Austatud Riigikogu! Alustame 27. veebruari infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 51 Riigikogu liiget, puudub 50.
Austatud Riigikogu! Tänases infotunnis osalevad peaminister Andrus Ansip, haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas ning siseminister Jüri Pihl.
Alustame küsimustele vastamist. Esimese küsimuse esitab Vilja Savisaar peaministrile. Teemaks on riigieelarve. Vilja Savisaar, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Keskerakonna andmetel on 2008. aasta riigieelarve (see, mille teie eelmisel aastal Riigikogule arutamiseks esitasite) vale. See tähendab, et Rahandusministeerium on jätnud kajastamata Riigi Kinnisvara AS‑i poolt lepingute kaudu võetud kohustused. Siit ka minu küsimus: miks te esitasite Riigikogule vale eelarve, mis ei kajasta kõiki kulutusi, mida riik on kavatsenud teha? Kas see oli teie teadlik valik, et petta nii Riigikogu liikmeid kui ka avalikkust?
Aitäh! Jälle kord on mul kahju, et Keskerakonnal on valed andmed. Riigikogu on kinnitanud kõige õigema eelarve, mida üks Eesti Vabariigi Riigikogu kinnitada saab. Kõik need kulutused, mis pidid riigieelarves olema, on selles riigieelarves ka kajastatud. Kui teie vihjed käivad Riigi Kinnisvara AS‑i kohta, siis praegu ei ole mitte mingisugust alust Riigi Kinnisvara AS‑i kulutusi riigieelarvesse konsolideerida. Ei ole meie Statistikaamet ega ammugi mitte Eurostat sellist ettekirjutust meile teinud. Kahju, aga ei saa teid rõõmustada sellega, et teie väited või teie erakonnakaaslase väited Äripäevas osutuksid tõeseks.
Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Vilja Savisaar, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Härra peaminister! Ma siiski juhin teie tähelepanu sellele, et seesama Statistikaamet on ajakirjanduses välja öelnud, et tegelikult need Riigi Kinnisvara AS‑i tehtavad kulutused investeeringutesse peaksid olema kantud riigieelarvesse. Ma tõesti ei taha uskuda, et teie seda ei teadnud ja et sellest ei ole teil varem juttu olnud. Nagu ajakirjandus on välja toonud, olete te andnud ka rahandusministrile korralduse investeeringuid kärpida. Minu küsimus puudutabki seda, millised planeeritud investeeringud kavatseb valitsus sel aastal tegemata jätta.
Aitäh! Väide, et Vabariigi Valitsusel on kavatsus investeeringuid kärpida, ei vasta tõele. Kärpida saab seda, mille kohta on otsused juba langetatud. Meil ei ole kavas kärpida investeeringuid, mida me oleme otsustanud teha. Küll aga on meil kavas oluliselt revideerida soove eelarveväliselt investeerida mitmete ametiasutuste hoonete remontimisse Riigi Kinnisvara AS‑i kaudu. Eelarvekulutusi Vabariigi Valitsus kärpima ei ole asunud ja ta ei saagi seda teha, sest see on Riigikogu pädevuses.
Vilja Savisaar, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Sellest ma alustasingi, et tegelikult te saate tõepoolest praegu väita, et te ei kärbi riigieelarve kulutusi, sellepärast et te ei ole neid kulutusi teadlikult ja seadusvastaselt riigieelarvesse üldse sisse kandnudki. Nüüd on teil loomulikult hea öelda, et te ei olegi neid kavandanud. Tegelikult on ju teada, et Riigi Kinnisvara AS kavatses sellel aastal sõlmida lepinguid 1,7 miljardi krooni väärtuses. Jah, Jaak Saarniit on tunnistanud, et nad jõuavad teha 1,47 miljardi ulatuses. Samas oli probleeme Siseministeeriumi investeeringutega, mis justkui keelati ära. Tegelikult tahangi väita, et te jätkuvalt valetate. Miks te teete seda Riigikogu ees? Te ei ole võtnud neid planeeritavaid kulutusi, mis peaksid riigieelarves kajastuma, arvesse.
Mulle muidugi meeldiks, kui kõik inimesed oleksid viisakad ja valiksid väga hoolikalt sõnu, mida nad kasutavad. Proua Savisaar! Ma julgen teile meelde tuletada teie poolt vastu võetud riigieelarve seadust – 2008. aasta riigieelarve seadust. Selle § 20 "Load kapitalirendi kasutamiseks" kõlab järgmiselt: "Kooskõlas riigieelarve seaduse § 29 lõikega 3 on lubatud sõlmida leping kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga: 1) Justiitsministeeriumil uue ekspertiisiasutuse hoone üürimiseks eeldusel, et nimetatud lepingu sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus ..." Seda ei ole juhtunud. Selles loetelus on viis punkti. Need on kõik sellised punktid, mis lõpevad sõnadega "... eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus". Vabariigi Valitsus ei ole selliseid lubasid välja andnud.
Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Aadu Must, palun!
Austatud härra peaminister! Viimasel ajal on ajakirjanduses olnud suur mure koolide renoveerimise pärast. On räägitud, nagu oleks sellesama Riigi Kinnisvara AS‑i lepingute ümber puhkenud võidujooks kahe teie kõrval istuva ministri vahel. Me tahaksime, et te jälle sama ilusasti ja kindlalt lükkaksite ümber kõik need kahtlused, et koolide renoveerimine võib politseiasutuste renoveerimise taustal toppama jääda.
