Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud valitsusliikmed! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 38 rahvasaadikut, puudub 63. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, kultuuriminister Laine Jänes ning majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Esimene küsimus on kolleeg Kalle Laanetilt justiitsminister Rein Langile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head ministrid! Austatud justiitsminister! Kõigi eelduste kohaselt annab Riigikogu õiguskomisjoni esimees täna Riigikogu menetlusse karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab pisivarguste kriminaliseerimist. Analüüs näitab, et KarS‑i § 218 ja § 199 järgi toimepandud süütegude arv kasvas jaanuaris-veebruaris 2007, võrreldes 2008. aastaga, orienteerivalt 56%. 21% väärteo toimepannud isikutest on korduvalt toime pannud pisivargusi, nendest umbes 50% on narkomaanid. Samuti on 2008. aastal, võrreldes 2007. aasta esimese kahe kuuga, isikuvastaste kuritegude arv kasvanud 40%. Mis te arvate, kas see muudatusettepanek, mille Ken-Marti Vaher kõigi eelduste kohaselt täna esitab, muudab olukorda Eesti riigis?

Suur tänu! Ma ei ole, muide, täpselt tuttav selle eelnõu sõnastusega, mida õiguskomisjoni esimees kavatseb täna Riigikogule üle anda. Järelikult ei saa ma ka täie kindlusega ütelda, milline saab olla Justiitsministeeriumi seisukoht selle eelnõu kohta. Küll aga ütlen seda, et viimasel ajal on olnud selle teema ümber äärmiselt palju informatsioonimüra. Teie mainitud statistilised andmed ei pruugi tegelikkusele vastata. Me peame statistikat vaadates alati hindama sedagi, et vahepeal on tehtud seadustes muudatusi ja näiteks kriminaalkorras karistatavad teod on karistatavad väärtegudena. See kindlasti mõjutab ka statistikapilti. Mis puutub probleemi, et meil on olemas üks väga väikesearvuline seltskond, keda me võiksime nimetada professionaalseteks kauplusevarasteks, siis Justiitsministeerium on selle probleemi olemasolust teadlik juba aasta. Täiesti loogiline, et nende tegevust tuleb tõkestada. Koostöös prokuratuuriga oleme mõelnud, kuidas täiendada karistusseadustikku selliselt, et süstemaatilisi vargaid, kes elatuvad pisivargustest, ühiskonnast pikemaks ajaks isoleerida. Ma väga loodan, et see seadusmuudatus, mida õiguskomisjon täna Riigikogule ette paneb, teenib just nimelt seda eesmärki, aga mitte ei teeni eesmärki hakata taas kriminaalkorras menetlema teise kohukese varastamist kauplusest.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea justiitsminister! Need andmed, mis ma enne just ette lugesin, on võetud seletuskirjast. Ma saan aru, et need on ametlikud andmed, mille on õiguskomisjonile esitanud nii Siseministeerium kui ka Justiitsministeerium. Kui need ei ole õiged, siis tuleb üle vaadata, miks nad õiged ei ole. Küsimus on järgmine. Me teame, et korduvatest pisivarastest on umbes 50% narkomaanid. Kas te arvate, et karistusõiguslikult on võimalik narkomaanide käitumist muuta?

Aitäh! See seltskond, kes paneb pidevalt toime poevargusi ja keda aasta jooksul näiteks kümme korda sellise teo pealt tabatakse, on väga väike. Nii nagu, muide, sellestsamast politsei poolt ka teile kättesaadavaks tehtud analüüsist selgub. Neid on maksimaalselt 50 isikut ja nendest lõviosa on narkomaanid, kes teevad neid tegusid selleks, et püsida elus, et saada kätte oma järgmine narkootikumidoos. Karistusõiguslikult sellele probleemile lähenemine on minu meelest väga lühinägelik. Ega siis nende isikute lühiajaline paigutamine kinnipidamiskohta ei lahenda olukorda. Nad tulevad sealt ju välja ja kui nad on narkosõltlased, siis nad jätkavad oma tegevust. Nii et kogu selle nähtuse vastu võitlemisel tuleb ikkagi võtta muid meetmeid, näiteks on Justiitsministeerium ammu planeerinud narkomaaniavastast sundravi, millest ma olen ka õiguskomisjonis rääkinud. Puhtalt karistusõiguse muutmisega seda probleemi lõpuni lahendada ei ole kindlasti võimalik.

Kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Eelmisel nädalal oli ajakirjanduses selline uudis, et ministeeriumide kooskõlastusringil on maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu, kus nähakse ette, et kahtluse korral võib maksuametnik arestida ettevõtte vara. Ma tahan rõhutada: ametnik ja kahtluse korral. Kas see on tõsi?

Tänan väga! Minu lauale see ei ole jõudnud, aga kui ta peaks sellises vormis jõudma, siis ta kooskõlastust ei saa.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Härra justiitsminister! Tundub, et paljud asjad ei jõua teie lauale. Statistika läks mööda ja kõige hullem, et õiguspoliitika on ka kuidagi mööda läinud. Teie juhitav ministeerium esitab meile lakkamatult eelnõusid, mis osutuvad põhiseaduse seisukohalt küsitavaks. Teie koalitsioonikaaslane Ken-Marti Vaher võitleb, ja vist põhjendatult, pisivarguste kriminaliseerimise eest. Eile kuulsime, et teie erakonna liige Väino Linde, põhiseaduskomisjoni esimees, teatas, et järjekordne teie esitatud eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Minu küsimus on järgmine. Kas koalitsioonil üldse on mingit õiguspoliitikat? Olete te seda kohanud või on siin sama lugu nagu statistikaga?

