Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad anda üle eelnõusid või arupärimisi. Palun, Vladimir Velman!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise sotsiaalminister Maret Maripuule kõrgema radioaktiivsusega vee kohta.
31. oktoobril k.a avaldas Delfi artikli "Osa eestlastest joob vähki tekitavat vett", milles on info selle kohta, et iga seitsmes eestlane tarbib soovitavast kõrgema radioaktiivsusega vett, mis võib soodustada vähktõve teket. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu kohaselt tarbib umbes 14% ehk 184 000 inimest maapõuest pumbatud vett, mille radioaktiivsus ületab kehtestatud norme. Kui nüüd tutvuda Kiirguskeskuse aruandega "Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang" aastast 2005, siis muu hulgas selgub, et õigusaktide kohaselt on elanike joogivee kvaliteedi probleemidest informeerimise kohustus kohalikel tervisekaitsetalitustel. Siit ka meie küsimused. Üks nendest kõlab nii: mida kavatsete ette võtta seoses pideva ohuga enam kui 180 000 inimese jaoks, kes tarbivad soovitavast kõrgema radioaktiivsusega vett?
Kuidas reageeris Sotsiaalministeerium avaldatud Delfi artiklile? Kas jagate eespool mainitud artiklis ananüümseks jäänud Tervisekaitseinspektsiooni töötaja arvamust, et üheksakordse radioaktiivsuse normi ületamise puhul peab läbi viima täiendavaid uuringuid nende mõjudest tervisele, mis teisisõnu tähendab, et Tervisekaitseinspektsioon ei näe radioaktiivsuse normi ületamises probleeme? Arupärimisele on alla kirjutanud 14 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja Riigikogu juhatus otsustab selle arupärimise edasise menetluse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme nüüd edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda ja Inara Luigase esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: rahanduskomisjoni k.a 19. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2007. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 19. novembril algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 20. novembril algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 20. novembril algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on  maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 20. novembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Tänase päevakorra kohta on tulnud ka täpsustus. Nimelt teeb tänase päevakorra 14. punkti, eelnõu 138 esimese lugemise arutelul algatajapoolse ettekande justiitsminister Rein Lang.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Komisjoni ettepanek on eelnõu seadusena vastu võtta. Alustan hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Seoses sellega, et eelnõu nõuab seadusena vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, tuleb meil enne lõpphääletust läbi viia kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 102. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 102 seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Komisjoni ettepanek on eelnõu seadusena vastu võtta. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Kuna eelnõu nõuab seadusena vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, tuleb meil eelnevalt viia läbi kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 105. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 105 seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu 101. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 63 Riigikogu liiget, vastu 24 on Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu 101 seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 124. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 124 seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Seda tüüpi topeltmaksustamise vältimise lepingud põhinevad mudellepingul ning Eesti Vabariigil on neid sõlmitud ja ratifitseeritud juba mitmekümne riigiga. Meie ettepanek on lisada käesolevaga veel üks – Gruusia ehk Georgia. Eesmärk on ju kõigile mõistetav: soodustada investeeringuid riikide vahel. Selle instrumendiks on topeltmaksustamise vältimine ning ühtlasi püütakse ka vastavate riikide ametkondade koostöö tulemusena vältida maksupettusi. Sel lepingul on mõned erisused mudellepingust, mis ilmselt Georgia puhul muudavad asja veelgi sujuvamaks. Näiteks tegevuskoha määramise kriteerium. Ehituse ja veel mõnede töödega tegelevate ettevõtjate puhul on 12 kuu asemel 6 kuud. Kõigil neil aspektidel ka esimesel lugemisel siin põgusalt peatuti. Mul jääb üle sedastada, et komisjon arutas eelnõu toomist teisele lugemisele 12. novembril. Muudatusettepanekuid ei laekunud ja komisjon otsustas teha teise lugemise kohta ettepaneku see lõpetada, vaatamata sellele, et sel ajal kui me seda arutasime, kehtis Georgias eriolukord. Praegu see õnneks enam ei kehti ja on igati põhjust loota, et selle lepingu ratifitseerimine aitab meie riikide vahelistele suhetele oluliselt kaasa. Ettepanek on teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. See otsus oli rahanduskomisjonis konsensuslik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Tulenevalt juhtivkomisjoni ettepanekust viia täna läbi ka lõpphääletus, alustan lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 119. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Tuletan meelde, et järgmise aasta eelarve tulude maht on 96,3 miljardit ja kulude maht 93,6. Ülejääk 2,7 miljardit, mis on ümmarguselt 1% SKT-st, suunatakse reservi.
Rahanduskomisjon on seda eelarvet arutanud korduvalt. Muudatusettepanekuid laekus eelarve kohta umbes 50. Tabelisse jõudis 51 ettepanekut, sealhulgas Keskerakonnalt on ettepanekuid 27, roheliste fraktsioonilt 15, Rahvaliidult 7, ühe ettepaneku on teinud saarte ühenduse liikmed ja ühe rahanduskomisjon. See viimane on mahukam ja sisaldab muudatusi, mida on soovinud valitsus ja mille komisjon heaks kiitis, sest need on mõistlikud ja vajalikud. Rahanduskomisjoni ettepanek sisaldab (see on esimene järjekorras) uue struktuurifondide perioodi rakendusüksuste täpsustamist, välisvahendite kulude sisu täpsustamist, programmide rakendamise ja reorganiseerimise struktuurimuudatustega seotud muudatusi. Ministeeriumid on analüüsinud ja arvutanud, kust ja kuidas oleks võimalik vähendada planeeritud tegevuskulusid ja rahastada nende arvel teisi vajalikke kulusid. Ülejäänud muudatused – need, mida ei teinud rahanduskomisjon –, ei leidnud komisjonis toetust. Neid ei toetanud ka valitsus.
Need oleksid siis sisult järgnevad. Soovitati suurendada ühistransporditoetust, suunata pensionireservi stabiliseerimisreservi raha, eraldada raha Osaühingule Väinamere Liinid, Tallinna Loomaaiale, energiasäästuprogrammile, taastuvenergia teemaplaneeringule, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, Sihtasutusele Kultuurileht, erivajadustega inimeste rehabilitatsioonile, KredExile (üürnike toetuseks), kohalike teede hoiule, koolilõunatele, peretoetusteks, botaanikaaiale, lauluväljakule.
Ettepanek, mida ei laekunud, oli kulude kärpimine, sealhulgas ka palkade kärpimine. Tavapärased katteallikad kulude suurendamise ettepanekutes olid valitsuse reserv, omandireformi reserv, riigiteede hoid, avalik-õiguslik ringhääling ja ministeeriumidesisesed kulud. Lühidalt: komisjon leidis, et teise lugemise peaks lõpetama, kolmanda lugemise tegema 12. detsembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakub 27. novembrit kell 6. Need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Kas rahanduskomisjonis oli arutelu all ka töökohtade arv? Kuna on planeeritud 2500 uut töökohta, siis huvitab see, kui palju on planeeritud personalikulusid ühele töökohale?

Aitäh! Kindla peale on seda korduvalt arutatud, aga ma väidan, et sellel viimasel koosolekul, mida ma siin pidin kajastama, see teema uuesti üles ei kerkinud. Kui palju kulub keskmiselt ühele töökohale, sellist arvutust me otseselt ei teinud. Me ei ole kindlad, et see väga palju annab. Seda enam, et personalikulud ja palgakulud ei ole üks ja sama.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Peab ütlema, et see oli üle aegade kõige lühem ettekanne riigieelarve arutelul saalis, mida komisjonide esimehed on pidanud. Aga minu küsimus puudutab Rahvaliidu muudatusettepanekut, kus me taotlesime kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamist. Kahjuks komisjonis seda muudatusettepanekut ei toetatud. Minu küsimus ongi siit: miks kohaliku omavalitsuste toetusfondi ettepanek toetust ei leidnud, samas kui eelnevatel aastatel on omavalitsustele märkimisväärne osa raha juurde pandud? Omavalitsuste ülesanded suurenevad pidevalt, regionaalsed vajadused samuti. Nii et olge hea, öelge, miks seda sel aastal ei tehtud?

Aitäh selle tunnustuse eest! Aitäh, et saite ajaga hakkama – minutiga küsimus! Aga omavalitsuse tasandusfond sõltub ikkagi konkreetsest olukorrast majanduses. Suhteliselt kiire SKT kasvu korral ei ole see tingimata kõige teravam probleem riigieelarves. Omavalitsuste tulubaas kasvab minu mälu järgi 16%. Samas SKT kasvab 14,5%. See on iseenesest indikatsioon, et omavalitsustel ei lähe elu suhteliselt kehvemaks ja absoluutselt läheb kindlasti paremaks. Loomulikult suunatakse omavalitsustele raha erinevaid kanaleid pidi. Üldiselt püüab minu arust rahanduskomisjoni enamik juba pikka aega lahti saada siin saalis aeg-ajalt kerkivast meeleolust, et omavalitsused on midagi riigist ja inimestest lahus olevat, mida tuleb sõltumata kõigest ja kõige muu arvel iga hinna eest toetada. Riik on tervik. Kodanikud on korraga nii omavalitsustes kui ka riigis ja nii tuleb teha ka eelarvepoliitikat.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ühes varasemas sõnavõtus siit Riigikogu kõnepuldist te mainisite ühe probleemi tõstatamise juures, et see võiks nagu laheneda riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel rahanduskomisjonis, ja ütlesite, et luureandmed räägivad teile midagi sellist. Kas meie saaksime nende luureandmete kohta ka mingisugust informatsiooni? Ma oskaksin siis võib-olla paremini hinnata neid muudatusettepanekuid, mis on siin täna arutusel, ja võib-olla hääletada. Kui mõni probleem luureandmete järgi laheneb teise ja kolmanda lugemise vahel rahanduskomisjonis, siis võib-olla me ei peaks nii palju nõudma seda muudatusettepanekut siin.

