Lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 12. töönädala täiendavat istungit, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole soovi. Head kolleegid! Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 66 Riigikogu liiget, puudub 35. Seega on täiendav istung otsustusvõimeline.
Head kolleegid! Tutvustan nüüd avalduse eelnõu menetlemise korda vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 154. Eelnõu arutatakse ühel lugemisel. Kõigepealt on eelnõu esindaja ettekanne kuni 20 minutit, siis juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Järgnevad küsimused ettekandjatele. Riigikogu liige võib mõlemale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Pärast muudatusettepanekute käsitlemist järgneb lõpphääletus.

Alustame 40 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme kolleeg Mart Laari!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Oleme täna siia kogunenud nende kolleegide ettepanekul, kes algatasid Riigikogu avalduse eelnõu, et avaldada Gruusiale keerulises ja plahvatusohtlikus olukorras, mis on selles regioonis välja kujunenud, toetust. Võime loomulikult küsida, ehk võiksime selle avaldusega oodata. Järsku võiks lasta sündmustel areneda? Miks sellise kiirusega niimoodi täiendavalt kokku saada?
Vastus on üsna lihtne. Sündmused arenevad praegu Gruusias ja Gruusia ümber sellise kiirusega, et meil pole lihtsalt õigust oodata. Me võime endalt küsida ka, kas sedalaadi pöördumistest on mingit kasu. Võib-olla me hindame oma tähtsust üle ja sellised avaldused ei lähe mitte kellelegi korda? Nii see ei ole! Kui me ise kunagi siinsamas saalis Moskva tugevat survet tundsime, oli meile julgustuseks ja suureks abiks iga väikseimgi seisukohavõtt, iga väikseimgi toetusavaldus. Seda eriti hetkedel, kui tundus, et Eesti iseseisvuse ründamine, Eesti uus ülevõtmine sõjaväediktatuuri poolt pole mitte päevade, vaid lausa tundide küsimus. Meile oli siis väga oluline, et need avaldused, need seisukohad tuleksid kiiresti. Midagi ei ole parata, läbi aegade on üks suur riik maailmas vaikust mõistnud nõusolekuna. Kui keegi midagi ei ütle, siis saadakse sellest julgustust järgmisteks sammudeks. Järgmised sammud Gruusia ümber tähendaksid sõjalist konflikti. Ja see ei aitaks edasi ei Gruusiat ega Venemaad, see ei aitaks edasi kogu maailma ja oleks selle stabiilsusele tõsiseks ohuks.
Meie eesmärk on, et selles piirkonnas püsiks rahu. Üritame ajada asju nii ja anda soovitusi, et ei puhkeks ulatuslik konflikt. Selleks on vaja väga selgelt hoida kinni teatud põhimõtetest, kaitsta Gruusia territoriaalset terviklikkust, anda Gruusiale väga selgelt mõista, et ta ei ole maailmas üksi. Sest kui ühel rahval tekib tunne, et ta on üksi, võib ta astuda meeleheitlikke samme. Selle avaldusega me tahamegi oma toetust kinnitada.
Praegune olukord Gruusias tõestab kujukalt, et MAP-i mitteandmine Gruusiale ja Ukrainale oli viga. Venemaa mõistis seda üheselt sõnumina, et tal on selles regioonis vabad käed. Neid vabu käsi üritab ta nüüd kasutada selleks, et oma tahtmist läbi viia.
Meie kohus on ütelda selgelt, et nii see ei ole, ja anda ka selgelt märku, et selline käitumine võib Venemaa jaoks ohtu seada tunduvalt laiemad küsimused, tunduvalt suuremad eesmärgid, mis Venemaal suhetes Euroopaga on. Seda konflikti või probleemi, mis seoses Venemaa otsusega asuda sõlmima sidemeid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia separatistlike valitsustega tekkinud on, ei saa lahendada enam sellel kombel, et me teeme lihtsalt avalduse. Venemaa kuulab selle avalduse ära, ja mitte midagi ei muutu. Selles mõttes on Riigikogu seisukohavõtt üsna selge ja tugev ning minu arvates ka juhiseks kogu Eesti välispoliitikale: seda suunda tuleb hoida ja mitte lasta Moskval oma tahtmist läbi suruda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni esimehe kolleeg Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Mart Laar rääkis algatajate nimel, miks seda eelnõu vaja on. Ma räägin lühidalt sellest, kuidas selle avalduse eelnõu sünnini jõuti.
Riigikogu, sealhulgas Riigikogu väliskomisjon, on nagu kogu Eesti välispoliitikaga tegelev ringkond pidevalt väga tähelepanelikult jälginud arenguid Gruusias ehk Georgias. Riigikogu on ka varem teinud Georgia toetuseks avaldusi, kui olukord selles riigis või Georgia-Vene suhetes on seda nõudnud. Me oleme Riigikoguna saatnud oma arvukaid esindusi vaatlema valimisi Georgias. Seetõttu on täiesti loomulik, et ka selles Riigikogu koosseisus, kus me oleme sageli kuulanud ülevaateid Georgia poliitilisest arengust, sealhulgas enne aasta alguses toimunud presidendivalimisi, me hoiame silma peal sealsetel oludel ja poliitilistel protsessidel. Me võtsime vastu tugevad seisukohad seoses äsja möödunud NATO tippkohtumisega, kus Eesti positsioon – nii parlamendi kui ka valitsuse üheselt mõistetav positsioon – oli, et Georgia ja ka Ukraina oleks pidanud saama kutse NATO liikmesuse tegevuskavaga liitumiseks.