Aitäh! Ei politseiasutuste kohta ega koolide kohta pole Vabariigi Valitsus otsust langetanud. Milliseid investeeringuid Riigi Kinnisvara AS võib teha, selle otsustab Vabariigi Valitsus, nii nagu Riigikogu seda ette näinud on. Põhimõtteliselt on vale eeldada, et absoluutselt kõik Riigi Kinnisvara AS‑i tehtavad kulutused on automaatselt riigieelarve osadena käsitletavad. See ei vasta kindlasti tõele. Euroopas, aga ka laiemalt maailmas on väga suur debatt, kuidas käsitleda näiteks PPP‑projekte. Ühed ütlevad, et PPP‑projektide puhul private tähendab seda, et on õigus saada public'u käest, ja public'ule tähendab see seda, et on kohustus maksta ja et mitte mingisugust kohustuste jagamist ei toimu, et tegemist on lihtsalt vahendiga hiilida kõrvale eelarve tasakaalule seatud kriteeriumidest. Teised jälle väidavad, et see PPP on märksa efektiivsem kui avaliku sektori poolt otse tehtavad kulutused. Palju on vaieldud ka selle üle, kas kapitalirent või kasutusrent, kui üheks osapooleks on riik või riigiasutus, on riigieelarve tasakaalu kontekstis käsitletav tasakaalu mõjutava faktorina või mitte. Üldine seisukoht on selline, et kasutusrent ei ole tasakaalu mõjutav ja seetõttu ka Riigi Kinnisvara AS‑i puhul ei peaks see mõjutama riigieelarve tasakaalu.
Arvo Sarapuu, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus on seotud Tallinna–Tartu maantee ja Mäo ümbersõiduga. Siin on väga palju nendel teemadel juttu olnud. On ilmunud erinevaid ja väga vastuolulisi kirjutisi. Tallinna–Tartu maanteel on reedeti juba lõpetatud suurte masinatega sõitmine jne. On välja kuulutatud hange Mäo ümbersõidu jaoks ja seal on üsna palju töid, mis on vaja ära teha. Kõige selle valguses on minu küsimus selline: mis ajal ja mis rahaga ikkagi see Tallinna–Tartu maantee ära tehakse? Järvamaa inimesed tahavad seda väga teada.
Aitäh! Eestis on vastu võetud otsus, et 75% kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest kasutatakse teehoiuks. Teatavasti tõusid kütuseaktsiisi määrad järsult alates 1. jaanuarist 2008. Sellega laekub riigieelarvesse järgmise nelja aasta jooksul igal aastal keskmiselt üks miljard krooni. Ühe miljardi kroonine kasv, võrreldes mulluse 2,5 miljardi kroonise tasemega, on märkimisväärne. Kuid tegelikult saame rääkida veelgi suuremast kasvust, sest mitte ainult erakorraline aktsiisitõus, vaid ka kütuse läbimüügi suurenemisega kaasnev tõus toob teedeehituseks lisavahendeid. Aktsiisivahenditest peab jätkuma nii selleks, et kõrval‑ ja tugimaanteed välja ehitada, kui ka selleks, et Eesti üks kõige suurema liikluskoormusega ja suurima liiklusohtlikkusega maantee saaks välja ehitatud.
Heimar Lenk, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Oma esinemise alguses te ütlesite kerge naeratusega, et Keskerakond on jälle valeinformatsiooniga lagedale tulnud. Öelge, palun, kas ka Eesti meedial on teie arvates valeinformatsioon sellesama küsimuse kohta, millele te praegu olete juba 12 minutit vastanud.
Aitäh! Kindlasti on vale see informatsioon, mille on esitanud teie erakonnakaaslane Kalev Kallo. Ehkki ma oleksin eeldanud, et pikaajalise Riigi Kinnisvara AS‑i nõukogu esimehena tema valdab ka tõeseid andmeid.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus, Aivar Riisalu, palun!
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ma tuletan teile meelde, et Keskerakond siiski ei toetanud seda riigieelarvet ja me kasutasime oma õigust selle poolt mitte hääletada. Minu küsimus on selline. Minu jaoks tähendab sõna "revisjon" seda, et kui midagi on halvasti, siis peaks olukorda hakkama revideerima. Kui te ütlesite, et investeeringuid ei ole piiratud, vaid neid revideeritakse, kas see siis tähendab, et revisjoni peab tegema seetõttu, et investeeringud ei ole hästi läbi mõeldud, ja peate tegema uue plaani?
Aitäh! Riigikogu (mis sellest, et teie ei hääletanud poolt) volitas Vabariigi Valitsust välja valima objekte, mille puhul Riigi Kinnisvara AS võib sõlmida ehitamiseks lepingu ja mille puhul mitte. Vabariigi Valitsus ei ole praegu otsustanud mitte ühegi ehituslepingu kasuks, vastavalt Riigikogu poolt valitsusele antud volitustele. Seega ei ole mõtet rääkida millegi kärpimisest, äravõtmisest, ärajätmisest, vaid valitsus ei ole Riigi Kinnisvara AS‑ile objektide ehitamiseks oma luba andnud.
Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme teise küsimuse juurde, mille on esitanud Karel Rüütli. Sellele vastab peaminister. Teema on tsiviilkontroll. Karel Rüütli, palun!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! 20. veebruari infotunnis tunnistas justiitsminister: "Praeguses õigusruumis peaksid majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile alluvad asutused omakorda teostama järelevalvet elektroonilise side teenuseid pakkuvate isikute üle, samal ajal kui seadusandja on vastutuse selle seaduse täitmise eest pannud ettevõtetele endile. [- - -] Minu arvates on seal üks auk sees." Peaministrina väitsite 30. jaanuari Riigikogu infotunnis: "Teie ei pea logifailide säilitamise pärast muretsema. Säilitamine on garanteeritud, ebaseaduslik pealtkuulamine on välistatud." Samas teame Eesti Päevalehe kaudu, et prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse logifailide kadumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Kas peaministrina olete ka praegu seisukohal, et logifailide säilitamine sideoperaatorite juures on garanteeritud ja ebaseaduslik pealtkuulamine on välistatud?
Aitäh! Kui te oleksite mind tsiteerides täpne, siis te viitaksite ka allikale. Teatavasti pole seadusandja tahtnud seda, et peaministril oleks õigus kontrollida logifailide olemasolu. Peaminister edastas prokuratuuri pressiesindaja kaudu avalikkusele edastatud teavet. Logifailide olemasolu või nende puudumise üle saab kontrolli teostada Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, st teie, ja prokuratuur. Ei ministril, ei peaministril järelevalveõigust ei ole, Riigikogu seadusandjana pole seda õigust peaministrile ega ministritele andnud.
Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Karel Rüütli, palun!
Aitäh! 30. jaanuari Riigikogu infotunnis te väitsite: "Juba kolmandat korda pean ma täna viitama prokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnadele, kes kinnitab, et logifailid pole mitte kuhugi kadunud." 30. jaanuari Eesti Päevalehes avaldatud prokuratuuri pressiteates ei mainita logifailide kadumise või mittekadumise fakti, pealegi on prokuratuur algatanud kriminaalmenetluse. Kas prokuratuuri pressiesindaja esitas logifailide mittekadumise kohta kinnituse teile isiklikult või kellegi kaudu? Teie öeldu ei kattu lehes avaldatuga.
Aitäh! Mina olen saanud selle seisukoha meedia vahendusel, isiklikku suhet ei ole minul pressiesindajaga olnud.
Teine täpsustav küsimus, Karel Rüütli, palun!
Aitäh! Veel kord väljavõte 30. jaanuari Riigikogu infotunnist, kus te väitsite: "Ma ei saa mitte kuidagi kinnitada teie praegu esitatud väiteid. Isegi kui ma saaksin kommenteerida teie esitatud väiteid, ei teeks ma seda, sest tegemist on riigisaladust sisaldava informatsiooniga." Minu küsimus: mis ajast ja mis seaduse alusel on pealtkuulamise logifailide olemasolu või nende hävimise fakt riigisaladus? Kas tõesti teie valitsuses on lohakus ja seaduse mittetäitmine kuulutatud riigisaladuseks?
Logifailid, mille abil on võimalik saada teada, kelle suhtes on jälitustoiminguid teostatud, ei ole otse loomulikult avalik informatsioon. See oleks inimese eraellu tungimine. Mina kindlasti ei lubaks endale selliste andmete avaldamist ja soovitan ka teil selliseid andmeid mitte avaldada, kui need teie töö tõttu komisjonis teie kätte peaksid sattuma.
Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Ain Seppik, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Peaministrilt kuulsime meeldiva fakti, et teil Kristiina Herodesega mingeid isiklikke suhteid ei ole ja logifailide asi teisse ei puutu. Kuid minu küsimus on järgmine. Kas ikka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium (ma ei tea, kui te sideametit pole ära likvideerinud) ei pea elektroonilise side seaduse alusel selle järele valvama, mis nendes firmades toimub, või on midagi muutunud?
Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis on olemas asjatundjate komisjon, kes otsustab riigieelarveliste vahendite eraldamise, selleks et oleksid tehnilised võimalused jälitustoimingute teostamiseks ja teostatud jälitustoimingute üle arvepidamiseks, logifailide salvestamiseks. Kuid sellel komisjonil ei ole põhimõtteliselt mitte mingisugust võimalust neid logifaile näha ega saada informatsiooni selle kohta, kelle suhtes on jälitustoiminguid teostatud. See õigus on seadusandja tahtel ainult prokuratuuril ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil. Teistel seda õigust ei ole. Riigikogu pole tahtnud, et peale nende kahe nimetatu – prokuratuuri ja erikomisjoni – oleks veel kellelgi õigus neid logifaile näha.
Villu Reiljan, palun!
Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Eelmine kord te viibutasite noore kolleegi Karel Rüütli suunas näppu ja kinnitasite, et te olete (nüüd selgus, et ajakirjanduse vahendusel) teada saanud, et logifailid on kõik olemas, ütlesite, et olgu me kõik rahulikud ja ka uni võiks meil kõigil rahulik olla. Ma kinnitan, et ka mina olen saanud ühe sellise kirja, kus on öeldud, et mind ei ole elus keegi mitte kunagi ega mitte mingitel tingimustel pealt kuulanud, aga ma olen ka ühe teise kirja saanud, kus väidetakse, et mind siiski on pealt kuulatud. Kuid ma tahan küsida: kas teile tänaseks on valgust heidetud ja lisainformatsiooni antud või olete teie üks nendest, kes tõepoolest ei tea, et nende failidega on väga suured probleemid, või see teid üldse ei eruta?
Tänaseks on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon saatnud mulle oma nende koosolekute protokollid, kus kõnealune teema on arutuse all olnud. Minu informatsioon pärineb põhiliselt erikomisjonilt, kellel on järelevalveõigus. Peaministril sellist õigust ei ole, justiitsministril sellist õigust ei ole. Ei maksa oodata järelevalvet nendelt, kellele teie, Riigikogu, ei ole järelevalveõigust andnud.
Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme kolmanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Marek Strandberg. Küsimusele vastab Tõnis Lukas. Teema on Teaduskompetentsi Nõukogu tegevus. Marek Strandberg, palun! Palun vajutada klahvile "Sõna"!
No nii, vajutatud. Hea haridus‑ ja teadusminister! Teatavasti toimub riigi maksumaksja raha teadlastele palgarahaks jaotamine Teaduskompetentsi Nõukogu pöördumise alusel, millel põhineb ministri rahajaotust otsustav käskkiri. Sellisel viisil on ministeerium delegeerinud vastutuse rahajaotamise eest Teaduskompetentsi Nõukogule. Minu küsimus ongi sellega seotud. Miks Teaduskompetentsi Nõukogu, mis peaks olema tehniline ja ministrile nõu andev organ, teeb praegu sisulisi teaduspoliitilisi otsuseid?
