Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu esimese töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt võtan vastu eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsusel on eelnõusid üle anda. Palun, proua Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Teiseks, elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Kolmandaks, väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Neljandaks, punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Ja viiendaks, kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Kolleegid soovivad seaduseelnõusid või arupärimisi üle anda. Esimesena on registreerinud kolleeg Kadri Simson.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Esitan seitsme Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile seoses Vabadussõja võidu sambaga. Tõsi, peaministril on viimasel ajal kombeks end ebameeldivate teemade puhul vastamisest taandada. Nii tundub, et Eesti riigieelarve on vaid rahandusministri mure ja sisekaitse vaid siseministri mure. Ja võib karta, et kogu riigile sümbolväärtusena mõjuma pidav Vabadussõja võidu sammas ning selle ümber olev segadus ei pruugi ilma meie järelepärimiseta peaministrit samuti huvitada. Ent kuna suur osa Vabadussõja võidu samba ehituseks tulevast rahast tuleb valitsuse reservfondist, siis me soovime, et peaminister viiks end hangete sasipuntraga kurssi ning valgustaks selles osas ka Riigikogu. Täpsemalt küsime lepingute kohta, mis on sõlmitud Vabadussõja võidu samba valgustamiseks ning samba ümber jääva maa-ala valgustamiseks. Samuti soovime teada, mis roll on SA Vabaduse Monument juhatuse liikmel Aivar Reivikul Vabadussõja võidu samba projekteerimise ning ehitamise protsessis, sealhulgas projekteerimise ning ehitamise korraldamisega seotud hangete läbiviimises. Arupärimisele on alla kirjutanud seitse Riigikogu liiget: Kadri Simson, Jüri Ratas, Lauri Laasi, Toomas Varek, Ain Seppik, Vilja Savisaar ning Mailis Reps.

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Seega olen vastu võtnud viis eelnõu ja ühe arupärimise. Need võetakse menetlusse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Head kolleegid! Mul on teile edasi anda ka mõned teated. Esiteks, Riigikogu juhatus võttis menetlusse õiguskantsleri poolt s.a 1. septembril esitatud Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu ning määras juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Teiseks, Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Keit Pentuse lahkumise Euroopa Liidu asjade komisjonist ja Riigikogu liikme Silver Meikari asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks. Kolmandaks, Riigikogu juhatus edastas Vabariigi Valitsuse poolt s.a 1. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa rände- ja varjupaigapakti eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määras Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 18. september kell 16. Neljandaks, Riigikogu juhatus edastas Vabariigi Valitsuse poolt s.a 5. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise ""Kõigepealt mõtle väikestele" Euroopa väikeettevõtlusalgatus" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määras Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 18. september kell 16.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Head kolleegid! Täna on meil päevakorras kaks eelnõu. Esimesena on kavas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Soovin teile kõigile head uut poliitikahooaja algust ja ka head õpiaastat! Loodan väga, et meie rahvasaadikute kogu suudab tõepoolest õppida ja end nendel pingelistel aegadel, mis meil praegu käes on, kokku võtta ja üksmeelseid arukaid otsuseid langetada. Siinkohal on mul hea meel alustada 2008. aasta sügisistungjärgu esimese eelnõu arutelu.
Niisiis, head kolleegid, teie ees on eelnõu 248, mis käsitleb Riigikogu valimise seaduse muutmist. Eestimaa Rahvaliit teeb ettepaneku muuta valimisseadust selliselt, et iga maakond oleks omaette valimisringkond. Siiani on teatavasti 12 valimisringkonda, kus enamikul juhtudel on mitu maakonda ühes valimisringkonnas. Meeldetuletuse korras: ühes ringkonnas on Saare-, Hiiu- ja Läänemaa, Harju- ja Raplamaa, Kagu-Eesti maakonnad, aga ka Järva- ja Viljandimaa. Meie eelnõu teeb ettepaneku suurendada valimisringkondade arv 19-ni. Ja nagu öeldud: iga maakond oleks omaette valimisringkond, pluss Tallinn ja Tartu. Muus osas me ei pea vajalikuks valimissüsteemi muuta.
Mingil juhul ei tohiks näha meie ettepanekus katset muuta valimissüsteemi majoritaarseks. Muudatus tooks meie hinnangul aga ilmselgelt rahvasaadikud rahvale lähemale. Väga sageli on erakondadel mitmemaakonnalistes valimisringkondades esiplaanile paigutatud peamiselt pealinnas elavad saadikud. Seda põhjusel, et keeruline on leida maakondades elavaid kandidaate, kes oleksid tuntud mitmes maakonnas. Ilmselgelt jäävad ka üle-eestiliselt tuntud, aga selge maakondliku identiteediga kandidaadid naabermaakondadele ikka võõraks.
Samuti on Eesti inimeste poliitikast võõrandumise vältimiseks või vähemalt vähendamiseks äärmiselt oluline, et saadikute mandaat oleks tugevam. Seda aitab kindlasti tagada tihedam seotus oma valimisringkonnaga. Nii suureneks ka saadikute vastutus, mis on kindlasti Eesti poliitilise süsteemi arengu huvides. Me vajame Riigikogus võimalikult laialdast eri piirkondade esindatust.
Paljudel juhtudel on avaldatud arvamust, et selline muudatus ei ole hea, sest tasakaal valimisringkondade vahel saab rikutud. Väikseimaks ringkonnaks osutuks eelnõu kohaselt Hiiumaa oma 10 000 inimesega, kus saaks hädavaevalt ehk ühe mandaadi. Ja teisalt Harjumaa oma rohkem kui 100 000 elanikuga. Samas on kõigile selge, et erinevused on olemas ka praegu. Praegugi on suuremate ja väiksemate valimisringkondade vahel üsna oluline vahe.
Põhimõte, mille kohaselt igal juhul oleks garanteeritud kõikide Eesti maakondade esindatus Riigikogus, oleks meie hinnangul väga oluline. Diskussioonis on toodud näitena – kasutan jälle sedasama väikseima maakonna Hiiumaa näidet –, et  sealt on praegu esindus tervelt kolmeliikmeline, aga meie eelnõu kohaselt ei annaks see tegelikult matemaatilist proportsionaalsust arvestades isegi ühte mandaati välja. Me eeldame, et on võimalik teha just selle koha peal väike mööndus proportsionaalsuse suhtes. On ainult hea, kui mingite asjaolude tõttu – olgu tänu paigutusele erakonna nimekirjas või mingil muul põhjusel – satuks rohkem mõne väikese elanike arvuga maakonna esindajaid parlamenti.
Käsitledes veelgi tolle väikseima maakonna näidet, tuletan meelde, et  Riigikogu eelmises koosseisus ei olnud see maakond üldse esindatud. Arvestades tegelikke võimalusi ja elanike arvu, ongi ilmselt suhteliselt keeruline, et Hiiumaa esindaja saaks ringkonnamandaadiga valituks. Sealsed inimesed lihtsalt pole nii tuntud. Samasugune olukord on paljudes teistes ringkondades, näiteks Kagu-Eesti või ka Järva- ja Viljandimaa ringkonnas.
Ilmselt tekitab maakondlikkuse põhimõte mitmeski erakonnas vastuseisu, sest see eeldab mõtlemise muutumist ja nimekirjade koostamisel sellega ka arvestamist. Ja siiani ollakse harjunud poliitika tegemisele vaatama liialt pealinnakeskselt. Aga ehk küsida retooriliselt: kas meie riik ei ole juba niigi liiga kaldu pealinna poole? Kas meil ei oleks mõtet mõelda sellele, et meie piirkondade esindatus oleks parem ja Riigikogus garanteeritud?
Teise muudatusena nähakse selle eelnõuga  ette, et kompensatsioonimandaatide jaotamise printsiipi muudetakse. Nn modifitseeritud d`Hondti jagajate meetod asendatakse tavalise d`Hondti jagajate meetodiga, jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Teadaolevalt ei kasuta sarnase valimissüsteemiga riigid enamikus modifitseeritud d`Hondti meetodit, sest see natukene moonutab valijate tahet ja annab liiga suure eelise võitnud erakondadele. Seetõttu see täpselt valimistulemust ei peegelda. Niisugune modifitseerimine oli ehk vajalik siis, kui erakondi oli rohkem ja valimistulemusena läinuks esindatus liialt kirjuks. Praegu aga oleks aeg sellest loobuda, sest meie demokraatia on üsna palju edasi liikunud ja arenenud. Erakondade arv on stabiliseerunud ja juhuslikkus väiksem.
Lugupeetud kolleegid! Loodetavasti te toetate selle eelnõu põhimõtet, et rahvasaadikud on vaja rahvale lähemale tuua. Ja kindlasti üks võimalus selleks on meie pakutud maakonnapõhised valimisringkonnad. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegidel on teile küsimusi, lugupeetud ettekandja. Esimesena saab sõna kolleeg Väino Linde.

