Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 43 Riigikogu liiget, puudub 58. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja minister Urve Palo.

Alustame tänast infotundi. Esimene küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab Eesti riigi varalist vastutust seoses VEB Fondiga. Teatavasti on Eesti kohtud võtnud sisulisele arutlusele VEB Fondist tulenevad nõuded Eesti riigi vastu. Vastates 2000. aasta 13. novembril Rahvaliidu arupärimisele, ütles Eesti Panga Nõukogu esimees Mart Sõrg Riigikogu ees välja, et Vene pool ei ole VEB Fondi üldse tunnistanud. Kirjavahetus Vene võimudega on käinud Eesti valitsuse ja Eesti Panga tasemel. Samuti ütles härra Sõrg, et VEB Fondi probleemid tuleb lahendada valitsuse tasemel, kuid kahjuks ei ole Eesti Vabariigi valitsus siit tulenevaid ohtusid piisavalt selgelt näinud ja tajunud. Minu küsimus ongi: mida valitsus on konkreetselt ette võtnud, et lahendada Venemaaga VEB Fondi nõuete probleem valitsuse tasemel?

Aitäh! VEB Fondi nõuded on ühed väga vanad nõuded. Teatavasti kuulutati 1992. aastal moratoorium kolmele Eesti pangale: UBB‑le, Põhja-Eesti Aktsiapangale ja Tartu Kommertspangale. Tartu Kommertspank läks pankrotti, aga UBB ja Põhja-Eesti Aktsiapank otsustati saneerida. Saneerimise kasuks otsustati eelkõige sellepärast, et nende kahe panga puhul olid makseraskused tingitud nende kahe panga vahendite külmutamisest Venemaa Föderatsiooni poolt 1992. aasta alguses (vist isegi jaanuaris) Vnešekonombankis. Otsustati (otsustajaks oli Riigikogu) nendest kahest pangast, UBB‑st ja Põhja-Eesti Aktsiapangast, eemaldada nõuded Vnešekonombanki vastu, koondada need nõuded kokku ja selleks moodustati VEB Fond. Põhja-Eesti Aktsiapank ja UBB said saneerituna edasi tegutseda. Eesti kohtud on korduvalt leidnud, et Eesti riigil puudub varaline vastutus nende nõuete rahuldamise osas. Nõuded peaks rahuldama Vnešekonombank, kes ei ole neid nõudeid rahuldanud.

Aitäh, härra peaminister! Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma saan aru, et Vabariigi Valitsus ei ole Venemaaga mingisuguseid sisulisi kokkuleppeid selles küsimuses saavutanud. Aga ma tooksin välja, et teie erakonnakaaslane ja pikaaegne nõunik Kalev Kukk ütles sellelsamal 2000. aasta Riigikogu istungil, et kunagine VEB Fondi moodustamine on osutunud omamoodi karuteeneks Eesti riigile. Tollase Eesti Panga Nõukogu esimehe Mart Sõrgi andmetel oli 2000. aastal jäänud sertifikaate VEB Fondi umbes 20 miljoni dollari ulatuses. Praegu on need nõuded ikkagi pöördumas Eesti riigi ja valitsuse vastu. Kas te jagate oma nõuniku Kalev Kuke arvamust, et VEB Fondi moodustamine on osutunud karuteeneks? Kuidas te valitsusjuhina näete, mil viisil seda probleemi saaks lahendada? Kuidas need firmad, kes on jäänud kahe riigi vahel hammasrataste vahele, oma raha kätte saaksid ja millele on neil seaduslik õigus?

Vastab tõele, et ei Vabariigi Valitsusel, Eesti Pangal ega ka sellel, kellel lasus põhiline vastutus, VEB Fondil pole õnnestunud Vene Föderatsiooni ja Vnešekonombanki või tema järglastega saavutada sellist kokkulepet, mis oleks viinud nende nõuete rahuldamiseni. Sellest on mul muidugi väga kahju. Kas VEB Fondi asutamine 1993. aastal oli kasulik ja otstarbekas või mitte? Selle kohta ma arvan, et minul ei ole praegu tarvidust mingisugust hinnangut anda, sest see otsus on kunagi langetatud. Ma usun, et see otsus oli tegelikult kasulik, sest kaks panka said oma tegevust jätkata. Kui ka need kaks panka oleksid Venemaal külmutatud vahendite tõttu pidanud oma tegevuse lõpetama, oleks kahju Eesti majandusele olnud väga suur.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Kas te oskate ütelda, kui suur on ikkagi tõenäosus, et Eesti riik peab VEB Fondiga seotud kohustused kinni maksma rahvusvaheliste kohtute kaudu, analoogselt näiteks RAS‑i Ookean kohustustega, ja kui kalliks see valitsuse tegemata töö Eesti maksumaksjale lõpuks võib minna?

Aitäh! Härra Rüütli! Mina kindlasti ei pea valitsuse tegemata tööks seda, kui Venemaal otsustatakse ühes pangas nõuded külmutada. Seal on üks teine valitsus, kindlasti mitte Eesti Vabariigi valitsus. Kõik Eesti kohtud on siiani leidnud, et nende nõuete rahuldamise eest peaks vastutama Vene Föderatsioon. Ma olen päris veendunud, et nii see ka jääb, ehkki minust ei ole kena ja õige kommenteerida mingisuguseid kohtuvaidlusi, mis võib-olla Eestis tekivad. Praegu neid isegi ei ole.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Varekilt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!