Me oleme seda meelt, et kuigi Bukaresti lõppdeklaratsiooni sõnastus oli tugev ja läks väga kaugele,  tuleb meil oma poliitilist joont hoida ja teha kõik endast olenev, et see kutse esitataks tänavu detsembris – see on vastavalt Bukaresti lõppdeklaratsioonile järgmine võimalik otsuse langetamise tähtaeg.
Kui eelmisel nädalal ilmusid teated selle kohta, et Venemaa president on alla kirjutanud määruse tihendamaks sidemeid suhtlemisel separatistlike regioonidega, mis on rahvusvaheliselt üldtunnustatud Georgia osa, siis seda ei saa käsitada teisiti kui otsese katsena ohustada ja kahjustada Georgia suveräänsust ning territoriaalset terviklikkust.
Väliskomisjon arutas mitme kolleegi, sealhulgas Riigikogu spiikri palvel ja ettepanekul kujunenud olukorda oma esmaspäevasel istungil, millest võtsid osa ka Välisministeeriumi töötajad. Lisaks ülevaatele olukorrast oli meie arutluse sisuks küsimus, kuidas saaks Riigikogu kõige efektiivsemal moel anda oma panuse sellesse, et tekiks tugev rahvusvaheline surve Venemaale.  Venemaa peab endale võetud kohustustesse tõsiselt suhtuma, sealhulgas austama Georgia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Me jõudsime otsusele, et parim viis selleks on Riigikogu avaldus. Seejärel me konsulteerisime, millised oleksid protseduurilised võimalused selline Riigikogu avaldus võimalikult kiiresti vastu võtta. Koos Riigikogu juhatuse liikmetega jõudsime järeldusele, et parim lahendus on korraldada täiendav istung juba selle töönädala jooksul. Riigikogu väliskomisjon on teksti koostamiseks ja selle omavahel kooskõlastamiseks ja siia saali saatmiseks pidanud kaks erakorralist istungit, neist ühe eile hommikul ja teise täna hommikul.
Selle tulemusena on teie ees avalduse eelnõu tekst, milles me väljendame muret asjade arengu pärast, väljendame muret Venemaa tegevuse pärast, mis on suunatud Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Juhime tähelepanu, et Venemaa kui ÜRO peasekretäri juures tegutseva Georgia sõprade grupi liige ei tohiks endale niisugust käitumist lubada. Me rõhutame, et selles valguses tuleb kindlasti väga kriitiliselt vaadata Venemaa soovi sõlmida Euroopa Liiduga partnerlus- ja koostöölepe.
Me tervitame Georgia astutud samme, mis on suunatud rahumeelsele lahendusele, sealhulgas märtsikuus avalikustatud plaani rahu tagamiseks Abhaasias. Me juhime tähelepanu ka sellele, et mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja institutsioonid on samuti säärase olukorra eskaleerimisele suunatud tegevuse Venemaa poolt hukka mõistnud. Ühtlasi rõhutame taas oma pühendumust sellele, et Georgia saaks võimalikult kiiresti kutse liituda NATO liikmesuse tegevuskavaga.
Võrreldes tekstiga, mis on teie laudadel, on koostöös Riigikogu Kantselei keeletoimetajatega ettepanek teha mõned sisu mittemuutvad täpsustused: asendada fraas 3. paragrahvis "seada küsimuse alla" keeleliselt korrektse fraasiga "muuta küsitavaks" ja viimases lõigus asendada fraas "anda kutse liitumiseks" fraasiga "esitada kutse liituma". Nagu te aru saate, need ei ole vähimalgi määral sisu muutvad parandused, need on tõepoolest keelelised täpsustused, mida on võimalik teha keelelise toimetamise käigus.
Me arutasime ka mõningaid suuliselt ette pandud võimalusi teksti ümberstruktureerimiseks – seda mitte muudatusettepanekutena. Väliskomisjon jäi seisukohale, et teksti praegune struktuur on asjakohane ja selgeltmõistetav.
Tänahommikusel erakorralisel istungil tegi väliskomisjon ettepaneku avalduse eelnõu täna Riigikogu täiendaval istungil Riigikogu avaldusena vastu võtta. Selle poolt olid kõik kohal olnud kuus komisjoni liiget. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea ettekandja! Mul oleks hea meel, kui te avaksite veidi Osseetia ja Abhaasia olukorda, mis on teistlaadi kui Balkanil. Ehk selgitaksite veidi, millest lähtuvalt meie toetus on hädavajalik ja mille poolest näiteks Abhaasia ei ole samasugune nagu Kosovo.