Hea kolleeg ettekandja! Kiirelt lugedes võib üks eelnõu esmapilgul tõesti tunduda kohapealsetele valijatele positiivne. Aga oskad sa seletada, miks põhiseaduskomisjoni istungil asusid eksperdid siiski seisukohale, et sõltumata viidatud d'Hondti kordaja muutmisest või mitte võib teie eelnõu seaduseks muutmisel tekkida olukord, kus mõni Eesti väiksem regioon võib jääda täiesti ilma kohapealsete saadikuteta, näiteks Hiiumaa?

Meie eelnõu kohaselt sellist olukorda ei teki, et mõni maakond võiks jääda ilma kohapealsete esindajateta. Tõepoolest, nii nagu ma ka ettekandes ütlesin, puhtmatemaatiliselt on Hiiumaa, kus on 10 000 elanikku ja veel vähem valijaid, selle ääre peal, et võiks saada ühe mandaadi. Võib ehk tõesti tekkida olukord, kus seda mandaati ei ole tulemas. Aga idee poolest me võiksime selle väikese möönduse proportsionaalsuse osas teha ja vähemalt ühe mandaadi ka väikseimale maakonnale anda, eriti arvestades saarelisuse printsiipi. Oleks mõistlik, et ka selle suhteliselt väikese kogukonna esindatus on olemas. Nii et ma ei näe seda ohtu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Selline asi nagu maakondlik identiteet on nii muinasaja kui ka Pätsi ajaga võrreldes kindlasti kõvasti murenenud. Maakondlik huvi on tänapäeval väga raskesti defineeritav. Inimesed on liikuvad, elu- ja töökoht on sageli lahus ja nõnda edasi. Sa küll põhjendasid eelnõu sääraste asjadega, aga ma usun, et enamik siin saalis tajub eelnõu taga siiski parteilise identiteedi küsimust. Kalkulatsioon käib selle järgi, mis on ühele või teisele parteile kasulik. Kas sa oskad öelda midagi, et need tunded ära kaoksid? Kuidas sa lükkad ümber väite, et tegelikult arvestab Rahvaliit võimalusega saada valimistel parem tulemus, kui natuke piire nihutada?

Maakondliku identiteedi kohta ma ütleksin, et ka praeguses valimisseaduses on ju maakondlikud valimisringkonnad. Valimiskomisjonid on igas maakonnas. Seega maakondliku identiteedi põhimõttelist ümberhindamist ei ole ette nähtud. Mis puutub partei kalkulatsioonidesse, siis kindlasti ei oleks tark asjadele läheneda kitsalt parteiliselt. Oleks aga mõistlik arvestada, et kõik piirkonnad oleksid Riigikogus võimalikult hästi esindatud, et iga piirkond saaks oma esindatuse. Meie erakonnal on see põhimõte ikka olnud. Arvame ka edaspidi, et riik ei tohiks olla pealinnakeskne, suurte keskuste keskne. Kogu Eesti peaks olema esindatud, see oleks meie arvates proportsionaalsem riigi esinduskogu. Seega eelnõu on koostatud ikkagi Eesti arengut silmas pidades.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Imre Sooäär.

Austatud ettekandja! Sain sinu jutust niimoodi aru, et praegu on üks suurimaid probleeme see, et pealinnast saadetakse näiteks kolmest maakonnast koosnevasse ringkonda üks tuntud tegelane, kes kohalike inimeste eest hääled ära napsab. Aga kui need maakonnad lahku lüüa ja teha eraldi ringkonnad, mis siis takistab ühel erakonnal, näiteks Keskerakonnal, saatmast Tallinnast ühte tuntud tegelast igasse maakonda? Ta läheb ja võtab ikkagi Hiiumaal kohaliku inimese eest hääled ära.

