Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõu või arupärimise. Marek Strandberg, palun!

Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon annab Riigikogu menetlusse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesmärk on seaduse jõuga selgesõnaliselt sätestada ettevaatusprintsiip selles vallas. Praegu seda seadustes kirjas ei ole. Põhjus on väga lihtne. Ühelt poolt näeb Euroopa seadus ette, et muundkultuuride kasutamist ei tohi piirata. Teiselt poolt lähtub Euroopa seadus ka ettevaatuspõhimõttest ehk seisukohast, et muundkultuuridega ei tohi põhjustada muutusi, mis võivad ohustada keskkonda, inimese tervist ja ka neid põllupidajaid, kes ei soovi kasvatada muundkultuure.
See seaduseelnõu täpsustab geenikomisjoni koosseisu, selle määramise põhimõtet, liikmete kvalifikatsiooni ja muudki. Ka sätestab see väga erinevates punktides eeltoodud ettevaatuspõhimõtte. Esitame eelnõu seetõttu, et meie väljapakutud moratooriumi kehtestamise otsus jäi toetuseta. Nüüd on selle asemel eelnõu, mis selge sõnaga määratleb ettevaatuspõhimõtte olemuse ja selle rakendamise viisid. Aitäh!

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eile õhtul lõppes meie viimane debatt teatavasti tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu menetlusest välja hääletamisega. Öö jooksul järele mõelnud, otsustasime algatada tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu, seekord koos Eesti Keskerakonna fraktsiooniga. Motiivid on täpselt samad mis eelmisel korral. Ehk siis: kuna eelarvesse on vaja leida järgmiseks aastaks 10 miljardit krooni, siis siin on olemas 1 miljard krooni. See võimaldab täita nii sotsiaalvaldkonna lubadusi kui ka anda raha koolidele, teede ehituseks ja muudesse eluvaldkondadesse.
Teine eelnõu on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud: me algatame alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on vigade parandusega ajast, kui koalitsioonierakondade ettepanekul tõsteti enne tähtaega kütuseaktsiis tasemele, milleks ei olnud mitte mingisugust vajadust. Toon näiteks valearvestused, mis siis välja käidi. Prognoositav bensiini hind oli tookord, kui kütuseaktsiisi tõsteti, 14 krooni 92 senti. Praegu maksab kütuseliiter 18 krooni ja 55 senti, seega märksa enam, kui kütuseaktsiiside tõstmisel planeeriti. Näeme, et nii selline hinnatõus kui ka ülemäärane kütuseaktsiisi tõus on tegelikult osutunud majandusele koormaks ja ei ole sellisena vastuvõetav. Meie ettepanek on kehtestada Euroopa Liidu nõuetest tulenevad aktsiisimäärad täpselt sellel päeval, millal need on vaja kehtestada, ehk siis 1. jaanuarist 2010. Tänan tähelepanu eest!

Villu Reiljan, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan Rahvaliidu fraktsiooni nimel üle keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on tuntud ka kui õlifondi eelnõu. Kui minister siin pärast samasisulise eelnõu eelmist tagasilükkamist esines, siis ta ütles, et valitsus kavatses küll eelarvestrateegias sellealase võimekuse ette näha, aga need ideed on nüüd kahjuks jah ära kadunud. Jälgides eilseid hääletusi siin saalis, jäi küll mulje, et riigil raha vahel nagu on ja vahel nagu ei ole. Kohalikele omavalitsustele ja näiteks sotsiaalvajadusteks raha ei paista olevat, aga samal ajal ärksamad poliitikud mõtlesid juba tuleviku peale ja tegid kahele eratelekanalile mõlemale 25 miljoni suurused ettemaksud, et kergemalt läheks. Nii et teine sõnum oli, et raha on. Et valitsus ja kogu meie tark koalitsioon saaks selle asja üle tõsisemalt järele mõtelda, annan selle eelnõu neile suviseks kaalumiseks üle. Töö ei tohi lõppeda. Aitäh!

Toomas Trapido, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu me kevadel nägime, on Eesti loodus täis prügihunnikuid. Neid kaardistati üle 10 000 ja enamik neist koristati ka ära. Aga probleem pole kadunud ja me teeme ühe lahendusena ettepaneku – ma rõhutan, ühe lahedusena! – karmistada karistusi illegaalse prügistamise eest. Ja teha seda nii, et alates mingist kogusest – meie pakume, et alates 50 liitrist, see on paar korralikku prügikotti, mida juhuslikult keegi loodusesse ei vii – on see kriminaalkuritegu. Seda võiks karistada rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega. Ja selle võiks saada asendada üldkasuliku tööga, mis väärteo puhul võimalik ei ole, ja saata see prügistaja teiste prügihunnikuid koristama. See oleks väga kohane karistus. Aitäh!

Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsioon algatab kodakondsuse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu, mille sisuks on ettepanek anda lastele, kelle vanemad on määratlemata kodakondsusega ja elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel, Eesti kodakondsus nende Eestis sündimise alusel. Sisuliselt on tegemist kodakondsuse regulatsiooni kooskõlla viimisega ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Viimase kohaselt ei peeta õiguspäraseks seda, et jätkub ahel, mille tagajärjel osal lastel ei ole kodakondsust ja sisuliselt on nende õigused teatud määral kaitseta. Loodame eelnõu sisukat menetlemist juba sügisel. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ning juhatus otsustab nende edasise menetluse vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Hea Riigikogu! Nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eile algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud töölepingu seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse eile esitatud Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015" kinnitamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Inara Luigase, Jaak Aabi ja Toivo Tootseni esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Austatud Riigikogu! Tänases päevakorras on mõningad täpsustused. Kuna eelnõu 259 ja 260 on omavahel seotud, siis otsustas Riigikogu juhatus tuua eelnõu 259 tänaseks päevakorrapunktiks nr 6 ja viia teised päevakorrapunktid ühe koha võrra edasi. Tänase päevakorra esimese punkti, õiguskantsleri ettepaneku nr 2 arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Austatud Riigikogu! Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlust. Esimene päevakorrapunkt on õiguskantseri ettepanek nr 2 Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse poliitilist välireklaami keelustavate sätete põhiseaduspärasuse kohta. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskantsler Indrek Tederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! 9. juunil 2005 vastu võetud seadusega täiendati Euroopa Parlamendi valimise seadust, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja Riigikogu valimise seadust aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami keelustava sättega ning nähti ette vastutus poliitilise välireklaami alal kehtestatud piirangute rikkumise eest. Seega kehtestati poliitilise välireklaami absoluutne keeld.
Reeglite kõrgeim kehtestaja ehk parlament aga ei saa olla lihtsalt keelaja, kes millegi talle subjektiivselt ebameeldiva oma keeluga ühiskonnast välja lülitab või püüab seda teha. Üks poliitilise välireklaami keelustamist põhjendav argument oli oletatav üldsuse meelepaha massiivse välireklaami korral. Siinkohal on oluline rõhutada, et Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et sõnavabadus ei hõlma mitte üksnes meeldivat informatsiooni ja meeldivaid ideid, vaid ka sellist informatsiooni ja sääraseid ideid, mis solvavad, šokeerivad või häirivad riiki või selle elanikkonna mistahes gruppi. Niisugused nõuded seavad pluralism, tolerantsus ja sallivus, ilma milleta demokraatlikku ühiskonda ei ole olemas.
Kui me soovime oma ühiskonda reguleerida ainult formaalsete keeldude ja käskudega, võib tagajärg olla seaduste mõttes tihe, aga mittetoimiv süsteem, mida piltlikult võib võrrelda läbitungimatu bambustihnikuga, millest proovitakse mööda minna. Ka nõuaks selline formaalne normiühiskond teoorias ja ka praktikas hulka järelevaatajaid ja kontrollijaid.
Jättes kõrvale temaatika, kas me tahame olla ülereguleeritud formaalne normiühiskond, rõhutaksin: iga keeld, iga piirang peab olema nii formaalselt kui ka reaalselt kooskõlas põhiseadusega. 6. septembril 2005. aastal esitas õiguskantsler Riigikogule ettekande, milles tegi ettepaneku analüüsida poliitilise reklaami piiramise küsimust uuesti ning muuta kehtivat regulatsiooni, silmas pidades Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhimõtteid. Ettekandes asuti seisukohale, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse kooskõla põhiseadusega on kaheldav osas, milles need keelustavad aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami täielikult ning näevad ette vastutuse poliitilise välireklaami osas kehtestatud piirangute rikkumise eest.
Ettekande esitamisele järgnenud Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil möönsid kõikide Riigikogu fraktsioonide esindajad õiguskantsleri ettekandes väljatoodud probleemide olemasolu. Teemat otsustati uuesti käsitleda pärast oktoobrikuiseid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Vaatamata mitmele Riigikogus algatatud eelnõule aga kehtib poliitilise välireklaami keeld algselt vastuvõetud kujul praegugi. Seetõttu tegin 9. juunil 2008. aastal Riigikogule ettepaneku viia Euroopa Parlamendi valimise seaduse §-d 5¹ ja 71¹, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-d 6¹ ja 67² ja Riigikogu valimise seaduse §-d 5¹ ja 73² kooskõlla põhiseadusega. Ettepaneku põhjendused on teile kirjalikult esitatud. Täna soovin juhtida tähelepanu vaid kõige olulisemale.
Valimisseaduse sätted, mis keelavad aktiivse valimisagitatsiooni ajal poliitilise välireklaami, riivavad põhiseaduse §-dest 57, 60 ja 156 tulenevat subjektiivset valimisõigust. Poliitiline välireklaam on üks meedium, mille kaudu toimub poliitiliste seisukohtade vahetamine ja seeläbi poliitiline debatt. Näiteks piiratakse hääletajate võimalust saada välireklaami kaudu teavet kandideerivate erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide ning nende vaadete kohta. Samuti piirab poliitilise välireklaami keeld kandidaatide õigust tutvustada nii enda kui ka esindatava ühenduse, erakonna, valimisliidu seisukohti. Vaidlusalustes seadustes sisalduvad aktiivse agitatsiooni ajal poliitilist välireklaami keelustavad sätted ning normid, mis näevad ette vastutuse poliitilise välireklaami osas kehtestatud piirangute rikkumise eest, võivad piirata peale valimisõiguse ka teisi põhiõigusi, näiteks põhiseaduse § 48 lõike 1 teisest lausest tulenevat erakonna põhiõigust, põhiseaduse §-s 45 sisalduvat väljendusvabaduse hõlmatavat poliitilist sõnavabadust, põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, põhiseaduse §-s 32 ettenähtud omandiõigust ning põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud vaba eneseteostuse õigusega hõlmatud lepinguvabadust.
Välistamata vastuolu teiste eeltoodud põhiõigustega, keskendusin oma ettekandes siiski üksnes esimesele: valimisõigusele. Poliitilise välireklaami keelu eesmärgid olid kokkuvõttes järgmised: valimiskampaania kulude kärpimisega vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamises, suurendada sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu, vabastada avalik ruum liigsest välireklaamist, mis võib tekitada avalikkuse vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika suhtes tervikuna.
Minu hinnangul on loetletud eesmärgid legitiimses mõttes kaalukad. Need kõik on seotud valimisõiguse üldpõhimõtetega ning seega ühel või teisel moel tagasiviidavad demokraatia alustugedele. Viimane on aga oluline põhiseaduslik väärtus. Teisisõnu: eesmärgid on kindlasti tunnustamist väärt.
Valitud vahend, poliitilise välireklaami täielik keeld, aga ei ole minu hinnangul mõõdukas. Seda põhjusel, et see ei ole kuigi efektiivne meede taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Poliitilise välireklaami keeld ei pruugi valimiskampaania kulusid ja raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel kuigivõrd vähendada. Samuti ei pruugi see abinõu sundida kandideerijat tegelema rohkem sisulisema teavitustööga, vabastada oluliselt avalikku ruumi ega suurendada poliitilise välireklaami vastu tekkinud üldsuse pahameele vältimise abil valimisaktiivsust. Keelustatakse seadusega ju ainult üks reklaami vorm: välireklaam. Nii võib tegemata jäänud poliitiline välireklaam lihtsalt üle kanduda teistesse reklaamikanalitesse. See tähendab, et tagajärg võib olla valimiskampaaniate kulude jäämine senisele tasemele ning poliitilise valimisreklaami suurenemine teistes reklaamikanalites: ringhäälingus, trükimeedias, Internetis, otsepostituses.
Samuti võib välireklaamikampaania nihkuda lihtsalt varasemale perioodile, seda hakatakse tegema enne keelu algusaega. Ka ei pruugi välireklaami keeld sundida kandideerijaid tegelema märkimisväärselt sisulisema elektoraadi teavitamisega. Välireklaam rõhub küll enamasti pigem visuaalsele – fotode, loosunglausete ja muu säärase eksponeerimisele kui sisulisele teavitustööle –, ent ka näiteks trükiajakirjanduses, Internetis ja posti teel levitatav reklaam ei pruugi sellest suurt erineda.
Poliitilise välireklaami keelustamine vahetult enne valimisi, kui on välireklaami tipphooaeg, tõepoolest vabastab avaliku ruumi valimiseelsel ajal. Samas on poliitilise välireklaami keelustamise efektiivsus ka kõnealuse eesmärgi saavutamisel kaheldav. Nagu ma juba märkisin, võib poliitilise välireklaami keelustamisega kaasneda reklaami nihkumine varasemale perioodile ja/või rohkenemine teistes reklaamivahendites. Säärane ümberorienteerumine võib sisuliselt tähendada, et avalik ruum on hõivatud lihtsalt varasemal perioodil ja seni mittehäirinud reklaam teistes reklaamikanalites muutub liialt häirivaks ka seal.
Samas riivab poliitilise välireklaami keelustamine tugevalt valimisõigust. Valimiseelne aeg on äärmiselt oluline. See on kriitiline periood, kui valijate meeled on fokuseeritud oma esindajate valimisele. Piirangu rikkumine toob kaasa karistuse väärteo eest. Eeltoodust tuleneb, et poliitilise välireklaami keelustamine riivab tugevalt valimisõigust. Nagu ma juba ütlesin: eesmärgid, mille nimel põhiõigust piiratakse, on olulised. Aga silmas pidades meetme vähest efektiivsust eesmärkide saavutamisel, ei ole valitud meede – poliitilise välireklaami täielik keelustamine aktiivse agitatsiooni ajal – minu hinnangul mõõdukas. Seetõttu asusin oma 9. juunil 2008. aastal tehtud ettepanekus seisukohale, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse §-d 5¹ ja 71¹, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-d 6¹ ja 67² ning Riigikogu valimise seaduse §-d 5¹  ja 73² on vastuolus põhiseaduse §-de 57, 60 ja 156 koostoimes põhiseaduse §-ga 11. Tänan!