Aitäh! Ma pean ütlema, et eks me oleme luuranud koos teie fraktsiooni liikmetega muuhulgas ja saanud päris hea pildi selles suhtes. Ettepanekuid, mida arvestada, jätkub ja neid arvestatakse osaliselt lisaeelarves, osaliselt põhieelarves, ja kokku lepitakse ka rahaallika suhtes. Me ei tahaks selliseid väljaspool üldist luuretegevust toimunud operatsioone neid arvutusi segada lasta.

Mai Treial, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Loen sellest seaduseelnõust, mis homme jõuab ka komisjoni laudadele, selle kohta, mis puudutab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmist, et eakatele inimestele vajaminevad teenused ja hooldus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste mõttes pannakse järgmisest aastast kohalikele omavalitsustele. Minu küsimus on: kui palju kaasneb sellega raha kohalikele omavalitsustele?

Aitäh! Ma julgen kinnitada, et see teema sellest vaatevinklist ei kerkinud rahanduskomisjonis. Ma arvan, te olete vähemalt sama hästi kui mina kursis üldiste vaidlustega, mis nende toetuste ümber on, ja praktiliste probleemidega, mis nende maksmisel on, kaasa arvatud ka selle põhimõttelise reformiga, mis on nende maksmisel praegu käimas. Aga rahanduskomisjoni esindajana ma ei kommenteeriks seda.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Komisjon ei ole toetanud ka bussitoetust ehk ühistransporditoetust maapiirkondades – 25 miljonit krooni juurde panna. Ometi on viimasel ajal see probleem eriti teravalt tõusnud. Ka majandusminister on pressi vahendusel niimoodi mõista andnud, et seda toetust võiks suurendada. Miks siis rahanduskomisjon nii selgelt selle muudatuse vastu on olnud?

Aitäh! Kehtivad lepingud reisijate vedajatega ei näe sellist kulu ette. Kui siin tahetakse midagi muuta, siis kaheldamatult tuleb üks terviklik ettepanek teha, kus on näidatud rahaallikas, raha kulutamise kohad, puudujäägi kohad. Seda ei ole seni esitatud ei siin majas ega ka Stenbocki majas. Ajakirjanduses on muidugi juttu alati natuke rohkem kui valitsusasutustes.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon on tegelikult just niisuguse ilusa ettepaneku teinud, et suurendada ühistransporditoetust maavalitsustele 25 miljoni krooni võrra ja pärast meid on samale seisukohale jõudnud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister. Kuidas lugu on? Miks meie ettepanekut ei ole toetatud?

Aitäh! Vastus on ikkagi sama, mis eelmisele küsimusele, kuna küsimus oli sama.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Ain Seppik, palun! Kaheksa minutit.

Kui keegi ei taha, eks siis peab pihta hakkama. Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mind ajendas siia kõnetooli tulema eelkõige mure meie riigi ja tema majanduse tuleviku pärast. Käsitletav järgmise aasta eelarve on küll kui üks optimismipomm. Kuid nagu paljud selle koalitsiooni dokumendid ja algatused, täis õhku ja liigset optimismi. Sõnavõtule ajendas ka üks Hans H. Luige esinemine Kukus, milles ta kritiseeris opositsiooni uimasust ja hambutust. Ei, opositsioon ei ole ei uimane ega hambutu. Küll aga peab tunnistama, et me oleme üllatunud ja ka väikestviisi segaduses. Kes oleks veel kevadel uskunud, et praegusel koalitsioonil õnnestub õitsev Eesti majandus ja hea majanduskeskkond sedavõrd kiiresti suurde langusse viia? Uskumatu, millega te Reformierakonna targal juhtimisel olete hakkama saanud. Pigem on sellel koalitsioonile nii raskel ajal opositsioon olnud mõistev ja vastutustundlik. Ei saa ega tohigi majanduse langusfaasis kaasa minna arutu ja põhjendamatu optimismiga ning lauspopulismiga. See oleks vastutustundetu meie inimeste ees ning seda opositsioon endale lubada ei saa. Me loodame, et koalitsiooni peapööritus nende näilistest edusammudest peagi üle läheb, ning me võiksime seejärel asuda konstruktiivsele koostööle. Tulge maa peale ning võtke ninalt sinna kinni jäänud roosad prillid! Majanduskasv on üle aastate kõige väiksem. Vastavalt riigieelarve seletuskirjale kasvavad palgad üle kahe korra kiiremini kui tööviljakus, mis vähendab ettevõtjate konkurentsivõimet, tarbijahindade kasv kiireneb oluliselt ning meil puudub ühtsus ühiskonnas, mida me nii hädasti vajame. See on kõik kevadel loodud koalitsiooni pingsa töö tulemus. Ma ei väidagi, et kõiges selles on süüdi üksnes asjatundmatu poliitiline juhtimine. Majandus on teatavasti tsükliline ning mingi langus oleks tulnud niikuinii, kuid praegusel koalitsioonil õnnestus mingil seletamatul moel teoks teha halvim võimalikest arengutest.
Minu arvates on probleem selles, et praeguses koalitsioonis puudub üldse mingi muu arvamus peale peaministri ja tema koduerakonna oma. Keskerakonna koalitsioonis olles tekkis arenguks vajalik sünergia erinevatest arvamustest ja ka vastuoludest, mille kõige ilmekamaks tulemuseks oli ennenägematu majanduse õitseng, mida on ka praegune koalitsioon tunnustanud. Nimelt märgitakse, kordan veel kord, valitsuse esitatud eelarve seletuskirjas sõnaselgelt – tsiteerin, muidu te hakkate fakte võltsima, populistid, nagu te olete: "2006. aasta valitsussektori eelarve ülejäägiks kujunes 7,7 miljardit krooni ehk 3,7% SKP-st." Ja edasi veelgi suurem tunnustus:  "Esmakordselt olid ülejäägiga kõik valitsussektori tasandid." See koalitsioon muidugi suutis selle purustada. Sellel, 2006. aastal oli Keskerakond valitsuses ning meie juhtida oli riigi majanduse areng ka ministeeriumi tasandil. Samast seletuskirjast selgub kahjuks, et käesoleval aastal väheneb valitsussektori ülejääk 5,7 miljardi kroonini ehk on kõigest 2,4% SKT-st. Matemaatikas – m.o.t.t. Kuid veelgi enam: 2006. aastal kujunes kohalike omavalitsuste koondeelarve ülejäägiks 566 miljonit krooni (sellestsamast seletuskirjast) ning seda on positiivses suunas mõjutanud (sealtsamast seletuskirjast) eelkõige Tallinna linna tark eelarvepoliitika. (Aplaus.) "Tark" te muidugi tagasihoidlikkusest ei öelnud. Kuna alates 2005. aastast (jälle seletuskirjast) jõudis pealinna eelarve ülejääki. Te ise tunnustate seda. Selle eest tuleb teid tänada ja tunnustada! Need on faktid, mida tasuks teada ka kolleegidel Ott Lumil ja Taavi Rõivasel. Kui te ka edaspidi valitsuse dokumente ei loe, siis jäätegi tegelema Riigikogu töös kõrvaliste probleemidega.
Millised on siis olnud koalitsiooni põhilised majandusalgatused? Meenub kaks põhilist. Mitmesuguste maksude tõstmine, viimati valmis Justiitsministeeriumis koguni eelnõu notaritasude kümnekordseks tõstmiseks. Ja teine, juhtivate majandustegelaste ähvardamine kriminaalvastutusega. Kumbki nendest algatustest ei ole majanduskeskkonda ja kliimat parandanud ning on pigem majanduse sedavõrd kiire languse olulised katalüsaatorid. Midagi ei ole teha, lugupeetud koalitsioon, kumminuiaga majandust ei tervenda. Kes selle kõige eest vastutab? Ma arvan, et suures osas Reformierakond kui koalitsiooni vedur, nagu üks mu kolleeg siin hiljuti väljendas. Annab ju üks selle erakonna juhtidest Keit Pentus otsejuhiseid koguni teiste erakondade ministritele. Millega tegeleb seejuures peaminister, jääb muidugi arusaamatuks. Ma loodan, ma tõesti loodan, et reformistid julgevad ka selles olukorras võtta valitsusvastutust ega lenda tähelaevaga kuhugi minema nendel rasketel aegadel.
Milline oleks positiivne programm? Kõigepealt majanduskeskkonna parandamine, riik peab andma õigusriigile kohase kindlustunde kõigile ettevõtjatele võrdsete tingimuste ja võimaluste loomise kohta turul tegutsemiseks. Prokuratuuri kasutamine majanduse tervendajana on idapoolne traditsioon ning sellest oleks juba aeg loobuda. Ja teiseks, me peame reaalselt valmistuma abistama neid ühiskonnaliikmeid, kes jäävad kujunevas situatsioonis elu hammasrataste vahele. Keskerakond ja IRL on siia oma ettepanekud teinud, reformistidel on aeg oma üliliberaalsust korrigeerida. Ja majandussuhteid võiks arendada kõigi oma naabritega. Keskerakond suurima opositsioonijõuna on valmis koalitsioonile tema raskes olukorras ja töös appi tulema. Valik on teie! Tänan teid!

