Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Annan rahanduskomisjoni nimel menetlusse investeerimisfondide seaduse, Tagatisfondi seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus on tehtud väikseid kohendamisi ja vigade parandusi, mis on seadustes vajalikud. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui seaduseelnõu vastab kodu‑ ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab selle menetlusse võtmise kolme päeva jooksul.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud. Esiteks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 5. detsembril algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu ja on määranud juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 7. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu ja on määranud juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 6. detsembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rollist võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu Euroopa Liidus kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ja on määranud teatise kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 20. detsember kell 18.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Villu Reiljani esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Kolmapäeval, s.a 12. detsembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Ivari Padar ja välisminister Urmas Paet.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Lugupeetud kolleegid! Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakorra projekt on teie ees laual.
Panen selle nädala päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Alustame tänase päevakorra punktide arutelu. Algab arupärimistele vastamine. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Inara Luigase, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Aadu Musta, Vilja Savisaare, Aivar Riisalu, Marika Tuusi ja Heimar Lengi s.a 25. oktoobril esitatud arupärimine ettevõtte tulumaksu kohta. Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, kõnetool on teie käsutuses!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! 25. oktoobril s.a esitas Keskerakonna fraktsioon peaministrile arupärimise, mis käsitleb ettevõtte tulumaksu. Nimelt, liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga 2002. aastal leppis Eesti kokku üleminekuperioodis, mille jooksul viiakse 2008. aasta lõpuks tulumaksuseadus Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla. Euroopa Liidu ema‑ ja tütarettevõtte direktiiv ja Euroopa Kohtu lahend nõuavad 2009. aasta 1. jaanuariks Eesti praeguse tulumaksusüsteemi muutmist. Selle kokkuleppe sõlmimisest on möödunud üle nelja aasta. Praegu puudub otsus, mis saab äriühingute tulumaksusüsteemist pärast 1. jaanuari 2009. See võib suurendada Eesti maksusüsteemi ebastabiilsust välisinvestorite silmis ning seada ohtu riigieelarve tulude laekumise aastal 2009. Seoses sellega on peaministrile esitatud kolm küsimust, millele 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget paluvad anda vastust. Aitäh!