Kindlasti on siseasjadesse mittesekkumine, territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus rahvusvahelise õiguse väga olulised komponendid. Küsimus Balkanist oli tõenäoliselt viide eelkõige Kosovole, mille iseseisvust valdav osa Euroopa riike, kaasa arvatud Eesti, on tänaseks päevaks tunnustanud. Kui Ahtisaari rahuplaan ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni kujul polnud õnnestunud, arutasid Euroopa Liit ja mitmed teised maailma riigid, Ameerika Ühendriigid sealhulgas, kuidas Kosovo suhtes käituda. Juba siis jõuti täiesti konsensuslikule arusaamale, et Kosovo ei tohi nende riikide jaoks, kes tema iseseisvust tunnustavad, muutuda pretsedendiks suhtumises separatistlikesse režiimidesse, kes otsivad samadel alustel tunnustamist. Seda õige mitmel põhjusel. Esiteks, Kosovo staatus viimase 9 aasta jooksul on olnud täiesti unikaalne, ta on olnud sisuliselt rahvusvaheline protektoraat, ta ei ole de facto kuulunud ühegi riigi võimu alla. Teiseks, kindlasti muudab Kosovo sui generis'eks asjaolu, et 1999. aastal, kui rahvusvaheline kogukond oli sunnitud väga jõuliselt sekkuma selle kriisi lahendamisse, oli seal toimunud massiline etniline puhastus ja pärast seda ei olnud võimalik ette kujutada, et Kosovo võiks nähtavas tulevikus olla ükskõik millise ulatusega autonoomia tingimustes Serbia riigi osa. Nagu öeldud, rahvusvaheline üldsus väga suures enamuses leiab, et Kosovo ei ole käsitatav pretsedendina ühegi separatistliku regiooni suhtes, mis suveräänse riigi koosseisus on. Seetõttu see pretsedent ei saa kuidagi laieneda Abhaasiale, Lõuna-Osseetiale ega mis tahes teisele sarnasele de facto režiimile või de facto võimule mõnes muus regioonis.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Meile kellelegi pole saladus, et Venemaal on teatud ihalusi endise impeeriumi taastamiseks ja ta kasutab selleks ka kõikvõimalikke õlekõrsi ära. N-ö pseudoõlekõrrena üritab ta antud juhul siis Kosovo näidet lansseerida. Välisministri statement'ist selgus, et see on rahvusvahelisel tasemel hukka mõistetud. Aga ma küsin sinu käest: mis tähtsus sellel on, et meie parlament samasugust seisukoha väljendab? Ja mis riigid veel säärast deklaratsiooni üllitamas on?

Mis riikide parlamendid praegu selliste deklaratsioonidega tegelevad, selle kohta mul täpne ülevaade puudub. Kui rääkida rahvusvahelise üldsuse avaldustest, siis kindlasti väga oluline on 18. aprillil tehtud Euroopa Liidu presidentuuri avaldus Euroopa Liidu nimel, samuti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmete avaldus, mida me oleme märkinud ka oma eelnõus. Sellesisulise avalduse on teinud Ameerika Ühendriikide välisministeerium ja tõenäoliselt on seisukohavõtte veelgi. OSCE presidentuuri nimel on seisukoha võtnud Soome Vabariik. Nii et rahvusvaheline üldsus on väga selgelt oma positsiooni väljendanud.
Aasta tagasi olid meil endil rasked ajad ja me mäletame hästi, et lugesime väga tähelepanelikult, kui paljud ja millised riigid, millised rahvusvahelised institutsioonid on meile toetust avaldanud. Selliste sündmuste puhul ei ole ükski toetusavaldus liiast. Seda enam, et Eesti on üks selliseid riike, kes olukorra tõsidust erakordse selgusega mõistab.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Kosovo on kahtlemata huvitav, aga praegu huvitab mind rohkem Eesti. Ja millises kontekstis? Eesti Vabariik sündis rahvuste enesemääramise õiguse alusel 1918. aastal. Sellest, et Venemaale on vaja mõistus pähe panna, olen siin saalis tõenäoliselt mina kõige rohkem rääkinud ja kõige karmimate sõnadega. Ma ei hakka neid halbu sõnu uuesti kordama. Venemaale tuleb mõistus pähe lüüa – see on õige. Aga nüüd on mul ometigi küsimus tekkinud. Rahvuste enesemääramise õigus – kuidas see puudutab abhaaslasi? Kas abhaaslastel on ka mingisugused õigused rahvusvahelise üldsuse eitavale hoiakule vaatamata? Sest kui abhaaslastel ei ole, siis võiks küsida, kuidas Eesti Vabariik üldse tekkis.

Kindlasti on rahvusvahelise õiguse seisukohalt rahvastel, rahvustel ning etnilistel ja muudel vähemustel rahvusriikide piires ja mitmerahvuseliste riikide piires arvukalt õigusi, kuni üksikisikuteni välja. Meie debatt väliskomisjonis ei süüvinud aga sedavõrd sügavale rahvusvahelise õiguse põhimõtetesse. Ent üks viis, kuidas Abhaasia rahvas saaks oma täiesti legitiimseid õigusi parimal viisil nautida, on alustada konstruktiivset dialoogi raames, mis on oma rahuplaanis välja pakkunud ka Gruusia valitsus, sealhulgas tuleb kõne alla võimalikult ulatuslik autonoomia.