Toomas Trapido, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt üks tähelepanek eelarve menetlemise kohta. Opositsioonierakonnad tegid kokku üle 50 muudatusettepaneku eelarve kohta ja need hääletati kõik rahanduskomisjonis maha. Nüüd on kaks võimalust: kas kõik need ettepanekud olid rumalad ja mitteteostatavad või kasutati lihtsalt kõige tavalisemat jõumeetodit. Kolmandat võimalust ei ole. Selline menetlus oli pisut harjumatu.
Aga tahaksin öelda paar sõna eelarve ja energia kohta, mis ilmselt ei tule teile ka ootamatuna. Aga ootamatusi seal on. Täna ületas naftabarreli hind 99 dollarit, ilmselt ei ole kaugel 100 ja kui barreli hind ületab 100 dollarit, siis on ees uus minek ja ilmselt ei ole kaugel näiteks 150.
Aga mida me saime teada üleeile, kui Eesti Pank tutvustas meile oma majandusprognoosi? Seoses inflatsiooni prognoosiga aastateks 2008–2009 näeb Eesti Pank nafta hinnana ette 70 dollarit barreli kohta. Nüüd on võimalus, et Eesti Pank tõesti suudab seda hinda mõjutada, kuigi see võimalus on kaduvväike. Küsimus on selles, millist nafta hinda prognoositakse riigieelarves aastaks 2008. Ja et see ei oleks niisama targutamine nafta hinna ümber, ütlen ma seda, et kui see vahe on nii suur kui Eesti Panga ja praeguse hinna vahel, siis läheb riigist välja suurusjärgus viis miljardit krooni lihtsalt selle lisahinna tõttu. See lisab inflatsiooni, see võib ära jätta päris palju näiteks politsei ja kiirabi sõite. Nii et see ei ole nali.
Teiseks gaasi hind. Meie naaberriigi suurfirma Gazprom on teinud ettepaneku, millest on ilmselt raske keelduda. Nimelt tõsta gaasi hinda umbes 20%. Me ei tea, millisena on riigieelarves prognoositud gaasi hind. Samamoodi tõuseb elektri hind 10–20%.
Kui nüüd vaadata riigieelarvele teiselt poolt, kas sellistele probleemidele kuidagi reageeritakse, siis me näeme, et taastuvenergiale, taastuvenergia arendamisele ja energiasäästule ei ole sisuliselt midagi ette nähtud. On 700 000 krooni energiasäästule, on korterelamute isoleerimiseks jne, aga probleemi tunnistamist kui sellist, et riik tervikuna peab midagi ette võtma, me seal ei näe.
Kokkuvõtteks tahan öelda ja tõepoolest siiralt üles kutsuda, et on aeg hakata tõsiselt rääkima Eesti Energia sõltuvusest, sellest ülesaamisest. Ja teha seda lähitulevikus kiiresti, sisuliselt ja ausalt. Aitäh!

Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Turvatunnet saavad pakkuda vaid need inimesed, kes ise ennast turvaliselt tunnevad. See tähendab seda, et nad saavad konkurentsivõimelist palka, nende töötingimused vastavad tänapäeva nõuetele, nad omavad tänapäevast tehnikat ja neil on olemas sotsiaalsed garantiid.
Kui me vaatame 2008. aasta riigieelarve seletuskirja, siis me näeme, et Siseministeeriumi nn jõupoole eelarve väheneb 7,34% ehk 712 miljonit krooni. See on minu jaoks üllatav, sest eelarve kasvu tingimustes väheneb nende inimeste ja asutuste eelarve, kes tegelikult peavad tagama meie turvatunde siis, kui tulevad rasked ajad.
Positiivne on loomulikult see, et jätkuvalt tõstetakse nende inimeste palku, kes töötavad siseturvalisuse valdkonnas. Palk on küll kindlasti väga oluline osa inimeste motiveerimiseks, aga töötingimused, milles inimesed peavad töötama, ja tehnilised vahendid on samamoodi olulise tähtsusega. Ja selles vallas on suuri vajakajäämisi.
Kui me seletuskirja lugedes vaatame suuremaid investeeringuid, siis on toodud suuresti välja neli punkti: piirivalvelaevade hankimine, päästeameti tehnika hankimine, majandusarvestusinfosüsteemi ehk SAP-i loomine ja Päästeameti väikeste depoode renoveerimine. Minu seisukohalt ei ole see küll piisav, et minna rasketele aegadele vastu meie siseturvalisuse tagamisega.
Tsiteerin Jürgen Ligi 14. novembri sõnavõttu siinsamas kohas, stenogrammist väljavõetuna: "Lahkelt on soovitud eraldada 100 miljonit Narvas Politsei- ja Päästeameti uuele hoonele ja Jõhvis Ida Politseiprefektuuri, Päästeameti ja kaitsepolitsei osakonnakeskuse hoone ehitamiseks.  Mitte mingi valemiga ei ole seda raha võimalik ära kasutada, need plaanid on tehtud ja selles staadiumis, et 100 miljoni eraldamine praegu ei ole põhjendatud."
Ma küsiksin: millal ta veel põhjendatud on kui mitte praegu, kui õiguskantsler teeb järjest märkusi selle kohta, millistes tingimustes peetakse kinnipeetavaid just nimelt meie idasuunal. Jah, ma olen nõus sellega, et me ei saa parandada arestantide tingimusi enne, kui politseinike töötingimused on parandatud. See on üks terviksüsteem ja täna, kui meil on lisaeelarves piisavalt raha, ei kuluta me seda oma siseturvalisuse tarbeks. Millal siis veel?
Need märksõnad, mida ma siin mainisin, on minu jaoks väga olulise tähtsusega just nimelt selleks, et meie siseturvalisus Eesti riigis oleks tagatud ka järgmistel aastatel. Aitäh!

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me siin mõned hetked tagasi kuulsime toredaid kiidusõnu koalitsiooni aadressil. Mina tahaksin kiita opositsiooni siit puldist ja eriti opositsiooni juhtivat erakonda toredate ettepanekute eest 2008. aasta riigieelarve kohta. Mulle on päris mõnusat kõdi valmistanud nende ettepanekute uurimine ja lugemine, sest kui erakond, kes on vabariigi pealinnas ainuvalitseja, arvab, et riigieelarvest peaks jõuliselt toetama seda paika, kus korraldatakse õllesummereid, siis jah – see on ju päris vahva ettepanek. Või kui näiteks tehakse ettepanek võtta avalik-õiguslikult ringhäälingult ära 14 miljonit krooni selleks, et see kantida loomaaiale või võtta 10 miljonit krooni ära avalik-õiguslikult ringhäälingult ja anda see botaanikaaiale, siis on ju selge, mis selle taga paistab. Selle taga paistab Tallinna digitaaltelevisioon, sest kui siiamaani on jõutud maksumaksjate rahaga meie Tallinna postkastidesse, siis ju on vaja jõuda ka maksumaksjate magamistuppa oma propagandaga. Selge see, et selleks on ju vaja nõrgestada üle-eestilist toimivat avalik-õiguslikku rahvusringhäälingut ja selle arvel doteerida ühe linna meediakanalit. Nii et jõudu ja edu selliste ettepanekute esitamisel. Igasugune fantaasia rikastab ju Riigikogu tööd.
Nüüd natuke ka siiski koalitsiooni kiituseks vast, sest enesekiitus on ju nii tähtis asi, et seda ei või teiste hooleks jätta. Mulle meeldib see eelarve ühel põhjusel. Nimelt on üle pika aja meie laudadel eelarve seletuskiri, kus on eluvaldkondade kaupa lahti kirjutatud keskmine palk. Ja see annab meile võimaluse ka järgmisel aastal vaadata, kuidas ühe või teise valdkonna keskmine palk tõuseb. See on Riigikogu töös uudis, mis võib-olla on leidnud vähe tunnustamist. Aga et üle Eesti meil keskmised palgad tõuseksid, selle nimel on koalitsioon tõsist vaeva näinud ja ärgu pahandagu need eluvaldkonnad, kellel sel aastal ta oluliselt ei tõuse. Kõike korraga ei saa, aga jõuab järg ka nendeni. Aitäh!