Hea Imre! Selle eelnõu põhiprobleem ei ole kindlasti võimalus, et tuleb pealinnast keegi, kes napsab hääled ära. Eelnõu põhiideestik ja mõte on selles, et kohalikul esindatusel oleks rohkem võimalusi, et maakondade elanikud tunnetaksid tugevat sidet saadiku, maakonna ja valijaskonna vahel. On ilmselge, et oma kodukoha, oma regiooni identiteeti tunnetav saadik on piirkonnaga enam seotud. Valijad tunnevad teda paremini ja saadiku vastutus on seetõttu suurem. Just sellele on mõeldud, mitte puhttehniliselt selle peale, kes kelle eest hääled ära võtab. Niisugune lähenemine oleks vale, see oleks parteipoliitiline mõtlemine ja sellisest mõtlemisest me eelnõu koostades küll ei lähtunud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaan Kundla.

Hea ettekandja! Minul tekkinud küsimuse on eelkõnelejad enam-vähem juba esitanud, aga vastus ei ole olnud piisavalt selge ja sellepärast küsin üle. Kas eelnõu on tingitud sellest, et praeguse valimisringkondade jaotuse puhul pole Rahvaliidul lootust järgmistel Riigikogu valimistel valimiskünnist ületada? Kas teie eelnõu heakskiitmisel on teil suuremad lootused Riigikokku pääseda?

Ega mul muud öelda pole, kui et ma tuletan meelde eelnõu valmimise lugu. See on koostatud ajal, kui ühiskonnas oli üsna teravalt üleval debatt, missugune on saadiku vastutus, missugune on üldse poliitikute seotus oma piirkonnaga. Too debatt oli üsna elav ja sel teemal arutelu käib ka praegu. Tegu on ühe Rahvaliidu ettepanekuga. Oma teiste ettepanekute tegemiseks koostasime tookord kaks või kolm eelnõu, millega me nägime ette, et Riigikogu töö võiks tõhustuda ja seotus rahva ja saadikute vahel võiks olla tugevam. Lähtusime tolle eelnõu koostamisel ikkagi sellest eesmärgist. Kordan veel kord: kindlasti ei ole meil mängus kitsad parteipoliitilised huvid.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Hea ettekandja! Ma mäletan, et Riigikokku kandideerimise ajal peetud valimiseelsetel debattidel olid sa kindlalt sellise põhimõtte vastu. Kui mina käisin välja, et võiks kehtida maakonnapõhine printsiip ja valimisringkond võiks olla ühes maakonnas, siis sa olid isiklikult väga selle vastu. Nüüd sa oled tunduvalt oma vaateid muutnud. Mis siis vahepeal on juhtunud? Kas sa kaitsed praegu Rahvaliidu seisukohti või oma seisukohti? Tookord sa olid raudselt selle vastu, et saadik esindaks maakonda ja lähtuks maakonna huvidest. 

Sellele küsimusele on väga hea vastata. Need on erinevad asjad, kas saadik esindab ainult oma maakonda või kas valimisringkond peaks olema maakond. Nii nagu ma oma ettekandes ütlesin: me ei soovi eelnõuga kogu valimissüsteemi muuta. Riigikogu liige on oma mandaadilt selles mõttes vaba ja too põhimõte jääb alles. Eelnõu mõtte kohaselt tugevneb seotus valijate ja rahvasaadiku vahel, mis aga ei tähenda, et too saadik peab tegelema ainult oma maakonna asjadega. Kordan: nii põhiseaduse kui ka Riigikogu valimise seaduse mõtte kohaselt on saadik oma mandaadilt vaba. See põhimõte jääb püsima. Küll aga oleks mõistlik sidet valijatega tugevdada, seda ma möönan. Mul on hea meel, et ma olen leidnud endale mõttekaaslase. Loodan, et see kvalifitseerub toetuseks ka hääletusel.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Hea kolleeg Jaanus! Ootasin põnevusega vastust Imre Sooääre küsimusele, aga päris rahule ma sellega ei jäänud. Küsin edasi. Oletame, et see süsteem käivitub. Oletame, et Järvamaa inimesed kogemata valivad ühe pealinna köietantsija oma saadikuks ja näiteks aasta pärast selgub, et ta ikka ei asu sinna piirkonda elama ja tegelikult ei esinda üldse Järvamaad. Kas Rahvaliit on mõelnud ka ammu Eesti ühiskonnas arutatud võimaluse peale saadiku vastutust suurendada ja kui ta pole ootusi-lootusi täitnud, siis ta võib-olla isegi tagasi kutsuda?

Ma näen, et ma leian eri fraktsioonidest endale järjest mõttekaaslasi. See on juba teine fraktsioon! Aitäh! Tagasikutsumine aga on natukene teine teema. Kujutan ette, et meie valimissüsteemi juures on tagasikutsumise probleemi suhteliselt võimatu lahendada. Arutelu tagasikutsumise üle saaks ehk käivitada siis, kui meil oleks majoritaarne valimissüsteem. Meil seda pole ja meie valimissüsteemi puhul ma seda võimalust ei näe.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Erik Salumäe.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma oleksin  sellelt seletuskirjalt või sellelt ettekandelt oodanud rohkem arvulist analüüsi. Kui te teate, siis praegu on Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa  eraldi maakonnad ja ka eraldi valimisringkonnad. Siin on olemas võimalus teha statistikat 1999., 2003. ja 2007. aasta valimiste kohta. Mina seda tegin ja ma ei imesta, et te seda seletuskirja ei pannud, sest see ei kinnitanud teie teooriat, et tegelikult valimisaktiivsus ja huvi valimiste vastu suureneb. Kas te saaksite anda põhistusi oma seletuskirja esimese lõigu väidete kohta, et teie andmetel valimisaktiivsus suureneb, selle taustal, et näiteks Ida-Virumaal on see püsivalt kogu aeg vähenenud ja ka Lääne-Virumaal on see jäänud alla Eesti keskmise?

