Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kaheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Peeter Kreitzberg!

Peeter Kreitzberg

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Annan Riigikogu kultuurikomisjoni poolt üle õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette doktoriõppe ajal võetud õppelaenu kustutamise võimaluse, kui peres on kasvamas kuni viieaastane laps. Praegu on teiste õppetasemete puhul see võimalus olemas, doktoriõppe puhul millegipärast mitte.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab Valga ja Valka linna elanikele ühiste teenuste osutamist. Me ootasime kaua, et riigipiir Läti ja Eesti vahel ära kaoks. Nüüd on see kadunud. Olid suured lootused, et kahe linna, n-ö kaksiklinna Valga ja Valka ühine tegevus aktiviseerub. Nüüd on aga lood nii, et piir on läinud ja kaks linna tahavad teineteisele läheneda ja ühiseid teenuseid elanikkonnale osutada, aga see pole parimal võimalikul moel õnnestunud. Praegu on näiteks ühise kiirabiteenuse osutamine kahe linna vahel katki jäänud, on selguseta arstide, õpetajate, kooliõpilaste vahetamise küsimus. Samuti ei saa naaberlinna inimesed Valga haiglat kasutada.
Küsimus on selles, et kaks linna ise on teinud kõik nendest oleneva, aga üleriigilised struktuurid, ministeeriumid ei võta vedu. Arupärimises lugupeetud peaministrile on küsimus, kas ta on asjaga kursis. Võib-olla saab ta kaasa aidata, et Sotsiaalministeerium ning vahest ka Välisministeerium ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium kiirendaksid kahe linna ühiste teenuste arendamist.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Kui eelnõu vastab meie kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab selle menetluse kolme tööpäeva jooksul, ning kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle adressaadile.
Head kolleegid! Annan teile edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on  õiguskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud surveseadme ohutuse seaduse, küttegaasi ohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse, lifti ja köistee ohutuse seaduse ning elektriohutusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on  majanduskomisjon. Viiendaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleeile algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kuuendaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Head kolleegid! Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Lugupeetud kolleegid! Täpsustame päevakorda. Tänase päevakorra seitsmenda punkti, eelnõu 187 esimese lugemise arutelul teeb komisjoni nimel ettekande väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa.


1. 14:05 Maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (189 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine.
Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:06 Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE)  teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Hanno Pevkuri!

Hanno Pevkur

Austatud esimees! Head kolleegid! Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus käsitleb mäletatavasti peamiselt seda, et praegused kriminaalhooldusosakonnad viiakse kohtusüsteemi alluvusest üle vanglasüsteemi. Teise lugemise ettevalmistamise käigus tuli eelnõu kohta ka muudatusettepanekuid. Need kõik on õiguskomisjoni tehtud ja saanud nii algatajate kui õiguskantsleri heakskiidu. Viimane osales eelnõu menetlemisel aktiivselt.
Püüan nüüd muudatusettepanekutest lühikese kokkuvõtte teha. Neid oli kokku 17 ja ette rutates võib öelda, et komisjon arvestas neid kõiki. Aga nüüd sisust.
Muudatusettepanek nr 1 puudutab vangistusseaduses inimväärikuse põhimõtte kehtestamist. Ma ei hakka seda sätet ette lugema. Põhimõte aga on selles, et inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine on uues redaktsioonis paremini sõnastatud. Samuti on täpsustatud piiranguid, millele vangi võib allutada. See oli ka õiguskantsleri tähelepanekutes üks suuremaid küsimusi ja seda paragrahvi sai redigeeritud päris mitmel korral. Lõpuks kukkus see välja päris hea, nii et ka õiguskantsler oli rahul.
Teine muudatusettepanek puudutab kinnipeetava liikumisõigust, peamiselt seda, kus ja millal kinnipeetav võib liikuda. Täpsustatakse, et öörahu algusest kuni äratuseni on vang või kinnipeetav lukustatud kambrisse.
Kolmas muudatusettepanek on suhteliselt redaktsiooniline: et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva haridusseadusega, asendatakse sõna "kutsekeskharidus" sõnaga "kutseharidus".
Neljas muudatusettepanek puudutas haridusnõuete täpsustamist ja viies täpsemalt kutsehariduse omandamise võimalusi.
Kuues ettepanek on suunatud sellele, et vanglatel on tihtipeale vaja turvalisuse kaalutlusel riigihangete korraldamisel kohaldada erandmenetlusi. Tavapärased menetlused pole võimalikud ja seepärast on täpsustatud ühte paragrahvi, mis võimaldab turvakaalutlustel erandmenetlusi kasutada.
Seitsmes ettepanek puudutab kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist. Rakendatakse järgmist uut põhimõtet. Praegu on vangil – või kinnipeetaval, kui täpsemalt väljenduda – õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist põhimõtteliselt  kogu aeg. Näiteks  pöördub ta kohtu poole ja taotleb enda vabastamist. Kohus ei rahulda seda. Kui kinnipeetav on saanud kohtuotsuse, et teda enne tähtaega ei vabastata, võib ta järgmisel päeval uuesti asja menetlusse anda, kuigi on selge, et kohus kõiki asjaolusid arvestades teda kindlasti ka järgmise taotluse peale vabaks ei lase. Nüüd sätestatakse kuuekuuline tähtaeg elik kinnipeetav ei saa pärast otsuse saamist uuesti pöörduda kohtu poole enne kui kuue kuu pärast. See peaks vähendama kohtute töökoormust  mõttetute avalduste läbivaatamisel.
Muudatusettepanekud 8 kuni 11 on tehtud sihiga parandada Eestis suhteliselt viletsat seisu arestikambrite osas. Tahetakse kehtestada põhimõte, et isik ei pea  aresti kandma oma asukohajärgses arestimajas. Kui on vabu kohti, võib näiteks Tallinnas karistuseks aresti saanud isiku viia aresti kandma ka Tartusse. Põhja Politseiprefektuuri piirkonnas on see probleem kõige suurem. Ma usun, et pakutud lahendus on igati mõistlik. Seejuures on ette nähtud tagada, et pärast aresti kandmist pannakse isik bussi peale ja saadetakse oma kodukohta tagasi. Selle peab garanteerima kohapealne prefektuur.
Muudatusettepanek nr 12 puudutab vanglate tööülesannete jaotust ja sätestab, et justiitsminister määrab ülesannete jaotuse Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Ettepanekus nr 13 täpsustatakse vanglakomisjoni liikmele esitatavaid nõudeid. Muu hulgas pannakse ette, et vanglakomisjoni liikmeks võib nimetada isiku, kellel ei ole komisjoni liikme ülesannete täitmist takistada võivaid isiklikke suhteid kinnipeetavate ega vahistatutega.
Ettepanekus nr 14 täpsustatakse vanglatöötaja taustakontrolli tegemise aluseid ja nõudeid. Ettepanek nr 15 soovib sätestada, et vanglaametnikul võib olla valveaeg ja see valveaeg ei tohi ületada 250 tundi ühes kuus. Praeguse redaktsiooni kohaselt, kui ma õigesti mäletan, oli see 24 tundi kuus. Või oli see 10 tundi kuus?  Ühesõnaga see oli väga väike tundide arv ja praktiliselt teostamatu.
Muudatusettepanek nr 16 puudutab ühte väikest täpsustust. Paragrahvis 148 asendatakse sõna "justiitsminister" sõnadega "justiitsminister või tema poolt volitatud isik". Küsimus on selles, et justiitsministril võiks olla õigus delegeerida neid ülesandeid, mis vangistusseadusest tulenevad, näiteks asekantslerile või kantslerile või kellelegi veel, kui ta seda vajalikuks peab.
Viimane muudatusettepanek puudutab tähtaegu. Enim tähelepanu on vaja pöörata sellele, et kõik see, mis puudutab arestikambrite probleemi ja selle lahendamist, nõuab seda, et seadus jõustuks nende sätete osas juba 1. mail. Ülejäänud vangistusseadus võiks jõustuda 1. jaanuaril 2009.
Selline oli lühikokkuvõte muudatusettepanekutest. Nagu ma ütlesin, toetas õiguskomisjon neid kõiki. Juhin teie tähelepanu veel sellele, et seaduse vastuvõtmiseks on meil vaja saali 51 häält ehk koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Trivimi Velliste

Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab vangistatu uuesti kaebamise keeldu kuue kuu jooksul. Kas seda tähtaega hakatakse lugema eelmise kaebuse laekumise kuupäevast või kohtuotsuse kuupäevast?

Hanno Pevkur

Seda tähtaega hakatakse lugema hetkest, kui kohus on oma otsuse teinud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh kolleeg Hanno Pevkurile! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 17 muudatusettepanekut. Ettepanekud nr 1, 2, 3 on õiguskomisjoni tehtud ja juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Ettepanekud nr 4, 5, 6 ja 7 on ka õiguskomisjoni tehtud ning juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Ettepanekud nr 8, 9, 10, 11 ja 12 on samuti õiguskomisjoni omad ja juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud, sama võib öelda ettepanekute nr 13, 14, 15, 16 ja 17 kohta.
Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, seaduseelnõu 169 teine lugemine on lõpetatud.


3. 14:18 Äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun veel kord ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Hanno Pevkuri!

Hanno Pevkur

Head kolleegid! Selle seaduseelnõuga läks õiguskomisjonil veidi lihtsamalt. Ei parlamendiliikmed, fraktsioonid ega ka teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll oli meil komisjonis üks muudatusettepanek, mis tulenes Eesti ühe tunnustatuima äriõiguse spetsialisti Andres Vuti ettepanekust. Selle sisu on redaktsiooniline: see lihtsalt täpsustab, kuidas on reguleeritud tütarettevõtja poolt isikutele osaühingu osade või aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks laenu andmine. Sätestatakse väga selgelt, et "tütarettevõtja ei või anda esimeses lauses nimetatud isikutele laenu aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks". Sama kehtib peale aktsiaseltsi aktsionäride ka osaühingu osanike kohta. Vormiliselt on see meil pandud kahte muudatusettepanekusse, mis puudutavad äriseadustiku eri paragrahve. Üks on osaühinguid puudutav § 159 ja teine aktsiaseltse puudutav § 281. Need kaks muudatusettepanekut leidsid õiguskomisjoni toetust. On ettepanek ka selle eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja homme eelnõu täiskogus kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Hanno Pevkur! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut, mõlemad on esitanud õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Seaduseelnõu 186 teine lugemine on lõpetatud.


4. 14:21 Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni liikme kolleeg Kaia Iva! 

Kaia Iva

Austatud esimees! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekuid oma istungil 11. märtsil 2008. Maaelukomisjon oli valdavalt kohal, puudus vaid Aleksei Lotman. Arutelule olid ka kutsutud Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk ning õigusosakonna nõunik Diana Rammul. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja teistelt komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud. Mõlemad teie ees olevad parandused olid ette valmistatud Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna nõuniku Katre Tubro, juhtivkomisjoni ja Põllumajandusministeeriumi koostöös. Oma iseloomult on need redaktsioonilist laadi.
Esimene muudatusettepanek puudutab eelnõu §-ga 1 muudetava toiduseaduse § 14 lõike 52 sõnastust. Siin ei tehta sisulist muudatust, lõikes loetletud andmed on vaid parema loetavuse ja selguse huvides punktideks liigendatud. Teise muudatusettepanekuga muudetakse eelnõu § 3, kus sõnad "komisjoni direktiiv" asendatakse sõnadega "Euroopa Komisjoni direktiiv". Seda põhjusel, et kuna tehakse parandusi praegu kehtivasse redaktsiooni ja seal on varem kasutatud pikemat sõnastust, siis tehakse seda ühtlase stiili nimel ka selles eelnõus.
Komisjon otsustas konsensusega saata  toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogu teisele lugemisele 19. märtsiks 2008 ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Veel otsustas komisjon, et kui täiskogu otsustab teise lugemise lõpetada, siis teha ettepanek viia kolmas lugemine läbi s.a 20. märtsil. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kaia Iva! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut, mõlemad on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Seaduseelnõu 191 teine lugemine on lõpetatud.