Aitäh! Aadu Must, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mulle teeb muret eelarve hariduse ja teaduse rahastamist kajastav osa. Täpsemini öeldes, just vastuolud varem väljakuulutatud prioriteetide ja eelarve projekti vahel. Kõigepealt tahan öelda, et ma ei hakka rääkima pikalt õpetajate palkadest, sellest on kõik erakonnad ühel või teisel määral rääkinud ja ometi on siin muresid palju, aga ma tahan rääkida laiemalt. Ma tahan öelda, et lubadus seada haridus ja teadus prioriteediks eeldaks nende kavandatud abinõude elluviimist.
Meil oli näiteks sobiv lugu noorte kooliõpetajate stardirahaga. Jutt oli sellest, et kõik õpetajad, kes asuvad kooli tööle, peaksid saama stardikapitali oma elu alustamiseks. Kuid just nimelt viidates sellele, et eelarvevahendeid ei jätku, seda kõike ei ole võimalik teha, algas kärpimine. Tähendab, sealt tohutu sümpaatse pealkirjaga eelnõust on välja jäänud kõigepealt Tartu ja Tallinn, kus nagu ei olekski vaja haridust arendada, ja jõutud niikaugele, et küll seal ise hakkama saadakse. Minu arust on see suurepärane näide just selle kohta, kuidas haridusele eraldatavate eelarveliste vahendite nappus muudab hea hariduspoliitilise eelnõu keskpäraseks (või isegi alla selle) regionaalpoliitiliseks seaduseks.
Mulle isiklikult meenutab see 1976. aastat, kui Tartu Ülikoolis leiti, et üleüldse peaks haridusküsimused lahendama majaperemeeste poegade abil, milleks võtta võimekaid tööle, võtke parem majaperemeeste poegi. Nii ütles üks tollane haridusjuht Arnold Koop.
Kui hariduspoliitika on see, milles kõik erakonnad on ühel meelel, siis teine selline konsensuslik lähenemine, mis mind tohutult rõõmustas, on meie teaduse rahastamise, meie teaduse arengu strateegia. Te kõik mäletate seda, kuidas veebruaris suutis Riigikogu konsensuslikult vastu võtta teaduse arengustrateegia. Veel andis kindlustunnet juurde see, et kui praegust kehtivat koalitsioonilepingut vaadata, siis selgub, et seal on must valgel kirjas: rahastada täielikult. See näitab, et ei tohiks ju enam olla mitte mingit takistust! See strateegia peaks ellu minema! Kui me hakkame vaatama, et kas ta siis on ellu viidud või ei ole ellu viidud, siis selgub, et teaduse infrastruktuuride kaasajastamiseks oli projektis kirjas aasta peale umbes 400 miljonit, aga ükskõik kuidas ka loed, praegu eelarves 300 küll täis ei tule. Ja sealgi loodetakse põhiliselt Euroopa tõukefondide rahastamisele, kusjuures Euroopa tõukefondid ei lahenda ju kõiki probleeme. Ma tahan juhtida tähelepanu veel sellele, et Euroopa Liidu seisukohalt ei ole Euroopa Liidu tõukefondi rahad mitte kohaliku eelarve aukude lappimiseks, vaid Euroopa ühtse hariduse ja teaduspoliitika elluviimiseks, ehk teiste sõnadega oma riik peab oma probleeme siiski ise lahendama.
Hästi valus probleem on vastuolu lubadusega tagada meie teaduse jätkusuutlikkus. Jälle kõik erakonnad on nagu sellega nõus. Kui vaatame reaalselt olukorda, siis tuleb välja, et riik tahaks saada ülikoolidelt kokku aastas umbes 300 doktorikraadiga inimest. Raha vastuvõtuks 250 jaoks küll ei piisa. Isegi parimates ülikoolides on teada, et on ka väljalangemine. Teiste sõnadega: kas seda ülesannet tuleb lahendada selle arvel, et õppejõud maksavad peale oma entusiasmiga? Kui tuua näiteid, siis mõni õppejõud on võtnud vastu strateegilise otsuse, et tema instituudis võetakse viiele eelarvelisele kohale vastu 15 inimest ja neid õpetatakse, aga riigi toetust selle juures väga näha ei ole. See on väga tundlik valdkond ja siin ei ole niimoodi, et võtame mõne vähem ja siis saame tulemust natuke vähem. Kui ei ole piisavalt doktorante, siis doktoriõppes kaob teatud sünergia ja kvaliteet kukub rohkem kui see puudujääva raha proportsionaalne osa. Nii et selleks, et saada viie rikkama riigi hulka Euroopas, ei aita sellest, kui me kuulutame Euroopa Liidu üheks riigiks, vaid tuleb radikaalselt muuta hariduse ja teaduse rahastamist! Aitäh!

Tänan! Marek Strandberg, palun!

Head kolleegid! Ma ei ole nõus Toomas Trapidoga selles osas, et Riigikogus ei ole tehtud üldse mitte midagi energiasäästu jaoks. On küll. Täna oli ja on kõigil meil võimalik minna ja osta siit alt korruselt endale soe Kihnu karva kampsun. Kahjuks on see üks väheseid toiminguid, mida Riigikogu on teinud energiasäästu huvides. Sel aastal on avalikustatud üks strateegia Ameerika Ühendriikide jaoks, millest selgub, et 2050. aastaks ollakse suutelised vähendama peaaegu nullini nii fossiilkütuste kui ka tuumaenergia tarbimist ja suur osa sellest vähenemisest tuleb just nimelt energiasäästu arvel. Säästmine ei tähenda mitte ainult energia säästmist, see tähendab ka inimeste tegevuse ja tähelepanuvõime säästmist, selle entusiasmi suhtes hoolikas olemist, mis meie ühiskonnas olemas on.
See, mis on jätkuvalt ülimalt nõrgalt meie eeloleva aasta eelarves rahastatud, on kodanikuühiskond. Tõsi, praegu on vähe neid, kes ei võtaks suhu sõna "osalusdemokraatia" või "kodanikuühiskond", kui tuleb kohtuda avalikult valijatega ja inimestele midagi seletada. Asja sisu on aga selles, et kodanikuühiskonna üksused – erinevad kodanikuühendused, vabaühendused – on jätkuvalt oma tegevuses alarahastatud. Meie ettepanek, mis kahjuks ei leidnud rahanduskomisjonis toetust, oleks tähendanud selle rahastamise märkimisväärset suurendamist.
Inimeste vaba tahe tegelda ühiskonna jaoks oluliste asjadega on väärtus, mida riik ei tohi ega saa alahinnata. Seda mitte-alahindamist saab selgelt välja näidata just nimelt eelarves. Meie oleme omalt poolt seisukohal, et kodanikühiskonna üksused väljapool erakondi peaksid olema meie riigis enam-vähem samas mahus rahastatud kui poliitilised erakonnad. Kui me tahame rääkida sisulisest koostööst ja tõepoolest inimese aja säästmisest, siis tuleb olla pariteetne ka rahastamismudelites ja mitte üle võimendada ega üle hinnata erakondade rolli ühiskonna elus. Kui me vaatame kohalike omavalitsuste tegevust, siis võib märgata (mida oli näha ka viimaste presidendivalimiste aegu), et omavalitsused on selgelt üle politiseeritud ja lahendavad küsimusi, mis tegelikult ei huvita elanikke seal piirkonnas mitte just niipalju, kui võimukandjad ise seda sooviksid. Ja seetõttu on meie soov, et kodanikuühiskond oleks selgelt toetatud, ja kriitika, mida me eelarve suhtes teeme, ongi suunatud sellele, et paraku kodanikuühiskonna poole pealt see kavandatav eelarve suurendab ja süvendab seda politiseeritust eelkõige kohalike omavalitsuste tasemel. Eesti oludes, kus omavalitsusi on kahjuks jätkuvalt väga palju, kus tülisid selletõttu on väga palju, oleks n-ö kogukondlik valitsemine ja juhtimine see, mis meid paljudest segadustest välja aitaks. Aga see eeldab ka riigipoolset tähelepanu. Tänan!

Tänan! Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Järgmise aasta eelarve kasvab üle 25%. Kahtlemata on see väga suur eelarve kasv. Kuidas aga see suur kasv jaguneb ja kuidas on see proportsionaalselt eri valdkondade viisi jaotatud? Siin tekib üsna olulisi küsimusi. Mind tõi siia pulti ennekõike mure regionaalarengu pärast, kohalike omavalitsuste pärast. See 25-protsendine kasv ei paista mitte kusagilt mitte kuidagi välja,  arvestades näiteks väiksemaid ja vaesemaid omavalitsusi ehk siis küsimus on omavalitsuse tulubaasis. Tasandusfond ei kasva mitte kuidagi. Jah, sellesama suurusjärgu võrra on väga tänuväärne programm, mis puudutab lasteaedade arengut, küll olemas, aga kes on öelnud, et see raha peab tulema selle arvel, mis oleks võinud tulla tasandusfondi kaudu igaühele, igale omavalitsusele niikuinii? Niisuguse, küll tänuväärse, programmi lisamise puhul on tegemist tegelikult poliitilise suva suurendamisega kohalike eelarvete rahastamise juures, sest selline raha tuleb mingi programmi rahana, kusagilt tuleb valitsuse korraldus, kusagilt tuleb väga selge seos võimuloleva koalitsiooniga. Justkui järsku hakkaksid valimised kohe tulema. Üsna loomulik oleks, kui räägitaks uutest ja täiendavatest programmidest ja sealjuures tuleks see omavalitsuse täiendava tulubaasi arvel täiendava lisatuluna, aga mitte siis sellise n-ö mimikrina.
Teine teema, mis puudutab täpselt samamoodi regionaalarengut, on ühistranspordi teema. Rahvaliit on teinud ettepaneku ühistranspordi toetuse suurendamiseks 25 miljoni krooni võrra. Me teame, et suureneb kütusehind, siin äsja oli juttu naftabarreli hinna tõusust, suurenevad kütuseaktsiisid. Ja vaata imet, samasugusele seisukohale on jõudnud ka majandusminister, et jah, 25 miljoni krooni võrra oleks vaja suurendada ühistranspordi dotatsiooni. Aga miskipärast jääb tunne, et tema hind ei tulene mitte tegelikust analüüsist ega ole regionaalarengu pärast, vaid pigem leiab seal selge väljenduse oma erakonnakaaslaste, bussiettevõtjate mure.
Täpselt samasugune kohalikule arengule, regionaalarengule suunatud ettepanek on Rahvaliidult, mis puudutab kohalike teede rahastamise suurendamist. Meie ettepanek on, et seda peaks suurendama vähemalt 211 miljoni krooni võrra, mis oleks tegelikult see suurusjärk, mis arvestab 20% aktsiisimaksust, mis võiks tulla kohalikele teedele.  Need on need vahendid, mis aitaksid tegelikult vististi seinast seina selle Riigikogu eri erakondade valimislubadusi täita. Me teame, et üks kui teine erakond on rääkinud tolmuvabadest teedest, mille hulka oleks vaja olulisel määral suurendada. Jah, kohalikele teedele eraldatav summa küll suureneb, aga jällegi, siin on selline poliitilise suva olukord, kus ainult ühe teatud piirkonna teid arendatakse mingisuguse eriprogrammi järgi, mis iseenesest on ju jällegi vajalik, aga miks peab see toimuma teiste kohalike teede arvel. Pigem võiks see ikkagi lisanduda, sest me teame, et eelarve kasv on seesama 25%.
Ja siit jõuame võib-olla ühe kõige vähem kindlustatud grupi juurde, see on pensionide teema juurde. Me teame, et pensionid tõusevad päris oluliselt küll, aga samas ei mõelda tuleviku peale, pensionireservi peale, ja selliselt jätkates on pensionireserv 2011. aastaks ekspertide väitel tühi. Meie ei näe, et see asi peaks nii toimuma. Me näeme, et pensionireservi peaks päris mitme miljardi võrra ka praegu panustama, et seda kasvatada. Niisugusel kujul ei saa me seda eelarvet, mis omavalitsustele on vastuvõetamatu ja mis regionaalset ebavõrdsust pigem suurendab, kuidagi toetada.