Aitäh, proua esimees! Austatud keskkonnaminister! Ma arvan, et seoses minu küsimuse teemaga, milleks on jäätmehooldus, on teil murede kõrval ka rõõmusid. Hiljaaegu avati siin näiteks ohtlike jäätmete keskus. Kuid minu küsimus puudutab seda, et 1. jaanuarist rakendub prügilates eelsorteerimata jäätmete vastuvõtmise keeld. Viimasel nädalal on palju räägitud sellest, et kohaliku omavalitsuse üksused peavad tagama jäätmete liigiti kogumise. Samal ajal on linnad ja vallad mures, sest keegi ei oska neile öelda, mille alusel hinnatakse, kas neilt kogutud jäätmed on ikka sorteeritud või mitte. Enamikus maakondades sorteerimistehaseid ei ole. Mille alusel saab üldse hinnata, millal on sorteeritud jäätmed ja millal ei ole sorteeritud jäätmed?

Aitäh, härra Varek, selle küsimuse eest! Tõepoolest, jäätmemajanduse valdkonnas on praegu probleeme ja lähitulevikus on veelgi rohkem neid probleeme ja küsimusi, millega tuleb tegelda. Alates 1. jaanuarist 2008 sorteerimata jäätmeid prügilatesse ladestada tõepoolest enam ei tohi. Küll on aga küsimus, mis on sorteeritud jäätmed ja mis tegelikult ei ole sorteeritud jäätmed. Selleks, et me suudaksime selle protsessi kuidagi käivitada ja tasapisi alustada edasiliikumist, oleme ministeeriumis võtnud seisukoha, et vähemasti nendes omavalitsustes, kus jäätmevedu on korraldatud ja jäätmed viiakse prügimäele, lähtuvalt jäätmekavadest ja kasutades korraldatud jäätmevedu, tuleks pidada neid jäätmeid tänase päeva seisuga ja ka aasta alguses sorteeritud jäätmeteks, ja kui prügilatesse saabub jäätmeid omavalitsustest, kus jäätmevedu on korraldamata ja ilmselgelt on näha, et seal on kõik jäätmeliigid segamini, siis tuleb ilmselt hakata tegema märkusi ja maksustama seda prügi eraldi. Juhin tähelepanu, et jäätmeseadus sellisel kujul, nagu ta praegu on, võeti vastu mais 2004. Alates 1. jaanuarist 2005 pidid omavalitsused korraldama jäätmeveoringid oma territooriumil. Tänase päeva seisuga on olukord selline, et seda on teinud, jämedalt öeldes, ainult 50% omavalitsustest. See tekitab muidugi muret. Nüüd järgmine asi. Me peame tegelema sorteeritud jäätmete veoga. Kuid tahan öelda, et selleks, et asjadega edasi liikuda, peame ikkagi kusagilt alustama.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh esimesele küsimusele vastamise eest! Jah, omavalitsused on mures, just need 50%, kellel ei ole veel jäätmete sorteerimine korraldatud. Kas ja kui palju on ennast ette valmistanud jäätmete sorteerimiseks ettevõtted, kes annavad jäätmeid üle, ja kui palju puudutab see 1. jaanuar praegu individuaalprügi üleandmist?

Aitäh! Vähemalt esialgses etapis, mis puudutab järgmise aasta algust, nagu ma ütlesin, me võiksime sorteerituks lugeda ikkagi ka jäätmed, kust on välja korjatud näiteks pakendid, papp, biolagunevad jäätmed ja sellised lihtsamad asjad. Siis me võiksime juba öelda, et tegelikult need jäätmed on töödeldud ja neid jäätmeid on sorteeritud. Neid tingimusi rangemaks ja karmimaks muuta me jõuame ilmselt edaspidi, kui see protsess on käivitunud kogu riigis. Siin on ka Keskkonnaministeeriumil oma roll, mingil hetkel me peame konkreetselt paika panema need protsendid või piirmäärad, alates millest me loeme, et jäätmed on sorteeritud. Selles osas seisab seadusandlike aktide vastuvõtmine meil veel ees.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma arvan, et see küsimus on küllaltki oluline ja siin vajakajäämisi on. On vaja koostööd teha, eelkõige just teie ministeeriumil, omavalitsustel, prügivedajatel ja ‑käitlejatel. Kas praegu on omavalitsused teadlikud (ma mõtlen seda 50%, kes praegu ei ole suutelised olmejäätmeid sorteerima), kui palju on neil aega? Te ütlesite küll, et mõni aeg on jäetud üleminekuks, aga on seda pool aastat või aasta? On neile öeldud, mis aja jooksul nad peavad seaduse kohaselt talitama hakkama?

Aitäh! Neil omavalitsustel, kus on jäätmevedu korraldamata, tegelikult aega enam ei ole. See aeg on möödas. See asi lõpeb sellega, et kui nad lähemal ajal oma territooriumil jäätmevedu ei korralda, nii nagu seadus ette näeb, siis paratamatult tuleb selle prügi eest hakata maksma kõrgemaid tariife, mis tekitab ilmselt kohalike elanike pahameelt. Ma arvan, et lõppude lõpuks asub tegutsema ka kohalik omavalitsus. Ma ei näe mingit põhjust, miks tänase päeva seisuga, kui peaaegu kolm aastat on mööda läinud sellest ajast, kui seadus kehtima hakkas, osas omavalitsustes seadust siiamaani veel ei täideta.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Maret Merisaarelt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Suur tänu, proua eesistuja! Austatud härra peaminister! Eile ja üleeile toimus Brüsselis riikide parlamentide ja europarlamendi neljas ühine koosistumine ja jututuba teemal "Euroopa tulevik". Riikide parlamentidel paluti aktiivselt osaleda Euroopa Liidu reformileppe sätete tutvustamisel avalikkusele. Me teame, et see leping kirjutatakse alla Lissabonis juba järgmisel nädalal, 13. detsembril. Eestil on plaan see ratifitseerida järgmise aasta alguses või vähemalt aasta esimesel poolel. Kas Eestil on olemas ka mingi tegevuskava selle teavitustöö jaoks? Kuidas teie hindate näiteks Eesti rahvasaadikute senist kursis hoidmist selle leppe sätetega?