Tänan! Ettekandjale on ka küsimusi. Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Mõni päev tagasi ilmus Eesti Päevalehes teie eelkäija artikkel, mille võiks kokku võtta sõnumiga, et jah, kahtlemata on tegemist põhiseadusvastase olukorraga, aga mis sellest. Mõned teised asjad on ka ja Riigikogu peaks enne need ära lahendama. Kuidas teie suhtute sellesse, et institutsioon küll möönab, et meil on põhiseadusvastane olukord, kuid leiab seda võimalikuks olevat õigustada, tuues põhjenduseks, et mõni muu asi on veel põhiseadusvastane?

Kui mingi norm on vastuolus põhiseadusega, siis õiguskantsler on vastavalt seadusele kohustatud tegema ettepaneku viia see norm põhiseadusega vastavusse. Alternatiive ei ole!

Mark Soosaar, palun!

Hea õiguskantsler! On meeldiv, et te sellele Eesti ühiskonna olulisele probleemile tugevasti oma käed olete külge pannud. Aga oma avasõnas te ütlesite, et vastavalt Euroopa õigusele peab demokraatlik ühiskond tolereerima nii positiivset kui ka negatiivset sõnavabadust ja sealhulgas ka avalikke solvanguid. Kas te võiksite öelda, millisele Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvile teie selline väide tugineb?

Ma osutasin Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele, et avatud ühiskonnas on erinevaid seisukohti ja neid tuleb taluda. Muidugi tekib küsimus, kus algab üks põhiõigus ja lõpeb teine. Sel juhul on tegemist klassikalise põhiõiguste kollisiooniga ja siis tuleb erinevaid põhiõigusi kaaluda. Õigus privaatsusele ja õigus sõnavabadusele – kumb domineerib?

Andres Herkel, palun!

Austatud õiguskantsler! Ma pean ütlema, et teie motivatsioon on mulle osalt täiesti mõistetav. Samas tundub, et selle teema käsitlemisel jääb pisut puudu laiema konteksti arvestamisest. Pean silmas tõsiasja, et erakondade rahastamise ja selle kontrolliga seonduvates regulatsioonides on meil suuri puudujääke. Te viitate siin kirjalikus materjalis ka ühele eelnõule, mille menetlemine on meil seisma jäänud ja mis piiraks välireklaami suuruse ühe ruutmeetriga. Ma tuletaksin meelde, et protsess sai kunagi alguse ettepanekust seada suurusepiirang, hiljem transformeerus see täispiiranguks. Kuidas te suhtute võimalusse kehtestada mingi suurusepiir ja kui see tuleks kõne alla, siis kuidas tagada, et üks erakond ei broneeri endale kõiki pindu üle Eesti, mis selle suurusega on?

Olen oma ettepanekus asunud seisukohale, et absoluutne keeld ei ole proportsionaalne, ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kuidas austatud kõrgeim rahvaesindusorgan edasi läheb, kuidas ta seda reguleerib, see on juba parlamendi otsustada. Mul ei ole pädevust ega soovi asuda parlamendi rolli ja seda ma ka ei tohiks.

Jürgen Ligi, palun!

Austatud õiguskantsler! Tänan hea ettekande eest! Aga elu näitab, et õiguskantsleritel on suur risk teha avaliku arvamusega kompromisse teemade puhul, mis puudutavad poliitikat. Teie olete viimasel ajal teinud kaks vastandlikku otsust: üks on kompromiss Riigikogu palkade teema puhul ja teine kompromissitus plakatite teema puhul. Kas te ei karda, et kogumis annavad need tulemuse, mis on veel hullem kui 2003. aasta valimiste ajal, nii et Riigikogu valimised kujunevad plakatite võistluseks ja vähempakkumiseks palga teemal? Juba praegu on näha, et Riigikogu palk on poliitikas valdav teema. Kui lisada veel massiivne plakatireklaam, siis on see juba põhiseaduslik probleem.

Ma absoluutselt ei nõustu sellega, et õiguskantsler annab oma arvamuse sõltuvalt avalikkuse seisukohtadest. Mina tuginen põhiseadusele ja iga seisukoht, mille ma võtan, on väga põhjaliku analüüsi tulem. Ma võiksin seda palkade teemat väga põhjalikult selgitada ja analüüsida, aga see ei oleks korrektne, kuna praegu on tegu teisesisulise ettepanekuga. Siin maailmas on võimalik absoluutselt kõike ühendada, kuid see ei pruugi olla konstruktiivne ja ka mitte põhiseaduspärane.

Jaan Kundla, palun!

Austatud õiguskantsler! Poliitilise välireklaami keelustamise aruteludel on üks keelustamise argumente olnud liigne raha kulutamine. Praegu teevad ja tasustavad reklaami erakonnad ja kandidaadid ise. Kui reklaami ulatusele pannakse piirid, kuhu siis ülejäänud raha läheb? Kas see läheb ühiskondlikult kasulikuks kulutamiseks?

Kui austatud parlament hakkab seda analüüsima, siis ma loodan ja usun, et parlament on pädev vastu võtma ühiskonnale tõesti sobiva ja sisuliselt konstruktiivse regulatsiooni. Loomulikult ka kooskõlas põhiseadusega.

Trivimi Velliste, palun!

Lugupeetud härra õiguskantsler! Ka mina tänan põhjaliku ettekande eest! Mu küsimus aga puudutab rahvusvahelist tausta. Kas õiguskantslerile või tema ametkonnale on teada vastavaid pretsedente teiste riikide praktikast, olgu siis Euroopas või ka väljaspool Euroopat? Kas selline dilemma või selline vaidlus on esile kerkinud ka mõnes teises riigis, kus on umbes samasugusel viisil keelatud välireklaam vahetult enne valimisi või siis üritatud seda teha?

Enne seda, kui ettepanek sai koostatud, me analüüsisime rahvusvahelist praktikat. See on väga erinev. Absoluutselt täpselt samasugust paralleeli ei saa tõmmata. On riike, kus välireklaam on reguleeritud, aga alati on see riigi oma seaduste kontekstis. Täiesti automaatselt me ühegi riigi regulatsiooni üle kanda ei saa – selle tõdemuseni me jõudsime.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud õiguskantsler! Te mainisite oma sõnavõtus, et sõnavabadust ei saa piirata ainult selle pärast, et kõigile kuuljatele või nägijatele see sõnum ei meeldi. Aga kindlasti te oskate tuua ka mingeid põhjusi, milline peaks sõnum olema, et sõnavabadust juba piirata võib?

See peaks konkreetsel juhul tekitama küsimuse, ega ole tegu põhiõiguste riivega. Praegu ei saa seda näitliku mudelina välja tuua. Kumb põhiõigus domineerib, selgub siis, kui midagi säärast on aset leidnud.

Enn Eesmaa, palun!

Härra kantsler! Rahva valulävi reklaamide suhtes on valikuline. Tänapäeval on Tallinnas ülisuured plakatid, kus Eestis tuntud inimesed, üks kiiresti autoga sõitja ja üks laulja, reklaamivad toodet, mis enamiku jätab ükskõikseks. Minu isikliku arvamuse kohaselt võiks eelistada plakateid, kus poliitikud püüavad näidata teed, kuhupoole võiks minna, et paremini elada. Aga minu küsimus on seotud Leeduga. Leedu keelustas poliitilise reklaami televisioonis ja raadios, välja arvatud vahetult enne valimisi toimuvad poliitilised debatid. Härra kantsler, kas see oleks Eestile tulevikutee või tee, millest tuleks hoiduda?

Kindlasti tuleb eri riikide regulatsioone analüüsida. Samas, nagu ma oma ettekande alguses rõhutasin, ei ole kuigi demokraatlik igasuguste regulatsioonidega väga tugevalt üle pingutada – nii allutaksime kogu oma ühiskondliku ressursi järelevalvele ja kontrollile. Me ei taha ju ühiskonda, kus meie igaühe taga seisaks mitu politseinikku, väikeriigis ei ole see võimalik. Kui analüüsida Leedu kogemust, siis minu teada on nad jah küllaltki karmi regulatsiooni kehtestanud. Aga kas nad sellega ka rahul on? Iga sellise karmi regulatsiooniga kaasneb ka reeglitest möödahiilimine. Kui ühiskond sisuliselt reeglistikku järgida ei taha, siis algab igasugune trikitamine ja möödahiilimine, ning see ei ole hea tee. Peab leidma mõistliku kompromissi, et reeglid oleksid ühiskonnale ja poliitikutele aktsepteeritavad – siis neid järgitakse.

Tarmo Mänd, palun!

Austatud õiguskantsler! Riigikogu palkade külmutamist kommenteerides te väitsite, et seadus seda justkui ei keela. Teatavasti avaliku õiguse printsiip on siiski see, et tehakse seda, mis on lubatud. Äriõiguses kehtib printsiip: tehakse seda, mida ei keelata. Aga see selleks. Minu küsimus puudutab välireklaami. Ma tunnen huvi selle vastu, kas siin saalis esindatud erakondadest mõni juhtis teie tähelepanu konkreetselt sellele seadusetusele, mille te nüüd tõstatasite?

Ma jõudsin nendele seisukohtadele, mis ettepanekus on välja toodud, põhjaliku iseseisva analüüsi tulemusel. Õiguskantsler on sõltumatu ja tegutseb sõltumatult. Minu ülesanne on järele valvata põhiseaduse järgimise üle ja seda ma ka teen.

Raivo Järvi, palun!

