seotud kulud, mille tõttu püsikulusid tuleb drastiliselt vähendada. Olukord on hoopis teine.
Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!
Hea minister! Küsimusi esitan ma praegu ka sellepärast, et üsna pea esineb meil siin rahandusminister. Ma eeldan, et Riigikogu ikkagi saab eelarve. Eelmine aasta vastas rahandusminister pea igale haridusteemalisele küsimusele, et oi, mina küll ei tea, haridusminister ise pakkus sellise kärpe välja. Seetõttu on mul küsimus otse haridusministrile. Oletame, et negatiivne stsenaarium käivitub ja majanduskulusid tuleb kärpida näiteks 400 miljonit. Tegevuskulud hõlmavad haridusministeeriumis ka väga palju väikseid projekte, mis vajavad miljoni või pool miljonit. Kas selle kärpe tõttu kõik need väiksed projektid nullitakse ära?
Selle kärpe raames lõigatakse summasid ära päris paljudelt projektidelt ja programmidelt, mitte ainult püsifinantseeringute abil tegutsevatelt asutustelt. Riigi rahandusmehhanismid toimivadki kahte moodi. Üks on baasfinantseeringu kaudu, asutuste kaudu finantseerimine, teine igasuguste programmide ja projektide alusel raha jagamine. On selge, et ei saa ainult püsikulusid, fikseeritud kulusid vähendada, tuleb vähendada ka projekte ja programme. Mis puutub rahandusministrisse, siis temaga nelja silma all peetud vestlustest olen ma aru saanud, et tal tegelikult juba koidab, milles asi on.
Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Need on kaks viimast küsimust. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!
Härra minister! Kuna teema puudutab optimeerimist, siis on mul selline väike küsimus. Kas olete mõelnud, et ministeeriumi võiks Tartust ära tuua? See oleks ju ka optimeerimine. On see teema olnud päevakorral ja kuidas teie sellesse mõttesse suhtute?
Väga hea küsimus. Te võiksite siis vastutasuks pakkuda projekti, kuidas Eesti Põlevkivi näiteks Pärnusse viia.
Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!
Austatud haridus- ja teadusminister! Optimumtasand jääb ilmselt miinimum- ja maksimumtasandi ehk siis unistuste tasandi vahele. Kas teie peate selle aasta korrigeeritud eelarvet oma ministeeriumi ja selle valitsemisala seisukohalt optimeerituks? Ja kui mitte, siis mitu sajandikku erinevus optimeeritud tasandist on? Olen rääkinud!
Aitäh hea küsimuse eest! Me optimeerisime tõesti negatiivse lisaeelarvega selle aasta eelarvet hariduse ja teaduse valdkonnas 300 miljoni krooni ulatuses ja see ei kahjustanud riigi põhikohustusi, põhifunktsioone hariduses-teaduses. Seal sai kajastatud täiendav vara müük, mõnest programmist loobumine, mõne unistuse edasilükkamine. Nii et lisaeelarvega tehtud teatav väike lõige 2008. aasta eelarves optimeeris selle aasta eelarvet tõesti.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Kalle Laaneti küsimus siseminister Jüri Pihlile.
Hea siseminister! 2008. aasta Ärielus nr 31 on intervjuu Maris Orasson-Pukiga, kes on CV-Online'i Eesti turundusjuht. Teema oli "Avaliku sektori töötajad otsivad uut tööd". Tsiteerin: "Tööotsijate töökogemuste ja soovitavate ametikohtade võrdlus näitab, et oma erialal ei soovi jätkata paljud riigiametnikud, ehitustöölised, õpetajad, sanitarid ja kokad. Suured käärid varasema kogemuse ja töösoovi vahel on ka politsei- ja päästeametnikel, piirivalvuritel, kaitseväelastel, raudteelastel ja sanitaridel ning rätsepatel ja õmblejatel. 1469 politseiametnikuna töötanust soovivad samas valdkonnas jätkata vaid 271, 516 päästeametnikust vaid 143 ja 335 piirivalvurist vaid 74." Ja siit küsimus. Mis on teie arvates põhjus, et siseturvalisuse valdkonnas töötanud või töötavad inimesed ei soovi selles valdkonnas jätkata?
Mina oma järeldusi nende andmete põhjal ei teeks, aga ütlen teile lihtsalt teadmiseks, et praegu on siseturvalisuse valdkonnas täitmata kohtade arv 177 kokku 10 004-st. See teeb 1,8%. Mitte kunagi Siseministeeriumi eksistentsi ajaloos ei ole too näitaja olnud nii kõrge. Põhjus on see, et eelmisel aastal me lõpetasime ära jutu sellest, et meil ei jätku häid inimesi, ja ütlesime, et meil on võimalik palgata nii palju inimesi, kui palju meile raha eraldatakse. Mis tähendas seda, et eelmisel aastal vähenes koosseis 1000 inimese võrra. Seda enamasti küll vabade kohtade arvel. Aga jah, 11 000 inimesest jäi alles 10 000.
Loomulikult, kui arutatakse ettepanekuid teatud eelarvenumbrite kohta, mis peaksid 10% vähendama ka seda 10 000 inimesest koosnevat personali, ja kui ka teiste riigiametite töötajate kohta arvatakse, et hakkab tulema hirmus koondamine, siis inimesed muutuvad ettevaatlikuks. Ja ma ütleksin, et siseturvalisuse valdkonnas – nii politseis, piirivalves kui ka päästeteenistuses – on inimeste teadlikkus tõusnud ja nad valmistuvad igaks juhuks negatiivseks stsenaariumiks.
Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Mul on hea meel kuulda, et nii vähe vakantseid ametikohti on. Kas ma sain teist õigesti aru, et just koondamishirm mõjutab suuresti siseturvalisuse valdkonnas töötavate inimeste vähest motivatsiooni töötada selles valdkonnas?