Tänan! Taavi Veskimägi, palun! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esimese ja teise lugemise vahepeal oleme saanud täiendavat informatsiooni selle kohta, mis majanduses toimub. On ilmunud Euroopa Komisjoni sügisprognoos, on olnud IMF-i missioon siin ja on avaldatud IMF-i regionaalne raport selle kohta, mis Baltikumi majandusruumis võiks hakata toimuma. Meil on praegu oluliselt rohkem informatsiooni selle eelarve aluseks oleva majandusprognoosi kohta, kui seda võib-olla oli eelarve esimesel lugemisel.
Minu meelest on siin kaks trendi. Esimene trend on see, et maailmamajanduses kindlasti on teatud ebastabiilsust, tulevik on ebaselge, riskid kasvavad. Seda näitab kas või Euroopa Komisjoni sügisprognoos. Euroopa majanduskasvu prognoos tervikuna on allapoole korrigeeritud ja inflatsiooniprognoose ülespoole korrigeeritud. Aga teiseks näitab see minu meelest ka seda, kui veel arvestada Statistikaameti kiirhinnangut kolmanda kvartali majanduskasvu kohta – 6,4% ja inflatsiooni kohta oktoobris – 8,5%, et Eesti majandus Valuutakomitee süsteemi raames on suuteline selle majandusolukorraga kohanema. Nii et ühelt poolt peame arvestama maailmamajanduse ebaselgust ja ebastabiilsust, aga teiselt poolt Eesti majanduse suutlikkust kohaneda majandustsükli langusfaasiga.
Siin on ainult üks aga ja seda me peame Riigikoguna riigieelarvet menetledes arvestama. Küsimus on selles, et praegu on üks kolmandik Eesti majandusest Eesti valitsussektor. Valuutakomitee süsteemi raames on majandus suuteline kohanema ainult juhul, kui valitsussektor oma inertsiga majandust kraavi ei tõmba. Kui majandus liigub ühele poole, siis valitsussektor ei tohi liikuda teisele poole. Küsimus on selles, kas see eelarve, mis on siin meie laudadel, on tegelikult piisavalt elastne selles osas, et ta aitab majanduse kohanemisele kaasa. Mul on siin teatud hirmud, et see inerts, mis on heade aegade valguses meie lauale pandud numbrites kirjas, võib majanduse kohanemise tervikuna muuta pikaajalisemaks ja raskemaks.
Teine oluline asi on see, et kui me oleme teatud majanduse murdepunktis, siis me peame endale aru andama, kui paindlikud on erinevad palgad, toetused, pensionid juba saavutatud kulutasemetelt allapoole liikumise suhtes. Sisuliselt on üks kõige suuremaid riske see, kas me oleme, juhul kui majanduses on halvemad ajad – ja me ei räägi mitte ainult eelarve reaalkasvu pidurdumisest, vaid ka näiteks nominaalkasvu pidurdumisest –, suutelised hakkama juba saavutatud kulutasemeid vähendama. Ehk sisuliselt – kas me tegelikult oleme suutelised Riigikoguna sellisest fiskaalsest illusioonist välja liikuma.
Ma olen siin suhteliselt skeptiline. Kui vaadata vanade Euroopa Liidu liikmesriikide kogemusi eelnevate majanduslanguste perioodil ehk sisuliselt, kus on tekkinud viimase 30 aasta jooksul vanade liikmesriikide eelarvedefitsiidid ja riigivõlad – need ongi paljuski tekkinud sel põhjusel, et eelarvepoliitikat ei ole suudetud majanduse langusfaasis korrigeerida selliselt, et juba üles viidud kulusid allapoole vähendada.
Eesti rahvastik teatavasti vananeb Euroopa Liidus praegu kõige kiiremini ja  rahvastiku vananemise valguses võib sellise lõdva eelarvepoliitika ja lõdvast eelarvepoliitikast lähtuvate vigade hind osutuda ühiskonnale väga kõrgeks.
Sellest lähtuvalt peame kõike, mis puudutab tegevuskulusid ja eelkõige riigi enda efektiivsust, väga tähelepanelikult jälgima. Kui tuua näiteks numbrid, siis eelarve kulutase on praegu 95 miljardit krooni, veel kolm aastat tagasi oli see 63 miljardit krooni. Sisuliselt kolme aastaga on eelarve kasvanud ühe kolmandiku võrra. 2004. aastal oli eelarve kulutuste tase ca 48 miljardit, selle ajaga võrreldes on eelarve sisuliselt kahekordistunud. Me oleme saanud nautida meeletut eelarve kasvu viimase viie aasta jooksul. Nii et me peame endalt väga tõsiselt küsima, kas me suudame saada hakkama ka kõigi ülesannete täitmisega praeguse efektiivsuse juures, kui eelarvetulud ei kasva nii kiiresti, nagu nad on viimase viie aasta jooksul kasvanud.
Sellest lähtuvalt on eriti oluline juba varakult tegelda valitsussektori kulutuste, eelkõige tegevuskulude suurema efektiivsusega. Ma arvan, et ükski kvalitatiivne meetod ei anna mitte mingisugust tulemust, ka see on maailmapraktikas ära tõestatud, vaid ainult väga ühesed eelarvepiirangud on need, mille kaudu on võimalik nii majandus- kui personalikulusid riigiasutustes allapoole tuua ja anda sisuliselt riigiasutuste juhtidele efektiivsuse ülesanne suuta sama rahaga rohkem või vähemalt sama palju tulevikus.
Kui rääkida sellest eelarvest veel, siis minu hinnangul me peame, kuna meil on praegu üsna palju alusinformatsiooni majandusprognooside kohta, ikkagi kõik võimalused läbi mõtlema. Kui me näeme, et jaanuaris, veebruaris, märtsis riigikassa aruannete järgi positiivne rahavoog maksutuludest ei ole selline, nagu me oleme siin saalis seda eelarvet heaks kiites planeerinud, kuidas me siis siia saali tagasi tuleme loogikas, et eelarve praegu saavutatud kulutasemeid vähendada. Ma loodan väga, et me ei pea tulema siia tagasi negatiivse lisaeelarvega, mis lähtuvalt vähemlaekunud tuludest tõmbab ka kulutusi koomale. Aga me peame selle mudeli läbi mängima, et me oleksime selleks valmis. Sellest tulenevalt peame väga hoolega läbi mõtlema, kuhu me paigutame need lisakroonid, mis siia eelarvesse on laekunud. Meil peavad olemas olema puhvrid, kus meil on võimalik raha kokku hoida, juhul kui ei lähe nii hästi, kui me oleme selle eelarvega planeerinud. Et ei juhtuks nii, nagu on paljude riikidega juhtunud, et halbadel aegadel hakkame elama tuleviku arvel ehk sisuliselt võtame laenu selleks, et praegusi kulutusi katta. Aitäh!

Aitäh! Kalev Kotkas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu saarte ühendus on teinud riigieelarve projekti muudatusettepaneku nr 34, mille on provotseerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniminsiteeriumi plaan tõsta alates uue aasta 1. jaanuarist plahvatuslikult praamipiletite hindu. Meie ettepanekute kohaselt suurendataks praami dotatsiooni planeeritavalt 152 miljonilt 10 miljoni krooni võrra ehk siis 162 miljoni kroonini, et anda ministrile võimalus piletihindu mitte tõsta. Plaanitav hinnatõus mõnede piletikategooriate osas on isegi 100%. Muudatusettepanekute arutamise käigus oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõus vähendama olemasolevat 152 miljoni kroonist dotatsiooni veel isegi 12 miljoni krooni võrra, kuna hinnatõus katab rahavajaduse. Selline äraspidine loogika, kus saarte elanikelt korjatakse kõrget piletitulu ja see suunatakse mingisse müstilisse ühistranspordi reservi, saarte ühenduse liikmetele ei sobi. Senine süsteemitu teema käsitlus pigem tõestab, et piletihindu olemasoleva 152 miljoni dotatsiooni juures ei olegi vaja tõsta. Kuna diskussioon sel teemal veel jätkub, ei ole meile jäetud võimalust oma muudatusettepanekust taganeda. Ja see on ka põhjus, miks meie muudatusettepanek jääb täna jõusse. Aitäh!