Ka minul on hea meel, et õiguskantsler tänase pika päeva alguses kandis ette väga kitsalt aktsenteeritud mõtted. Minu mõtteheietus lähtub sellest, et te viitasite justkui kahele võimalusele ja kahele inimese vabaduse võimalikule riivamisele. Ühelt poolt see visuaalne pool, mille puhul orwelllik suur vend valvab ja sõidab inimese maailma sisse. Teisalt võidakse seda kompenseerida sellega, et pildi asemel sõidab inimese kodusse sisse lausinformatsioon kas intelligentses või vähem intelligentses vormis. Kumb inimese oma mina, inimese privaatsuse riive on teie meelest räigem, kui nii võib siin praegu mõtiskleda?

Need on ikkagi erinevad. Oma kodus mul on võimalik raadio ja televiisor välja lülitada. Avalikus ruumis oleva plakati puhul seda teha ei saa. Ühelt poolt võib muidugi tekkida võimalus, et ma seda ei näe – see on teine asi. Aga ma jõudsin ikkagi järeldusele, nagu ma olen seda korduvalt rõhutanud, et isegi kui reklaamivahend on ebameeldiv, siis vabas ühiskonnas me ei saa minna seda teed, et hakkame midagi absoluutselt ära keelama, lihtsalt keelama. See ei ole õige, see ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Peep Aru, palun!

Lugupeetud õiguskantsler! Kui poliitilise välireklaami keeld peaks tõepoolest jõudma sellesse faasi, et see tühistatakse ja seda reklaami jälle lubatakse, kas see tähendab ka vajadust rehabiliteerida selle reegli vastu seni eksinuid ja selle eest karistada saanuid?

See on juba konkreetse menetluse küsimus. Seda tuleb uurida ja kaaluda, kui see on toimunud. Ma ei ruttaks praegu asjade arutamisega ette.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud härra õiguskantsler! Ma saan teie hoiakust väga hästi aru. Tõepoolest, suurte plakatite keelamine võib olla põhiseaduse riive. Samas eeldab suurte plakatite tagasitulek väga suurt valimiskulutuste kasvu, mis võib tähendada seda, et valimised hakkavad maksma kaks korda nii palju, kui nad viimasel ajal on maksnud. Nende summade korjamiseks on vaja erakondadel üsna palju vaeva näha ja seda vaeva muidugi ka nähakse, mistõttu võib tekkida hoopis suurem oht, et erakonnad muutuvad oma rahastajatest sõltuvaks. See tähendab hoopis suuremat ohtu Eesti demokraatiale ja ka tugevamat põhiseadusliku korra riivet. Mida te niisugusest perspektiivist arvate?

Ma analüüsisin ka seda temaatikat, kui ma oma ettekannet ette valmistasin. Aga ma jõudsin järeldusele, et ikkagi selline absoluutne keeld, mis peale kõige muu on ebaefektiivne, ei ole mõõdukas vahend. See on oma olemuselt mitteproportsionaalne, too piirang riivab põhiseadust, tekitades selge ja otsese vastuolu põhiseaduses sätestatud valimisõigusega.

Villu Reiljan, palun!

Austatud õiguskantsler! Te olete võtnud käsitleda keerulise ja tundliku teema. Tõepoolest, suured plakatid võivad inimese sisetunnet riivata, tema õiglustunnet riivata ning välja neid lülitada ei saa. Samal ajal on ju palju muid põhiõiguste riiveid, me ei saa ka neid välja lülitada. Näiteks kui on tegemist pealtkuulamisega ja me ei tea seda, aga ühel päeval loeme Eesti Ekspressist, kes kellele – niimoodi viisakalt öeldes –  paneb ja mis asjaoludel. Kas te oma iseseisva mõttetöö tulemusena olete leidnud ka siin väga tõsiseid põhiseaduse riive küsimusi ja olete nüüd intensiivse töö tulemusena neid asju hakanud läbi mõtlema ja korraldama, et inimesed ei peaks selliseid jurasid lugema ja et need jääksid saladusse? Aitäh!

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt, kõik, millega põhiseaduse järelevaataja, õiguskantsler tegeleb, on oluline. Aga õiguskantsler korraga igale poole ei jõua, ma lähen ikka sammhaaval ja küll ma jõuan ka osutatud teemadeni. Praegu on arutusel teine konkreetne teema.

Ken-Marti Vaher, palun!

Lugupeetud õiguskantsler! Te esitasite oma ettepaneku nr 2. Mõni aeg tagasi esitasite Riigikogule oma esimese ettepaneku sel aastal, see puudutas Riigikogu liikmete kuulumist äriühingutesse. Erinevalt tänasest ettepanekust argumenteerisite esimeses ettepanekus osaliselt ka oma pakutud lahendust, mis oli vastupidine sellele, mis Riigikogu on nüüd algatanud eelnõuna. Tõenäoliselt ei jõua too esimene ettepanek teie antud aja jooksul kuhugi. Minu küsimus on järgmine. Kui sügisel pole ei ettepanek nr 1 ega ka nr 2 jõudnud piisava lahenduseni, siis te tõenäoliselt kaalute oma ettepanekut. Kummal juhul te väljendate siis aktiivsust ja kui kiiresti pöördute Riigikohtu poole?

Nagu ma eelmises vastuses rõhutasin, tegutsen ma konkreetsete menetluste kaupa. Kui  mingi  menetlus on pooleli, siis on see pooleli ja järeldust langetada ei saa. Ma ei kiirustaks hoopis teises teemavaldkonnas praegu lõplikke seisukohti võtma. Õiguskantsler ei tohi spekuleerida. Kõik, mis ma välja ütlen, peab tuginema õiguslikule alusele. Ma ei ruttaks ette.

Karel Rüütli, palun!

Lugupeetud õiguskantsler! Pole mingi uudis, et mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on poliitilisele reklaamile seatud piirangud ja paljudel juhtudel kehtivad valimiskampaaniate  puhul  mingid ülempiirid.  Kas te olete  analüüsinud, et kui meil välireklaami lubada, siis milliseid piiranguid tuleks seejuures kasutada? Kas tuleks valimisplakatitele kehtestada konkreetsed mõõdud ja määrata kohad, kus välireklaam on üldse lubatud?

Tõepoolest, maailmas on see erinevalt reguleeritud. Õigusaktides on mitmesugused piirangud, erinevad tehnilised mõõtmed. Millise tee Eesti valib, seda peaksite teie, austatud Riigikogu liikmed, otsustama. Aga see peaks olema mõistlik ja, ma rõhutan, toimiv regulatsioon, millest ei soovita igal juhul kõrvale hiilida. Oleks kõige parem, kui selle alusel kujuneksid välja head tavad ja kombed, kuidas toimitakse.

Urmas Reinsalu, palun!

Austatud härra õiguskantsler! Kas teie hinnangul praegune valimiskampaaniate kulude kontrolli süsteem vastab kõigi kulude lõikes demokraatia printsiibile ja ka sellele põhiseaduse reeglile, mis näeb ette, et selleks, et valimised oleksid ühetaolised, peab olema võimalik demokraatia printsiipi kohaldada rahastamise järelevalvel kõigile osalejatele võrdselt?

Selles valdkonnas on Riigikohus oma lõpliku seisukoha öelnud. Ja meeldib see lahend või mitte, see on olemas. Ning see annab ka väga paljudele küsimustele vastuse. Nii et üks temaatika on teatud kujul lahenduse Riigikohtus saanud. Temaatika laiemalt – elame, näeme.

Sven Mikser, palun!

Härra õiguskantsler! Minu küsimus on mõnevõrra inspireeritud kolleeg Karel Rüütli küsimusest. Mäletatavasti sai välireklaami keelamist sätestav seadus alguse eelnõust, milles oli ettepanek piirata välireklaami mõõtmed ühe ruutmeetriga. Te ütlesite, et need asjad on maailmas reguleeritud erinevalt. Kuidas teile tundub ja kas seda on üldse võimalik uurida, kuidas on valimisplakatite suurus seotud demokraatia ja õigusriikluse arenguga nendes riikides, kus poliitikuid kujutavaid pilte välireklaamis eksponeeritakse? Kas need on võrdelises või pöördvõrdelises seoses?

Ma arvan, et kui austatud seadusandjad hakkavad seda temaatikat uuesti käsitlema, siis tuleks seda valdkonda põhjalikult uurida. Seda peaks tõesti analüüsima. Samas tuleb alati arvestada, et iga riik on eripärane, igal riigil on oma tavade ja traditsioonide tasand, oma lähtealus.

Väino Linde, palun!

Austatud õiguskantsler! Kui Riigikogu otsustab teie välireklaami lubamist puudutavat ettepanekut toetada, siis tähendab see valimisseaduste muutmist. Kas Riigikogu peaks välireklaami lubamise otsustamisel lähtuma ka nendest legitiimsetest eesmärkidest, et tuleks vähendada raha osakaalu poliitikas, tagada kandidaatidele võrdsed võimalused, tagada see, et rahvas ei väsiks poliitikast just nimelt nende võimalike gigantsete plakatite tõttu ja et enne valimisi oleks tagatud ka kandidaatide sisuline poliitiline töö valijatega?

Ega siis igasuguste legitiimsete eesmärkide ring ei ole piiratud. Võimalikud on ka mingisugused muud eesmärgid, mis on kooskõlas põhiseadusega. Ei ole see põhiseaduse tee äärmiselt kitsas noaselg, millel peab balansseerima. See on lai korvpalliväljak, kus siiski ei ole mõttekas mängida näiteks hokit.

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ametivennad ja -õed, Riigikogu liikmed! Hea õiguskantsler! Riigikogu põhiseaduskomisjon alustas oma 16. juuni 2008. aasta istungit esimese päevakorrapunktiga, mis käsitles õiguskantsleri ettepanekut. Täna selgitas õiguskantsler oma ettekandes üles kerkinud asjaolusid väga põhjalikult. Kohal oli üheksast põhiseaduskomisjoni liikmest seitse, puudusid head kolleegid Mart Nutt ja Vilja Savisaar. Istungile oli loomulikult kutsutud ka õiguskantsler, samuti osales tema kantselei III osakonna juhataja Nele Parrest.
Esmalt andis õiguskantsler ülevaate oma kirjalikust ettepanekust – see on juba ka meile laekunud – ja esitas omad põhjendused, mida mul pole mõtet täna kordama hakata. Ta väitis, et valimisseadused tuleks viia kooskõlla põhiseadusega ja et probleemiks on just põhiõigused, eelkõige valimisõigus. Aga teatud määral on riivatud ka väljendusvabadus ja ettevõtlusvabadus, kui kuni 40 päeva enne valimisi, seega aktiivsel valmisperioodil, on välireklaam täielikult keelatud. Ta väitis, et niisugune põhiseaduse riive ei ole proportsionaalne just nimelt kitsamas mõttes, see ei ole mõõdukas. Eesmärgid, miks piirangud kehtestati, on mõistetavad ja ka põhiseaduskohased, samuti on need vahendid vajalikud ja teatud mõttes sobivad, aga need ei ole mõõdukad. Sellest lähtuvalt ongi ta meile selle ettepaneku esitanud.
Head komisjoni liikmed esitasid õiguskantslerile hulga küsimusi. Oli juttu ka sellest, et aastaid tagasi esitas õiguskantsleri institutsioon Riigikogule ettekande, kus viitas samuti sellele probleemile. Aga alles nüüd, umbes kaks aastat hiljem, tegi ta vastava ettepaneku. Õiguskantsler selgitas meile, et ta peabki õigeks niisugust sammsammulist lähenemist ja et kirjalik ettepanek Riigikogule on kogu küsimuse lahendamise teine faas.
Oli juttu ka sellest, kuidas täielik välireklaami keeld valimisõigust riivab. Kas meie inimesed ei oska lugeda, et nad peaksid tänavatel pilte vaatama? Meile selgitati, et valimisõigus on õigus valida. Ja et see oleks tagatud, peab inimesel olema võimalus saada piisavalt teadmisi, mida ta valib, keda ta valib. Ja kui üks osa infokanalitest on piiratud, siis võib see piirang kanduda üle ka hääleõigusele. Mis tähendabki, et valimisõigust on riivatud.
Juttu oli ka väljendusvabadusest ja ettevõtlusvabadusest, millest õiguskantsler tänagi rääkis. Leidsime, et sellega seotud põhiseaduse riive ei ole nii tugev kui valimisseadusega seonduv. Õiguskantsler väitis, et absoluutne välireklaami keeld võib teatud grupil või mõnel isikul tekitada soovi sellest mööda hiilida, kuna keeld tundub ebamõistlik ja ebaõiglane. Ka sellest lähtuvalt on ettekandes toodud probleemiasetus õige. Viidati ka vastavale praktikale välisriikides. On maid, kus see teema ei ole üldse reguleeritud, näiteks Ameerika Ühendriigid. Samas mõnel pool on välireklaami puutuv üpris täpselt reguleeritud, näiteks Ühendkuningriikides.
Põhiseaduskomisjoni liikmed üritasid lõpuks õiguskantslerit ka libedale teele meelitada. Me küsisime, milles välireklaami lubamine peaks seisnema. Mis mõõdus, mis formaadis, millises ulatuses see peaks lubatud olema? Sellele õiguskantsler nii nagu tänagi vastust ei andnud. Ta kinnitas, et ta ei hakka ära tegema parlamendi tööd – ta ei pea seda õigeks. See peab olema Riigikogu otsustada. Aga jah, absoluutne keeld alates 40 päeva enne valimisi aktiivse valimisperioodi ajal – seda ei saa pidada mõistlikuks.
Sellega põhiseaduskomisjoni istung sisulises osas lõppeski, head kolleegid. Panime hääletusele ettepaneku toetada õiguskantsleri ettepanekut Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse poliitilist välireklaami keelustavate sätete põhiseaduspärasuse kohta. Seitsmest kohal olnud põhiseaduskomisjoni liikmest toetas õiguskantsleri seisukohta kuus, erapooletuid ei olnud, vastu oli üks. Tegime ka teise ettepaneku: et komisjonipoolne ettekandja võiks olla siinesineja. Aitäh!