5. 14:24 Välismaalaste seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (173 SE)  teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse § 1028 muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Ene Kaupsi!

Ene Kaups

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon on teiseks lugemiseks ette valmistanud välismaalaste seaduse § 1028 muutmise seaduse eelnõu. Me arutasime eelnõu oma 10. märtsi istungil. Lisaks põhiseaduskomisjoni liikmetele ja nõunikele osalesid arutelul Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunikud Jane Ester ja Ele Russak. Põhiseaduskomisjon esitas eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Esiteks on muudetud eelnõu pealkirja, see kõlab nüüd nii: välismaalaste seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teine ettepanek: muuta eelnõu senist teksti, lisades muudatuse ka välismaalaste seaduse § 238 ja parandades seal eksliku kuupäeva ning ekslikult seadusesse märgitud elamisloa pikendamise tingimuse, mis näeb ette õppimist kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel. Õige on "riiklikult tunnustamata õppekava alusel".
Välismaalaste seaduse muutmise seaduses muudetakse seaduse mõtte paremat arusaadavust silmas pidades § 2 lõiget 2, mis käsitleb elamisloa andmist välismaalasele õppimiseks selliselt, et kõrgharidustaseme riikliku õppekavade tunnustatuse nõue jõustub 2009. aasta 1. septembril. Eelnõu on muudetud ka normitehniliselt. Põhiseaduskomisjonis otsustati konsensusega teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Ene Kaups! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut, need on mõlemad põhiseaduskomisjoni tehtud ja juhtivkomisjon on neid arvestanud täielikult. Seaduseelnõu 173 teine lugemine on lõpetatud.


6. 14:27 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõu, mida me nüüd käsitleme, on seotud ettevõtte tulumaksustamisega. Riigikogu rahanduskomisjon arutas seda viimati eelmisel nädalal ja otsustas ühehäälselt saata selle teisele lugemisele ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada.
Menetlemise käigus on üles kerkinud küsimused, mis oleksid pidanud olema selgeks räägitud ja rohkem küsitud juba esimese lugemise ajal ja komisjonis. Seepärast annan lühikese ülevaate ka eelnõu sisust, mitte ainult selle arutelu käigust.
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti ettevõtete tulumaksustamise täielik kooskõla Euroopa Liidu ema- ja tütarettevõtete direktiiviga ja samal ajal järgida endiselt meil 2000. aastast kehtivat investeeringute tulumaksuvabastuse põhimõtet. Viimane seisneb eelkõige edasilükatud kohustuses.
Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistel võttis Euroopa Komisjon seisukoha, et meie 2000. aastast kehtiv seadus ei ole kõnealuse direktiiviga kooskõlas ja me võtsime kohustuse selle ebakõla alates järgmisest aastast kõrvaldada. Me oleme sel teemal väga kaua pead murdnud, ekspertidega läbi rääkinud, nõupidamisi korraldanud. On isegi olnud üks ideekonkurss, kuidas oma süsteemi selle põhiväärtuste osas säilitada. Meile annab kindluse see, et vahepeal on olnud mitu kohtulahendit, mis ütlevad võrdlemisi selgelt, et meie tulumaksuvabastus ei ole eurodirektiiviga vastuolus. Siiski, vaieldavaid kohti veel on, ja et täita oma lubadus seadust muuta ja need vaieldavad kohad kõrvaldada, me nüüd teie ees selle eelnõuga olemegi.
Nüüd kõnealusest direktiivist. Selle eesmärk on vältida topeltmaksustamist – see on esimene punkt, mis tõestab, et me oleme õigel teel. Direktiiv keelab sellise tulumaksu kinnipidamise, mille kohustus tekib kasumit jaotava äriühingu osaühingul. See tekib osalusega seotud tulu jaotamise tõttu, kusjuures summa tuleneb jaotatava kasumi suurusest. Sellised tunnused on need kohtulahendid andnud. Oluline on, et direktiiv ei käsitle ettevõtete esmast tulumaksustamist, tütarühingu esmast tulumaksustamist.
Eesti tulumaksuseadus ei tekita topeltmaksustamist ega ole seega idee poolest tolle direktiivi eesmärgiga vastuolus. Meie kasumi jaotamisega seotud maks on esmane tulumaks. Meenutan, et esmast tulumaksu direktiiv ei käsitle – seda on näidanud kohtulahendid. Maksukohustuslane ei ole Eestis mitte osanik, vaid tütarettevõte. See on oluline tunnus, mida kohtulahendid on rõhutanud ainult ühe erandiga. See üks erand ongi meie probleemid tegelikult tõstatanud. Aga see ei olnud üldse viimane lahend – üksteist täpsustavad ja hilisemad kohtulahendid on selle ühe, Kreeka kohtulahendi tegelikult vaidlustanud. Eksperdid on tolle 2001. aasta kohtulahendi puhul ka hämmastust avaldanud – et selline suhteliselt poolik lahend üldse tekkis.
Arutatava eelnõu kohaselt ei teki maksukohustus mitte lihtsalt dividendide jaotamisel, vaid avansiliste maksetena ja eri allikatega seoses. Meie maksubaas on mitmekomponendiline, eelnõu kohaselt me kehtestame maksuperioodiks aasta. Need komponendid on peale dividendiga seotud makse ka kingitused, annetused, vastuvõtukulud, ettevõtlusega mitteseotud kulud. Ettevõtte tasandil maksustatakse ka likvideerimisjaotised, kapitali vähendamised, osade-aktsiate tagasiost ja tagastamine, kui summad on suuremad kui sissemaksed. Selle eelnõuga muudetakse ka välisriigist saadud tulu topeltmaksustamise reegleid – alati on tulumaksuseaduste puhul suuremad või väiksemad topeltmaksustamise ohud ja neid kõrvaldatakse siin mitmes plaanis, et vaidlusi oleks vähem. Aga ükski tulumaksuseadus päriselt ei vabasta ohust, et rahvusvaheliselt tekib mingi maksude kattumine.
Veel kavatseme alla 15% osalusega residentidest äriühingutele makstud dividendidelt tulumaksu enam mitte kinni pidada. Nii et väikese osalusega ettevõtete puhul topeltmaksustamine otseselt kaob. Passiivse tulu võrdse kohtlemise eesmärgil loobutakse ka mitteresidendile makstud litsenditasudelt tulumaksu kinnipidamisest, varem kehtis see intresside puhul.
Eelnõu kohta laekus ka mitu muudatusettepanekut, millest ühte väljastpoolt komisjoni esitatutest komisjon sisuliselt toetas. See tuli Taavi Veskimäelt. Teised toetatud ettepanekud on kõik rahanduskomisjoni enda tehtud ning kõrvaldavad mõningad probleemid ja tehnilised ebatäpsused, mis eelnõus on. Sellega vahest on eelnõu sisu edasi antud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Lugupeetud kolleeg ja ettekandja! Umbes tund aega tagasi kuulutas härra peaminister uhkelt, et Eesti, see ongi Euroopa Liit. Viimaste aastate jooksul me oleme sadu kordi oma seadusi muutnud, et need oleksid vastavuses Euroopa Liidu direktiividega. Ma ei mäleta ühtegi korda, kus Eesti oleks teinud ettepaneku mõnda Euroopa Liidu direktiivi muuta. Kas oleks olnud mõtet otsida endale liitlasi, et näiteks seda direktiivi niimoodi muuta, et ta oleks meie arusaamadele lähedal?