Statistika üle me võime muidugi siin arvamusi vahetada lõpmatuseni. Ma lihtsalt meenutan klassikute sõnu, et eks ka statistika ole poliitiline matemaatika. Mis puudutab teie viidatud eelnõu, mida on hakatud nimetama liikluspaketiks, siis lükkan kategooriliselt tagasi kõik süüdistused selle kohta, et tegemist on põhiseadusvastase regulatsiooniga. Ei ole. Selle eelnõuga tekib tõepoolest olukord, et on olemas üksikisiku suhtes riigi poolt põhiseaduslike õiguste riive, kuid otsustada tuleb poliitilisel tasemel, kas teiste isikute õigused kaaluvad üles selle riive intensiivsuse ehk kas valitud meede, mida justiits‑ ja siseminister on ette pannud, on proportsionaalne, võrreldes saavutada soovitava eesmärgiga. Siin ei ole mingit pistmist põhiseadusvastase olukorraga. Tuleb langetada poliitiline otsus ja otsustada, kas tegemist on proportsionaalse meetmega või mitte.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea justiitsminister! Kindlasti ei ole põhiseaduskomisjon automaatsete liikluskaamerate paigaldamise vastu. Probleem oli selles, mis selle fotoplõksutusega edasi juhtub. Ma küsin tegelikult seda: kas härra minister on seda meelt, et selle eelnõu edasise menetlemise käigus Riigikogus võib seda võimalikku süütuse presumptsiooni riivet siiski ka vähendada?

Tänan väga! Kõik Riigikogu otsused on Riigikogu otsused ja loomulikult võib ta viia seadustesse sisse muudatusettepanekuid, mida ta soovib. Aga ma kordan: eelnõus, mis on esitatud Riigikogule, ei ole mitte midagi põhiseadusvastast. On planeeritud põhiseaduslike õiguste riive ja otsustada tuleb, kas see on proportsionaalne selle eesmärgiga, mida soovitakse saavutada. See on poliitiline otsus ja valitsus loomulikult aktsepteerib poliitilist otsust, mis tuleb Riigikogust.

Kolleeg Kalle Laanet, täpsustav küsimus.

Aitäh, austatud juhataja! Hea justiitsminister! Tõesti, me teame vist kõik, et olukord liikluses on ehmatav. Liiklusjärelevalve liikluspolitseinike poolt ja kogu politsei poolt on olnud üsna efektiivne, kuid efektiivne selles mõttes, et nad on lisanud oma töötunde, samal ajal olukord teedel suuresti paranenud ei ole. Kas te olete siseministriga arutanud, kas on ka mingeid alternatiivseid variante, meetodeid või taktikat, mida oleks võimalik, ütleme, nendele kaameratele vastu panna?

Tänan! Ütlen ausalt: me ei ole mingeid alternatiive arutanud. Oleme lähtunud sellest, et me oleme välja pakkunud ühe lahenduse. Me väga loodame, et Riigikogu seda lahendust aktsepteerib. Ja usume siiralt, et see lahendus toob teataval määral leevendust nendele probleemidele, mida me iga päev teedel ja tänavatel näeme. Kui Riigikogu ei pea võimalikuks selliseid videovalvekaamerate jäädvustusi ja sealt tulenevaid järelmeid aktsepteerida, ju peame siis maha istuma ja mõtlema, kas on olemas veel mingisuguseid võimalusi. Hetkel ma neid võimalusi tõepoolest ei näe.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Ma juba tükk aega kuulan seda arutelu ja tahan justiitsministri käest küsida seda. Miks te n‑ö spinnite seda liiklusseaduse arutelu kui vastuseisu kaameratele, mis on liiklusohutuse tagamisel võib-olla olulised? Miks te püüate eirata, et küsimus ei ole mitte kaamerates, vaid selles, kuidas politsei töötab nende kaamerapiltide jäädvustamisel ja ligi 5000‑krooniste n‑ö trahvitšekkide väljakirjutamisel inimestele, kellel ei ole nende kiiruseületamistega mingit pistmist? Miks te eksitate avalikkust ja valetate?

Tänan väga huvitava rünnaku eest! Ma ei ole valetanud. Ma olen pakkunud ühe eelnõu, mis annab ühe võimaliku mehhanismi, kuidas sundida inimesi teedel ja tänavatel õiguskuulekalt käituma. See on Riigikogu otsus, kas ta seda mehhanismi aktsepteerib või mitte. Mina ei ole kuskil valetanud.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Olgu selle valetamisega kuidas on, aga teie õiguspoliitika on ilmselt niisugune paketipoliitika. Liikluspakett, pronksipakett – meil on siin igasuguseid pakette, aga ükski neist ei ole sobiv ega menetluseks kõlblik. Mina küsin kolmanda paketi kohta, see on jälituspakett. Milline on teie seisukoht? Kas teie tolereerite jälitustegevust väljaspool kriminaalmenetlust, nagu paljud seda soovivad, et võiks igal ajal kodanikke igaks juhuks jälitada, või soovite praeguses situatsioonis selle kitsendamist? See on ju selgelt selle paketi sees arutusel.

Tänan! Mina seda jälituspaketti ei tea. Mida te selle all mõtlete? Võib-olla ringleb kuskil Riigikogu hoones mingi pakett, millest justiitsminister midagi ei tea. Küll aga oleme esitanud ühe võimaliku lahenduse jälitustegevuse korrastamiseks ja seda korrakaitseseaduse raames. Vastates otse teie küsimusele: jah, ma pean väga oluliseks seda, et jälitustegevuse õiguslikud alused korrastataks. Praegu on seal väga palju kaksipidi tõlgendamise võimalusi. Me alles hiljuti võisime ka uudistest kuulda ja näha, et Kaitsejõudude Peastaabis on toimetatud ebaseaduslikku jälitustegevust. Siin tuleb kindlasti kord majja lüüa.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Auväärt minister! Riigikogu infotunnis 27. veebruaril väitis peaminister, et taastuvenergia teemaplaneeringut juba tehakse. Täpsustavale küsimusele, kus sellega tutvuda saaks, vastas peaminister, et teemaga tegeldakse Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Tulenevalt peaministrilt saadud vastusest esitasin 6. märtsil teile teabenõude, kuidas oleks võimalik tutvuda nimetatud planeeringu materjalidega, millele sain meili teel vastuse alles eile, pärast meie fraktsiooni nõuniku mitmeid helistamisi. Kuid mitte vastamise kiiruse teemal ei ole mu küsimus. Nimelt kirjutab teie lugupeetud nõunik, et seoses nimetatud teemaplaneeringuga on üheks oluliseks eeltööks merepõhja hõivamise õiguslike aluste väljatöötamine, mis olevat lahendatud uue sadamaseadusega. Ent selle reguleerimisala, vastavalt seaduse § 1 lõikele 2 ...