Kadri Simson, palun!

Mind huvitab, kas te arutasite komisjonis ka seda, miks praegu on mehitatud välireklaam ehk näiteks erakonna punast värvi logodega telk, kus üks inimene meeneid jagab, lubatud, aga mehitamata välireklaam ehk kindlal kohal seisev erakonna programm on keelatud?

Me lähtusime sellest, mida õiguskantsler meile ka selgitas. Ta tunnistab, et välireklaami mõiste on meie õigusruumis määratlemata ja kõik oleneb paljuski alati konkreetsest faktist. Ma möönan, et see võib segadust tekitada. Varasemate valimiste ajal on eri maakondades korrakaitseorganid nendesse küsimustesse erinevalt suhtunud. Et see erinevus likvideerida ja juuksekarva mitte lõhki ajada, seegi on põhjus, et kolleegidel oleks otstarbekas õiguskantsleri tänast ettepanekut toetada.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Austatud õiguskantsler! Õiguskantsleri etteheited, et välireklaami keelustamine riivab põhiseadust, on juriidilises mõttes arusaadavad. Õiguskantsler ütles siin väga ilusasti, et Riigikogu ei saa seda lihtsalt ära keelata. Ma siiski pakuksin välja laiema lähenemise tollele valimisreklaami teemale ja valimiskulutuste teemale üldse.
Kui kogu sellele teemale laiemalt läheneda, siis ma väidan ka, et Riigikogu ei saa kõike lihtsalt niisama lubada, sest siis võib osutuda nii põhiseaduse mõtte kui sätete riive veelgi suuremaks. Siit jõuamegi üsna sujuvalt välireklaami juurest valimiskulutuste juurde. Suured plakatid, mis kohe tänavatele ilmuvad, toovad kaasa suuremad kulutused. Olen valimiskampaaniate ajal tehtud kulutustega päris hästi kursis, kuna ma olen korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liige. Need kulutused võivad ulatuda mitmesaja miljoni kroonini ja arvestades vahepeal toimunud inflatsiooni ja muid majandusmuutusi, võib eeldada, et summad kasvavad üsna palju. See raha on kuskilt vaja kokku korjata. Nii me saame olukorra, kus valitud kogud, olgu tegu Riigikogu või kohalike volikogudega, hakkavad senisest veelgi enam sõltuma oma rahastajatest, äriringkondadest. Kas julgeb siin saalis keegi väita, et see ei tähenda veelgi suuremat põhiseaduse riivet? Või kogu demokraatia põhimõtte riivet? See riive on päris kindlasti veelgi suurem!
Arutagem kõik veel kord läbi! Mõelgem veel kord kogu sellele vaidlusele, mida siin saalis on tegelikult nõrkemiseni vaieldud – see on erakondade rahastamise kontrolli teema, see on erakondade rahastamisele piiri seadmine, valimiskulutuste ülempiiri kehtestamine. Eestimaa Rahvaliit ei arva, et kogu see teema on lihtsalt korstnasse kirjutatud pärast Riigikohtu otsust, mis kuulutas, et Eestis ei ole erakondade rahastamise kontrolli vallas tegemist põhiseadusvastase olukorraga. Üks on asja puhtjuriidiline külg. Hoopis teine lähenemine on üldise demokraatia huvides vajadus kehtestada nii valimisreklaami ülempiir kui ka tõhus kontroll. See on tegelikult väga selgelt meie põhiseaduslikkuse ja lõppkokkuvõttes ka demokraatia arengu huvides Eestis üleüldse. See on minu arvates Eesti demokraatia arengu põhiküsimus, kuidas valitud rahvaesindajate kogud sõltuvad oma rahastajate huvidest ja kuidas see avaldub seadusloomes. Selle probleemi olemasolu annab võimaluse põhiseaduslikkuse märksa tugevamaks riiveks kui plakatite suurus või olemasolu üldse. Tuletan meelde, et meil siin saalis on kohustus tagada nii põhiseaduslikkus kui ka üldine demokraatia areng. Ja nendes huvides on, et me võtaksime uuesti käsile kogu erakondade rahastamise kontrolli teema ja läheneksime sellele hoopis teise nurga alt, hoopis teistest põhimõtetest lähtudes.
Siinkohal on asjakohane meelde tuletada, et vastav eelnõu juba ootab Riigikogu põhiseaduskomisjonis. See on Rahvaliidu algatatud eelnõu erakondade kontrolli tõhustamisest. Seal käsitletakse ühe väikese osana ka küsimust erakondade välireklaamist: meie erakond on teinud ettepaneku, et maksimaalne välireklaami plakati suurus võiks olla 1 ruutmeeter.
Ma kordan veel: praeguses olukorras on meie arvates vaja kogu seda teemat vaadata laiema demokraatliku arengu kontekstis ja õiguskantsleri ettepanekut me niisuguses seoses, nii kitsalt vaadatuna toetada ei saa.