Jürgen Ligi

Mulle meenub, et neid stsenaariume kavandades oli üsna aktuaalne küsimus, kas me oleksime võimelised selle direktiivi muutmist mõjutama. Seda peeti suhteliselt riskantseks ja aeganõudvaks lahenduseks ning see jäeti kõrvale. Aga see oleks olnud küllalt sisuline lähenemine. Me ju ei ole olnud algusest peale vastuolus mitte selle direktiivi mõttega. Traditsiooniliste tulumaksusüsteemide probleem on meid riivanud tehnilistel, mitte sisulistel põhjustel. Jah, see oli kavas, aga direktiivirattad liiguvad väga aeglaselt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Hea ettekandja! Kui ma vaatan neid parandusettepanekuid, siis paratamatult tekib minul ja ma usun, et ka teistel õigustatud küsimus, kas seadusandjal on kohustus neid ettepanekuid eelarve taustal uuesti hinnata. Minu küsimus on: millist mõju need parandusettepanekud eelarvele avaldavad?

Jürgen Ligi

Te peate silmas meile saabunud muudatusettepanekuid? Nende eelarveline mõju on marginaalne ja seda ei ole täpse summana võimalik kirja panna. Aga eelarve koostamisel kahtlemata Rahandusministeerium püüab seda tahku arvestada. Kui rääkida eelarvemõjust tervikuna, siis 2009. aasta on n-ö üleminekuaasta, mil ettevõtete maksukohustus lükkub edasi. Nende maksukoormus väheneb veelgi ja nende olukord on seega soodsam kui enne. Avansiliste maksete kehtestamine on suurelt osalt seotud sooviga leevendada eelarvelaekumiste auku, mis tekib 2009. aastal. Selle suurus on praeguse avansilise makse ettepaneku järgi 2,2 miljardit. Ettevõtlus võidab selle raha 2009. aastal ja pisike saba ulatub ka 2010. aastasse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Arvo Sarapuu

Austatud ettekandja! Võib-olla ma sain asjast natuke valesti aru. Kas Rahandusministeerium peab neid muudatusettepanekuid eelarve seisukohast arvestama või ta püüab neid arvestada?

Jürgen Ligi

Ta kindlasti peab neid arvestama ning ta püüab nende mõju arvestada võimalikult täpselt. Niisugune võiks vastus olla. Aga ma vist jätsin mainimata ühe olulise teema: avansilised maksed, mis eelarvele mõju avaldavad. Nende muudatustega, tunnistan nüüd üles, avansiliste maksete kohustus muutus. Nii et eelarve pinge – eelarvet ju alles koostatakse – ei ole enam 2,7 miljardit, vaid arvestuslikult 2,2 miljardit. Muud muudatused on marginaalsemad. Aga kõnealune mõju on suhteliselt oluline jah.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Kuulates praegu küsimusi ja lugedes neid materjale, on selgelt näha, et väljapakutud maksumuudatuse lahendus jõuab ühel või teisel kujul Euroopa Kohtusse. Seega peab Rahandusministeerium olema valmis kaitsma Eesti positsiooni võimalikus vaidluses nii komisjoniga... Ma palun kaheksa minutit aega! Kas ei saa enam?

Esimees Ene Ergma

Ei saa, ei saa!