Aitäh! Palun härra peaministri vastamiseks kõnetooli!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie arupärimisele.
Esimene küsimus: "Mida on valitsus teinud olukorra lahendamiseks? Millal on valitsus plaaninud seda lahenduskäiku ka avalikkusele tutvustada?"  Rahandusministeerium esitas Vabariigi Valitsuse 2007. aasta 5. juulil toimunud kabinetinõupidamisele äriühingute tulumaksusüsteemi muutmiseks neli varianti, mis põhinesid ministeeriumis valminud analüüsil. Esitatud variantide hulgast valiti kabinetinõupidamisel välja investeeringuid soodustav äriühingute tulumaksusüsteem aastapõhise maksustamisega ja tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks valmistada ette vajalikud tulumaksuseaduse muudatused. Seda otsust tutvustati avalikkusele samal päeval nii valitsuse pressikonverentsil kui ka Rahandusministeeriumi pressiteate vahendusel.
Teine küsimus: "Mis tähtajaks on valitsus planeerinud ettevõtetele tulumaksu kehtestamise?" Eestis kehtib ka praegu äriühingu tulumaks, mille eripäraks on vaid maksustamise hetk – kasumi jaotamise, mitte selle teenimise aeg. Seetõttu ei ole õige rääkida ettevõtetele tulumaksu kehtestamisest. Eelnimetatud tulumaksuseaduse muudatuste jõustumine on kavandatud 2009. aasta 1. jaanuarile, see tähendab Euroopa Liiduga liitumisel saadud üleminekuperioodi lõppemise järgsele perioodile.
Kolmas küsimus: "Millisel määral ja millisel viisil planeeritakse ettevõtetele tulumaksu kehtestamist?" Nagu eespool märgitud, kehtib äriühingu tulumaks ka praegu ning ettevalmistamisel olevate seadusmuudatustega tehakse muudatusi vaid maksustamise korras, mitte ei kehtestata uut maksu. Olulisemad erinevused, võrreldes kehtiva tulumaksuseadusega, on üleminek aastapõhisele maksustamise korrale koos sellega kaasneva avansiliste maksete tasumise kohustusega, samuti mõningad muudatused äriühingute maksubaasi osas. Sealjuures on kavas säilitada Eesti tulumaksusüsteemi kõige iseloomulikum joon – äriühingute reinvesteeritud kasumi mittemaksustamine. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Helle Kalda, Marika Tuusi ja Heimar Lengi s.a 25. oktoobril esitatud arupärimine Saksamaale ümberasujatele kuulunud vara tagasitaotlejate avalduste lahendamise kohta. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! 25. oktoobril s.a esitasid Riigikogu liikmed Helle Kalda, Marika Tuus ja Heimar Lenk peaministrile arupärimise.
Omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamine alates 12. oktoobrist 2006 on loonud olukorra, mis riivab paljude üürnike põhiseaduslikke õigusi. Selle olukorra lahendamiseks on seadusandja kohustatud kehtestama õiglase regulatsiooni. Samuti on omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamine teravalt päevakorrale toonud ka mitmeid uue õigusliku olukorra rakendamise küsimusi Saksamaale ümberasujatele kuulunud vara tagastamise taotlejate avalduste lahendamise osas. Riigikohtu üldkogu on möönnud nimetatud olukorda ja märkinud, et seadusandja peab selle ületamiseks andma asjakohase õigusliku regulatsiooni.
Kuna Riigikogus on uusi liikmeid ja ilmselt pole nad kõigega kursis, siis esitan väikese täpsustuse. Milles on küsimus ja mis on § 7 lõige 3? Eestist Saksamaale ümberasumine toimus 1939. aastal Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkulepete ning 1941. aastal NSV Liidu ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt. Kõik need kokkulepped on praegu kehtetud ning NSV Liidu ja Saksa riigi vahel 1941. aastal sõlmitud kokkulepped pole Eesti Vabariigile kunagi olnud siduvad ega talle mingeid kohustusi toonud. Nimetatud kokkulepete ning neile järgnenud sündmuste tagajärjel tekkisid varalised suhted ja neist tulenevalt nõudmised, mille lahendamine kestab seniajani. Eriti käib see 1941. aastal toimunud ümberasumise kohta, mille käigus NSV Liidu ja Saksa riigi vahelise kokkuleppe kohaselt läks ümberasunute kogu mahajäänud vara, sealhulgas natsionaliseerimisele kuulunud vara, NSV Liidu omandisse. Selle eest maksis NSV Liit Saksamaale 200 miljonit riigimarka. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel muutus NSV Liitu kuulunud ja Eestis asuv vara Eesti Vabariigi omandiks. Mahajäänud vara eest said ümberasunud Saksamaal riigilt hüvitisi. Omandireformi aluste seaduse § 17 lõike 5 kohaselt ei ole omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseeritud teisele isikule. Suurelt jaolt said Saksamaale ümberasujad kompensatsiooni nende poolt Eestisse maha jäetud vara eest, kuid teatavasti ei väljasta välisriigi arhiivid isikuandmetega seotud andmeid ilma isiku enda või tema pärijate nõusolekuta. Ümberasujate vara tagastamist taotlevatel isikutel puudub igasugune huvi selliste andmete hankimiseks.
Kuidas kavatseb valitsus lahendada varasema kompensatsiooni maksmise kontrollimise probleemi ning millal täiendatakse vastavate sätetega Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. aasta määrust 161? Möödunud on ju aasta. Samuti esitasime küsimuse, milliseid samme kavatseb valitsus astuda omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetusega kaasnevate probleemide lahendamiseks.
Ma ei plaani kogu küsimustikku ette lugeda. Loodan saada vastuseid nimetatud küsimustele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helle Kalda! Palun veel kord kõnepulti peaministri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Milliseid samme kavatseb valitsus astuda ORAS‑e § 7 lõike 3 kehtetusega kaasnevate probleemide lahendamiseks?" Riigikohtu üldkogu tunnistas oma 12. aprilli 2006. aasta otsusega omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks. See otsus jõustus 12. oktoobril 2006. Seaduses ei ole seega enam palju aastaid vaidlusi tekitanud eritingimusi nendele isikutele kuulunud vara tagastamise või kompenseerimise kohta, keda vahepeal määratleti lepingu alusel Eestist lahkunud isikutena ja kelle või kelle pärijate poolt esitatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlusi seetõttu sel ajal ei rahuldatud. Lähtudes Riigikohtu otsusest, võttis Riigikogu 14. septembril 2006. aastal vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse. Vabariigi President ei kuulutanud seadust välja ja pöördus selle seaduse asjus Riigikohtusse. Seadust Riigikohtusse saates leidis president, et Riigikogu ei ole vastuvõetud seaduses kehtestanud regulatsiooni tegutsemiseks omandireformi kohustatud subjektidele olukorras, kus kõnealune säte tunnistatakse kehtetuks. Presidendi arvamuse kohaselt ei loonud vastuvõetud seadus õigusselgust ega andnud kohalikele omavalitsustele piisavalt õiguslikku regulatsiooni tagastamismenetluste jätkamiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas oma 31. jaanuari 2007. aasta otsusega Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistas Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus nõuab oma otsuses seaduse täiendamist ja täpsustamist rakendussätete osas, osutades, et seadus ei ole täitnud Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. aasta otsuses märgitut. Samas ei anna need Riigikohtu otsused vastust küsimusele, milliseid täiendusi seadus vajab. Veel keerulisemaks muutub olukord siis, kui me võtame arvesse ka Riigikohtu üldkogu 6. detsembri 2006. aasta otsuses öeldut, mille kohaselt tuleb Saksamaale ümberasunutele vara tagastada või kompenseerida üldistel alustel ja üldises korras. Selle otsuse valguses kordan ma Riigikohtu esimehe arupärimises tsiteeritud sõnu: "Omandireform tuleb lõpule viia üldistel alustel ja üldises korras. [- - -] See on üldine õiguslik regulatsioon ja jääb seadusandja otsustada, kas mingi eriregulatsioon luuakse või mitte." Seega ei saa me tänaseks kujunenud olukorras öelda, et on selge, mida tuleb teha. Kõigepealt vajab otsustamist küsimus, kas üldse luua mingi eriregulatsioon või mitte. Ma tahan siinkohal kindlasti rõhutada asjaolu, et omandireformi praeguses staadiumis mingi eriregulatsiooni loomine on seotud väga suurte probleemidega, ükskõik kelle jaoks me selle eriregulatsiooni loome. Ma nimetan siin kahte peamist aspekti, need on õiguse tagasiulatuva kehtivuse küsimus ja isikute võrdse kohtlemise nõue. Iga mõeldav eriregulatsioon on seotud nende kahe aspektiga. Õiguse tagasiulatuva kehtivuse probleem on seoses omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega praegu arutusel ka Riigikohtus. Nimelt andis Riigikohtu halduskolleegium s.a 19. juunil oma määrusega Riigikohtu üldkogule lahendada küsimuse, kas 12. oktoobril 2006. aastal jõustunud otsusel on tagasiulatuv mõju. Küsimus tagasiulatuvast mõjust kerkis esile seoses mõningate nn järelümberasujatele kuulunud eluruumide erastamisega neid asustanud üürnikele. Riigikohtu oodatav otsus selles küsimuses on edasiste sammude kavandamisel suure tähtsusega, sest on äärmiselt oluline saavutada selge ja üheselt mõistetav seadusandlik lahendus, mis hoiaks ära hilisemad väärtõlgendused ja kohtuvaidlused. Seetõttu on Vabariigi Valitsus otsustanud enne edasiste sammude astumist oodata ära Riigikohtu otsuse.
Teine küsimus: "Kuidas kavatseb valitsus lahendada varasema kompensatsiooni maksmise kontrollimise probleemi ning millal täiendatakse vastavate sätetega Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. aasta määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korda?" Kõigepealt tuleb öelda, et olukord ei ole nii üheselt lihtne ja selge, nagu arupärimise esitajad seda arvavad või soovivad olevat. Omandireformi aluste seaduse § 17 lõike 5 kohaldamisel tuleb kõigepealt lahendada küsimus, kas isikule taotletava vara eest antud või selle vara kaotusega mingil viisil seotud hüvitist, toetust või soodustust, mida ei ole antud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse alusel või sellest seadusest lähtuvalt, tuleb käsitleda vara varasema kompenseerimisena omandireformi aluste seaduse § 17 lõike 5 mõttes. Omandireformi senises praktikas on vara varasema kompenseerimisena arvesse võetud ka sellist kompenseerimist, mis ei tulene Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevaist õigusaktidest, vaid varasemaist, nõukogude perioodil vastuvõetud õigusaktidest. Ei ole aga selge, kas seda sätet saab tõlgendada nii, et see hõlmab ka muude riikide või ka eraõiguslike isikute poolt makstud hüvitisi. Teiseks tuleb selle küsimuse lahendamisel arvestada juba eelmise küsimuse juures puudutatud aspekte: õiguse tagasiulatuvat mõju ja võrdset kohtlemist. Kui tõlgendada omandireformi aluste seaduse § 17 lõiget 5 laialt ja hõlmata sellega kõikvõimalikud hüvitised, siis kehtib see kõigi omandireformi õigustatud subjektide, mitte ainult lepingu alusel Saksamaale ümberasujate suhtes, vaid ka näiteks ametiühingute kaudu enne 1991. aastat saadud korterite või suvilakruntide kontekstis. Seega tulnuks või tuleks kõigilt omandireformi subjektidelt nõuda, et nad tõendaksid muu hüvitise mittesaamist. Kui seda sätet aga muuta ja sõnaselgelt sätestada, et varasema kompensatsiooni all peetakse silmas muu hulgas Saksa riigi või Saksamaa Liitvabariigi või Saksa Demokraatliku Vabariigi makstud hüvitisi, tekib probleem nii õiguse tagasiulatuva mõju põhiseaduspärasuse kui ka tõendamisega. Kuna vara tegelikku hüvitamist ei ole võimalik tõendada Eestis leiduvate arhiiviandmete põhjal, eeldab seaduse sellisel viisil rakendamine Eesti ja Saksamaa vahelist koostööd arhiiviandmete otsimisel ja tõlgendamisel. Saksamaa Liitvabariik on varasema kinnituse kohaselt valmis meiega selles küsimuses koostööd tegema. Rahandusminister saatis 20. märtsil s.a kirja Saksamaa Liitvabariigi suursaadikule Eestis detailsete küsimustega vara lepingujärgse hüvitamise, hüvitiste saamise tuvastamise ja arhiivipäringute esitamise võimaluste kohta. Suursaadiku eelteadete kohaselt on meie küsimused edastatud pädevatele riigiasutustele ning vastused on koostamisel. Vormiliselt ümberasujaina Eestist lahkunud, kuid Saksamaal valdavalt paremal juhul põgenikeks tunnistatud isikud Saksa riigilt mingit hüvitist ei saanud. Sellele viitab kas või Heinrich Himmleri korraldus 19. augustist 1940, mille kohaselt tuli enamikku nn rahvussakslasi käsitleda kui ebalojaalseid põgenikke, kes olid (see on tsitaat) "isiklikul otsusel jäänud Eestisse ja Lätisse ega allunud Reich'i selgelt esitatud nõudele ümberasumiseks 1939. aasta oktoobris". Nõndanimetatud tõelisteks ümberasujateks tunnistatud isikud võisid mingit kompensatsiooni tõepoolest saada. Kas vara lepingujärgset kompenseerimist on võimalik usaldusväärsel viisil tuvastada, selgub vastuste saamisel Saksamaa Liitvabariigilt. Oma lõpliku otsuse vara muul alusel kompenseerimise arvesse võtmise kohta teeb valitsus pärast asjaolude selgumist.
Kolmas küsimus: "Milliseid samme on astunud valitsus, et välja töötada konkreetsed juhised kohalikele omavalitsustele ja ÕVVTK kohalikele komisjonidele vara tagastamise menetluste uuendamise osas ja veel lahendamata avalduste läbivaatamiseks?" Nagu vastuses esimesele küsimusele juba öeldud, ei ole Riigikohus kõigil juhtudel pidanud vajalikuks lisaregulatsiooni kehtestamist, vaid on leidnud, et avaldused tuleb lahendada üldistel alustel ja üldises korras.
Neljas küsimus: "Kas valitsus on näinud ette raha eraldamise kohalikele omavalitsustele kohtuvaidlustes tekkiva kahju hüvitamiseks?" Arvestades pikaajalisest õigusselgusetusest tulenevat keerulist olukorda, võivad kahjunõuded mis tahes õigusliku lahenduse korral osutuda küllaltki suureks, kuid me ei saa praegu ennustada, millises ulatuses neid võidakse rahuldada. Me võime üksnes kinnitada, et vaidlusaluse sätte kehtima jäämine ei oleks olnud õigusriigile kohane lahendus. Omandireformiga seonduvad kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi maa erastamisest laekuvast rahast.
Viies küsimus: "Millised ettepanekud on valitsus teinud sundüürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks? Millised seaduste või määruste eelnõud on valitsuses väljatöötamisel?" Viimane küsimus haakub eelmise küsimusega võimalike kahjunõuete kohta isikutelt, kelle vara tagastamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada põhiliselt Tallinna Linnavalitsuse ebaseaduslike erastamisotsuste tõttu. Omandireformi aluste seaduse kohaselt on tühised tehingud, millega võõrandatakse, sealhulgas erastatakse, õigusvastaselt võõrandatud vara enne selle tagastamise küsimuse otsustamist. Kui aga selliselt erastatud korter on edasi võõrandatud heausksele ostjale, siis ei ole sellelt isikult enam võimalik korterit tagasi nõuda. Seega tuleb kohalikul omavalitsusel, kes õigusvastase otsuse vastu võttis ja korterid erastas, tekitatud kahju hüvitada. Tagatised ja soodustused üürnikele, kes elavad tagastamisele kuuluvates elamutes, on sätestatud mitmetes õigusaktides ja enamikku neist on võimalik rakendada ka nende üürnike puhul, kes elavad nn järelümberasujatele tagastatavates majades. Tõsi küll, mõningaid soodustusi, nagu näiteks nn EVP‑laenu, ei ole enam võimalik rakendada omandireformi protsesside üldise lõppemise tõttu. Senised uuringud on aga näidanud, et tagastatud majade elanike, sealhulgas nii omanike kui ka üürnike vajadused ja ootused on väga erinevad, mis nõuab neile diferentseeritud lähenemist. Vara tagastamise ja elamureformi lõppjärgus ei ole minu arvates võimalik kehtestada mingit universaalset seadusandlikku abinõu, mis kõik need probleemid korraga lahendaks. Pigem tekitaks see lähenemisviis uusi probleeme isikute võrdse kohtlemise tagamise seisukohalt. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on teatavasti olemas munitsipaalehitust soodustavad investeeringud ja munitsipaalehituse toetamist kavatseb Vabariigi Valitsus jätkata. Need toetussummad on aastate jooksul kasvanud. 2008. aasta eelarve eelnõus on selleks ette nähtud 30 miljonit krooni. Kohalikud omavalitsused on neid probleeme erinevalt lahendanud. Nõndanimetatud järelümberasujate probleemid on praegu enam kui 99%‑liselt Tallinnas lokaliseeritud probleemid. Teistes Eesti linnades on need probleemid saanud lahenduse. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Tõepoolest kehtib selline põhimõte, et võrdseid koheldakse võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Teie koalitsioonikaaslane Mart Laar kirjutas hiljaaegu, õigupoolest paar päeva tagasi, ühe väga südika artikli, vist Eesti Päevalehes, kus ta tegi ettepaneku, et Teise maailmasõja käiku tuleks Eestis ka hakata pisut teisiti hindama. Ehk mitte fašistlik Saksamaa või hitlerlik Saksamaa ei vabastanud meid stalinismist, vaid tegemist oli siiski kahe okupatsiooniga. Nüüd esitan ma küsimuse. Saksamaale said siit ümber asuda inimesed lepingu alusel ehk koostööd tehes ühe okupatsioonivalitsusega. Kuidas selles olukorras kavatseb valitsus hakata selle probleemi lahenduse lõppjärgus võrdseid kohtlema võrdselt või ebavõrdseid ebavõrdselt ja kuidas te kavatsete täita seda põhimõtet, et omandireform ei tohi tekitada uut ülekohut?