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Ministeerium ei ole delegeerinud otsuste tegemist TKN‑ile ehk Teaduskompetentsi Nõukogule. See on delegeeritud seaduste alusel. Tõepoolest, me peame üle vaatama 1990. aastate keskel seatud teaduse finantseerimise printsiibid, mis omas ajas võisid olla õilsad, sest nad seadsid kvaliteedi kõige kõrgemaks eesmärgiks. Nüüd, kui me oleme selle süsteemi paistel mõnda aega elanud, võiks teha seal korrektiive, nii et kvaliteeditaotlus säiliks, aga vastutus ja volitused oleksid kuidagi mõistuspärasemalt jagatud. Riigikogus heakskiidetud teadus‑ ja arendustegevuse arengukava alusel on valitsusel kohustus välja töötada seadusmuudatused ja korrastada rahastamisinstrumente, vaadata läbi nii grant‑, baas‑ kui ka sihtfinantseerimine, teadus‑ ja arendusasutuste infrastruktuurikulud ning Eesti Teadusfondi ülalpidamiskulud. Need on konkreetselt välja toodud ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi selle aasta tööplaanis on see olemas. Me oleme Teaduskompetentsi Nõukogu spetsialistidega koos seda tööd alustanud, aga mina olen rahulolematu, et ministeerium on siin ainult kummitempli staatuses. Sest tõepoolest, minister ei peaks üldse käskkirja allkirjastama, kui tal ei ole tegelikult ühtegi instrumenti muudatuste tegemiseks ega peaaegu et ka mitte küsimuste esitamiseks.
Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Marek Strandberg, palun!
Hea minister! Kas te oskate öelda, millega on näiteks praegu tagatud, et seesama Teaduskompetentsi Nõukogu oleks oma otsuste tegemisel erapooletu, ning millised on olemasolevad sisekontrollimehhanismid, mis tagavad nõukogu kasutatavate ekspertide sõltumatuse otsuste tegemisel?
Aitäh, austatud küsija! Teaduskompetentsi Nõukogul on oma sisemine töökord. Loomulikult on ka haridusministeeriumil formaalsed võimalused lahendada erimeelsusi, kui pöördutakse haridus‑ ja teadusministri poole. Meie saame teha ettepaneku, kui näeme, et kuskil on huvide konflikt. Nagu ma juba viitasin, huvide konflikti välistamine on iseenesest TKN‑i töökorras küllalt põhjalikult reguleeritud. Kas see on ka piisavalt reguleeritud, on iseasi. Kui me näeme, et probleem on suur, siis pöördume TKN‑i poole ja nad vaatavad asja uuesti üle. Muidugi on nendel taotlejatel, kes kahtlustavad, et otsused ei ole vastu võetud objektiivselt, võimalus pöörduda, seda pigem küll vormilise külje osas, ka kohtu poole.
Teine täpsustav küsimus, Marek Strandberg, palun!
Samast teemast loomulikult. Kas te oskate põhjendada või viidata põhjustele, miks Teaduskompetentsi Nõukogu ei kasuta teadustegevuse hindamisel, nimetame siis nii, rahvusvahelist eksamineerimist või evalveerimist, vaid jätkuvalt üksikute ekspertide arvamusi?
Aitäh! Totaalse evalvatsiooni tellimine igal aastal on väga kulukas, seetõttu ei ole sellise mudeli peale mindud. Aga kindlasti on kogu süsteemi ülevaatamisel vaja nendest mahtudest rääkida, sest kõige tähtsam on meie teaduse sihtfinantseerimise või üleüldse grantfinantseerimise usaldusväärsus. Kui selleks, et see oleks nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt usaldusväärne, on vaja teha kulutusi, siis minu hinnangul tuleb neid teha. Praegu on TKN‑i koosseisus üheksa tunnustatud teadlast. Eestis tegeleb TKN‑i tulnud taotluste läbivaatamisega ekspertgrupp, kes kaasab väliseksperte. Tegelikult ei ole välisekspertide töö kohta ministeeriumile peale kahtlustavate hoiakute väga palju konkreetseid proteste tulnud. Ma arvan, et kogu selle süsteemi ülevaatamisel me saame konkretiseerida, kus need vead on. Aga ma möönan, et TKN‑i vastutust tuleb suurendada, tegevuse läbipaistvust ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kaasarääkimisvõimet tuleb parandada, juhul kui minister jääb asju kinnitama. Teine variant on suurendada ainult läbipaistvust TKN‑i puhul ja andagi – nii nagu mitmes riigis on – tegelikult ka lõplik otsustuspädevus ainult sinna, nii et ministeerium ei mängiks siin kummitemplit.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme järgmise küsimuse juurde, mille on esitanud Ain Seppik. Küsimusele vastab Jüri Pihl. Teemaks on Eesti politsei areng. Ain Seppik, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma pean teid suisa kiitma julguse eest, kuna teil õnnestus n‑ö viimasel tunnil sõlmida Riigi Kinnisvara AS‑iga lepingud Jõhvi, Narva ja Võru politseimaja ehitamiseks. Selle eest saite ka kohe noomida ajalehes Postimees, mis Eesti sisepoliitika kontekstis tähendab, et saite noomida Reformierakonnalt, mis omakorda tähendab, et peaminister Andrus Ansipilt endalt. Pealegi kirjeldati Postimehes ilmekalt, kuidas Andrus Ansip kohe teie külaskäigu järel Jõhvi ilmus ja sealsete politseinike tulevikulootusi jahutas. Küsimus: kas teil on valitsuses Eesti politsei arenguga seoses mingeid lahkhelisid või ei saa peaminister lihtsalt aru politsei arenguvajadustest?
Lugupeetud eesistuja! Hea küsija! Ma ei hakkaks siin tõmbama paralleele peaministri ja teatud meediaväljaannete vahel. Kui rääkida politsei arengust, siis ma arvan, et meil on olemas ühene nägemus, kuidas Eesti politseid arendada, millised on tema kitsaskohad, millised on võimalused, et eelarve ei läheks tasakaalust välja, kuidas hoida politseinike palgatase nii kõrgel, et see oleks konkurentsivõimeline, kuidas saada politseile varustust, et nad saaksid oma tööd teha, kuidas lahendada teatud kinnisvaraprobleeme, mis jäid eelmistel ministritel lahendamata, võtame või needsamad kolm hoonet, siis on veel 16–25 hoonet, nii päästedepoosid kui ka politseiasutusi, ja on ka Sisekaitseakadeemia küsimus. Mis puudutab igasuguste lepingute sõlmimist (loomulikult ka nende kolme hoone osas, millest siin juttu oli, Narva ja Jõhvi olid meie prioriteedid, teatud mõttes ka Võru, kus oli väiksem investeering), siis selle üle sai Rahandusministeeriumiga läbirääkimisi peetud alates eelmise aasta suvest, kaaluti eri variante, et paluda ka Riigikogu luba. Aga samas on mõnede hoonete puhul, mis vastavad teatud tingimustele, võimalik kasutusrent. Ka seda sai analüüsitud. Põhjaliku analüüsi tulemusena 7. veebruaril Riigi Kinnisvara AS‑i juhataja aktsepteeris neid kui kasutusrendiks kõlblikke. Mis sai siis meil selle vastu olla, et see leping sel ajal ka alla kirjutatakse.