Küsimus, palun!

... välistab selle väljaspool sadamateenuseid. Seega, kas lugupeetud minister selgitaks, mil viisil kõnealune eelnõu lahendab merepõhja hõivamisega seotud juriidilised probleemid?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt tänan selle teema juurde taas kord tagasitulemise eest! Mis puudutab natuke hilinenud vastust teie meilile, siis ma loodan, et te olete nii auväärt ja võtate meie vabandused vastu. Ikka juhtub, et mõni asi jääb venima. Mis puudutab meres eri piirkondade n‑ö hõivamist või võimalust sinna ehitada, siis praegune õiguslik lahendus on pakutud sadamaseaduse rakendusosas. Jah, võib tõstatada küsimuse, kas sadamaseaduse rakendusosa on see õige koht, aga kuna see kindlasti on suhteliselt aktuaalne küsimus, siis õigusliku lahenduse pakume selles rakendusosas, muutes erinevaid eelnõusid. Terve rida on neid seal. Praegu on see eelnõu saadetud kooskõlastusringile. Vaatame, kuidas see kooskõlastusring läheb. Sellisel juhul saame tuua selle asja siia saali. Ma ei tea, kas mul on praegu mõtet hakata kirjeldama seda õiguslikku konstruktsiooni, küllap te olete saanud sellega tutvuda. Ma kutsun pigem üles tegema seda hästi tähelepanelikult ja esitama oma arvamusi. Tegemist on ju teatud mõttes erakordse või õiguskorras seni mitte väga levinud juhtumiga. Me peame leidma sellise lahenduse, tõepoolest, et kui on mõistlik midagi merre ehitada, et see oleks siis võimalik, aga tehes piisaval hulgal erandeid n‑ö tavapärastest ehitust, omandit, asjaõigusi puudutavatest regulatsioonidest.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Tänan! Millal siis ikkagi saaks avalikkus näha konkreetset kaarti, kus oleksid olemas nii tuuleressurssidest tulenevad võimalused kui ka looduskaitselistest, muinsuskaitselistest, riigikaitselistest ja muudest olulistest riiklikest huvidest tulenevad piirangud, et need oleksid ühel kaardil, korraga peal?

Aitäh! Te küsite, millal see võimalik teemaplaneering valmis saab. Ma saan rääkida sellest, millega Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium praegu tegeleb. Me tegeleme võimalike andmete koondamisega, eesmärgiga püstitada kunagi see teemaplaneeringu lähteülesanne. Küllap peaministergi pidas silmas seda, et me oleme käivitanud nii majandusministeeriumis kui ka Keskkonnaministeeriumis teatud ettevalmistavad tegevused, selleks et juba asjatundlikult minna teemaplaneeringu juurde. Kui me kunagi selle teemaplaneeringu kui juriidilise protseduuri algatame, siis ma ütlen teile kohe ära, et ei maksa evida lootust, et see saab juhtuda väga ruttu. Kui me teeme ruttu, siis ei ennusta ma sellele teemaplaneeringule mitte mingisuguseid tulemusi. Meil on praegu koos Rein Langiga ja Siim-Valmar Kiisleriga veel üks ülesanne ees – ehitusseaduse ja planeerimisseaduse korralik uuendamine. Kui me tahame, et sellised teemaplaneeringud, mida teie silmas peate, ka tegelikku mõju omaksid, siis ma ei välista, et me peame enne ka selle ära ootama, et õiguslikku keskkonda korrastada. Kolmas asi, mida me veel peame silmas pidama lisaks sisulise lähteülesande ettevalmistamistöödele, on kindlasti ettevalmistused üleriigiliseks üldplaneeringuks. Teadupärast kehtib meil üleriigiline üldplaneering, mis lõpeb 2010. See oli tehtud 1990. aastate lõpus, 2000. aasta alguses. Eesti areng ja elu on oluliselt edasi läinud. Mis puudutab sellist kõikehõlmavat teemaplaneeringut, et kaardistada taastuvenergia ressursid, siis võib-olla me peame ajaliselt arvestama ka seda n‑ö üldplaneeringut. Asjad peavad hakkama käima kuidagi kooskõlas, muidu on tulemuseks ümmargune null.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Kas ma sain õigesti aru, et peaminister oli natuke liiga optimistlik, kui ta 27. veebruaril väitis, et taastuvenergia planeeringut juba tehakse, ja praegu tegelikult toimuvad teie ministeeriumis selle tegemiseks ettevalmistused?

Aitäh! Ma ei ole seda peaministri tsitaati lugenud, aga me oleme temaga väga põhjalikult läbi arutanud valitsusliidu leppe selle n‑ö tegevuspunkti 2008. aasta rakenduslikud tegevused. Kuidas me saame öelda, kus formaalselt algab teemaplaneering ja kus tegelikult käib ettevalmistav tegevus? Ma ütlen teile kindlalt, et 2008 kulub ettevalmistavaks tegevuseks igal juhul. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil on siin väga palju selleks teha, pluss need kaks muud komponenti, mida ma mainisin, et see teemaplaneering üldse õnnestuks. Juhin tähelepanu, et kogu riiki haaravate teemaplaneeringutega meil kogemus täielikult puudub. 1990. aastate keskpaigas üritati teha n‑ö roheliste koridoride teemaplaneeringud. Me võime täna küsida, kuhu siis nendega jõuti ja miks jõuti sinna, et ei jõutud mitte kuhugi. Eks põhjus oli ikkagi selline kiirustav ettevalmistus ja kogemuste puudumine. Katsuks nüüd seda vältida. Samas, mis puudutab taastuvenergia ressursse ja nende kaardistamist, siis ma usun, et te olete sellega piisavalt kursis. Me saatsime teile ka meili. Mis puudutab tuult, biomassi, maad, metsa, siis neid kaardistamisi on tehtud, aga jah, n‑ö planeering – see töö on tegemata. Aga ütlen veel kord, et enne, kui seda teha, peab ettevalmistustöö olema väga hoolikas, muidu paneme palju raha magama ja tulemus on null.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marek Strandberg!

