Lugupeetud kolleegid! Alustame oma tänahommikust istungit. Nagu on tavaks saanud, alustame eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna, nii et, kolleegid, palun, olge head! Kellelgi ei ole täna eelnõusid ega arupärimisi üle anda.
Läheme edasi järgmise punkti juurde, milleks on teated.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Tõnu Juuli Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ning kinnitanud ta riigikaitsekomisjoni liikmeks.
Kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohale 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Head kolleegid! Ma täpsustan tänast päevakorda. Nimelt teeb tänase päevakorra esimese punkti, otsuse eelnõu 192 arutelul juhtivkomisjonipoolse ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Läheme oma esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse "Indrek Tederi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu.
Head kolleegid! Kui te lubate, siis ma teen selle punkti arutelu puhul põgusa ülevaate protseduuriliste küsimuste koha pealt. Kõigepealt kuulame ära juhtivkomisjonipoolse ettekande, mis võib kesta kuni 20 minutit. Seejärel saab iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad ning lõpphääletus on meil täna salajane. Niisiis alustame otsuse eelnõu 192 esimest lugemist ning ettekandeks kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde.

Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Head külalised! Meie põhiseaduse § 139 kohaselt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Käesolevat otsuse eelnõu nr 192 arutas põhiseaduskomisjon oma eilsel istungil, 11. veebruaril aastal 2008. Üheksast põhiseaduskomisjoni liikmest olid arvuliselt kohal kaheksa, puudus kolleeg Evelyn Sepp ning kolleeg Igor Gräzinit asendas kolleeg Leino Mägi. Külalistena olid juurde palutud Vabariigi Presidendi õigusnõunik Aaro Mõttus ning  õiguskantsleri kandidaadina vandeadvokaat Indrek Teder.
Komisjoni istungil esines kõigepealt Vabariigi Presidendi õigusnõunik Aaro Mõttus, kes märkis, et Vabariigi President esitas 30. jaanuaril k.a Riigikogule ettepaneku nimetada õiguskantsleri ametisse Indrek Teder ja ettepanek johtub sellest, et Riigikogu nimetas Allar Jõksi õiguskantsleriks 20. veebruaril 2001. aastal ning ta astus ametisse vande andmisega Riigikogu ees 7. märtsil samal aastal, mis tähendab, et tema volitused õiguskantslerina lõpevad 6. märtsil k.a. Aaro Mõttus märkis ka seda, et Indrek Teder vastab õiguskantsleri seaduse §-s 6 toodud normidele, sätetele ja nõuetele, ning et tegemist on kogenud ja tunnustatud juristiga, kes tunneb hästi Eesti õigussüsteemi ja õiguspraktikat. Ta osales aastatel 1990–1992 Eesti Kongressi tegevuses ja ka Eesti Advokatuuri reformimisel. Vabariigi President on veendunud, et Indrek Tederist saab sõltumatu ja erapooletu ning autoriteetne õiguskantsler. Aaro Mõttusele esitati küsimus, millele ta vastas, et tõepoolest Vabariigi President kaalus ka mitmeid teisi kandidaate, kuid leidis siiski, et sobivaim kandidaat sellele ametikohale on Indrek Teder.
Edasi andsime sõna õiguskantsleri kandidaadile. Esmalt märkis Indrek Teder, et õiguskantsleri kandidaadina tooks ta välja selle, et õiguskantsler täidab kõigepealt neid ülesandeid, mida talle annavad põhiseadus ja õiguskantsleri seadus. Eestis on käivitunud ka ombudsmani institutsioon, mis on ühendatud õiguskantsleri ametkonnaga, ja need kaks rolli on praegusel hetkel edukalt ühendatud. Õiguskantsleri ametkond on komplekteeritud üldjoontes pädevate ja oma eriala hästi tundvate isikutega, kelle õigusteoreetiline tase on igati hea. Ta selgitas, et tema isiklikult peab asjaajamise stiilis kõige olulisemaks konstruktiivsust. Enne terava probleemi üleskerkimist oleks õige ja otstarbekas pidada just nimelt konstruktiivseid arutelusid ning ta arvas, et selline inimestevaheline koostöö peaks olema igati õige selles ametis, juhul kui Riigikogu ta õiguskantsleri ametikohale kinnitab.