Küsijal on täpsustavaid küsimusi. Esimene täpsustav küsimus, Ain Seppik, palun!
Aitäh! Härra minister! Nii see vist päris ei ole, kuna seesama Postimehe 22. veebruari 2008. aasta artikkel väidab, et eelmainitud ehituslepingu sõlmisite teie, mööda hiilides oma parteibossi, rahandusminister Ivari Padari uutest suunistest. Ega te ei oska öelda, mida endast täpsemalt kujutavad need uued suunised, millest te väidetavalt mööda hiilisite? Ega need suunised ei ole tingitud lähiajal eelseisvast Eurostati külaskäigust? Või ega teil seal valitsuses äkki ei ole Eesti politsei arenguga seoses vastuolusid rahandusminister Ivari Padariga?
Aitäh küsijale! Eks rahandusminister vaatab rahandusküsimusi ja siseminister vaatab, kuidas toetada oma valdkonna arengut. Ma ei võtaks väga tõsiselt kogu informatsiooni, mida meie meediaväljaanded avaldavad. Me lähtume ikkagi seadustest. Me lähtume sellest, et asi oleks juriidiliselt korrektselt vormistatud, et oleksid olemas volitused, ja analüüsi põhjal, mida tegi eelkõige Riigi Kinnisvara AS ja tegid ka meie juristid, olid need kasutusrendilepingud igati seaduslikud, neid on tehtud varemgi ja siin ei ole midagi uut. Teine variant oleks olnud kapitalirent, aga sellist luba meil ei olnud.
Ain Seppik, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Nii et valitsuses on kõik kõige paremas korras ning üksmeel on tugevam kui kunagi varem. See võiks ju tõsi olla, kui uskuda. Kuid eilsest Postimehest lugesin üllatusega, et politseimajade koolidele eelistamine pahandas millegipärast ka haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukast, teie kolleegi valitsusest. Põhjuseks ikka see Riigi Kinnisvara AS‑i ümber toimuv. Palun öelge, mis võis Tõnis Lukast pahandada, te kiitsite neid lepinguid ju taevani, ning miks Riigi Kinnisvara AS politseimajade kõrval koolimaju remontida ei taha. Ega see ei ole kuidagi seotud Eurostati lähiaja külaskäiguga või ei saa ka Tõnis Lukas aru Eesti politsei arenguvajadustest?
Mul on hea meel, et ka opositsioon saab aru, et valitsusel läheb väga hästi. Eriti hea meel on, et teie, härra Seppik, sellest aru saate. Mis puudutab lepinguid, siis iga leping on eraldi vaadeldav. Ma ei hakka rääkima nendest erinevatest asjadest, kui likviidsed need on, ja muudest asjadest, millal on kapitali‑, millal on kasutusrent. See on niisugune majandus‑ ja rahandusinimeste küsimus. Ma usaldan nii Riigi Kinnisvara AS-i juriste kui ka oma maja juriste, kes kinnitasid nende lepingute õigsust. Mis puudutab seda, et on mingi vastasseis härra Lukasega, siis ma arvan, et meil ei ole mingit vastasseisu. Ma arvan, et meie külaskäigud eri fraktsioonidesse, kus ma rääkisin ka turvalisuspoliitika arengusuundadest ja nendest arengutest, erutasid ühtviisi kõiki kuut fraktsiooni. Kõik on sellest huvitatud. Sellest on huvitatud ka Isamaaliidu fraktsioon, kus me käisime täna esinemas ja oma nägemust tutvustamas. Turvalisus huvitab meid kõiki ja selles mõttes ei ole mitte ainult koalitsioon ühel meelel, vaid siin tuleb väga palju kogu Riigikogu kaasa. Selle eest suur tänu opositsiooni esindajatele!
Kolm kohapeal registreeritud küsimust. Lembit Kaljuvee, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Teada on, et neljast prefektuurist on Ida Politseiprefektuuri hoonete olukord kõige hullem. Öelge, palun, kas tänavu hakatakse Narvas ja Jõhvis politseimaja ehitama. Kui hakatakse, siis millal need valmis saavad?
Lepingute kohaselt toimuvad ettevalmistustööd. Need peaksid valmis saama, kui kõik läheb nii, nagu lepingus kirjas on ja midagi eriti ootamatut vahele ei tule, 2010.–2011. aastal. Ma ei tea, millal ühes kohas, millal teises kohas. Virumaal, te ütlesite õigesti, on neli-viis objekti, mida oleks vaja remontida. Aga see on juba teine küsimus, mida me kindlasti arvestame siis, kui peame eelarvestrateegia läbirääkimisi.
Kalle Laanet, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Päris huvitav on kuulata teie retoorikat, te järjest ja järjest nimetate, kuidas eelmised ministrid on midagi tegemata jätnud ja kuidas ikkagi nemad on halvad olnud. Kuid see selleks, eks me siis oleme halvad. Aga küsimus on: kas ma olen õigesti aru saanud, et Sisekaitseakadeemia hoonete ehitamine on saanud valitsuse heakskiidu? Kui see on saanud valitsuse heakskiidu, siis millal ehitustegevus reaalselt algab?