Hea esimees ja majandusminister! Kuigi meil ei ole tuumaenergeetika investeeringute jaoks teadupoolest mitte sentigi, kirjutavad nii majandusministeeriumi esindajad kui ka teised inimesed üle päeva ajalehtedes sellest, kuidas Eestil ei ole võimalik toime tulla ilma tuumajaamata. Samas on meil ettevõtjaid, kes sooviksid investeerida vesiehitisse, milleks on tuulepark Hiiumaa lähedal, ca 30 miljardit krooni ja nad on sellest teada andnud. Minu küsimus on järgmine. Kui õigustatud on nende tegevusele kaasa mitteaitamine oludes, kus senised ehitised vette on rajatud eelkõige vee erikasutusloa alusel? Mis põhjusel välditakse investeeringute tulekut Eestisse ja eriti sellises suures ulatuses, kui olemasolev praktika võimaldaks otsuseid teha?

Aitäh! Ma usun, et te ei ole päris korrektne, kui ütlete, et olemasolev praktika võimaldaks teha 30‑miljardilist investeeringut kuhugi merre, arvestades mere selle osa mereõiguslikku staatust. Kui te toote mulle ühe ettevõtja, kapitalisti, kes on nõus 30 miljardit panema merre niimoodi, et need õiguslikud küsimused on perfektselt lahendamata, siis olen ma valmis teile isegi midagi välja tegema. Sest see on kõva sõna, kui 30 miljardit pannakse merre ilma õigusliku aluseta.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt justiitsminister Rein Langile. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! 20. veebruaril siinsamas infotunnis vastasite minu küsimusele, et praeguses õigusruumis peaksid majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile alluvad asutused omakorda valvama elektroonilise side teenuseid pakkuvate isikute järele, samal ajal kui seadusandja on vastutuse selle seaduse täitmise eest pannud ettevõtetele endile. Tunnistasite, et tõepoolest on olemas seaduseauk ja te kohtute lähiajal majandus‑ ja kommunikatsiooniministriga ning arutate seda teemat. Minu küsimus on: kas te olete sellel teemal juba kohtunud majandus‑ ja kommunikatsiooniministriga ning mis on selle kohtumise tulemus?

Aitäh! See vastus tuleb väga lühike. Me oleme arutanud, aga me ei ole selleteemalist kohtumist veel pidanud. Ma soovin sellel teemal kindlasti aru pidada ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoniga, mille liige te olete. Ma tegelikult ootan, et te kutsute mind sinna komisjoni. Endal on ebaviisakas kohale ilmuda.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Kindlasti me esimehega arutame seda teemat ja lähitulevikus olete meie komisjoni oodatud. Aga minu järgmine küsimus puudutab tsiviilkontrolli tervikuna. Tänaseks on ikkagi selge, et ka julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ei ole viimase kolme aasta jooksul teostanud jälitusasutuste üle kontrolli, mis puudutab sideettevõtete juures olevaid logifaile. Uue koosseisu ajal hakati seda tegema, aga selgus, et seda ei ole võimalik teha, sest nende logifailide n‑ö säilitamine on puudulik. Samamoodi ei ole seda kontrollinud prokuratuur, kes tegelikult ikkagi kriminaalmenetlust juhib, ka prokuratuur ei ole kolme viimase aasta jooksul teostanud kontrolli. Minu küsimus on see: kas ei ole ikkagi taas kord tegemist seaduseaukudega ja oleks vaja seadust kohendada, et meil oleks reaalselt võimalik jälitusasutuste üle tsiviilkontrolli teostada?

Aitäh! Ma möönan, et Eesti seadustes on selle koha peal väga suuri puudusi. Nii nagu ma enne vastasin teie kolleegi Ain Seppiku küsimusele: mis puudutab jälitustegevust ja jälitustegevuse aluseid, siis need alused tuleb väga selgelt paika panna koos korrakaitseseaduse menetlemisega Riigikogus. Ka minule tundub, et Riigikogu ei pööranud eelmiste koosseisude ajal piisavalt tähelepanu julgeolekuasutuste üle kontrolli teostamisele. Ehkki valitsusliikmel ei sobi Riigikogu arvustada, võin ometi öelda, et see on Riigikogu ja just nimelt jälitusasutuste järelevalve erikomisjoni üks põhilisi ülesandeid. See, kui see komisjon on asja tõsiselt käsile võtnud, on väga hea. Ma arvan, et koostöös on meil kindlasti kergem need seaduses olevad lüngad täita.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Eelnevalt puudutasin ma põgusalt prokuratuuri. Kes valvab prokuratuuri tegevuse järele, kus see on reguleeritud? Kas on võimalik, et praegu on ikkagi üks riiklikest institutsioonidest jäänud justkui järelevalve alt välja? Kas ka siin ei ole taas kord tegemist seaduseauguga, mis puudutab eeskätt järelevalvet prokuratuuri tegevuse üle?

Tänan väga! Mis puudutab jälitustegevust, siis prokuratuur teostab jälitustegevuse üle järelevalvet kriminaalmenetluses, aga paraku on meil jälitustegevust ka väljaspool kriminaalmenetlust, millele osutas ka teie kolleeg Ain Seppik. See on üks mõtlemise koht. Ma arvan, et Riigikogu liikmed peaksid kõik väga tõsiselt mõtlema selle peale, millised on piirid, millal, millistel asjaoludel ja kes võib teostada jälitustegevust ilma selleta, et selle üle oleks täielik tsiviilkontroll. Mis puudutab prokuratuuri, siis kehtiv prokuratuuriseadus jätab prokuratuuri tõepoolest väga iseseisvaks. Justiitsministril on õigus teenistuslikku järelevalvet teostada üksnes peaprokuröri suhtes ja ta võib algatada ka distsiplinaarmenetluse suvalise prokuröri suhtes, kuid see õigus piirdub sellega, et justiitsminister annab materjalid üle prokuröride distsiplinaarkomisjonile. Minu isiklik seisukoht on, et see ei ole piisav. Me väga tõsiselt mõtleme ka Justiitsministeeriumis selle üle, kuidas ikkagi kõik täitevvõimuasutused, kes teostavad võimu ja tugevat võimu isikute üle, alluksid laiemale kontrollile kui praegu.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aadu Mustalt kultuuriminister Laine Jänesele. Palun!

