Tere päevast, austatud Riigikogu, Vabariigi President, ministrid, ekstsellentsid, külalised! Meid tervitab EBS‑i kammerkoor dirigent Sille Ojastu juhatusel. Palun! (Laulab EBS‑i kammerkoor.)
Selles meeldivas õhkkonnas lubage mul avada Riigikogu XI koosseisu neljas istungjärk.
Austatud Vabariigi President, lugupeetud Riigikogu liikmed, põhiseaduslikud ametikandjad, Vabariigi Valitsus, teie ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Täna algav parlamendi tööaasta nõuab meilt tõsist tööd. Eesti majanduse jahtumisest tingitud probleemid ning rahvusvahelise olukorra pingestumine seoses Venemaa-Gruusia konfliktiga sunnivad meid tegema otsuseid, millest mitmed on õige valusad.
Head kolleegid! Kõik märgid näitavad, et tuleb lumine talv, kuusel on palju käbisid ja pihlakal marju, loodus mõtleb oma lastele – lindudele. Ka Eesti riigil ei tule lihtne talv. Vaevalt võib loota suurt majanduse paranemist lähimal paaril aastal.
Meid ootab ees 2009. aasta riigieelarve tõsine arutelu. Valimiste eel pakub iga erakond lubadusi, millest igaüks on omamoodi ilus, kuid mille realiseerimiseks peavad olema tegelikud võimalused.
Mõneti meenutab praegune olukord Vene režissööri ja stsenaristi Eldar Rjazanovi kirjeldust menufilmi "Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal" saamisloost. Rjazanov osales koos Itaalia ja Vene stsenaristidega selle filmi stsenaariumi kirjutamisel. Filmi finantseerijad, kaks Itaalia miljonäri, nõudsid, et filmis oleks hulgaliselt kaskadööritrikke. Stsenaristid täitsid tellijate soovi. Ent kui Rjazanov taas selle suurejoonelise stsenaariumi avas ja seda režissööri pilguga vaatas, tõusid tal enda sõnul juuksed peas püsti. Iga triki ettevalmistamine ja filmimine nõudis nädalaid ja tõi endaga kaasa märkimisväärse rahakulu, ent oli kinolinal nähtav vaid mõne minuti.
Poliitika ja filmitegemise erinevus on selles, et nii hea kui ka halb film jääb ainult tegija südametunnistusele, riigi toimimine ei tohi kannatada, kui stsenaarium on kirjutatud liialt optimistlikult.
Meenutan, et veel hiljuti – optimismilainel – said riigijuhid võtta üsna spontaanselt vastu otsuse kulutada 2,5 miljardit krooni Eesti Raudtee taasriigistamisele. Täna otsivad ministrid meeleheitlikult palju väiksemaid summasid, et eelarves ots otsaga kokku saada.
Nüüd, kus me peame asuma oma seniseid plaane revideerima, ei saa me teha siiski üksnes mehhaanilisi kärpeid. Riigimehelikud otsused ei pea sõltuma sellest, millise erakonna käes on üks või teine ministriportfell. Me peame olema ühel meelel selles, mis tagab Eestile jätkusuutliku arengu. Arvestades olukorda, on tark panustada turvalisusesse – meie riigi ja inimeste kaitsmisse, samuti riigi tulevikku. Me ei tohi kokku hoida hariduse arvel, kuna see tagab Eestile jätkusuutlikkuse.
Hea Riigikogu! Kutsun üles kõiki komisjone olema aktiivsed, sest kätte on jõudnud aeg ette valmistada otsuseid, mis on riigile vajalikud 10 või 15 aasta pärast. Loodan, et majanduskomisjoni esitatud ettepanek arutada riiklikult tähtsa küsimusena ettevõtluskeskkonna arendamist teostub siin saalis õige pea.