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Austatud härra õiguskantsler! Austatud Riigikogu liikmed! Isamaa ja Res Publica fraktsioon analüüsis õiguskantsleri ettepanekut ja selle analüüsi pinnalt võin ma kindlalt väita, et minu hinnangul on poliitilise välireklaami keeld aktiivse valimiskampaania ajal põhiseaduspärane ning legitiimne abinõu. Ma osundan siin õiguskantsleri enda ettepanekut, kus ta ütleb, et see abinõu on legitiimne demokraatia printsiibi kaitsmiseks, mis on põhiseaduslikkuse kaaluga oluline põhimõte.
Kui me paar aastat tagasi seda seaduseelnõu menetlesime, oli minu ettepanek välireklaam keelustada. Peab tunnistama, et toona tekitas see ühiskonnas ja eelkõige konkureerivate poliitikute seas hulga kahtlusi. Ja mul on hea meel, et õiguskantsler Tederi ettekanne annab nendele kahtlustele vastused ja lükkab need ümber. See kinnistab veendumust, et praegune keeld on põhiseaduspärane. Mis on senise regulatsiooni kriitikana öeldud? Kritiseeritud on määratlemata õigusmõistet "poliitiline välireklaam". Õiguskantsler ütleb selgelt, et valimisseadustes sisalduvaid poliitilise välireklaami keeldu sätestavaid norme ei saa pidada nii ebaselgeks, et lugeda neid sel põhjusel õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks.
Kõneldud on sellest, et muu piirang oleks vähem intensiivne. Ma tuletan siinkohal meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohus on öelnud, et reklaami keelustamise asemel selle piiramine võib kaasa tuua lisaprobleeme. Seetõttu nõustus Euroopa Inimõiguste Kohus kaebealuse riigi argumendiga, et täielik keeld toob kaasa vähem probleeme. Ka õiguskantsler viitab oma ettepanekus, et piiramisega kaasneks palju lahendamist vajavaid lisaprobleeme. Seega, piiramine ei pruugiks õiguskantsler Tederi hinnangul kaasa aidata eeltoodud eesmärkide saavutamisele.
Õiguskantsler osutab alternatiivina võimalusele seada ülempiir valimiskampaania kogukuludele. Samas ta ütleb, et see võib, kuid ei pruugi olla efektiivsem ja põhiõigusi vähem piirav meede. Õiguskantsleri rasvaselt kirjutatud hinnang kirjalikus ettepanekus on, et valitud vahend on vajalik eesmärgi saavutamiseks. On öeldud ka, et eesmärk on õigusvastane ja piirab sõnavabadust. Õiguskantsler ütleb oma ettekandes selgelt, et poliitilise välireklaami keelustamise eesmärgid valimisõiguse riivamisel on legitiimsed. Need on valimiskampaania kulude kärpimisega vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel, suurendada sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu ja vabastada avalik ruum välireklaamist. Sõnavabaduse sätet ja väljendusvabaduse sätet õiguskantsler oma ettepaneku kirjalikus kokkuvõtvas osas esile tõstnud ei ole.
Kas on saavutatud eesmärk, mida õiguskantsler peab legitiimseks? Perioodil 15. jaanuar 2003 kuni märts 2003 läbi viidud uuringu järgi oli välireklaami osakaal valimisreklaamis 38%. Ma rõhutan veel kord: arvestada tuleb seda, et meil puudub praegu efektiivne rahastamise kontrolli süsteem. Osutan siinkohal paljuviidatud GRECO hinnangule.
Eestis ei ole poliitilise tegevuse rahastamise süsteemi järelevalve tõhus, selleks olemas olevaid eeskirju ei rakendata. Kerkib ka küsimus, millele õiguskantslergi siin parlamendi saalis täna viitas: valimiskampaania kulusid ei pruukinud see meede vähendada. Minu vastus sellele on: kust õiguskantsler seda teab, kui ta ise on asunud seisukohale – ma tsiteerin õiguskantsler Indrek Tederi seisukohta Riigikohtu otsuse kohta erakondade rahastamise kontrolli asjas: "Austades Riigikohtu kui Eesti Vabariigi kõrgeima kohtu otsust, ilmneb sellest, et Tartust paistavad asjad teisiti kui Tallinnast või veelgi kaugemalt, Euroopast. Riigikohus on vaadelnud norme lahus nende tegelikust toimest erakondade rahastamise kontrollimisele. Riigikohus võttis selle otsusega Riigikogult vastutuse enda kanda, öeldes, et kõik on korras. Kaalun täna otsuse põhjal kindlasti, kas ja milliseid samme on õiguskantsleril võimalik erakondade rahastamise järelevalve parandamiseks veel ette võtta. Nendin kahetsustundega, et tänane Riigikohtu otsus on küll otsus, kuid mitte lahendus." Tsitaadi lõpp.
Seega võib öelda, et kui me kõneleme kahtedest valimistest, siis minu hinnangul on see regulatsioon toiminud. See, et meil oli nn kelmustükk K-kohukesega, mis oli seaduse  mõtte rikkumine – see on seaduse mõtte rikkujate ning meie õigusasutuste suutmatuse probleem. Politseiseadus ütleb selgelt, et politsei peab viivituseta tõkestama seadusvastase tegevuse. Seda tookord kahjuks aset ei leidnud. Mind hämmastab siiski see õiguslik nihilism, et seaduse mõtte rikkujatel on aastate jooksul olnud veel võimalik oma teo üle uhkust ja rõõmu tunda ning seaduse mõtte rikkumisega hoobelda ja kiidelda.
Mida arvab avalikkus sellest regulatsioonist? Turu-uuringute AS-i raporti järgi väga või kohati häirivad välireklaamid 66% küsitletutest, vajalikuks pidas välireklaami 6%. Keeldu, mis praegu jõus on, pidas õigeks või pigem õigeks 76% inimestest, ebaõigeks 11%. Õiguskantsler ütleb, et praegune keeld on vastuolus valimisõigusega ega ole mõõdukas. Õiguskantsler kõneleb ka sellest, et tegemist on absoluutse keeluga. Ma tuletasin meelde viimaste Riigikogu valimiste eel väljas olnud enamiku parteide valimisplakatid ehk välireklaami. Ja ma mäletan neid küll. Selles kontekstis tollest reklaamiliigist rääkides ei saaks seega küll kasutada sõna "absoluutne".
Üks küsimus puudutab teemat, mida on mitmel juhul esile toodud ja millele ka õiguskantsler viitab. Nimelt, et tolle mittemõõduka meetmega ei ole tagatud teabe vaba levik. Seda on väitnud nii mõnigi konkureeriv poliitik. Mind tõsiselt vaevab küsimus: mis info viimastel valimistel rahvale ütlemata jäi? Mis teave esitamata jäi? See info tundub üsna salajane olevat. Ma kutsun neid, kes ütlevad, et teabe levik oli takistatud – seda ei olnud seega võimalik teiste kanalite kaudu või enne aktiivse kampaania algust välireklaami kaudu teha – üles seda infot avalikustama. Kutsun neid üles seda mitte enda teada hoidma.
Põhiseadus ütleb, et valimised peavad olema ühetaolised. Ma väidan, et kui me kõneleme demokraatia printsiibist, millega erakondade rahastamise süsteemi tegelik järelevalvamatus on minu hinnangul vastuolus, siis see on ühetaolisuse põhimõttega vastuolus. Ja ma arvan, et tolles kontekstis on selle ettepaneku laiem probleem demokraatia printsiibi rikkumine. Ühetaolisuse saaks valimistel tagada, kui erakondade rahastamise kontroll tegelikult toimiks. Ja praegu on meil üks õbluke kaitsetõke, mis ei tekita lisasurvet kampaania rahakulude kasvatamisele:  see on seesama välireklaami keeld. Ja mul on kahju, et me tolle suurema probleemi lahendamist alustame tegelikult valest otsast, selle kaitsetõkke kõrvaldamise arutelust. Ma kutsun parlamendiliikmeid üles hääletama, jäädes kindlaks valitud seaduslikule regulatsioonile. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Hanno Pevkuri! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Austatud õiguskantsler! See ettekanne rääkis meile põhiseaduse probleemidest ja põhiseaduse mõne sätte võimalikust riivest. Meenutan kõigile siin saalis veel seda, et põhiseaduses on olemas ka § 45. Kui ma selle siinkohal ette loen, peaks igaüks mõistma, et poliitilise välireklaami keelamisel tuleb arvestada ka seda paragrahvi. § 45 nimelt ütleb seda, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tõepoolest, seda õigust võib ka piirata, aga seda õigust saab piirata ainult seaduses toodud alustel ja korras.
Nüüd ongi küsimus, kas need piirangud, mis praegu on seatud poliitilisele välireklaamile, on põhiseaduspärased või mitte. Õiguskantsler on asunud seisukohale, et need piirangud ei ole põhiseaduspärased. Seda peab nüüd Riigikogu arutama. Selge on, et mingisugused piirangud on võimalikud, ja neid saab ka Riigikogu kehtestada. Küsimus ongi selles, kas need absoluutpiirangud – mina siiski jään selle juurde, et tegelikult see, et alates 40 päevast enne valimisi ei tohi ühtegi välireklaami teha, on absoluutpiirang – on lubatavad. Me ei saa siin pead liiva alla peita ja öelda, et ei, sõbrad, 40 päeva jooksul ei ole absoluutpiirang ja mingil teisel juhul on. See on kindlasti absoluutpiirang, kui ei lubata ühte reklaamiliiki kasutada.
Mis puutub rahasse, siis kõik me siin saalis teame, et rahahulk, mis suunatakse poliitilise reklaami tegemiseks, on aasta-aastalt kasvanud ja kasvab ka edaspidi. Küsimus on selles, kas see rahahulk, mis poliitilisse reklaami suunatakse, kulutatakse ära trükimeedias, kulutatakse ära telemeedias, raadiomeedias või Interneti keskkonnas või tehakse seda välimeedias. Reklaamiliike on palju ja selle, kuhu reklaamiraha suunata või kus teha poliitilist teavitustööd, valib ikkagi erakond. Erakonnad on kindlasti oma meediakulud planeerinud mitte sellest lähtuvalt, et kuskil kehtib mingi piirang, vaid sellest lähtuvalt, millised on võimalused. Sellest tulenevalt valitakse ka kanal.
Ma olen kindlasti seda meelt, et Riigikogu võiks neid piiranguid arutada ja peabki arutama, nagu õiguskantsler ütles. Me peame arvestama, et selline häiriv gigantomaania, mis mõnedel valimistel on ilmnenud, kui terved majaseinad on mingisugust pilti täis, võib olla tõepoolest põhiseadusega vastuolus ja riivata inimeste kõlblustunnet või siis häirida neid, kui nad oma harjumuslikku teed läbivad. Kui meil on olemas mõistlikud piirangud, siis me saame arvestada ka sellega, et need mõistlikud piirangud välistavad igasugused trikitamised, millele ka õiguskantsler tähelepanu juhtis.
Viimaste valimiste ajal sõitis ringi üks buss, kus oli peal kirjas, et kihutan 295 km/h. Ma arvan, et see ei ole just kõige mõistlikum tee, et hakatakse otsima erinevaid trikitamise võimalusi. Ja neid kindlasti otsitakse, kui piirangud on peal. Kui piirangud on mõistlikud, siis ei ole vajadust trikitamise võimalust otsida, vaid lepitakse olukorraga, mis on.
Me ei tohi unustada, et aktiivse valimisagitatsiooni välisel ajal on välireklaam lubatud. Kui me sõidame praegu Haabersti linnaosas, siis ma näen seal ühe linnaosavanema pilti. Ta kuulutab, et küll on tore koos elada, ja tema selja taga on mänguväljaku pilt. Ja kui see on üleval neli aastat, siis ma küsin: kas see on poliitiline välireklaam või mitte? Ja kui see on neli aastat üleval olnud ja 40 päeva enne valimisi maha võetakse, kas siis see on inimeste mällu sööbinud või mitte? Kas see 40 päevaga kustub mälust? Ma väidan, et ei kustu.
Lõpetuseks tahan öelda, et kolm aastat on Riigikogu seda teemat sahtlis hoidnud. Me ei ole suutnud lahendada probleemi piisavalt selgelt, et õiguskantsler saaks öelda, et nüüd, sõbrad, on olukord põhiseadusega kooskõlas ja me võime edasi minna. Me peame endale tunnistama, et Riigikogu ei ole oma tööga selle küsimuse lahendamisel hakkama saanud. Meil on see võimalus ja me peame seda võimalust ka kasutama. Meil on lausa kohustus seda kasutada, sest muidu ähvardab meid Riigikohtu menetlus.
Võtame selle seaduse ette! Vaatame, mis on mõistlikud piirangud, kuhu see joon tõmmata. Kas tõmmata see rahalises mõttes või suuruse mõttes või mingil muul moel. Aga lepime need piirangud kokku! Ma usun, et siis saab ka õiguskantsler rahuliku südamega öelda, et sätestatud piirangud on põhiseaduspärased, on proportsionaalsed ja mõistlikud. Aitäh!

Tänan! Austatud Riigikogu! Kas on veel kõnesoove? Tundub, et ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Austatud Riigikogu! Alustame õiguskantsleri ettepaneku hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Austatud Riigikogu, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 59 Riigikogu liiget, vastu 29 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole leidis õiguskantsleri ettepanek toetust. Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut viia erakonnaseadus kooskõlla põhiseadusega, teen vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 152 põhiseaduskomisjonile ettepaneku algatada eelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi! Härra Ligi! Kas te soovite võtta vaheaega? Palun teid kõnetooli!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Meenutan, et see lisaeelarve paneb ette kärpida 2008. aasta riigieelarve tulusid 6,1 miljardi võrra ning kulusid 3,2 miljardi võrra. Vahe on planeeritud eelarve ülejääk. Selle lisaeelarve eesmärk on viia valitsussektori eelarve tasakaalu. Rahanduskomisjon on saanud kolmandaks lugemiseks 14 uut muudatusettepanekut. Need enamikus sisuliselt kordavad varem tehtut, eesmärk on taastada kärped ja rahaallikana on näidatud valitsemiskulusid või tegevuskulusid. Rahanduskomisjon arvestas viit ettepanekut, need olid komisjoni enda omad, tehtud koostöös ministeeriumiga, ülejäänud üheksa lükati tagasi. Komisjoni ettepanek on täna kolmas lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget ja vastu ei olnud keegi. Aitäh!

Tänan! Ettekandjale on küsimusi. Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te kindlasti arutasite rahanduskomisjonis seda, kes võtab vastutuse selle eest, kui aasta keskel eelarvet muudetakse. Kohalikel omavalitsustel, kes tegelevad investeeringutega, on riigihanked välja kuulutatud sellises mahus, nagu eelarve oli aasta alguseks kinnitatud. Kes võtab vastutuse selle eest ja kes hüvitab omavalitsustele need kulud, mida riik praegu peale sunnib?

Aitäh! Rahanduskomisjon püüab vaadata riiki kui tervikut ja mitte vastandada keskvalitsust ja omavalitsust. Kui leiab aset maksude alalaekumine eelarvega võrreldes, siis on kannatajad igal pool. Juhul kui ei jätku raha mingite kokkulepete täitmiseks, siis on paratamatu, et tekivad läbirääkimised ja püüded seda vastuolu kuidagi lahendada. Aga vastutajad oleme meie kõik ja eelkõige ikkagi haldusalade ministrid, lepingu sõlmijad. Niimoodi arvas ka rahanduskomisjon viimane kord.

Tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vilja Savisaare! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! 26. septembril 2007 anti Riigikogu menetlusse 2008. aasta riigieelarve, mida saatis peaministri kiidulaul. Juba siis ütlesin ma, et peaminister Ansip ajab rahvale puru silma või, õigemini, valetab. Sel hetkel üleantud eelarve oli koostatud 7,5% majanduskasvuga, mille kohta ütlesid nii opositsioon, majandusteadlased kui ka mitmed koalitsioonipoliitikud, et see on täiesti ebareaalne. Peaminister Ansipi jaoks kõlasid hoiatavad signaalid kui kurtidele kõrvadele. Reformierakonnale oli tähtis eelarve võimalikult suureks paisutada, et seejärel asuda kiiresti oma valimislubadusi täitma. Paraku tegid reformistid seda kogu Eesti ühiskonna arvel. Reformierakonnale ongi iseloomulik saavutada ajutisi võite, eirates ühiskonna jätkusuutliku arengu vajadusi. Peaminister Ansipil jätkus jultumust tulla korduvalt Riigikogu ette ja valetada rahvaesindajatele lihtsalt näkku. Viinud Eesti majanduskriisi, tundis Ansip end ikka viie rikkama Euroopa riigi hulka kuuluva riigi peaministrina. Muidugi jääb võimalus, et peaminister polnud piisavalt hästi informeeritud Eesti riigis toimuvast, samas on viimase aasta jooksul läinud liikvele ütlus "tuimapanemine", mis iseloomustab järjekindlalt musta valgeks rääkivaid poliitikuid.
Täna, kui toimub selle aasta esimese negatiivse lisaeelarve kolmas lugemine, mille koalitsioon tahab vastu võtta, on lisaeelarve koostatud 3,7% majanduskasvu prognoosiga. Tänaseks on olukord selline, et meie majandus peaministri sõnade järgi kasvab, küll ainult 0,1%, kuid ikkagi kasvab. Kuuleme, et majanduskasvu olematuks kahanemises on süüdi maailmamajandus, kütusehinnad, neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism. Peaminister keeldub tunnistamast enda tehtud vigu ning võtma vastutust. Sellise suhtumisega jõuame sügisel teise negatiivse lisaeelarveni. See oleks saavutus, millega Ansipil õnnestuks ennast peaministrina ajalukku kirjutada, kahjuks poleks see nimi kirjutatud kuldsete tähtedega. Eesti rahvale oleks parem, kui teist negatiivset lisaeelarvet ei tuleks. See eeldaks reaalset ja asjatundlikult koostatud esimest negatiivset lisaeelarvet. Praegune lisaeelarve mitte ei leevenda majanduskriisi, vaid hoopis süvendab seda, kuna peamine kokkuhoid toimub investeeringute arvel, mida praeguses olukorras kindlasti teha ei tohi. Ehitamata või renoveerimata jäävad mitmed koolid ja teadusasutused, loomata jäävad valitsuse lubatud lasteaiakohad, riigi teedevõrk ehk infrastruktuur kannatab, samuti kannatavad sotsiaaltoetused ja haigekassa rahastamine. Löögi alla satuvad ka kohalikud omavalitsused, kelleni majandusraskused pole veel jõudnudki. Valitsus kärbib märkimisväärselt kohalikke investeeringuid ning vähendab isegi tasandusfondi, mida sel aastal niigi ei suurendatud. Lisaeelarves on suurendatud riigivara müügist saadavat tulu, mis languses oleva turu tingimustes on täiesti süüdimatu tegevus. Seda on teadaolevalt mõistnud ka müügi ettevalmistamisega tegelevad ametnikud, kes siiani pole alustanud ühegi suurema objekti müügi ettevalmistamist. Teisalt näitab see jällegi seda, kui illusoorset lisaeelarvet tahab koalitsioon täna vastu võtta. Lisaks kõigele eelnevale on valitsus külmutanud ka avaliku sektori palgad, mis praeguses olukorras tähendab, et riigitöötajate reaalne ostuvõime väheneb 11%. Sellel nädalal on mitmes meediaväljaandes olnud kuulda ja lugeda, kuidas avaliku sektori töötajad peavad kannatama valitsuse rumalate otsuste tõttu.
Lõpetuseks pole mul öelda muud, kui et eeltoodud põhjustel ei toeta Keskerakonna fraktsioon negatiivse lisaeelarve vastuvõtmist. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi! Protseduuriline küsimus, Taavi Rõivas, palun! Palun mikrofon Taavi Rõivasele!

Aitäh! Mul on küsimus juhatusele. Kas on tuvastatud eelkõneleja ja eile menetluses olnud eelnõu allkirjastaja isikusamasus? Sama inimese allkirjaga esitati eile ametlikult eelnõu, mis tekitab riigieelarvele kuus miljardit miinust. Praegu, üks päev hiljem, rääkis sama inimene, et tegelikult oleks pidanud olema veelgi konservatiivsem. Mul on tõsised kahtlused, et tegemist on kahe eri isikuga ja üks kahest tegelikult ei ole Vilja Savisaar. Kas te saaksite seda kontrollida või kas juhatus on seda kontrollinud?

Aitäh, hea ametikaaslane! Ma tänan selle repliigi eest, kuid see ei ole protseduuriline küsimus. Tarmo Mänd, palun! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Varsti saab siinsamas saalis teoks ajaloolise, ülejäägiga eelarve ajajärgu lõpp. Seda jätkus meil vaid viieks ja pooleks kuuks. Lisaeelarve lihtsalt sööb selle uhkuse ja ilu. Vastuseta jääb aga endiselt küsimus, kas see lisaeelarve on tõesti piisav, kas need kärped on piisavad, et eelarve tasakaalu viia. Viimase kuu laekumised on küll kujukad. Viie kuu maksutulude laekumise maht oli teatavasti 27 miljardit krooni, arvestuslikult peaks poolaastaga tulema pool ehk 40 miljardit krooni. Maikuuga laekus teatavasti ainult 6 miljardit krooni. Kas tõesti loodame, et juunis laekub 13 miljardit, et poole aastaga jõuda laekumistega graafikusse? Tuleb ju täna tunnistada, et nende andmete varal on puudu tervelt ühe kuu laekumine. Kui laekumine jätkub samas tempos aasta lõpuni, võib jääda puudu kahe kuu laekumine.
Millele siis küll loodetakse ja kust nähakse ette võimalus katta kulud? Teatavasti tõuseb alkoholiaktsiis 1. juulist ja taas üsna märgatavalt, kütus kallineb jätkuvalt. Ei ole ju kadunud valitsuse lootus loota taas inflatsioonile ja eelarve sellega tasakaalustada. Aga unustada ei tohi ühte: majandus mitte ei kasva, vaid jätkab langust. Majandusmehed, kes teevad praegu oma prognoose tihedamini kui tavaliselt, teevad seda palju hoolikamalt, kui seda suudab riik. Nemad arvestavad paljudel juhtudel aasta lõpus juba isegi miinusega.
Samas väidan, et valitsuse kärped on lisaks ebapiisavusele ka ebapädevad. Tuletan meelde, et me oleme korduvalt öelnud, et toetusi inimestelt ja omavalitsustelt ei ole õige ära võtta, investeeringuid ei ole õige turult tagasi korjata, kinnisvara ei ole õige müüa tulude katteks turu odavnemise tingimustes. See kõik on kõlanud kurtidele kõrvadele.
Tulnuks katta valitsemiskulutusi, millega valitsus täiesti arusaadavatel põhjustel ei saanud hakkama. 25% kasvatatud eelarvemaht suudeti katta seadustega. Kust siis võtta see puuduolev summa? Nii tuligi teha kärpeid inimeste, kohalike omavalitsuste, riigi arengu arvel. Täna vastuvõetav lisaeelarve ei veena küll valitsuse suutlikkuses olukord kriisist välja juhtida. Veelgi enam, ma julgen öelda: valitsus kustutab täna bensiiniga tuld. See on hinnang valitsuse aktsiisipoliitikale, teistmoodi oleks seda raske kirjeldada. Tules aga viibib valitsus ise.
Milleni see viia võib? Ma näen vaimusilmas koalitsioonipartnerite nukraid silmi siinsamas saalis sügisel, kui on taas ilmnenud tänase otsuse ekslikkus ja valitsus võib-olla pakib kohvreid. Selline majanduspoliitiline lähenemine võib selleni kindlasti viia.
Nüüd räägin sellest, mis siin siis juhtus. Selle ümber on olnud nii palju diskussioone avalikkuse ees ja on räägitud nii palju eksitavat. Miks opositsioon kasutas oma viimset võimalust ehk võimalust võtta vaheaegu ja taotleda valitsusega diskussiooni? Rahanduskomisjonis oli teatavasti 170 muudatusettepaneku menetlemiseks aega kaks tundi, mis kulutati põhiliselt esitatud ettepanekutest formaalsete vigade otsimisele, eesmärgiga neist võimalikult paljud tagasi lükata, sest oli juba aimata juntimise algust. Sisuliselt ei arutanud me ühtegi ettepanekut. Ma olen selle komisjoni liige ja julgen seda kinnitada. Väidan, et sellega loodi komisjonis olukord, mille puhul jäi opositsioonile tõepoolest üle vaid üks võimalus: võtta kasutusele venitamistaktika, lootuses, et tuleb diskussioon ja püütakse läbi rääkida. Seda kahjuks ei juhtunud. Kui Rahvaliidu fraktsioon otsustas teisipäeva hommikul jätkata venitamistaktikat, siis me sidusime selle esmaspäeva õhtul (sellest me teatasime ka koalitsioonile ja lugupeetud Riigikogu esimehele) 55 miljoniga ehk omavalitsustelt äravõetavate investeeringutega, mille puhul on riigihanked juba tehtud, lepingud sõlmitud. Valitsusel oli see teada. Meiega diskussiooni pidama ei tuldud, küll aga hurjutati ja kurjustati palju avalikkuse ees, et on täiesti arusaamatu, miks sellega tegeldakse. Kuigi me ei suutnud valitsust panna dialoogi astuma, said omavalitsused selge sõnumi, et nende eest siin Riigikogus seisti, ja see oligi tähtis.
Nüüd küsimus, kes võtab vastutuse selle eest, kui sõlmitud leppele järgnevad trahvid ja tuleb hakata tegema kulutusi. Meie komisjoni esimees ei olnud siin puldis vastates päris täpne. Selle küsimuse tõstatasin ka mina rahanduskomisjonis ja seal vastati sellele külma kõhuga, et selle eest vastutab lepingu sõlmija. See on natuke ülbe seisukoht, aga minu kolleegid võivad kinnitada, et nii see oli. Kohalikud omavalitsused peavad seda lihtsalt teadma. Ei vastuta nad küll, riik on selle raha lubanud, riigi vastu tuleb omavalitsustel sel juhul avaldada protesti ja selleks kohaks on õigusriigis kohus.
See kaklus on nüüd kakeldud. Opositsioon on andnud avalikkusele tugeva signaali, miks täna vastuvõetav lisaeelarve on eksitav ega lahenda tasakaaluküsimusi. Seega ei saa me seda eelarvet toetada, vastupidi, me oleme sellele vastu, samuti nagu avaldas praegu oma seisukohta Keskerakond. Vastutust selle eest kannab loomulikult valitsuskoalitsioon ja ärgu peaminister tulgu enam ütlema, et selle eest vastutab Riigikogu. Ta on siin korra seda juba teinud.
Olen palju kuulnud süüdistust, et nn juntimisega me liitsime koalitsiooni. Meie eesmärk ei olnud küll valitsust tülli ajada, sellega olete te nähtavasti ise suurepäraselt hakkama saanud. Keegi tõenäoliselt täna valitsusvastutust võtta ei taha. Nii et kui me suutsime liita, siis tegime rahvale ja valitsusele teene. Nii suurt eesmärki ei julgenud me endale püstitadagi. See on igal juhul kordades parem kui üksikute muudatusettepanekute juhuslik läbiminek. Kui koalitsioon sai tõesti uut indu tarkade otsuste tegemiseks, riigi kriisist väljatoomiseks, siis ollakse opositsioonile tänu võlgu. See kinnitab, et opositsioon tegi oma tööd hästi.
Eile ei lubatud meie lugupeetud fraktsiooni esimehel öelda seda, mida ta tahtis, kui meie lõpetasime nn juntimise. Ta tahtis öelda väga hästi ja korrata siit saalist pärit klassiku mõne aasta taguseid sõnu. Ma teen seda nüüd täna. Tsiteerin Marko Pomerantsi sõnu, kes lõpetas siin nn juntimise heade sõnadega, et seega suudetakse mõningate jõupingutustega näha sama sündmust eri vaatenurkadest. See aitab. See on nagu sõnum minevikust koalitsioonile endale.
Esitasime kolmandale lugemisele mõningad parandusettepanekud valitsuse lubaduste ja programmi kohta. Kurb oli vaadata, kui valitsusliidu liikmed rahanduskomisjonis oma ettepanekutele vastu hääletasid. See on olukord, mis praegu riigieelarve ümber valitseb. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Kas on veel kõnesoove läbirääkimiste voorus? Ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Eelnõu 273 kohta on laekunud ka muudatusettepanekuid. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Neljas muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt. Viies muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kuues muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt. Seitsmes muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaheksas muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Üheksas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kümnes muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt. 11. muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 12. muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 13. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt. 14. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ning võime asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 273. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 57 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 273 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Riigikogu juhatusele on tulnud ettepanek Reformierakonna fraktsioonilt. Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu istungit teisipäeval, 19. juunil 2008. aastal kuni kella 14‑ni. Alla on kirjutanud Rein Aidma, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. Ma usun, et ma võin täiendada seda ettepanekut nii, et kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Olete päri? Väino Linde, protseduuriline küsimus, palun!

Kas te võiksite korrata seda ettepanekut, mis päeva kohta see käis?