Milline tegelikult Abhaasia tulevik välja näeb, peaks otsustatama läbirääkimistel, millest võtavad osa Gruusia ehk Georgia riigi ametlikud võimud ja Abhaasia de facto võimu esindajad. Aga kindlasti ei tohi sellest saada küsimus, kuidas Venemaa, kellel ei ole mingeid legitiimseid õigusi selle regiooni liigendamiseks, saaks teostada oma imperialistlikke ambitsioone. Meie avaldus ei ole kindlasti mitte üheski oma lõigus ega mitte üheski oma aspektis suunatud abhaaside legitiimsete õiguste, ootuste või lootuste vastu. See on suunatud Georgia territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse toetuseks.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud väliskomisjoni esimees! 40 Riigikogu liiget, sealhulgas mina, esitasime Riigikogu avalduse eelnõu, mida me siin praegu arutame. Tulen selle avalduse teksti juurde tagasi. Me kirjutasime sisse ka viite Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule. Vaatan praegu Postimees online'ist, et Leedu seadis Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlusleppe sõlmimiseks rea tingimusi. Kas näete sellesama avalduse kontekstis, et ka Eesti peaks sellele partnerlusleppele mingid tingimused seadma? Leedu tõstatas muu hulgas ka Georgia küsimuse.

Ma tuletan veel kord meelde, et olen siin komisjoni esindajana ja eeskätt valgustan komisjonis toimunud debatti. Jah, komisjoni arutelust tuli välja põhimõte, et Euroopa Liit peaks kindlasti olema võrdlemisi kriitiline. Mis puutub läbirääkimistesse partnerlus- ja koostööleppe üle, siis me peaksime vaatama Venemaa tegevust laiemas plaanis ja küsima endalt, kas Venemaa on ikka tõsiselt pühendunud kõigi endale võetud kohustuste täitmisele ja kas ta vastab standarditele, mida me kõik ootame riigilt, kellega me sellise leppe sõlmime. Kui Venemaa tegevus ei vasta nendele ootustele ja nendele kriteeriumidele, siis kindlasti tuleb kriitiliselt kaaluda, kas sellise leppe sõlmimine Venemaaga on otstarbekas ja mõistlik ja isegi võimalik. Aga konkreetsetest võimalikest tingimustest komisjoni istungil ei räägitud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud ettekandja! Eesti on olnud Georgiale päris hea rahvusvaheline advokaat ja nõustaja demokraatiateel nii pürgimisel NATO-sse kui ka muidu. Teatavasti Bukarestis Georgiale tegevusplaani ei antud ja ma julgen oletada, et üks väga oluline põhjus oli Venemaa äge reageering. Kui võimalik see ikkagi on, et Georgia selle tegevusplaani kunagi saab? Bukaresti sõnastus on Georgia suhtes suhteliselt ebamäärane. Mil määral on Venemaal võimalik ka tulevikus kogu seda tegevust blokkida?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Mul ei ole Bukaresti tippkohtumise lõppdeklaratsiooni kaasas, aga selle sõnastuse tugevuse või nõrkuse üle on ka pärast selle vastuvõtmist, pärast Bukaresti tippkohtumise lõppu palju debateeritud. Paljude riikide jaoks oli kindlasti pettumus, et kutset MAP-i ehk liikmesuse tegevuskavaga ühinemiseks ei tulnud. Samal ajal on deklaratsioonis selge sõnaga öeldud, et nii Georgia kui Ukraina tulevik on NATO täisliikmesus. Kui varem arutati, kas MAP ehk siis liikmesuse tegevuskava on ilmtingimata protsess, mis peaks viima täisliikmesuseni, siis Bukaresti lõppdeklaratsioonis on öeldud, et Georgia ja Ukraina puhul tuleb liikmesuse tegevuskava vaadata just nimelt sellise protsessina, mis on suunatud täisliikmesuse saavutamisele. Selles mõttes on sõnastus isegi üllatavalt tugev. Ma arvan, et skeptikud kartsid palju-palju nõrgemat sõnastust. Usun, et NATO riigid on väga tõsiselt pühendunud sellele, mida nad oma tippkohtumise lõppdeklaratsioonis on öelnud, ehk siis sellele, et Georgia ja Ukraina tulevik saab olema NATO-s.
Kui me vaatame Venemaa reageeringut Bukaresti lõppdeklaratsioonile, siis see on olnud võrdlemisi kahetine. Esimese hooga tõlgendasid mitmed Vene vaatlejad MAP-i kutse saatmata jätmist kui suurt välispoliitilist võitu. Pärast dokumendi hoolikat lugemist oli reageering palju vaoshoitum. Leiti, et õigus on mõnel Georgia oma vaatlejal, kes väitsid, et läksime Bukaresti MAP-i järele, aga saime tegelikult peaaegu et liikmesuse. Nii et see on kindlasti mitmeti vaadeldav. Aga ma usun, et nagu ka üks eelkõneleja ütles: üks võimalikke tõlgendusviise on kahtlemata see, et kuna MAP-i kutset ei tulnud ja järgmine ülevaatamine toimub detsembris, siis mõningad poliitika kujundajad Moskvas võtsid seda kui üleskutset muuta olukord selles regioonis enne detsembrikuud ebastabiilsemaks, kui see on praegu. Võib-olla püütakse saavutada olukord, kus ka detsembris seda kutset ei tule.
