Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud valitsusliikmed! Kõigepealt tahan kõikidele soovida ilusat lipupäeva! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 41 rahvasaadikut, puudub 60.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning minister Urve Palo.

Esimene küsimus on kolleeg Valdur Lahtveelt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! 7. mail saime teie allkirjastatud vastuse meie fraktsiooni liikme küsimusele kitsasõralise vähi, looduslikku tasakaalu ohustada võiva võõrliigi isendite Eestisse toomise kohta. Nende Eestisse toomine on keelatud, aga on tuvastatud fakt, et üks ettevõte on neid Eestisse toonud. Nüüd on kuu aega mööda läinud. Me tahame lisaks sellele teada, kas ja kuidas on karistatud seda ettevõtet seaduse ja määruse rikkumise eest, ning kas ja kuidas on võetud meetmeid, et kontroll selliste juhtumite varaseks avastamiseks oleks tõhusam.

Aitäh, härra Lahtvee, selle küsimuse eest! Tõepoolest, selline juhtum oli ja Keskkonnainspektsioon on selle uurimisega tegelnud. Tänaseks on seis selline, et ülekuulamised on veel pooleli ja seetõttu ei ole protsess veel lõppenud, aga kindlasti jõuavad nad sellega lähemal ajal lõpule. Tuleb öelda, et Keskkonnaministeerium on ette valmistanud ja esitanud looduskaitseseaduse paranduse, mis ütleb, et võõrliikide kasutamise nõuete rikkumise eest saab karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Siiani oli seaduses sanktsioneeritud ainult võõrliikide loodusesse laskmine. Kui loodusesse laskmist ei toimu, siis paraku mingeid sanktsioone rakendada ei saa. Nii et ka seadusi tuleb täiendada. Selle konkreetse juhtumi uurimine on pooleli. Eks me lähemal ajal saame tulemustest kuulda.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud proua esimees! Austatud härra minister! Kas teie hinnangul on Keskkonnainspektsiooni haldussuutlikkus piisav selleks, et tagada ohtlike võõrliikide riiki sissetoomise tõkestamine?

Aitäh selle küsimuse eest! Tegemist on muidugi väga keerulise teemaga. Siin ei ole vastutus üksinda Keskkonnainspektsioonil. Seda teemat peavad jälgima ka Maksu‑ ja Tolliamet, Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar‑ ja Toiduamet. Kõik need asutused peavad selle teemaga tegelema. Keskkonnainspektsiooni võimekusest üksi siin kindlasti ei piisa.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Varekilt majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Täna alustab Riigikogu lisaeelarve menetlemist, kus kulude poolel on tagasitõmbamised küllaltki väikesed, eriti just majanduskulude poole pealt, kuid teatud tulusid soovitakse saada kinnisvara müügist, tulude poolele planeeritakse ligi 200 miljonit täiendavaid trahve ja on ka tunda, et riigiettevõtteid hakatakse börsile viima. Nii teie kui ka peaministri suust on kõlanud mõtteid, et Eesti Energia tuleks osaliselt maha müüa ehk Eesti Energia tuleks börsile viia. Praeguses olukorras, kus börs on langusfaasis, ei tundu see just kõige mõistlikum. Siit minu küsimus: milline on teie kui majandusministri seisukoht, kas ja millal toimub Eesti Energia börsile viimine ning millises mahus, kui see toimub?

Aitäh! Selline arengustsenaarium saab kõne alla tulla ainult siis, kui see on mõistlik ja riigile vajalik. Millal see võiks olla mõistlik ja riigile vajalik? See sõltub Eesti Energia kui ettevõtte arengu‑ ja kasvustrateegiatest. Millistel juhtudel need arengu‑ ja kasvustrateegiad nõuavad erakapitali kaasamist? Nad nõuavad erakapitali kaasamist siis, kui omakapitalist ei piisa ja meil ei ole võimalik ka n-ö riigieelarve vahendeid leida, investeerimaks ennekõike tootmisportfelli. Sellisel juhul on mõistlik kaaluda ühe võimaliku stsenaariumina, et kaasatakse erakapitali. Millal see võiks juhtuda, see on hoopis teine küsimus. Kindlasti ei toimu see kampaania korras, kindlasti ei toimu see homme. Ma arvan, et see ei ole n‑ö otsustamise koht veel sellel aastal. Ma arvan, et sellel aastal, näiteks sügisel Riigikogus, kui me tuleme siia energiamajanduse arengukavaga, tuleks kindlasti läbi vaadata küsimus n-ö tootjaturu tekitamisest ja sellest tulenevalt Eesti Energia kui ühe olulise tootja arengu‑ ja kasvuperspektiiv.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Aeg lendab kiiresti. Aastaks 2013 peab ka Eesti energiaturg olema avanenud, misjärel ei hakka elektri hinda määrama mitte enam Energiaturu Inspektsioon, vaid turg. Siit ka küsimus: kas ministeerium on teinud juba prognoose, milliseks hakkab kujunema tulevikus, pärast 2013. aastat elektri hind, kas protsentuaalselt või arvestades praeguste Euroopa turgudega?