Aitäh! Ma usun küll, et Riigikogu liikmed on reformilepinguga väga hästi kursis. Minu usk rajaneb eelkõige sellel, et Riigikogu liikmed tegid endale väga põhjalikult selgeks põhiseaduse lepingu teksti. Põhiseaduse lepinguga võrreldes on reformilepingus muudatused olemas. Need puudutavad eelkõige just nimelt konstitutsioonilisust, teatud sätteid, mis viitavad riigi tunnustele, näiteks ühise lipu omamisele või ühise välisministriinstitutsiooni sisseseadmisele Euroopa Liidus. Need sätted on praeguseks põhiseaduse lepingust kadunud. On tekkinud uus leping, reformileping, mille tekstis ei ole enam selliseid institutsioone. Valitsuse teavitustööd juhib valitsuse kommunikatsioonibüroo ja teavitamisega on juba alustatud: üleriigilistes lehtedes on ilmunud artikleid, on toimunud pressikonverentse, kohalikes raadiojaamades on olnud saated "Aken Euroopasse", kus on käsitletud reformilepingut, on olemas tutvustav materjal Internetis, samuti on kogu tekst olemas Välisministeeriumi koduleheküljel.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, härra minister, Riigikogu liikmete kõrget teadlikkust kõrgelt hindamast! Aga kui kõrgeks te hindate meie rahva üldist teadlikkust reformileppe sisu ja sellest järelduva suhtes?

Aitäh! Ma arvan, et kõige üldisemalt on teadmised olemas. Ma usun, et inimesed teavad, et see leping on vajalik selleks, et laienenud, 27 liikmesriigiga Euroopa Liit suudaks efektiivselt tegutseda ja et Euroopa Liit saaks ka edaspidi laieneda. Otsustusmehhanism muutub reformilepingu jõustumisel efektiivsemaks. See võimaldab otsuseid kiiremalt langetada. Ma usun, et meie inimesed teavad sedagi, et reformilepingu jõustumise järel me saame tugevama Euroopa Liidu ja tugev Euroopa Liit on meie kõigi huvides.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Elistvere Loomapark on üle kogu Eesti üks populaarsemaid ja külastatavamaid turismiobjekte. Eelmisel aastal külastas seda ca 70 000 inimest. UNICEF‑i Sinilinnu aastapreemiaga on parki tunnustatud Eesti laste jaoks aasta jooksul tehtu eest. Viimase kolme aasta jooksul on riigi rahaabi olnud poolteist kuni kaks miljonit, kuid kahjuks on järgmiseks aastaks riigieelarves suur ümmargune null. Kulutused peaksid aga arvestuslikult olema 1,5 miljonit krooni ja oleks kahju, kui ettevõtmine, millele on kümne aasta jooksul tugev vundament rajatud, oleks jäetud riigi toetusest ilma. Minu küsimus: kuidas lahendate Elistvere Loomapargi rahastamise nii loomade ülalpidamiseks kui ka investeeringuteks, et tehtut ei peaks lõhkuma?

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, tahan minagi tunnustada neid inimesi, kes on ligi kümme aastat Elistvere Loomapargis tööd teinud, ja ka Eesti Metsaseltsi, kes kunagi asus seda asja tegelikult vedama. Küll aga on nüüd ilmselt jõudnud kätte aeg, kus me selle loomapargi tuleviku koha pealt peaksime asju natuke rohkem läbi mõtlema. Nimelt on selline olukord, et sellel loomapargil ei ole siiani ühtegi arengukava. See, miks riik selles ettevõtmises peaks osalema ja kui suures osas ta peaks seda tegema, on tegelikult kokku leppimata. Selle kohta mingit nägemust ei ole. Nüüd on üle riigi tekkinud olukord, et eraviisilisi loomaaedu või loomaparke soovitakse asutada veel näiteks Saaremaal, Pärnus ja ka Võrus. Siin on riigil, ministeeriumil küsimus, kuidas me neisse peaksime suhtuma. Kas me peaksime neid rahastama samal määral või mitte? Millised on need põhimõtted, kui riik üldse eraviisiliselt algatatud loomapargi või loomaaia majandustegevuses osaleb? Olen ka isiklikult Elistvere Loomaparki külastanud. 11. detsembril toimub seal esimene arengukava arutelu. 12. detsembril arutab ka Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, milline võiks olla omavalitsuste rahastamine selles ettevõtmises. Ma usun, et kui me põhimõttelised dokumendid oleme läbi arutanud ja seisukohad paika saanud, siis saab Elistvere Loomapark edasi tegutseda.

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, härra minister! On rõõm kuulda, et te olete nõus vähemalt maha istuma ja arutlema nende küsimuste üle. Tänasel rahvusvahelisel vabatahtlike päeval tunnustatakse entusiastlikke tegijaid. Minu lugupidamine nendele inimestele. Aga parim tunnustus vabatahtlike tööle on mitte seada takistusi tegutsemisele. Kuid praegu on just niimoodi juhtunud, sest teie keskkonnaministrina ei allkirjastanud Elistvere Loomapargile endise kauplusehoone ostu dokumenti. Raha selleks on sel aastal olemas. Minu arvates on väär suunata seda raha loomapargi järgmise aasta ülalpidamiskulude katteks. Seda, et arengukavaga tegeldakse, ma tean. Aga tehtud on nii palju ja ma toonitan veel, et riigil on kohatu öelda, et ei saa ega tohi. On vaja minna appi. Minu küsimus on: kas te annate oma allkirja dokumendile, millega Elistvere Loomapark saab vajaliku hoone osta?

Aitäh selle väga konkreetse küsimuse eest! Aga ma eelmise vastusega tegelikult juba vastasin, et mina sinna enne alla ei kirjuta, kui me oleme arengukava paika saanud ja selles arengukavas on kirjeldatud, milliseid investeeringuid, millise ajavahemiku jooksul ja millise raha eest Elistvere Loomapargis tulevikus tehakse. Küll aga olen ma seda meelt, et Elistvere Loomaparki peame ka järgmisel aastal pisut aitama seoses tegevuskuludega, et see loomapark saaks seal edasi tegutseda vähemasti nii kaua, kui perspektiivid on selgunud. Näide asjaajamise kohta (kui natuke ka kriitikat teha), selle kohta, kuidas tegelikult see asjaajamine on käinud, on ka see, et see mittetulundusühing ei ole pöördunud ühegi paberiga Keskkonnaministeeriumi poole järgmise aasta rahastamise asjus. Tundub, et raha saamist riigieelarvest on peetud nii normaalseks, igapäevaseks ja loomulikuks asjaks, et isegi ei pea enam ministeeriumi poole pöörduma. Tõepoolest, ka seetõttu, kuna taotlust ei ole esitatud, on hetkel eelarvereal selle koha peal null, tuleb tunnistada.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Härra minister! Otsime iga päev Eesti märki ja kulutame selleks kümneid miljoneid, samas kui Eesti märk on tegelikult olemas. See on vabatahtlike loodu, mille hulka kuulub ka Elistvere Loomapark. Kas tõesti peab ootama mingisugust kirja või oleks ministeerium saanud tulla siin loomapargile appi, teades, et loomad vajavad süüa? Ma väga loodan, nagu te ütlesite, et loomapark järgmisel aastal ilma rahata ei jää, et see tõesti nii on ja et sellel loomapargil on edaspidi tõeliselt suur koht olemas nii õpilaste õpiõue projektis, loodusõppes kui ka turismiobjektina. Ma tahan selles küsimuses üles kutsuda ka lugupeetud kolleege Reformierakonnast Maitu ja Peepu. Lugupeetud minister! Millised lahendused konkreetselt järgmiseks aastaks rahalises ulatuses on?

Aitäh veel kord! Ma tõin selle taotluse siin küll lihtsalt faktina, aga ma veel kord toonitan, et ma väga ei klammerduks selle külge. Küsimus on ikkagi selles, et selle loomapargi arenguperspektiivid ja koostöötasand riigiga on tänase päeva seisuga täiesti paika panemata. Küsimus on see, millist teenust riik sealt siis tegelikult ootab ja ka eelarverahaga ostab. Minu küsimus on ka see, kuidas me suhtume neisse loomaparkidesse, mida erainitsiatiivil üritatakse arendada teistes Eesti keskustes. Kas me ütleme, et Elistvere Loomapark on see ainuke, mida me rahastame, ja teisi me lihtsalt ei rahasta, kuna nad jäid hiljaks? Samas ütlen seda, et Tallinna Loomaaia toetuseks ei ole meil ju ka ühtegi rida. Mis see poliitika saab olema ja kuidas ta arengukavades tegelikult nähtub, see on oluline küsimus. Nagu ma ütlesin, ajaloos esimene Elistvere Loomapargi arengukava arutelu toimub 12. detsembril. Loodame, et see toob selgust ja arengukava saab vähemalt järgmise aasta jooksul vastu võetud.

Palun kohalt mitte kommenteerida! Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Peep Aru!

Aitäh! Lugupeetud minister! Loomad loomulikult ei oska ministeeriumile kirja kirjutada. Ilmselt on tegemist inimeste tegematajätmisega. Aga tunnustades seda, mis Elistveres on tehtud, ja ise korduvalt seal käinuna ja sinna annetanuna tahan öelda, et see on väga tore tegemine. Võib-olla sa ministrina hindaksid, millised on olnud riigi rahastamisskeemid nende kümne või üheteistkümne aasta jooksul, kas need on olnud selged ja läbipaistvad ja miks siis ministeerium nüüd selgust nõuab?

Nagu ma ütlesin, tõepoolest ei oska öelda, milliste dokumentide alusel ja millisel tasandil rahastamine ja rahanumbrite suurus on kokku lepitud. Aga viimastel aastatel on see käinud umbes selles taktis, et riigieelarvest on Riikliku Looduskaitsekeskuse kaudu läinud tegevuskuludeks 500 000 krooni aastas ja investeeringuteks üks miljon krooni aastas. Täiendavalt on rahastatud ka KIK‑i kaudu. Nii et raha on sinna investeeritud üsna suures ulatuses. Ministeeriumi huvitab seegi väga, kui suur hakkab selles ettevõtmises olema kohalike omavalitsuste osalus. Tegemist on ka maakondlikult väga tähtsa objektiga. Tõepoolest tuleb tunnustada seda, et näiteks eelmise aasta seisuga oli külastuste arv üle 70 000, mis näitab, et inimestele on see objekt oluline ja vajalik ning neile meeldib seal käia. Aga see ei välista seda, et me peaksime suutma põhimõttelised asjad suhetes omavalitsuse, riigi ja konkreetse mittetulundusühinguga paika panna ning edaspidi käituda ja rahastada vastavalt nendele kokkulepetele.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Te ütlesite, et ka Tallinna Loomaaia toetuseks ei ole ühtegi rida. Minu meelest on see väga kahetsusväärne. Ma arvan, et Tallinna Loomaaed ja Tallinna Botaanikaaed ei ole pelgalt ainult ühe omavalitsuse huvide teenistuses, vaid nad on ka riikliku tähtsusega ettevõtmised. Küsimus ongi, kas ka tulevikus ei tule nende toetuseks riigi käest ühtegi senti ja ühtegi rida eelarvesse.

