Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kümnenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel anda Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse kaks seaduseelnõu. Lubage mul lühidalt neid tutvustada.
Esimene eelnõu on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu. Me oleme siin saalis päris mitu korda arutlenud teemal, et meie hulgas on üks osa eestlasi, kes on kannatanud sõjakoleduste all, aga kes ei suuda arhiivide hävimise tõttu sageli oma staatust tõestada. Täitevvõim on meile väitnud, et need küsimused on lahendatavad töö korras, aga paraku ei ole olukord muutunud. Need inimesed on reaalselt meie hulgas, vabariik peab oma 90. aastapäeva. Me oleme muutnud n‑ö oma ajaloo tõlgendamise paradigmat ja tunnistanud, et meil on olnud siiski kaks okupatsiooni, mitte ainult üks. Sellest tulenevalt on äärmiselt oluline, et ka neid isikuid, kes elasid Narva jõe tagustel aladel, koheldaks võrdselt. See on esimese eelnõu teema. Ma loodan, et me lähiajal seda siin saalis arutame.
Nüüd teise seaduseelnõu juurde. Opositsioonierakonnana ei suuda me võistelda lugupeetud valitsuskoalitsiooni erakondadega n‑ö Riigikogu reformi manifestide esitamises. Liialt sageli heidetakse meile ette, et liiga palju arutelusid Riigikogu tööd puudutavates küsimustes toimub kuluaarides. Nii oleme tulnud välja oma ettepanekuga, et see arutelu toimuks siin saalis ja selles saaksid osaleda kõik Riigikogu fraktsioonid. See võib tähendada ka tõe tundi, aga ma loodan, et see tähendab väga konstruktiivseid arutelusid ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmist viisil, mis muudaks meie töö paindlikumaks, efektiivsemaks ja rohkem kooskõlas olevaks sellega, mida meilt oodatakse. Mõned märksõnad seoses sellega, mida me soovime muuta. Loomulikult on see loetelu avatud. Esiteks, me soovime ühendada neli komisjoni kaheks komisjoniks, nii et tekiksid maaelu‑ ja keskkonnakomisjon ning sise‑ ja välisjulgeoleku komisjon. Teiseks soovime anda õiguse uurimiskomisjonide moodustamiseks vähemushäältega. See on sisuliselt mehhanism, mis võimaldab Riigikogul toimida ka valitsuse ja valitsuskoalitsiooni tahte vastaselt, tegelikult valitsuse järele valvava institutsioonina. Edasi teeme ettepaneku põhjalikult reformida infotunni institutsiooni. Me oleme ka mõnes eelnevas koosseisus sellel teemal pikalt mõtteid vahetanud, kuid nüüd tundub, et aeg on küps. Viimane küsimus on riiklike arengukavade arutelu. Eelnõuga soovitakse anda Riigikogule õigus oma otsuse alusel neid siit majast algatada. Riigikogu otsus on Vabariigi Valitsusele kohustuslik, peab olema ette nähtud tähtaeg ja eesmärk, milleks need arengukavad tehakse. Kui nad esitatakse, siis peab Riigikogul olema õigus muudatusettepanekutega selles protsessis kaasa lüüa, enne kui ta need kinnitab. See ei ole kuigi terve praktika, et me oleme muutunud ainult kummitempliks. Me väga loodame, et sellesse paranduste paketti lisandub n‑ö täiendav Riigikogu küsitlemise formaat, arutelude formaat, millest on palju räägitud ja mis on äärmiselt oluline. Kuid jäägu midagi ka teie jaoks. Aitäh!

Marek Strandberg, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Enne kui Riigikogu koosseisu vähendatakse kolme inimeseni, mis oleks valitsemise seisukohalt väga efektiivne, esitab roheliste fraktsioon Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lühidalt käsitleb kahte temaatikat. Üks on komisjoni istungite avalikustamise mehhanism ja teine on mehhanism, millega rahvasaadikutele antakse nädala jooksul võimalus esineda Riigikogu saalis olulistel teemadel ning sätestada ka see, et teistel rahvasaadikutel on võimalik esinejale küsimusi esitada. Suur tänu!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu: esiteks, surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo; teiseks, ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister Laine Jänes; kolmandaks, hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar; neljandaks, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang; viiendaks, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaheksa eelnõu. Nende edasise menetlemise otsustab Riigikogu juhatus vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele.
Austatud Riigikogu! Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28.

Läheme tänase päevakorra punktide juurde. Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud huvikooli seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Helmer Jõgi! Kas soovite sõnavõttu kohalt? Peaksite vajutama klahvile "Kõne".