Ütleme ausalt, tegelikult on täna üldse väga keeruline teha mingeid prognoose majanduses ja eriti energeetikavaldkonnas. Ma arvan, et mitte keegi maailmas ei osanud prognoosida (võib-olla mõni üksik inimene mõnes riigis oskas) aasta tagasi, kui kõrgeks kujuneb näiteks nafta hind kütusebörsil. Mitte keegi ei osanud ette näha sellist tõusu. Milline on see hind aasta pärast, isegi seda on täna väga raske öelda. Me kõik loodame, et hind läheb alla. Kindlasti on ka nafta hinnal kaudne seos elektri hinnaga. Nüüd elektrituru tekkimisest. 2013 ta juriidiliselt tekib. Väljakutse on kindlasti see, et ta tekiks ka faktiliselt. Keskne küsimus on see, kuidas tekiks tootjaturg. Olukorras, kus tegelikult tootjaturu käes on sisuliselt rohkem kui tavapärane valitsev mõju, peame loomulikult nägema ette ka võimaluse, et sisuline monopol ei saaks sisuliselt kehtestada hindasid. Kui te tahate näha mingeid tänaseid hinnaindikatsioone, siis see on kõik avalik informatsioon. Me näeme, milline on elektri hind Põhjamaades, me näeme, milline on elektri hind Lätis ja Leedus. Eks need hinnad n-ö turu tekkimisel ja ka konkurentsi tekkimisel turul hakkavad mingil kujul ühtlustuma. Millisel tasemel? Ausalt öeldes, mina ei julgeks täna seda välja öelda.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Ikkagi, aeg lendab kiirelt. Aastal 2016 tuleb sulgeda mitu Narva Elektrijaamade katelt, mis ei vasta enam keskkonnanõuetele. Seetõttu jääb praegusest tootmisvõimsusest alles ainult veerand, mida on ilmselgelt vähe meie tootjatele ja tarbijatele. Küsimus: kui kaugele on arenenud läbirääkimised elektrienergia saamiseks või prognoosid alates 2016. aastast?

Aeg lendab täpselt nii kiiresti, kui see on jumala poolt ette antud, ta ei lenda sugugi kiiremini. Mis puudutab meie elektritootmisportfelli, siis me tahame mitmekesisemat elektritootmisportfelli ka Eestis toodetava elektrienergia osas. On täiesti selge, et mitmekesine elektritootmisportfell ei tähenda seda, et põlevkivielekter lähemas perspektiivis – kuni 20 aastat – kindlasti ära kaoks. Millises mahus, seda on väga raske prognoosida. Mõlemad stsenaariumid selleks, et ka pärast aastat 2016 oleks põlevkivienergeetika võimalik pakkumine suurem, kui praegu keskkonnanõuetele vastavate kateldega on võimalik toota, on töös. Üks stsenaarium on olemasolevate katelde investeeringud, et viia nad kooskõlla keskkonnanõuetega. See on täiesti realistlik stsenaarium. Selles osas töö käib. Meil oleks võimalik pikendada olemasoleva ressursi kasutamise aega vähemalt 10–15 aastat alates 2016. aastast. See on stsenaarium nr 1. Stsenaarium nr 2 tähendab kahte uut plokki, mis on kehtivas elektrimajanduse arengukavas, millega Eesti Energia samuti tegeleb ja mille puhul on keskkonnamõju hindamine jõudmas lõppfaasi. See võtab aega, ma möönan seda. Samas tuleb jällegi investeerimisotsuseid teha majanduslikult kaalutletuna ja õigel ajal.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Neli küsimust. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Teie kui kristlik-demokraatliku maailmavaate esindaja asju juhib loomulikult jumal. Meie arusaama järgi on aja ja ruumi allikaks näiteks Suur Pauk.

Ei ole.

Tegelikult on meie küsimus hoopis selle kohta, et ka energiaturu tekitajaks on ikkagi vajadused ja nende vajaduste juhitamatus. Energiasäästu korraldamatus on suurel määral tervet majandusharu väga tugevalt pärssiv asjaolu. Millised reaalsed energiasäästumeetmed, millel tõepoolest oleks tähendusväärne koht energiaturu kujundamisel, on majandusministeeriumil lähiaastatel plaanis, milliseid toetusmehhanisme ja summasid kavandatakse ning millist majanduskasvu osa nähakse energiasäästus üleüldse?

See on lisaküsimus, väga programmiline ja põhimõtteline. Ma võiksin rääkida sellest 20 minutit, et anda sulle lõplik vastus, nii et ma saaksin sinu järgmistele analoogsetele küsimustele vastates viidata sellele tänasele vastusele. Aga kahjuks ei ole see võimalik. Sa tead, et on olemas energiasäästu sihtprogramm. Seal on olemas rahalised meetmed. Maksumaksja või riigi kaudu finantseeritavaid toetusmeetmeid on kuni 500 miljoni eest. Need on otsesed toetusprogrammid, kus me tahame ennekõike motiveerida korteriomanikke ja elamuomanikke tegema investeeringuid, et hoida kokku energiat oma kodus. Me teame, et see on tegelikult üks raiskamise või ülemäärase kulutamise koht. See on raske protsess. See nõuab, et inimesed seda mõistaksid, et teadlikkus kasvaks, ja loomulikult on vaja piisavalt pakkumisi, et uusi maju ehitada niimoodi, et need oleksid energiasäästlikud, või vanu rekonstrueerida niimoodi, et tõesti oleks suur rahaline võit energias. Ma arvan, et see on üks olulisemaid asju. Muudest asjadest, ma usun, me saame edasi rääkida, kui sa mulle järgmise lisaküsimuse esitad.

Ei saa esitada. Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Palun öelge, kas on plaanis kärpida Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks ehitamise vahendeid ja kas ka riigimaanteede tolmuvabaks muutmiselt on plaanis sellel aastal finantsvahendeid kärpida.

Vastus on eitav. Küll sellise täiendava kommentaariga, et teederaha sõltub kütuseaktsiisi laekumisest. Võrreldes kütuseaktsiisi prognoosiga, mille põhjal oli vastu võetud 2008. aasta eelarve, on valitsus prognoosi langetanud ja sellest tulenevalt on tehtud teatud korrektiive teede hoolde ja korrashoiu investeeringute üldnumbris, vähendamisi on suurusjärgus 300 miljonit krooni. Otseselt see kuidagi Tallinna–Tartu maanteed ei puuduta, see puudutab erinevaid teedeobjekte, aga see on seadus, see on seaduse nõue. Mingit eraldi otsust, justkui teed ei oleks tähtsad, valitsus ei ole teinud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Teie ministeeriumi lipu all on läbi viidud juba kolm energeetikafoorumit ja plaanis on läbi viia ka neljas. Minu küsimus ongi seotud sellega. Kas midagi sellest, millest foorumitel räägiti, on juba võetud konkreetselt ette või on tegu rohkem teoreetilise üritusega?