Tänan! Minu arust on väga hea, et te tõite just selle motiivi siia sisse. Tegelikult ma mäletan neid arutelusid siin saalis küll, kui valimisringkond kaheks löödi. Ma tean ka neid arutelude motiive ja kuluaarides kõneldavast, miks seda teha ja kuidas tehti. See näitab, et tegelikult on mõeldav küll, et maakond on valimisringkond. See käitumine ja ka arutelu siinsamas Riigikogus, mis võiks selles mõttes järge leida, et siis olekski ühtlane lähenemine asjadele, nii nagu Lääne- ja Ida-Virumaal, üle terve Eesti.
Mis puutub valimisaktiivsusesse ja sellesse olukorda, siis praegu sellise ühe näite põhjal – ma tutvusin küll nende analüüsidega –, ei ole ilmselt võimalik väga põhjapanevat järeldust teha. Selleks oleks vaja ilmselt rohkem kui ühte valimistsüklit, valijate teatud käitumist ja arusaamade muutumist, teatud harjumuste väljakujunemist. Seda ei ole ilmselt võimalik selle ühe näite põhjal järeldada. Aga ilmselge tavaloogika ütleb, et igal juhul on valijate huvi valimiste vastu suurem, kui rahvasaadik on tihedalt seotud oma piirkonnaga. Ta näeb, et sellest rahvasaadiku tegevusest on piirkonnale kasu tõusnud. Ma arvan, et see on see mõtteviis, mida me tahaksime tegelikult selle eelnõuga saavutada. See ei olegi niisama lihtne asi, et see ühe maakonna, ühe valimisringkonna lahutamisega võiks juhtuda.

Järgnevalt saab küsimuseks sõna kolleeg Peeter Kreitzberg.

Tänan! Lugupeetud esineja! Sa rääkisid, et Riigikogu on liiga Tallinna-keskne ehk ühe omavalitsuse keskne. Nüüd sa nagu tõused ühe tasandi võrra ülespoole ja tahad teda rohkem maakonnakeskseks teha. Mina näen probleemi selles, et Riigikogu tegeleks rohkem Eesti riigi asjadega, mitte ei tegeleks sellise lehmakauplemisega, kas investeeringurahasid saab üks omavalitsus või teine omavalitsus, vaid tegeleks sellega, et Eesti riigi poliitika oleks tasakaalustatud. Kas sinu eelnõu kuidagi liigutab meie asju ka selles suunas?

Aitäh! Me mõtleme selles suhtes kindlasti täpselt ühte moodi ja ma püüdsin seda selgitada ka kolleeg Arvo Sarapuule – just nimelt seda momenti, et Riigikogu liige on oma mandaadilt vaba ning peab ja ongi kohustatud tegelema kõikide teemadega, mitte ainult oma maakonna arengu teemadega. See oligi meie kunagise ammuse vaidluse sisu ja me olime täpselt ühel positsioonil sinu arvamusega praegu. Kindlasti see põhimõte peaks jääma, aga samas oleks mõistlik, et rahvasaadik oleks lähedasem teda valinud inimestele, et see side oleks tunnetatav,  ning seda on kindlasti sellisel juhul võimalik paremini saavutada ja tulemus on parem kui valimisringkonnad on maakonnapõhised. See on selline lihtne põhimõte. Me ei muudaks valimisseaduses muid, laiemaid põhimõtteid.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Imre Sooäär.

Ma tänan! Hea kolleeg! Kuna sa vastusest mu eelmisele küsimusele  diplomaatiliselt kõrvale hiilisid, siis ma täpsustaksin seda natuke.
Iseenesest on see idee, millest sa räägid, väga õilis – et kohapealsetest inimestest, kes tõesti kohapealset elu teavad, võiks keegi neid siin Riigikogus esindada. Aga mis siis ikkagi takistab mõnda teist veidi suuremat erakonda, näiteks Keskerakonda, sellesama Hiiumaa näite varal Hiiumaale oma rahvakeeles öeldult peibutusparti saatmast, kes ikkagi võtab kohaliku inimese eest need hääled ära? Lihtsalt praeguse süsteemi juures on vaja saata üks peibutuspart Saare-, Hiiu- ja Läänemaa kohta, siis on vaja saata kolm, aga süsteem ju ei muutuks.

Selles mõttes loomulikult ei muutuks. Loomulikult on see võimalus olemas, et saadetakse nn peibutuspart, kes võtab hääled ära. Aga ka sellisel juhul on selle maakonna inimestele väga selge, et just see on see saadik, kelle käest nad saavad küsida. See on igal juhul sideme tugevnemine just nimelt selle maakonna ja tema rahvasaadiku vahel. Loomulikult ei ole muutused võib-olla ühe valimistsükliga tulemas, aga põhimõtteliselt see võimaldaks mingi aja jooksul kasvatada selles piirkonnas hästi tuntud inimesi, ja neid näiteid on meil siin Riigikogu saalis tegelikult olemas. Ka sa ise oled oma kodukoha väga selge identiteediga ja see on väga positiivne näide. Ma arvan, et selline muudatus tekitakski sellise olukorra, kus oleks väga selge identiteediga saadikud siin saalis. Ja see on ainult positiivne, mis jällegi, vastates eelnevatele kahtlustele, ei tähendaks seda, et rahvasaadik peaks kuidagi oma praeguse põhiseadusega antud võimalusi kitsendama ja muutma neid mingisuguseks katuseraha väljaajamiseks. Loomulikult jääks mandaat samaks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Eiki Nestor.

Aitäh! Hea ettekandja! Eks teise inimese mure läheb ikka südamesse. Kuidas sul isiklikult on selle praeguse, sinu meelest mitte kõige paremini õnnestunud seaduse puhul, kas sul on side Järvamaaga päris katkenud või ainult nõrgemaks jäänud?

Ma olen püüdnud siin vist kahel või kolmel korral vastata, et nii kitsalt ei saa sellele eelnõule läheneda, ei isiklikust ega ka erakonnapoliitilisest põhimõttest lähtudes. Mina olen väga selge Järvamaa identiteediga inimene, minu esivanemad on elanud seal üle 300 aasta, elan ise seal külas ja jätkan edasi elamist. Ma ei räägi enda murest ega lähtu poliitikas, siin kõnepuldis mitte enda ega ka kitsast erakonnapoliitilisest murest, vaid väga selgest huvist, millest me kõik iga päev meediast ja rahvaga kohtudes kuuleme – ei saada aru, kes neid esindab, millest räägib, mida tähendab poliitika jne. See oleks üks väike kukesammuke, vähendamaks poliitikute ja rahva võõrandumist. See oli minu mure.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Hea ettekandja! Sa vist täpselt ei jälginud, mida Peeter Kreitzberg küsis. Ma proovin uuesti. Pärast viimast põhimõttelist valimisseaduse muutmist on järsult suurenenud saadikute huvi tegelda kohalike asjadega ja paista silma kohalikel üritustel ning vähenenud huvi mõelda Eestit tervikuna puudutavatele küsimustele. Sellele probleemile on tegelikult minu mälu järgi isegi õiguskantsler osutanud, et saadik esindab Eestit. Kuidas peaks esindama? Kuidas sinu eelnõu aitab seda probleemi leevendada?