Tänan! Arvo Sarapuu, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eesti majandus liigub tõesti nii nagu orav rattas. Hinnad tõusevad, sest palgad tõusevad, ja palgad tõusevad, sest hinnad tõusevad. Aga kui inimestega rääkida, siis enamiku arvamus kipub varsti olema selline, et see protsess on lõputu, rahul on vähesed ja petta saavad kõik.
See on tõesti lõputu protsess. Kui valitsuskoalitsioon koostas eelarvet, siis ma lootsin, et valitsuskoalitsioon ei koosta eelarvet lihtsalt selleks, et täita oma valimislubadusi, vaid uskusin, et selle eelarvega reguleeritakse ka Eesti praegust majanduskulgu. Kui kevadel menetlesime alkoholi‑, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, siis juhtisin tähelepanu, et mitme aktsiisi tõus ja mitu uut aktsiisi toovad kaasa ka üsna palju hinnatõuse. Näiteks, kütuseaktsiis 15%, maagaasi‑ ja elektriaktsiisi kehtestamine, vedelgaasiaktsiisi tõus jne. Samuti juhtisin tähelepanu, et kütuse hinna tõusuga kaasneb mitme teise kauba hinna tõus, mis kõik mõjutab suurt osa Eesti rahvast ja paneb väga raskesse olukorda kohalikud omavalitsused. Pärast minu kevadist sõnavõttu õpetas lugupeetud kolleeg Nestor, kes praegu kohe ära läks, et ma torman sündmustest ette ega tea, kuidas Riigikogus asjad käivad. Sain aru, võtsin tema jutu arvesse ja tõesti siiralt lootsin, et eelarve koostamisel arvestatakse Eesti praegust ja tulevast majandusolukorda. Vaatame mõne näite najal, kas see on siis nii toimunud, kas see eelarve on nii koostatud.
Kõigepealt, aktsiiside tõus. Eelarve üks suur kasvuallikas on aktsiiside järsk tõstmine, kuid ettekäändeks on toodud vajadus kiirendada eurole ülemineku protsessi. Kahjuks aga on tegelikkuses ilmseks saanud hoopis see, et majanduse jahutamise asemel paigutatakse saadav lisatulu hoopis riigiametnike palkade tõstmisesse. Paljudes ministeeriumides tõusevad palgad 15%, 20% või 25%. Riigieelarves planeeritud 2500 uue töökoha loomine ja rahastamine toob kaasa eelarve kulude suurenemise 718 miljonit krooni. Olen kuulnud, et euro kasutuselevõtu asemel pakutakse päris huvitavaid asendusteemasid, nagu paralleelne euro kasutuselevõtt, mida ei saa ju tõsiselt võtta. Korra siin saalis oli üks väga huvitav jutt rööprahast. Ma ei tea, kas kolleegid teavad Ameerika ajaloost, mis asi on rööpraha. Rööpraha kasutati põhimõtteliselt selleks, et maksupettusi suhteliselt legaalselt teha, kui nii sobib öelda.
Räägin ettevõtjatest. Petta saavad ka ettevõtjad, kes on oma ettevõtete majandusprognoosides arvestanud suhteliselt stabiilse ja kasvava majandusega. Nüüd on aga selge, et majanduskasvu prognoosi ei oska teha isegi Rahandusministeerium. Küsitlus ju näitas, et enamik ei usu prognoosi, vaid usaldab rohkem Eesti Panka, mitmeid kommertspankasid ja Rahvusvahelist Valuutafondi. Ettevõtjate hinnangul on tulenevalt probleemidest kinnisvara‑ ja ehitussektoris muutunud järjest tõenäolisemaks majanduse kiire jahtumise stsenaarium, kus sisenõudluse oluline vähenemine võib märgatavalt mõjutada 2008. aasta maksulaekumisi, eelkõige pean ma silmas käibemaksu. See viitab tegelikult otsesele vajadusele koostada märksa suurema ülejäägiga eelarve, mille realiseerimise eeldus on see, et kõigepealt tuleks piirata valitsemissektori personalikulude kasvu. Kavandatust suurema ülejäägiga eelarve koostamine õigustaks ka ettevõtjatele eelarve koostamisel antud lubadust, mille kohaselt on 2008. aastal jõustuvad aktsiisimäärade järsud tõusud vajalikud üksnes eratarbimise piiramiseks ning selle kaudu eurole üleminekuks vajaliku inflatsioonikriteeriumi täitmiseks.
Räägime õpetajatest. Kas ma tohin paluda aega juurde?

Kahjuks oleks kodu- ja töökorra seaduse järgi pidanud seda tegema varem.

Vabandust! Siis õpetajatest. Kohaliku omavalitsuse tasandusfondist tuleb see raha anda. Ma ei usu sellesse, sest tasandusfond on loodud viimase kahe aasta tulude laekumise baasil. Näiteks vaatan ma Järvamaad. Järvamaal on kaheteistkümnest  üheteistkümnel miinus, Raplamaal kümnest kaheksal. Kui järgmisel aastal majandus langeb, siis sellest tasandusfondist sellisel kujul ei ole võimalik neid lubadusi täita.
Lõpuks ütlen, et nii see ringmäng käib, hinnad tõusevad, sest palgad tõusevad, ja palgad tõusevad, sest hinnad tõusevad. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased! Kui te näete, et teie esinemine võtab rohkem aega kui viis minutit, siis enne kõnet on teil võimalik paluda juurde kolm minutit lisaaega. Seda juhataja reeglina ka annab. Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Peatun oma sõnavõtus vaid mõnel probleemil või sõlmpunktil, mida ma näen seoses 2008. aasta eelarvega.
Esiteks, mulle viimasel ajal kindlasti kõige südamelähedasem valdkond – sotsiaalvaldkond. Tegelikult tuleb tunnustada eelarvet, mis Sotsiaalministeeriumil kasvab üle 30%. Aga kes vähegi sellest asjast teab, see teab ka, et suurem osa kasvust läheb pensionikassale ja haigekassale. Tulles riigieelarve keskmise kasvu juurde, mis on 25%, siis kahjuks jäävad Sotsiaalministeeriumi eelarves endiselt lahendamata mõned aastad lahendamata olnud probleemid, mida on küll eri meetmete abil üritatud leevendada. Aga kui vahendeid on sel aastal kasutada rohkem, siis oleks võinud nendele valupunktidele kindlasti rohkem tähelepanu pöörata.
Sotsiaalvaldkonnas on mitmeid positiivseid arenguid. Kindlasti haiglate kapitalikulude katmine riigieelarvest. Selle seaduse võtsime vastu juba eelmise koosseisu ajal. Nüüd on see raha jõudnud ka eelarvesse. Jätkuvalt tõstetakse hoolde‑ ja kasuperedes kasvavate laste toetusi. Kui Riigikogu eelmine koosseis hääletas selle poolt, et tõsta neid 1500 kroonini kuus, siis nüüd tõusevad need juba 3000 kroonini kuus. Meeldiv on see, et üks eelmise valitsuse prioriteete sotsiaalvaldkonnas – sotsiaalhoolekanne ehk lastekodud, erihooldekodud, mis, julgen öelda, olid aastaid tõsiselt alarahastatud –, said eelarvestrateegiasse kirja pandud kiirema kasvuga – vähemalt 25% kasvu aastas. Kui kevadel oli riigi eelarvestrateegia koostamisel praeguse valitsuse poolt tõesti oht, et see asi oli ära unustatud, siis õnneks sellesse eelarve eelnõusse, mis on meie laual, on siiski 25%‑ne tõus sisse saanud. Ma tean, et see juhtus küll viimasel hetkel, aga igal juhul on see tunnustatav. Ka selles valdkonnas töötavad inimesed, kes said palka tõesti miinimumpalga lähedal, tõusud olid neil alles viimastel aastatel miinimumi juurest ülespoole, hakkavad veidikenegi rohkem palka saama. See on raske ja tänuväärne töö, mida seal tehakse. Need on keerulised asutused, keerulised patsiendid või kliendid, kes seal on.
Samas, puudega inimeste sotsiaaltoetuste teema. Eelmises valitsuses oli põhimõtteliselt heaks kiidetud kontseptsioon kogu süsteemi muutmiseks, efektiivsemaks ja mõistuspärasemaks tegemiseks ja ka raha lisamiseks. Seda ei viida kahjuks ellu, vaid tööealistele puudega inimestele lisatakse veidi toetust. Näiteks, keskmise puudega inimesele ainult 60 krooni kuus, raske puudega inimesele 130 krooni kuus. Sellises olukorras, kus aastaid pole need toetused tõusnud, ei aita see palju, arvestades ka hinnatõuse, mis meil ees on. Puudega inimesed on jätkuvalt see teema, kus ei ole leitud lahendust. Oleks tulnud rohkem pingutada! Siin sellest Tootsi käitumisest, et teeme siis pool ülesandest, ei piisa. See teema on väga põlev ja põletav.
Perepoliitika. Jah, koalitsioonilepingut olen ka mina lugenud. Ma ei tea, kas koalitsioonikaaslased kõik nii tähelepanelikult on lugenud, ju nad koostamisel osalesid, aga siiski pean ütlema, et perepoliitilistest meetmetest kaks suuremat on käiku jõudnud: tulumaksuvabastus esimese lapse pealt ja vanemahüvitise maksmise pikendamine. Samas, need vahendid, mis sellega jäävad kas kätte või mida suunatakse, on selgelt parempoolne maksupoliitika. Ehk need, kes suhteliselt hästi hakkama saavad, saavad rohkem raha, ja need, kes halvemini hakkama saavad, saavad vähem raha.
Üks teema, millel kindlasti tahan veel peatuda, on üldhariduse rahastamine. Täna infotunnis sai küsitud seda ka haridusministri käest. Tegelikult on plaanis ellu viia kaks suurt sammu. Esiteks, tõsta 20% alamastmeid. Teiseks, tuua sisse uus rahastamismudel. Kõige lihtsamadki arvutused näitavad, et umbes 80 omavalitsust jäävad hätta selle miinimumastme täitmisel, kui 20% tuleb õpetajate miinimumastmeid tõsta. Ma arvan, et siiski ei ole piisavalt läbi mõeldud, kuidas seda katta. Aitäh!