Talle esitati ka küsimusi, millele Indrek Teder vastas. Ta selgitas, et seadusandja tahe on praegu olnud niisugune, et ühendada õiguskantsleri ja ombudsmani funktsioonid. See, kas edaspidi jääb nii või mitte, sõltub kindlasti kõige rohkem just nimelt sellest, mida seadusandja selles küsimuses õigeks peab. Kuid ta märkis, et võib-olla olekski praeguses situatsioonis õige jätta see ka edaspidi nii. Aga definitsiooni üle oli meil komisjonis juttu, et kas sõna "ombudsman" on selles kontekstis õige või mitte. Lähtusime sellest, et rahvusvaheliselt on see omaks võetud termin, mille eestikeelse vastena võiks kasutada sõna "õigusvahemees". Oli juttu ka sellest, kuidas õiguskantsleri kandidaadi senine tegevus on olnud seotud näiteks põhiseaduslike probleemidega, ja saime vastuse selle kohta, et tema senine igapäevane kutsetegevus on paljuski jõudnud just nimelt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjadeni välja. Põhiseadusliku vaidluse tasandile jõuab näiteks palju haldusõiguslikke küsimusi ja probleeme. Küsimustele vastates märkis ta, et ka edaspidi on väga raske prognoosida tegelikult neid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käike ehk seda, kui kaugele, kui sügavale võivad need probleemid ulatuda, kuid jäi ikkagi endale kindlaks, et kõige olulisem nendes küsimustes on tegelikult konstruktiivsus.
Meil oli samuti juttu õiguskantsleri ametkonna ja Riigikogu omavahelisest koostööst. Loomulikult tuletan meelde, et juba põhiseadus ütleb meile, et õiguskantsler peab vähemalt kord aastas esitama Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Leidsime, et lisaks sellele peab olema tõsisem professionaalne koostöö Riigikoguga tervikuna ja eeskätt Riigikogu põhiseaduskomisjoniga, kes on seni just nimelt põhiseaduslike küsimuste puhul juhtivkomisjon olnud.
Õiguskantsleri kandidaat ütles, et ta ei poolda põhiseaduse kergekäelist muutmist ühes või teises suunas. Niisugune üksikute normide muutmine peab olema ikkagi väga põhjendatud, aga kõige vähem pooldab ta tegelikult sellist küsimuste käiku, et meile oleks vaja uut põhiseadust. Ta oli seisukohal, et põhiseadus võib praegu olla küll mõnes mõttes isegi juba arhailises keeles, kuid see ei muuda tegelikult põhiseaduse sisu ega olemust, õigus on juba üldjuhul selline veidi konservatiivne küsimus.
Oli juttu ka ühest kirjast, mis on koostatud õiguskantsleri kandidaadi advokaadibüroos ja millest viimastel päevadel – nädalavahetusel – meedias  pikemalt räägiti. Õiguskantsleri kandidaat vastas, et tegemist on ühega nendest kolmest eelmise aasta oktoobrikuus esitatud mustandist, mis iseenesest käiku ei läinud, ja väitis, et praeguseks on ta juba oma advokaadibüroo tegevusest distantseerunud, kuid büroo toimib loomulikult edasi, teenindatakse kliente, mis ongi advokaadibüroo igapäevane ülesanne. Ta märkis, et praegu õiguskantsleri kandidaadina on ta veel nimetatud advokaadibüroo üks omanikke, kuid õiguskantsleriks nimetamise järel võõrandab ta oma osaluse ehk lõpetab  igasuguse suhte selle advokaadibürooga. Kuigi seadus otseselt ei keela sellist omanikuks olemist, peaks see õiguskantsleri kandidaadi arvates kindlasti igasuguste võimalike süüdistuste äralangemise eelduseks olema, kuivõrd kutsetegevus või omanikuks olemine advokaadibüroos ja avalikus teenistuses olemine on tema meelest siiski kaks erinevat asja.
Esitati küsimus ka põhiseaduse ja meie riigi piiride ning selle kohta, kuivõrd kehtivad meil Tartu rahulepingu alased sätted põhiseaduse kaudu. Samuti oli juttu sellest, milliseid muudatusi võiks kindlasti veel olla seitsme aasta jooksul põhiseadusliku järelevalve ja õigusvahemehe töös ja õiguskantsleri ametis. Indrek Teder vastas, et idealistliku lähenemisega usuks ta, et Eesti õigussüsteem peaks selle seitsme aastaga, mis on õiguskantsleri ametivolituste pikkus, muutuma selgemaks, lihtsamaks, toimivamaks. Kindlasti ei tahaks ta seda riigi toimimist liialt formaalselt näha. Õigusel on kindlasti alati ka sisuline väärtus, mis peaks sellist reaalsust kajastama. Lõpuks oli juttu ühest seaduse otsese tõlgendamise küsimusest. Nimelt ütleb õiguskantsleri seaduse § 7 lõige 1, et õiguskantsler astub ametisse Riigikogu ees enda nimetamisele järgneval täiskogu töönädalal ametivande andmisega. Nii põhiseaduskomisjoni liikmed kui ka Vabariigi Presidendi õigusnõunik olid seda meelt, et seda normi ei tuleks tõlgendada grammatiliselt, mis peaks tähendama, et juhul kui  Riigikogu hääletab täna õiguskantsleri kandidaadi ametisse, peaks järgmisel nädalal toimuma ametivande andmine – sellisel juhul tekiks meil riigis olukord, kus on korraga ametis kaks õiguskantslerit –, vaid seda tuleb siiski tõlgendada teleoloogiliselt, et