Arvo Sarapuu

... vaidluses nii komisjoniga rikkumismenetluse raamides kui ka ettevõtetega, kelle siinsed tütarühingud peavad jätkuvalt maksma emaühingule jaotatavatelt dividendidelt tulumaksu.
Aja kokkuhoiu mõttes ma esitaksin väga palju küsimusi. Kõigepealt tekib küsimus, miks siis vaidlused ettevõtetega. Mida see kõik annab riigi jaoks? Riigi jaoks on selge, et tempokalt on kasvanud maksutulu ja vähenenud ümbrikupalkade maksmine ehk täitsa mõttekas on mõelda selle kolmeaastase perioodi peale. Ettevõtja jaoks on selge, et eelseisev majanduskasvu aeglustumine toob kaasa maksude optimeerimise, ja on ka selge, et ajalooliselt on harjutud püksirihma pingutama – me teame, kuidas see käib.
Kuidas ikkagi asjad käivad? Väga palju küsimusi on üles kerkinud. Näiteks kas või see, millise aktsepteeritud metoodika alusel arvutatakse potentsiaalne tulumaks, mida ettevõtja on kohustatud tasuma kaks korda avansilise maksena. Näiteks, kui ettevõtja koostatud prognoos on liiga suur, kuidas siis, millise tähtaja jooksul, millise kasutusintressiga tagastatakse enammakstud summa? Majandusaasta aruande esitamiseks on aega ju kuus kuud – kas andmed saadakse äriregistrist? Väga paljusid ettevõtteid ei auditeerita – kas toimub lauskontroll? Aga kui prognoos on liiga väike, kas juurdemaks tehakse siis kuue kuu pärast? Kas võib tekkida olukord, kus ettevõte osutub maksuvõlglaseks ja tagasiarvestus tehakse kogu maksuperioodile? Ettevõtja võimalus esitada põhjendatud taotlus maksete vähendamiseks või üldse mitte maksmiseks – mida tähendab põhjendatud taotlus? Kes hakkab tegelema tohutute majandusprognoosidega? Kes peab esitama äriplaani?
Muidugi, paber kannatab kõike! Vaesed maksuameti inimesed, kes selles prognooside rägastikus peavad siis oma aktsepteeritava otsuse tegema. Kui ettevõtte taotlus loetakse põhjendatuks, kuid aasta lõpetamisel selgub, et see oli vale, tegelikult läks hästi – kas siis ettevõtja on maksuvõlglane? Kui taotlus on üles ehitatud prognoosidele, kas ei teki siis õigustatud kahtlus, et maksuhaldur on selles segaduses sunnitud tegema mitmeid subjektiivseid otsuseid? Kelle kasuks, mis aja jooksul, millise kindlusega, kes seda kõike aktsepteerib? Kuidas ikkagi ettevõtja suudab õigesti prognoosida, kui riikki ei suuda tegelikult oma asju õigesti prognoosida? Võtame käibemaksu näitaja. Valitsus prognoosis selleks aastaks mullusest viiendiku võrra suuremat käibemaksu laekumist. Veebruari tulemuste põhjal võiks oletada, et see oli kaugelt liiga optimistlik. Kui vaadata, kui palju võib eelarvest raha puudu jääda, siis võiks rääkida seitsmest miljardist kroonist. Seega on väga selgelt näha, mis on valesti prognoosimise ja selle tagajärg, kui vaadatakse liialt tugeva tarbimise peale, mida tegelikult ju ei ole ja mida ka tulude näol lootust saada ei ole.
Lõpuks tasuks oma aruteludes mõelda ka nende riskide peale, et kui atraktiivne on Eesti investeerimiskeskkond siis, kui pakutud lahenduse üle vaieldakse mitmeid aastaid Euroopa Kohtus, ja kui me peaksime kohtus kaotama, siis kui suured on võimalikud nõuded riigi vastu. Kui Eesti isegi saab Euroopa Komisjoniga kokkuleppele, siis ei välista see võimalust, et mõni välisettevõte Eesti kohtusse kaebab. Sisuliselt avatakse tee massilistele kohtuvaidlustele. Selline kannapööre ettevõtte tulumaksu süsteemis on destruktiivne ja väga paljud ehk nõustuvad, et sisuliselt avatakse selle eelnõuga väga suur diskussioon ning on küsitav, kas selline segadus peaks olema müüdav Euroopa Komisjonile. Keskerakonna fraktsioon pöördub Riigikogu juhatuse poole ettepanekuga teha rahanduskomisjonile esildis eelnõu 181 teise lugemise katkestamise kohta. Ma tahangi nüüd Riigikogu juhatusele üle anda Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 181 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Austatud kolleegid! Mul on väga kahju, et eelkõneleja elavneb ainult suures saalis. Rahanduskomisjoni esimehena pean väljendama sügavat pettumust, et rahanduskomisjonis ei olnud võimalust kõigile nendele küsimustele vastata, et Keskerakonna kolleegid ei üritanud tulumaksu teemal vaielda. Need küsimused, mida eelkõneleja tõstatas, on kindlasti raamatupidajale väga huvitavad. Ma soovitan sul, Arvo, lasta oma raamatupidajal külastada mõnd kursust, mida Rahandusministeerium sellega seoses korraldab ja on juba kümnetele, kui mitte sadadele raamatupidajatele korraldanud ja kinnitanud, et tegelikult ei ole probleemi. Inimesed on avansiliste maksetega harjunud, nad mäletavad, mis need on. Üldine hinnang on, et olukord läheb eriti 2009. aastal paremaks. See, et meie tulumaksuseaduse printsiip säilib,  on väga hea, nad ei pea ümber õppima. Küsimusi ei tule tegelikult mitte juurde, vaid jääb vähemaks. Kui me oleksime valinud mõne teise stsenaariumi, siis oleks küsimusi palju rohkem olnud. Nii ma pidin sellele Keskerakonna fraktsiooni kirjale ka ametlikult vastama, et tulge ja vaielge seal, kus on võimalik tehniliste asjade üle vaielda ja küsida, aga mitte lugeda suures saalis lihtsalt ette tihedat raamatupidaja koostatud teksti. Tema võib oma küsimused esitada kursustel. Kõik raamatupidajad käivad regulaarselt kursustel. Ma isegi ei oska siit välja sõeluda, mis on sellised printsipiaalsemad küsimused, millele ma siin konkreetsemalt vastata saaksin. Veel kord: kasutame selliste küsimuste esitamiseks komisjone. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tegelikult on ju praegu teine lugemine. Seda debatikohta ei olegi siin millegipärast tekkinud. Debatikoht on ju see, kas me läheme tagasi traditsioonilisele, mitmes riigis tunnustatud ettevõtluses teenitud tulu maksustamisele või jätkame Eesti süsteemiga, mille iseloomulik joon on reinvesteeritud kasumilt tulumaksu mitte võtta. See on tegelikult vaidluse koht, aga seda vaidlust ei ole siin tekkinud, ei tekkinud ka komisjonis. Komisjonis olid selles mõttes vildakad arutelud, et nii nagu sageli ka siin suures saalis juhtub, vaidlesid omavahel koalitsioonisaadikud. Vaidlesime tõesti ka nende avansiliste maksete üle, mida opositsioon on siin suures saalis juba  paaril korral üles võtnud. Ma  ei hakka kedagi kursustele saatma, seda julgust ma endale ei võta, aga minu meelest meie raamatupidajad tõesti valdavad seda ainest, mis on avansiline makse. Ma usun, et ka meie ärimaailm valdab seda, aga ma näen siin sellist emotsionaalset külge.