Sisekaitseakadeemiaga on asi keerulisem kui nende kolme objektiga. Valitsus on seda arutanud ja valitsuskabinet on vastu võtnud otsuse, et see tuleb Murastesse. Kuna Muraste on selline koht, kus on väga palju küsimusi üleval, siis on seal algatatud detailplaneering ja praegu toimub teatud mõjude analüüs. Me oleme kohtunud vallavalitsusega, kes seda igati toetab. Nii et see saaga, et Eesti Vabariigis õpetatakse 2008. aastal sisejulgeolekuvaldkonna tudengeid varemetes, on astunud suure sammu edasi paremuse suunas. Aga kindlasti ei ole see finantseerimise küsimus ministri otsustada, siin on vaja valitsuse otsust, mille saab teha siis, kui on valminud detailplaneering ja keskkonnamõjude uuring ning hinnang neile on antud.
Jaan Kundla, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Liiklusohutus on probleem, mis puudutab kõiki riigi elanikke, samas on olukord selles valdkonnas katastroofiline. Nüüd on üks Eesti tuntud liiklusspetsialist käinud välja mõtte, et hakata premeerima ja stimuleerima korralikke liiklejaid. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
Minu seisukoht selles küsimuses, hea küsija, on loomulikult see, et kõik inimesed peaksid oma normaalses igapäevases käitumises olema korralikud liiklejad. Ma ei usu, et olukord oleks nii hull, et üksikud, kes käituvad reeglite järgi, peaksid saama kohe preemia ja autasu. Pigem on mõte selles, et tuleb tunnustada neid inimesi, kes selliseid ettevõtmisi ette võtavad. Eks siin ole kolm asja: ühelt poolt järelevalve, teiselt poolt seaduste korrastamine ja kolmas pool on meie kõigi käitumise parandamine ehk liikluskultuuri parandamine. Palju on räägitud, et olukord on katastroofiline, aga ma ikkagi näeksin siin ka paranemise märke nii ühiskonna suhtumise poolt kui ka järelevalve tõhususe osas.
Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme viienda küsimuse juurde, mille on esitanud Toomas Trapido. Sellele vastab Andrus Ansip. Teema on taastuvenergia teemaplaneering. Toomas Trapido, palun!
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma väidan täie vastutustundega, et Eesti energeetika riiklik planeerimine on sisuliselt olematu ja selle arendamine kaootiline. Võin näitena tuua uraanoksiidi hinna, mis on viimastel aastatel kasvanud ligi kümme korda. Eesti Energia planeerib erinevaid tuumajaamu, omamata pikaajalist kütuse tarnelepingut. Samas on tuule ja päikese hind n‑ö ühiku kohta null krooni. Kuna taastuvenergeetika planeerimise eest vastutavad Keskkonnaministeerium ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ühiselt, see jääb nagu nende vastutusalade vahele, siis küsingi teilt: millal hakatakse tegema Eestis taastuvenergia teemaplaneeringut ja millised on siis sammud?
Aitäh! Seda teemaplaneeringut ju tehakse. Aga minu meelest on väga primitiivne ja mitte aus käsitleda elektrienergia hinna kujundamisel ainult ühte komponenti, millest see lõpp-produkti hind kujuneb. Öelda, et päike on tasuta, ja teha siis punktiiripaneku järel järeldus, et ka päikesest tulev elekter on muidu käes, on ju täiesti selgelt inimesi eksitav. Põlevkivist toodetud elekter tuleb meile kätte tootmishinnaga 40 senti kilovatt-tunni eest, kuid päikesest või tuulest tuleva elektri hinnaks tuleb tarbija jaoks 1 kroon 25 senti kilovatt-tunni eest, mis on koguni mitu korda kallim kui põlevkivist toodetud elektrienergia. Eeldada võib, et uraanist, tuumkütusest toodetud elektrienergia jääb märgatavalt odavamaks kui tuulest või päikesest toodetud elektrienergia. Seda kinnitab maailmapraktika. Meil endal ei ole usaldusväärset kogemust ei tuuleenergia õige hinna määramisel ega ka tuumaenergia hinna määramisel.
Esimene täpsustav küsimus, Toomas Trapido, palun!
Aitäh! Samas peaksime vaatama tulevikku. Minu andmetel alaneb päikeseenergia hind ühiku kohta oluliselt, on juba alanenud, kuna tulevad kasutusele uued tehnoloogiad ja need viiakse masstootmisesse. Kui juba hindadest jutt on, siis nafta hind täna, muuseas, on 102 dollarit ehk uus rekord. Samas Eesti Pank ja vist ka Rahandusministeerium arvestasid selle aasta riigieelarvet koostades hinnaga 70 dollarit. Kas siin ei ole väike oht, et selline poole võrra eksimine võib riigi kulude struktuuri oluliselt muuta? Aga minu küsimus on tegelikult see: kas ma kuulsin õigesti, et taastuvenergia teemaplaneeringuga on juba alustatud?
Aitäh! Mulle teadaolevalt küll. Kuid nafta hinna puhul ei saa teha järeldust, et see kajastub täpselt samas proportsioonis ka diislikütuse või bensiini hinna tõusus. Teatavasti on viimase paari aasta jooksul nafta hind maailmaturul koguni neljakordistunud: 25 dollarist barreli eest 100 dollarini barreli eest. Kuid iga tarbija siin Eestis teab, et ei bensiini ega diislikütuse hind bensiinijaamas pole meil selle ajaga neljakordistunud. Kütuse hind bensiinijaamas kujuneb õige mitmest komponendist. Transpordikulud, krakkimisseadmed – need moodustavad märksa suurema osa bensiini hinna komponentidest kui nafta hind. Tuleb tunnistada, et me ei osanud päris täpselt ette näha nafta hinna kujunemise trende. Kuid eelarvet see meie oskamatus näha ette nafta hinna kujunemist maailmaturul olulisel määral ei mõjuta.
Teine täpsustav küsimus, Toomas Trapido, palun!
Aitäh! Nii siinkõneleja kui ka mitmed teised inimesed on siiski juba mõne aasta vältel neid trende avalikult prognoosinud, kuigi võib-olla ei ole me teab mis tõsiselt võetavad prognoosijad. Aga mis puudutab riigieelarve n‑ö elastsust nafta hinna suhtes, siis umbes kolme aasta eest tegin mina isiklikult ühe arvutuse, mis näitas, et kui nafta hind maailmaturul tõuseb viis dollarit barreli kohta, siis Eesti riigist läheb kütuse ostmise tõttu tervikuna välja suurusjärgus miljard krooni. Selle arvutuse olen ma esitanud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning ka Rahandusministeeriumile, aga nad n‑ö konkureerivat arvutust pole lauale pannud. Äkki te teeksite seda.