Üks tähtsamaid teemasid, milles vajame selgust ja otsuseid, on energeetika. See arutelu peab jõudma lähemal ajal siia, Riigikogu suurde saali. Olukorras, kus Venemaa kasutab energiatarneid poliitilise relvana, on loomulik kaaluda kõiki võimalusi, sealhulgas tuumajaama rajamist Eestisse. Tahaksin teie käest küsida: kas soomlased, prantslased või rootslased käituvad eestlastest rumalamalt, kui nad on võtnud kasutusele tuumaenergeetika? On teada, millega lõppes Saksamaal tuumajaamade sulgemine. Kuid me peaksime esitama küsimuse, kas Venemaalt tarnitavale gaasile võiks olla alternatiive, näiteks Norra gaas. Soovin, et me arutaksime seda täie tõsidusega, sest, head kolleegid, energiarindel sõda juba käib. Mida kauem me nende otsustega viivitame, seda keerulisem on neid teha ja ellu viia tulevikus. Olgu meile teatud hoiatuseks Leedu näide. Ühest küljest anti Euroopa Liiduga liitudes lubadus Ignalina tuumajaam 2009. aastaks sulgeda, teisalt suudetakse uus elektrijaam käima panna ilmselt alles 2015. aastal. Mõistlike alternatiivide puudumine võib panna Leedu lähiaastatel üsna keerulisse olukorda.
Austatud Riigikogu! Õige pea hakkame menetlema töölepingu seaduse eelnõu. Pole liialdus väita, et see seadus puudutab enamikku Eesti inimestest. Paindlikku tööturgu soosiv seadus ei saa olla 100% meeldiv ei tööandjale ega ka töövõtjale. Kompromiss tuleb teha siin saalis. Toon näite selle kohta, kuhu võib viia ühe poole õiguste ülehindamine. Maestro Eri Klas lahkus Rootsi Kuninglikust Ooperiteatrist pärast seda, kui lavatööliste ametiühing otsustas "Don Juani" esietenduse lõpetada vahetult enne lõpustseeni, kuna kell sai 11 ja lavatööliste tööaeg lõppes. Maestro arvamuse peale, et ta ei jõua etendust selleks ajaks lõpetada, soovitas lavatööliste ametiühingu esindaja lihtsalt kiiremini dirigeerida. Eri Klas küll püüdis, kuid ei suutnud. Kell 11 kustutati teatris tuled ja Don Juanile jäid põrguväravad suletuks.
Ja veel, head kolleegid, lisaks riigieelarvele ja töölepingu seadusele ootab meid Riigikogu töökorralduse ajakohastamine. Menetluses on juba esimesed eelnõud Riigikogu töökorralduse täiustamiseks, et teha infotund aktuaalsemaks ja anda rohkem võimalusi arutelude algatamiseks. Kindlasti ei saa me vaadata mööda vajadusest korrastada Riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike palgasüsteem. Nii nagu praegu vaatavad oma kulutusi üle meie perekonnad, nii peab ka riik elama oma võimete kohaselt. Ka poliitikud peavad praegu mõistma, mis on võimalik ja mis mitte, ning lähtuma meie riigi tänastest ja tulevastest vajadustest.
Soovin meile kõigile tarkust, jõudu ja tervist! Suur tänu! (Aplaus.)

Suur tänu mitmekülgse sissejuhatuse eest!

Härra president! Ma palun teid nüüd Riigikogu kõnetooli!

Lugupeetav Riigikogu esimees! Austatavad Eesti parlamendi ja valitsuse liikmed!
Mul on hea meel täita Vabariigi Presidendina oma austavat kohust ja avada Riigikogu XI koosseisu 2008. aasta sügishooaja avaistung.
Soovin teile seda tehes tavakohaselt riigimehetarkust ja meelekindlust. Aga seekord ka rõhutatult ettevaatavat pilku ja eelkõige vastutustunnet.
Soovin teile ettenägelikkust ja otsustavust, nagu ilmutasid Eesti poliitikud 20 ja 90 aastat tagasi, kui nad kasutasid muutunud rahvusvahelises olustikus ära Eesti ees avanenud võimalused.
Mu daamid ja härrad! Ka täna seisame vastamisi muutunud rahvusvahelise olukorraga. Alates 8. augustist 2008 elame hoopis teistsuguses Euroopas.
Me ei tea, mida teha Euroopaga, mis tugines siiani Immanuel Kanti arusaamale "igavesest rahust", et kui me kõik oleme demokraatlikud riigid, siis pole enam kohta agressioonile; et läbirääkimised lahendavad kõik. Nii, nagu Euroopa Liidus on 50 aastat olnudki.