Foorumid on olnud väga asjalikud. On olnud palju kriitikat, et on liiga palju erinevaid arvamusi ja räägitakse üksteisest mööda. Me peame arvestama, et eks see ole meie avaliku arutelu ja diskussiooni tase, aga meie arvates on olnud ka väga palju asjalikke vaateid, nii strateegilisi vaateid kui ka vaateid üksikküsimustes. Nende kolme foorumi panus on see, et me saame lõplikult vormistada energiamajanduse arengukava. Sinna tuleb lisaks (see on neljanda foorumi teema, mille me tahaksime teha varasügisel või hilissuvel, kui puhkused on puhatud) n‑ö tegevuskava osa. Me oleme siiamaani rääkinud erinevatest strateegilistest probleemidest. Neljas foorum peaks keskenduma tegevuskava osadele ja selle järel võib öelda, et see arengukava on laias laastus läbi arutatud, ja ei ole võimalik öelda, et ühelgi huvigrupil, erakonnal, teadlaskonnal ei ole võimalik olnud oma sõna sekka öelda. Keskmine tagasiside, kui ma võtan selle kokku, on olnud rohkem kui positiivne. Nii et ma ise hindan need foorumid vajalikuks, aga on selge, et on olnud küsimusi, mille osas arvamused lähevad päris risti. Kuid see on paratamatu. Täielik üksmeel on teadupärast ainult ühes kohas.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Üks tõdemus ütleb, et parim otsus on otsustamine või reaalne tegutsemine edasi lükata. Teie valitsemise ajal või ministriks olemise ajal ei ole minu teada energeetikas peale otsuste edasilükkamise millegagi tegeldud. Või eksin ma? Kas on mingi ehitus alustatud, kas kerkib mõni tuulik või katel või tehakse õlitehast?

Te eksite ikka väga rängalt. Teiesuguse väga hästi informeeritud isiku puhul on see mulle üllatuseks, aga ju te olete n‑ö oma poliitikuoskusi lihvinud ja oskate ka selliseid küsimusi esitada. Minu jaoks oli üks suuremaid üllatusi see, miks teie erakond aktsepteeris käsitlust, et Eesti Energia ei või investeerida taastuvenergeetikasse. Ma võtsin teatepulga oma eelkäijalt üle ja nüüd on olukord, et lisaks sellele, et on olemas muud investeerijad, muud huvilised, kerkib teadupärast Baltimaade seni suurim tuulepark Läänemaale. Ma arvan, et see on suure märgilise tähendusega muutus. Mis puudutab energeetikat Narvas, siis me oleme sellest rääkinud. Ma arvan, et investeerimisotsused tulevad. Kindlasti see, et on võimalik investeerida ka olemasolevatesse ressurssidesse ja pikendada nende kasutamise aega, on majanduslikult väga tark mõte, kui see õnnestub läbi viia. Ka see on tegelikult siiamaani millegi taga seisnud. Nii et me liigume ka sellega edasi.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eesti rahvas on andnud 50 595 allkirja metsanduses tehtavate reformide vastu, sest inimestel ei ole olnud võimalust oma arvamust avaldada. Eestis on teadupärast kodanikuühiskond ja niivõrd suurt hulka inimesi puudutav reform vajab ühiskonnas üksmeelt ja ühiskonna kokkulepet. Tulles metsanduse juurde: ka metsandus vajab teadmistepõhist metsanduspoliitikat. Viimasel ajal on jäänud metsanduspoliitika väljatöötamine soiku. Samas, RMK reformi algatamisel ei ole kasutatud osalusdemokraatia mudelit, sest huvigrupid on kõrvale jäetud. Minu küsimus: kunas on Keskkonnaministeeriumil plaanis kokku kutsuda laiapõhjaline ümarlaud, et arutada metsanduses tehtavaid reforme?

Tänan selle küsimuse eest! Ma siiski tuletan meelde, et mis puudutab metsaseaduse eelnõu väljatöötamist, siis sellega alustati eelmise aasta juunis, nii et täpselt aasta tagasi. See on suhteliselt pikk aeg ühe seaduseelnõu väljatöötamiseks. On olnud mitmeid kohtumisi eri huvigruppidega, eri inimestega, need kohtumised veel kestavad. Loodame nende aruteludega ühele poole saada hiljemalt kuu aja jooksul. See seaduseelnõu peaks jõudma juulis valitsusse ja sügisel loodetavasti parlamendi töölaudadele. Nii et see debatt kandub parlamenti, jällegi tekib võimalus aruteludeks ja tuleb ka otsustamise aeg. Mis puudutab RMK‑s läbiviidavaid struktuurimuudatusi, siis on tore, kui selle vastu tuntakse väga suurt huvi, ühiskond jälgib, mis seal toimub, ja tunneb selle pärast muret. Küll aga tahan öelda, et tegemist on ühe ettevõtte sisemiste struktuurimuudatustega. Selles põhimõttes, et kõikides riigiettevõtetes toimuvad muudatused peaksid olema üldrahvalikul arutelul ja toimuma osalusdemokraatia printsiipide alusel, ma tegelikult natuke kahtlen.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Seda, et metsandusreformide suhtes ei ole tehtud riskianalüüse, me teame. Minu järgmine küsimus puudutab seda, kas Keskkonnaministeerium on hinnanud reformide mõju metsandusharidusele. Selge on see, et reformide tagajärjel vajadus töötajate järele väheneb, koos töökohtade kadumisega tekib oht, et noortel inimestel kaob perspektiiv minna metsanduserialasid õppima. Samas tuleb vaadata seda, et riik on juba teinud väga palju kulutusi noortele kõrghariduse andmiseks.