Ma arvan, nagu ma olen siin juba enne mitu korda korranud ja kordan jätkuvalt, et loomulikult on Riigikogu liige kohustatud tegelema põhiseaduse kohaselt kogu Eesti teemade ja probleemidega. Samas, kogu selle suure ja laia pildi juures ei ole mõistlik ja ei saa ära unustada ka valijaid, oma valimisringkonda. Ma arvan, et see on tegelikult puhtalt tasakaalu leidmise koht ja sellele tasakaalu leidmise kohale poliitikute tegutsemise juures on, nii nagu sa siin ilusasti ütlesid, juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler, ning see tasakaalupunkt on praegu olemas ja jääb ka tulevikus, ka selle eelnõu puhul, kui see peaks seaduseks saama. See ütleb väga palju üldise demokraatliku arengu kohta  meie riigis – kasvamisest, õppimisest. Ma kujutan ette, et kümmekond aastat tagasi oli see teema hoopis olulisemalt üleval. Ma loodan, et demokraatiaga koos kasvavad ka rahvasaadikud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, proua juhataja! Hea ettekandja! Kahes teile esitatud küsimuses räägiti peibutuspardi mõistest ja millegipärast omistati mõlemas küsimuses ülisuur au omada peibutuspardi suurt väärtust ainult ühele erakonnale. Mis on teie arvamine, kas neid peibutusparte võiks olla ka mõnel teisel erakonnal, näiteks istuva valitsuse juhterakonnal? Olen rääkinud.

Aitäh! Teie rääkimised on alati sisukad ja ma peaksin tunnistama, et on ka seda ette tulnud. Võib-olla kõige paremaks näiteks on tõepoolest kõige rahvarohkemas piirkonnas kandideerinud praegune istuv peaminister, kes oli väga tugeva Tartu identiteediga. Kui erakond on nii otsustanud, siis nii on ta otsustanud, mis seal ikka teha.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Silver Meikar.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina küsin, et miks nii tagasihoidlikult. Kui soovite, et Riigikogu koosneks kohalike piirkondade esindajatest, siis võiks ju kehtestada hoopis majoritaarse valimissüsteemi, kus Eesti oleks jagatud 101 piirkonnakeseks, kus igast piirkonnast valitakse üks esindaja, kes konkreetselt esindab oma väikest piirkonda. Sel hetkel oleks see esindus  maksimaalne ja kõikide saadikute huvi majoritaarsüsteemis oleks esindada selles oma väikeses piirkonnas olevate valijate huve.

Nii nagu ma oma ettekandes ütlesin, ei näinud algatajad ette niivõrd põhimõttelist valimissüsteemi muutust. Ma arvan, et see Eestile ei sobiks.
Esiteks, Eesti on piisavalt väike riik ja tõepoolest, sellele motiivile on siin hea kolleeg rahanduskomisjoni esimees ja ka mõni teine tähelepanu juhtinud, et Riigikogu liikmed – kordan veel, neljas või viies kord – on oma mandaadilt vabad ega peaks selles mõttes tegelema ainult oma valimispiirkonnaga. Arvestades just Eesti väiksust ning seda olukorda ja elanike arvu, mis meil siin on, on minu arvates üsna optimaalne, et see valimisseadus on just täpselt niisugune. Küll aga on see arusaamine sellest – ma kordan veel kord, see on see tasakaalupunkti küsimus –, missugune peaks olema side oma valijate, valimisringkonna ja rahvasaadikute vahel. See on see tasakaalu tunnetamise küsimus ja algatajate arvamusel oleks mõistlik suurendada sidet valijate ja rahvasaadikute vahel just niisugusel kujul, nagu me siin ettepaneku tegime.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb põhiseaduskomisjoni liige kolleeg Ene Kaups.

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soovin meile edukat ja töist sügisistungjärgu algust!
Peale Jaanus Marrandi nii põhjalikku ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru mul väga palju lisada ei olegi. Põhiseaduskomisjonis toimus Rahvaliidu fraktsiooni algatatud ja Riigikogu menetlusse antud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu 9. juunil. Arutelu juures olid algatajate esindajana Rahvaliidu fraktsiooni liige Jaanus Marrandi, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving ja nõunik Priit Vinkel. Arutelu oli põhjalik, tekkis palju küsimusi. Suur osa nendest küsimustest tekkis ka praegu siin täiskogu istungil ja sai eelnõu algatajate esindaja poolt vastused. Lisaksin võib-olla veel nii palju, et komisjonil tekkis küsimus ka selle kohta, kui palju suurenevad kulutused valimiste läbiviimiseks. Kulutuste suurenemist eelnõu algataja esindaja tõdes, ütles, et lisaks olemasolevatele veel seitsme valimisringkonna administreerimine toob tõenäoliselt suuremaid kulutusi kaasa. Aga analüüsi täiendavate kulutuste suuruse kohta või siis ka selle kohta, kuidas elanike valimiskäitumine nende muudatuste raames võiks muutuda, tehtud ei olnud.
Arutelu tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et maakonnapõhised valimisringkonnad muudavad ringkondade suuruse ja mandaatide arvu maakondades ebavõrdseks ning olukorras, kus näiteks Lõuna-Eestis valijaskond väheneb ja Põhja-Eestis tõenäoliselt suureneb, võib juhtuda nii, et Harjumaa saaks järgmistel valimistel paar mandaati veel lisaks juurde. Või tuues siin näiteks Hiiumaa ja Harjumaa, saaks Hiiumaa heal juhul ühe mandaadi ja Harjumaa kümme või enam mandaati. Kompensatsioonimandaatide jaotamise muutmise arutelul jõudsime selleni, et d`Hondti astendajast loobumine praegusel poliitilisel maastikul suurt midagi ei muudaks. Suuremad erakonnad parlamendis kaotaksid paar kohta väiksemate kasuks. Niisiis üldine järeldus on, et tegemist on poliitilise otsusega ja muutus oleks pinnapealne. Pärast arutelu ja küsimusi-vastuseid otsustati komisjonis määrata seaduseelnõu ettekandjaks mind, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu tänase täiskogu istungi päevakorda ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 248 esimesel lugemisel tagasi lükata. Otsus tehti konsensusega: poolt 9, vastu mitte ühtegi ja erapooletuid samuti mitte. Tänan teid!