Lugupeetud proua kultuuriminister! Kultuuripoliitika valdkonnas on hulk probleeme, mis meid erutavad. Vahel vaieldakse selle üle, kas meil üldse on olemas kultuuripoliitikat või on see vaid üks hinna‑ ja maksupoliitika osa. Teinekord vaieldakse detailide üle, näiteks selle üle, kas riik peab tegelema levimuusikakontsertide korraldamisega või, nagu üks hea reformierakondlasest kolleeg ütles, kas riik peab niimoodi turgu solkima. Aga enne kui detailide juurde minna, annaksin endale suurepärase võimaluse teada saada ja teile suurepärase võimaluse kõige üldisemalt selgitada, milline on praeguse valitsuse kultuuripoliitika, kas sellel on kindlad prioriteedid ja kui on, siis millised need konkreetselt on.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud professor! Erakordselt tore küsimus ja tõesti hea meel on siin sellele vastata. Esiteks pean ütlema, et Kultuuriministeeriumi arengukava lähtub Vabariigi Valitsuses 2005. aastal vastuvõetud strateegiast "Säästev Eesti 21" ja toetub "Tulevikupilt aastaks 2030" arenguplaanidele. Kindlasti on erakordselt oluline öelda, et jätkusuutlik kultuuripoliitika ja juba paljude aastate peale varem kokku lepitud tegevused kultuurivaldkonnas on olulised. Uutest suundadest, millele Kultuuriministeerium oma konkreetsemas arengukavas aastateks 2009–2012 erilist tähelepanu pöörab, võiks nimetada nn nelja suuremat vaala. Esimesel kohal on töö noortega, huvitegevuse toetamine. Sellepärast, et kui noored praegu ei harju kultuurivaldkonnas osalema, siis ei ole meil tulevikus inimesi, kes oleksid nn kultuuritarbijad, oskaksid hinnata väärtkultuuri ja oleksid ise loojad. Teine oluline märksõna praeguses avatud maailmas on Eesti kultuuri eksport, et me siin ei kapselduks, et saaksime anda informatsiooni laiale maailmale. Kultuuripärand on üks oluline sõnum, kindlasti ka meedia digitaliseerimine ja kõik sellega seonduvad küsimused. Need on sellised strateegilised suunad, mis ei tähenda, et vanad põhitegevused ja programmid oleksid unarusse jäänud.

Kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Mõni aeg tagasi te teatasite, et taastasite rahvuskultuuriseltside esindajate nõukogu eksisteerimise Kultuuriministeeriumi juures. Siit küsimus. Palun täpsustage, millised on selle nõukogu ülesanded, milline on selle nõukogu õiguspädevus ja millega ta üldse tegelema hakkab. Kas on see otsus mõnes mõttes kompensatsioon presidendi rahvusvähemuste ümarlaua mitteeksisteerimise eest?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks tahan öelda, et selle organisatsiooni täpne nimetus on rahvusvähemuste kultuurinõukoda. Kindlasti ei konkureeri see nõukoda härra presidendi juures asuva institutsiooniga, ei ole talle võistlejaks ega selle asendustegevuseks. Kultuurinõukoja eesmärk on olla nõuandev organ kultuuriministrile. See on kultuuriministri käskkirjaga kinnitatud. Nõukoda koguneb neli korda aastas, vajaduse korral kutsutakse ta erakorraliselt kokku. Eesmärk on omada diskussiooni, dialoogi ja silda erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltsidega, anda informatsiooni oma kultuuripoliitiliste suundade kohta, kuulata, teada saada ja lasta tähelepanu juhtida nendele probleemidele, valupunktidele ja ootustele-huvidele, mis rahvusvähemuste kultuuriseltside puhul võiksid esile kerkida. Kõige tähtsamad märksõnad on dialoog, üksteisega kohtumine, informatsiooni jagamine ja üksteise toetamine.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh! Austatud kultuuriminister! Eile sattus täiesti juhuslikult minu kätte Kalev Meedia väljaantud Eesti moeajakiri Avenüü, milles te väga sümpaatselt poseerite Tallinna kultuuripealinna projektiga. Pean tunnistama, et see oli väga sümpaatne lugu. Kas sellest võib teha järelduse, et te olete muu hulgas üle saanud n‑ö erakondlikust väiklusest ja asunud Tallinna kultuuripealinna projekti ka sisuliselt toetama ehk olete otsustanud täita Eesti võetud kohustust kolmandiku ulatuses rahastada seda sihtasutust, mis seda projekti korraldab, nii 2008. aastal, 2009. aastal kui ka 2010. aastal, või on teie seisukoht endine, nagu te seni olete mitmel puhul väljendanud, et see Tallinna asi on Keskerakonna asi ja see Reformierakonda ja Kultuuriministeeriumi ei loksuta?

Aitäh, austatud küsija! Mind üllatab teie soovmõtlemine. Mitte iialgi, mitte kusagil ei ole ma öelnud, et see on ühe, teise või kolmanda erakonna isiklik asi. Ma olen pidevalt rääkinud sellest, et "Tallinn 2011" on terve Eesti kultuuripoliitika teema ja kindlasti terve Eesti võimalus anda teada oma kultuuri suurepärastest saavutustest ja võimalustest tervele Euroopale ja maailmale. Ma tänan teid komplimendi eest seoses artikliga! See artikkel on tõepoolest sisuliselt ja ausalt kirjutatud ning ma olen seal ausalt vastanud. Nii et see esitab minu tegelikke seisukohti adekvaatselt. Kui teil on tekkinud teistsugune arusaam, siis seda ma väga kahetsen.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea kultuuriminister! Mul oli hea meel kuulda, et nelja vaala hulgas, mida te nimetasite, on ka kultuuripärandi kaitse. Eks kultuuripärandi kaitse ole meie üldrahvalik hool ja mure. Kui me sügisel lootsime külma talve, mis hoiab avariilisi mälestisi siiski päris hästi, siis saime hoopis sooja talve, ja need 500 mälestist, mis on kokku kukkumas, on sellel talvel väga tõsiselt kahjustada saanud. Piirkondades, kus ma rahvasaadikuna rohkem liigun, Pärnumaal ja Läänemaal, võin ma nimetada kümneid objekte, mis on oluliselt halvemasse olukorda sattunud: Ridala kirik, Jõgeva kõrtsihoone, vana kivisild seal juures jt. Kas Kultuuriministeeriumil on plaanis ka 2009. aasta riigieelarves taotleda oluliselt suuremaid summasid mälestiste konserveerimiseks ja hoidmiseks? Üldse, mida muinsuskaitsevallas on plaanis ette võtta?