Selle asemel tunnetame end naasnuna Thomas Hobbesi halastamatu olelusvõitluse maailma, kus valitseb Thukydidese  "Peloponnesose sõja ajaloos" kirjeldatud põhimõte: tugevad võtavad, mida nad suudavad, nõrgad annavad, mida nad peavad.
Me ei hooma veel nende muutuste kogu olemust, ulatust ja tagajärgi. Me alles õpime seda uut keskkonda lähemalt tundma. Me alles hakkame otsima vastuseid küsimustele, mida muutunud julgeolekuparadigma Euroopale tähendab.
Kõige olulisemana peame enestele teadvustama, et julgeolekukeskkonda, milles taastati 1991. aastal Eesti Vabariik, milles oleme seda riiki ehitanud, reforminud, Euroopa Liitu ja NATO‑sse saanud, seda julgeolekukeskkonda enam ei eksisteeri.
Meil pole vaja tunda põhjendamatut ebakindlust oma tuleviku pärast. Ma kinnitan, et Eesti enda 17 aasta pingutused ning liikmesus Euroopa Liidus ja NATO‑s tagavad Eesti iseseisvusele piisava turvalisuse ka muutunud julgeolekuruumis.
Sellele vaatamata tuleb Eestil leida tõhusaid vastumeetmeid uute võimalike riskide maandamiseks.
Lugupeetav parlament! Muutused meie ümber on üha kiiremad, üha pidevamad ja, mis peamine, valdavalt globaalset laadi. Nad mõjutavad kogu maailma seninägematu tugevusega. Nii on juhtunud näiteks majanduses.
Vähesed meist oskasid paar aastat tagasi ette kujutada tagasilöögi ulatust maailma ja Eesti majandusele. Me ei teadnud majanduskasvu aeglustumise suurusjärku ega ka selle mõjusid riigieelarvele.
Nüüd on meil ettekujutus olemas. Me teame, et viimaste aegade harjumus kavandada riigi poliitikat 10%‑lise majanduskasvu tingimustes on täna täiesti tarbetu. Selle asemel tuleb meil juurelda, kas majandus kasvab 0% või 2% või pigem kahaneb, kuidas ja millal hakkab majandus kasvama arenenud riikidele omases tempos ja, peaasi, millistest allikatest uut kasvu ammutada.
Meil on vastutus hoida ja arendada Eesti riiki, kindlustada rahva ja kultuuri püsimajäämine. Võttes arvesse dramaatilist muutust Euroopa julgeolekusituatsioonis, tuleb Eestil panustada Eesti rahvusvahelisse usaldusväärsusesse, Eesti seesmisse ja välisesse julgeolekusse.
Eesti riiki ei saa ehitada ja selle julgeolekut tagada põhimõttel, et parematel aegadel kulutame ja halvematel aegadel säästame. Riigi maksuraha kogumine ja kasutamine peab olema mõistlik ja põhjendatud igal aastal. Säästlik majandamine nii kodu kui ka riigi tasandil on põhimõtteliselt õige ja vajalik rahanduspoliitiline printsiip. Aga iga valik peab vastama Eesti vajadustele nii homme kui ka kümne aasta pärast.
Seetõttu tuleb meil tõsta oma pilk valimislubadustelt, parteilistelt huvidelt ja koalitsioonileppelt, tõsta pilk ja vaadata kaugemale. Uskuge, ka teie valijad ootavad tarka ja vastutustundlikku käitumist. Mis tahes valimislubaduste täitmise hinnaks ei tohi olla nõrgenev sisejulgeolek või kahanev kaitsevõime. Riik, mis ei suuda täita oma rahva poolt seatud põhiülesannet – kaitsta vajaduse korral oma elanikke –, ei ole päris riik.
Austatavad Riigikogu liikmed! Meil tuleb enesele teadvustada need valdkonnad, millega mitte tegeldes jätame end riskide ja kurjade kavatsuste pantvangi.