Suur tänu! Kolleegidel on ettekandjale küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite ühe põhjendusena, miks komisjon esitatud seaduseelnõu ei toetanud, selle, et võib tekkida olukord, kus mõni valimisringkond on ebaproportsionaalselt esindatud. Näiteks ühtedes piirkondades kandidaatide arv suureneb, teistes väheneb. Aga minu küsimus on selle kohta, kas praegu kehtiv valimisseadus ei ole nii toiminud. Teatavasti ka viimastel valimistel oli neid ringkondi, kus kandidaatide arv vähenes, ja oli neid, kus suurenes. Mis moel on selline olukord ikkagi meie esitatud seaduseelnõus teie arvates hukutav või mis siin annaks teha?

Kandidaatide arv eri valimisringkondades on tõepoolest ka praegu erinev. Sõltub ju valimisringkonna suurus hääleõiguslike elanike arvust ja sellest, kui palju kandidaate ühes või teises piirkonnas üles seatakse. See, mis komisjoni arutelu tulemusena selgus, oli küsimus sellest, et erinevus praeguse ja teie esitatud eelnõu järgse tulemuse vahel ei oleks selles mõttes oluline.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea ettekandja! Teie kõnest jooksis läbi väide, et kaks kohta parlamendis sinna-tänna ei ole üldse oluline. Kaks kohta parlamendis tähendab umbes mõneteistkümne tuhande inimese arvamust ja mõneteistkümne tuhande inimese ootust. Kas see on ühiskonnas oluline või mitte?

On oluline, aga üldisel poliitilisel maastikul see olulist muutust kaasa ei tooks. Meil on olemas selle kohta koostatud analüüs kompensatsioonimandaatide jaotamise valemi mõjust ja arvestades eelmiste Riigikogu valimiste tulemusi, jääks näiteks Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni jaoks olukord samaks, sotsiaaldemokraadid võidaksid ühe koha, rohelised ühe koha, Rahvaliit ühe koha, Keskerakond kaotaks ühe koha ja Reformierakond kaotaks kaks kohta.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

See on meie jaoks oluline vahe.

Palun mikrofon kolleeg Ratasele anda!

Tänan, proua juhataja! Hea ettekandja! Öelge, palun, kas põhiseaduskomisjoni koosolekul, kus seda eelnõu arutati, jäi kõlama ja toodi välja ka mõni otseselt positiivne joon selles eelnõus või oli kõik ainult negatiivne või peaaegu negatiivne? Olen rääkinud.

Ma ei kommenteeriks meie arutelu käiku väga negatiivsena. Komisjon püüdis kaaluda eelnõu toetavaid või eelnõu kahjuks rääkivaid argumente. Näiteks ühe sellise positiivse mõtte võin ma siin välja tuua d´Hondti astendaja kohta, et kuna d´Hondti jagajate meetodi astendamine võeti kasutusele siis, kui Riigikokku kandideeris väga palju väikesi erakondi, ei ole võib-olla tänasel päeval see jagajate astendamine enam väga adekvaatne. Võib-olla selline positiivne hetk arutelust.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas sa võiksid selgitada vastust Mai Treialile, kus sa ütlesid, et mandaatide arv sõltub sellest, kui palju on kandidaate üles seatud. Kas sa võiksid seda edasi arendada?

Palun vabandust, te saite minust ilmselt valesti aru! Kuna Mai Treial mulle kuuldavalt küsis kandidaatide arvu kohta, siis ma püüdsin talle ka vastata kandidaatide arvu kohta, mitte mandaatide arvu kohta.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun asendage siis kandidaatide arv mandaatide arvuga minu küsimuses ja ma palun sellele vastust!

Ja teie küsimus oli esialgu selles, kuidas teie eelnõus toodud süsteem muudaks mandaatide arvu valimisringkondades? Kas ma sain teist õigesti aru?

Palun mikrofon Mai Treialile! Palun esitada küsimus korrektselt, nii et ettekandja saab sellest aru!

Aitäh! Praegu kehtivas valimisseaduses on olenevalt elanike arvust ju mandaatide arv muutunud, ka viimastel valimistel oli see nii. Minu küsimus oligi selles, et mil määral Rahvaliidu esitatud seaduseelnõu tooks kaasa negatiivseid tagajärgi, kuivõrd praegu on just samamoodi mandaatide arv muutunud.

Valimisringkonna mandaatide arv saadakse valijate koguarvuga sooritatud tehte põhjal. Nii et see mandaatide arvutamise meetod ju teie eelnõu kohaselt ei muutu, see jääb samaks. Mandaate valimisringkonnale tuleb nii nagu praegu kehtivas seaduses kirjas on. Seda te ju ei muuda. Teie eelnõu muudab ainult valimisringkondade arvu.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud kolleeg Ene Kaups! Kas see, et komisjon jõudis konsensuslikule otsusele, et seda eelnõu pole mõtet edasi menetleda pärast esimest lugemist, tähendas seda, et seal komisjonis laua taga olid kõik ühte meelt ja kõik hääletasid selle poolt, et nii võiks ka minna? Ja siit edasi selline loogiline küsimus: kas siis komisjon on praeguse valimissüsteemiga rahul ja seal mingeid puudusi üldse ei näinud ja kas tulevikus võib-olla näiteks selliseid eelnõusid, mis saavad komisjonis üksmeelse eitava otsuse, on üldse mõtet täissaalis menetleda?

Aitäh! Komisjon tõepoolest võttis eelnõu mittetoetamise otsuse vastu konsensusega. Aga kuna eelnõu on esitatud ja praegune kodukord näeb ette eelnõude menetlemist täiskogu istungil, siis nii see praegu siin toimub.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aleksei Lotman.

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu algatajad rõhutavad seda tõsiasja, et praeguse valimissüsteemi juures on valijate side rahvaasemike ehk siis meiega võrdlemisi nõrk, sest ei tunnetata otseselt enda esindatust. Kas komisjonis  arutati seda probleemi sisuliselt, kas leiti, et see ei ole probleem või leiti, et see vajab mingit muud lahendust, kui eelnõu algatajate poolne? Palun, kas te selgitaksite seda?