Aitäh! Inara Luigas, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Väga palju räägitakse viimasel ajal sellest, et riigieelarve on keeruliselt üles ehitatud ja on raskesti loetav. Arvan, et riigieelarve peaks tulevikus olema üles ehitatud siiski elektroonilises formaadis, viimane aeg oleks see tänapäevastada. Järgmisel korral peaks meid ees ootama elektrooniline riigieelarve, kus iga kirje oleks varustatud viitega projektidele, teemakohastele seadustele, oleks sidusus riigi eelarvestrateegiaga jne. See vähendaks eelarve lugemisel just selgituste otsimisele tarbetult kulutatud Riigikogu liikmete töötunde ning suurendaks kodanike huvi ja usaldust eelarve menetlemise ja raha jagamise vastu. Tänapäevasel elektroonikaajastul, kus juba lasteaialapsed mängivad arvutites eri tasanditega finantsmänge, nokitseme meie Riigikogus eelarve juures ikka hariliku pliiatsi ja kustukummiga.
Nüüd mõned mõtted kohalikest omavalitsustest. Riigikontrolör Mihkel Oviir mainis hiljuti oma kõnes, et 90% kohalikest omavalitsustest ei saa oma ülesannetega hakkama. Kuid kui arutleme, kes paneb kohalikele omavalitsustele ülesandeid ja kes peab seadusega tagama nende rahastamise, siis teame, et vastutajaks on siin riik. Kohalikud omavalitsused pole tulutoov ettevõte, kus räägitakse planeeritavast aastakasumist ja kasumi jaotamisest. Valitsus peab teadma, et ülesannete andmisel peavad olema kaetud ka üleantud kohustuste täitmise kulud. Kui 2008. aasta algul võeti vastu seadus aktsiiside tõusu kohta, ei teinud valitsus rehkendusi omavalitsustele osaks saavate lisakulude kompenseerimise kohta. Eraldatakse küll vahendeid munitsipaalkoolide pedagoogide palga tõusuks, kuid kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate ja teiste spetsialistide töötasufondi ei suurendata. Siiski soovime kvaliteetset teenust ju igast kohalikust omavalitsusest. Viimastel aastatel on selleks suurendatud kohalike omavalitsuste tasandusfondi ning on suurenenud kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu määr. Praegune valitsus on need tõusud aga külmutanud. Selliste võtetega mitte ainult ei halvata kohalike omavalitsuste tööd, vaid tehakse väiksemad omavalitsused Euroopa Liidu raha taotlemisel täiesti konkurentsivõimetuks, sest omaosalust ja rahalist katet pole kaugeltki kõigil võtta. Valga maakonna ühe väikese valla juhi sõnul on nad võimetud ka lisalasteaiakohtade loomisel, sest praegune valitsus on rakendamas süsteemi, et lasteaiakohtade loomisel peab olema omaosalus vähemalt pool. See tähendab, kui minimaalne toetuse suurus on viis miljonit, peab ka omavalitsusel olema vastu panna vähemalt viis miljonit krooni.
Suurt muret tekitab väikese sissetulekuga inimeste toimetulek. Arvestades, et järgmise aasta jaanuaris on ees uus hinnatõusu laine, tõusevad toiduainete hinnad, kallinevad bussipiletid ja muud teenused ning analüütikud ennustavad isegi inflatsiooni kahekordistumist, võib toimetulekuraskustesse sattuda veelgi rohkem peresid. Kui toidukorvi maksumus on peaaegu 1000 krooni ja toimetulekumäär 900 krooni, siis tekib isegi küsimus, kas see on ikkagi põhiseadusest tulenev piisav abi. Kahjuks on aga praegune valitsus vähendanud kohalikele omavalitsustele kuuluvat toimetulekutoetuste mahtu 56%.
Lausa irooniliselt kõlab siinkohal peaministri lause 2008. aasta eelarvet üle andes: "Me usume jätkuvalt turumajanduse iseregulatsiooni, inimeste ja ettevõtete õppimis‑ ja kohanemisvõimesse." Meie seda ei usu ja arvame, et majanduse kõrgfaasis on valitsus teatud kohustused rahva ees täitmata jätnud. Aitäh!

Tänan! Helle Kalda, palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugedes ajakirjandust, võib uskuda, et kliima soojeneb, aga kahjuks pean ma ikkagi jõudma elamumajandusprobleemide juurde tagasi. Alustan oma ettekannet inimeste arvamustest. "Tundsin suurt alandust, kui sain teada, et pärast 40 aastat pean korterist lahkuma, et minul ei ole oma kodu, korterit, mida saaks erastada väljateenitud aastate eest. Mulle jäid vaid pension, riided selga ning hunnik au‑ ja tänukirju töötatud aastate eest. Tänaseni ei ole keegi minule selgitanud, milline on minu süü Eesti riigi ees ja kuhu pean minema. Minu isa Alfred Jaagomäe võitles Vabadussõjas, kuid minul on nüüd usk Eesti Vabariiki kui õigusriiki kadunud," kirjutab 88‑aastane proua Silvia. 1963. aastal sündinud Tõnis on märkinud: "Lastel ei ole võimalik saada tagasi ilusat lapsepõlve, tervet, täiuslikku perekonda ja suurt armastust, mis võinuks olla." 52‑aastane proua Urve täpsustab omalt poolt: "Inimsusvastaseid kuritegusid rahaga mõõta ei saa, meie üleelamisi ei suuda keegi kinni maksta." Selle aasta 17. oktoobri Äripäeva lehekülgedel esitab Kuperjanovi pataljoni sõduri tütretütar küsimused majandusminister Juhan Partsile: millal tuleb aeg ja hakatakse kompenseerima valitsuse poolt omandireformiga tekitatud moraalset ja materiaalset kahju, kui kaua peavad inimesed veel kannatama riigi poolt tehtud ülekohut kodudest väljatõstmise pärast, miks on eestlastel depressioon ja pidev hirm tuleviku ees?
Lugesin teile ette ainult mõned arvamusavaldused Eesti riigi kodanikelt. Nendelt inimestelt, kellel pole kodu ega kindlustunnet ning kes ka sooviksid rõõmu tunda Eesti Vabariigi 90. aastapäeva künnisel. Isiklikud kohtumised sundüürnikega on olnud äärmiselt emotsionaalsed, on olnud nuttu ja pisaraid, äärmist lootusetust, aga ka viha ja pettumust meie riigis. On olnud andestust tehtud vigade eest ja  oma riigi alguse raskuste mõistmist. Kuid nüüd, mil valitsus hõiskab seninähtamatust jõukusest Eestimaal, valdab meid hämmastus. Miks ei asu riik heastama toimunud seadusrikkumist? Miks ei räägita midagi toimunud ülekohtu kohesest ja täielikust korvamisest? Seaduse vastuvõtmisel 16 aastat tagasi siinsamas saalis ju lubati, et omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine ei tohi tekitada uut ülekohut. Kui aga nendel inimestel on mingi süü Eesti riigi ees, siis miks ei esitata neile süüdistust? Selleks on ju olemas kohtud ja prokuratuur! Need on sundüürnike seisukohad ja arusaamad.
Millised on aga olnud valitsuse seisukohad läbi aegade, mis on väljendunud arengukavades või lubadustes? Eluase kuulub inimeste põhiliste vajaduste hulka. Normaalse kvaliteediga eluaseme kättesaadavus tagab ühiskonna sotsiaalse stabiilsuse. Riigi tegevuse üldeesmärke eluasemevaldkonnas on tagada eluaseme kättesaamise võimalus kõigile Eesti elanikele. Üks põhieesmärk on eluasemega seotud finantsprobleemide leevendamine, suurendamaks leibkondade suutlikkust endale eluase muretseda. Leibkondade arv, kes vajaksid toetust eluasemeprobleemide lahendamisel, on üsna suur. Juba 2003. aastal, ütleb valitsus, oli üle 10 000 sellise leibkonna. Samas tuleb tunnistada, et tagastatud majades elavate üürnike probleemi lahendamine, mis on samuti oluline elamumajandusprobleem, on siiani pälvinud suhteliselt vähe tähelepanu jne. Kogu see ilus jutt on kirjas valitsuste heakskiidetud elamumajanduse arengukavades.
Vaadakem siis, kuidas tegelikult näeb välja pilt 2008. aasta riigieelarve põhjal. Lugupeetud peaminister, üle andes 2008. aasta riigieelarvet Riigikogus, pöördus Eesti rahva poole ja tänas inimesi väga hea töö ja suure panuse eest, et valitsus sai ette valmistada ja heaks kiita väga hea riigieelarve ning selle Riigikogu menetlusse esitada. 16 iseseisvusaasta kõige suurem riigieelarve! Riigieelarve tulud on tõesti suured – 96,3 miljardit krooni ning kulude maht on 93,6 miljardit krooni. Kui palju siis nii suurest eelarvest on eraldatud nii olulise probleemi nagu eluasemeprobleemi lahendamiseks? Jah, 0,17 miljardit krooni, see on 0,18% kogu eelarvest! Kusjuures Euroopa Liidu toetussumma moodustab sellest poole. Seega, 0,085 miljardit krooni ongi kogu valitsuse panus elamuprobleemi lahendamiseks. Selle rahaga soovitakse toetada kortermajade renoveerimist, parandada eluaseme kvaliteeti, lahendada lastekodust ellu astuvate noorte eluasemeprobleemid, kindlustada eluase sundüürnikele ning toetada ka praegusi tagastatud majade omanikke. Nii vähe pole eraldatud viiel aastal.
Meie, Keskerakonna fraktsiooni seisukohad on valitsuse omast erinevad. Eespool toodust lähtudes esitas Keskerakonna fraktsioon 2008. aasta riigieelarve kohta kolm muudatusettepanekut. Esiteks, määrata täiendavalt sihtasutusele KredEx 30 miljonit krooni tagastatud majades elavate üürnike ja lastekodust lahkuvate noorte eluasemeprobleemide leevendamiseks. Teiseks, kohaliku omavalitsuse üksuste ja omavalitsuste kolimistoetuse meede: tagastatud majades elavate üürnike toetamiseks 130 miljonit krooni. See muudatusettepanek võimaldaks kohalikel omavalitsustel maksta suuremaid ja õiglasemaid kolimistoetuse summasid. Nii hea meel on, et samal seisukohal on Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni liikmed, kes tegid analoogse ettepaneku Tallinna volikogus s.a 29. septembril. Kõigile on selge, et riigi tekitatud ülekohut ei pea korvama kohalikud omavalitsused üksinda. Usun, et kohalikud omavalitsused oleksid nõus lisama täiendavalt eelarvest raha, kui riik paneks õla alla. Ärgem unustagem, et erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses on ette nähtud toetused tagastatud majades elavatele üürnikele. Kahjuks on riik kulutanud selle raha muudeks otstarveteks.
Südamest on hea meel, et valitsusliit oma programmis peab riigi arengus oluliseks kodanikuühiskonna tegevust ja toetab kahte eluasemevaldkonnas tegutsevat MTÜ-d: Eesti Omanike Keskliitu kahe miljoni krooniga ja Eesti Korteriühistute Liitu kahe miljoni krooniga. Mõlemad organisatsioonid tegelevad omanikega. Kahjuks on valitsusliit vist unustanud, et on olemas ka kolmas organisatsioon, Eesti Üürnike Liit, kes tegeleb samuti Eesti inimestega, ja on ainuke, kes tegeleb üürnikega. Sellest tulenevalt on Keskerakonna fraktsiooni kolmas ettepanek selle valdkonna kohta eraldada Eesti Üürnike Liidule 500 000 krooni.
Lõpetan oma sõnavõtu Tallinna Ülikooli sotsioloogiaõppejõu, sotsiaalteadlase Aili Aarelaiu sõnadega: "Omandireform oli osa meie kultuuritraumast. Terve pika perioodi elas eestlane, kui temalt maa võõrandati, kui ta sunnismaiseks ja seejärel pärisorjaks muudeti, ikkagi oma kodus, kuigi see ei olnud tema oma. Aga omand ei olnudki tähtis, tähtis oli kodu ise." Aitäh!