Ilmselt on meil ka osa ärimehi, kes on siin kogu aeg oma tegevust optimeerinud. Sõna "optimeerima" on kasutatud selles mõttes, et ei ole makse kõige paremini maksnud. Kui nendel pole maksuametiga olnud mitte kõige positiivsemat laadi kogemused ja neil on tulnud teinekord raha välja käia, siis nendel on tõesti ilmselt kuri kahtlus, et mine tea, mis seekord juhtub. Need mehed, kes on Eesti seadusi kogu aeg täitnud ja makse maksnud, usaldavad ka maksuametit rohkem. Siin ma näen sellel debatil pigem emotsionaalset kui sisulist külge. Komisjon oma töö tulemusena näiteks avastas, et me oleme eelnõu koostamisel olnud hoolsad vältima topeltmaksustamist siis, kui keegi siia investeerib, aga ei ole olnud sama hoolsad neil juhtudel, kui mõni meie ärimees mujale investeerib. Nüüd oleme selle vea eelnõust kõrvaldanud.
Mis veel? Mul on selline soov, et kui me tulevikus selliseid ilmselt tõsist käsitlemist vajavaid ja vaidlust tekitavaid eelnõusid arutame, siis võtaksid kõik komisjoni liikmed, kui komisjon muudatusi arutab, hääletustest osa. See tuleks kindlasti eelnõu menetlemisele kasuks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! See on täiesti uskumatu lugu. Mina ei armasta väga siin puldis käia. Sellel lihtsal põhjusel, et mul on elus auditooriumi olnud piisavalt palju, ja üsna oluline oleks võtta omaks üks põhimõte, et parem vaikida kui nõrgalt esineda. Me kuulsime, kuidas lugupeetud rahanduskomisjoni esimees täiesti selgelt ründab Riigikogu liiget, kes juhuslikult on ka oma varajase lapsepõlve mööda saatnud ettevõtjana, ja see, kuidas selle peale tuleb veel järgmise fraktsiooni esindaja kohale ja teeb ka põhimõtteliselt selgeks, et kõik ettevõtjad on kui mitte just nõrgamõistuslikud, siis suisa ebanormaalsed. Ma proovin siin lihtsalt viisakas olla.
Kallid inimesed! Te vist tõepoolest ei ole oma elus kordagi kogenud seda, et riik on vaieldamatult vajalik, riik on ettevõtjale ju heas mõttes liitlane olnud, Eestis võib-olla rohkem kui teistes riikides, sest meil on tõepoolest olnud liberaalne majandus. Kas see liberaalne majandus on meile kaasa toonud lõpliku õnne, selles ma täna väga kindel ei ole. Sellel lihtsal põhjusel, et see lõplik õnn, nagu meil ka täna selles saalis oli võimalik taas kord kuulda, pidavat olema jätkuv. Mina küll ei näe, et ta oleks jätkuv. Ja ei näe ka seda, et lugupeetud ettevõtjad, kes on suures osas Eestimaa inimestele tööandjad, saaksid öelda, et meie majanduslik õnn on jätkuv. Pigem on järsku tegemist slummistuva Kreeka mudeliga.
Kui korraks veel nendestsamadest maksuprobleemidest rääkida, siis tõepoolest, miks peab ütlema kehvasti kolleegile, ütlema kolleegile, et ta on nõrgamõistuslik, ja soovitama tal kursustele minna, kui ta tõstatab küsimuse, miks peaks ettevõtja riiki krediteerima. Seal olid ju esitatud väga selged küsimused, et juhul kui, mis siis saab. Hakata selle peale inimest mõnitama on pehmelt öeldes lubamatu. Kui minu heal kolleegil on vist kahekordne kõrgharidus, nagu ma olen aru saanud, siis ei ole see sugugi mitte võti, et ta võib hakata halvustama konstruktiivseid ettepanekuid, mis on tulnud ettevõtjate ringist.
Ma olen seisukohal, et see tulumaksuseadus ei ole mitte Reformierakonna suurimaid šedöövreid, aga vaieldamatult on meil vaja seda teemat arutada just sellel põhjusel, et Euroopa nõuded, mis meil ka mõne aja pärast kipuvad natukene kõri kinni tõmbama, on meile tõepoolest kohustuseks ja me peame neid arvestama. Seetõttu ma ei saa aru, mis on kuritegelikku olukorras, kui keegi üritab selle üle debateerida. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tarmo Mänd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Minu sõnavõtt ei olnud ka täna planeeritud. Tegemist on küsimusega, millest on paljudel väga raske aru saada. Ma pean veidi inetuks seda sõnavahetust, mis on tekkinud siin saalis küsimustest, millele me kohapeal siiski ju vastust ei saanud. Ma tuletan meelde, me saime ettepanekud teisipäevahommikuseks istungiks arvutisse reede õhtul. Mina tegin komisjonis ettepaneku, et võtame korraks aja maha, kui meid tähtaeg taga ei aja, ja andke meile ka võimalus analüüsida, sest me ei olnud neid asju näinud. Seda ei peetud vajalikuks.
Kaks põhiasja, mis selles loos on. Maksegraafikut muudetakse ühel eesmärgil. Seletuskirjas on kirjas, et see muudatus tähendab 2,2-miljardilist auku riigituludes, mida ongi tarvis katta avansiliste maksetega. Teine on nimelt see, et meie õigussüsteem ei tunnista prognooside maksustamist. Need on asjad, millega tuleb arvestada, need olid seal arutelul. Ei saa öelda, et opositsioon selles küsimuses ei sekkunud. Me ei saanud nendele küsimustele ju ka täna vastust. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd! Palun, kolleeg Keit Pentus!