See ettepanek käis 19. juuni kohta, teisipäeva kohta. Ma usun, et siin on tekkinud inimlik eksitus. Te saate oma fraktsiooni sees selle ära korraldada.
Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada 19. juuni, neljapäeva täiskogu istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 76 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 2. Ettepanek leidis toetust.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 219, kuid meie kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 219 enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 219. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 219 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 238 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 238. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastu 1 Riigikogu liige, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 238 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 239 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 239. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 80 Riigikogu liiget, vastu 1 Riigikogu liige, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 239 on seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu 259. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu 259 on seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorrast nõuab eelnõu 260 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.
Panen lõpphääletusele eelnõu 260. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 260 on seadusena vastu võetud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kui möödunud aastal püüti kiirendatud korras muuta Eesti Vabariigi põhiseadust, siis sai välja käidud nõue, et enne kui põhiseaduses kustutatakse kõik viited kaitseväe juhatajale, peab sündima kaitseväe korralduse seadus, mis tekkinud vaakumi täidab ja sõjalise riigikaitse juhtimise osas selguse loob. See seaduseelnõu on loodud, ta on läbinud valitsuse, olnud kümnete nõupidamiste keskpunktis riigikaitsekomisjonis, saanud üle 100 parandusettepaneku ning ootab täna vastuvõtmist. Vahest mõneti paradoksaalselt on ta kõigis vaidlusalustes küsimustes täpselt samas vormis, nagu ta valitsusest tuli. Riigikogu tegi tööd, aga tegi seaduse paremaks vaid tehnilistes küsimustes. Riigikogu arutas tuliselt, aga eilsel ettepanekute hääletamisel ei julgenud koalitsioon parandada vaidluskohti, millele on viidanud kas õiguskantsler, peastaap või mitmed teised riigikaitsega tihedalt seotud organisatsioonid.
Eesti on õigusriik. Õigusriik kehtib seaduste alusel ning eelkõige tuleb lähtuda olemasoleva põhiseaduse loogikast. Jõu kasutamise üle otsustamise pädevuste selge ja põhiseadusest tulenevate põhimõtetega arvestav regulatsioon on äärmiselt oluline, nii Eesti riiklust kui ka põhiõiguste ja vabaduste kaitset silmas pidades. Seaduseelnõus on õiguskantsleri hinnangul sees lahendusi, mis ei ole põhiseaduspärased. Minu hinnangul on enne vastuvõtmist targem need vastuolud kõrvaldada, et mitte lasta sündida seadusel, mis on juba sünnihetkest vigane.
Millest ma räägin? Paragrahvist 46 "Kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine". Selle lõige 2 sõnastab, et edaspidi on kaitseministril võimalik kasutada kaitseväge, minnes mööda nii presidendist kui ka parlamendist. Seejuures ei selgu eelnõust ega eelnõu seletuskirjast, mida ründe all täpsemalt mõistetakse ja silmas peetakse. Küsisin seda korduvalt komisjoni istungil Kaitseministeeriumi esindajatelt, küsisin seda eile riigikaitsekomisjoni esimehelt siin saalis. Vastust ma ei saanud. Igaüks meist võib ründele anda oma sisu ja selline tõlgendusvõimaluste avatus annab rohelise tee, et mööda hiilida põhiseadusest ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud pädevusest ja korrast. Selline õigus vabalt olukorrale tõlgendust anda ei tugevda, vaid hoopis nõrgendab tsiviilkontrolli, ühiskonna võimet relvajõudude kasutamist ohjeldada. Põhiseadus ja erakorralise seisukorra seadus sätestavad Eesti kaitsmise võimalused kõige laiemat ohtude spektrit silmas pidades nii agressiooni korral kui ka põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral, mis võib tuleneda kas Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest või terroristlikust tegevusest või vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist või Eesti Vabariigi mõne piirkonna vägivaldsest isoleerimisest. Milline oht on jäänud põhiseaduses või erakorralise seisukorra seaduses veel sätestamata? Mis võiks olla rünne? Senistes seadustes kasutatud agressiooni mõiste vastab ka rahvusvahelise õiguse baastekstidele ja Eesti senistele seadustele, kuid uus mõiste toob uusi ähmasusi. Või on asi palju lihtsam ja valitsusel on mugavam ja kiirem eirata põhiseaduse mõtet ja otsustada jõu kasutamist ise, vaevumata läbima protseduure, mis näevad ette presidendi kaasamist või presidendi ning Riigikogu otsust?
See pole ainus paragrahv, kus toimub põhiseadusvastane presidendi rolli eiramine ja võimude tasakaalu põhimõttest möödaminek. Mõistan eelnõu autorite soovi tagada võimalikult kiire reageerimine ohtudele. Kuid sõjalise jõu kasutamise puhul on ühe ministri soolo võimalus põhiseadust eiravatel aladel äärmiselt ohtlik. Minnes mööda presidendi rollist riigikaitse kõrgeima juhina, läheb eelnõu mööda ka põhiseadusest. Põhiseaduses on president tasakaalustaja just sellistes situatsioonides, kus kaitseväe kasutamine riigi sees vajab selgust, mitte ähmaseid ja mitme tõlgendusvõimalusega lahendusi. Eelnõu üks eesmärke oli ka sõnastada seos kaitseministri ja kaitseväe juhataja vahel. See seos on kaitseministri tahtel sõnastatud sõnaga "allumine". Aga allumine on mõistena segane, sest see pole allumine samas tähenduses, nagu on allumise tähendus § 23 teistes lõigetes. Nagu me eile kuulsime Urmas Reinsalu arvamusest, vastust ei anna ka Vabariigi Valitsuse seadus kui varasem seadus. Õiguskantsler soovitas kaaluda piirava klausli sisseviimist, et välistada kaitseministri sekkumist kaitseväe igapäevasesse operatiivjuhtimisse või kaitseministri poolt küsimuste otsustamist, kuidas kaitsevägi talle pandud konkreetset ülesannet täitma peaks. Täna jääb piiramise küsimus lahti ja kõik lootused on vaid selle peal, et kaitseministriks saavad inimesed, kes oskavad operatiivjuhtimist ise läbi viia või, mis veel parem, mõistavad sellest kiusatusest hoiduda. Kuna aga siin mingit garantiid pole, siis on minu hinnangul mõistlikum õiguskantsleri soovitust kuulata ja kaitseminister operatiivjuhtimise küsimustest selge tööjaotuse huvides taandada.
Peatun lühidalt veel keelatud käsul. Keelatud käsk on näiteks käsk, mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale. Keelatud käsku tuleb täita, aga sellest tuleb ette kanda oma vahetule ülemale, kaitseväe juhataja puhul kaitseministrile. Ma usun, et te kõik nõustute: osalemine välismissioonidel on oht inimeste elule ja tervisele. Kui põhjendatud on see oht, seda otsustame meie siin parlamendis, andes näiteks Iraagi missiooni puhul aasta kaupa pikendust. Kui te täna hääletate eelnõu poolt, siis pidage seda sügisel meeles.
Pean kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmist Riigikogus väga oluliseks, sest see peab tagama kaitseväe ülesehituse, juhtimise ning kasutamise põhimõtted. Kuid praegu on selle seaduse tegemisel mõned jõud püüdnud kramplikult mööda minna sellest, kes võiksid seda seadust pädevalt hinnata, kas sõjalisest või põhiseaduslikust aspektist. Seaduseelnõu, mis vähendab põhiseaduses ettenähtud parlamendi rolli, mis asendab copy‑paste‑meetodil presidendi kaitseministriga, mis alandab Eesti kaitsevõime eest vastutava kaitseväe valitsusasutuseks ja jätab lahti võimaluse, et tsiviilisik hakkab ise militaaroperatsioonide läbiviimisse sekkuma mitte eesmärkide, vaid teostuse tasemel, ei ole kingitus kaitseväele võidupüha puhul, vaid rida segaseid lahendusi, mis tekitab veel pikema rea segadusi. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teatud ringkonna pikkade aastate unistus kaitseväe allutamisest poliitikute tahtele on täna täitumas. Kui palju on see protsess nõudnud nn ohvreid, kui palju on tagandatud kaitseväe juhatajaid (mina oskaksin need nimed ükshaaval üles lugeda, aga ei pea seda täna vajalikuks), kes ei nõustunud sellise käsitlusega, nagu siin eelnõus on kirjas! Küsimus selles eelnõus ei ole kaitseväe edasise arengu tagamises, vaid siin lahendatakse küsimust võimust. Tingimata on vaja kaitseväe juhataja allutada poliitilise ministri tahtele. Selleks on vaja teha kaitseväest valitsusasutus ehk amet, see loobki otsealluvussuhte, nimetamisest alates kuni teenistusliku järelevalveni välja.
Miks seda kõike vaja on? Võib arvata, et nii on kaitseväge võimalik operatiivsemalt juhtida, suunata kiiremini kriisikolletesse, valmistada ette elukutselisi sõjaväelasi jne. Kas see on meie põhiprobleem? Me oleme missioonidel edukad juba praegu, me oleme seal, kuhu meid on palutud ja kuhu me peame minema, ja väga väärikalt. Probleem meie riigis on endiselt territoriaalkaitse arendamise vajadus, see tähendab rahuajal sõjaks valmistumist. Seda kõigis valitsemisalades, mitte üksnes Kaitseministeeriumi valitsemisalas. See on kaitsetahte arendamine, mis peab algama koolipingist ja lõpeb pärast ajateenistuse läbimist reservis olemisega, et vajaduse korral sealt ka tulle minna.
Kellele on kasulik meie kaitse nõrkus? Mind teeb sügavalt murelikuks see, kuidas järjest ja järjest tuuakse poliitilistele ambitsioonidele ohvriks meie põhiseadus. Eelnõu lähtub oma ideoloogias veel vastuvõtmata põhiseadusest, mis võib jõustuda mitte varem kui kolme aasta pärast. Praeguses põhiseaduses on riigikaitseline pädevus olemas Vabariigi Presidendil, ka Riigikogul. Kõne all olevas eelnõus see aga juba puudub. Tekib küsimus: kui tõesti nende kolme aasta jooksul tuleb meil tõsiselt tegelda küsimusega, mis on praegu põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi ja Riigikogu pädevuses, siis millest lähtutakse? Kas täna vastuvõetav kaitseväe korralduse seadus vabastab Vabariigi Presidendi vastutusest põhiseaduse täitmisel nendes küsimustes, mis on talle kohustuslikud? Seesama kehtib Riigikogu kohta. Loomulikult mitte, on vastus. Mis siis hakkab riigis toimuma, seda on raske ette aimata. Tegemist on igal juhul õigusliku nonsensiga ja see on absurd. See on ilmne vastuolu.
Eelnõu läbisurujatel ei jäänudki muud üle kui tuua appi õiguskantsler, kelle ülesanne on teatavasti anda hinnanguid pärast seadusandlike aktide vastuvõtmist. Nüüd on meil tekkinud praktika, et õiguskantsler on juba mitmel juhul oma lühikese ametisoleku aja jooksul sekkunud otseselt õigusloomeprotsessi ja tema arvamustele tugineb seadusloome. Asi peaks olema teistpidi! Miks ma seda räägin? Nimelt, hinnangus kaitseväe korralduse seaduse kohta nendib õiguskantsler: "Põhiseadus on abstraktne õigusakt, milles sätestatud põhimõtteid ja mõisteid tuleb tõlgendada ja sisustada mõistagi järjepidevalt, kuid võttes arvesse siiski ka ühiskonnas toimuvaid arenguid ning olustikku. Põhiseadust kui riigi alusdokumenti tuleb tõlgendada ajakohaselt." Tähendab, minnakse põhiseaduse tõlgendamise teed kellegi huvides. See tähendab seda, et iga poliitilise muutuse puhul riigis tuleb uus põhiseaduse tõlgendus või see muutub igal aastal. Kuuldes õiguskantslerilt väljendit "põhiseadust tõlgendada", ei saa uskuda tema võimekusse põhiseaduse järele valvata. Seda ei ole sellisel juhul võimalik teha. Mulle hakkab üha enam selgeks saama, miks endine õiguskantsler ei kõlvanud oma ametisse. Selline hinnang väärib igal juhul arupärimist õiguskantslerile. Nii saaksime selgeks vähemasti ühe asja: kas ta luges enne allakirjutamist selle dokumendi läbi või ta tõesti arvab nii. Nii ta siis tõlgendaski ja riigikaitsekomisjon sellele ka tugines. See ei ole väga hea põhjendus. Aeg annab siin arutust, sellega loodetavasti see protsess siin saalis ei lõpe.
Loodan, et Vabariigi Presidendil jätkub riigimehelikkust põhiseaduse hoidja ja kaitsjana, milleks ta siinsamas puldis andis vande, ja ta hindab seda seadust väga tähelepanelikult veel kehtiva põhiseaduse nõuete kohaselt. Kõiki vigu arvestades ei ole võimalik seda seadust jõustada enne uue põhiseaduse jõustumist. Neil põhjustel oleme selle seaduse vastuvõtmise vastu. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 202 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 202. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 54 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 202 on seadusena vastu võetud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 203 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Panen lõpphääletusele eelnõu 203. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 203 on seadusena vastu võetud.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Fraktsioonide esindajad läbirääkimisi pidada ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 280. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 78 Riigikogu liiget, vastu 1 Riigikogu liige, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 280 on seadusena vastu võetud.
Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 272. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 78 Riigikogu liiget, 1 Riigikogu liige on vastu, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 272 on seadusena vastu võetud.
11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 89. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 61 Riigikogu liiget, vastu 12, 2 erapooletut. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 89 on seadusena vastu võetud.
12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 275. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu 275 on seadusena vastu võetud.
13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Villu Reiljani! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga on nii, et siin on palju selliseid punkte, mis valitsusele väga südamevalu teevad, kui me räägime nahkhiirtest ja liikidega kauplemisest ja veel kaaviari käitlemisest. Ma saan aru, valitsuses on ikka kaaviar, ütleme, üks peatoiduseid. Paraku on jäänud kahe silma vahele, et meil on tõepoolest tegus õiguskantsler. Nagu ütles minu hea kolleeg Tarmo Mänd, tema sekkub asjasse juba enne, kui seadus vastu võetud on. Nii on tema saatnud ka minu heale ülemusele, keskkonnakomisjoni auväärsele klassikule Marko Pomerantsile, kellel on tõsine keskkonnakaitsja veri soontes – kas see geneetiline on, ei oska öelda –, väikese kirja. Kirja sisu on selles mõttes kõnekas, et kiri algab väga lihtsalt ja ütleb nii: "Täpsemalt soovin teie tähelepanu juhtida asjaolule, et minu esialgse hinnangu kohaselt pole kõnealuse eelnõu § 16 punkt 2 kooskõlas põhiseaduse §‑s 32 sätestatud omandipõhiõigusega ning põhiseaduse §‑s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega." Kui te nüüd arvate, et ta arvab seda kaaviari kohta, et seda ei võiks nagu valitsus pruukida, siis meil on väga demokraatlik, liberaalne riik. Kellel raha on, see võib pruukida, selles ei ole probleem. Probleem on selles, et vahetusmenetluselt (mis on muidugi täiesti kuritahtlik, kuigi see on veel tõestamata, aga kõik teavad seda) minnakse üle lihtsalt imperatiivsele olukorrale, et riik omandab piirangutega kaitsealad. Riik on võtnud vastutuse ja sellel mõttel oleks jumet. Paraku on üks väike häda, millele ka õiguskantsler on tähelepanu juhtinud: kõike on, aga ühte asja ei ole, seda ekvivalenti, mida selle eest välja panna, ja see teeb õiguskantsleri murelikuks.
Asja sisu on selles, et on neid avaldusi, mis on lahendamata. Tegelikult on protsess käivitatud ühe materiaalõiguslikult väga selge sooviga: inimesed on tahtnud vahetusmaad. Me vaidlesime ka komisjonis selle üle, kas maad saab alati rahaga asendada ja kas raha on igal pool ekvivalent. Vaadake, on niimoodi, et maa kui erakorralise ressursi, mida ei saa juurde toota, rahaga asendamine võib osutuda natuke lihtsaks variandiks, kuigi seda ei saa täielikult välistada. Sellele juhib ka õiguskantsler tähelepanu. Samal ajal juhib ta tähelepanu sellele, et kuna riigieelarves on selgelt näha, et selleks raha ei ole, kuigi on vaja umbes poolteist miljardit, siis tekib küsimus, kes saab esimeses järjekorras ja kellel läheb selleks näiteks 25 + 5 aastat. Seega, selle eelnõu tegelik realiseerimine osutub võimatuks. Tegelikult toimub justkui inimeste petmine ja me anname inimestele signaali, mille katteks vahendeid ei ole. Ta ka ütleb, et kavandatavad muudatused võivad kaasa tuua selle, et praegu menetluses olevate taotluste lahendamise aeg pikeneb veelgi ning asendusmaad soovinud isikud ei saa seoses vahetusmenetluse  asendamisega omandamismenetlusega hüvitist nii peagi. See paneb teda omakorda küsima, kas isikule hüvitise maksmine otsustatakse mõistliku aja jooksul. Õiguskantsler ütleb, et tema käsutuses olevate andmete põhjal on vastus sellele küsimusele tõenäoliselt eitav. Siis ütleb ta veel, et ta kaalus ühelt poolt avalikku huvi lühendada isikule hüvitise määramise protsessi ja teiselt poolt isiku huvi saada hüvitist mõistliku aja jooksul ning leiab, et avalik huvi ei kaalu üles isiku huvi olukorras, kus isikule on juba leitud asendusmaa ja talle pakkumine esitatud. Seda põhjusel, et vahetusmenetluse asendamine omandamismenetlusega selles etapis ei võimalda saavutada eesmärki, mida muudatustega taotletakse. Isikule hüvitise määramine ei muutu tõhusamaks, vaid see muutub konkreetsel juhul veelgi aeglasemaks ning lõppkokkuvõttes ühe avalduse menetlemiseks tehtavad kulutused suurenevad. Seega, looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu § 16 punkt 2 ei võimalda seatud eesmärki saavutada, sellepärast ei ole see sobiv vahend.
Nii ta ka jätkab. Kui ta on oma hiigeltöö lõpetanud, siis punktis 30 pöördub ta tagasi sellesama teema juurde, millele ta algul keskendus: "Kokkuvõtvalt leiangi, et looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu § 16 punkt 2 kui materiaalõigust tagasiulatuvalt muutev norm ei pruugi olla kooskõlas põhiseaduse §‑ga 32 ja põhiseaduse §‑ga 10." Loomulikult on siin viited ka kohtulahenditele.
Muidugi on koalitsioonil väge küll. Kui eile riigikaitsekomisjoni esimees siin ütles, et õiguskantsleri seisukoht on selline vundamendikivi, millele nad saavad julgelt toetuda, siis keskkonnakomisjon arvas, et nii kivi see ka ei ole. Vundamendi mõõtu see asi välja ei anna, et seadus siia ja kõigepealt vasaraga talle pähe ja kogu lugu. Ma arvan siiski, et juba enne, kui see õiguskantsleri märgukiri tuli, oli ministrile ja ministeeriumi esindajale esitatud väga asjakohaseid küsimusi, aga me oleme sealt saanud kõike muud peale rahuldavate vastuste. Need vastused on olnud selles liinis, kust see raha võetakse, kuidas järjekorda pannakse ja kes on kõige võrdsemad ja kes on nendest veel võrdsemad.
See ongi see mure, mille pärast ma tahtsin, et asi siia protokolli läheks. Muidu oleks see puudu jäänud. Ma tahtsin, et see võrdse kohtlemise printsiip, et ühel puhul õiguskantslerile pööratakse tähelepanu kui väga tähtsale institutsioonile, teisel puhul seda nii palju ei arvestata, protokolli jääks.
Sel põhjusel Rahvaliit seda ka ei hääleta. Me ei taha nimelt selle eest vastutust võtta. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Marko Pomerantsi! Kaheksa minutit.

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Palun vabandust kuueta kõnepulti trügimise pärast, aga vahepealne hääletusvoor läks väga kiireks!
Mis puudutab lõpphääletust ootavat looduskaitseseadust ja seda konkreetset sätet, siis tahan öelda, et siin mingisugust leiutustegevust vahepeal toimunud ei ole. See säte on olnud sellisel kujul selles eelnõus valitsusest tulekust alates ja seal kogu menetluse aja ka püsinud.
Mis puudutab seda, kuidas on põhiseadusele vastavusega, siis õiguskantsler oma kirjas on tõepoolest öelnud, et võib olla. Aga samas, kui keskkonnakomisjon arutas seda seaduseelnõu, siis ta oli rohkemgi rahvast kutsunud kui õiguskantsleri esindaja oma komisjoni istungile, kus eelkõneleja küll ei viibinud, aga tühja sellest. See on ju õige, et ei viibinud? Seal tutvustati Justiitsministeeriumi seisukohti, mis said antud, kui see eelnõu valitsusest Riigikogu poole tüüris. Õiguspärase ootuse põhimõte tähendab tagasiulatuva mõju keeldu. Uue aktiga ei või panna isikut tagasiulatuvalt halvemasse olukorda, kui ta oli vana akti alusel. Selle põhimõtte kohta on siis öelda niipalju, et arvatakse, et isikute olukord halvemaks ei muutu, kui on maa võimalik vahetamise asemel hoopiski võõrandada. Kui maa vahetamise võimalus kaotatakse selliselt, et jääb alles riigi poolt maa omandamise võimalus, ei seata halvemasse olukorda, võrreldes praegusega, isikuid, kelle maa suhtes ei ole tehtud vahetamise otsust, ka mitte siis, kui nad on avalduse maa vahetamiseks juba sisse andnud.
Mis puudutab ootusi või lootusi seoses vahenditega, kas need riigieelarves saavad olema või mitte, siis sellega peab tõepoolest valitsus hakkama vaeva nägema 2009. aasta eelarvet kokku pannes. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt oleks halb see olukord, kui see eelnõu veedaks suvekuud kusagil keskkonnakomisjoni kappides ja rahvas oleks teadmatuses.
Seega on minu ettepanek selle komisjoni esimehena järgida keskkonnakomisjonis vastuvõetud otsust (7 poolt, 1 ükskõikne, vastu ei kedagi), et see seadus vastu võtta. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 212 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 212. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 68 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 3 erapooletut. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 212 on seadusena vastu võetud.
14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma tahan tänada Riigikogu õiguskomisjoni liikmeid, nelja fraktsiooni esindajaid, kes õiguskomisjonis osalevad, asjalike ja konstruktiivsete arutelude eest. Meil on olnud vaidlusi ja tuliseid debatte. Aasta jooksul on korduvates pisivarastes ehk sarivarastes juurdunud karistamatuse hoiak. Ma arvan, et tänase otsuse tõttu peaks see hoiak muutuma. Riigikogu aga näitab tänase otsusega ja sellise kiire reageerimisega, et suudetakse asjalikult, kaalutletult, aga siiski piisavalt lühikese aja jooksul reageerida ühiskonna probleemidele ja seaduslüngad täita, seadusi parandada. Ma loodan, et ka need kaks fraktsiooni, kes õiguskomisjonis ei osale, tänast seadusmuudatust toetavad. Isamaa ja Res Publica Liidu nimel kutsun teid üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Proteste ei ole.
Panen lõpphääletusele eelnõu 225. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 225 on seadusena vastu võetud.
15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §‑de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 264. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 69 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §‑de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu 264 on seadusena vastu võetud.
16. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 246 ja 196. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu 246 ja 196 on seadusena vastu võetud.
17. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas  fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 282. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Rahanduskomisjoni algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu 282 on seadusena vastu võetud.
18. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 19. päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 283. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Rahanduskomisjoni algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 283 on seadusena vastu võetud.
19. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 20. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Fraktsioonide esindajad! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Alustame selle eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 245. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 245 on seadusena vastu võetud.
20. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Riigikogu III istungjärgu viimane istung on lõppenud. Soovin teile edukat, töökat suve ja tegusat puhkust ning teie peredele ja lähedastele kõike head! (Aplaus.)

Istungi lõpp kell 12.37.