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, me oleme selle teemaga nüüd, ootamatult küll, suhteliselt algusjärgus, nimelt poliitika kujundamise selles osas, kuidas nende loomaparkide rahastamine üldse hakkab olema. Tallinna Loomaaed on kahtlemata kõige suurem ja vanem. Siin on pikalt olnud juttu Elistvere Loomapargist, millel on ka oma ajalugu olemas. Aga nagu ma mainisin, üle Eesti, ka teistes keskustes soovitakse loomaaedu ja loomaparke avada. Kuidas nendega käituda? Need asjad tuleks otsustada ja paika panna. Kui me otsustame rahastada ühte või teist loomaparki või loomaaeda, siis peab olema väga selgelt välja öeldud, mis on see riiklik huvi, milliseid ülesandeid ta täidab, millist teenust riik sealt tegelikult ostab.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud keskkonnaminister! Me just äsja kuulsime siin, et Elistvere inimesed on kahtlemata teinud tublit tööd, aga see loomapark on saanud möödunud aastatel üllatavalt suuri summasid. Kas ka teised loomapargid üle Eesti, mida te mainisite, on nii heldelt toetust saanud?

Aitäh küsimuse eest! Teised loomapargid ei ole saanud midagi, nagu eelmistest vastustest juba on selgunud.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Kuna järgmise küsimuse esitaja Inara Luigas on haige, läheme kuuenda küsimuse juurde. Kolleeg Aleksei Lotmanil on küsimus keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud keskkonnaminister! Tänavu sügisel avastasid paljud looduskaitsjad teatava üllatusega, et on juhtunud selline näpukas, et paljude-paljude määruste hulgas, mida valitsus on pika aja jooksul tühistanud, tühistati eelmisel aastal biosfäärikaitseala moodustamise määrus, ilma et selle asemele oleks midagi tehtud. Rahvusvaheliselt on Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala endiselt akrediteeritud, seega on tekkinud teatud vastuolu meie rahvusvaheliste kohustuste ja riigisisese regulatsiooni vahel. Selle asemel et küsida traditsioonilist küsimust, kes on süüdi, küsin pigem seda, kuidas edasi, kuidas näete keskkonnaministrina selle probleemi lahendust.

Aitäh! Mina tegelikult ei küsiks, kes on süüdi. Ma arvan, et siin ei ole süüdi mitte keegi. Vaatame biosfäärikaitseala põhimõtteid. See on üks UNESCO programmidest. See "kaitseala" on siinkohal tegelikult natukene eksitav ja suunab selle küsimuse ainult Keskkonnaministeeriumi poole. Õigem oleks rääkida programmalast. Looduskaitse mõttes ei ole see mitte mingisugune kaitseala. Tegemist on inimese ja biosfääri koostoimimisega. Seal on nii kultuurilised, teaduslikud kui ka hariduslikud aspektid juures. See, kui inimesed vabalt koos tegutsevad, ei eelda tingimata seda, et kõik need asjad oleksid seaduste ja määrustega paika pandud. Ka praegu ei sega keegi biosfäärikaitsealal  tegutsemast. UNESCO juures on sertifikaat meil endiselt olemas ehk, lühidalt öeldes, UNESCO‑s on meil paberid korras. See, et hetkel tõesti looduskaitseseaduses ega Vabariigi Valitsuse määruses seda biosfäärikaitseala enam ei ole nimetatud ja tema tegutsemist ei ole reguleeritud, ei tähenda seda, et me selles valdkonnas ei peaks edasi tegutsema.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Härra minister! Ma jään küll eriarvamusele selles suhtes, kas biosfäärikaitseala on kaitseala või mitte. Nõustun aga sellega, et seal ei ole põhiliseks kaitsmisviisiks mitte piiramine malakaga, küll on see üks oluline koht, kus riik peab aktiivselt tegutsema säästva arengu nimel, selle nimel, et looduskaitset kohaliku arenguga ühitada. Kui te arvate, et mingit määrust ega seadust pole vaja, siis millisel kujul te täpsemalt näete riigi tegevust selles suunas, mis on meie nii sisuline, moraalne kui ka rahvusvahelise õiguse seisukohalt tulenev kohustus?