Loomulikult. Tark inimene vaatab ikka ringi. Ja iga päev väidetakse vähemalt ühes või kahes meediaväljaandes, et nüüd hakkab kohe riigiaparaat vähenema ja sealhulgas ka kõnealune valdkond. Sellepärast kindlasti vaadatakse ringi. Aga ma ütlen veel kord, et 1,8% on täitmata kohti ja praegu on mõned kohad veel vormistamisel. Ma võin öelda, et sadakond inimest kogu 10 000-ses süsteemis on puudu. Ja loodame, et praegused töötajad ei lähe meie hulgast ära.
Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!
Hea minister! Me jagame teie muret seoses eelarvega. Aga ma tahaksin teile edastada Võrumaa inimeste mure ja küsida, kas vastab tõele, et Mõnistes suletakse päästekomando ja Võrus asendatakse politseijaoskond konstaablijaoskonnaga? Andke mulle head nõu, mida neile vastata!
Kui Riigikogu kinnitab need numbrid ja kui ellu peaks minema Rahandusministeeriumi poolt ette antud number, siis tõesti on Siseministeeriumi ametnikkond eesotsas kantsleriga jälle valmistunud töötajate arvu vähendamiseks. Me teame, et härra Kraft tuli tööle, kui Siseministeeriumis oli 15 500 töötajat, nüüd on 10 000. Ametnikkond tõesti valmistub selleks, et läheb käima selline stsenaarium. Tuleb ka selleks valmis olla. Inimestele tuleb aga olemasoleva raha eest pakkuda parimat teenust ja kui on 8% vähendamist – see tähendab reaalselt 10% vähendamist –, siis on erinevaid stsenaariume kaalutud kõikides sisejulgeoleku valdkondades. Ja löögi alla lähevad loomulikult need päästekomandod, mis on kõige väiksema võimsusega. Ka Mõniste kuulub nende hulka. Kindlasti ei tähenda see Võrus politsei likvideerimist, nagu siin keegi väitis, vaid teatud optimeerimist. Enam ei ole senine struktuuriüksus, vaid väiksem. Need teemad on läbi arutatud politsei juhtkonnaga, kes annab oma parima, et osutada parimat teenust ressursiga, mis riik selle töö tegemiseks annab.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Ain Seppik!
Lugupeetud minister! Septembrikuu on siin Riigikogus Hiiumaa kuu ja Hiiumaal kipub selle plaani realiseerimisel minema veel hullemini kui Mõnistel. Hiiumaa on ikka veel maakond. Kas te võiksite öelda: kui see plaan tõesti realiseerub, siis mitu politseinikku Hiiumaale jääb? Mina lugesin, et konstaablijaoskond muutub konstaablipunktiks. Mida see punkt tähendab? Kui suur see punkt on tegelikkuses?
Saaremaa patrioodina ja sealt valituna, härra Seppik, ei maksa teil hiidlasi siiski päris ära hirmutada ja mingit lauset kontekstist välja tuua. Hiiumaal on umbes 30 politseinikku. See tähendab, et 1/10 on 3–4 politseinikku. Neid jääb siis alles 25, kui ma õigesti mäletan. Mitte midagi ei likvideerita kuskil täielikult. Igal pool võetakse vähemaks 1/10 võrra, kui plaanitud ettepanek peaks läbi minema.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Ja nüüd kõige viimane, kolleeg Karel Rüütli küsimus justiitsminister Rein Langile, palun!
Hea minister! Tsiviilkontrollist ja selle vajalikkusest eelkõige jälitusasutustes ja julgeolekuasutustes oleme me siin saalis pikalt vestelnud ja jõudnud ühisele arusaamale, et teatud puhkudel haigutavad selles valdkonnas päris suured hallid tsoonid. Probleeme on küllaga, eelkõige puudutavad need logifaile ja nende olemasolu. Minu küsimus puudutab seekord aga prokuratuuri ja kontrolli selle tegevuse üle. Te olete korduvalt siinsamas saalis väitnud, et Justiitsministeeriumil ei ole õiguslikke võimalusi sekkuda prokuratuuri tegevusse. Samas Vabariigi Valitsuse seadus, prokuratuuriseadus, jälitustegevuse seadus – kõik viitavad sellele, et teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiitsministeerium. Kas te olete endiselt seisukohal, et teie justkui ei vastuta prokuratuuri tegevuse eest? Ja kui olete, siis kes ikkagi peab prokuratuuri üle järelevalvet tegema?
Ma olen endiselt seisukohal, et Eesti seadused võimaldavad justiitsministril teha väga piiratud järelevalvet prokuratuuri üle. See seisneb üksnes vabariigi peaprokuröri üle teenistusliku järelevalve käivitamises ja seda juhul, kui järelevalvet menetleb Justiitsministeerium. Justiitsministril on ka õigus algatada teenistuslik järelevalve suvalise prokuröri tegevuse üle, aga siis ta annab selle prokuratuuri distsiplinaarkolleegiumi menetleda. Kas see seadus on täiesti proportsionaalne ja otstarbekohane, see väärib arutamist ja seda ma olen siin kõnetoolis ka korduvalt öelnud. Kas prokuratuuri üle võiks olla näiteks parlamentaarne järelevalve? Seegi asi väärib kindlasti kaalumist. Justiitsministeerium analüüsib praegu olukorda ja me ei välista, et 2009. aastal me esitame Riigikogule prokuratuuriseaduse muutmise eelnõu.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan küsimuse käsitlemise, kuna infotunni aeg on läbi. Aitäh, lugupeetud riigikogulased, küsimuste esitamise eest! Aitäh, lugupeetud valitsusliikmed, vastamise eest! Infotund on lõppenud.