ametisse nimetamise kuupäevaks on otsuse eelnõus olev kuupäev ehk 7. märts, millest järgneval töönädalal nüüd ametisse nimetatud õiguskantsleril tekib õigus astuda ametisse ametivande andmisega. Teistsugune lähenemine võtaks parlamendilt praeguses kontekstis ära võimaluse üleüldse enne 7. märtsi selle küsimusega tegelda. Selle seisukohaga nõustusid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed, meie juures olnud külalised ning meie omad ametnikud. Siis kerkiski üles küsimus sellest, millal algavad õiguskantsleri volitused, ja me selgitasime veel kord, et need ei alga mitte sellest kuupäevast, mida märgib Riigikogu otsus, vaid selles otsuses märgitud kuupäevale järgneva täiskogu töönädala sellel päeval, millal just nimelt õiguskantsleriks nimetatud isik annab Riigikogu ees ametivande. Leidsime, et ametivannet ei ole korrektne anda praeguse õiguskantsleri volituste kehtimise ajal.
Lõppkokkuvõttes peab ütlema, et põhiseaduskomisjonis valitses selles küsimuses positiivne meeleolu, aga kuivõrd täna tuleb see küsimus – õiguskantsleri ametisse nimetamine – meil lahendada salajase hääletuse teel, siis – kuna komisjoni hääletused on avalikud – ei pidanud põhiseaduskomisjon eile õigeks sellist hääletuse läbiviimist sel teemal vastavalt seadusele ja me otsustasime konsensuslikult, et teeme ettepaneku panna see Riigikogu otsuse eelnõu täna Riigikogu täiskogus lõpphääletusele. Selle poolt olid kõik 8 kohal olnud põhiseaduskomisjoni liiget. Teine otsus oli, et komisjonipoolne ettekandja võiks olla siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Nüüd, head kolleegid, nagu juba varem öeldud, on igaühel teist võimalik esitada ettekandjale üks küsimus. Kolleegidel küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajad! On võimalik avada läbirääkimised. Esimesena annan sõna kolleeg Hanno Pevkurile Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Austatud eesistuja! Head kolleegid ja austatud külalised! Lubage mul kohe alguses ära öelda, et meie hinnangul on Indrek Tederi näol tegemist väga hea õiguskantsleri kandidaadiga. Miks me seda arvame? Neid põhjusi on päris mitu. Me oleme kindlasti seda meelt, et õiguskantsler peaks olema väga tugeva natuuriga ja kindlasti peaks ta olema riigiõiguse asjatundja. Me usume ka, et õiguskantsleri ülesanne on eelkõige olla ennetaja rollis, mitte see, kes tuleb ja näitab tagantjärele näpuga, et Eesti riigis on üks või teine asi halvasti. Me oleme üsna veendunud, et Indrek Teder võiks olla väga tugev partner Riigikogule nii seadusloomes kui ka seadusloome parandamisel. Kui me kohtusime härra Tederiga fraktsioonis, siis lisaks sellele, et ta inimesena jättis väga meeldiva ja sümpaatse mulje, tõi ta ise välja kolm meie arvates väga olulist valdkonda, millega õiguskantsler peaks tegelema.
Esiteks on see igaühe põhiõiguste kaitse ehk siis tegelikult see ombudsmani pool, mis on praegu õiguskantsleri instituudile peale pandud ja mida õiguskantsler ka kindlasti tegema peab.
Teiseks, mis oli ülimalt positiivne kogu meie fraktsioonile, nägi härra Teder vajadust suurema õigusselguse järele Eesti riigis. Lahtiöelduna tähendab see seda, et iga õigusakt, mis siit saalist tuleb, või iga õigusakt, mis võetakse vastu kohalikul tasandil, peab olema nii õigusselge, et sellest saab aru nii siin saalis istuja kui tädi Maali Kapa-Kohilast.
Kolmanda argumendina tõi härra Teder meil fraktsioonis välja suurema rõhuasetuse just nimelt põhiseaduslikkusele ja põhiseaduslikkuse järelevalvele.
Meie omalt poolt julgeme täiendada seda põhiseaduslikkuse järelevalve nüanssi väikese täpsustusega ja me usume, et lisaks riigi õigusaktide põhiseaduslikkuse järelevalve tugevdamisele tuleb oluliselt tugevdada ja tõhustada ka kohalike omavalitsuste õigusaktide põhiseaduslikkuse järelevalvet.
Arvestades kõiki neid asjaolusid, võib Reformierakonna fraktsioon täna Riigikogus käe südamele panna ja öelda, et Indrek Teder on Eesti riigile väga heaks õiguskantsleriks järgneval seitsmel aastal, ning me usume, et täna ei ole siin saalis ühtegi inimest, kes võiks selles kahelda, ja kutsume kõiki üles toetama Indrek Tederi kandidatuuri õiguskantsleri ametisse nimetamiseks. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena saab sõna kolleeg Marek Strandberg Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel.