Aitäh küsimuse eest! Ma kordan veel kord üle, et looduskaitseseaduses ei peaks biosfäärikaitseala olema nimetatud. Pigem, nagu arvavad meie ministeeriumi juristid, võiks ta olla nimetatud, kui me seda väga tahame seadusega reguleerida, säästva arengu seaduses, seal võiks võib-olla see koht olla. Kuid see initsiatiiv, mis biosfäärikaitsealade arendamisel peaks asja edasi viima, on ikkagi initsiatiiv just nimelt kohtadelt, kohalike omavalitsuste poolt. Need algatused võiksid tulla sealtpoolt. See tegevusprogramm, mida biosfäärikaitseala tegevuste nimekirja põhjal võib teha, on ütlemata lai ja ka mittetulundussektor on siin igati teretulnud. Ma ütlen veel kord, et tegemist on ühe UNESCO programmiga, see eeldab inimeste vaba koostegutsemist. Me ei peaks väga eesmärgiks seadma selle teema seadustega reguleerimist.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuulan seda dialoogi ja mulle tundub, ärge pange pahaks, et üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Mõte liigub sinna saarte kanti. Hiiumaa ümbrusesse kavandatakse teatavasti hiiglaslikku  elektrituuleveskite parki ja tõenäoliselt on hiidlaste hirmud sealt pärit. Aga ka Kihnu arhipelaag vajaks kaitset. Seal tegutseb küll üks mittetulundusühing või sihtasutus, mille nimeks on Kihnu Väina Merepark, kuid sel puudub riiklik staatus. Millised on ministeeriumi kavatsused näiteks Hiiumaal ja tema laidudel või ka Kihnu arhipelaagil maastikukaitseala või merepargi loomiseks?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlen niipalju juurde, mis puudutab biosfäärikaitsealade tegevust, siis kui konkreetselt Hiiumaast rääkida, kus see tegevus on tõesti olnud kõige aktiivsem, siis ka praegu on riigi tugi biosfäärikaitsealal olemas. Nimelt on Riiklikus Looduskaitsekeskuses olemas töökoht Hiiumaal inimese jaoks, kes selle teemaga pidevalt tegeleb. Kuid nüüd sellest, mida härra Soosaar küsis. Tänase päeva seisuga mul väga konkreetne vastus selle kohta puudub, sest, tõepoolest, need valdkonnad, millega Keskkonnaministeerium praegu tegeleb ja tundub, et lähitulevikus peab tegelema veelgi aktiivsemalt, on just nimelt looduskaitsealad, küsimused seoses Natura-aladega ning Natura-alade süsteemiga. Nii et mingeid väga konkreetseid vastuseid selle kohta, mida härra Soosaar küsis, ei julge ma täna siin andma hakata.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, kohapeal registreeritud küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Mul oli omal ajal au olla selle biosfäärikaitseala asutajate ringis. Me oma kolmeaastase pingsa töö tulemusena (muuseas, tollal koostöös riigiga) saavutasime rahvusvahelise tunnustuse. Mul on väga kahju, et see on sellisesse staadiumisse jõudnud. Õigeks tuleks küll pidada seda, et Eesti riik seda programmi raames toimuvat tegevust tunnustaks, et see oleks meil kusagil fikseeritud ja ka riiklikult toetatud. See on üks ainulaadsemaid asju Eesti riigis. Kas te peate seda edaspidi võimalikuks?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on see ainulaadne asi, aga ma siiski vaatan numbreid. Kui me räägime UNESCO‑st, siis biosfäärikaitsealasid on UNESCO juures tänase päeva seisuga registreeritud üle maailma 440. Nii et iseenesest ei saa öelda, et tegemist oleks väga unikaalse asjaga. Kindlasti on ta siin vajalik. Kindlasti oli ta veel vajalikum omal ajal, kui biosfäärikaitseala moodustati, need sertifikaadid saadi. Sest tõepoolest, see valitsuse määrus, mille Eesti Vabariigi valitsus 2006. aastal küll kehtetuks tunnistas, võeti vastu aastal 1989 Eesti NSV valitsuse poolt. Ajad olid siis muidugi hoopis teised.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jaak Aabilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Viimasel ajal, liikudes ringi maapiirkonnas, kui me nii nimetame, väljaspool suurlinnu ja Harjumaad, on näha, et hinnatõusud on paljusid inimesi väga murelikuks teinud. Me teame ju, et ka teatud poliitilised otsused ehk kõikide aktsiisitõusude koondamine 1. jaanuarile võib hinnatõusudele pigem hoogu juurde anda. Eriti teevad muret näiteks kaugkütte hind ja toasooja hind. Seda just asulates ja väikelinnades, kus tootmismaht on väike ja iga hinnatõusuga tuleb juurde suurem protsent kui suuremates linnades. Kas valitsuses on olnud arutusel, kuidas seni, kuni tulevad pensionitõusud või toetuste tõusud, hinnatõusulainet ka erakorraliselt kompenseerida?

Aitäh! Kaugkütte hinda reguleerib Eestis kohalik omavalitsus. Kindlasti ei ole mingisugust valitsuse otsust, mis peaks 1. jaanuarist tingima kaugkütte hinna tõusu. Kui keegi on loonud sellise arvamuse, et kaugkütte hinna tõus mingis kohalikus omavalitsuses on kuidagi tingitud valitsuse otsustest, siis on see kindlasti väär. Teatavasti on valitsus otsustanud tõsta autokütuseaktsiisi (diislikütus ja bensiin) Euroopa Liiduga liitumise lepingus ettenähtud tasemele alates 1. jaanuarist 2008. Valitsus on otsustanud tõsta 1. jaanuarist 2008 tubaka ja tubakatoodete ning alkohoolsete jookide aktsiisi. On otsustatud sisse seada ka elektriaktsiis, kuid see asendab juba varem seadustatud süsinikdioksiidi saastetasu. Kindlasti suurenevad palgad ka järgmisel aastal väga märkimisväärselt, pensionid suurenevad rohkem, kui nad kunagi varem on suurenenud, ja sissetulekute kasv ületab järgmiselgi aastal märgatavalt hindade kasvu.

Palun, kolleeg Jaak Aab, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Kaugkütte hinna puhul on tõsi see, et seal on põhiline tegur, mis hinda kergitab, käibemaksu tõus 1. juulist 5%‑lt 18%‑le, ammu ära otsustatud. See mõjutab kaugkütte hinda sel kütteperioodil kõige rohkem. Aga samas kõikide teiste aktsiiside, ka kütuseaktsiisi tõus mõjutab väga paljude esmatarbekaupade hinda. Nii et lisaks maailmaturul toimuvaga põhjendatud toiduainete hinna tõusule on aktsiisi mõjud siiski olemas. Minu hirm on selles, et paljud need inimesed, kes on toimetulekutoetuse piirist ülespoole jõudnud, kipuvad langema sealt jälle allapoole ehk toimetulekutoetuse saajate hulka. Kas ei oleks siiski võimalik vähemalt arutada kabineti istungil ja mõelda, kas on võimalik erakorralisi kompenseerimismeetodeid rakendada?