Aitäh! See oli päris huvitav üleskutse ajugümnastikaks. Me võiksime kõik siin hakata harrastama teatud arvutusi. Aga ma küsin, mis see praktiline järelm on. Kuidas me peaksime nafta hinda maailmaturul siis mõjutama hakkama? Mina endal hoobasid käes ei näe. Ma ei usu, et ka teil neid olemas on. Me saame lähtuda praegu oma energiabilanssi kujundades – seda teeb eelkõige erasektor – reaalsetest hindadest. Reaalsetest hindadest elektrienergia osas ma teile kõnelesin. Põlevkivist toodetud elektrienergia on kolm korda odavam kui tuulikutes toodetud elektrienergia. See on fakt ja seda väärata on võimatu.
Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Marek Strandberg, palun!
Hea peaminister! Täppisteadusi kunagi õppinuna peaksite te teadma, et arvutamise praktiline tähendus on ennustamisvõime ja arvutamise ignoreerimine on ennustamisvõime puudumine, mida me praegu ka Eesti riigieelarvele ette heidame. Kas teile on uudiseks asjaolu, et kolm aastat tagasi tehtud põlevkivi reaalsete väliskulude hinnang andis kinnituse, et ühe kilovati põlevkivielektrienergia väliskuludeks ehk kuludeks, mida ühiskond maksab tervise, keskkonna ja mille iganes eest kaude, mitte otse elektri hinnana, on 2,4–2,5 krooni kilovatt-tunnilt? Ühiskonna põlevkiviga seotud kulud ei ole mitte teie mainitud 40 senti, mida makstakse, vaid ligi kolm krooni. Kas teile tuli see teadmine täna uudisena või olete seda ka varem kuulnud?
Aitäh! Olen igasuguseid numbreid oma elus kuulnud ega pea nendest väga paljusid usaldusväärseks, täpselt samuti nagu teie äsja nimetatud numbrit.
Aleksei Lotman, palun!
Aitäh! Härra peaminister! Mul on hästi lihtne küsimus. Kus kohas oleks võimalik tutvuda selle teie sõnul algatatud taastuvenergia teemaplaneeringuga?
Aitäh! Ei, mina temaga tutvunud ei ole. Ma olen kuulnud, et selline planeering on algatatud. Ma ei tea, kas see on otse selle nimega algatatud, aga teema iseenesest leiab käsitlemist Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme kuuenda küsimuse juurde, mille on esitanud Mai Treial. Sellele vastab Tõnis Lukas. Teema on hariduspoliitika. Mai Treial, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Enne XI Riigikogu valimisi esitas üliõpilasesindus erakondadele arvamuse saamiseks Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkogul 25. novembril 2006 vastu võetud Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2007. aasta Riigikogu valimiste platvormi. Siis oli erakondade enamus nõus toetama üliõpilaste ettepanekuid ja muutma õppetoetuste süsteemi stipendiumipõhisest vajadustepõhiseks, mis annaks võimaluse kõigil üliõpilastel omandada kõrgharidus täiskoormusel. Teie vastasite nendele: "Tunnustan teid asjalike ja palju eeltööd nõudnud punktide eest programmis. Suure osa sellest saame koos ellu viia." Minu küsimus on järgmine. Te olete olnud nüüd peaaegu aasta minister. Kuidas olete seisnud üliõpilaste huvide eest?
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Eks minu ülesanne on seista kõigi nende inimeste huvide eest, kes hariduseluga kokku puutuvad. Kui võtta laiemalt, siis ka parim majanduspoliitika on hariduspoliitika ja kui paljudel muudel valdkondadel, sotsiaal‑, keskkonna‑ ja teistel valdkondadel, on häda käes, siis osutatakse ikka kas kooli tehtule või tegematajätmistele. Nii et hariduspoliitiliselt peame me seisma kõigi eest. Mis puudutab üliõpilasi ja ka ülikoolide esindust, siis neid platvorme esitati kolmikkohtumistel. Poliitikud olid ainult üks pool, üliõpilased ja avalik-õiguslikud ülikoolid rektorite nõukogu vahendusel osalesid seal ka. Seal oli päris palju punkte. Ma võin uhkusega öelda, et juba selle aasta eelarve tegemisel sai suurt osa neist arvestada. Kui rääkida ainult rahalisest küljest, siis õppetoetuste süsteemi tuli sellel aastal päris oluliselt lisasummasid. Kogu süsteemi muutmiseks on vaja pisut aega. Esimene voor läbirääkimisi üliõpilaskondade liiduga on seljataga. Praegu valmistatakse nende läbirääkimiste tulemusena tekkinud teesidest ette seaduse muutmise eelnõu. Küllap saab ka Riigikogu seda arutada, aga enne arutab seda valitsus ja enne seda lai avalikkus. Nii et nendest positsioonidest, et üliõpilane peaks saama õppida täiskoormusega, et ta äraelamiseks ei peaks tööl käima, et tal oleks võimalik toetust hankida just sotsiaalsetest vajadustest tingitult, mitte niisama palka saada, hoiame kinni ka seni.
Mai Treial, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! On rõõm kuulda, et te asjaga tegelete. Kuid olenemata sellest, et sel aastal on üliõpilased raha juurde saanud, tuleb ometi öelda, et kehtiv õppetoetuste ja õppelaenu seadus on praktikas näidanud, et väga mitmetel põhjustel ei täida see oma eesmärke. Ka teie ministeeriumi andmetel on paari viimase aasta jooksul olnud põhitoetuste saajaid vaid üksnes mõniteist protsenti. Samas selgub Eesti Üliõpilaskondade Liidu tellitud üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra uuringust, et 59% õppuritest on sunnitud õppetöö kõrvalt töötama. Seda minu küsimus puudutabki. Kuidas konkreetselt kavatsete muuta õppetoetuste ja õppelaenu seadust? Kui kaugel see on? Ütlesite, et me võime seda varsti näha. Kas see tuleb Riigikogu ette kevadsessioonil või kunas?