Aitäh! Kõigepealt pean ütlema, et kultuuripärandi kaitse osas on praegu ettevalmistamisel uus korralik programm, mis vaatab tõesti nii kaugele minevikku kui ka kaugele tulevikku ja haaratud on nii vaimne kui ka materiaalne kultuuripärand. Seoses järgmise eelarveperioodi investeeringutega taotleb Kultuuriministeerium järgmise aasta eelarvest Rahandusministeeriumilt kirikute restaureerimiseks kindlasti eelarve suurendamist. Praegu on see koos lisaeelarvega 70,3 miljonit ja meie koalitsioonileping on sätestanud, et aastaks 2011 jõuab see 100 miljonini. Nii et selles suunas me liigume jõudsalt. Samal ajal, nagu ma juba nimetasin, on ühe prioriteedina kindlasti oluline suurendada ka Muinsuskaitseameti materiaalseid võimalusi toetada erineva kultuuripärandi säilitamist. Kui riik paneb kohustusi kas eraisikutele või teatud kultuuripärandi puhul ka maaomanikele, kelle maal see asub, siis minu meelest on erakordselt oluline see, et ta siis organiseeriks kaitsekohustuste juurde korraliku toetusprogrammi. Muidu on see kuidagimoodi õigustühine, et paneme kohustusi, aga abi ei anna. Riiklikku kultuuripärandit vaatame ikkagi tervikuna, kontekstis ja koos iga pisima detailiga.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mart Jüssi!

Aitäh! Lugupeetud kultuuriminister! Te mainisite siin kirikutele kui kultuuripärandile minevat tähelepanu ja seda, et see suureneb. Ma kindlasti ei vaidle vastu, et kirikud on päästnud inimelusid, aga mulle teeb muret siinsamas Tallinna lähedal merel lagunev Keri majakas, mis on üks vanemaid Läänemere majakaid. Kas see on ka kultuuripärand või on see Veeteede Ameti bilansis olev meremärk, mis teie ministeeriumi tähelepanu eriti ei vaja?

Aitäh! Võin vastata selliselt, et Muinsuskaitseametis on olemas inimene (ma kahjuks peast ei mäleta selle ametniku nime), kes konkreetselt tegeleb majakate programmiga. Nii et kindlasti on see nii Kultuuriministeeriumi kui ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühismure.

Head kolleegid! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab Tallinna loomaaeda kui meeldivat üle-eestilist kultuurse puhkamise paika. Paraku, mulle tundub, et riigi roll selle asutuse majandamisel on pehmelt öeldes tagasihoidlik. Kas te olete minuga nõus, et riik võiks Tallinna loomaaeda rohkem panustada?

Aitäh! Riik panustab kohaliku omavalitsuse valduses olevatesse objektidesse vastavalt eelarve võimalustele. Kohaliku omavalitsuse toetamise investeeringute programm on sel aastal eelmise aastaga võrreldes, kui see oli 77 miljonit, tõusnud 126 miljonini. Me oleme seda suurendanud 50 miljoni võrra. Riigil on väga palju objekte üle terve Eesti. Mis puudutab loomaaeda, siis see on kindlasti erakordselt oluline objekt, ta on ainulaadne. Seetõttu on selle aasta eelarves viis miljonit ja me planeerime ka järgmise aasta eelarvesse viis miljonit krooni toetust. See on kindlasti üks suurimaid toetusi kohaliku omavalitsuse objekti, võrreldes kõikide teistega.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Austatud kultuuriminister! Kuigi ma tahtsin teise täpsustava küsimusega küsida samast artiklist inspireerituna asjaolu kohta, et kui me mõni kuu tagasi rääkisime Eesti kultuuripäevade võimalikust korraldamisest Türgis, mis nüüd, ma saan nii aru, on ka ametlikult otsustatud ja need toimuvad 2010, siis millised on olnud Kultuuriministeeriumi vahepealsed sammud, kui neid on olnud. Aga nüüd olen siiski sunnitud täpsustama oma esimest küsimust ja küsima väga selgelt üle: kas Kultuuriministeerium on asunud riigieelarve Kultuuriministeeriumi realt täitma Eesti võetud kohustust ja otsustanud ühe kolmandiku ulatuses rahastada Tallinna kultuuripealinna projekti või mitte? Ma ootan ei‑ või jah‑vastust.

Aitäh! Kultuuriministeeriumil on praeguse aasta eelarves sees rida "Tallinn 2011" nelja miljoniga. Me oleme ootel ja heas koostöös Sihtasutusega Tallinn 2011, kellelt ootame konkreetseid projekte, kuhu me võiksime siis lõpuks ometigi selle raha suunata. Teeksime seda hea meelega. Järgmisteks aastateks on kindlasti planeeritud ka Sihtasutuse Tallinn 2011 tegevuste toetuseks piisavalt raha. Mis puudutab ühte kolmandikku, siis see on Tallinna Linnavalitsuse otsus. Tegelikult ei ole olnud üheski direktiivis ega võistlustingimuses sees, et riik rahalises mõttes ühe kolmandikuga või mingi protsendiga osaleb. Riik vaatab seda projekti tervikuna, nagu ma veel kord ütlen. Mis puudutab investeeringuid ja toetusi, mis on seotud festivalidega üle terve maa, millega Tallinn on teinud lepingu enne võistlustulemuste selgumist, siis maakonnad ootavad kõik konkreetseid tegevusi, ootavad, et Tallinn võtaks nendega kontakti. Siis saab kokku panna ühe tervikliku programmi, mis Tallinna suurepärasel juhtimisel tutvustab Eesti kultuuri tervele maailmale.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt kultuuriminister Laine Jänesele. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Ajakirjanduses avaldatud andmetel on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik esitanud taotluse saada oma omandisse Niguliste kirik koos seal asuvate varadega. Teatavasti asuvad aga Niguliste kirikus muu hulgas suured kunstiväärtused. Minu küsimus, austatud proua minister, on järgmine. Milline on praegune seis ning teie isiklik ja valitsuse seisukoht Niguliste kiriku ja seal asuvate kunstiväärtuste võimaliku üleandmise või tagastamise kohta Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule?

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! Praegune seis on niisugune, et alates 2000. aastast on Niguliste tagastamise või mittetagastamise teemat valitsuses menetletud. Viimased ametlikud dokumendid on pärit aastast 2004, kui toimus kabinetiistung, kus siis juba mitmes kultuuriminister tegi ettepaneku, et arutada mittetagastamise võimalusi. Pärast 2004. aastat ei ole valitsuskabinetis seda enam eraldi arutatud, sinnapaika on see jäänud ja seetõttu ei saa ma täna rääkida, missugune on hetkel valitsuse seisukoht, saan rääkida olukorrast ja teadmistest, mis on praeguse seisuga olemas Kultuuriministeeriumil. Info on selline. Toimub taas uue ekspertiisi tegemine, mis puudutab hinnanguid protsentuaalsuse osas, missugune oli lagunemise seis pärast pommitamist, ja samuti käivad uuringud, kas tegelikult toimus natsionaliseerimine ja kas seoses sellega on olemas subjekt seoses omandireformi temaatikaga. Peame läbirääkimisi ja konsultatsioone eri advokaadibüroodega, aga ka Tallinna vastava komisjoniga, kes tegeleb omandireformi käigus tagastamise temaatikaga. Nii et ütleme niimoodi, et hetkel täit selgust ei ole ja konkreetset vastust, mis täpselt saab, ma anda ei suuda.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Tänan väga, austatud juhataja! Austatud proua minister! Kelle poolt ja millisel alusel anti 1939. aastal Niguliste kiriku varad Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule üle? Kas need varad anti EELK omandisse või lihtsalt valitsemisele ja kasutusse?

Aitäh küsimuse eest! Mul hetkel puudub selle dokumendi täpne sõnastus, aga info on selline, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku üks ametnikest deklareeris 1939. aastal, et seoses üle tuhande Niguliste koguduse liikme lahkumisega Saksamaale on see kogudus likvideeritud. Tegelikult ei saa siiski väita, et selle arvamusavaldusega see likvideeriti, sest üle kahe tuhande liikme ei olnud saadetud Saksamaale ega sõitnud ka ise sinna ära. Üks arutuse all olevatest teemadest võib olla, et Niguliste kogudust siiski tollel aastal ei likvideeritud. Ma siiski ei saa väita, et see täpselt nii on, igal juhul on see üks teema, mida praegu tõsiselt arutatakse. Nii et varasid ametlikult ei ole ei kogudusele ega kellelegi teisele üle antud. Üleandmisdokumente pole olemas, samuti pole olemas natsionaliseerimist tõendavaid dokumente.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Ma täpsustan. Kas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on tunnistatud Niguliste kiriku varade suhtes omandireformi õigustatud subjektiks või ei?

2002. aastal Tallinna omandireformi komisjon väidetavalt tõesti tunnistas, kuid praeguseks, seoses uute asjaolude selgitamisega, on see teema jälle avatud.

Kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Marek Standberg!

Hea kultuuriminister! Kas Kultuuriministeeriumil või valitsusel on ettekujutust, milline on kirikute varaline ja rahaline seis? Kirikud, eelkõige luterlik kirik, on viimasel ajal väga jõuliselt harrastanud majandustegevust. Kui võimekad võiksid kirikud, sealhulgas Eesti luterlik kirik, olla ise oma varade hooldamisel, kaitsmisel ja renoveerimisel ja kui põhjendatud selles valguses on suurenevad toetussummad kirikutele?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole kultuuriministril täpset ülevaadet kiriku varade ja kiriku majandustegevuse kohta. Minister, kes võib-olla selles valdkonnas täpsemalt kirikutega töötab, on regionaalminister. Ma usun, et tema käest saaks täpsemaid andmeid, kui soovi on, vajaduse korral võib ka Kultuuriministeerium selle järelepärimise teha. Kultuuriministeeriumi seisukoht kirikute renoveerimise ja toetamise kohta ehk kirikuhoonete taastamise kohta on pigem kultuuripärandiga seonduv, meie arhitektuuriga seonduv ja see on kultuurivaldkonna teema. Mis puudutab kirikute maaküsimusi, uusi arendusi ja uusi ehitusi, siis selle kohta on kindlasti võimalik saada konkreetsemaid vastuseid kirikuvalitsusest.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kas teil on andmeid selle kohta, missuguses järgus üldse on omandireformi küsimused Eesti kirikute puhul? Kas teie ministeeriumi või ka väljapoole Eestit on jõudnud ka teisi selliseid vaidlusküsimusi nagu Niguliste kirikuga seoses?

Aitäh küsimuse eest! Sarnaseid vaidlusi rohkem Kultuuriministeeriumisse jõudnud ei ole. Võrdluseks võib öelda, et näiteks Tallinnas asuv Jaani kirik kuulub Tallinnale ja kogudusel ja Tallinna linnal ei ole olnud omavahelisi probleeme. Nii et siiski mitte absoluutselt kõik kirikud ei ole kogudustele tagastatud, ka kohalikud omavalitsused haldavad mitmeid kirikuid.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, proua esimees! Austatud proua minister! Siin on mitut puhku räägitud kirikutest kui kultuuripärandist. Kas ka teie käsitlete kirikuid kui nüüdisajal tegutsevaid kultuuriasutusi, kelle tegevuseks peab olema mitte ainult vaimset, vaid ka materiaalset vara?