Ma pean Eesti julgeoleku üheks olulisemaks valdkonnaks meie energiajulgeolekut. Sel teemal käib Euroopas, aga ka Eestis juba mõnda aega põhjalik arutelu. Meil tuleb Eesti jaoks selgelt defineerida energiajulgeoleku olemus.
Me peame teadma Eesti riigi huve energeetikavaldkonnas täna ja tulevikus. Me peame leidma lahenduse Eesti energiavajadusele viisil, mis hoiab ühtaegu loodust ning tagab meie riigi julgeoleku ja sõltumatuse.
Eesti julgeolek, eriti energeetikavaldkonnas, ei sünni vaakumis. Täielik isevarustamine ja isoleeritus ülejäänud maailmast ei saa olla eesmärk omaette ega ole ka võimalik. Meil tuleb leida pikaajalised ja usaldusväärsed koostööpartnerid ning jõuda aruteludest otsusteni.
Meil tuleb selleski valdkonnas võimaluse korral kasutada oma eeliseid, väiksust ja paindlikkust, ning leida lahendusi uutest tehnoloogiatest.
Eesti energiajulgeolek ootab meilt otsuseid ja küsib vastuseid. Mis ulatuses ja millisest reaktorist saab Eesti peagi tuumaenergiat? Milliseid investeeringuid vajame taastuvenergiasektorisse ja milliseid uusi ühendusi on vaja Põhjala energiasüsteemiga? Kuidas suurendame oma majanduse energiaefektiivsust, kuidas õpime vähem raiskama?
Leian, et Eesti vastused energiajulgeolekuküsimustele peavad kõlama just selles saalis. Seetõttu kutsun teid üles arutama seda teemat juba lähemal ajal riiklikult tähtsa küsimusena. Kui jätame vastused andmata, kahandame oluliselt Eesti valikuvõimalusi tulevikus.
Teiseks, meie finantsjulgeolek, mille lahutamatu osa on Eesti üleminek eurole. Sellest on viimasel ajal meie kiire inflatsioonitempo tõttu vähe räägitud. Aga see ei saa tähendada, et võiksime lasta ühel oma suurtest sihtidest vajuda välja Eesti poliitiliselt radariekraanilt.
Euro kasutuselevõtuks vajalike tingimuste loomine tähendab ennekõike mõistlikku majanduspoliitikat. See tähendab, et eelarve peab ka keerulistel aegadel jääma range kontrolli alla, sest see on ainus võimalus ise ohjeldada praegust elukalliduse tõusu.
Julgeolekuloogika järgi maandab eurole üleminek mitmeid riske. Euro lõpetab pahatahtlikud spekulatsioonid krooni vahetuskursi huku ja hävingu teemal. Euroalaga liitumise positiivne mõju iseenesest võib ajutiselt kasvatada liituva riigi majandust kuni paar protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Tõsised ja sisulised probleemid globaalsel rahaturul või toorainete hinna tõus pole pelgalt majandusnäitajad. Need on meile käegakatsutavad mured toitu ostes, auto bensiinipaaki täites või ka kodulaenu suurenenud tagasimaksesummasid tasudes.
Me ei saa kuigivõrd mõjutada nafta hinda, sellest peame endale aru andma. Aga me saame mõjutada seda, milliste väärtushinnangute ja valmisolekuga me majandusraskustele vastu astume. Tarkus teha õigeid otsuseid ongi finantsjulgeoleku kasvatamine täna.
Kolmandaks, meie julgeoleku tagatis on kõigi Eestis elavate rahvuste ühine tulevik Eestis. Me vajame ratsionaalset arutelu, mitte emotsioone või jõupoliitikat. Ainult suheldes ja kaasates saame üle tõketest, mis seisavad Eestis erinevate etniliste ja kultuuriliste identiteetide vahel.
Veidi enam kui aastaga oleme õnneks mõistnud, et tuhatkond eri rahvusest ja eri kodakondsusest märatsejat ei anna kellelegi õigust hinnata ühegi rahvuse või kultuuri lojaalsust Eesti Vabariigile. Kõigil, kes Eestit täna koduna kalliks peavad, on õigus osa saada meie ühistest võimalustest, meie rõõmudest ja muredest, meie ühisest tulevikust demokraatliku õigusriigina Euroopas.