Head kolleegid! Ma ei oleks küll nii emotsionaalne ja usust nõretav nagu Hanno Pevkur eelkõige just selle tõttu, et oleks väga piinlik kuulda siit saalist seitsme aasta pärast samasugust sajatavat ja kurtvat juttu selle kohta, kuidas õiguskantsler on täielikult läbi põrunud, kuidas ta pole mitte midagi teinud ja mis kõik veel.
Olgem ratsionaalsed, ja selles mõttes annab Indrek Tederi kandidatuur meile tõepoolest palju lootusi. See annab lootust, et mainitud õigusselgus muutub arusaadavamaks, see annab lootust, et ka riigi ja ettevõtluse suhe muutub arusaadavamaks. See tähendab seda, et ehk suudab riik n-ö uue õiguskantsleri valvsama pilgu all revideerida kõiki neid sekkumismehhanisme, mis on riigil praegu kasutada tegelikult vaba konkurentsi järsuks mõjutamiseks. Pean siinkohal silmas täna sündinut, kui Eesti Energia küllaltki jõhkrate lepingutega lülitab ühe ettevõtte võrgust välja. Aga see selleks. Me loodame uuelt õiguskantslerilt märkimisväärset tegutsemist ka kodanikuühiskonna suunas – selles suunas, et eri kodanikuühendused ja enamgi veel, kodanike selge huvi oleks tõepoolest kaitstult esindatud nii seadusloome poole pealt kui ka kodanike enda tahte poole pealt omavalitsuste tasemel üht või teist ära teha.
Loomulikult on meil põhjust usaldada selles valikus presidenti, kelle teha on õiguskantsleri kandidaadi ülesseadmine, ja ka meie kohtumised õiguskantsleriga annavad kinnitust sellele, et lähtepositsioon on meeldivalt hea, kuid tegudele saame hinnangut anda nende tegude järgselt. Samuti loodame, et õiguskantsleri kandidaat mitte ainult ei distantseeru kõnealusest õigusbüroost, vaid lähtub ka avalikult väljaantud lubadusest – nagu ma aru saan, on ta lubanud müüa oma osaluse selles õigusbüroos –, et sõltumatus ei oleks tõepoolest mitte ainult sisuline, vaid ka selgelt nähtav ja äratuntav. Ka meie fraktsiooni poolt on olemas toetus õiguskantsleri kandidaadile Indrek Tederile ning me jääme lootma tõepoolest sisulist ja Eesti demokraatia arengule suunatud koostööd.