Aitäh selle küsimuse eest! Aga küsimuse sisuga ei saa jällegi nõustuda. Tõepoolest, ka siit puldist on juba korduvalt öeldud ja samuti ajakirjanduses on räägitud, et RMK‑sse on tänase seisuga võrreldes tegelikult inimesi juurde vaja. Väga tore, kui inimesed otsustavad tööle asuda RMK‑sse. RMK‑s on endiselt vaja uusi tublisid metsaspetsialiste. Seetõttu mingisugust negatiivset mõju metsandusharidusele see muudatus kindlasti tekitada ei saa. Küll aga on jälle seesama põhimõtteline küsimus, et mida me siis nüüd peame tegema. Kui poliitiline suunis RMK juhtimisel on see, et struktuuris tuleb hoida töökohti, mida selles ettevõttes sisuliselt vaja ei ole, siis kui me seda teed läheme, lõpetab RMK kunagi väga kurvalt.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Laiendan natukene seda haridusteemat. Viimasel ajal on RMK juhtkond tekitanud töötajate vallandamisega RMK‑s väga suure segaduse ning töötajate hulgas on kujundatud hirmuõhkkond. See pärsib kogu RMK normaalset tööd. Inimesed ei julge oma arvamust avaldada, sest neid ähvardatakse töökaotusega, kuna nad ei ole süsteemile lojaalsed. Minu teada on Eesti demokraatlik riik ja kõikidel inimestel on õigus oma arvamusele. Kas on demokraatlik riigiettevõtte juhtimine see, kui RMK töötajaid ähvardatakse, ja kas Keskkonnaministeeriumil on plaanis algatada sisejuurdlus RMK töötajate ähvardamisega seoses?

Jällegi suurepärane küsimus. Ei taha nõustuda sellega, et RMK‑s toimuvad hirmu‑ ja õudusasjad ning inimesi ähvardatakse. Nüüd veel puudub küsimus või informatsioon selle kohta, et kedagi on relvaga ähvardatud. Ei saa sellega nõustuda. Ma väga loodan, et kui inimestel on isiklik arvamus, siis nad seda ka avaldavad. Mingeid selliseid koledusi, nagu teie kirjeldasite, RMK‑s kindlasti toime pandud ei ole. Inimestel, kellel on tõepoolest selline arvamus või sellised seisukohad, palun ma otseselt pöörduda ministri poole.

Kolm kohapeal registreeritud küsimust. Kolleeg Villu Reiljan, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! RMK nõukogu juhib Ülle Rajasalu, kes on metsanduses suurepärane diletant. Nõukogus on isegi üks metsandusspetsialist Talijärv, kes esindab metsatööstuse huve. RMK juht Aigar Kallas ei ole metskonna tasemel ühtegi päeva töötanud, teie osakonnajuhataja härra Lamp ei ole praktilises metsanduses päevagi töötanud. Nüüd selgus, et ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing ei ole andnud kooskõlastust nendeks koondamisteks, suurejoonelisteks ettevõtmisteks, mis RMK‑s on nõukogu juhtimisel heaks kiidetud. Kas teile ei tundu, et midagi väga tõsist on lahti?

Aitäh, härra Reiljan, selle küsimuse eest! Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, kui hakatakse inimesi halvustama ning seatakse kahtluse alla nende kompetentsus ja haridustase. Ma siiski tulen tagasi vana teema juurde, millest on ka räägitud. Varem olid RMK juhtimise juures kõik suured spetsialistid ja hästi targad teadlased. Soovitan lugeda Riigikontrolli auditit RMK eelmise majandusaasta kohta ja teha oma järeldused.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, austatud proua Riigikogu esimees! Kõrgesti lugupeetud minister! Kas te natukene täpsustaksite, kuidas on käimasolev RMK reform seotud või ei ole seotud teiste teie ministeeriumi haldusalas plaanitavate reformidega?

RMK‑s toimuvad muudatused ei ole seotud millegi muuga kui RMK‑s toimuvate muudatustega.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuulates siin neid küsimusi, meenub tahes-tahtmata üks eesti vanasõna, et äkkega ei saa parandada seda, mis on adraga rikutud. Teie tagasihoidliku ja soliidse poliitikuna olete pidevalt avalikkuse ees vaikinud sellest, millises olukorras te ministeeriumi saite. Teatavasti juhtis seda neli aastat Rahvaliit. Kas te võite öelda, kas Rahvaliidu ministrid – kaks ministrit oli teatavasti seal sel perioodil – majandasid ja vaatasid Eesti metsade olukorda sajaprotsendilise riigimeheliku vastutustundega?

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest oleks tore, kui see nii oleks olnud, siis me saaksime RMK‑s nüüd võib-olla lihtsamalt läbi. Aga paraku on see pärand selline, nagu ta on, ja see tõepoolest muudatusi nõuab.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Tulenevalt kolleegi eelnevast küsimusest saate võib-olla vastata, missuguse pagasi sai Rahvaliit, tulles ministeeriumi juhtima.

Sellele küsimusele peaksid vastama need inimesed Rahvaliidust. Minul on sellele küll väga keeruline vastata.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Olga Sõtnikult minister Urve Palole. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Mai lõpus saime meedia vahendusel teada, et te vallandasite päevapealt oma Ida-Virumaa büroo nõuniku, mis sisuliselt tähendab, et te vist kavatsete büroo kinni panna. Me teame väga hästi, et lõimumisprobleemid on eriti teravad just Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kas selle büroo kinnipanemine tähendab, et Ida-Virumaal on integratsiooniprotsess edukalt lõpule viidud?

Aitäh küsimuse eest! Eestis on ministri töö korraldatud sedasi, et minister tuleb tööle ja teda ei ole ootamas ühtegi nõunikku ega ühtegi ametnikku ja ta peab esimese sammuna hakkama endale meeskonda komplekteerima. Ma ei pea seda õigeks, sest integratsioon, rahvastikupoliitika ja rahvuskaaslaste poliitika on kõik kolm väga tähtsat valdkonda Eestis, aga, paraku, neis valdkondades puudub järjepidevus, kui ametnikud lahkuvad koos ministriga. Seda ei pea ma õigeks. Aga see on omaette teema. Mina tulin tööle aasta tagasi ja hakkasin komplekteerima meeskonda nullist. Aasta jooksul olen saanud, täna võin küll seda öelda, väga hea meeskonna. Kuid see ei ole tulnud nii lihtsalt, valu ja vaevata. Algul oled sa lihtsalt olukorras, et pead kiiruga inimesi tööle võtma, sest töö tahab ju tegemist. Loomulikult, kes teeb, sel ka juhtub. Kõik inimeste töölevõtmise otsused ei ole olnud, ma tunnistan, õiged. Ma olen töötanud pikalt erasektoris ja olen veendunud, et kui inimene ei sobi oma kohale ja kui talle on korduvalt tehtud märkusi ja sellel teemal vesteldud, siis on firma, organisatsiooni ja teiste töötajate huvides otstarbekam inimene välja vahetada. Ida-Virumaa nõunikuga täpselt nii juhtus. Me võtsime ta tööle augustis. Aasta jooksul olid meil korduvad vestlused tema mittesobivusest sellele ametikohale. Vestlesime sellest, mida ta peaks muutma, mis valdkondadele rohkem keskenduma, kuid paraku muutust ei toimunud. Seetõttu väita, et töölt lahkumine, poolte kokkuleppel siiski, oli nõunikule ootamatu, ei ole tegelikult õige.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua minister, selle vastuse eest, kuigi ma ei küsinud, kas see inimene sobib oma kohale või ei sobi. Aga ma siis jätkan sama küsimust: kas te kavatsete kedagi tema asemele võtta või kavatsete selle büroo kinni panna?

Aitäh! Ma ei jõudnud paraku oma vastuses selleni, aeg sai enne otsa. Ei, me ei kavatse bürood kinni panna, kuna tõepoolest, kui me räägime integratsioonist, mis on üks rahvastikuministri valdkondadest, üks kolmest, siis integratsiooniküsimused on kõige teravamad just Tallinnas ja Ida-Eestis, kuigi need puudutavad kogu ühiskonda. Nii et ma väga suuri erisusi siiski välja ei tooks. Ei, kinni me bürood ei pane, kuid kuna mul töötab juba väga hea meeskond – kompetentsed inimesed, kes on aasta jooksul sisse elanud –, siis ei ole mul vaja praegu kiirustada ja ma ei taha uuesti eksida. Ma väga hoolega otsin praegu uut ametnikku, kes võiks sügisel tööd alustada.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Valitsuses heaks kiidetud uus lõimumiskava on suunatud mitte-eestlastele, aga eestlased hindavad seda kava üldiselt väga skeptiliselt ja viimasel ajal on avaldatud ka otse vastuseisu. Näiteks Eesti Rahvuslik Liikumine tegi mai lõpul avalduse, et Eesti riik ei pea tegelema Eesti kodakondsuse andmisega mitte-eestlastele, sest need inimesed on automaatselt vaja hinnata Vene Föderatsiooni kodanikeks ja teha kõik nende remigreerimiseks Eestist, kõik integratsiooniga seotud tegevused kui eesti rahvale kahjulikud tegevused on vaja lõpetada, MEIS laiali ajada, samuti Rahvastikuministri Büroo. Kuidas te hindate sellist vastuseisu ja avaldust? Kas on ette nähtud tegelda ka eestlastega ja mis on integratsiooni kahepoolne tegevus?

Suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest, integratsioon on kogu ühiskonda puudutav protsess ja puudutab kõiki inimesi, kes selles ühiskonnas elavad. Kindlasti ei ole võimalik integreeruda ühepoolselt. See ei ole lihtsalt võimalik. Kui me vaatame uut lõimumiskava, siis näeme, et seal on aastaks 2013 sätestatud kuus visioonipunkti, millest kaks on esimest korda otseselt suunatud ka eestlastele. Näiteks, üks eesmärk on, et kontaktid ja suhtlus eri emakeelega inimeste vahel on suurenenud. Kui see eesmärk ei puuduta mõlemat poolt, siis keda see puudutab? Teiseks, valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi. Jällegi, siin pole ära toodud, mis on muu rahvus, ehk siin on tegemist üksteise usaldamisega vastastikku. Need on väga olulised muudatused uues integratsiooniprogrammis, mida varasemas ei olnud. Kui aga puudutada seda avaldust, mis mai lõpus tehti, siis nii nagu täna on siin tegelikult juba kõlanud, on Eesti demokraatlik riik, kus on sõnavabadus, ja jumal tänatud. Kõigil on õigus öelda, mida nad soovivad. Selle avalduse, ma julgen öelda, on teinud rahvusäärmuslased, keda on igas ühiskonnas ja loomulikult ka Eestis. Kahju on ainult sellest, et see avaldus leidis eri meediakanalites nii laia kõlapinna. Pressiteateid avaldatakse ja avaldusi tehakse ju iga päev, aga sellist kõlapinda nad ei leia. See on ainus asi, millest mul on kahju, aga et see avaldus tehti, selles ei ole mitte midagi imelikku. See on lihtsalt selle rahvusäärmusliku, ütleme, organisatsiooni oma mõte. Väga oluline on, et ühiskond üldiselt mõistaks, kas räägivad rahvusäärmuslased või räägib keegi teine, et selline haritus oleks meil olemas.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh! Austatud minister! Olen tahtnud teie käest juba mõnda aega küsida, mida te arvate ja mida arvab teie büroo Tallinna korraldatavatest kodurahufoorumitest ja miks te neist ühelgi ei ole osalenud, näiteks 26. aprillil toimunud väga esinduslikul kodurahufoorumil. Kas peate seda ürituste sarja mõttetuks ja teisse mittepuutuvaks või siiski vajalikuks?

Aitäh! Ma olen tegelikult juba avaldanud tunnustust eri meediakanalites, kui minu käest on küsitud kodurahufoorumi kohta. Ma olen öelnud, et see on täiesti loomulik, et kohalik omavalitsus, kuhu kuuluvad eri kultuuride esindajad (Tallinnas on ju peaaegu et pooleks eestlasi ja teiste kultuuride esindajaid), oma elanikega tegeleb ja ka näiteks kodurahufoorumeid korraldab. Ma tunnustan Tallinna selle eest ja soovin, et teil jätkuks jõudu ja tahtmist seda tegevust jätkata, sest see on väga oluline. Kui te küsite, miks ma isiklikult ei ole seal käinud, siis minu büroo nõunikud on seal osalenud, ma olen asjaga kursis. Ma ütlen vastu, et te ei ole mind ka isiklikult kutsunud. Nii et kutsuge mind! Aga kui rääkida veel kohalike omavalitsuste rollist, siis näiteks Kopenhaagenis, mis on ilma äärelinnadeta niisama suur kui Tallinn, on linnavalitsuses tööl 50 ametnikku, kes tegelevad ainult integratsiooniga. Meil Eestis on veel selle mõistmises, et integratsioon ja kohalik omavalitsus on omavahel tihedalt seotud, arenguruumi ja mul on hea meel, et te olete sellega pihta hakanud.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Teie büroo meeskond on töötanud juba aasta. Ütlen kohe, et mitte kõik väljaütlemised teie kohta ei ole olnud roosades toonides. Sellega seoses mul ongi küsimus: kuidas te ise hindate seda tööd, mis on aasta jooksul koos bürooga tehtud?

Aitäh! Loomulikult on ise ennast hinnata kõige raskem. Aga tõepoolest, kui ma aasta tagasi alustasin, olin ma sunnitud samal ajal alustama meeskonna komplekteerimist ja juba andma ka vastuseid, sest ühiskonnas olid toimunud teatud sündmused. Kui arvestada seda, et inimesed on kõik aasta jooksul värskelt tööle tulnud, on pidanud sisse elama, siis ma arvan, et me oleme hästi hakkama saanud. Mida rohkem sellesse teemasse sisse minna, seda rohkem näeb, mida oleks vaja veel teha ja ette võtta. Ma väga loodan, et on aega kogu seda pagasit, mida me oleme aastaga jõudnud koguda, ka ellu viia. Kuid konkreetselt rääkides: me oleme ju välja töötanud integratsiooniprogrammi, mis on väga mahukas töö, mida tegelikult teevad aastaid inimesed, kes on püsivalt tööl, aga meie olime sunnitud seda tegema kuue kuuga ja olukorras, kus inimesed olid alles tööle tulnud. Samuti on meil välja töötatud lasteaedade programm ja praegu töötame rahvuskaaslaste programmi kallal. Arvestage, et meil on 12 nõunikku, sama tööd teeb Lätis 50 inimest, Leedus 36 ja Soomes üle 40 inimese. Ma arvan, et siin on üleüldse Eestis mõttekoht, kuidas tagada nii tähtsate valdkondade järjepidevus. Ma ei pea õigeks ametnike lahkumist koos ministriga.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Rein Rataselt majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud härra minister Juhan Parts! Riigi eduka toimimise aluseks on hästi korraldatud transpordivõrk, seda eriti siis, kui on tegemist Eestile omase geograafilise asendiga, mida on kasutatud ja saab ilmselt ka edaspidi kasutada eduka geomajanduspoliitika eesmärkidel. Kas peate transiitkaubandust, mille osakaal meie SKT‑s oli mõni aeg tagasi kuni 10%, Eesti jaoks nii oluliseks valdkonnaks, et seda tuleks usinasti arendada? Olen rääkinud.

Aitäh! Lugupeetud küsija! Te rääkisite väga ilusasti, raske on siia midagi isegi lisada. Jah, muidugi, ma arvan, et Eesti majanduse puhul ei ole tark välistada midagi sellist, millel meie jaoks on mingisugused eelised võrreldes meie sõprade või konkurentidega, kuidas iganes seda öelda. Mis puudutab transiiti (see on selline võõrapärane sõna, muidugi võiks mõelda midagi eestikeelsemat selle asemele), siis mulle meeldis ausalt öeldes viimane transiidikonverents, mis oli pühendatud kaubavahetuse 760. aastapäevale. Tegelikult on kaubad ju ühes või teises suunas, sõltuvalt maailmas toimuvast või maailma majanduse arengust ja olukorrast, alati läbi Eesti liikunud. Eesti käitub targalt, kui me ei seo liiga palju riske ühte kimpu. Ma arvan, et meie kaubavahetuse tugevus peitub mitmekesisuses, ei pea olema mitte ainult Ida-Lääne suund ja keskendumine ühele, kahele või kolmele toorainele. See on väga suurte riskidega äri, sõltumata poliitikast või meie suhetest naabriga. Me peame ka selles valdkonnas kindlasti mõtlema suurema lisaväärtuse tootmise peale, suurema lisaväärtuse andmisele maailma kaubavahetuses. Kui me selles suunas töötame, mitte ainult valitsus või riik, vaid kindlasti ka ettevõtjad, ülikoolid, haridusasutused, siis see kaubavahetus jääb mingiks osaks meie rahvuslikust kogutoodangust. Pean ausalt öeldes natukene kummaliseks neid vaidlusi, milline majandusvaldkond on kõige tähtsam. Ma arvan, et meil ei ole põhjust ühelegi majandusvaldkonnale, mis praegu annab mingisugusegi osa, lihtsalt heast peast öelda ...

Härra minister! Teie aeg on läbi.

Ma tean seda, aga küsimus oli hea. Ma tahtsin ...

Oot-oot-oot, härra minister, palun! Ma palun, kolleeg Rein Ratas, esimene täpsustav küsimus!

Tänan! Härra minister! Südamest tänan teid selle eelneva vastuse eest, mis tegi minu meele üpris väga rõõmsaks! Ma küsin nüüd: kas praegune valitsus on transiitkaubanduse, näiteks Hiinaga konteinervedude arendamise osas koosmeelne, et mitte öelda üksmeelne? Eeldades seda, et transiidikanaleid tuleb ka juhtida, sest Suur Pauk võis ju olla ja võib olla ka Suure Pauguna tulevikus juhitav. Olen rääkinud.