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud küsija! Mina olen seekord valitsuses olnud ligi aasta. Teie olite enne seda rohkem kui neli korda kauem sotsiaalkomisjoni esimees. Te teate, kuidas need süsteemide ümberseadmised lähevad. Kui viimastel aastatel ei tõstetud kordagi numbriliselt ei põhitoetust ega lisatoetust, siis sellel aastal on näiteks need toetused suurenenud. Jah, mitte nii palju, kui taotleti, aga päris oluliselt. Süsteemi ümberseadmine, et see oleks targalt tehtud ja läbi arutatud, võtab aega. Sellega me praegu intensiivselt tegeleme ja ma usun, et me jõuame seda teha ka üheskoos.
Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Karel Rüütli, palun!
Aitäh! Teadupärast, kui Riigikogu kokku tuli, siis Rahvaliit esitas tudengipalga eelnõu. Kahjuks valitsuskoalitsioon seda ei toetanud. Kõige suurem vastuseis oli loomulikult Reformierakonna poolt. Kas te oskate öelda, milliste vahendite või meetmetega te suudate oma koalitsioonipartneritele selgeks teha, et üliõpilastel on vaja kindlasti sotsiaalseid garantiisid ning rohkem ja suuremat riigipoolset tuge selleks, et nad saaksid täiskoormusel õppida?
Aitäh väga hea küsimuse eest! Eks oma seisukohti saab partneritele selgeks teha ikkagi tõsiselt argumenteerides ja süvendatult analüüsides. Praegu ei näe ma küll mingit vastuolu. Koalitsioonileppes on kirjas, et me vaatame üle kehtiva õppetoetuste süsteemi ja teeme seda koos Eesti Üliõpilaskondade Liiduga. Analüüs on päris põhjalik. Muide, ka mina ei toeta teie ettepanekut maksta kõigile üliõpilastele lausaliselt palka. Ma arvan, et see ei ole mõistlik. See lausaline palgamaksmine kõigile ja nii suurtes summades ei ole mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks, see ei ole mõistlik. Teiseks on selleks vaja tohutult suuri summasid. Miks see mõistlik ei ole? Me lihtsalt kuldame üle osa üliõpilasi, kes tõesti seda toetust ei vaja või kes käivad õppimise kõrvalt niikuinii kõrge palga eest tööl. Sellel ei ole mõtet. Me peame ikkagi keskenduma õppimisvõimaluste loomisele ja võrdsete õppimisvõimaluste loomisele kõigile. Kellel on toetust vaja, sellele tuleb seda toetust maksta ja neid summasid tuleb ka suurendada. Nii et osaliselt oleme ühtedel positsioonidel, aga ega ma teie seda palgaideed ja eelnõu päris heaks ei kiida.
Viimane kohapeal registreeritud küsimus, Ester Tuiksoo, palun!
Tänan väga, austatud juhataja! Austatud minister! Hariduspoliitika osaks peaksid olema ka teadmised alkoholitarbimisest ja selle tarbimise piiramisest. Me oleme harjunud juba näiteks uuringutulemustega, kus öeldakse, et õpilaste alkoholitarbimine on kas vähenenud või suurenenud. Hiljuti saatsite Riigikogu majanduskomisjonile kirja seoses alkoholiseaduse muutmisega. Te soosite alkoholi kasutamist õpperestoranides. Ma tahangi teada, kas see kiri väljendas teie isiklikku seisukohta.
Aitäh! Jah, tõepoolest, minu poole pöörduti seisukoha saamiseks õpperestoranide kohta. Neid võib nimetada õpperestoranideks, need on söögikohad, kus antakse võimalus praktiseerida näiteks kelneriõpilastel. Muide, neid on ka praeguse seaduse raames, näiteks peetakse ühte sellist Kuressaares. Seda on võimalik teha kutsekoolidel koos rakenduskõrgkoolidega. Nii et see teema on natuke komplitseeritum. Aga tõepoolest, kui vaadata ühelt poolt, siis on mõtet seda ideed toetada. Nähes aga ette, et te esitate nii retoorilisi küsimusi siin Riigikogus ja võtate selle teema alkoholipoliitika üldisest kontekstist välja, pöördusin ma täiendavalt majanduskomisjoni poole, et seda mitte arutada eraldi punktina, vaid siis, kui alkoholipoliitika on tervikuna arutelul valitsuses ja muidugi ka Riigikogus. Näete, ja te tõmbasitegi kontekstist punkti välja. Nii et ma tegin õigesti, et saatsin oma täpsustuse majanduskomisjonile.
Küsimuse esitajal on veel täpsustavaid küsimusi. Teine täpsustav küsimus, Mai Treial, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma tahangi teile öelda, et just eelmise Riigikogu koosseisu ajal astuti esimene samm õppetoetuste rakendamisel. Üliõpilased ootavad, et süsteem koosneks põhitoetustest, eluasemetoetustest ja lisaks eraldiseisvatest ühekordsetest toetustest vähekindlustatud üliõpilastele. Kas te selles osas üliõpilasi toetate või lahendate asja teisiti?
Aitäh, lugupeetud küsija! See teie vastuvõetud seadus (aitäh, et meelde tuletasite) on stipendiumisüsteemi seadus. See ei ole suunatud niivõrd kõigile kättesaadavate õppetoetuste loomisele. Ma ei jaga teie seisukohta, mida te eelmise Riigikogu ajal seadusesse vormisite, et seda peaks saama ainult käputäis üliõpilasi. Ma arvan, et parematele tuleks stipendiumi maksta, aga õppetoetused peaksid olema hoopis üldisemalt kättesaadavad. Nii et korrigeerime süsteemi ja küll te saate oma sõna öelda.
Austatud Riigikogu! Ma tänan valitsusliikmeid küsimustele vastamise eest! Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste esitamise eest! Tänane infotund on lõppenud.