Aitäh! Järgmisena saab sõna kolleeg Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu aseesinaine! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud õiguskantsleri kandidaat! Kõigepealt ma arvan, et parlament võiks oma kodukorraseadust muuta. See on veidike koomiline, et kõrge ameti kandidaat ise parlamendi täiskogus sõna ei saagi ega ole tal võimalust parlamendi kõnetoolist avalikkusega ja ühiskonnaga suhelda ning vastata parlamendi täiskogu küsimustele, vaid me peame vahendlikult, küll väga korrektsel, aga siiski vahendlikul teel kuulama kandidaadi mõtteid ja arusaamu oma ametiülesannetest. Mul oleks küll ettepanek, et me võiksime täna pärast täiskogu istungit põhiseaduskomisjonis seda mõtet arutada.
Mis puudutab õiguskantsleri kandidaadi Indrek Tederi ametisse sobivust ning Isamaa ja Res Publica Liidu seisukohta, siis ma võin öelda, et Isamaa ja Res Publica Liit toetab Indrek Tederi nimetamist õiguskantsleri ametisse. Meie jaoks oli kindlasti üheks oluliseks kaalutluskohaks ja otsuse langetamise kohaks Indrek Tederi tegevus ja mõtted, mida ta väljendas 1980. aastate lõpul olukorras, kus oma seisukohtade väljaütlemine polnud veel sugugi turvaline. Ma arvan, et just nimelt üleminekuperioodide kriitilises olukorras selgub see, mida inimene tõsiselt väärt on – nii riigimehena kui ka võimaliku kõrge ameti kandjana.
Ma tuletan meelde, et siinsamas saalis võttis ENSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988. aastal vastu ettepaneku sõlmida Nõukogude Liiduga liiduleping. See tähendas seda, et eksisteeris reaalne võimalus seadustada ENSV nimeline haldusühik Nõukogude Liidu koosseisus ning territoriaalautonoomia tekkimine. Esimese vastulause sellele katsele andis Indrek Teder väga selgete seisukohtadega. Ma tsiteerin: "1) Eesti sattus Nõukogude Liidu koosseisu agressiooni kuriteoohvrina ning ohver ei saa kurjategijaga sõlmida liidulepinguid.
2) Eesti NSV lavastati agressiooni tulemusel, tal puudub rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks nõutav suveräänsus (Siin juba sõna üldtunnustatud tähenduses. – U.R.)  ja õigussubjektsus.
3) Igasugune leping eeldab vabatahtlikkust ja lepingupoolte võrdõiguslikkust, mis Eesti NSV-l täielikult puudusid.
4) (Mis on oluline! – U.R.) Eesti ja Vene vahel on jõus 1920. aasta Tartu rahuleping, mille nõudeid tuleb täita ja millest lähtudes tuleb Eesti kuulumine Nõukogude Liidu koosseisu kehtetuks tunnistada."
Mul on hea meel, et ka eilsel põhiseaduskomisjoni arutelul, kui kerkis esile küsimus Tartu rahu kehtivusest praegu ja Tartu rahu piiride kehtivusest, siis härra Teder andis oma esialgse hinnanguna väga ühemõttelise avaldusena teada, et, lühidalt öeldes, tema hinnangul seni, kuni ei ole jõustunud Eesti-Vene vaheline piirileping, tuleb Eesti põhiseaduse järgi riigiõiguslikult käsitleda kehtivana Tartu rahu piiri.
Teised küsimused, mis seisavad õiguskantsleril ees ja mille puhul me loodame, et n-ö päevajuriidikas on parlamendil võimalik teha tõhusat koostööd õiguskantsler Indrek Tederiga, puudutavad neid suuri raamseadusi, mis praegu on parlamendi menetluses – perekonnaseadus, korrakaitseseadus.
Üks asi, mida ma tahaksin siin tõsiselt südamele panna kõigile parlamendikomisjonidele, on see, et me looksime sellise õhustiku koostöös õiguskantsleriga tulevikus, et õiguskantsleril oleks võimalus anda oma n-ö eelotsustusi ka seaduseelnõude, seaduseelnõude kavade ja ideede kohta, mis ei ole veel õiguslikult isegi parlamendi menetluses. Kui me mõtleme sellele, siis see võiks olla üks võti võimalike konfliktide vältimiseks, aga see oleks ka õigusloome ökonoomiline, tõsine saavutus, kui me eelnevalt oleme teadlikud õiguskantsleri võimalikest seisukohavõttudest, juhul kui mingisugune initsiatiiv on saanud juba üldkohustusliku jõu.
Nii et veel kord: IRL on oma seisukoha kujundanud ja ma loodan väga seda, et parlamendiliikmed suudavad vahet teha ka niisugustel üldistel õigusteenuse osutamise põhimõtetel ja meie advokatuuriseaduses sõnastatud loogikal, et lubamatu on samastada õigusteenuse osutajat advokaati ja klienti. Tegemist on isiku huvide esindamisega õiguslikus vaidluses, mitte aga huvide kattumisega. See on kindlasti asjaolu, mida me peame arvestama oma seisukoha kujundamisel ja hilisemas suhtumises õiguskantslerisse. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena saab sõna kolleeg Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Rahvaliidu hinnangul on õiguskantsler eelkõige avaliku huvi kaitsja, kes peab seisma kodanike põhiõiguste eest. Riigikogus esindatud erakonnad peaksid tundma rahulolu sellest, et õiguskantsler aeg-ajalt tõstatab diskussiooni, kas siis põhiseaduse või mõnel muul iga inimest puudutaval teemal. Ühe või teise erakonna jaoks võivad õiguskantsleri teemapüstitused osutuda muidugi ebameeldivaks, aga teisiti ei saa ju demokraatia eksisteerida.
Ühiskond jälgib järjest süveneva murega uurimisorganite tegevust nende seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Tulemusliku tegevuse kõrval on ilmnemas järjest enam tendentse jõudemonstratsioonile ning kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste riivele. On lubamatu, et mitmed uurimisorganite endi initsiatiivil avalikkuses laia kõlapinda leidnud süüdistused ei ole leidnud mõistliku aja jooksul õiglast lahendust või on lõppstaadiumis osutunud suisa alusetuks. Siinjuures on jäänud tähelepanuta, milline on selliste protsesside mõju inimesele, inimese tervisele, perele, lähedastele ning töö- ja ametialasele tulevikule. Uurimisorganite tehtud vigade ja inimeste saatuse hävimise eest aga keegi personaalselt vastutust ei kanna. Riigi kohustuseks on kaitsta inimeste põhiõigusi ja vabadusi, sealhulgas õigust isikupuutumatusele ning heale nimele – ka riigiaparaadi enda liialduste, põhjendamatute süüdistuste ning kahtlustuse eest. Eriti suurt ohtu inimese õigusele kätkevad endas liialdused ja ebaproportsionaalsete meetmete kasutamine riigi uurimis- ja jälitusorganite tegevuses.
Ka õiguskantsleri kohustuseks on tagada, et riiklikud institutsioonid oma kohustuste täitmisel põhiseadusest tulenevatest põhimõtetest kinni peaksid. President on esitanud väärika kandidaadi, kes on näidanud valmisolekut riiki ja rahvast teenida. Indrek Tederil on suured kogemused juriidilises praktikas ning riigiõiguse alal, mis kahtlemata loovad head eeldused õiguskantsleri põhiseaduslike ülesannetega toimetulekuks. Rahvaliit loodab, et uus õiguskantsler jätkab oma eelkäijate sõltumatut joont ja lähtub oma tegevuses põhiseaduse vaimust. Rahvaliidu fraktsioon toetab Indrek Tederi kandidatuuri. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena saab sõna kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tulin siia selleks, et öelda aitäh Allar Jõksile tehtud töö eest. Oma poolthääled saab Indrek Teder meie fraktsiooni liikmetelt selles usus, et ta jätkab sama iseseisvalt ja julgelt. Ma loodan, et siin peetud esimeses kõnes avaldatud kehvasti varjatud soov silt külge riputada ei õnnestu. Nii et jõudu tööle, Indrek Teder!

