Austatud juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Mart Laar rääkis algatajate nimel, miks seda eelnõu vaja on. Ma räägin lühidalt sellest, kuidas selle avalduse eelnõu sünnini jõuti.
Riigikogu, sealhulgas Riigikogu väliskomisjon, on nagu kogu Eesti välispoliitikaga tegelev ringkond pidevalt väga tähelepanelikult jälginud arenguid Gruusias ehk Georgias. Riigikogu on ka varem teinud Georgia toetuseks avaldusi, kui olukord selles riigis või Georgia-Vene suhetes on seda nõudnud. Me oleme Riigikoguna saatnud oma arvukaid esindusi vaatlema valimisi Georgias. Seetõttu on täiesti loomulik, et ka selles Riigikogu koosseisus, kus me oleme sageli kuulanud ülevaateid Georgia poliitilisest arengust, sealhulgas enne aasta alguses toimunud presidendivalimisi, me hoiame silma peal sealsetel oludel ja poliitilistel protsessidel. Me võtsime vastu tugevad seisukohad seoses äsja möödunud NATO tippkohtumisega, kus Eesti positsioon – nii parlamendi kui ka valitsuse üheselt mõistetav positsioon – oli, et Georgia ja ka Ukraina oleks pidanud saama kutse NATO liikmesuse tegevuskavaga liitumiseks.
Me oleme seda meelt, et kuigi Bukaresti lõppdeklaratsiooni sõnastus oli tugev ja läks väga kaugele, tuleb meil oma poliitilist joont hoida ja teha kõik endast olenev, et see kutse esitataks tänavu detsembris – see on vastavalt Bukaresti lõppdeklaratsioonile järgmine võimalik otsuse langetamise tähtaeg.
Kui eelmisel nädalal ilmusid teated selle kohta, et Venemaa president on alla kirjutanud määruse tihendamaks sidemeid suhtlemisel separatistlike regioonidega, mis on rahvusvaheliselt üldtunnustatud Georgia osa, siis seda ei saa käsitada teisiti kui otsese katsena ohustada ja kahjustada Georgia suveräänsust ning territoriaalset terviklikkust.
Väliskomisjon arutas mitme kolleegi, sealhulgas Riigikogu spiikri palvel ja ettepanekul kujunenud olukorda oma esmaspäevasel istungil, millest võtsid osa ka Välisministeeriumi töötajad. Lisaks ülevaatele olukorrast oli meie arutluse sisuks küsimus, kuidas saaks Riigikogu kõige efektiivsemal moel anda oma panuse sellesse, et tekiks tugev rahvusvaheline surve Venemaale. Venemaa peab endale võetud kohustustesse tõsiselt suhtuma, sealhulgas austama Georgia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Me jõudsime otsusele, et parim viis selleks on Riigikogu avaldus. Seejärel me konsulteerisime, millised oleksid protseduurilised võimalused selline Riigikogu avaldus võimalikult kiiresti vastu võtta. Koos Riigikogu juhatuse liikmetega jõudsime järeldusele, et parim lahendus on korraldada täiendav istung juba selle töönädala jooksul. Riigikogu väliskomisjon on teksti koostamiseks ja selle omavahel kooskõlastamiseks ja siia saali saatmiseks pidanud kaks erakorralist istungit, neist ühe eile hommikul ja teise täna hommikul.
Selle tulemusena on teie ees avalduse eelnõu tekst, milles me väljendame muret asjade arengu pärast, väljendame muret Venemaa tegevuse pärast, mis on suunatud Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Juhime tähelepanu, et Venemaa kui ÜRO peasekretäri juures tegutseva Georgia sõprade grupi liige ei tohiks endale niisugust käitumist lubada. Me rõhutame, et selles valguses tuleb kindlasti väga kriitiliselt vaadata Venemaa soovi sõlmida Euroopa Liiduga partnerlus- ja koostöölepe.
Me tervitame Georgia astutud samme, mis on suunatud rahumeelsele lahendusele, sealhulgas märtsikuus avalikustatud plaani rahu tagamiseks Abhaasias. Me juhime tähelepanu ka sellele, et mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja institutsioonid on samuti säärase olukorra eskaleerimisele suunatud tegevuse Venemaa poolt hukka mõistnud. Ühtlasi rõhutame taas oma pühendumust sellele, et Georgia saaks võimalikult kiiresti kutse liituda NATO liikmesuse tegevuskavaga.
Võrreldes tekstiga, mis on teie laudadel, on koostöös Riigikogu Kantselei keeletoimetajatega ettepanek teha mõned sisu mittemuutvad täpsustused: asendada fraas 3. paragrahvis "seada küsimuse alla" keeleliselt korrektse fraasiga "muuta küsitavaks" ja viimases lõigus asendada fraas "anda kutse liitumiseks" fraasiga "esitada kutse liituma". Nagu te aru saate, need ei ole vähimalgi määral sisu muutvad parandused, need on tõepoolest keelelised täpsustused, mida on võimalik teha keelelise toimetamise käigus.
Me arutasime ka mõningaid suuliselt ette pandud võimalusi teksti ümberstruktureerimiseks – seda mitte muudatusettepanekutena. Väliskomisjon jäi seisukohale, et teksti praegune struktuur on asjakohane ja selgeltmõistetav.
Tänahommikusel erakorralisel istungil tegi väliskomisjon ettepaneku avalduse eelnõu täna Riigikogu täiendaval istungil Riigikogu avaldusena vastu võtta. Selle poolt olid kõik kohal olnud kuus komisjoni liiget. Aitäh!