Keit Pentus

Austatud esimees! Head kolleegid! Ma pean oma head fraktsioonikaaslast ja rahanduskomisjoni esimeest Jürgen Ligi siin puldis natukene kaitsma. Vastuseks väga temperamentsele ja suurte auditooriumidega harjunud Aivar Riisalule tahaksin ma öelda seda, et Jürgen Ligi kindlasti ei rünnanud ühtegi kolleegi, vaid kirjeldas adekvaatselt olukorda, mis on rahanduskomisjonis selle arutelu ajal valitsenud. Arutelu on täiesti toimunud, aga Jürgen Ligil on õigus, et neid küsimusi, mis kõik täna siit puldist ette loeti, oleks ju võinud esitada alles mõni päev tagasi toimunud rahanduskomisjoni koosolekul. Ma arvan, et arutelu  komisjonis oleks kindlasti olnud palju viljakam ja ka sisulisem ning nendele küsimustele kindlasti tuleb vastata ja saab vastata. Aga siin saalis neid ette vuristada, samas kui komisjonis neid küsimusi ei esitatud – see võib-olla ei ole lihtsalt kõige parem tava. Ma tõesti arvan, et edaspidi, teiste eelnõude puhul võiks ikkagi kinni pidada sellest kombest, et sisulised arutelud ja väga detailised arutelud peetakse ära komisjonis.
Ühe faktivea tahan ma ka ära klaarida. Aivar Riisalu väitis, justkui asuksid ettevõtjad krediteerima riiki. Eelnõu ja avansiliste maksete puhul on olukord  aga täpselt risti vastupidine. Ettevõtjate jaoks lükkub maksukohustus edasi. Kui praegu tuleb maksu maksta igakuise aruandluse järgi, siis eelnõu järgi muutub maksu tasumine kuupõhisest aastapõhiseks. Nii et mingisugust ettevõtjatepoolset krediteerimist ei saa siin kindlasti olla, tegu on vastupidise olukorraga, kus ettevõtjate jaoks lükkub täielik maksukohustus edasi, mitte ei tule varasema aja peale.
Tahan korrata tõesti nii Jürgen Ligi kui ka Eiki Nestori üleskutset pidada neid arutelusid sisuliselt komisjonis, kus meil endal on võimalik rohkem küsida ja rohkem ka sisuliselt ning detailsemalt vastata.
Mis aga puudutab kursusi või mitte kursusi – see on maitse asi, kas nimetame neid kursusteks või kuidagi teistmoodi –, siis Rahandusministeeriumi inimesed on tõesti juba praegu väga tihedalt ja minu arust väga positiivselt tegemas koostööd nii ettevõtjatega kui ka raamatupidajatega. Just nimelt sellepärast, et neid küsimusi, detailseid küsimusi on väga palju. Ja minu arust on igati loomulik, et kui selline muudatus tuleb, siis peabki neid küsimusi olema, see ei saagi teistmoodi olla. Ei ole midagi ebaloomulikku, kui Rahandusministeeriumi inimesed käivad ja aitavad neid küsimusi selgitada ning neile vastata. Kas me nimetame seda kursusteks või kuidagi teistmoodi – tõesti, see on maitse asi.
Veel kord, rohkem sisulist arutelu ja sisulist debatti komisjonides! Ma arvan, et see koostöö on palju viljakam ja sisulisem. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, kolleeg Keit Pentus! Palun, Jürgen Ligi, kas on repliigisoov? Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Mu nime nimetati ja ma tahaksin üle kinnitada, et mul ei olnud mingit kava rünnata küsijaid. Ma tõepoolest panen kõigile südamele: küsige tehnilised küsimused ära juba komisjonis! Ma ei ole võimeline kõiki neid üles lugema ja kõnes vastama, kuid kinnitan üle: pigem riik krediteerib ettevõtjat, mitte vastupidi, maksukohustus lükkub edasi. Ja kursuste jutt on tõsine. Kursusi peavad raamatupidajad saama, sest need tehnilised üksikasjad on väga olulised. Kui meil oleks uutmoodi seadus, uus põhimõte, oleksid teistsugused stsenaariumid, siis oleks kursusi palju rohkem vaja. Nii et kursustest rääkimine ei olnud ründamine. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Kõigepealt, igasugune avansiline makse tähendab ettevõtja jaoks ikkagi raha ette äraandmist tema kassavoost – see on selline loodusteaduslik tõde. Millal tekib juriidiliselt mõistetav maksukohustus, on iseküsimus. Aga mitte see ei olnud minu jutu sisu. Ka sellise, kuidas viisakalt väljenduda, noorpoliitikuna huvitab mind, milline on siis Riigikogus arvestatava tõe suhtelisuse määr. Meenutagem siin mõne nädala eest arutuse all olnud alkoholiseaduse muutmist, mis ju ka, kulla kolleegid võimuerakondadest, oli komisjonis kokku lepitud. Kõik küsimused olid komisjonis nagu läbi räägitud ja neile vastatud, ometi kogesime, et ühtpidi selle tõttu, et puskariaparaadi definitsioon ei olnud piisavalt täpne, nagu arutelust kuulda oli, teistpidi selle tõttu, et viina tassivate laste tööjõu regulatsioon ei olnud piisavalt täpne, võeti see eelnõu tagasi – arutelu katkestati, mida pakutakse välja ju ka  praegu.
Ma arvan, et me oleme vist ikkagi ühiskonnas, kus Jupiterid ja härjad on võrdsed, mitte erinevad. Selles mõttes, kui küsimuse all on praegu selle eelnõu arutelu katkestamine, et kaalutlusaega juurde saada, siis on see ju pigem mõistlik, kui et läheb vastuollu mingite tähtaegade või muu sellisega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Seaduseelnõu kohta on esitatud 15 muudatusettepanekut.
Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine ja kolmas on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Toomas Varek