Head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud ning me asume lõpphääletuse juurde. Teeme selleks vajalikud ettevalmistused.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsuse "Indrek Tederi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu 192. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu oli 3 ja erapooletuid 1. Otsus leidis Riigikogus toetust. (Aplaus.)

Head kolleegid! Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse § 12⁵ muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kutsun ettekandeks kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikme kolleeg Jaanus Marrandi.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on Rahvaliidu algatatud erakonnaseaduse § 12⁵ muutmise seaduse eelnõu 177.
See on üks kahest Rahvaliidu algatatud eelnõust, mis on mõeldud muutma erakondade rahastamist läbipaistvamaks ja loogilisemaks, nii et see vastaks paremini ka üldarusaadavatele demokraatianormidele.
Esimene teema, mis käsitleb erakondade rahastamise kontrolli ja läbipaistvust, ootab praegu põhiseaduskomisjonis paremaid aegu. Erakondade riigieelarvelise rahastamise teema on algatajatel vormistatud eraldi eelnõuna, sest me ei soovinud, et üks teema hakkaks teist segama. See oleks kergesti juhtunud, kui me oleksime riigieelarvelise rahastamise küsimuse liitnud teise eelnõu juurde. Üksikküsimuste kaupa on erakondade rahastamist lihtsam käsitleda.
Kehtiv erakonnaseadus sätestab, et Riigikogus esindatud erakonnal on õigus eraldistele riigieelarvest. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti eraldatakse Riigikogu valimistel osalenud erakonnale, mis ei ületanud valimiskünnist, kuid kogus vähemalt 1% häältest, riigieelarvest eraldist 150 000 krooni aastas. Kes kogus vähemalt 4% häältest, saab riigieelarvest eraldist 250 000 krooni aastas.
Käesoleva seadusmuudatusega soovitakse seda korda muuta. Rahvaliidu algatatud eelnõu kohaselt jaotataks riigieelarvest eraldatud summa kolmeks. Erakonnal on samamoodi õigus eraldisele riigieelarvest. Esimene kolmandik riigieelarves ettenähtud eraldistest jaotatakse proportsionaalselt kõigile registreeritud ja Riigikogu valimistel vähemalt 1% hääli kogunud erakondadele liikmete arvu järgi. Teine kolmandik jaotatakse proportsionaalselt Riigikogu viimastel valimistel saadud häälte arvuga nende erakondade vahel, mis kogusid vähemalt 5% häältest. Kolmas kolmandik summast jaotatakse erakondade vahel proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saadud häälte arvuga nende erakondade vahel, mis kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest.
Meie arvates on mõistlik läheneda erakondade rahastamisele senistest arusaamadest laiemalt. Praegune kord, kus arvestatakse ainult Riigikogu valimistel saadud Riigikogu kohtade arvuga, arvestab üksnes üks kord Riigikogusse pääsenud erakondadega ega toeta võimalust, et poliitilisse konkurentsi lisanduvad uued tegijad. Selliselt on kord Riigikogusse pääsenud erakondadel liiga suur eelis, mis meie arvates ei ole põhjendatud. Olukorras, kus Eesti demokraatia on veel suhteliselt noor, ei teeks paha, kui uks oleks avatud ka uutele võimalikele tulijatele.
Teise olulise teemana näeb Rahvaliidu fraktsioon, et riigieelarvelise rahastamise puhul oleks mõistlik arvestada erakondade liikmete arvuga. Suuremate erakondade kulud liikme kohta on lihtsalt paratamatult suuremad. Eelnõu arutelu käigus tõstatati küsimus nn surnud hingedest: et kas see eelnõu ei stimuleeri erakonna liikmete arvu kunstlikku kasvatamist. Ühest küljest ongi veel Eesti erakonnad liialt väikesed, teisalt tuleks suurendada vajadust täpsema registripidamise järele, et selliseid olukordi vältida.
Võrrelgem Eesti erakondade liikmete arvu kas või meie lähima naabri Soome erakondade liikmete arvuga. Eesti kõige suurema erakonna liikmete arv ulatub 10 000-ni, Soomes aga, kus on ligilähedaselt neli korda rohkem elanikke kui Eestis, on suurima erakonna liikmete arv paarisaja tuhande ringis. Sel taustal võiks meie suuremate erakondade liikmete arv ulatuda 40 000 – 50 000-ni. Nii et meil on veel üsna palju maad kasvamiseks.
Kolmandana peame vajalikuks arvestada senisest märksa enam kohalike valimiste tulemusi. Eestis ei tehta poliitikat ainult pealinnas ja Riigikogus. Väga paljud poliitilised otsused tehakse kohalikul tasandil ja need mõjutavad sageli inimeste argipäeva enamgi kui riikliku tasandi otsused. Mõistlik oleks stimuleerida kohaliku poliitilise vastutuse suurendamist. Kohalike valimiste häältearvuga arvestamine tooks kaasa kohalike valimisliitude arvu vähenemise ja kaugemas perspektiivis ka kadumise. Seni on poliitilised jõud, kes pooldavad ka kohalike valimiste puhul ennekõike erakonnanimekirju, soovinud seda läbi viia n-ö seadusandlikult. Meie arvates tooks kohalike valimiste tulemuste arvestamine kaasa pehme, suhteliselt kiire ja mõistliku ülemineku ka kohalikel valimistel erakondade nimekirjadele. Erakondade poliitilises tegevuses ei tohiks arvestada ainult kõrgeimas seadusandlikus kogus saavutatud kohtade arvu. See ei tohiks olla ainus näitaja, mille järgi arvestatakse erakondade rahastamist.
Tänan tähelepanu eest! Loodan, et Riigikogu toetab eelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuigi komisjon seda ei toetanud.