Aitäh! Kaks Eestit okupeerinud riiki leppisid omavahel kokku järelümberasumise võimaldamises. Me teame, et paljudel juhtudel see järelümberasumine ei leidnud ka aset. Ajakirjanduses on kirjeldatud juhtumeid, kus järelümberasujate nimekirjas olnud inimene küüditati hiljem hoopis Siberisse ja need, kel õnnestus Saksamaale minna, langesid seal repressioonide alla. Seega ei saa ma järelümberasuja staatust pidada niivõrd eriliseks, et neid kohelda teiste kannatanutega võrreldes ebavõrdselt. Nad on kõik minu silmis kannatanud, nii need, kellelt võttis vara käest ära nõukogude võim, kui ka need, kes asusid hilisümberasujatena ümber Saksamaale ja kelle vara võttis sisuliselt käest ära ikkagi nõukogude võim.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Te olete juba ajalukku läinud, kui te tegite suhteliselt kiire lõpu pikaleveninud pronkssõduri loole ja viisite mehe surnuaeda. Te kavatsete veel neli aastat võimul olla. Kas praegu ei tuleks kaaluda seda küsimust, et teie juhitud valitsus lõpetaks ka omandireformi ja otsustaks nendele vaestele sundüürnikele hakata järkjärguliselt nende kannatusi rahaliselt kompenseerima, et nad saaksid uue korteri ostmise raha riigilt tagasi, et asi oleks ükskord lõpetatud ja te läheksite kahekordse kangelasena ajalukku?

Aitäh tunnustuse eest! Omandireform on üldjoontes olnud Eesti jaoks edukas ja ta läheneb vääramatult lõpule, sõltumata sellest, kes on parasjagu peaminister.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Suur tänu! Austatud peaminister! Äsja saime teada, et Euroopa Kohtus võeti menetlusse meie materjalid seoses omandireformi läbiviimisega Eestis. Mis te arvate, kui Euroopa Kohus teeb otsuse, et terve see reform on olnud ebaõiglane ja ülekohtune, mis meist siis saab? See protsess võib-olla pööratakse hoopis ümber.

Ma ei arva, et Euroopa Kohus võiks sellise otsuse langetada.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Kõigepealt suur aitäh teile põhjaliku ettekande eest! Ma küll ei plaaninud teie käest küsida, aga te puudutasite Tallinna Linnavalitsust. Need otsused on tehtud enne, kui Keskerakond on võimul olnud. Toimusid tagastamised ja osa erastamisi. Erastamised toimusid Riigikohtu otsuste põhjal. Riigikohus aktsepteeris, et omanik ei pea ümberasuja vara saama. Aga mul on hoopis küsimus. Te ütlesite, et on linnad, kus tagastati ja tehti see asi õigel ajal ära. Nagu me teame, alles 12. oktoobril 2006 tunnistati ORAS‑e § 7 lõige 3 õigustühiseks. Te olite Tartu linnapea. Milliste õigusaktide alusel teie andsite nn omanikele majad tagasi? Tartus on andmebaasi kohaselt ligi 100 maja, mida ei oleks tohtinud enne 12. oktoobrit ei tagastada ega erastada. Milliste aktide põhjal te tagastasite Tartus need majad?

Tartu linnas on lahendatud kõik vara tagastamise ja kompenseerimise taotlused, mis puudutavad järelümberasujaid. Neli kinnistut on tagastatud ja 26 kompenseeritud. Need alused on olnud eri juhtudel erinevad, on olnud kohtulahendeid, on olnud teisi aluseid. Probleeme ei ole.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Ma tahan toetada ja jätkata seda teemat, millest rääkis hea kolleeg Marika Tuus. Toetades tema põhiseisukohta, tuletan teile meelde, et praegu tahab grupp Prantsuse rojaliste kohtu alla anda Prantsuse riigi Louis XVI ebaseadusliku hukkamise pärast. Kui nad lähevad Euroopa Kohtusse, kas teie valitsus toetaks Prantsuse rojaliste, kes ju tegelikult võitlevad süütult kannatanu pärast? Milline on meie valitsuse positsioon selles küsimuses?

Aitäh! Meie valitsus kindlasti ei hakka selles küsimuses positsiooni võtma ja vaevalt, et seda positsiooni valitsuse käest keegi ka küsib. Kui me sellistes küsimustes hakkaksime aktiivselt kaasa rääkima, siis vaevalt, et meil Eesti jaoks enam aega jääks.

Palun, kolleeg Kadri Must!

Lugupeetud peaminister! Vastates teisele küsimusele, te mainisite, et varasemat kompensatsiooni ja vara tegelikku hüvitamist pole võimalik kinnitada Eesti arhiiviandmete põhjal, et see vajab koostööd Saksamaaga, mis praegu on kirjavahetuse tasemel. Kas ei oleks otstarbekam saata Eestist Saksamaa arhiividesse spetsialistide rühm, kes selle töö kohapeal ära teeks?

Selleks on ikkagi vaja eelkõige Saksamaa aktiivset kaasalöömist. Kuid oma vastustes ma ka viitasin sellele, et kõigepealt on vaja selgust saada küsimuses, kas vara eelnev kompenseerimine omandireformi aluste seaduse mõttes tähendab sedagi, et kompenseerituks loetakse vara siis, kui näiteks Saksa riik on mingis ulatuses seda vara kompenseerinud. Õigusselgust selles küsimuses ei ole. Ma ei oleks suur optimist selles osas, et sealt arhiividest on võimalik leida tohutult andmeid hilisümberasujatele vara kompenseerimise kohta. Pigem viitavad senised teadmised sellele, et ka väga hoolikalt otsides on suhteliselt vähe lootust leida andmeid vara reaalse kompenseerimise kohta, kuna seda lihtsalt ei ole tehtud. Need inimesed langesid repressioonide alla, neid ei võetud avasüli vastu ega makstud nendele seal kompensatsiooni.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Järgmine on Riigikogu liikmete Kadri Musta, Arvo Sarapuu, Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Vilja Savisaare ja Olga Sõtniku k.a 6. novembril esitatud arupärimine lapsehoolduspuhkusel oleva vallavanema umbusaldamise kohta. Palun, kolleeg Kadri Must!

Austatud juhataja! Head kolleegid! 6. novembril k.a esitasid Riigikogu liikmed Kadri Must, Arvo Sarapuu, Mailis Reps, Kalle Laanet, Vilja Savisaar ja Olga Sõtnik arupärimise sotsiaalministrile, mis puudutas lapsehoolduspuhkusel oleva vallavanema umbusaldamist. 9. oktoobril 2007. aastal suundus Koigi vallavanem lapsehoolduspuhkusele, mille järel avaldas vallavolikogu talle umbusaldust. Uueks vallavanemaks kinnitati reformierakondlane Kristjan Kõljalg. Umbusaldajad, Koigi Vallavolikogu reformierakondlastest liikmed põhjendavad otsust sellega, et vallavanema otsus jääda seaduses võimaldatud lapsehoolduspuhkusele saab takistuseks valla arengule. Vallavanemale, nagu ka kõigile teistele riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele ei laiene töölepingu seadus, mille § 91 kohaselt on keeld lõpetada töölepingut tööandja algatusel ajal, mil töötaja viibib puhkusel, sh lapsehoolduspuhkusel. Vallavanema teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega, kus sellist selget piirangut ei ole ehk vanemapuhkusele siirdunud avalik teenistuja on selle pretsedendi näitel seaduse ees kaitsetu. Küll ütleb § 133, mis sätestab teenistusest vabastamise aja piirangu, et ametnikku ei või teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel avaliku teenistuse seaduse §-s 108 sätestatud alusel, näiteks puhkuseks. Sellest tulenevalt esitasid arupärijad sotsiaalministrile neli küsimust.
Esiteks. Kuidas on lapsehoolduspuhkusele suundunud Koigi vallavanema umbusaldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse perepoliitikaga?
Teiseks. Kuidas on lapsehoolduspuhkusele suundunud Koigi vallavanema umbusaldamine kooskõlas Reformierakonna perepoliitikaga?
Kolmandaks. Milline on sotsiaalministri seisukoht selles küsimuses? Millise hinnangu annab ta erakonnakaaslaste käitumisele Koigi Vallavolikogus? Kas lapsehoolduspuhkusel viibivale vallavanemale võib umbusaldust avaldada?
Ja neljandaks. Kuidas kaitstakse avalikust teenistusest lapsehoolduspuhkusel olijat? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Must! Palun kõnetooli sotsiaalministri!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Mulle on esitatud neli küsimust ja ma vastaksin kõigepealt koos kolmele esimesele küsimusele. Esiteks: "Kuidas on lapsehoolduspuhkusele suundunud Koigi vallavanema umbusaldamine kooskõlas valitsuse perepoliitikaga?" Teiseks: "Kuidas on lapsehoolduspuhkusele suundunud Koigi vallavanema umbusaldamine kooskõlas Reformierakonna perepoliitikaga?" Kolmandaks: "Milline on Teie kui sotsiaalministri seisukoht antud küsimuses? Millise hinnangu annate erakonnakaaslaste käitumisele Koigi Vallavolikogus? Kas lapsehoolduspuhkusel viibivale vallavanemale võib umbusaldust avaldada?"
Kuigi kolmel küsimusel on teataval määral erinevad rõhuasetused, on tegelikult esitatud vaid üks küsimus kolmes sõnastuses. Lühidalt on küsimus selles, kuidas reageerib riigivõim ja ka minu erakond, see tähendab Reformierakond, ühele konkreetsele kaasusele, mis on aset leidnud Koigi valla omavalitsuses. Sündmus ise on aga selline põhjustel, mille analüüs ja hinnang ei kuulu ei Vabariigi Valitsuse ega ka Reformierakonna Tallinna organisatsiooni, millesse ma kuulun, kompetentsi. Koigi Vallavolikogu avaldas umbusaldust oma vallavanemale. Umbusalduse avaldamine viidi läbi vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 18. Tahaksin juristina juhtida tähelepanu kahele asjaolule.
Esiteks, Eesti demokraatliku riikluse üheks alustalaks on Eesti madalama astme võimuorganite autonoomia, omavalitsus ei tähendagi muud kui omaenese valitsemist. Mis tahes riiklik vahelesekkumine omavalitsuse tegevusse on vastuolus nende demokraatlike põhimõtetega, millele tänane Eesti tugineb. Ma ei jaga küsijate eeldust selle kohta, et omavalitsused on vaid valitsuse käepikendused ja käsualused. Vastupidi, just Tallinna näitel me näeme, kuivõrd iseseisvad otsustajad omavalitsused on ja kui avarad on nende õigused. Koigi vald ei ole minu arvates halvem ega kehvem kui Tallinna linn ja väärib vähemalt samasugust austust, mistõttu pean ma mis tahes oma hinnangu andmist omavalitsusliku tegevuse käigus langetatud otsusele kohatuks umbusaldusavalduseks omavalitsuse põhimõtete suhtes üldse ja Koigi rahva suhtes eriti. Igasuguse õigusliku hinnangu andmiseks peab olema täielik ja igakülgne teadmine juhtumi asjaoludest, hinnangu andmisel ei saa tugineda üksnes meedias avaldatud andmetele. Teiseks ei kuulu õigusliku hinnangu andmine ministri pädevusse – õigusvaidlusi lahendab Eestis kohus. Vallavanem allub õigusliku regulatsiooni mõttes avaliku teenistuse seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Avaliku teenistuse põhimõtted ja reeglistik kuuluvad Justiitsministeeriumi valitsusalasse, kohaliku omavalitsuse korraldus siseministri valitsusalasse, seega ei ole sotsiaalministril pädevust anda hinnanguid teiste ministrite vastutusalasse kuuluvates küsimustes. Kui tegemist oleks juhtumiga, mis alluks tööõigusele, oleks võimalik öelda, et puhkuse, sealhulgas lapsehoolduspuhkuse ajal ei ole töösuhte ülesütlemine lubatud. Nimetatud juhtum tööõigusele ei allu, sellega ei ole edasine kommentaar tööõigusest lähtuvalt asjakohane.
Neljas küsimus: "Kuidas kaitstakse avalikust teenistusest lapsehoolduspuhkusel olijat?" Nagu ma ennist mainisin, avaliku teenistuse põhimõtted ja reeglid alluvad justiitsministri valitsusalasse, selle küsimuse õige adressaat on justiitsminister. Et ei tekiks segadust, juhin tähelepanu, et see küsimus on abstraktse iseloomuga ega puuduta mingil viisil ülalmainitud kaasust Koigi vallas.
Mis puutub aga avalikku teenistusse üldse, siis kuna justiitsministrit puudutav küsimus esitati millegipärast mulle, vastan siiski ka ise ainult paragrahvidele viidates. Avaliku teenistuse seaduse § 46 viitab puhkuste osas puhkuseseadusele, st avalikul teenistujal on muu hulgas puhkuseseadusest tulenev õigus lapsehoolduspuhkusele. Vastavalt ATS-i § 8 punktile 2 puhkuse ajaks teenistussuhe peatub. ATS-i § 133 lõige 1 kehtestab teenistussuhte lõpetamise piirangu koondamise tõttu või teenistuseks vajaliku dokumendi puudumise tõttu ajal, kui teenistuja teenistussuhe on peatatud – st ka puhkuse ajal. ATS-i § 133 lõige 2 kehtestab teenistusest vabastamise piirangu eelnimetatud alustel, kui teenistujal on alla kolmeaastane laps. Samas jälle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 reguleerib umbusalduse avaldamist ja seadusest ei tule otsesõnu piirangut umbusalduse avaldamise ajale ega ka sellele, millistel puhkudel umbusaldust avaldada ei tohi. Tänan!

Suur tänu, proua minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Kui mu mälu mind ei peta, siis olete teie just see minister, kes on meie ees siin lähipäevil eelnõuga, mis peaks soodustama isade jäämist n-ö isapuhkusele. Ja juristina ma ei küsigi teie hinnangut, aga see-eest ma siiski sooviksin, et te annaksite hinnangu ministrina, emana sellele olukorrale, kus isa, kes tahaks jääda oma lapsega lapsehoolduspuhkusele, leiab ennast tänavalt teie erakonna umbusaldusavalduse tõttu just nimelt sellisel põhjusel, nagu see teie ette on toodud?

Aitäh, hea küsija! Ma toetan igakülgselt pere valikuvabadust. Pärast ema rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu võib lapse sünnist alates, kui ema ei tööta, lapse isa jääda isapuhkusele ja pikemaks ajaks koju, kuni laps on saanud 70-päevaseks. Need on need reeglid, mis praegusel hetkel kehtivad. Ja need kehtivad kõikidele nendele inimestele, kes töötavad töölepingu alusel. Nagu ma ütlesin, avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei puutu minu kompetentsi, seega ei saa ma siin rohkem kommentaare anda.

Palun, kolleeg Kadri Must!

Hea minister! Paar kuud tagasi tutvustasite te uuringut, mille teemaks oli see, miks isad ei jää lastega koju, ja järeldus oli väga lihtne – teie tsitaadina jõudis avalikkuse ette, et isad ei tea oma õigusi. Nüüd te ütlete, et omavalitsus otsustas ja teie ei sekku, aga ometi tegutsevad omavalitsused Eesti Vabariigi seadustele vastavalt. Kas teie järeldus on siis see, et isad ei tea oma õigusi, või avalikus teenistuses olevatel isadel ei olegi õigusi, või need siiski on? Mida te teete selleks, et neid olemasolevaid õigusi avalikkusele tutvustada?

Aitäh, hea küsija! Sotsiaalministeeriumi eesmärk on tutvustada meie perepoliitika põhialuseid ja anda küllaldaselt infot, et isa oma õigusi teaks, ja me püüame igati soodustada, et isad neile antud õigusi ka kasutaksid ja rohkem lastega kodus oleksid. Mis puudutab kohalikku omavalitsust, siis ma ütlesin, et tegemist on kahe teise ministri pärusmaaga. Aga me peame aru saama, et tegu on valitaval ametikohal oleva inimesega. Ma tooksin siia kõrvale hüpoteesi, et ka Riigikogu liikmed on valitavad ja kui seadust samamoodi rakendada, et kui laps on alla kolme aasta vanune, kas see tähendab siis, et need Riigikogu liikmed, kelle laps ei ole kolmeaastaseks saanud, jäävad, kui valimisperiood tuleb peale, siia saali edasi istuma, vaatamata sellele, et nelja-aastane periood on lõppenud?

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Proua minister! Kadri Musta sõnavõtud juriidilistel teemadel mõjuvad alati värske tuulepuhanguna, sest võitlev ja agressiivne ebakompetentsus on alati suhteliselt erandlik ning selles mõttes ma kuulan teda alati huvi ja rõõmuga. Kas te saaksite selgitada ühte konkreetset kohta, mida ma teie sõnavõtus tähele panin, niimoodi, et isegi Must saab aru. Öelge,palun, kas vallavanem ja vallavolikogu või näiteks Igor Gräzin ja Ene Ergma on omavahel tööõiguslikus suhtes või ei ole? Kas Ergma saab mind maha lasta, kas Ergma saab mind kinni panna, kas Ergma saab mulle distsiplinaarkaristuse määrata? Mida ta saab teha? Kas me oleme tööõiguslikus suhtes või ei ole? See on seesama Koigi juhtum.

Aitäh, hea küsija! Kordan veel kord, et omavalitsuse tööd reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, ja nagu ma ütlesin, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 18 annab volikogule pädevuse avaldada umbusaldust vallavanemale ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 reguleerib umbusalduse avaldamist. Seadusesse ei ole pandud piiranguid, millal umbusaldust avaldada tohib või ei tohi.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, hea juhataja! Ma pidin ka tulema siia vestlusesse. Ma loodan, et Igor minu kohta ei ütle, et ma olen ebakompetentne, kuna ta on mu õppejõud olnud. Mul oleks järgmine küsimus. Üks asi on loomulikult õiguslik küsimus ja minu meelest püüdsime me arupärimises väljendada, et meie küsimus ei ole mitte see, kas ta on tööõiguslikus suhtes ja kas vallavanema volituste lõppedes võib ta sellele rõhudes edasi jääda. Küsimus oli selles, et volikogus umbusaldati sõnastuses: kuna ta on jäänud isapuhkusele, siis palun hakaku astuma. See ärritas meid. Oleks öeldud, et vabandage, ta on ebakompetentne, ei saa tööga hakkama – nii nagu umbusalduse avaldamine ikka käib –, aga sõnastus oli: kuna sa, poisike, niikuinii lähed isapuhkusele, siis palun hakka astuma. Sellepärast tundsime, et võib-olla peaks siin mingi arvamuse esitama, või ootasime, et minister annab moraalse hinnangu.

Aitäh! Igasuguse õigusliku hinnangu andmiseks peab olema täielik ja igakülgne teadmine juhtumi kohta. Ma peaksin nägema ka seda, mismoodi on umbusaldusavaldus kirjutatud. Õigusliku hinnangu andmine ei kuulu ministri pädevusse, nagu meile ühiselt koolis õpetati. Kui vallavanem tunneb, et tema õigusi on rikutud, saab ta pöörduda Eesti Vabariigis kohtu poole, kes mõistab selles küsimuses õigust. Ka maavanem teeb järelevalvet volikogu õigusaktide üle.

Hea kolleeg Igor Gräzin! Arupärimise ajal on lubatud üks küsimus. Nii et järgmise küsimuse esitab kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kolleegid on siin kaks korda küsinud moraalset hinnangut, mitte õiguslikku hinnangut. Kas te võiksite selles suhtes mingi hinnangu siiski anda?

Nagu ma ütlesin, ma ei ole selle vallavolikogu liige ega ka sealne elanik ja kuna ma ei ole tutvunud umbusaldamise materjalidega, ei saa ma täna hinnangut anda.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud proua minister! Ega me ei saagi siin Riigikogu saalis päris hästi aru, kas te ei taha sel teemal rääkida või tahate. Alati on võimalik ütelda nii, et jah, juriidiliselt on korrektne või ei ole korrektne. Tegelikult on see arupärimine lihtne ja inimlik. Ja nii lihtsat ning inimlikku vastust me ka tahaksime. Ma ütleksin nii: meile oleks väga meeldiv, kui minister vahel vastaks ka inimlikult, arusaadavalt, sõbralikult. Minu arust ei oleks midagi häda, kui ka sellele küsimusele läheneda inimlikult, rahulikult ja sõbralikult, ilma närveldamata. Milline on teie inimlik seisukoht?

Aitäh! Ma loodan, et head arupärijad esitavad järgmisel korral arupärimise lihtsalt inimlikult.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Küsiksin siis niipidi, et kas teie, kui te oleksite olnud Koigi valla umbusaldajate rollis, oleksite käitunud samamoodi?

Aitäh! Nagu ma olen juba mitu korda korranud, puudub mul ülevaade sellest kaasusest. Ma ei oska ennast positsioneerida ei ühele ega teisele poole.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh! Proua minister! Te olete juba mitu korda öelnud, et te ei ole tutvunud selle kaasusega. Kas te ei arva, et see on teie ametnike tegemata töö, et nad ei valmistanud ette dokumente, et te oleksite saanud selle probleemiga põhjalikult tutvuda ja siis siin pädevalt meie küsimustele vastata?

Aitäh! Ma juhindusin võimude lahususe printsiibist ja sellest, et riigivõim ei peaks kohalike omavalitsusüksuste otsustesse sekkuma.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme viimase arupärimise juurde. Riigikogu liikmete Vilja Savisaare, Jaak Aabi ja Marika Tuusi k.a 7. novembril esitatud arupärimine Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise kohta haiglate investeeringuteks. Palun, kolleeg Jaak Aab, kõnetool on teie päralt!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud proua sotsiaalminister! Meie arupärimise ajendiks on see, et tõesti, mis puudutab Euroopa Liidu struktuurifondide raha ja investeeringuid haiglatesse, siis see protsess on võib-olla veidi veninud. Ma tean küll, et objektiivsetel põhjustel. Olid pikad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Teiselt poolt on haiglad olnud sellest teemast väga huvitatud ja on üritatud saada informatsiooni erinevatest allikatest. On pöördutud Riigikogu liikmete poole, ka minu poole. Ja sellepärast me selle arupärimise koostasime, et teada saada, millised on arengud haiglate investeeringutega, just nendega, mis Euroopa Liidu struktuurifondidest tulevad. Struktuurifondide vahendeid kasutatakse Eestis muu hulgas investeeringuteks haiglatesse. Need on regionaalarengufondi vahendid. Eelmisel rahastamisperioodil investeeriti nendest vahenditest ligi 400 miljonit krooni – väikeses osas Pärnu haiglasse, enamikus läks see Tartu Ülikooli Kliinikumile. Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2007–2013 vahenditest on plaanis kulutada haiglate investeeringuteks ligi 2,2 miljardit krooni. Kõik Eesti haiglavõrgu arengukava haiglad vajavad investeeringuid, et parandada ravitingimusi ja uuendada meditsiinitehnoloogiat. Vajadus investeeringute järele on suur ka hooldusravihaiglates, arvestades nende praegust seisukorda ja seda, et aina suureneb nõudlus hooldusravi ja õendushoolduse teenuste järele. Haiglate investeeringute kava koostamine on Sotsiaalministeeriumi pädevuses, ka vastavate määruste ja eelnõude ettevalmistamine, ja sellest ajast, kui me arupärimise üle andsime – see oli 7. novembril –, on vahepeal seda ja teist informatsiooni ministeeriumist tulnud nendele huvigruppidele, kes on asjast huvitatud. Ma tean, et ka Haiglate Liidule on kavasid tutvustatud. Selle informatsiooni põhjal on plaanis jagada see raha kahe meetme vahel. Üks on suunatud kesk- ja piirkondlikele haiglatele infrastruktuuri optimeerimiseks ning teine meede on õendus- ja hooldusteenuse infrastruktuuri arendamiseks. On esitatud ka nende rahaliste vahendite esialgne jaotus, millest 1 miljard 725 miljonit peaks kuluma kesk- ja piirkondlikele haiglatele ja 431 miljonit ülejäänutele – üldhaiglatele, kohalikele haiglatele, hooldusravihaiglatele. Rohkem on tegeldud muidugi esimese meetmega, kuna seda on plaanis rakendada järgmisel aastal. Teise meetmega kavatsetakse tegelda järgmise aasta lõpus, et meetme tingimused otsustada ja 2009. aastal juba raha kasutamiseni jõuda. Esitasime teile küsimused, millele võib-olla kaudse informatsiooni kaudu on juba olemas vastused, kuid palume teil nendele siiski vastata. Meie põhiline mure on see, kas mitte regionaal- ja keskhaiglad ei saa veelgi suuremat eelist tingimuste ja tehnoloogia seisukohalt? Ehk siis – midagi ei ole teha – viimasel ajal on olnud näha, et kahjuks liiguvad arstid maakonnahaiglatest kesk- ja piirkondlikesse haiglatesse, kus on nii või teisiti veidi suuremad palgad ja paremad tingimused. Kas selline lähenemine investeeringute jaotamisel ei suurenda ebavõrdsust ja kui hästi kättesaadav saab olema tervishoiuteenus maakondades?

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Palun nüüd proua ministri kõnetooli!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Ma alustan nendele küsimustele vastamist, mis on esitatud arupärimises. Nendel, mis nüüd arupärimise ettekandes juurde tulid, peatuksin pärastpoole.
Esimene küsimus: "Millal esitab Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks haiglate investeeringute kava Euroopa Liidu struktuurifondidest?" Tervishoiuinvesteeringute alasuundade rakendamise meetme "Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine" investeeringute kava on plaanis esitada Vabariigi Valitsusele 2008. aasta aprillis. Teiseks, meetme "Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine" investeeringute kava on plaanis esitada Vabariigi Valitsusele 2009. aasta esimeses kvartalis. Struktuuritoetuse seaduse alusel on väljatöötamisel sotsiaalministri määrus "Meetme "Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine"" tingimused, mis reguleerivad investeeringute kava koostamise tingimusi ja korda. Määrus on kavas kehtestada käesoleva aasta lõpus. Kaks nädalat tagasi tutvustati haiglajuhtidele seda määruse projekti. Neile anti eelmise nädala reedeks võimalus teha oma konkreetseid märkusi ja täiendusi. Reedeks ei laekunud mitte ühtegi ettepanekut mitte üheltki haiglalt. Täna hommikuks oli üks muudatusettepanek laekunud Ida-Virumaa Keskhaiglalt. See näitab haiglate huvi. Pärast seda suuname eelnõu e-õigusesse, mis annab haiglatele võimaluse veel täiendavalt kaks nädalat küsimusega tegelda, ja ootame ka Haiglate Liidult konkreetset vastust.
Teine küsimus: "Kuidas on seotud antud kava haiglavõrgu arengukavaga ja millal kinnitatakse uuendatud arengukava?" ERDF-ist toetatakse ainult Vabariigi Valitsuse 2003. aasta 2. aprilli määruses "Haiglavõrgu arengukava" nimetatud haiglaid. Meetme "Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine" toetuse saajad on haiglavõrgu arengukavas nimetatud kesk- ja piirkondlikud haiglad. Meetme "Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine" toetuse saajad on teised haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad. Haiglavõrgu arengukava ei ole plaanis muuta.
Kolmas küsimus: "Kui suur on haiglate omafinantseeringu osa struktuurifondidest investeeringute saamisel ja kas haiglad on võimelised seda osa rahastama?" Haiglate omafinantseeringute osa on 25% abikõlblikest kuludest. Minimaalne vajalik omafinantseering on kogu sellel perioodil (2007–2013) ja selle summa juures kokku 1,2 miljardit krooni. Minimaalne omafinantseeringu suurus tuleneb valdkondlikust rakenduskavast tervishoiu infrastruktuuri alasuunale kehtestatud toetuse kaasrahastamise maksimaalsest määrast, mis on 75% alasuuna kogukuludest. Haiglate omafinantseeringu osa kaetakse tervishoiuteenuste hinnas sisalduvast kapitalikulust ja muudest haigla kuludest. Me oleme teinud analüüsi ja usume, et see 25%, mis on Euroopa Komisjoni kinnitatud, on haiglatele jõukohane.
Neljas küsimus: "Kas Sotsiaalministeerium on taotlenud abikõlbmatu käibemaksu kaasfinantseerimist riigieelarvest, nii nagu seda planeeritakse teiste valdkondade puhul?" Sotsiaalministeerium esitas taotluse 6. juunil 2006. aastal.  Vabariigi Valitsus arutas 6. juunil 2006. aastal valitsuskabineti nõupidamisel täiendavate vahendite eraldamist riigieelarvest. Haiglatele käibemaksu katmiseks täiendavate vahendite eraldamist ei toetatud. Selle aasta riigieelarve strateegiat tehes taotles Sotsiaalministeerium täiendavat raha n-ö oma haiglate toetuseks lisaks kapitalikuludele, kuid kahjuks Sotsiaalministeeriumi soov ei leidnud positiivset lahendust.
Viies küsimus: "Kuidas kavatseb Sotsiaalministeerium investeeringute kavas jaotada vahendid haiglate vahel? Kas valmivas investeeringute kavas on kõik haiglavõrgu arengukava haiglad ja kas sinna lülitatakse ka hooldusravihaiglad? Milliste prioriteetide alusel tehakse investeeringuid?" Investeeringute kava töötatakse välja sotsiaalministri määruses sätestatud tingimustel ja korras. Kesk- ja piirkondlike haiglate määruses kehtestatakse tingimused aasta lõpuks. Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks antava toetuse tingimused töötatakse välja 2008. aasta jooksul. Projektide üldised valikukriteeriumid on kinnitatud elukeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjoni poolt k.a 27. septembril. Täpsemad kriteeriumid sätestatakse sotsiaalministri määrusega, mida praegusel hetkel ette valmistatakse. Moodustatakse projektide eelistusnimekiri. Projekte hinnatakse neljast aspektist lähtudes. Esimene hindamiskriteeriumi punkt on projekti mõju riikliku struktuurivahendite strateegia ja valdkondliku rakenduskava üldeesmärkide saavutamisele. Teine – projekti strateegiline mõju Eesti tervishoiusüsteemile ja pikaajaline jätkusuutlikkus. Kolmas – projekti mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele. Neljas – projekti teostatavus ning toetuse vajalikkus tegevuse edukaks läbiviimiseks. Tänan!

Suur tänu, proua sotsiaalminister! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Niisugune tunne on, et kui on tegemist parempoolse valitsusega, siis hakatakse jälle realiseerima seda kunagist n-ö masterplan'i, mille tulemuseks on lõppkokkuvõttes väikeste maahaiglate kaotamine. Kui me vaatame praegu, et ravitingimusi ei parandata ja me ei uuenda meditsiinitehnikat, siis seda see ju tegelikult tähendab. Me oleme siin toeks vaid suurtele, näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumile. Aga ma küsiksin võib-olla üldisemalt, et kas te näete, kas see meie hea seadusmuudatus eelmise koosseisu ajal kapitalikulutuste kohta realiseerub sellisel kujul. Mida te selle kõige taustal arvate sellest, et Eesti on tegelikult Euroopa Liidus tervishoiu finantseerimise poolest ju viimasel kohal?

Aitäh! Kui hakkame tagantpoolt ettepoole tulema, siis Euroopa Liidus tuli hiljuti välja uuring, mille kohaselt on Eestis kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe ravi puhul. Kui te räägite, et parempoolne valitsus viib ellu mingisuguseid muudatusi, siis ma juhin tähelepanu, et Vabariigi Valitsus juhindub sellestsamast haiglavõrgu arengukavast, mis on kinnitatud 2. aprillil 2003. aastal.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea kolleeg! Ma tean, et küsimus ei ole lihtne. Neid rahasid ei ole üldse mitte palju, mis teebki selle jaotamise keeruliseks. Samas on aga selle ettevalmistatud määruse eelnõu seletuskirjas öeldud, et investeeringute otsene eesmärk on tagada tervishoiuteenuste ühtlane kättesaadavus vabariigis ja ka laiem regionaalne mõju. Eks need põhjendused on kirjutatud ikka tõenäoliselt sellepärast, et raha tuleb ju regionaalfondist, mille eesmärk on teatud arenguid tasakaalustada. Samas, kui vaadata neid plaanitud rahakulutusi, ja ka hooldusabihaiglate väljajäämine, milline oli plaanis küll just nimelt haiglavõrgu arengukava muudatustega, vähemalt eelmise valitsuse ajal lülitada, siis see jäi kahjuks tegemata. Mis te ise arvate, kas nende investeeringute sellisel kujul tegemine parandab regionaalselt tervishoiuteenuste kättesaadavust või mitte?

Aitäh küsimuse eest! See 2,1 miljardit krooni, mis Euroopa Liidust tuleb, kindlasti parandab tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Küll aga, kui me vaatame, millised on need numbrid kokku, et viia ellu haiglavõrgu arengukavad, siis see on veel pisku.

Hea kolleeg Jaak Aab, üks küsimus! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua sotsiaalminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Palun registreeruda vabaks mikrofoniks pärast haamrilööki! Kõnesoove ei ole.
Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.10.