Ma usun, et Riigikogu adub oma keskset rolli nende küsimuste lahendamisel. Võtke integratsiooniteemalt vanemateta lapse staatus, aidake kaasa arutelule ning leiame ühiselt moodused kodanikuühiskonna ja dialoogi toetamiseks.
Kui hakkame omavahel, segamatult ja avatud meelel rääkima kõigi siin elavate inimeste ühisest Eestist, saame edaspidi kindlasti arutleda ka oma erinevate minevike teemal.
Austatav Riigikogu! Lubage mul lühidalt peatuda kevadel Riigikogu rolli ja tulevikku puudutanud debatil. Selle käigus pakuti palju edasiviivaid ideid ja sügis toob neile lisa.
Kahetsusväärselt on avalikus mõttevahetuses kõlama jäänud vaid kõrgemate riigiteenistujate palkade teema. Teie töörühm on pakkunud lahendusena nn Eesti keskmisega seotud palkade külmutamise 2008. aasta tasemele.
Üks on selge: Riigikogu võib muuta presidendi töötasu, Riigikogu võib muuta valitsusliikmete, kohtunike, riigikontrolöri ja õiguskantsleri töötasu, mis on kõik seotud keskmise palgaga. Ainult Riigikogu saabki muuta nende palkade ja muude tasude arvestamise aluseid. Ma tervitan, toonitan, ma tervitan seda algatust ja soovin uutele seadustele kiiret ja sujuvat menetluskäiku.
Aga ma pean siinkohal ka tsiteerima Eesti Vabariigi põhiseaduse § 75, mis ütleb: "Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta." Kui parlament asub väljastpoolt tulnud populistliku surve all tegema põhiseadusvastaseid seadusi, lootes, et president on niikuinii sunnitud need tagasi lükkama, siis tähendab see vastutuse veeretamist endalt ära ja kellegi teise kaela.
Austatav Riigikogu! Praegu ei ole vastutuse veeretamise aeg. Praegu on vastutamise aeg.
Lugupeetav Riigikogu! Head Eesti inimesed! Eesti iseseisvus püsib demokraatial, õigusriigil ja kodanikuühiskonnal. Need on meie tegelikud vabaduse sambad, mida peame iga päev kõrgemaks ja tugevamaks ehitama.
Mind ei valitud presidendiks ega teid Riigikogu liikmeteks eeldusel, et me valimiste eel jagatud lubadustest mis tahes hinnaga ja muutunud oludes kinni hoiaksime. Vastupidi. Rahvas on usaldanud meile riigi ja rahva nimel otsuste langetamise olukordades, mida keegi valimiste eel ei osanud ette kujutadagi. Selleks parlamenti vaja ongi. Meil puudub õigus ajada segamini valimislubadusi, valitsemist ja vastutust.
Ligi 100 000 inimest ei kogunenud 19. augusti öösel Tallinna lauluväljakule lihtsalt selleks, et saada osa ühest suurest kontserdist. Kümned tuhanded meie kaasmaalased ei läinud maikuu alguses metsaaluseid ja maanteekraave koristama põhjusel, et neil polnud kaunil kevadpäeval midagi paremat teha.
Rahvast, teie valijaid, ei huvita poliitikutele olulised pisikesed võidud ja kaotused, mida oma blogides ja avaldustes kas tähistatakse või siunatakse. Selline sihilik haiget tegemine, mis nn poliitilise diskussiooni nime all järjekindlalt uuristab teed ka tõsiselt võetavasse ajakirjandusse, ähmastab pilku ja juhib mõtteid olulistelt küsimustelt tühjale-tähjale.
Erakondade valijad ja lehtede lugejad teevad tühjast-tähjast, tigeduse snaiprilaskudest ja ilkumisest oma järelduse. Ja mitte sellise, et nad hakkavad valima teist erakonda või ostma paremat ajalehte. Ei, nad näitavad oma suhtumist sellega, kas nad üldse tulevad valima, ja sellega, kas nad edaspidi üldse ajalehte ostavad.