Aitäh! Kaugkütte käibemaksumäära tõstmine 5%‑lt 18%‑le avaldus juba sel aastal ja see ei peaks enam 1. jaanuarist 2008 mitte mingisugust mõju omama. Eestis on tööhõive praegu suurem, kui kunagi varem siin olnud on. Meil on praegu hõivatute arv 662 000. Tänu sellele, et meil on tööhõive erakordselt suur, ja tänu sellele, et palgad ja pensionid on kiiresti kasvanud, on meil praegu toimetulekutoetust vajavate inimeste arv märgatavalt väiksem, kui see oli veel möödunud aastal. Möödunud aastal oli toimetulekutoetuse saajate arv pisut üle 19 000, sel aastal prognoosin toimetulekutoetust vajavate inimeste arvuks 12 000. Möödunud kvartalis oli tööpuudus 4,2%, mis on läbi aegade kõige madalam tööpuudus Eesti Vabariigis. Ilmselt tööpuudus tulevikus sellises tempos, nagu ta siiani on alanenud, enam ei alane, prognoosida võib tööpuuduse teatud suurenemist, kuid see suurenemine ei ole kindlasti drastiline. Praegu on meil põhjust kõnelda tööjõupuudusest, mitte tööpuudusest, ja kui inimestel on tööd, siis ei vaja nad ka sel määral toimetulekutoetusi.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Võiks ju pikalt vaielda ühe ja teise asja üle. Teie vastused puudutavad ka seda, et keskmiselt on palgad muidugi tõusnud, keskmiselt on pensionid tõusnud jne. Aga ka täna avaldatud materjalides, mis ühes ajalehes olid, saame võrrelda, et sissetulekud, ka keskmised, on ühes Eesti otsas kolm korda väiksemad kui teises otsas. Ega siis keskmise palga saaja tõenäoliselt hätta ei jää. Hätta jäävad siiski tõenäoliselt pensionärid, töövõimetuspensionärid, puuetega inimesed, lastega pered, kelle sissetulekud ei kasva automaatselt mingi keskmise järgi. Selles on see mure. Kas ei ole siiski mõeldud või arutatud seda, et teatud toetuste tõstmine ja pensionide tõstmine tuua varasemale ajale, kui see praegu ette nähtud on?

Keskmine palgatõus ja keskmine pensionitõus väljendub ilmekalt ka selles, et toimetulekutoetuse vajadus Eesti Vabariigis on nüüd märksa väiksem kui möödunud aastal. Kordan veel kord: möödunud aastal oli toimetulekutoetuse saajaid 19 000, sel aastal on 12 000 ja järgmiseks aastaks me prognoosime, et neid on 12 000 ja kindlasti mitte rohkem. Koalitsioonierakonnad, koalitsioonifraktsioonid on kavandanud ka toimetulekutoetuse piiri tõstmist. Kui siiamaani on pere esimese liikme toetuseks kuus ette nähtud 900 krooni, teise ja iga järgmise pereliikme puhul 720 krooni, siis vist 4. detsembril esitas rahanduskomisjon ettepaneku seaduse muutmiseks nii, et pere esimese liikme toimetulekutoetus oleks 1000 krooni ning teise liikme ja järgnevate pereliikmete toetus oleks 800 krooni. Ma usun, et see tõus kuigivõrd leevendab ka hindade kasvust paratamatult tekkivaid rahalisi raskusi puudust kannatavatel perekondadel.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Kohtumistel kohalike omavalitsuste juhtidega kurdavad nad mulle kui endisele omavalitsusliidujuhile ja maavanemale üsna palju, et nad ei tea, kas järgmisel aastal suudetakse toimetulekutoetust maksta, ja kurdavad ka tasandusfondi üle. Nad räägivad, et tasandusfondi suurus on arvestatud viimase kolme aasta põhiliselt üksikisiku tulumaksu laekumise põhjal ja väga paljudel omavalitsustel on see tasandusfond vähenenud. Teades või aimates või arvates, et järgmine aasta ei pruugi nii kerge tulla, on nad teinud mitmeid ettepanekuid tasandusfondi muutmiseks. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kas on kavas üle vaadata eraldised kohalikele omavalitsustele? Praegu eelarvet vaadates jääb niisugune mulje, et tasandusfondil on nullkasv, võrreldes eelmise aastaga.

Aitäh! Kohalike omavalitsuste tulubaas on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ja vajadus tasandusfondi järele ei ole enam selline, kui see oli siis, kui kohalike omavalitsuste tulubaas oli märksa väiksemas mahus. Kui tulubaas kasvab, siis tähendab see iga kohaliku omavalitsuse jaoks märgatavalt suuremat eelarvet. Meil on planeeritud järgmiseks aastaks kohalike omavalitsuste tulubaasi kasv ilma Euroopa Liidu vahenditeta vähemalt 16%. Koos Euroopa Liidu vahenditega, mida kasutatakse kohalikes omavalitsustes omavalitsuste ülesannete täitmiseks, peaks tulubaasi kasv järgmisel aastal olema ligemale 30%. See on harukordne kasv. Selliseid kohalike omavalitsuste tulubaasi kasve tulevikus ilmselt enam ei tule. Selliste kasvude juures soovida, et ka tasandusfond kasvaks samas tempos, oleks ilmselt patt.

Palun, kolleeg Mai Treial, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud peaminister! Teie optimismi ei saa ma kahjuks jagada. Toimetulekutoetuse saamist või mittesaamist peegeldab tegelikult ju toimetulekupiir. See on lagi, mis ei võimaldagi paljudel üldse toetust saada, sest see on niivõrd madal. 2006. aastal oli minimaalne toidukorv 888 krooni, elatusmiinimum sellel ajal oli 2081 krooni. Kui te lisate 100 krooni toimetulekupiirile, siis on see nende inimeste naeruvääristamine. Ma arvan, et toimetulekupiir peaks olema vähemalt pool elatusmiinimumist, siis oleks asjal mõtet. Ma küsin teie käest: kas te saate öelda, arvestades, et pension on tõusnud nii mitu korda, palgad tõusevad nii mitu korda, kui palju on tõusnud ostujõud?

Pensionid tõusevad, palgad tõusevad ja see tõus on märksa kiirem, kui on inflatsioon. Järgmisel aastal peaks olema sissetulekute nominaalkasv 14% ja inflatsioon kindlasti ei küüni sellele tasemele. See jääb aasta keskmisena vähemalt kaks korda sellest allapoole, ma loodan, et rohkemgi veel.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud peaminister! Me teame nüüd, et Eesti on eakate toimetulekult Euroopas tagantpoolt neljandal kohal. Siin on arvesse võetud nii vaesuspiiril elavate inimeste osakaalu kui ka üle 65‑aastaste sissetulekuid. Kuid ma küsin: mida te arvate eakate toimetulekust aastal 2011, kui me oleme selle pensionireservi n‑ö ära kulutanud ja me sinna midagi asemele ei pane? Täpsustuseks ütlen inimestele, et eelmine valitsus pani ja ka enne seda pandi riigieelarve ülejääk ikkagi pensionifondi. Me teame, et jooksvast sotsiaalmaksust ei jätku enam pensionide väljamaksmiseks ja aastaks 2011 on sinna jäänud miljard, mida ei ole küllalt isegi ühekordseks väljamakseks.