Meie ülesanne ja ma arvan, et ka laiema rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas NATO liikmesriikide ülesanne on anda selge sõnum, mis on ka tegelikult kirjas Bukaresti lõppdeklaratsioonis: nii laienemist kui kõiki sellele eelnevaid samme puudutavad küsimused on üksnes NATO enda otsustatavad küsimused ega kuulu kolmandate osapoolte debateerimisele-mõjutamisele.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Ei härra minister ega sina, hea kolleeg, ei suutnud vastata kolleeg Raivo Järvi küsimusele teiste parlamentide reageerimise kohta. Minu kahtlus ja küsimus on see, et kas me ei näe selle avalduse baasil välja kerglase teismelisena, kui me tormame esimesena selles küsimuses kohe parlamendi tasemel oma arvamust avaldama.

Ma arvan, et ei ole olemas mitte ühtegi dokumenti maailmas, mida keegi ei oleks koostanud, heaks kiitnud või vastu võtnud esimesena – enne, kui keegi teine. Isegi kui me oleme esimene parlament, kes sellise avalduse teeb, siis ma arvan, et me saadame sellega sõnumi, et ka teised parlamendid võiksid vähemalt tõsiselt kaaluda niisuguste seisukohtade kujundamist. Maailma parlamendid võtavad üldiselt olulistes küsimustes, sealhulgas olulistes välispoliitilistes küsimustes, selgeid seisukohti ja deklaratsioone vastu võrdlemisi sageli. Kindlasti on küsimus olukorrast Georgias Eesti jaoks sedavõrd suure välispoliitilise tähtsusega küsimus, et ta ületab mitmete teiste välispoliitiliste, võib-olla iga päev debateeritavate küsimuste tähtsust oma eksistentsiaalselt mõõtmelt. Nii et ma arvan, et selles ei ole midagi halba.
Mis puutub küsimusse, kas me mõjume mingisuguse klähviva teismelisena, siis näiteks Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja on edastanud Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi – Riigidepartemangu – ametliku avalduse seoses sündmustega Georgias. Ma arvan, et Ameerika Ühendriigid ei mõju seetõttu sellise noore, väljakujunemata riigina. Ma arvan, et tõsiselt, korralikult sõnastatud, selget sõnumit kandev avaldus ei kahjusta mitte kuidagi meie mainet, pigem vastupidi.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on lühike küsimus, ma arvan, et saab hakkama lühikese vastusega. Eesti meedia on Riigikogu tihti süüdistanud tegevusetuses, isegi laiskuses võtta seisukohti olulistes küsimustes olulistel hetkedel. Ometi, kui me oleme siin saalis Riigikogu erakorralisel istungil, ei ole siin ühtegi meedia esindajat. Kas väliskomisjon on omalt poolt teinud kõik, et Eesti meediat informeerida, et siin saalis üldse toimub erakorraline istung ja selliste küsimuste arutelu?

Aitäh, hea küsija! Kodukorra mõttes toimub meil siin saalis täna täiendav istung, erakorralised istungid saavad meil toimuda, kui ma kodukorda õigesti mäletan, ainult korraliste istungjärkude välisel ajal. Seega on tegemist Riigikogu täiendava istungiga. Mulle osutatakse näpuga, et vähemalt avalik-õigusliku tele-raadio tööpaigas rõdul viibib ka meedia esindajaid, võib-olla on neid siin veel. Ja eile, kui väliskomisjon selle avalduse teksti koostas ja oma erakorralist istungit pidas, oli meedia huvi täiesti märgatav ning ka mul endal õnnestus anda kommentaare nii kaamera ees kui telefonitsi. Kahtlemata tahaksime me kõik, et meie töö oleks pidevalt positiivses meedia valguses, paraku on elul oma reeglid. Jah, kahtlemata võiks meedia huvi suurem olla, aga ma arvan, et tegelikult Eesti meedia huvi Georgias toimuvate arengute vastu on suur, ja ma julgen öelda, et isegi täiesti piisav ja vägagi konstruktiivne. Ma loodan, et ka teistes Riigikogu töövaldkondades saab see olema sama kompetentne, püsiv ja konstruktiivne.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Avan nüüd läbirääkimised. Palun kõigepealt kolleeg Kristiina Ojuland Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Proua juhataja! Head kolleegid! Võib-olla on see ka mõneti sümboolne, et täna, kenal jüripäeval arutame siin Riigikogu saalis toetust meile sõbralikule riigile, mida aeg-ajalt nimetatakse küll Jürimaaks, küll Georgiaks, küll Gruusiaks. Aga nagu öeldakse, heal lapsel mitu nime.
Mul on heameel öelda, et kogu Reformierakond toetab Riigikogu avaldust Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Me teeme seda sellepärast, et Reformierakond on ülimalt mures Venemaa käitumise pärast Kaukaasias. Rahvusvaheline üldsus on praegu silmitsi ülbitseva ning agressiivse Venemaaga, kes sõna otseses mõttes viib läbi katseid, et näha, kui kaugele võib ta oma imperialistlike plaanidega minna. Oleme nõus Gruusia välisministri David Bakradzega, kes eile tehtud avalduses kannustas rahvusvahelist kogukonda toetama Gruusiat tülis Venemaaga. Bakradze sõnul on vastuvõetamatu, et Venemaa annekteerib naaberriiki. Praegu on rahvusvahelisel kogukonnal aeg ja kohustus reageerida ning olla tõeliselt otsustav. Täna peab ÜRO Julgeolekunõukogu Gruusia soovil eriistungi selleks, et arutada teravnenud tüli Tbilisi ja Moskva vahel separatistliku Abhaasia pärast. Me kutsume ÜRO-d üles leidma Abhaasia konfliktile lahendust, mis haaraks Gruusia territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piiride raames. Samuti on oluline, et etnilise puhastuse raames kõnealusest regioonist põgenenud inimesed saaksid koju tagasi pöörduda. Samas tekitab Venemaa käitumine tõsiseid kahtlusi tema neutraalsuses asjadele lahenduse leidmisel ÜRO-s ja selle Julgeolekunõukogus. Senised Venemaale tehtud järeleandmised rahvusvahelisel areenil on teinud asja Abhaasias ainult hullemaks. ÜRO toetusel toimuva rahuvalve raames Abhaasias on Venemaalt tulnud formeeringute kaasabil kinnistatud etniline puhastus. Abhaasia separatistlik valitsus on keelanud grusiinidele sissesõidu piirkonda ning samuti ei pääse sinna vabalt ka teised, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.
Seetõttu kutsub Reformierakond Gruusia võime üles, et nad viiksid välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid Abhaasiasse, selleks et sealset olukorda maailmale paremini teadvustada. Seni on see võimalus olnud ülimalt piiratud Abhaasia võimude vastuseisu ja väidetava ebaturvalisuse tõttu.
Head kolleegid! ÜRO toetusel 15 aastat toimunud ja SRÜ korraldatud nn rahuvalve tulemusena oli 2006. aastaks Abhaasiasse alles jäänud elanikkonnale ca 80% ulatuses antud Venemaa kodakondsus, mis kohustab neid ka teenima Vene relvajõududes. Sellist olukorda võib hinnata järjekindlaks liikumiseks Abhaasia annekteerimise suunas Venemaa poolt. Venemaa osalus ja tema tegevus rahuvalves on Abhaasia konflikti pigem kinnistanud. Praegust olukorda Abhaasias on raske nimetada rahuvalvamiseks, tegemist on pigem Venemaa poolt oma sõjalise kohaloleku avaliku demonstreerimisega. Rahuvalvajate ülesanne on kohelda konfliktis osalevaid osapooli võrdselt ja erapooletult. Reformierakonna arvates ei peaks Venemaa relvajõud rahuvalves jätkama, kuna ta on konfliktis selgelt huvitatud pool ja tema neutraalsus on ammu kahtluse all.
Reformierakond on ka seisukohal, et poole aasta pärast, kui ÜRO hakkab taas arutama oma vaatlusmissiooni pikendamist Abhaasias, tuleb Venemaa osalus rahuvalves seada väga tõsise kahtluse alla. Lahendusi uute võimalike rahuvalvajate leidmiseks on korduvalt välja pakutud, seda on teinud GUAM-i liikmed, seda on arutatud erinevate demokraatlike riikide vahel ning kindlasti peab Euroopa Liit olema siinkohal oma võimaluste raames valmis abi pakkuma.
Lisaks eelöeldule toetab Reformierakond ka Gruusiale 2008. aasta detsembris NATO liikmesuse tegevuskava andmist, mingit vahepeatust siin olla ei tohi. Me oleme viimastel päevadel näinud, kuidas Venemaa on ära kasutanud erimeelsusi NATO sees. MAP-i ehk siis liikmesuse tegevuskava andmine oleks selge positiivne signaal eelkõige Gruusiale edasiste reformide läbiviimiseks kui ka transatlantilisele kogukonnale endale selgete geograafiliste piiride seadmisel. Me ei tohi järele anda mõnedele Euroopa suurriikide kõhklustele NATO jätkuva laienemise vajaduse suhtes. Paljast suusõnalisest toetusest ei pruugi abi olla. Reformierakond ootab konkreetseid otsuseid NATO laienemise kohta ja seda ei tohi edasi lükata.