Inimeste tegemisi ajendab mure meie ühiselt loodud riigi pärast. Nad hoolivad oma kaaskodanikest ja elukeskkonnast. Nad armastavad Eestit ja usuvad paremasse tulevikku. Ja vahel tundub neile, et siin saalis istujad ei jaga päriselt nende muret ja hoolt, nende usku ja armastust. Näidake algavatel istungitel, et see ei ole nii.
Soovin kõigile jõudu selleks, et õigustada meile osutatud usaldust.
Ma tänan tähelepanu eest! (Aplaus.)

Tänan teid, härra president! (Laulab EBS‑i kammerkoor.)

Lugupeetud kolleegid! Kas soovitakse üle anda eelnõusid või arupärimisi? Selliseid soove ei ole.
Teated. Kolmapäeval, s.a 10. septembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas, justiitsminister Rein Lang ning siseminister Jüri Pihl.
Head kolleegid! Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 99 Riigikogu liiget, puudub 2.
Läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 97 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Lugupeetud kolleegid! Kuna täna meil arupärimisi päevakorras ei ole, siis palun pärast haamrilööki registreeruda esinemiseks vabas mikrofonis! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Olles sattunud siia Riigikogu avaistungile, tuvastasin ühtäkki, et ma olen sattunud ka tuumajaamade müügiesitlusele. Seetõttu ei saanud ma suud pidada ja tulen siia samas küsimuses, millest mõlemas ettekandes, nii Riigikogu esimehe kui ka presidendi omas juttu oli, et natuke ka energeetikast ja meie tulevikust rääkida.
Veider on kuulda siit kõnetoolist sellist lihtsat asja, nagu oleks muude riikide kasutatava tuumaenergia ultimatiivne kriteerium see, et tegemist on tarkadega, ja ülejäänud siis ei ole seda. Küsida näiteks seda, kas eestlased on rumalamad kui mõne muu riigi elanikud, näiteks prantslased või soomlased või Ameerika Ühendriikide elanikud, kes kasutavad tuumaenergiat, on ju sama veider kui küsida seda näiteks taanlaste või kelle iganes kohta. Tegelikult on ju nii, rõhutan siinkohal selgelt, et tuumajaam ei anna meile ühelgi moel automaatselt ei sõltumatust ega vabadust, kuna tegemist on ikkagi nii imporditud tehnoloogia kui ka imporditud kütusega. Enamgi veel, juhin tähelepanu lihtsale asjaolule: tuumajaam ei muuda mitte mingil moel olemasoleva majandamise ja majanduse aluseid. Seda võib ehk muuta tuumarelv, aga kindlasti mitte tuumajaam. Energia hind vabal turul on sõltuv ja jääb paratamatult ikkagi sõltuma nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Inimesed ei oota ju ühiskonnalt mitte tuumaenergiat kui sellist, vaid seda, et nad oma lähedaste ja iseenda arvel ei peaks rabama, et maksta kalli energia ja suurel hulgal raisatud energia eest.
Tegelikult palju rohkem kui küsimust sellest, kuidas energiat toota, oleksin oodanud seda tähelepanujuhtimist, et me peaksime laristamisele ja energia raiskamisele piiri panema ning peaksime panustama just nimelt sellesse, et meie aeg ja tähelepanu ei kuluks aina kallima ja rohkem raisatud energia peale. Me oleme ise tegelikult täna oma vajaduste kaudu tuleviku kujundajad. Just nimelt vajadused, aga mitte usk sellesse, et kõik võib siin maailmas piiramatult kasvada, on see, mida me peaksime rõhutama.
Enamgi veel. Meie praegustes oludes, kus meie majandus on muutunud hapraks või veidi hapramaks või pidurdunud või kuidas iganes seda nimetatakse, on meil vaja arukalt toime tulla. Nimelt kokkuhoiu ja aruka kokkuhoiu abil. Aga kokkuhoid ei tohi olla selline, et väheneb meie julgeolek, et me seame ohtu oma inimesi, et me hakkame majandama viisidel, kus me ei pööra enam mitte mingit tähelepanu näiteks turvalisusele. See on sündimas lähiajal võib-olla kas või kaubanduses. Tallinna Sadamas üritatakse ohtlike ainete terminale nii lähestikku ehitada, et see on tõepoolest juba ohtlik.