Aitäh! Kolleegidel on ettekandjale küsimusi. Esimesena saab sõna Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ütlen ausalt, et ma ootasin seda eelnõu. Ootasin ka, et Rahvaliit tuleb julgemate ettepanekutega välja. Olete ju ajakirjanduses rääkinud erakondade rahastamisest, õiguskantsler on tervele ühiskonnale andnud mõista, et erakondade rahastamine peab minema selgemaks, täpsemaks, demokraatlikumaks. Miks te nii tagasihoidliku eelnõuga välja tulite?

Hea küsija! Mäletatavasti ma ütlesin ettekande alguses, et tegelikult on meil kaks eelnõu. Kõiki neid teemasid, millest sa siin rääkisid – need puudutavad rahastamise kontrolli –, on käsitletud teises eelnõus, mis on esimese lugemise Riigikogus juba läbinud. Ka erakondade rahastamise kontrolli teema, mille õiguskantsler Riigikohtusse kaebas, on selles eelnõus kajastatud. See ootab ilmselt paremaid aegu ehk toda Riigikohtu lahendit, mis algselt pidi tulema, kui ma õigesti mäletan, septembris, seejärel detsembris ja nüüd, kui on käes veebruar, räägitakse, et see tuleb jaanipäevaks.

Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Kaia Iva.

Hea ettekandja! Tegelikult on ju teada, et valimisliidud on meie omavalitsuste valimistel vajalikud eelkõige seepärast, et meie omavalitsused on väga väikesed. Ühes tuhande inimesega vallas ei ole võimalik, et seal oleks ridamisi oma nimekirjadega esindatud hulk erakondi. Kas sa ei näe, et see eelnõu, kui ta seadusena vastu võetaks, piiraks omavalitsusliitude osalemist valimistel ning need saaks seeläbi ka ehk väga ebavõrdselt koheldud?

Hea küsija! See on väga hea küsimus. Ma jätsin endast küll väga vale mulje, kui sa said aru, et minu arvates peaks kuidagi nagu vägivaldselt suunama inimesed erakondadega liituma. Et see eelnõu peaks kuidagi keelama elanikke moodustamast valimisliite kohalikul tasandil. Kui ikka kodanikud ja kodanikuühendused soovivad valimisliitu moodustada, näiteks kuskil rannikualal kalamehed tahavad kalameeste valimisliitu luua, siis on see ju väga meeldiv. Seda võivad soovida ükskõik missugused kolmanda sektori esindajad ja selles ei ole üldse küsimus. Nii et ma ei arva, et siin on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. 
Ega erakondade rahastamine meie ettepaneku heakskiitmisel ei suureneks. Kogu summa riigieelarve real jääks tegelikult samaks. Praegu erakonnad toetavad ka kohalikel valimistel oma kohalikke nimekirju, kodanike valimisliitudel pole võimalik endale suurt midagi lubada – reeglina neil pole erakondade tuge võtta. Küll aga toob see eelnõu kaasa, et ilmselt oleksid erakonnad selle vastuvõtmisel valdades löögijõulisemad ja sooviksid aktiivsemalt tegutseda. Kus vajalikku kapatsiteeti kohapeal ei ole, jäävad loomulikult tegutsema valimisliidud. Kindlasti mingit vägivalda ei maksa selle eelnõu taga näha.

Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea ettekandja! Kas see eelnõu tähendab ka seda, et Rahvaliidu poliitiline soov on pigem näha parteisid kohalike omavalitsuste tasandil ja parteistunud omavalitsusi kui kodanikuühenduste ja kodanike vahetul huvil põhinevaid omavalitsusi?

Ei, seda see kindlasti ei tähenda. See tähendab seda, et Rahvaliidu poliitiline huvi on, et arvestataks rohkem kohaliku tasandi poliitikaga. Kas või seesama lihtne põhimõte, et poliitikat ei tehta üksnes pealinnas ja Riigikogus, vaid tehakse väga suures osas ka kohalikul tasandil. Sellega peaks arvestama rohkem, kui seda seni on arvestatud – see on meie poliitiline arvamus. Kordan veel kord: kindlasti ei soovi me selle eelnõuga saavutada, et kohalikul tasandil võivad ainult erakonnad tegutseda.

Kolleegidel rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Järgmine ettekandja on põhiseaduskomisjoni liige kolleeg Mart Nutt.

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu 177 arutati põhiseaduskomisjoni istungil 29. jaanuaril k.a. Peale komisjoni liikmete osales selle punkti arutelul ka algatajate esindaja, Rahvaliidu fraktsiooni liige Jaanus Marrandi. Lisaks sellele, mida härra Marrandi praegu seaduseelnõu tutvustades rääkis, märkisid komisjoni liikmed veel mõnda olulist asjaolu.
Esimene küsimus, mis tõstatus: kas eelnõu on sellisel kujul proportsionaalne? Ehk teisisõnu: kas see tagab proportsionaalse rahastamise? Eriti puudutab küsimus seda ühte kolmandikku, mis peaks jagatama kõikide erakondade vahel, kes saavad valimistel vähemalt 1% häältest. Ebaproportsionaalsuse küsimus tõstatub eeskätt sellest vaatevinklist, et neid erakondi, kes on ühiskonnas võrdlemisi marginaalsed ja kellel ei ole šanssi parlamenti pääseda, kelle tegevus võib-olla ei olegi suunatud parlamenti pääsemisele, koheldakse põhimõtteliselt samadel alustel kui erakondi, kes poliitikaga väga tõsiselt tegelevad ja kellel on poliitikas olemas oma roll. Nii et see ebaproportsionaalsuse tahk kerkis esile – kas see oleks õiglane või mitte. See on poliitilise otsustuse küsimus. Selline probleem jäi komisjoni istungil kõlama.
Teine teema: kohalikud valimised. Kas kohalike valimiste tulemuste järgi oleks õige erakondade rahastamist mõjutada? Põhimõtteliselt leiti komisjoni istungil, et see võimalus on täiesti olemas ja mitmes riigis on seda teed ka mindud.  Aga nüüd tekib meil kahtlemata vähemasti mitmes aspektis küsimusi. Esiteks see, et omavalitsused on väga erineva suurusega. See ei tähenda loomulikult, et omavalitsuste hääli arvestada ei saa, aga see nõuab küllaltki keerulisi arvutusi.
Ja teine küsimus, millel peatus ka eelmine ettekandja. Nimelt, kuna kohalikel valimistel on võimalus osaleda nii üleriigilistel erakondadel kui ka valimisliitudel, siis valitseb ebavõrdsus selles mõttes, et erakonnad on finantseeritud, aga valimisliidud ei ole. Kui eesmärk on valimisliite mitte lubada osaleda, siis tuleb see lahendada siiski teisel moel, mitte finantseerimise kaudu. See on siis üks küsimus, mis kohalike valimiste häälte arvestamisel probleeme tekitab.
Vabariigi Valitsus oma arvamust seaduseelnõu kohta ei esitanud, küll tegid seda Siseministeerium ja Rahandusministeerium ning ka regionaalminister. Üheski arvamuses eelnõu vastuvõtmist seadusena ei toetatud.
Lõpetuseks veel nii palju, et komisjoni koosolekul kõrvutati praegu kehtivat korda sellega, mis Rahvaliidu fraktsioon on välja pakkunud. Leiti, et kehtiv kord, mis arvestab Riigikogu valimistel saadud mandaatide arvu, on lihtsam ja selle muutmine ei ole otstarbekas. Selles küsimuses olid komisjoni liikmed võrdlemisi üksmeelsed.
Põhiseaduskomisjon tegi 6 poolthäälega Riigikogu täiskogule ettepaneku seaduseelnõu 177 esimesel lugemisel tagasi lükata. Vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud, kuid 2 põhiseaduskomisjoni liiget ei hääletanud. Sellega ma piirduksin. Aitäh!

Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Tänan ettekandjat!
Head kolleegid! Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Fraktsioonide esindajad läbirääkimisi avada ei soovi. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni ettepaneku mitte lõpetada Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse § 12⁵ muutmise seaduse eelnõu 177 esimest lugemist. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ning erapooletuid 1. Eelnõu on menetlusest välja langenud.
Meie tänane istung on lõppenud. Kena tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 10.53.