Ja lõpetuseks. Head kolleegid, nagu me teame, seisavad Gruusias peatselt ees parlamendivalimised. Me soovime Gruusia rahvale õigeid valikuid ja kolleegidele nii opositsioonis kui ka valitsusparteides demokraatiakursil püsimist ja selle tugevdamist! Head kolleegid! Veel kord – Reformierakonna fraktsioon toetab Riigikogu avalduse vastuvõtmist. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Kristiina Ojuland! Palun nüüd kolleeg Aleksei Lotman Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Paljud eelkõnelejad rääkisid ära paljugi sellest, mis on rohelistel täna öelda. Haakuksin siinkohal kolleeg Igor Gräzini küsimuses esitatud mitteküsivate väidetega. Esiteks sellega, et kindlasti on vaja vastu seista Gruusia põhjanaabri, kes on juhuslikult ka meie idanaaber, imperialistlikele ambitsioonidele. See on absoluutselt hädavajalik ja just selletõttu toetavad ka Eestimaa Rohelised seda avaldust. Haakuksin ka teatud murega Abhaasia ja Osseetia rahvaste enesemääramisõiguse teemaga ja seetõttu on mul väga hea meel, et see resolutsioon ei sisalda midagi niisugust, mis väga otseselt seda eitaks.
On täiesti selge, et Venemaa on praegusel juhul väga osavasti suutnud ära kasutada kahe väikerahva vabadusepüüet ja sokutanud ennast sinna n-ö rahuvalvajaks ning asunud vaikselt neid kahte piirkonda annekteerima, mis on loomulikult täiesti vastuvõetamatu. Venemaa sõjaväeüksused, mis alguses ilmusid sinna tõepoolest mõlemale poolele vastuvõetavate rahuvalvajatena, on praeguseks selgelt muutunud ainult ühele poolele vastuvõetavaks ja seega on nende aeg rahuvalveüksustena seal selgelt ümber. Venemaa väed peavad Gruusia suveräänselt territooriumilt lahkuma. On absoluutselt selge, et kuni ei ole saavutatud sellist olukorda, mis oleks vastuvõetav nii Gruusia seaduslikule valitsusele kui ka Abhaasia ja Osseetia rahvastele, peavad rahu tagama sellised üksused, mille kohalolek on vastuvõetav mõlemale poolele. Kas need peaksid olema ÜRO sinikiivrid või midagi muud, otsustagu juba rahvusvaheline kogukond edaspidi. Kuid on täiesti kindel, et Vene väed peavad Gruusia territooriumilt lahkuma ja see peaks olema see signaal, mida me anname nii selle avaldusega kui ka üldse. See peaks olema meie välispoliitika prioriteetne signaal. Venemaa üksustel ei ole mingit õiguslikku alust, varsti enam ka mingit formaalset alust viibida Gruusia territooriumil. Nad ei täida seal rahuvalve ülesandeid, nad on seal ette valmistamas teise riigi territooriumi osa annekteerimist ja seetõttu peavad nad sealt lahkuma. Aitäh, kolleegid!

Aitäh, kolleeg Aleksei Lotman! Palun, kolleeg Marko Mihkelson, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud kolleegid! Mul on Isamaa ja Res Publica Liidu nimel tõesti hea meel tõdeda, et sedavõrd olulisel hetkel, mis on kahtlemata nendel päevadel kujunenud meile sõbralikus Georgias ja tema suhetes Venemaaga, on meie parlament käitunud äärmiselt operatiivselt. Tegelikult me loome siin mõnes mõttes pretsedenti – ühtegi varasemat toetusavaldust, nii palju kui minul mälu selle parlamendi koha pealt on, pole me suutnud nii kiirelt ja konsensuslikult menetleda. Ma väga loodan, et see konsensus avaldub ka tänasel hääletusel, nii nagu ka 40 parlamendiliikme hulgas, kes on toonud selle avalduse meie ette, on ju kõigi fraktsioonide esindajaid. See on täiesti loomulik, sest tegemist on ka meie välispoliitikale ühe võib-olla kõige olulisema teemaga, mis on olnud väga selgelt konsensuslikult tajutud läbi viimaste aastate.
Küsimus Gruusia, Georgia toetamisest ei ole mitte ainult pelgalt see, et meie huvides on, et Georgia suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus oleksid puutumatud. Tegelikult on see kaudselt seotud ka meie julgeolekuga, ka meie tulevikuga. Me teame väga hästi, et Venemaa käitumine paljudes sellesarnastes situatsioonides ajaloos on olnud seda kontrollimatum, mida väiksem on olnud vastuside, tagasiside ja nõue peatada need sammud, mida Venemaa on ka näiteks praegusel juhul astunud, seadmaks kahtluse alla Gruusia territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse. Seepärast on tegelikult ülioluline Eestil kahasse teiste partneritega Euroopa Liidus ja mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka Bukaresti tippkohtumise kontekstis, äärmiselt oluline ka NATO kontekstis, ühiselt selle teema suhtes väga selgelt positsioon võtta.
Meil on hea meel tõdeda, et just äsja kohtumisel Soome välisministri Alexander Stubbiga kerkis see küsimus üles ja me mõlemad väljendasime seisukohta, et Euroopa Liit on käitunud väga operatiivselt selles küsimuses ja on väljendanud oma seisukohta. Soome välisminister on ka OSCE eesistujana seda teinud, samuti NATO peasekretär ja paljud teised rahvusvahelised organisatsioonid. Seetõttu omab kindlasti ka Eesti parlamendi, Riigikogu seisukohavõtt ja toetusavaldus väga selgelt ühisosa läänemaailma ühispositsioonis.