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub neljandat muudatusettepanekut hääletada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 42. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viies ja kuues ettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmes on kolleeg Taavi Veskimäelt, juhtivkomisjon ei ole arvesse võtnud. Kaheksas on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Üheksas on kolleeg Taavi Veskimäelt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Kümnes on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 11. on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Toomas Varek

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub 11. muudatusettepanekut hääletada.

Esimees Ene Ergma

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
12., 13., 14. ja 15. muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, kuid Riigikogu juhatusele on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt saabunud ettepanek eelnõu 181 teine lugemine katkestada ja meil tuleb seda ettepanekut hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 181 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 181 teine lugemine on lõpetatud.


7. 15:07 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seaduse eelnõu (187 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Välisminister Urmas Paet

Lugupeetud Riigikogu! Valitsus esitas Riigikogule eelnõu, millega määratakse kindlaks ÜRO eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni need lisad, mida Eesti kohaldab. Eesti ühines konventsiooniga juba 26. septembril 1991 Ülemnõukogu otsuse alusel. Siis jäi aga määratlemata, mis eriorganisatsioonide suhtes Eesti konventsiooni kohaldab. Selle konventsiooni eesmärk on anda ÜRO-le ja selle eriorganisatsioonidele eesõigused ja puutumatus ning neid võimalikult palju ühtlustada.
Konventsiooniga eriorganisatsioonidele antavatest eesõigustest ja puutumatusest on olulisemad järgmised: eriorganisatsioonil, tema omandil ja varal on täielik kohtulik puutumatus; eriorganisatsiooni valdused, arhiiv ja dokumendid on puutumatud; eriorganisatsioon, tema vara, tulu ja muu omand on vabastatud otsestest maksudest, tollimaksust ning sisse- ja väljaveokeeldudest ja -piirangutest nende esemete suhtes, mida eriorganisatsioon veab sisse või välja ametialaseks kasutuseks. Eriorganisatsiooni ametnikul on muu hulgas kohtulik puutumatus oma ametiülesannete täitmisel tehtud tegude ning suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Ka on tal seoses eriorganisatsiooni makstavate palkadega ja muude rahaliste tasudega samasugune ja samadel tingimustel maksuvabastus nagu ÜRO ametnikel. Tal on õigus asjaomases riigis esmakordsel ametisse asumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja isiklikud esemed.
Nüüd siis määrataksegi seadusega, et Eesti kohaldab konventsiooni järgmiste ÜRO eriorganisatsioonide suhtes: need on Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Maailma Terviseorganisatsioon, Ülemaailmne Postiliit, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit, Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon.
Rahvusvahelise õiguse järgi on tegelikult Eesti olnud juba aastaid konventsiooniosaline ja seaduse vastuvõtmisel seega rahvusvahelist mõju ei ole. Selle seaduse vastuvõtmine on vajalik, et muuta konventsiooniga ühinemine korrektseks ka Eesti riigisisese õiguse järgi. Et vahepeal on ka mõningaid konventsiooni lisasid muudetud, siis tuleb ühtlasi heaks kiita ka parandatud lisad, et Eesti suhtes jõustuksid lisade kõige hilisemad tekstid. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra välisminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud Riigikogu! Väliskomisjon arutas seaduseelnõu oma 26. veebruari istungil. Meile andis seletusi ja vastas küsimustele Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo vanemjurist Peter Pedak. Üksmeelselt otsustasime teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu arutusele esimesel lugemisel täna. Samas teeme Riigikogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele. Juhul kui me esimese lugemise täna lõpetame, siis on meil ettepanek muudatusettepanekute tähtajaks määrata 24. märts kell 10. Siis me saame kell 11 algaval väliskomisjoni istungil neid muudatusettepanekuid veel menetleda ja teha esimese lugemise lõpetamise korral ka ettepanek 26. märtsil võtta see seaduseelnõu teisele lugemisele. See oleks minu poolt kõik.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad arvamust avaldada? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 187 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. märts 2008 kell 10. Eelnõu 187 esimene lugemine on lõpetatud.
Meie päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.13.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee