Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kolmanda töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid! Kas te soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Jaanus Rahumägi!

Vastavalt julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõikele 5 esitab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest. Head tutvumist!

Aitäh! Selle hea dokumendi saadame kindlasti kõikidesse fraktsioonidesse tutvumiseks. Kolleeg Väino Linde.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui siin juba dokumentide üleandmiseks läks, siis on ka põhiseaduskomisjonil anda midagi meie töölaudadele. Annan üle põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tuleneb sellest, et Riigikohus pöördus põhiseaduskomisjoni poole ettepanekuga anda nõusolek Sihtasutuse Eesti Õiguskeskus likvideerimiseks, mis seni on tegelnud kohtunike koolitusega. Nüüdseks on Tartu Ülikooli ja Riigikohtu vahel kokku lepitud, et edaspidi peaks kohtunike koolitusega tegelema ja selle eest vastutust kandma just nimelt Riigikohus. Aga et see kõik oleks seaduslikult vormistatud, siis on tarvis teha üks pisikene parandus kohtute seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe eelnõu. Juhatus otsustab eelnõu menetluse korra kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd teated. Kolmapäeval, s.a 30. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja välisminister Urmas Paet.
Lugupeetud Riigikogu! Täna, kohe pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis säästva energia, majanduse ja innovatsiooni saadikurühma asutamise koosolek.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Head kolleegid! Meil on nüüd kavas päevakorra kinnitamine. Selle nädala päevakord on teie laudadel. Panen selle nädala päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Läheme nüüd tänase päevakorra punkti juurde, milleks on arupärimisele vastamine. Riigikogu liikmed Lembit Kaljuvee, Vilja Savisaar, Ain Seppik, Evelyn Sepp, Rein Ratas, Jaak Aab, Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Eldar Efendijev, Nelli Privalova, Kalev Kallo, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Toomas Varek, Tiit Kuusmik, Valeri Korb, Inara Luigas, Aadu Must, Lauri Laasi, Vladimir Velman, Kadri Must, Mailis Reps, Jaan Kundla, Valdur Lahtvee, Maret Merisaar, Aleksei Lotman, Toomas Trapido ja Kalle Laanet esitasid 17. detsembril 2007 arupärimise korralageduse kohta Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Austatud härra minister! Te jätsite Kuressaare linnapeana siit mandrilt vaadates hea mulje. Mulle imponeeris teie sihikindel ja kindlakäeline tegutsemine linnatänavate renoveerimisel. Arvan, et vaatamata erinevate tegelaste segamisele, suutsite te teha oma kodulinna tänavad korda optimaalse aja ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega.
Traditsiooniliselt peaks pärast seda, kui opositsioonipoliitik kiidab ministrit, järgnema mingi konksuga küsimus. Praegu seda ei tule. Mis tuleb?
Keskerakonna liikmed on esitanud teile arupärimise, milles on mitmeid küsimusi, mis puudutavad põlevkivi kaevandamist Ojamaa kaeveväljal. Tahan rõhutada, et see on väga väike osa probleemidest, mis on seotud põlevkivi tootmisega Ida-Virumaal. Küsimus ei ole mitte Ojamaa kaeveväljas, ei ole mitte Mäetaguse või Maidla valla, AS‑i Eesti Põlevkivi või VKG tegutsemises või seisukohtades põlevkivi kaevandamise kohta. Teema on palju laiem ja sügavam ning puudutab Eesti riigi ja ühiskonna kindlaid seisukohti ja arusaamu triljoneid maksva maavara otstarbeka kasutamise kohta.
Eesti metsavarusid hinnatakse 26 miljardi krooni vääriliseks. Ma ei väsi kordamast, et põlevkivivarude hind ulatub triljonitesse kroonidesse. Seda on sadu kordi enam kui kogu Eesti metsa väärtus. Keskerakond tunneb tõsist muret praegu toimuva pärast põlevkivi tootmisel ja kasutamisel erinevate tarbijate poolt. Aktsiaselts Eesti Energia kasutab oma juriidilist omandiõigust Eesti Põlevkivi suhtes, eirates teiste tarbijate õigusi ja huve. Kaks aastat tehtud põlevkivi arengukava on kahjuks veel kinnitamata. Kus ta on? Erinevates ringkondades vaieldakse selle üle, kas 20 või 50 miljonit tonni aastas. Tegelikult kaevandatakse viimastel kuudel põlevkivi tempoga, mis ületab 20‑miljonilist aastatoodangut. Elektri eksport kasvas 2007. aastal 50%. Samal ajal õlitootjad-keemikud oma tellitud koguseid ei saanud. Kas on see ikka praeguseid õli ja elektri hindu arvestades majanduslikult tark tegu? Nüüd väljakujunenud olukorra teisest tahust. Kaevandused töötavad üle oma projektvõimsuste, mistõttu pahatihti rikutakse kaevandustehnoloogiat ja tööseadusi.
Möödalaskmiste jada võiks jätkata. Kuid õige oleks olukord suunata normaalsetele radadele. Selleks on vaja paljude osapoolte konkreetset tegutsemist. Just Keskkonnaministeerium, ma rõhutan, Keskkonnaministeerium peab andma kindlad lähtealused ja seisukohad, millistes kogustes kaevandamine toimub. Meil on vaja vastust neljale küsimusele. Need on väga lihtsad küsimused. Kes, millistes kogustes, milleks ja millise raha eest (mõtlen siin riigi ja ühiskonna tulu)? Nagu öeldakse, nii lihtne see ongi. Neli lihtsat küsimust: kes, milleks, millistes kogustes ja millise raha eest?
Härra minister! Suhtun saarlastesse ja nende visadusse suure lugupidamisega. Usun, et esiisade loomuomadused aitavad teil põlevkivivankri õigetele rööbastele suunata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Nüüd palun ma kõnepulti keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Austatud arupärijad! Teema on tõepoolest oluliselt suurem ja laiem kui need arupärimise vastused, mis siin täna ettekandmisele tulevad, sest need küsimused, mis ette anti, on väga konkreetsed ja puudutavad sisuliselt ühte konkreetset kaevandust, nimelt OÜ‑le VKG Aidu Oil kuuluvat Ojamaa kaevandust.
Esimene küsimus on selline: "Mida võtab minister ette kaevandamisluba rikkunud ettevõtete karistamiseks ja seaduslikkuse taastamiseks tema haldusalas?" Nimelt väidetakse, et VKG Aidu Oilile kuuluvat kaevandamisluba Ojamaa kaevanduses on rikutud. Osaühingule VKG Aidu Oil andis Keskkonnaministeerium maavarade kaevandamise loa KMIN-055 põlevkivi kaevandamiseks Ojamaa põlevkivikaevanduses juba 27. septembril 2004. aastal. Loale on märgitud OÜ VKG Aidu Oil kui luba omav ettevõtja, mitte kui kaevandaja. Luba anti 2004. aastal kehtinud keskkonnaministri määruse nr 3 kohaselt, mis sätestas maavara kaevandamise loa andmise korra ja loa vormi. Nimetatud määruse kohaselt kanti maavara kaevandamise loale andmed loa valdaja, kelleks praegusel juhul on VKG Aidu Oil, mitte kaevandaja kohta. Maapõueseaduse § 35 lõike 1 järgi kantakse kaevandamisloale loa omaniku ja kaevandaja nimi, registri‑ või isikukood ja aadress, kuid OÜ VKG Aidu Oil ei riku kehtivat maapõueseadust, sest 1. aprillil 2005 jõustunud maapõueseaduse § 75 lõike 1 alusel kehtivad enne selle seaduse jõustumist antud maavara kaevandamise load kehtivusaja lõpuni. Akti rakendussätted ei näe ette kohustust varem väljaantud lubade ümbervormistamiseks kooskõlas hiljem kehtestatud määruse nõuetega. Juhin tähelepanu ka kaevandamisseaduse §‑le 9, mis sätestab üheselt kaevandamisloa omaniku ülesande tagada, et kaevandamise projekti koostab ja maavara kaevandab kaevandamisseaduse §‑s 10 nimetatud isik, kellel on õigus tegutseda ettevõtjana ja kes kohustub kinni pidama kaevandamisloa tingimustest. Seega eristab kaevandamisseadus loa omaniku ja kaevandaja mõisted ning seadusandja on üheselt väljendanud seisukohta, et loa omanik ja kaevandaja ei pea kattuma. Praegusel juhul ei tähenda asjaolu, et faktiliselt kaevandab Ojamaa uuringuväljal Põlevkivi Kaevandamise AS, õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist. Leping läbindustööde teostamiseks eesmärgiga avada Ojamaa uuringuväli sõlmiti OÜ VKG Aidu Oil ja Põlevkivi Kaevandamise AS‑i vahel 21. detsembril 2006. aastal.
Arupärimise teine küsimus: "Kas Keskkonnaministeerium kavatseb edaspidigi õigustada sellist praktikat, kus naabruses asuvatele objektidele antud keskkonnalubade alusel võib teisel objektil tegutseda ilma keskkonnalubadeta? Kui jah, siis millistel põhjustel?" Veeseaduse alusel määratakse vee erikasutusloas vee erikasutaja, erikasutuse piirkogused ja suublad. Eeltoodust tulenevalt ei ole OÜ VKG Aidu Oil ja Põlevkivi Kaevandamise AS‑i poolt tegemist veeseaduse rikkumisega niikaua, kuni Põlevkivi Kaevandamise AS‑ile kui faktilisele kaevandajale väljastatud vee erikasutusloas kindlaks määratud tingimusi koguste ja suublate osas täidetakse. Samas on jäätmeseaduse regulatsioon analoogne veeseaduse regulatsiooniga ja jäätmete puhul kehtivad samad põhimõtted, mis vee erikasutuse puhul, see tähendab, et kindlaks määratud on jäätme tekitaja, käitlemistingimused, kogused ja ladestuskohad. Teie väide, et Ida-Virumaa keskkonnateenistuse spetsialistid õigustavad ebaseaduslikku tegevust, ei vasta paraku tõele. Nende väljastatud info järgi tegi Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond enne maavara kaevandamise loa andmist Ojamaa kaevanduse rajamise ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise, mis 15. juunil 2004. aastal Ida-Virumaa keskkonnateenistuse poolt heaks kiideti. 6. märtsil 2007 esitas OÜ VKG Aidu Oil Ida-Virumaa keskkonnateenistusele vee erikasutusloa saamiseks taotluse seoses mäetööde algusega Ojamaa põlevkivikaevanduses. Keskkonnateenistus ei võtnud taotlust menetlusse, kuna OÜ VKG Aidu Oil vee erikasutusloa saamise taotlusmaterjalides toodud informatsiooni kohaselt hakkas Ojamaa kaevanduses lepingu alusel kaevanduse rajamiseks vajalikke ettevalmistustöid teostama Põlevkivi Kaevandamise AS. Läbindamine toimub Sompa ja Viru kaevanduse poolsest küljest, kasutades Viru kaevanduse seadmeid ja infrastruktuuri, sealhulgas liigse põhjavee ärajuhtimiseks. Ojamaa kaevanduse funktsioneerimiseks vajalike šahtide läbindamine toimub algetapil alt ülespoole. Seega, ettevalmistustööde käigus ei ole maapealsete kraavide, settebasseinide ja pumplate rajamist ette nähtud. Ojamaa kaevandusel puudub ettevalmistustööde etapil ka iseseisev väljalask väljapumbatava vee suunamiseks loodusesse. Viru ja Ojamaa kaevandused paiknevad maardlas teineteise kõrval, omades ka ühispiiri. Viru kaevevälja depressioonilehtri mõju ulatub Ojamaa uuringuväljale ning toimub põhjavee nn äratõmbamine Ojamaa väljalt Viru kaevanduse poole. Ojamaa kaevanduse rajamise ettevalmistamisega seotud mõjud ei välju Viru kaevanduse depressioonilehtri mõjupiirkonnast. Seega ei mõjuta lepinguliste kaevetööde teostamine Ojamaa uuringuvälja piirkonnas praeguse Viru kaevanduse vee erikasutusloas lubatud veevõtu ja heitvee väljalasu vooluhulga koguseid. Sellepärast on nimetatud piirkonna liigse põhjavee ümberjuhtimine reguleeritud Viru kaevanduse vee erikasutusloaga. Ida-Virumaa keskkonnateenistus on jätkuvalt seisukohal, et AS VKG Aidu Oil peab taotlema vee erikasutusloa kohe, kui on valminud kaevandamise tehniline projekt maapealse ja maa-aluse infrastruktuuriga. Jäätmed. Jäätmeseaduse § 75 lõike 1 punkti 12 kohaselt on jäätmete tekitamiseks jäätmeloa omamine kohustuslik maavara kaevandamisel või rikastamisel. Osaühing VKG Aidu Oil praeguseks ajaks jäätmeloataotlust Ida-Virumaa keskkonnateenistusele esitanud ei ole, kuid Põlevkivi Kaevandamise AS‑i ja OÜ VKG Aidu Oil vahel sõlmitud lepingu järgi on VKG Aidu Oil kohustatud taotlema nimetatud keskkonnaluba. Kuna mäetöödega Ojamaa kaevanduses tegeleb praegu Põlevkivi Kaevandamise AS, esitas AS Viru Kaevandus 31. detsembril 2007 taotluse kehtiva jäätmeloa muutmiseks. Menetluse käigus selgitatakse ladustatavate jäätmete kuuluvus ja ladustuskoht. Vastavalt sellele otsustatakse OÜ VKG Aidu Oil jäätmeloa taotlemine, kuna Ojamaa kaevandusel ei ole veel lõplikult kindlaks määratud mäeeraldise teenindusmaa asukoht. Välisõhust. Osaühing VKG Aidu Oil esitas 6. märtsil 2007 taotluse välisõhu saasteloa saamiseks Ojamaa kaevanduse jaoks. Taotlus võeti menetlusse ning taotlusmaterjalid edastati Maidla ja Mäetaguse valla valitsusele arvamuse saamiseks. Mõlemad omavalitsused esitasid märkused taotluse kohta. Osaühing VKG Aidu Oil esitas selgitused. Välisõhu saasteloa menetlust jätkatakse pärast keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist.
Kolmas küsimus: "Miks Keskkonnaministeerium algatas kaeveloale mittevastava keskkonnamõjude hindamise ja on seeläbi sisuliselt asunud kaeveloa väljaandmisele eelnenud keskkonnamõju hindamise järeldustest tulenenud loa eritingimuse tühistamisele?" Osaühingu Inseneribüroo Steiger koostatud keskkonnamõjude hindamise aruande nr 230 järgi asub Ojamaa kaevanduse teenindusmaa väljaspool metsise püsielupaiga esimese ja teise vööndi piire. Maavara kaevandamisloa KMIN-055 eritingimuste ja piirangute punktis 8 on sätestatud kohustus kasutada Kiiklas asuva metsise püsielupaiga esimese ja teise vööndi piirides kamberkaevandamist ning viia kõik mäetöödega seotud kommunikatsioonid maa alla. Seega ei ole Keskkonnaministeerium algatanud mittevastavat hindamist ega ole asunud loa eritingimusi tühistama.
Neljas küsimus: "Miks on ministeerium kui keskkonnamõju hindamise algataja sellist ettevõtja seadusvastast tegevust oma mittesekkumisega aktsepteerinud? Palun põhjendage keskkonnamõjude hindamise ja asukohavaliku mõttekust maapealse objekti asukoha suhtes ajal, mil maa all on juba kõik olulisemad eeltööd tehtud ette kindlaksmääratud asukohas." Teie esitatud väited on siinkohal ebatäpsed, sest Põlevkivi Kaevandamise AS osutab kaevandamisteenust õigusaktidega ettenähtud korras, kehtivaid akte ja protseduurireegleid on järgitud, sest kaldšahte maa alla rajatud ei ole, kuna kaevandamisjärg ei ole jõudnud planeeritava teenindusmaa lähedusse. Keskkonnamõju hindamine on õigusaktide järgi ettenähtud tegevus ja toimus praeguses olukorras ainuvõimaliku lahendusena, et leida parim võimalik asukoht Ojamaa kaevanduse teenindusmaa jaoks, lähtudes eelkõige looduskeskkonna minimaalsest mõjutamisest.
Viies küsimus: "Vabariigi Valitsuse poolt ettevalmistatava põlevkivi kaevandamise riikliku arengukava järgi tuleb kärpida väljaantud kaevelubade mahte. Kas Teie selle valdkonna ministrina peate õigustatuks kärpida eelkõige keskkonnaseadusi rikkunud ettevõtetele välja antud kaevelube? Kas alustate kaeveloa KMIN-055 tühistamist? Kui ei, siis miks?" Keskkonnaministeerium ei alusta maavarade kaevandamise loa KMIN-055 tühistamist, kuna eespool toodud vastuste järgi puudub teie väidetel õiguslik alus. Põlevkivi kasutamise maht ning suunad lepitakse riiklikul tasemel kokku põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas perioodiks 2008–2015. Arengukavas kinnitatakse ka põlevkivi kaevandamise lubatud aastamäär. Õiguslikud võimalused lubadele märgitud aastamäära vähendamiseks esitatakse maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõus, mille eesmärk on tagada, et saavutatakse põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava põlevkivi kaevandamise aastamäär.
Kuues küsimus: "Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on maavarad meie rahvuslik rikkus. Kas on üldse põhjendatud eraomanikele kaevelubade, eriti põlevkivi osas, andmine? Kas Teie kui Reformierakonda esindava ministri jaoks on normaalne olukord, et meie riigiettevõte täidab lepingu alusel eraettevõtte tellimust põhiseaduseski sätestatud Eesti rahvusliku rikkuse kaevandamisel? Palun põhjendage, miks ei võiks Teie arvates riik ise maavara ja kogu kaevandamiseks vajaliku infrastruktuuri omanikuna ning kaevandamiseks vajaliku oskusteabe valdajana kasutada seda rahvusliku rikkuse suurendamiseks riiklikes huvides." Põlevkivi arengukava koostajad on lähtunud Eesti Vabariigi põhiseaduse §‑st 5, mille järgi Eesti loodusvarad ja ‑ressursid on rahvuslik rikkus ja neid tuleb kasutada säästlikult. Eesmärk on kasutada põlevkivi maksimaalse efektiivsusega ning sellest tulenevalt on määratud ka riigi huvi põlevkiviressursi kasutamisel. Riigi huvi on Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri‑ ja soojusenergiaga ning põlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel parimat võimalikku tehnoloogiat, kasutades põlevkivi ja sellega kaasnevaid loodusvarasid efektiivselt ning võimalikult väikese negatiivse keskkonna‑ ja sotsiaalse mõjuga nii, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek ning jätkusuutlik areng. Eesti Vabariik kuulub ühtsesse Euroopa Liidu õigusruumi. Ei ole mõeldav keelduda maavarade kaevandamislubade andmisest ainult põhjusel, et kaevandamisloa taotleja on eraomanik. See ei ole ka vajalik, kui riigi huvi maavarade kaevandamiseks on määratud maavarade arengukavas ja vastavates õigusaktides. Siinkohal tahan lisada, et Vabariigi Valitsuse selle aasta kolmanda kvartali tööplaani järgi peab Keskkonnaministeerium esinema valitsuses keskkonnatasude kontseptsiooniga. Uus keskkonnatasude seadus, perioodiks 2010–2015, peab kava kohaselt olema vastu võetud, juhul kui Riigikogu selle heaks kiidab, järgmise aasta alguses. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Austatud keskkonnaminister! Minu küsimus koosneb, kui lubate, nüüd küll mitmest küsimusest. Teie valik on, kuidas te vastate. Kes peab järelevalvet kaevelubade ja nende tingimuste üle Ida-Virumaal? Kas te olete selle järelevalve pidajaga rahul ja kas see järelevalvaja on teinud teile ka ettekirjutusi? Kui on tehtud ettekirjutusi, siis kas on kedagi karistatud?

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ka teiste järelevalvetega, tegeleb selle järelevalvega Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on viimasel ajal muutunud oluliselt initsiatiivikamaks, kui ta seda varem on olnud. Keskkonnainspektsioon on teinud ministeeriumile märgukirja sisuliselt umbes samade küsimustega, mida ka arupärijad on esitanud, ja juriidilised põhjendused-selgitused on neile saadetud. Nii et siit kokkuvõte, et Keskkonnainspektsioon igal juhul jälgib seda olukorda Ida-Virumaal järjest teravamalt ja kontakt Keskkonnainspektsiooniga nende teemade puhul on meil olemas.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! On teada, et Euroopa Liidu ja paljude teiste riikide ühenduste jaoks on oluline tegelda just kliimamõjude vähendamisega majanduses ja energeetikas. On selge, et põlevkivi kliimamõju on selle kütuse ebaefektiivse kasutamise tõttu kõige suurem. Millisel moel Keskkonnaministeerium kaalub erinevaid prioriteete ja jagab omavahel kliimariske, ettevõtlusriske ja kõike muud? Me kuuleme ka täna seda, et tuleb ikka hoolitseda ettevõtja eest, kes tegelikult kaevandab ja kasutab kliimavaenulikku kütust.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, see temaatika on pidevalt arutlusel ka Keskkonnaministeerumis. Kliimamõjude vähendamine on kindlasti üks meie tõsisemaid eesmärke lähemaks ja kaugemaks perioodiks. Praegu on paraku aga olukord selline, et põlevkivi kasutamine energia tootmiseks ja ka põlevkiviõli tootmiseks on reaalsus. Uues põlevkivi arengukavas, mis on tänase päeva seisuga Keskkonnaministeeriumist välja läinud kooskõlastusringile ja jõuab ilmselt lähiajal Riigikogusse, on seatud eesmärgiks aastase kaevandusmahu vähendamine ja liikumine selles suunas, et põlevkivi kasutamine oleks väga säästlik ja ökonoomne. Nii et need eesmärgid on seatud. Kuid paraku on selge, et me elame reaalses maailmas ja hetkeseis on selline, nagu ta on.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab järjekordselt kaevelubasid. Teatavasti on osa tegevettevõtteid esitanud kaeveloataotlused ja palved kaevealade laiendamise kohta Keskkonnaministeeriumile alates 2004. ja 2005. aastast, kui load peatati põhjendusega, et põlevkivi arengukava on menetluses ja ilmselt enne selle küsimusega ei tegelda. Minu küsimus on selline: kas neid kaevelubasid, mis on varasematel aegadel antud, hakatakse uuesti läbi vaatama või peavad ettevõtted selle protsessiga alustama otsast peale?

Aitäh selle küsimuse eest! Koos põlevkivi arengukavaga, mis, nagu ma ütlesin, peaks lähiajal jõudma Riigikogusse, on Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud maapõueseaduse muudatused, mis tulevad Riigikogusse ühtse paketina koos põlevkivi arengukavaga. Seal on seda temaatikat käsitletud. On otsitud kokkuleppeid ettevõtjate vahel ja juriidiliselt ka vormistatud, kuidas on võimalik aastamahtu vähendada praegu ettenähtud 20 miljoni tonnini aastas ja kaugemas tulevikus veel alla selle. Need kokkulepped ettevõtjatega on saavutatud. Kuidas see täpselt toimub, on nendes maapõueseaduse muudatustes kirjeldatud ja kindlasti on Riigikogul võimalik neid arutada.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Härra minister! Teatavasti on riik erinevate keskkonnamaksude abil Ida-Virumaalt viimastel aastatel kasseerinud miljardeid kroone. Teie erakonnakaaslasest justiitsminister viib kohtute seaduse parandusega Jõhvist ringkonnakohtu. Kuuldes teie plaanist suurendada riigi osa ressursimaksus 80%‑le, tekkis mul kuri kahtlus, et Reformierakond korraldab vandenõu Ida-Virumaa kui piirkonna vastu. Kraanid (transiit) kinni, kohtud ära, kohalikud maksud tsentrisse – kuidas seda nimetada kui mitte vandenõuks?