Aitäh! Komisjoni arutelu tulemusena me ei leidnud, et Rahvaliidu fraktsiooni algatatud muudatus oluliselt parandaks sidet maakonna ja mandaadi vahel. Ja nagu ma oma ettekandes ütlesin, ega Rahvaliidu selle väite kohta, et valijate käitumine või valijate aktiivsus pärast muudatusi suures osas muutuks, ei olnud ka algatajad analüüsi teinud. Nii et võib-olla see vääriks mingit uuringut, kuidas valijad käituksid ühes või teises olukorras.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tõnis Kõiv.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas selles komisjonis toimunud põhjalikus arutelus oli arutluse all ka mõni muu võimalus või mõni muu lahendusvariant, kuidas Rahvaliit saaks oma mandaate Riigikogus suurendada?

Tänan küsimuse eest! Kahjuks ei olnud.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Oleme ettekanded ära kuulanud ja nüüd on fraktsioonide esindajatel võimalik avada läbirääkimised. Fraktsioonide esindajad ei soovi läbirääkimisi avada, seega läbirääkimisi ei avata.
Kuivõrd juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 248 esimesel lugemisel tagasi lükata, panen selle ettepaneku hääletusele ja asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku lükata Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 248 esimesel lugemisel tagasi. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid ei olnud. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on leidnud toetust ja eelnõu on menetlusest välja langenud.

Lugupeetud kolleegid! Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige kolleeg Kalle Laanet.

Austatud juhataja! Head kolleegid! See eelnõu ei ole vist see, mis kütaks  üles selliseid tõsiseid kirgi nagu eelmine. Aga ma arvan, et see eelnõu on ääretult oluline nende inimeste jaoks, kes sõidavad Eestimaa saartele ja kasutavad avalikke teenuseid pakkuvaid parvlaevu, ehk autojuhid on parvlaevale ja samamoodi sealt maha sõites jäänud paraku liikluskindlustuse seaduse mõttes kindluskaitseta. Meie ettepanek ongi muuta liikluskindlustuse seaduse § 3 selliselt, et lõike 1 redaktsioon oleks: "hoone sees ja sõidukis, välja arvatud hoones asuvas parklas või siseriiklikult regulaarreise tegeval reisiparvlaeval". Sellisel juhul laieneks kindlustuskaitse.
Millest see probleem on tekkinud? Ma tean, et majanduskomisjonis oli arutusel, kui palju üldse selliseid juhtumeid on olnud. Etteruttavalt võin öelda, et 2006. aastal oli viis erinevat juhtumit, 2007. aastal 14 juhtumit ja 2008. aastal praeguse ajani üks juhtum. Kindlasti on see ääretult oluline just siis, kui saabuvad uued, suuremad parvlaevad. Väga olulise tähtsusega on see, kui kiiresti sõidukid  parvlaevadele sõidavad ja sealt lahkuvad, sellest sõltub suuresti ka parvlaevaliiklus. Samamoodi on selline kindlustuskaitse tagatud sõidukijuhtidele ja sõidukitele ka meie naaberriikides.
Ma ei saa öelda, et see muudatusettepanek puudutab kõiki Eesti elanikke, kuid ma arvan, et enamikku, sest kõik sõidavad aeg-ajalt saartele. Kui me vaatame neid numbreid, siis eri aegadel on umbes poolteist miljonit reisijat. Nii et vähemal või suuremal määral see mõjutab meid ja ma usun, et positiivne näitaja on ka see, et komisjon soovib opositsiooni eelnõu esimese lugemise lõpetada.

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Hea ettekandja! Nagu eelmisel on ka sellel eelnõul selline tugev provintslik maik, ja veel enam tundub, nagu lahendataks mingisugust isiklikku praami peal juhtunud äpardust. Sa tegelikult ei selgitanud ettekandes liikluskindlustuse süsteemi ja pean tunnistama, et ma  ei oska ka seda kuhugi konteksti panna. Too mõni analoog, mis kohtades liikluskahjude korvamine on välistatud, mis kohtades üldse kindlustuskaitse kehtib. Muidu ei saa aru, praegu tundub, et on täiesti kontekstiväline isiklik kogemus, mida lahendatakse.

Aitäh küsimuse eest! Õnneks mul  ei ole sellist isiklikku kogemust, et ma oleksin kahju osapooleks olnud. Kuid mina mõistan seda niimoodi, et kui mina soovin või näiteks Jürgen Ligi soovib sõita praami peale, olenemata sellest, kuhu see praam sõidab (ma pean silmas Eestimaad), siis kui ta sõidab juba praamiaparellile, liikluskindlustus  liiklusseaduse mõistes enam ei kehti.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud ettekandja! Erinevalt Jürgen Ligist arvan ma, et üle pika aja on meil laual eelnõu, millel on rahvusvaheline kontekst. Nimelt sõidavad Eesti praamidel  ka üsna paljud Euroopa Liidus ja väljaspool Euroopa Liitu registreeritud autod. Ja kui nendega midagi juhtub ning selgub, et on seadustühimik, siis on see rahvusvaheline probleem. Kas lugupeetud ettekandja võiks öelda, kui palju selliseid juhtumeid, kus kindlustusselts ei ole praamil tekkinud kahjusid katnud, näiteks aastas ette tuleb?

Aitäh kommentaari ja küsimuse eest!  Kahjuks mul neid andmeid ei ole. Mul on ainult andmed, kui palju on reaalselt juhtumeid olnud. Kui palju on hüvitatud või hüvitamata jäetud, kas on hüvitatud – need andmed kahjuks puuduvad.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Aitäh! Hea ettekandja! Ega ma sinult vastust ei saanud. Ma jätan nüüd selle konteksti jutu ära. Ma tahaksin teada seda, mida eelnõu tekstist ega ka seletuskirjast ei selgu, aga ma tahaksin seda sisuliselt teada. Seleta, palun, kus seaduse järgi kindlustuskaitse kehtib ja kus ta lõpeb. Too näiteid, ma tahaksin seda piiri teada! Kas sa tegeled ainult praamiga või on see praam praegu juhuslik erand üldisest reeglist? Räägi sellest üldisest reeglist, et me saaksime aru, millised riskid liiklejal on.

Aitäh! Tsiteerin liikluskindlustuse seadust. Paragrahvi 3 lõige 3: "Teeliiklus käesoleva seaduse tähenduses ei ole liiklus: 1) hoone sees ja sõidukis, välja arvatud hoones asuvas parklas, 2) kohas, mis on eraldatud ja tähistatud võistlusteks või treeninguteks, 3) tegutseva lennuvälja territooriumi osal, mis on liikluseks suletud." Ehk praeguse tõlgenduse järgi on parvlaev sõiduk. See tähendab, kui me sõidame näiteks avalikku parklasse, siis seda mõistetakse teeliikluse osana, parvlaevale sõitu ei mõisteta.