Ma usun küll, et üksmeelne. Kindlasti on eri võimalustega, mis on meil praegu transiitkaubanduse arenguks, seotud ka erineva kaaluga riske ja paratamatult on märksa targem eelnevalt nende üle arutelu pidada kui olla takkajärele tark. Mis puudutab võimalikku tihedamat koostööd Hiina ettevõtjatega ja sadamatega, siis need on olnud ja on ka praegu läbirääkimiste faasis. Vaatame, kuhu need läbirääkimised jõuavad. Majandusministrina suhtun ma sellesse väga realistlikult. Ei puhuks üles väga suuri imeootusi, aga on selge, et me konkureerime väga tõsiselt teiste sadamatega. See ei ole kindel, et me oleme siin väga kõvasti eelistatud, võrreldes Soome, Läti, Leedu ja miks mitte ka Leningradi oblasti sadamatega. Aga samas, vaadates üldisi maailmakaubanduse trende, siis siin jätkub potentsiaali ka Eestile.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine täpsustav küsimus!

Tänan! Härra minister! Kas te ütleksite niisugust asja: kas Eestit läbiva kolme rahvusvahelise transpordikoridori – kui me räägime Via Esticast, Via Vironiast ja Via Balticast – arendamine toimub tasakaalustatult või mõne suuna selge eelistamisega?

Tasakaal on huvitav asi, mis sõltub sellest, millises ajaperspektiivis vaadata. Kui vaadata natuke kaugemas perspektiivis, siis ma arvan, et kindlasti toimub tasakaalukalt. Kui vaadata mingit väga lühikest aega – poolt aastat või aastat – siis me võime leida, et võib-olla investeerib riik ühte koridori rohkem ja teise sellel hetkel vähem. Aga kui vaadata jällegi, milline on ühe või teise koridori probleem majanduse jaoks või transpordi jaoks, siis sealt tulevad need otsused. Ma arvan, et üldiselt arendatakse kaugemas perspektiivis ikkagi võrdlemisi tasakaalukalt.

Head kolleegid! Viis kohapeal registreeritud küsimust. Esimene, palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Igivana teema, mis meil kogu aeg on õhus ja mida nii emotsionaalselt ära kasutatakse, on see, et Venemaa justkui karistab meid transiidi kokkupigistamisega. Aga me teame, et praegune Venemaa on tunduvalt pragmaatilisem kaubanduslikus mõttes, kui seda oli NSVL, ja plaanis neid sadamaid juba ammu. Viimane on seesama rohkem või vähem kurikuulus Primorski sadam. Kas ministeeriumil on andmeid, kui efektiivne majanduslikus mõttes ja toimiv ta on tulevikus? Teada on kõik need lisasüvendustööd, mida seal tehakse. Kas ei ole see praegu pigem n‑ö musklite näitamine ja hiljem pöördutakse varasema, traditsioonilisema ja meile kasulikuma transiidivormi juurde? Kas ministeeriumil on olemas mingit analüüsi Primorski sadama tõelise ökonoomsuse kohta?

Ma saan öelda, et me jälgime ja Tallinna Sadam jälgib kõikide oma konkurentide või partnerite arenguplaane ja investeerimispoliitikat. Ma ei saa öelda, et ma oleksin lugenud reaalset äriplaani, millele üks või teine investeering tugineb, näiteks ka Kotka sadama puhul, kus samuti on teatud pudelikaelad, kuhu nad investeerivad, ja mõnel juhul võivad riskid päris suured olla. Väga raske on hinnata. Ma arvan, et meil ei ole mõtet niivõrd innustuda nendest otsustest, mida me ei saa mõjutada. Nii nagu ikka, turul konkureeritakse ja kui konkurent teeb ühe otsuse, tahab liikuda ühes või teises suunas, siis meil ei ole mõtet innustuda sellest, kas ta kukub läbi või õnnestub. Laias plaanis tuleb Läänemerel toimuvast kaubavahetusest rääkides öelda, et tegelikult me räägime küll, et oleme konkurendid, aga kõik võidaksid, kui oleks tegelik koostöö, sealhulgas koostöö Leningradi oblasti sadamatega. Ma usun (siin on jälle ajaskaalas vaja vaadata), et ega vägisi mingisuguseid n‑ö kaubakoridore ei saa murda, sest kui need käivad loodusseaduste või loomulike majandusseaduste vastu, siis mingil hetkel see vibunöör läheb nii pingule, et ta lihtsalt katkeb. Aga me ei oska ette näha, millal see juhtub.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Teie ettekanne transiidikonverentsil oli väga sümpaatne ja hinnangud sektorile olid ka väga head. Aga täna te olete tunduvalt tagasihoidlikum. Ma tahangi küsida, mida te viimastel aegadel olete ministeeriumis ära teinud, et transiidisektori olukord meil paraneks, majanduslikus mõttes, ma mõtlen. Näiteks majanduskomisjon tellis uuringu, kust tuli välja, et transpordi arengukava tuleks kiiresti asendada logistika arengukavaga. Kas te olete midagi sellist jõudnud juba teha?

Aitäh selle küsimuse eest! Eriti tahan ma tänada selle sissejuhatuse eest! Ma usun, et ilu on vaataja silmades ja teinekord võib meloodiline kõla olla sõltuv ka kuulaja kõrvadest. Ma arvan, et mis puudutab Eesti transiiti, siis eri foorumitel olen ma rääkinud ühte ja sama juttu, nii et ma kuulsin üllatusega, et teie olite saanud nõnda erineva emotsiooni. Aga on loomulikult vahe, kas sa räägid konverentsil või esined lugupeetud seadusandja ees. Küsimus oli, mida me oleme teinud. Ma usun, et viimane asi, mida võib-olla tasuks märkida (ma ei mäleta, et ma oleksin Riigikogu saalis kuidagiviisi seda puudutanud), on see, et ma kindlasti hindan väga mõistlikuks Tallinna Sadama nõukogu otsuseid, mis puudutavad järkjärgulisi investeerimisi konteinervõimekusse. Seal oli üks paari nädala tagune otsus. Ma arvan, et me leidsime ka nõukogu tasandil ühtse lähenemise, oli väga palju vaidlusi. Eriti positiivne on see, et me saame selliseid majandusotsuseid teha siiski äriühingu nõukogu tasemel. See tähendab seda, et analüüsitakse ka majandusriskid läbi ja need reaalsed riskid jäävad ikkagi ettevõtte juhtkonna vastutada. See on normaalne majandustegevus. Me ei pea tooma siia n‑ö poliitilisi otsuseid, kuidas ühte või teist raha kulutada, mis tavapäraselt võib lõppeda suure katastroofiga, aga seda võib hiljem teada saada ja siis on need otsustajad juba läinud. See on kindlasti, ma arvan, väga positiivne otsus.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Suur tänu selle eest, et te mind juba natuke poliitikuks peate! Nüüd üks konkreetne küsimus: kas ja miks ikkagi see koostöö hiinlastega venib? Kas põhjus on see, et peaminister on sellesse skeptiliselt suhtunud? Tegelikult oli see ajagraafik natukene lühem, kui meil välja tuleb.