Aitäh! No küll oleks hea, kui aastal 2011 oleks ilma vahepeal reserve suurendamata meil ikkagi veel miljard järel. Mina nii optimistlik ei oleks. Ma olen päris veendunud selles, et me peame pensionireservi jooksvalt ja järgnevatel aastatel suurendama. Kuid praeguseks on reserv piisav, me võime raha paigutada ka näiteks stabilisatsioonireservi ja suurendada kassareservi 1,5 miljardi krooni võrra. Kuid kui saabub aeg, tuleb suurendada ka kindlasti pensionireservi. Teatavasti, kui omal ajal hakati pensionireformi kavandama, siis prognoositi, et pensionikassa läheb miinusesse juba aastast 2005 ja jääb miinusesse kuni aastani 2016. Kusjuures demograafilisest situatsioonist lähtudes pidi kõige sügavam miinus olema aastal 2011, mõne prognoosi järgi oli aastaks 2011 kavandatud 2,9 miljardit krooni, mõne prognoosi järgi koguni üle kolme miljardi krooni. Praegu on meile täiesti selge, et meil ei ole olnud miinust ei 2005. aastal, ei 2006. aastal ega 2007. aastal ja 2008. aastal ei tule ka seda miinust. Meie majandus on kasvanud kiiremini, kui me oskasime pensionireformi kavandades loota. 2011. aastal on meie inimeste pensionid kahekordistunud, aga kindlasti ei ole 2011. aastal Eesti veel jõudnud Euroopa viie kõige jõukama riigi hulka, selleks kulub pisut rohkem aega. Riiki ei ole võimalik ühe aastaga lõplikult valmis ehitada.

Lugupeetud kolleegid! Ma luban viimase kohapeal registreeritud küsimuse. Kolleeg Tarmo Mänd, palun!

Tänan, proua eesistuja! Härra peaminister! Ma pean rahanduskomisjoni liikmena täpsustama, et omavalitsuste tulubaas suureneb 16%. Aga küsida tahtsin ma järgmist. Läinud nädalal otsustas Vabariigi Valitsus lõpuks pärast pikka avalikku survet eelarve menetlemise lõppfaasis korrigeerida majandusprognoosi näitajaid. Kas nüüd ei peaks Riigikogu 2008. aasta riigieelarve kinnitamisel lähtuma ka uuest prognoosist? Kui suur on teie arvates sellest uuest prognoosist lähtuv mõju järgmise aasta eelarve tuludele rahalises väljenduses?

Aitäh! Ma kõigepealt palun vabandust, aga ma ei saa aru teie täpsustuse sisust, sest ka mina tahtsin öelda seda, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab 16%. Seda ilma Euroopa Liidu vahenditeta. Kui Euroopa Liidu vahendid juurde arvata, siis on see kasv ligemale 30%. Sõltub kohalikust omavalitsusest, kuid keskmisena peaks see selliseks kujunema. Ma olen päris veendunud, et ma ka oma vastuses seda 16% nimetasin. Nüüd uuest prognoosist. Uue prognoosiga või ka mitme uue prognoosiga on lugu selline, et sisemajanduse kogutoodangu maht, mida prognoositakse, langeb praktiliselt kõigil nendel prognoosidel ühte. See tähendab seda, et eelarve tulusid need prognoosid erinevana ette ei näe. Näiteks, kui Rahandusministeeriumi prognoos lubab meile eelarve ülejääki 1,3% SKT‑st, siis Eesti Panga prognoos, mis küll kasvu näeb aeglasemalt, aga inflatsiooni näeb suuremana, prognoosib eelarve ülejäägiks 1,1% SKT‑st. Ma väidan, et selline prognoosi erinevus jääb prognoosi vea piiresse ja veel täpsemalt prognoosida ei ole praktiliselt võimalust. Ma ei ole kohanud ühtegi tõsiselt võetavat prognoosi, mis tingiks praeguse eelarve eelnõu olulist muutmist. Selleks puudub vajadus.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd on võimalus esitada üks küsimus ükskõik millisele ministrile. Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, proua esimees, halastuse eest, mis on nii sobilik jõulueelsel ajal! Minu küsimus ei ole mõeldud mitte halastusena rahvastikuministrile, kes nii vapralt on istunud kahe aktiivse ministri vahel, vaid rahvasaadik tõesti tahab teada. Me oleme ikka mures oma teist keelt kõneleva kogukonna pärast. Tahan küsida, kas on tehtud säärast uuringut, kuidas keeleoskus determineerib riigitruuduse, st lojaalsuse Eesti ühiskonna suhtes. Ilmselt vist ei ole. Kas oleks võimalik seda teie ministeeriumi ressursside abil teha? Kas on teil mingeid numbreid olemas ja kas teie väikese eelarve piires on võimalik seda teha?

Aitäh! Suvel, pärast aprillisündmusi me tegime uuringu. Tuli välja näiteks selline asi, et kõige paremini integreerunud olid pigem need, kes olid parema keeleoskusega, omasid Eesti kodakondsust, edasi, neil olid tihedad kontaktid eestlastega jne. Seal oli seitse tunnust. Nii et tegelikult võin juba praegu vastata, et keeleoskus loomulikult mängib väga olulist rolli Eesti riigi identiteedi omaksvõtmisel, aga see ei ole ainukene tegur.

Suur tänu, lugupeetud kolleegid, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, lugupeetud peaminister ja ministrid, küsimustele vastamise eest! Aeg on juba läbi. Infotund on lõppenud.