Järgnevalt saab küsimuseks sõna kolleeg Tõnis Kõiv.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma sain viimase küsimuse vastusest õigesti aru, et samasugune probleem on ehk liikluskindlustus ei kehti ka siis, kui me sõidame laevaga Soome või Rootsi? Et ei ole vahet, kas me sõidame Hiiumaale, Saaremaale või Soome?

Reisilaevaliikluses, kui me räägime Soome või Rootsi kogemusest, on niimoodi, et parvlaevale ja sealt maha sõitmisele laieneb liikluskindlustus. See tähendab, et meil praegu ei laiene, aga meie ettepanek on, et see laieneks ka meil, nii nagu on meie naaberriikides.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Peep Aru.

Aitäh! Ma küsin lihtsalt silmaringi laiendamiseks ja võib-olla võib selle eelnõu raames veel mõelda. Kas tänane liikluskindlustus kehtib ka hoones olevatele parklatele?

Praegu kehtiva seaduse järgi kehtib, kui avalik parkla on hoone sees.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tarmo Kõuts.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et küsimusel on juriidiline ja praktiline tähendus. Kui juriidilise külje pealt tundub, et me lihtsalt peame oma seaduse viima kooskõlla rahvusvahelise õigusega, siis praktilise külje pealt ma ikkagi sooviksin küsida, kui palju avariijuhtumeid on praegu statistiliselt olnud meie parvlaevadele tulevate, seal viibivate või sealt lahkuvate autodega.

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma välja tõin, 2006. aastal oli viis erinevat juhtumit, 2007. aastal 14 ja 2008. aastal siiamaani üks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Mainisite, et parvlaev on teepikendus. Kas parvlaev on ka sõiduk, mis sellesse n-ö liikluskindlustussuhtesse astub, ja peaks siis olema kindlustatud? Või kuidas näiteks korvatakse kahju kokkupõrkel parvlaevaga, kui sõiduk seda teeb või umbes nii?

Aitäh küsimuse eest! Kui sõidukid asuvad laeval ehk nad on pargitud juba parvlaevale, siis see peaks tähendama, et laeva omanikule või rentijale langeb kohustus tagada sõidukite ja reisijate turvalisus. See on juba eraldi kaasus. Jutt käib teeliikluses osalemisest.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Aidma.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tunnistan, et teema on tõesti oluline, sellele tuleb leida lahendus. Aga ma küsin samamoodi, et kas see toob kaasa mingeid muudatusi ka parvlaeva piletites. Teisiti küsides: kas näiteks Soome või Rootsi laevadel kehtib sama kindlustus, mis on maanteekindlustus, või on see kindlustus lisatud laevapileti hinnale?

Aitäh küsimuse eest! Minu andmetel see on sama kindlustuse osa, seda ei lisata piletile juurde.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat ja jätkame majanduskomisjoni ettekandega. Kutsun kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu  2008. aasta 9. juuni istungil. Aivar Riisalu eelnõu algataja ettekandjana selgitas komisjonile, et eelnõu väljatöötamise tingis olukord, kus sõidukijuhid on jäänud siseriiklikult regulaarreise tegevatel reisiparvlaevadel kindlustuskaitseta. Vabariigi Valitsus ei toetanud kõnesolevat eelnõu, sest väljatöötamisel on uus liikluskindlustuse seadus, mida soovitakse jõustada 2011. aastal ja milles  arutatav seaduse muutmise ettepanek Rahandusministeeriumi arvates  lahenduse leiaks. Komisjon oli seisukohal, et kõnesoleva muudatuse võiks varem sisse viia.  Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu 255 otsustati saata Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks 9. septembril 2008, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 23. september 2008 kell 18.

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Taavi Rõivas.

Aitäh! Kas komisjonile teadaolevalt on seda teemat arutatud ka kindlustusseltsidega? Miks see mind huvitab, on see, et kui suur võiks olla liikluskindlustuskoefitsientide tõus, eriti mis puudutab saarlasi?

Aitäh! Selle eelnõu arutamisel osalesid ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi esindajad ja meil on nende seisukoht, kus nad sisuliselt toetavad seda ettepanekut. Samas juhivad nad tähelepanu, et praegune sõnastus ja seletuskiri võimaldavad väärtõlgendusi, kuid siin ongi meil võimalus korrektiive teha.
Tariifide teema – arvati, et see ei mõjuta tariife. Sellepärast, et sellel teemal statistika puudub. Numbrid, mida eelmine ettekandja nimetas – 1, 8 ja 14 – ei ole tegelikult reaalsed numbrid, sest keegi pole sellist statistikat päriselt pidanud ja ei osatud öelda, mis on tegelik juhtumite arv. Kuid igal juhul ei ole see nii suur, et tariifid peaksid tõusma. Aga ütleme nii, et alati võib keegi leida mingi põhjuse tariifide tõstmiseks, nii et see on eraldi teema.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valdur Lahtvee.

Aitäh! Tõite välja, et valitsus ei nõustunud muudatusettepanekuga, ja argumendiks oli see, et valitsus tuleb välja oma eelnõuga, kus sellele probleemile lahendus leitakse. Kas komisjonis kerkis küsimus või oli arutelu sellel teemal, kui mitu korda valitsus on samasuguseid vastuväiteid esitanud ja hiljem jätnud oma eelnõudes opositsiooni muudatusettepanekutes osundatud probleemid lahendamata?

Aitäh! Komisjon seda teemat ei arutanud, kuid iseenesest ma saan ministeeriumi seisukohast aru. Liikluskindlustuse seadus vaadatakse uuesti tervikuna üle ja seal tahetakse siis ka kõnealune probleem lahendada. Nüüd on siis meie otsustada, kas me leiame, et see on nii suur probleem, et seda oleks vaja varem lahendada, või jääb see 2011. aastasse, millal uus seadus võiks valmis olla ja siin heaks kiidetud saada, nagu prognoosib Rahandusministeerium.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Oleme sellega vajalikud ettekanded ära kuulanud ja fraktsioonide esindajatel on nüüd võimalik avada läbirääkimised. Kõnesoove ei näi olevat, läbirääkimisi ei avata.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. september 2008 kell 18 ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele võtame selle ettepaneku vastu. Seaduseelnõu 255 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie tänane istung on lõppenud. Head tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 11.10.