Aitäh! Kindlasti pean ma neid kultuuriasutusteks. Kirikute juures, lisaks sellele, et jutlustatakse jumalasõna ja kutsutakse üles olema üksteise vastu viisakas, hea ja sõbralik (see on niisugune eetiline ja filosoofiline küsimus), toimuvad erinevad huvitegevused. Kirikute juures tegutsevad koorid, toimuvad laste‑ ja noortetegevused ja ‑õhtud. Seetõttu leian, et kirik on kindlasti oluline institutsioon meie inimeste kultuurilises harimises. Ma olen sellega nõus.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! 17. oktoober 2007, Riigikogu infotund. Minu küsimusele Narva Elektrijaamade järgmise energeetikaploki renoveerimise otsustamise tähtaja kohta vastasite väga konkreetselt: "Veebruar on veebruar. Spiiker aitab mind kõrvalt, et olümpia-aastal on tavaliselt ju n‑ö liigpäevaga veebruar, nii et hiljemalt 29. veebruar. [- - -] Me ei soovi selles küsimuses viivitada." Millal te jõuate ükskord selle riiklikult tähtsa otsuseni?

Aitäh! Isegi nii lihtsat asja oskasite te panna sellisesse kastmesse, et näiteks televaatajal ja kõrvaltkuulajal võib jääda hoopis teistsugune mulje. Uute plokkidega on seis selline, et keskkonnamõju hinnang ei ole lõppenud, ta käib ja paralleelselt käivad ettevalmistustegevused, et liikuda hangete väljakuulutamise poole. Ma võin kinnitada, et mingisugust venitamist või venimist selle protsessi puhul kindlasti pole. Mis on vahepealse ajaga muutunud? Kahtlemata Euroopa Komisjoni väljakäidud energeetika‑ ja kliimaküsimusi puudutavad direktiivid. Nende eelnõude tulemused avaldavad kindlasti mõju, kuidas me läheme riigihangetele järgmiste uute plokkide puhul.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Ma saan aru, et tegelikult te tahate neid asju teha. Aga ma ütlen teile, et sellist juttu, mida te mulle rääkisite, olen ma (mitte küll üksi teie suust) kuulnud viis aastat: veel natukene ja siis uurime seda ja teist ja kolmandat ja siis teeme otsuse, kuskil poole aasta või aasta kaugusel on see otsus. See on riiklikult tähtis otsus. Ma tahaksin teid kuidagi aidata. Kas seal on järsku juhtimise küsimus või milles on asi? Minu arvates on seal juhtimisega tegemist.

Aitäh! Ma võtan teil sõnasabast kinni. Te ütlesite, et seda juttu on aetud viis aastat. Ma arvutan: täna on 2008. aasta märts, 2003. aasta märtsis, muide, tehti otsused kahe katla rajamiseks Narva elektrijaama. Need kaks katelt on valmis ja nad töötavad. Järelikult ei saa mitte mingil juhul olla nii, et kui me täna räägime kahest võimalikust uuest plokist, siis seda juttu on räägitud viis aastat. Ettevalmistustegevused käivad. Ma arvan, et need otsused ei ole iseenesest kerged, aga mingil kujul me peame üle kinnitama selle aasta lõpuks, kui me tahame elektrimajanduse arengukavaga siia saali tulla, et põlevkivienergeetika mahu hoidmiseks on vaja kahe uue ploki tegemist ja majanduslikult, keskkonnaliselt on see mõistlik suund. Paralleelselt käivad reaalsed ettevalmistustegevused, et kui see kinnitus on olemas, siis me saaksime nendega sisuliselt edasi liikuda.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine täpsustav küsimus!

Tahaks küll kuidagi maha rahuneda, aga see jutt teeb mind, vastupidi, kurvaks. Mida ma tahaksin? Ma tahaksin, et minister, kes on üldkoosolek, annaks väga selge signaali, et valitsus (see valitsus ja eelmised valitsused) on otsustanud, et need kaks järgmist plokki tehakse. Kohapeal on olukord selline, et praeguse Eesti Energia juhatuse ühelgi liikmel pole ettevõtte juhtimise kogemust, ma mõtlen, tootmisettevõtte juhtimise kogemust, ja nad ei käi sellest asjast üle. Poole aasta pärast te tulete ja räägite mulle sama juttu, et veel natukene ja siis teeme selle otsuse. Võtke seda asja väga tõsiselt, ma palun!

Aitäh! Me võtame seda asja väga tõsiselt. Aga ma usun, et see kriitika Eesti Energia juhtkonna või Narva Elektrijaamade juhtkonna kohta, keda te silmas peate, on muidugi kõva sõna. Eks kõiki juhte saab ühelt või teiselt poolt kritiseerida. Aga teie repliigis oli viide valitsuse otsusele. Muide, ka valitsus on sellise otsuse langetanud, kehtiv elektrimajanduse arengukava näeb seda ette. Loomulikult peavad investeerimisotsuse tegema äriühingu juhatus ja nõukogu, need, kes kannavad selle eest reaalset vastutust. Ma usun, et ka teie, kes te käite Narvas ja suhtlete nii põlevkivikaevuritega kui ka energeetikutega, mitte ei rahustaks neid, vaid annaksite adekvaatset informatsiooni. Ma tihtipeale ise seal käies tunnetan seda, et inimesed on nädal aega saanud adekvaatset informatsiooni ja nad on enam-vähem rahulikud, aga siis on jällegi nädalavahetus ja esmaspäeval muutuvad nad natukene rahutumaks. Mul on teile vastupalve. Andke palun adekvaatset informatsiooni ja võimaluse korral ärge nii palju ussitage! Otsused on keerulised ja me saame väga palju teha ühiselt.

Head kolleegid! Infotunni aeg on lõppenud. Suur tänu valitsusliikmetele küsimustele vastamise eest ja suur tänu Riigikogu liikmetele küsimuste esitamise eest! Infotund on lõppenud.