Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XI Riigikogu, III Istungjärk, täiskogu korraline istung
Esmaspäev, 11.02.2008, 15:00

Toimetatud

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu neljanda töönädala esmaspäevast istungit. Lugupeetud kolleegid! Palun tähelepanu!
Seoses Riigikogu liikme Meelis Atoneni tagasiastumisega asus tänasest Riigikogu liikmeks asendusliige Tõnu Juul. Lugupeetud Riigikogu! Meil on meeldiv võimalus kuulata Riigikogu liikme Tõnu Juuli ametivannet. Palun, Tõnu Juul!

Tõnu Juul

Riigikogu liikme ametivanne. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XI koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Kas te soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Hea peaminister! Vabariigi Valitsus algatab täna Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Teiseks algatab valitsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks eelnõu. Kui eelnõud vastavad kodu‑ ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus kolme päeva jooksul nende menetlusse võtmise.
Head kolleegid! Järgmiseks teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 1. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Lissaboni strateegia aruande ja ühenduse Lissaboni programmi 2008–2010 suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade, aruande ja programmi kohta arvamust andma sotsiaalkomisjoni, majanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 28. veebruar kell 16. Teiseks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 6. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatiste "Euroopa Liidu kaubaveokava: kaubaveo tõhusamaks, integreeritumaks ja jätkusuutlikumaks muutmine" ning "Kaubaveologistika tegevuskava" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja Euroopa Komisjoni teatiste kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 21. veebruar kell 16. Kolmandaks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse täna esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Ühise põllumajanduspoliitika reformi "tervisekontrolli" ettevalmistamine" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ning Euroopa Komisjoni teatise kohta arvamust andma maaelukomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 14. veebruar kell 16.
Lugupeetud Riigikogu! Palun tähelepanu! Täna, pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis Lähis-Ida rahuprotsessi toetusrühma asutamise koosolek.
Kolmapäeval, s.a 14. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja rahandusminister Ivari Padar.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Lugupeetud kolleegid! Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teie laudadel.
Panen selle nädala päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:06 Arupärimine arhiivinõukogu tegevuse ebaseadusliku lõpetamise kohta (nr 33)

Esimees Ene Ergma

Läheme tänase arupärimise juurde. Täna on päevakorras üks arupärimine – Riigikogu liikme Aadu Musta 13. detsembril möödunud aastal esitatud arupärimine arhiivinõukogu tegevuse ebaseadusliku lõpetamise kohta. Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Lugupeetud proua juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Mind ajendas arupärimist esitama mure Eesti arhiivinduse ja selle juhtimise pärast. Arhiivindus on demokraatlikes riikides oluline valdkond, mis vastutab rahvusliku dokumentaalse mälu valiku, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise eest. Teiselt poolt on arhiivide avatus ja ametkonnaväline kontroll selle valdkonna üle demokraatlikes riikides just nimelt sellesama riigi demokraatlikkuse üheks indikaatoriks.
Meie riigis on arhiiviseaduse kohaselt järelevalve‑ või ametkondliku jälgimise funktsioon pandud arhiivinõukogule. Viimase paari aasta jooksul ei ole seda institutsiooni kokku kutsutud, vaatamata sellele, et seaduse kohaselt peaks arhiivinõukogu regulaarselt koos käima, vähemalt kord poole aasta jooksul.
Sellest tingituna ongi ajendatud küsimus teile, lugupeetud peaminister: kas arhiivinõukogu tegevuse nii pikaajaline paus tähendab selle tegevuse ebaseaduslikku lõpetamist või on tegemist tõepoolest pausiga? Teiselt poolt, mis veelgi olulisem, loodus ei salli tühja kohta ja kui ei ole arhiivinõukogu, siis on ehk midagi muud. Millised on Vabariigi Valitsuse ettepanekud või kavatsused arhiivinduse valdkonna juhtimise reorganiseerimiseks?