Austatud Riigikogu! Hea juhataja! Tulin siia oma fraktsiooni nimel ja ühtlasi sellepärast, et oleks vaja ära õiendada üks vana võlg, mis tekkis siin saalis umbes poolteist aastat tagasi. Need, kes olid sel ajal siin, mäletavad seda väitlust, kus öeldi, et Helmer Jõgi teab, aga ei ütle. Nüüd ma siis ütleksin.
Täna suure tõenäosusega lõpeb aastaid kestnud vaidlus haridusasutuste juhtide töölevõtmise ja vabastamise seni kehtiva korra muutmise üle. See vaidlus on veel kord tõenduseks, et haridusvaldkonnas ei ole lihtsalt leitavaid lahendusi. Õpetuse parendamise nimel koolides töötavate inimeste pingutuste tunnustamise üks võimalusi on nende staatuse tugevdamine. Tänaste seadusmuudatustega me seda teemegi. Jääb loota, et enamik tuleviku juhiameteid satub heade professionaalide kätesse, kes on saanud korraliku juhtimisalase koolituse.
Aastaid on selle muutuse põhjenduseks toodud, et perioodiliselt korduvad konkursid on asetanud haridusasutuste juhid poliitilistesse tõmbetuultesse. Eriti viimaste aastate praktika on näidanud, et tegemist ei ole vaid mõtteliste konstruktsioonidega. Kuigi juba aastaid oli olemas poliitiline tahe olemasolevat olukorda muuta, takerdusime me soovi taha haridusasutuse juhtide kompetentsust mõõta ja perioodiliselt kontrollida. Meie fraktsioon oli seda meelt, et atesteerimise kaudu oleksime ühe poliitilise instrumendi asendanud teisega. Täielikult poliitikavaba haridusasutuse juhtide atesteerimiskomisjoni ei ole olemas, see on vaid soovunelm. Kompetentse ja avatud suhtlejana saab koolijuht aastatega kujundada oma koolile hea maine ja võita kogukonna usalduse. See on parim kaitse ja võimalus ebaausate poliitiliste manipulatsioonide minimeerimiseks.
Selle seadusmuudatusega võtavad riik ja kohalik omavalitsus endale ka varjatud kohustuse haridusasutuse juhtide toetamiseks nende enesearendamise ja enesehindamise kaudu. Suurendades usaldust koolides töötavate inimeste ja nende juhtide vastu, tagame stabiilse ja rahuliku õhkkonna koolis, mis võimaldab õppeasutusel areneda paremate iseotsustamise võimaluste suunas.
Meie erakond toetab mainitud suundumust, mis on ühtlasi vajalik mõistliku detsentraliseerimise jaoks hariduskorralduses. Koolide autonoomia, detsentraliseerimine ja haridusvaldkonnas töötavate inimeste professionaalsuse usaldamine ühiskonna poolt on verstapostid teel, mis viivad meid mitte hea, vaid väga hea hariduse suunas. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Hea Riigikogu! Kuna me oleme koolijuhtide tähtajatutest lepingutest juba rääkinud, siis ei hakka ma täna üle kordama, kui oluline see on. Küll aga tahan märkusena öelda, et tõenäoliselt me Riigikogus seda teemat veel arutame, sest esmaspäevast neljapäevani on suhteliselt lühike aeg ja vahepeal on Riigikogu liikmed veidi targemaks saanud.
Nimelt, § 48, millele me mõne hetke pärast toome juurde täienduse lõigetega 8 ja 12, on veidi küsitav oma suhtes § 48 lõikega 6. Veidi enam kui aasta tagasi tõime siin Riigikogus põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadusesse sisse võimaluse (see oli kokkuleppel maavanemate institutsiooniga), et järelevalvet peab Haridus‑ ja Teadusministeerium ning temaatilist järelevalvet peavad maavalitsuse ametnikud ehk siis maavanemad ja sealsed haridustegelased. Samal ajal on tegelikkuses ikkagi nii, et lepitakse kokku, millist järelevalvet maavalitsus teeb, ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi järelevalve piirdub üldjuhul erakorraliste järelevalvetega või kaebustele reageerimisega. Samal ajal § 48 ja mitmed muud regulatsioonid, mis maavalitsuse tööd reguleerivad, ütlevad, et maavalitsusel ei ole õigust teha ettekirjutusi, kindlasti ka mitte määrata sunniraha. Nüüd me toome lõikega 8 sisse võimaluse teha ettekirjutus, samal ajal täpsustamata, kes seda tegelikult teeb. Kui maavalitsusel seda õigust ei ole ja maavanemal seda õigust ei ole, tähendab see seda, et see toimub ainult erakorralistel juhtudel Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt. Samal ajal on need asjad juriidiliselt veidike vastuolus. Tõenäoliselt me peame kultuurikomisjonis lähiajal vaatama, et see vastuolu ei viiks kohtulahenditeni. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Peeter Kreitzbergi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei olekski tulnud siia rääkima, kui Mailis Reps poleks rääkinud. See on tõesti väga hea eelnõu, aga ma tahan öelda seda, et ta oli ka kõigil kolmel eelmisel korral väga hea, kui eelkõnelejad aitasid ta välja hääletada. Selle eelnõu menetluse käik tõstab tegelikult üles mitmed probleemid seoses meie tööstiiliga. Ma usun, et me oleme väga paljusid eelnõusid välja hääletanud sellel põhjusel, et tal on valed autorid. Ma üha enam mõtlen, et tegelikult on meil tõesti vaja ühte komisjoni, kus me teeme konsensusega selliseid otsuseid, mis on ülitähtsad ja mis on tulevikku suunatud, et mitte asjatult aega raisata selliste menetlusprotseduuride peale, nagu see eelnõu on läbinud. Muide, sama tee käis läbi ka õpilaste koolitoidu eelnõu. Ma usun, et selle eelnõu käik peaks panema meid mõtlema ka Riigikogu töö korralduse üle ja siin mõningaid muudatusi tegema. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamise protseduuri.
Panen lõpphääletusele eelnõu 175. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud huvikooli seaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 175 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Lauri Vahtre!

Austatud kolleegid! Meie ees on eelnõu, mis väärib tähelepanu selle poolest, et tegemist on väikese, aga olulise asjaga. Ma selgitan, miks ma niimoodi arvan. Hiljutisel käigul Narva võis kultuurikomisjon veenduda, et meeleolu, mis valitses Narva koolide juhtkondades (ja kindlasti ka mõnevõrra laiemalt), oli võrdlemisi meeldiv. See oli meile meeldiv üllatus, millise entusiasmiga oli arendatud ja oldi arendamas eesti keele õppe laiendamist ja järkjärgulist üleminekut põhiliselt eestikeelsele õppele gümnaasiumides. Me võisime nentida, et oleme jõudnud olukorda, millest me 10–15 aastat tagasi tegelikult alles unistasime, ja nüüd, kui see käes on, ei pane me seda suurt tähelegi. See on umbes nii, nagu oli Vene armee lahkumisega, millest me unistasime 1988. aastal kui millestki väga kättesaamatust ja uskumatust, ja kui see 1994. aastal kätte jõudis, siis seda väga tähele ei pandudki.
Ma tulin siia pulti, et rahvaesindajatele ja meie suurepärasele pressile meenutada praeguse hetke olulisust. Ollakse jõutud olukorda, kus meie muulaskonnas on selgelt tekkinud soov õppida eesti keelt ja sellele oodatakse riigi tuge. Praegusel juhul on tegemist eesti keele õpetuse edendamisega lasteaedades. Eelnõu ise, mis reguleeris natukene teist valdkonda, nimelt õppekavasid koolieelsetes lasteasutustes, sai nüüd (ma ei tea, kas nööp sai pintsaku või pintsak lihtsalt veel ühe olulise nööbi) Keskerakonna initsiatiivil ja ülejäänud erakondade toetusel juurde regulatsiooni, mis näeb ette riigi toetuse eesti keele õpetamiseks lasteaedades, nimelt hakkab riik maksma eesti keelt õpetavate lasteaiaõpetajate palka omavalitsuse kaudu.
See on olukord, kus langevad kokku ilmselt kõikide erakondade huvid, kaasa arvatud nende omad, mida traditsiooniliselt on peetud teineteist välistavateks, vaenulikeks ehk vana hea sõnaga öeldult antagonistlikeks. Ma pole kunagi arvanud, et need vastuolud oleksid niivõrd ületamatud, nagu neid on harjutud kujutama, vähemalt teatud olulistes küsimustes, nagu seda on eesti keel Eesti integratsiooni alusena.
See tõsiasi, et me nähtavasti oleme siin juba kõik nõustunud sellega, et Eesti ühiskonna integratsiooni aluseks peab olema eesti keele oskus ja mitte esimesed ega teised ega kolmandad riigikeeled, on suurepärane uudis, mis süvendab usku, et viimati lähebki kõik lõpuks siiski hästi ja Eesti paremad päevad on veel ees. Ma tänan!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 165. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 165 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud ning tänane istung on lõppenud. Jõudu teile fraktsioonides ja komisjonides!

Istungi lõpp kell 10.25.