Ma kutsun kõiki üles seda avaldust toetama ja meie suhetes, parlamentaarsetes kontaktides kõikidel tasanditel seda küsimust teadvustama, sest üks selle avalduse eesmärke lisaks väga konkreetsele toetusavaldusele ja üleskutsele on selle teema ja probleemi teadvustamine meie partnerite hulgas. See, kui me ei reageeri sellistele tegevustele, mida me oleme näinud Venemaa poolt, võib olla vaid üheks ahelaks, mis seab tulevikus meie ette hoopis tõsisemad probleemid. Veel kord: Isamaa ja Res Publica Liit toetab seda avaldust kõigiti ja hääletab selle poolt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Mihkelson! Palun, kolleeg Sven Mikser Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Ma väga lühidalt astun siis komisjoni esimehe kingadest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme omadesse.
Ma ütlen, et mõistagi ka meie toetame selle avalduse eelnõu vastuvõtmist täna siin Riigikogus ja kahtlemata ei pea Eesti n-ö järgima seda, mida on teinud keegi teine või ootama, kuni piisav kvoorum on kogunenud ühe seisukoha taha, ja siis sellega liituma või mitte liituma. Küsimus on meie jaoks välispoliitiliselt erakordselt olulises probleemis, mille õigel ajal lahendamata jätmine või mille suhtes tugeva rahvusvahelise seisukoha võtmata jätmine võib tegelikult ohustada ka meie enda julgeolekut mitte isegi kõige kaugemas tulevikus. Ja seetõttu kindlasti me mitte üksnes ei pea piirduma sellega, et võtame vastu deklaratsioone, vaid me peame jätkama seda joont, et me seda küsimust ja tema olulisust tõstatame erinevates foorumites, kus meie sõna loeb, kus meie sõnal on kaalu ja kus meil on tegelikult võimalus liikmena neid küsimusi tõstatada ja anda kõigi vahenditega mõista, kui olulised nad meie jaoks on. Ja seda, pean rõõmuga märkima, on Eesti teinud ja kindlasti jätkab edaspidi, mitte ainult parlamentaarsel tasemel, vaid ka oma valitsuse tegevuses. Me kindlasti kasutame neid foorumeid, et viia kõigi Euroopa riikideni, kõigi transatlantilise julgeoleku kogukonna riikideni see sõnum, et Venemaa selline käitumine ei saa olla aktsepteeritav, see vajab väga selget seisukohavõttu ja väga tugevat jõulist reaktsiooni, sest me usume, et tegelikult kaugemas perspektiivis on kõigile Euroopa ja kogu maailma riikidele kasulik see, kui riigid austavad üksteist, austavad üksteise territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning austavad ka endale rahvusvahelise üldsuse ees võetud kohustusi. Nii et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja tema parlamendifraktsioon toetavad selle avalduse vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmed toetavad seda avalduse eelnõu. Ma arvan, et Eesti on niisugune riik, kes väga hästi teab oma naaberriigi imperialistlikke ambitsioone. Ja kes siis veel, kui mitte meie, peaksime seda teadmist ka praktiliselt ära kasutama ja püüdma realiseerida, et aidata oma saatusekaaslasi, kellega me oleme olnud ühes riigis 50 aastat. Me teame väga hästi, mida tähendavad imperialistlikud ambitsioonid, olgu siis meie Ida-Virumaal, Transnistrias, Abhaasias või ka Osseetias.
Kui vaadata siin võrdlust kas või Kosovoga, siis olgem ausad – muidugi võib siit leida igasuguseid seoseid, aga siin on ka väga oluline erinevus. Just nimelt seesama erinevus, et ei ole ju väga üheselt tegemist Gruusia ja abhaaside omavahelise probleemiga, vaid on olemas n-ö impeeriumi emarahvas, kes püüab oma ambitsioonidega, või riik, kes püüab oma ambitsioonidega kogu seda protsessi mõjutada. Ehk see on hoopis teine tegur kogu selles protsessis.
Kui Kosovo puhul oli kosovaride ja serblaste omavaheline asi ära otsustada, ja kui nad seda ei suutnud, tuli mingis mõttes appi ka ju rahvusvaheline üldsus, siis miks mitte kasutada sedasama võimalust Abhaasia ja Gruusia puhul. On loomulik, et nende asjade juures ei ole impeeriumi endine emamaa see, kes otsustab, vaid abhaaside ja grusiinide omavahelised suhted ja enesemääramise probleemid peavad lahendama ennekõike grusiinid ja abhaasid ise, nende rahvaesindused või kaasates selleks rahvusvahelist üldsust, mis ei pea olema sellisel kujul, nagu ta on praegu, Vene rahuvalvajate kujul. Impeeriumi emamaa ei peaks olema see, kes neid asju otsustab. Nii et siin on väga selged erinevused ja laskem neil rahvastel ise otsustada oma saatust ja oma võimalusi. Kordan veel kord, et Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmed toetavad avaldust, mis on suunatud Georgia terviklikkusele ja Venemaa ähvardava käitumise vastu. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid! Palun tähelepanu! Panen lõpphääletusele 40 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu 252. Palun hääletada! Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on avaldusena vastu võetud. (Aplaus.)
Lugupeetud kolleegid! Meie täiendav istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.53.