Aitäh, lugupeetud küsija! Teie kahtlused selles osas on tagasihoidlikult öeldes pisut liialdatud. Keskkonnatasude seadus ja kaevandamisõiguse tasude ümberjagamine teisel kujul, kui see siiamaani on ette nähtud – see teema on üles tulnud kohalike omavalitsuste ettepanekutest tulenevalt. Nimelt, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit on pöördunud ametliku kirjaga koostöökogu ja Rahandusministeeriumi poole, et riiklikest kaevandustest kaevandamise puhul saadav kaevandamisõiguse tasu asendataks tasandusfondiga, selleks et võtta maha riskid kohalike omavalitsuste eelarvetelt, mis tulenevad sellest, et maavarade kaevandamise mahud aastati kõiguvad. Mõnikord on need suuremad, teinekord võivad olla omavalitsuste kaupa väiksemad, mille tõttu omavalitsuste eelarvetesse tekivad alalaekumised. See seaduseelnõu on ette valmistatud omavalitsuste ettepanekust tulenevalt, nii nagu ma ütlesin. Täiesti selge on, et selleks, et Ida-Virumaa nn põlevkivivaldade eelarved, mis on olnud suhteliselt priskemad tänu kaevandamisõiguse tasule, ei väheneks, tuleb ette näha täiendavad kompensatsioonimehhanismid. Rahandusministeerium praegu tegeleb nende ettepanekute ettevalmistamisega. Vastu omavalitsuste tahtmist keegi seda seadusmuudatust kehtestama ei lähe. Kui sobivaid variante ei leita ja vastuolud jäävad endiselt alles, on täiesti selge, et seda seadust jõuga lõpuni ei menetleta.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Teie ministeerium on saatnud pärast selle arupärimise esitamist kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega kavandab praegu nn põlevkivivaldade ja riigi vahel võrdselt 50 : 50 jaotuva maavara kaevandamisõiguse tasu ümber jaotada nii, et 80% läheks riigile ja 20% põlevkivivallale, põhjendusega, et omavalitsused ei kasuta saadud vahendeid keskkonna kaitseks. Kuid rahajagamise tuhinas on ära unustatud need maaomanikud, kellele kuuluva maa väärtus kaevandamise tagajärjel otseselt väheneb. Minu küsimus on selline: miks ei ole teie kui eraomandit pühaks pidava erakonna ministri juhtimisel koostatud eelnõus ette nähtud elementaarset eraomandi kaitset, alustades maaomanikele kaevanduste tegevuse tagajärjel maa kasutusväärtuse ja turuväärtuse vähenemise kompenseerimisest sellesama kaevandusõiguse tasu arvel?

Aitäh küsimuse eest! Ma sellele küsimusele osaliselt juba eelnevalt vastasin. Võib-olla lisan, et mis puudutab eraomanike kahjude kompenseerimist (väidetavalt on nad saanud kahju seetõttu, et seal maa all toimub põlevkivi kaevandamine), siis on see ka praegu võimalik. Küsimus on selles, et selle eraomandi seis enne kaevandustegevuse alustamist on jäänud fikseerimata ja juriidiliselt on väga raske paika panna, milline tegelik kahju ikkagi on, milline kahju on tekitatud ehitistele, mis seal paiknevad, ja ka loodusele. Kuna see seis on jäänud kunagi fikseerimata, siis tulenevalt sellest ei ole võimalik neid juhtumeid lõpuni menetleda. Loodan, et see praktika tulevikus hakkab muutuma. Enne uute kaevanduste avamist, kui sellised protsessid peaksid toimuma, tuleks ikkagi enne aktidega ära fikseerida eraomandi seis nende kaevandusväljade kohal, et aastate pärast oleks võimalik võrrelda, mis tegelikult on toimunud ja kui suur tegelik kahju on olnud.

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Aitäh! Lugupeetud minister! Oma vastuses Riigikogu liikmete arupärimisele jõudsite seisukohale, et kuna AS Eesti Põlevkivi Ojamaa kaeveväljal kaevandab maa all ja maa peale jõudnud ei ole, siis tegutseb ta seadusi ja nõudeid järgides. Kui ta maa peale jõuab, siis vormistatakse load ümber ja kõik on endiselt korras. Te väitsite ka, et ministeerium on suhelnud Keskkonnainspektsiooniga ja Keskkonnainspektsioonil ei ole rohkem pretensioone. Paraku ei kummutanud te oma vastuses kaht konkreetset Keskkonnainspektsiooni osutatud rikkumist. Nimelt seda, mis puudutab üldse Põlevkivi Kaevandamise AS‑i õigust kaevandada Ojamaa kaeveväljal, kuna maapõueseadus kohustab kaevandajat kaevandusloas märkima kõik kaevandused. Teine rikkumine puudutab põhjavett. Nendele probleemidele me teilt vastust ei saanud.

Palun, aeg!

Lugupeetud küsija! Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen mõnevõrra kimbatuses, sest minu vastuse esimene ja teine punkt olid ainult nendele teemadele pühendatud. Ma ei hakka siinkohal neid enam ette lugema, sest teised parlamendiliikmed on neid juba kuulnud. Ma võin need kirjalikult üle anda, kui teid huvitab. Vastus nendele küsimustele on olemas. Juriidiliselt on kaevandusluba vormistatud enne kaevandamisseaduse muutmist ja tol hetkel ei nõutud eraldi kaevanduse nimetamist. Kaeveloa omanikud on märgitud, aga kaevandaja nimetamist kaevandamisloal ei olnud tol hetkel nõutud.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Minu küsimus ei puuduta küll põlevkivi, aga teatavasti on kõik maavarad ühel või teisel määral arvele võetud ja neid kõiki tuleb kasutada riigile võimalikult ökonoomselt ja kasulikult. Minu küsimus puudutab võib-olla teist äärmust. Teatavasti on oht, et varsti jääb meil teedeehitus seisma, mitte sellepärast, et raha otsa saab, vaid ei ole enam killustikku, kruusa, liiva. Kui ükskõik kus tahetakse avada kas uus kruusakarjäär või killustikukarjäär, siis alati leidub keegi vastuseisja, avatavast karjäärist mõnikord mitme kilomeetri kaugusel. Kas seadustes ei kavatseta ette näha midagi selleks, nüüd juba küll teisesuunaliselt, et kui loodusvara on arvele võetud ja ta on selleks ette nähtud, et siis kaevandamine oleks ikkagi võimalik?

Aitäh, lugupeetud küsija, selle asjaliku küsimuse eest! Tõepoolest, see probleem on Eestimaal üleval. Ministeeriumi tööplaanis on lisaks põlevkivi arengukavale ka järgmine arengukava, mis puudutab ehitusmaavarasid ja nende kasutamist. Selle arengukava koostamisega tuleb sel aastal tegelda. Selles arengukavas peaksid olema selgelt ära näidatud need kohad, kogused ja vajadused, mis puudutavad ehitusmaavarasid. Tulevikus peaks uute karjääride avamine põhinema juba sellel uuel arengukaval ja nendel kokkulepetel, mis selle arengukava koostamise protsessis on saavutatud. Kuid tõesti on üleval see probleem, et me enam ühtegi uut ehitusmaavarakarjääri avatud ei saa, mis tähendab seda, et lähiajal on eriti teedeehituses tekkimas väga tõsine ehitusmaavarade defitsiit.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma ei hakka vaidlema, kas kõne all oleval kaevandusalal on kõik juriidiliselt korrektne. Oletame, et on. Mind huvitab sisuliselt, kas siis, kui kaevandajal tekib vajadus nende lubade järele, mida tal praegu ei ole, arvestatakse kõiki sisulisi keskkonnakaalutlusi või arvestatakse eelkõige seda, et ta on n‑ö heauskselt teinud juba hulga kulutusi ja sellest tulenevalt tuleb automaatselt kõik load anda, sõltumata keskkonnamõjust, sealhulgas näiteks mõjust metsiste püsielupaigale.

Aitäh küsimuse eest! Protsessi käik on ikka selline, et kõigepealt on uuringute luba, ja see tulemus, mis uuringutelt saadakse, annab aluse otsustada, kas kaevandamisluba antakse või ei. Uuringute loa andmine ei tähenda automaatselt seda, et üks või teine ettevõte peaks tingimata saama ka kaevandamisloa. Sellises üksüheses sõltuvuses need asjad omavahel kindlasti olla ei saa ja see pole ka võimalik.

Lugupeetud kolleeg Valdur Lahtvee! Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 140 on igaühel võimalik esitada üks küsimus arupärimise adressaadile. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Suur tänu! Härra minister! Te rääkisite Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu seisundist. Ida-Viru Omavalitsuste Liit tahab enda kaitsmise huvides pöörduda kohtusse. Mitte väga tore aeg võib oodata ees, kui ühel pool on riik ja teisel pool on sellest protsessist osa võtvad omavalitsusliidud. Kuidas te üldse kommenteerite niisuguseid võimalikke  arenguprotsesse?

Aitäh küsimuse eest! Demokraatlikus riigis on kohtusse pöördumine igaühe õigus, kuigi minu sõnum on selline, et praegu on seda kindlasti veel väga vara teha, läbirääkimised selle seaduseelnõu üle alles käivad. Meil oli ka kohtumine omavalitsuste esindajatega paar nädalat tagasi. Kokkulepe on tegelikult selles, et oodatakse ära Rahandusministeeriumi ettepanekud kompensatsioonimehhanismide kohta, mis asendaksid kaevandamisõiguse tasu laekumist, et põlevkivivaldadel ei tekiks tõsiseid eelarveprobleeme. Kui me suudame selle tagada, siis sellega, et see laekumine tasandusfondi kaudu on palju stabiilsem ja selgem ja omavalitsuste jaoks paremini planeeritav, on omavalitsused kõik väga nõus ja nad pooldavad seda. Küsimus on ainult selles numbris või kompensatsioonimehhanismis, kuidas neil omavalitsustel teha võimalikuks oma senise arengutee jätkamine.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra keskkonnaminister! Alustame läbirääkimisi. Palun, sõnavõtt kohalt, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Proua esimees! Aitäh, härra minister, vastuste eest! Põlevkiviteema ei ole lihtsate killast. Mul on teile kaasa anda palve ja soov. Iga venitatud päev nende tõsiste otsuste tegemisel toob kaasa suuri kahjusid nii omavalitsustele, riigile kui ka ettevõtjatele. Nii et tegutsege kindlakäeliselt ja kiiresti. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun, Valdur Lahtvee, sõnavõtt kohalt! Kaks minutit.

Kasutan juhust, et härra ministri poole pöörduda. Lugupeetud minister! Usun, et ka teie peate oma ametit väärikaks ja soovite selles ametis edukas olla. Ma lihtsalt tuletan teile meelde, et ühe ministri tegevust, eriti sellises valdkonnas nagu keskkonnakaitse, ei hinnata mitte selle järgi, kui mitu keskkonnaobjekti, infrastruktuuriobjekti, prügilat, veepuhastusjaama ta avab oma nelja-aastase ministriks oleku jooksul, vaid vaadatakse ka seda, kas summa summarum heitkogused sellel nelja-aastasel perioodil kasvavad. Täna teie väljendatud seisukohad ja teie tegevus annavad mulle kindlust väita, et selle eeloleva nelja-aastase perioodi jooksul Eesti summaarsed heitkogused kasvavad ja Eesti keskkonna seisund halveneb. Aitäh!

Palun, kolleeg Marek Strandberg, sõnavõtt kohalt! Kaks minutit.

Me võime näha majandusministeeriumist tulevaid nii energeetika arengukava kuni 2018. aastani ja ka elektroenergeetika arengukava esialgseid tööversioone. Võib öelda, et nendes apelleeritakse väga sageli just nimelt asjaolule, kui palju faktiliselt üht või teist põlevkivikasutust toimumas on. Selles mõttes on tekkimas veidikene silmakirjalik olukord, et olemata otsustanud siinsamas Riigikogus või riigis üldisemalt seda, kui suurte heitmekogustega, just nimelt süsihappegaasi heitmekogustega me oma majandust järgmiste kümnendite jooksul üles ehitame, on juba tehtud faktilised otsused kaevandusmahtude kohta ja nendelesamadele otsustele viidates kirjutatatakse tegelikult toimuvat või plaanitavat kaevandustegevust sisse arengukavadesse. Selline arengukavade ülesehitus oludes, kus me näeme, millisel moel süsihappegaas ühtpidi põhjustab selgeid kliimamuutusi ja mõjutab kliimat küll vahetult, küll liigirikkuse muutuste kaudu, ja teistpidi näeme seda, millisel moel süsihappegaas, õigemini, süsihappegaasi kvoot on muutunud oluliseks majandusteguriks, on minu meelest lubamatu. Kuna süsihappegaasi kvoodid või kasvuhoonegaasi kvoodid üleüldiselt on muutunud väärtushinnangute süsteemide osaks, peame oma kavasid koostama eelkõige nii, et läheme üldiselt põhimõttelt konkreetsemale, mitte vastupidi. Selline n‑ö praktikaga arengukavade põlistamine ja tsementeerimine on lubamatu.

Palun, kolleeg Igor Gräzin, sõnavõtt kohalt! Kaks minutit.

Üle-eelmine kõneleja, kes esindas rohelist erakonda, väitis, et võitlus keskkonna kaitsmise eest on mõttetu, vähemalt nelja aasta jooksul. Mina arvan, et keskkond on väärtus, mida peab hoidma, mida peab kaitsma. Selles mõttes ühinen ma pigem opositsiooni esindajaga, kes soovis teile edu ja otsustavust selles tegevuses.
Ma arvan, et roheliste destruktiivne seisukoht, et kui on läinud, siis läheb, ja käigu see loodus kus kurat, ei ole õige. Sellepärast tahan teid hoiatada kõige suurema ohu eest teie töös. Kõik, mis puudutab keskkonda, on alati seotud erakondadega, äridega, ametiühingutega, ühiskondlike organisatsioonidega, rahvaliikumistega – igasuguste kildkondlike huvidega. Katsuge nendest kõrgemal seista, sest need on väga emotsionaalselt laetud teemad. Sellepärast ma kordan seda, mida ütles Keskerakonna esindaja: olge hästi tubli, hoidke selg sirge ja hoidke loodust! Mina usun, et loodus on hoidmist väärt.

Aitäh, kolleeg Igor Gräzin! Palun, kolleeg Aleksei Lotman, sõnavõtt kohalt! Kaks minutit.

Ma ei tea, kes pahatahtlik inimene on kolleeg Igor Gräzinit eksitanud, igal juhul pole rohelised midagi sellist kunagi öelnud ega arvanud. Küll aga pöördume ministri poole üleskutsega tõesti suhtuda väga tõsiselt vajadusse hakata vähendama CO₂ emissiooni. See tuleneb sisuliselt vajadusest ära hoida kliimakatastroof, tuleneb juriidiliselt Euroopa Liidu õigusest, tuleneb moraalselt kas või Euroopa Nõukogu äsja vastuvõetud raportist jne. Seda vajadust tuleb kindlasti arvestada kõigi otsuste tegemisel. Eelkõige sellest tuleb lähtuda põlevkivialaste otsuste tegemisel. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Aleksei Lotman! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Suur tänu, härra minister!

Nüüd on võimalus esineda vabas mikrofonis pärast minu haamrilööki. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head allesjäänud kolleegid! Täna räägin ma veidi sissejuhatuseks sellele säästva energia, majanduse ja innovatsiooni saadikurühmale, mis pärast seda istungit siin asutatud saab.
On tähelepanuväärne, et sellesse saadikurühma on tänaseks registreerunud juba 15 inimest, tõenäoliselt tuleb neid veel juurde. Olles sageli paljude valitsuse toimingute suhtes küllaltki kriitiline olnud, pean ütlema, et meeldiva üllatusena leidsin, et Vabariigi Valitsus võttis eelmise aasta 20. detsembril kehtiva ehitusseaduse kohaselt vastu energiatõhususe miinimumnõuded, mis on kehtima hakanud selle aasta 1. jaanuarist ja sätestavad küllaltki selged ja samas küllaltki ranged nõuded sellele, millised meie ehitised järgmiste aastate jooksul välja peavad nägema oma energiatarbes, oma sooja‑ ja õhupidavuses. Neid nõudeid ei ole paraku arvestatud kõikvõimalikes arengukavades, ei energeetika ega elektroenergeetika arengukavades. Jätkuvalt on nendesse plaanidesse, mida meile õige varsti ilmselt tutvustama hakatakse, sisse kirjutatud see, kuidas energiavajadus kasvama hakkab. Kui vaadata sedasama määrust, mis sätestab ehitise energiatõhususe nõuded, tuleb öelda, et lähitulevikus peaks nii ehitatavate kui ka renoveeritavate hoonete energiavajadus pigem vähenema hakkama ja see on ütlemata positiivne ilming.
See energia ja innovatsiooni toetusrühm Riigikogus hakkab loodetavasti toimetama ka selles suunas, et kaasa aidata sellele, et Riigikogu fraktsioonidel oleks olemas autentne ja hea informatsioon võimalike energeetiliste lahenduste kohta ja me ei peaks lugema ainult majandusministeeriumi ametnike arvamusi selle kohta, kuidas Eesti energeetika välja võiks näha, või Eesti Energia enda arvamust selle kohta, millisel moel neil on mugavam järgmistel perioodidel toimetada just nimelt sellise küllaltki kliimavaenuliku ja keskkonnavaenuliku energiatehnoloogia edendamise valdkonnas.
On kaks olulist asja, mille rõhutamine siinkohal on vajalik. Üks nendest on see, et riik, kes on märkimisväärne ehitiste ja rajatiste tellija riigihangete kaudu, peaks kõigepealt kehtestama küllaltki karmid energiasäästureeglid nendele hoonetele, mida ise tellitakse ja ehitatakse. Need, kes on käinud Eesti saatkonnas Leedu Vabariigis, on ilmselt kogenud, mida tähendab see, kui kunst on üle teadmisest ja oskusest. See kasvuhoone, see energia raiskaja, mis on rajatud Leetu, ei ole asi, millega Eesti riik võiks uhkustada või mille tõttu ennast hästi tunda. Lähiajal tuleb ehitamisele saatkonnahoone Riiga. Konkurss on juba välja kuulutatud. Kuna eelmisel nädalal tuli sotsialistide fraktsioon välja väga positiivse energiasäästu initsiatiiviga, siis tahan tõepoolest loota, et sotsialistist rahandusminister ei anna raha, kui Riiga tulev saatkonnahoone ei ole säästlik ega näita eestlaste suundumust säästmisele.
Teine asi, millest kõnelen, on see, et nendessamades arengukavade toorikutes räägitakse väga palju energiasäästust, mis on muidugi õige, aga tuleb rõhutada, et kõige suurem energia raiskamine Eestis ei toimu mitte mingis muus valdkonnas kui energiatootmise enda valdkonnas. Kõige suurem raiskaja on kõige suurem energiatootja Eesti Energia ise, kus läheb kaotsi kõige suurem osa Eestis raisatavast energiast.
Minu lootus siinkohal on see, et täna asutatav Riigikogu säästva energia, majanduse ja innovatsiooni saadikurühm saab tegelda ühise harimise ja koosõppimisega selleks, et asjakohane teadmine oleks Riigikogu eri fraktsioonide vahel ühtlaselt ja hästi jaotunud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole.
Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.55.