Aitäh! Mul on hea meel, et minu kompliment teile meeldis. Aga ma ikkagi ütleksin, et küllap on siin asi opositsioonis olekus ja selles, et see aja liikumine on nõnda erinev. Tavaliselt, ma kujutan ette, läheb opositsioonis olles aeg kuradima aeglaselt, teie puhul tuleb välja, et läheb jälle kiiresti, nii energeetikaalaste otsuste kui ka võimaliku koostöö osas. Praegune seis, mis puudutab Tallinna Sadama koostööd ühe konkreetse Hiina sadamaga, on selline, et on sõlmitud kavatsuste kokkulepe eksklusiivse tähtajaga kuni aasta ja see aasta lõpeb järgmise aasta jaanuaris. Need läbirääkimised kulgevad kokkulepitud graafikus, nii nagu eelmise aasta jaanuaris kokku lepiti. Mul on täna väga keeruline anda hinnangut, kas miski venib või ei veni. Praegu on olulisem see, kas me saame mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe ja leiame lahendused nendele probleemidele, mis sellest koostööst võivad tekkida. Aga hetkel ma sõna "venima" ei kasutaks.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Te ütlesite, et Eesti ei peaks sõltuma ühest transiidisuunast, lääs-ida, aga mis teistest samal tasemel suundadest võite te rääkida?

Kui vaadata ja tuletada meelde koolis õpitud ilmakaari, siis lisaks idale-läänele on lääne-ida suund, järgmised alati meelde tulevad ilmakaared on põhi-lõuna ja järelikult ka lõuna-põhi. Ma usun, et neid on juba piisavalt. Kindlasti, kui me räägime ikkagi riskide koondumisest ja hajutamisest, siis riskide hajutamine on ka see, et me keskendume eri kaupadele. Ida-lääne kaubandusel on kindlasti perspektiivi, aga siingi tuleb leida võimalusi mitmekesistamiseks.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et me konkureerime Soome, Leedu ja Läti sadamatega. Võiks öelda, et me konkureerisime, sest konkurentsis oleme viimase aasta jooksul kõvasti allapoole langenud. Soome, Leedu ja Läti sadamate kaubakäive on suurenenud, Eestis on see drastiliselt vähenenud. Ma tahan teie käest küsida, millised oleksid teie ministeeriumi kavandatavad abinõud, et meie sadamad oleksid jälle konkurentsivõimelised.

Me oleme ju rääkinud, et tuleb investeerida selleks, et me kaubavahetuses suudaksime pakkuda ka muid teenuseid peale ida-lääne suunalise tooraine väljaveo. See on see võimalus. Ma ei ütleks, et meie sadamate konkurentsivõime oleks iseenesest kuidagi alla kukkunud. Me ei pea vaatama mitte ainult sadamaid, vaid kogu transpordiahelat. Võivad ette tulla teatud riskid, mis realiseeruvad. See on meie puhul viimase aasta jooksul ka juhtunud. Neid asju tuleb ikka ette, ei maksa sellest väga kurvaks muutuda. Positiivsena on võimalik see, ma arvan, et kaua aega peidus olnud ideed on uuesti välja võetud ja neid on hakatud arendama. Tibusid võidakse lugeda alles 5–10 aasta pärast.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus, ilmselt ka viimane, on kolleeg Aleksei Lotmanilt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile.

Aitäh! Härra minister! Moodustasite äsja ühe juhtrühma oma ministeeriumi haldusala ümberkorraldamiseks, mis peab hiljemalt 31. augustiks andma tulemuse, kuidas ministeeriumi haldusala tuleks kiirkorras ümber korraldada. Mis on need ohjeldamatud probleemid teie ministeeriumis, mis nii radikaalse sammu tingivad?

Aitäh selle küsimuse eest! Midagi väga katastroofilist lahti ei ole, kuigi see juhtgrupp on tõepoolest moodustatud. See on tingitud sellest, et Keskkonnaministeeriumil on maakondlikult keskkonnahalduses sisuliselt kolm organisatsiooni: keskkonnateenistused, Keskkonnainspektsioon ja Riiklik Looduskaitsekeskus. Nad töötades väga palju dubleerivad üksteise tegevust, ligi 70% selle haldusala kirjavahetusest toimub nende asutuste endi vahel ja valdavalt käib töö omavaheliste kooskõlastuste saavutamiseks. Me peame mõtlema, kuidas nende asjadega edasi minna, kuidas edasi minna ka sellistes eelarvelistes tingimustes, kus kasv igal aastal ei ole võib-olla 15–20%, vaid on pisut tagasihoidlikum, kuidas nende ülesannetega, mida järjest juurde tuleb, nendes tingimustes hakkama saada. Seal on analüüsimist päris palju. Ministrile peab see juhtgrupp esitama oma ettepanekud 31. augustiks, nagu te ütlesite.

Suur tänu, härra minister! Kuna aeg on läbi, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Suur tänu, Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, valitsusliikmed, vastamise eest! Infotund on lõppenud.