Kolmas soov meile eelolevaks sügiseks on seotud sellega, et seesama eelarve, mida me tõenäoliselt siin lähikuul näha saame, oleks loetav, et loetavad ja mõistetavad oleksid mitte ainult tähed ja sõnad, mida seal on kasutatud, vaid ka laused ja nende lausete sisu. See soov on samasugune, nagu oli meil selle aasta eelarve vastuvõtmisel. Arutada mittemõistetavat ja ümber nurga kirjutatud teksti, milles esitatud arve ei ole võimalik mõista ega aru saada nende päritolust, see on kahjuks aja raiskamine ja sellega ei ole siin saalis mõtet tegelda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Austatud Riigikogu esimees, külalised ja kõik kolleegid Riigikogust! Mina tahan teile lühidalt pajatada Riigikogu suvisest istungitevabast ajast, mis hoolimata ajakirjanduse poolt rahvasse pahatahtlikult süstitud arusaamisest, et Riigikogul olevat pikk tasuline puhkus, oli üsna töine. Võtsin suvel osa vägagi mitmest pensionäride kokkutulekust ja muudest üritustest Järvamaal, Viljandimaal ja mujalgi. Vestlesin inimestega nende muredest ja suhtumisest tulevikku ning pean rõõmuga märkima, et vaatamata raskustele tänapäeva elus, ei ole Eesti rahva hulgas lootusetuse tunnet, käegalöömise meeleolu ega süüdistata valitsust, pigem visatakse kriitikanooli mõne erakonna tegevuse või tegevusetuse pihta. Muidugi paneb tänavune ilmastik eriti raskesse olukorda põllumehe.
Veidi pikemalt tahan peatuda ühel sündmusel, kus osalesin Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmena. 29. augustil avati Võrus Kuperjanovi väeosas uus hoonete kompleks. Rõõm oli näha ja tõdeda, et valitsus ja Kaitseministeerium leidsid võimaluse kasutada 240 miljonit krooni uue õppekompleksi ehitamisele ja sisustamisele, mis tagab meie kaitseväele kõrgetasemelise teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse, seda eriti praeguses olukorras, kui Eesti riigi välisjulgeolek vajab erilist tugevdamist. Vestlesin ka mitme noorsõduriga, kes olid väljaõppekeskuses olnud kaks kuud ja olid igati rahul oma elutingimustega. Vabariigi President oma avakõnes sisendas nii sõjaväelastesse kui ka Eesti rahvasse kindlustunnet tuleviku ees. Kahtlemata on hea väljaõpe oluline eeldus tugevaks kaitseväeks saamisel. Kaitseminister nimetas oma sõnavõtus kaitseväe uue arengukava väljatöötamise vajadust. Riigikaitsekomisjoni liikmena loodan, et see arvestab uut kujunenud rahvusvahelist olukorda, kus ei saa enam lähtuda eeldusest, et Eestile sõjalise kallaletungi oht puudub.
Isiklikus plaanis pean üheks tähtsamaks sündmuseks väljaastumist Keskerakonna ridadest. Vabanenuna Keskerakonna ikkest olen praegu sõltumatu rahvasaadik, võin vabalt avaldada oma arvamust ega pea selleks luba küsima Keskerakonnalt. Ühtlasi mõistan, miks astusid omal ajal erakonnast korraga välja kaheksa tuntud erakonna liiget. Kahjuks ei tea ma tänase päevani, kas ma ikka olen kustutatud Eesti Keskerakonna nimekirjast. Astusin välja isikliku teate alusel ligi neli kuud tagasi, kuid mingit ametlikku teadet minu nimekirjast kustutamise kohta pole mulle saadetud, kuigi Keskerakonna põhikiri näeb selleks ette kaks nädalat. Väljaarvamisest olen kuulnud vaid meedia vahendusel. Eeltoodust nähtub, et vaatamata suurimale liikmete arvule pole Keskerakond tõsiselt võetav erakond.
Igal juhul soovin kõigile kolleegidele töist ja edukat sügisest istungjärku! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaan Kundla! (Aplaus.)
Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.43.