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aadu Must! Palun, härra peaminister, teid kõnepulti!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu! Hea arupärija! Vastan arupärimisele.
Esimene küsimus: "Kas arhiivinõukogu tegevuse seadusevastasel lõpetamisel on riigisekretär lähtunud Vabariigi Valitsuse või Teie suunistest?" Arhiivinõukogu tegevust ei ole lõpetatud. Austatud arupärija ütles õigesti, et rahvusliku dokumentaalse mälu hoidmine, arhiivide avatus üldsusele ja nende allumine ametkondadevälisele kontrollile kuuluvad ühiskonna demokraatlikkuse oluliste indikaatorite hulka. Sellest lähtusid ka arhiiviseaduse loojad 1998. aastal, nähes ette riigisekretäri juhitava nõuandva funktsiooniga arhiivinõukogu moodustamise. Arhiiviseadus annab arhiivide tegevusele õigusliku aluse, reguleerib riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õiguslike ning eraisikute õigusi ja kohustusi arhivaalide kogumisel, säilitamisel, kaitsmisel ja nendele juurdepääsu korraldamisel. 1990. aastate lõpul tõdeti, et arhiiviseaduse puudumine oli muutunud takistuseks riigi ja kohalike omavalitsuste asjaajamise ja arhiivinduse korraldamisel ning tekitanud õigusliku vaakumi arhiivijärelevalve teostamisel. Lähiaastail eelseisvaid ümberkorraldusi ja seaduse rakendusaktide väljatöötamist arvestades arvati, et arhiivinõukogu peaks kogunema vähemalt paar korda aastas. Esimesel tegevusaastal kogunes arhiivinõukogu tõepoolest päris tihti, arutamaks Rahvusarhiivi põhimäärust, arhivaari kutse andmist ja muud. Seejärel on nii eelmise kui ka praeguse riigisekretäri ametiajal nõukogu koosolekuid korraldatud vaid valdkonna olulisemate arengusuundade vaagimiseks ning seoses riigiarhivaari valimistega. Seetõttu on ilmne liialdus kvalifitseerida koosolekute korraldamise sageduse muutumist arhiivinõukogu tegevuse ebaseadusliku lõpetamisena. Juhuks, kui riigisekretäril kui arhiivinõukogu esimehel on jäänud mõni oluline küsimus tähelepanuta, annab arhiiviseadus ka arhiivinõukogu liikmetele õiguse nõuda nõukogu kokkukutsumist. Austatud arupärija! Kui teie kui arhiivinõukogu liige teete ettepaneku nõukogu kokku kutsuda, siis riigisekretär nõukogu ka kokku kutsub.
Teine küsimus: "Juhul, kui kirjeldatud tegevus (või tegevusetus) ei lähtu Vabariigi Valitsuse poliitilistest eesmärkidest, kuidas seda hinnata? Kas riigisekretär ei taha talle seadusega pandud ülesandeid täita või olete Teie ta muude ülesannetega liiga üle koormanud?" Arhiivinõukogu on kogu oma tegevuse jooksul arutanud nii Rahvusarhiivi tegevust, asjaajamise ja arhiivinduse arengukava kui ka Rahvusarhiivi digitaalarhiivinduse strateegiate  ja dokumendihalduse arengu põhisuundi. Viimaste aastate prioriteet dokumendihalduse ja arhiivinduse valdkonnas on üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ülemineku paberivabale asjaajamisele avalikus sektoris 2011. aastaks. Selle saavutamiseks on viimastel aastatel tehtud palju tööd, millele toetudes otsustas valitsus eelmise aasta 4. oktoobril, et 2008. aasta jooksul lähevad kõik valitsusasutused üle elektroonilisele dokumendivahetusele. Tänaseks on seda teinud üle poole ministeeriumidest, ligi pooled maavalitsused ning veerand ametitest ja inspektsioonidest. Samuti on sellega toime tulnud üle kolmandiku kohalikest omavalitsustest. Areneme selles valdkonnas jõudsalt ning lugupeetud arupärijal pole põhjust muretsemiseks.
Kolmas küsimus: "Millised on Vabariigi Valitsuse kavad arhiivinduse ja dokumendihalduse edasiseks arendamiseks ning struktuurseteks ümberkorraldusteks vastavas valdkonnas?" Dokumendihalduse tegevuskava ja Rahvusarhiivi digitaalarhiivinduse strateegia põhisuunad on lülitatud Vabariigi Valitsuse poolt 2006. aastal heaks kiidetud "Infoühiskonna arengukava aastani 2013" koosseisu. Viimane on kooskõlas ka valitsusliidu programmiga aastateks 2007–2011 ning Riigikantselei ja Rahvusarhiivi arengukavadega. Eelmisel aastal kinnitas valitsus Rahvusarhiivi struktuurimuudatuse, millega loodi digitaalarhiivi büroo, kuna üleminek paberivabale asjaajamisele nõuab digitaalarhiivinduse ülesehitamist. Aasta lõpuks töötas Rahvusarhiiv välja digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded, mille järgimine tagab riigiasutustes digitaaldokumentide säilimise. Lisaks soetas Rahvusarhiiv võimsad serverid, millega loodi digitaalainese säilitamiseks vajalikud tehnilised tingimused. Sellega on Rahvusarhiiv saavutanud valmisoleku digitaaldokumentide vastuvõtuks ja säilitamiseks. Minu hinnangul on arhiivinõukogu oma strateegilise suuna andja rolliga väga hästi hakkama saanud. Praktiline igapäevane koostöö elektroonilise dokumendihalduse valdkonnas toimub dokumendihaldurite koostöövõrgus, mille tegevuse käivitas Riigikantselei 2004. aastal. Ministeeriumide toetuse arendusprojektidele on taganud kantslerid, kes seaduse järgi vastutavad ministeeriumide asjaajamise korraldamise eest ja kelle regulaarsetel nõupidamistel on elektroonilise dokumendihalduse küsimusi mitmeid kordi arutatud. Pärast elektroonilise dokumendivahetuse juurutamist 2008. aastal on kavas dokumendihalduse valdkond ühendada e-teenuste arendamise valdkonnaga, et aidata kaasa eraisikute ja riigi vahelise asjaajamise lihtsustamisele ning mugavamaks tegemisele. Selleks on valitsusel kavas kujundada regionaalminister avalike teenuste arendamise eest vastutavaks ministriks ja viia dokumendihalduse osakond tema alluvusse. Vastavad seadusmuudatused esitab valitsus peagi Riigikogule. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Saime siin kuulda küll väga palju selle kohta, mida avalik sektor ehk ametnikud kõike ära ei tee selleks, et paber liiguks, aga ikkagi juhiksin ma tähelepanu ühele asjale. Arhiiviseaduse § 14 lõike 3 kohaselt on riigisekretär kohustatud vähemalt üks kord kuue kuu jooksul kokku kutsuma arhiivinõukogu. Siin tuli praegu välja, et paari aasta jooksul ei ole arhiivinõukogu kokku kutsutud. Tegelikult on küsimus järgmine: mis ikkagi on põhjustanud selle, et riigisekretär ei ole leidnud selle aja jooksul võimalust, põhjust või mida iganes kutsuda kokku arhiivinõukogu?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Patt jääb patuks. Oleks pidanud seadust järgima. Kuid ka arhiivinõukogu liikmed oleksid pidanud teemasid üles tõstma ja soovima arhiivinõukogu koosolekute kokkukutsumist. Nagu ma juba oma vastuses ütlesin, on arhiivinõukogu koosolekud ka varasematel aegadel toimunud vajaduse järgi. Siis, kui on arutatud seadusmuudatusi, olulisi muudatusi arhiivinduses, on need koosolekud toimunud mulle teadaolevalt sagedamini, kui seaduses sätestatud. Kui olulisi muudatusi pole toimunud, pole ka neid koosolekuid kokku kutsutud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Austatud peaminister! Praegust olukorda arhiivinduses võiks väga vulgaarselt võrrelda sellega, kui öeldakse, et linn on valmis ja volikogu võib-olla ei ole vaja kokku kutsuda, sest me saame meestega ka mujal asjad räägitud. Tegelikult tahan ma väita, et arhiivindus on kogu Euroopas kiiresti arenev valdkond, kus on suuri teoreetilisi ja praktilisi probleeme, ja väidan ka seda, et neist võiks pikalt rääkida. Aga ma tahan küsida teie arvamust. Mina olen seisukohal, et neid probleeme võiks tõepoolest lahata arhiivinõukogus ja mitte hakata siin välja tooma kõike seda, mis on tehtud või tegemata jäänud. Kas te olete sama meelt, et äkki kutsuks arhiivinõukogu siiski kokku? Veel üks märkus. Arutelud olid pingelised ka sel hetkel, kui nad katkesid, ja probleemid olid õhus. Me jäime ootama. Iga liige ei pea olema arhiivinõukogu esimees.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Mina teie asemel oleksin siiski teinud arhiivinõukogu esimehele ettepaneku nõukogu koosolek kokku kutsuda. Mina küll ei kujuta ette, et ma oleksin lihtsalt passiivselt oodanud, millal nõukogu koosolek kokku kutsutakse, kui mul oleks olnud südamel väga palju pakilisi probleeme, mida ma oleksin tahtnud nõukogu liikmetega jagada. Kuid ma kordan veel kord: mittekokkukutsumisel mingit õigustust ei ole.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen

Härra peaminister! Ma tahtsin küsida, kas ei oleks õigem, kui te ei oleks mitte härra Aadu Musta asemel, vaid oleksite peaminister ja jälgiksite, et seadust täidetakse.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Mina kinnitan, et mina järgin seadust.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Vabandust! Palun, kolleeg Aadu Must! Head kolleegid! Palun isegi professoril reageerida natuke kiiremini!

Aadu Must

Lugupeetud peaminister! Lugupeetud Riigikogu! Ma ei taha pikka kõnet pidada, kuid väidan: arhiivinõukogu kutsub kokku arhiivinõukogu esimees ise või teeb ta seda vähemalt viie arhiivinõukogu liikme initsiatiivil. Ma väidan ka seda, et ma olen suhelnud arhiivinduse valdkonnas töötajatega ja riigisekretäriga ning teinud seda mitmes küsimuses, näiteks arhivaaride koolituse asjus ja muudes küsimustes. Meil on jäänud pooleli lahendust vajavate probleemide arutamine. Siia kõnetooli sundis mind tulema ainult protest selle väite vastu, et ise oled süüdi, sa oled nõukogu liige, protest selle vastu, et see, kes asjast rääkima hakkab, on see kõige suurem patune. See ei ole sümpaatne põhimõte. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aadu Must! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.


2. 15:21 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma

Palun pärast haamrilööki registeeruda esinemiseks vabas mikrofonis!
Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.22.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee