Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu kümnenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad anda üle eelnõusid või arupärimisi! Palun, Karel Rüütli!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni nimel annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Probleem puudutab Eesti riigi varalist vastutust seoses VEB Fondiga. VEB Fond on loodud Riigikogu otsusega küll Eesti Panga juurde, kuid Eesti Pank ei vastuta VEB Fondi kohustuste eest. Nende eest vastutab Eesti riik ja teatavasti on Eesti kohtud võtnud sisulisele arutelule VEB Fondist tulenevad nõuded Eesti riigi vastu. Seoses sellega esitame peaministrile järgmised küsimused. Mida on valitsus konkreetselt ette võtnud, et lahendada VEB Fondi nõuete probleem Venemaaga valitsustevahelisel tasemel? Kas peaminister jagab oma nõuniku Kalev Kuke arvamust, et VEB Fondi moodustamine on osutunud karuteeneks, ja kuidas valitsusjuht näeb ette probleemi lahendust, et firmad, kes on jäänud kahe riigi hammasrataste vahele, oma raha koos intressidega ka lõpuks kätte saaksid? Kas on uuritud kõrgete panga- ja riigitegelaste võimalikku korruptiivset seost VEB Fondi väljamaksetega? Kui suur on tõenäosus, et seoses VEB Fondiga peab valitsus maksma kinni kõik Eesti ja ka välismaa ettevõtete nõuded koos intressidega ...

Hea ettekandja, ma palun korra vabandust! Austatud Riigikogu! Me oleme juba alustanud kümnenda töönädala neljapäevast istungit. Aitäh teile!

... ja kui kalliks see valitsuse tegematajätmine Eesti maksumaksjale maksma võib minna? Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise ja Riigikogu juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Villu Reiljani, Mai Treiali, Tarmo Männi, Jaanus Marrandi, Ester Tuiksoo ja Karel Rüütli esitatud arupärimise sotsiaalminister Maret Maripuule.
Hea Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Läheme tänaste päevakorrapunktide juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele nõuab eelnõu (106 SE ja 74 SE) koosseisu häälteenamust, seega teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 106 ja 74. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (106 SE ja 74 SE) seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Ma tänan!
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 115. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 89 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 115 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on majanduskomisjoni algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele majanduskomisjoni algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu 148. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on majanduskomisjoni algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu 148  seadusena vastu võetud. Kolmanda punkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 118. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 118 seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, mis on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesolevat seaduseelnõu on  kultuurikomisjon arutanud kahel korral. Seaduses endas olulisi muudatusi ei ole tehtud, küll aga on arutelu käigus oluliselt muutunud seadust elluviiv Vabariigi Valitsuse määrus. Võib-olla kõige olulisem muudatus selles on see, et kui varem nähti lasteaiakohtade loomise või renoveerimise miinimumprogrammina, mida riik ühele projektile esitab, 5 miljonit ja tingimus oli, et omavalitsus panustab samuti 5 miljonit, siis praegu on ette nähtud miinimumprogrammiks riigi poolt 2,5 miljonit ja omavalitsuse poolt samuti 2,5 miljonit. Samas on päris oluliselt muutunud ka projektide hindamise kriteeriumid, mille tulemusel palju paremini viiakse ellu regionaaldimensiooni.
Kui tulla eelnõu juurde, siis siin on tehtud terve hulk muudatusettepanekuid. Ma kommenteeriksin neid õige lühidalt.
Esimene muudatusettepanek räägib väga selgelt sellest, et kui me investeerime kohtade loomiseks lasteaedades, siis siin tuleb täiendada ja öelda, et see raha on ette nähtud ka renoveerimiseks.
Võib-olla kõige olulisem muudatus on seoses senises eelnõus olnud punktiga 1.2, mis nägi ette sanktsioonid, kui raha mittesihipäraselt kasutatakse. See punkt jääb välja, sest tegelikult seadust niimoodi üles ehitada ei saa, et kogu aeg nähakse ette seadusrikkumisi. Komisjon arvestas seda täielikult, nii nagu ka esimest ettepanekut.
Kolmanda ettepaneku on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Siin on teatud motivatsioon kindlasti olemas, mis näeb ette kinnistada püsivalt riigi roll panustada lasteasutuse õpetajate palgavahenditesse. Enamik kultuurikomisjonist oli siiski teist meelt ja hääletustulemus oli poolt 4, vastu 5, erapooletuid 0.
Ülejäänud ettepanekud on seotud esimese ettepanekuga, kus lisaks lasteasutuskohtade loomisele on sisse toodud renoveerimine, mis on samasugune alus projektirahade taotlemiseks. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! See lasteaedade programm on kindlasti väga tänuväärne ettevõtmine. Samas me mäletame minevikust ühte sellist programmi, mis puudutas 21. sajandi kooli ja mis lõppes üsna järsult ära. Ühest küljest tekkisid suured ootused ja siis lõppes programm ise pauhti ära. Ma olen eelnõust aru saanud, et seda programmi on plaanitud jätkata vähemalt neli aastat. Kas te olete nüüd ka rehkendanud, kas neljast aastast piisab? Kui palju jõuab selle ajaga ära teha? Järsku oleks mõistlikum, et see oleks kestvam programm kui mingi neli aastat, kolm-neli aastat?

Aitäh! Täpset rehkendust ei ole tehtud. Kuna nimetatud programmi eesmärkide saavutamist rahastatakse KOIT kavast ja tõenäoliselt rahastavad seda ka omavalitsused ise, siis peaks meil olema päris hea ülevaade väga mitme allika rahalistest võimalustest. Me ei saa rääkida ainult sellest rahastamisprogrammist.  Jah, see rahastamisprogramm on ette nähtud kõigi nende nelja aasta jooksul, järgmistel aastatel 400 miljonit. Ma usun küll, et nelja aastaga peaks lasteaiakohtade probleem lahenema.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Peeter Kreitzberg! Me ju teame, et see on aastaid olnud valulapseks – meie lasteaiapedagoogide palga alammäära võrdsustamine kooliõpetajate ja eriti põhikooli esimese astme õpetajate palkadega. Aga kas komisjonis oli jutuks veel üks väga tõsine probleem, mis on haaranud väga paljusid lasteaedasid ja ka koolide esimest õpiastet, nimelt on tohutu puudus logopeedidest, abiõpetajatest, tugiõpetajatest? Vist ei olegi päris korralikku uurimust tehtud, milles on asi – kas vanemad kodus ei räägi lastega või miks laste kõneoskus jätab kõvasti soovida. Kas sellest oli komisjonis juttu? Aitäh!

Sellest komisjonis oluliselt juttu ei olnud. Probleem on iseenesest küll väga tõsine, sest vajadus logopeedide järele on Eesti koolides igal pool ja puudus logopeedidest on üsna suur. Abiõpetaja probleem on tõepoolest ülimalt tähtis, sest tema palk on enamasti miinimumpalga lähedal või peaaegu sellega võrdne. Selles eelnõus on küll rohkem rõhk pandud kõrghariduse või keskeriharidusega lasteaiaõpetajate palkade tõstmisele, lootuses, et see jätab omavalitsustele palju suuremad võimalused tõsta abiõpetajate palka. Sest ärgem unustagem, et lasteaiaõpetajate palgad on üldiselt omavalitsuste kohustus.

Mai Treial.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle aasta teisest poolaastast oleks pidanud olema avalikkusel teada ka, missugune on lasteaiakohtade vajadus, kus on vabu lasteaiakohti.  Ma ei ole kahjuks märganud, et see teada oleks. Võib-olla on see minu viga. Ma küsingi nüüd teie käest, kui palju praegu reaalselt lasteaiakohtade soovijaid on. Missugused on koha saamise võimalused ja kas seda raha, mida me selle seadusparandusega võimaldame, saavad kõik omavalitsused?

Aitäh! Täpset vajadust on väga raske hinnata. Teada on, et 42% omavalitsustes on lasteaiakohti puudu. Aga me teame ka seda, et paljudel juhtudel lapsevanemad registreerivad ennast järjekorda päris mitmes lasteaias korraga. Nii et ilmselt see number, kui kõikidest lasteaedadest teha kokkuvõte, on suurem kui tegelik vajadus. Mis puudutab küsimust, kas kõik lasteaiad saavad remondiraha, siis nad saavad kindlasti remondiraha, mida on 75 miljonit ja umbes 25 000 krooni rühma peale. Siin ei ole mitte mingit konkurssi.
Nüüd, mis puudutab lasteaiakohtade jaoks eraldatud raha, siis siin toimub konkurss selle 150 miljoni peale. Nagu ma ütlesin, 2,5 miljonit peaks olema miinimumtase, mida riik annab projektile, ja 2,5 peab panustama omavalitsus. Nii et siin kõik lasteaiad tõenäoliselt seda raha ei saa. Palgaraha aga võiksid üldjuhul saada kõik lasteaiad, eesmärk on tõsta lasteaiaõpetajate palk põhikooliõpetajate või õieti nooremõpetajate miinimumpalga tasemele. Ja kõik, kes oma eelarves seda soovi näitavad ja poole sellest vajadusest katavad omavahenditest, saavad riigi käest teise poole juurde. Minu hinnang on see, et palgavahendite puhul tullakse appi kõigile lasteaedadele. Senine informatsioon on küll selline, et omavalitsus on valmis tõstma lasteaiaõpetajate palku.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Iseenesest peab tunnistama, et kui kohalikele omavalitsustele ja lasteaedadele raha juurde läheb, siis on see igati tervitatav ja tänuväärne ettevõtmine. Aga mis saab ikkagi siis, kui see programm ühel hetkel läbi saab? Et lasteaiatöötajatel ja -kasvatajatel tõstetakse palka, aga mis saab nelja aasta pärast, kui kohalikud omavalitsused näiteks analoogset n-ö lisa riigilt ei saa? Mis siis edasi saab, kas kohalikud omavalitsused peavad hakkama jälle n-ö palkadega tagasi tulema või kust kohast see raha sinna juurde leitakse?

See on hea küsimus, aga see sõltub ilmselt koalitsioonist, kes hakkab siin Riigikogus istuma. On võimalik, et riik jätkab seda panustamist, on võimalik, et ta ei jätka. Kõik oleneb sellest, millised reformid toimuvad omavalitsustes. Kui omavalitsused liituvad, tulubaasides muutub midagi, siis tõenäoliselt riik ei peaks panustama. Aga mida ma kindlasti ette näen juba järgmisel aastal juhtuvat, on see, et mõnel suuremal linnal, kes on juba praegu tõstnud õpetajate palgad nii kõrgele, kui selle eelnõuga tahetakse saavutada, kaob ära motivatsioon seda ise puhtalt omavahenditega teha. Nii et seda komplikatsiooni ma näen küll praegu.

Mai Treial, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! On kehtestatud võimalus kasutada lapsehoiuteenust ja samuti on riigi rahastatav lapsehoid puuetega lastele. Küsimus siit: kui omavalitsustel ei ole võimalik lasteaiakohti pakkuda, kas siis see seadus, mille me vastu võtame, käsitleb kuidagi ka lapsehoidu, et rahastada seda seni, kuni lasteaiakohad saadakse, või ei käsitle üldse ja need probleemid jäävad lahendamata? See tähendab siis, et on sama hinnaklass nagu praegu, aastal 2007.

Aitäh! Neid probleeme see seadus absoluutselt ei käsitle, nii et see peab olema küll mõne teise seaduseelnõu probleem.

Mailis Reps, palun!

Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. See on teema, mille üle me kultuurikomisjonis oleme palju vaielnud ja mis jäi üles ka meie kohtumiselt minister Urve Paloga. Kas meil peaks seaduse tasandil olema ära määratud palkade alammäärad? Kuidas teile tundub, kas selles asjas, mis on olnud enam-vähem kümme aastat üleval, ei peaks nüüd lahendus tulema seaduse tasandil?

Ma olen kunagi olnud ka selle eelnõu üks autoritest, kes nägi ette variandi teha seda läbirääkimiste teel ja nägi juba ammu ette ka riigi panustamise. Tuleks öelda, et praeguses olukorras ei ole meil veel ühtset arusaamist sellest. Ma arvan, et on väga erinevad arusaamised ja ilmselt see arutelu jätkub.

Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite küll, et omavalitsus peaks tõstma palgad miinimumtasemele ja siis saab ta ka selle täistoetuse, mida riik annab nende palkade tõstmiseks. Aga milline on konkreetne dokument, üldakt, eelarve, kus see peab kajastuma, et riigi käest need vahendid kätte saada?

Kohalikus eelarves. Väga kindel dokument, seadusandliku jõuga.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!

Komisjoni seisukoht oli eelnõu teine lugemine lõpetada.

Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Kaia Iva.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonil on hea meel, et käesolev meede ja sellega seotud seadusmuudatus on nõnda küpsesse vormi jõudmas. Kui varasematel aastatel on räägitud, et alusharidust on vaja rohkem väärtustada ning lasteaiaõpetajate soovil on ka riigi tasemel arutatud võimalust palku fikseerida, siis on need arutelud sumbunud sellesse, et nimetatud raha on pidanud tulema omavalitsuste üldise toetusfondi või tulumaksuprotsendi arvel. Käesolev situatsioon on hoopis teistsugune. Kogu selle meetme rakendamiseks vaja olev raha tuleb täiendavalt omavalitsuste rahale lisaks. Siinjuures on minu jaoks arusaamatu kriitika, mida ma olen avalikel esinemistel kuulnud just Rahvaliidu liikmetelt, kes taunivad seda, et sellel meetmel on konkreetne nimi ja konkreetne nõue ka tingimuste kohta, ning on tehtud ettepanek anda see raha lihtsalt omavalitsuste tulubaasi juurde. Ma ei pea seda õigeks. Käesolev meede konkreetsete tingimustega on kindlasti meie alusharidusele parim lahendus. Et see on vajalik, ilmnes ka ühest sellesuvisest vestlusest ühe vallajuhiga – vald ise on suuremat sorti ja tubli –, kus vallavolikogu esimees imestas, et riik sellise meetme tahab rakendada ja seada veel tingimusi. Ta ütles, et lasteaedades ju tõepoolest lastega mängitakse ja miks siis peab seal saama õpetajatega võrdväärset palka. Lisas veel, et seal ju töötavad naised – neil ei ole kuskile minna, nad oleksid nõus ka väiksema palgaga. See, et see ei olnud must huumor, sai selgeks ajalehekuulutusi lugedes, kus otsiti sellesse valda töötajaid. Esimeses kuulutuses otsiti vallavalitsuse spetsialisti, nõudeks keskeriharidus, soovitatavalt varasem töötamine selles valdkonnas ja palganumber alates 9000 kroonist. Järgmises ajalehes ilmus sama valla asutuse juhi otsimise kuulutus, otsiti lasteaia juhatajat. Nõuded olid kõrgharidus, loomulikult varasem töötamine, läbitud juhikoolitused, palk konkreetne – 7800 krooni. Ja ma arvan küll, et niikaua kui sellist, vabandage, meesšovinistlikku mõtteviisi meie hariduses ikka veel esineb, on vaja väga konkreetset riigi programmi ja tuge alushariduse väärtustamiseks. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel soovin ma sellele meetmele kiiret sündi ja pikka iga. Aitäh!

Aitäh kõnelejale! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Hakkame muudatusettepanekuid läbi vaatama. Eelnõu 116 kohta on laekunud kokku kaheksa muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt. Teine muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt. Kolmas  muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub kolmandat muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistusega. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 48 ja 1 erapooletu ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Neljas muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt. Viies muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt. Kuues muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt. Seitsmes muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt. Kaheksas muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht oli teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Istung on lõppenud. Soovin teile töökat päeva!

Istungi lõpp kell 10.30.