Tänan! Imre Sooäär, palun! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Head kolleegid! Mina tahan teile rääkida muudatusettepanekust, mille edastasid Riigikogu saarte ühenduse liikmed. See ettepanek on esitatud selleks, et leevendada plahvatuslikku hinnatõusu, mille majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on ainuisikuliselt kinnitanud.
Võib-olla pole riigieelarve arutelu tõesti see koht, kus neid asju peaks arutama. Võib-olla on selleks ka teisi meetodeid. Jah, kindlasti. Aga kahjuks ei ole meil kui Riigikogu liikmetel jäänud muud hooba kui seesama meie ees olev dokument täna siin saalis, kui meie kutseid ja palveid pole kuulda võetud.
Nimelt on Riigikogu saarte ühenduse liikmed nii eraviisiliselt kui ka koos käies püüdnud seda probleemi ministrile selgitada. Ühe aasta jooksul toimunud plahvatuslik hinnatõus, nagu hea kolleeg Kalev Kotkas siin juba ütles, sõltuvalt liinist ja piletigrupist kuni 100%, on liig! Jah, me võime öelda, et mis see pilet siis ikka on, päts leiba. Aga iga riik peaks ju kindlustama oma rahvale võrdsed võimalused selles riigis elamiseks.
Vaatame näiteks pensionäri või tudengit, kes sõidab Tallinnasse Kuutsemäelt, ja pensionäri või tudengit, kes sõidab Kärdlast. Me teame, et bussipiletite hinnad tõusevad üle Eesti enam-vähem ikka ühes tempos, sinna ei saa me midagi teha. Aga saarte elanikel, sellelsamal tudengil tuleb lisaks bussipiletile veel 160 krooni juurde maksta. See ongi see vahekoht: kas me käsitame meie saari riigi ühe olulise osana või peaksid saarlased saarel elamise ja saarlaseks olemise omast taskust kinni maksma. Siin ongi see koht, kus riik peaks aitama.
Kui võtta eeskuju Põhjala saartest, siis väga paljudes nendest on kas väga tugev riigi dotatsioon või on saarte elanikele antud kaardid, mille alusel nad saavad aasta ringi tasuta või peaaegu tasuta reisida. Need on ühe kindla hinnaga kaardid.
Ka Eestis on selliseid erisusi. Näiteks üks tund parkimist Tallinna vanalinnas maksab 48 krooni. Ometi saavad vanalinna elanikud aastase parkimise, 24 tundi 365 päeva aastas, lunastada ainult 100 krooni eest. Kas pole see siin nagu maanteepikenduse idee, et elanikel peavad olema mingid erisused?
Sotsiaaldemokraadid on aastaid siin saalis esitanud üht eelnõu, mis sisuliselt paneks paika saarte ühenduse mandriga maanteepikenduse idee abil. Kindlasti on ka teisi võimalusi, kuidas seda teha, aga mul on tunne, et me peame siin saalis varem või hiljem tagasi tulema selle küsimuse juurde, et tagada saarte elanikele mandri omadega võrdsed võimalused.
Selleks kutsungi Riigikogu liikmeid üles ühendama saared mandriga nii, et oleks leevendatud ja miinimumini viidud saarelisusest tulenevad püsivalt ebasoodsad tingimused. Jah, saartel on mönus elada, nagu mõned ütlevad, aga need sotsiaal-majanduslikud tegurid, hinnad ja igapäevane realiteet, mis meile vastu vaatavad, ei ole kaugeltki mitte nii mönusad. Püüdke aru saada saarte elanikest! Ma kutsun teid üles selle probleemiga ka edaspidi tegelema. Aitäh!

Tänan! Eiki Nestor, palun!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on olnud mure hinges, mitte ainult riigieelarve pärast, vaid selle pärast, et kus see meie opositsioon on. Vaadake, mure on mitut pidi. Kui opositsiooni õieti ei ole, siis tekib selline olukord, et see tekib kuskil mujal, ja see ei ole päris loomulik. Tegelikult opositsiooni ja koalitsiooni vahel vahetegemise koht on ikkagi see saal siin. Selles mõttes täielik aplaus kolleeg Seppikule selle kõne eest. Tegemist oli klassikalise kõnega, mida peavad opositsioonipoliitikud kõigis maailma parlamentides siis, kui majandus läheb langusesse. Suur aitäh talle selle eest! Iseasi on, et majanduse, rahanduse ja riigieelarvega on sellel sama palju pistmist, kui ma teile praegu väidaksin, et sellel aastal paistis päike seetõttu, et majandusminister oli Edgar Savisaar, ja kui sadas vihma ja puhus tuul, siis seetõttu, et praegu on mingi Ansipi klikk võimul. See on teine küsimus, aga vähemalt tegi opositsioon oma suu lahti. Selles mõttes suur aitäh!
Kui me vaatame nende muudatusettepanekuid, siis paistab nii, et pensionid tõusevad korralikult, käib mingi palgavaidlus, aga ei tea, kellega. See asi paistab ka olema lahendatud. On leitud üks puudusekannataja. See puudusekannataja on Tema Kõrgus kohalik omavalitsus. Hea küll, ütleme, et puudusekannataja on liiga palju öeldud. Ütleme, et neid, kes ei saa oma tööga päris hästi hakkama, on vaja abistada. Vaatame muudatusettepanekute tabelit. Kus ei saa kohalik omavalitsus oma tööga hakkama? Keda on vaja abistada? Tallinna linna. Minu ettepanek teile: võib-olla te alustuseks arutate isekeskis, järsku peaks Tallinna Linnavalitsuse välja vahetama. Võib-olla on olemas paremaid inimesi selle töö peale kui need, kes seal praegu on. Aga kuidagi ei tahaks uskuda, et oleks olnud võimalik, et selline olukord  ühes omavalitsuses tekib, kõik siin areneb nagu kindlat liini pidi.
Palgavaidlus on olnud selles mõttes imelik, et kõik need, kes kritiseerivad seda palgatõusu, ütlevad, et neil ei ole midagi selle palgatõusu vastu, aga miks nii palju tõstetakse. See on debatt, millel tegelikult kohta ei ole. Minu meelest ei olnud siin suuri valikuid ka võimuliidul. Imelik on vaadata muudatusettepanekuid, mis on tulnud opositsioonilt ja mille sisu on vastupidine nende erakondade valimislubadustele. Ma küll uskusin, et mõnest erakonnast võiks palgadebatis ka valitsusel kasu olla, mis sest, et ta praegu opositsiooni kuulub.
Tegelikult on jäänud riigieelarve arutelul alles veel hulk probleeme. Ma tahan peatuda nendest kahel. Kui hinnatõus on 6% või 8% kanti ja pensionid tõusevad üle 20%, isegi üle 22%, ja ametnike palgatõus, mis jääb küll alla tootlikkuse kasvule, aga on ikkagi keskeltläbi 10,8%, ja tähtsates valdkondades, mis on siiamaani olnud alarahastatud, tõusevad palgad kiiremini, siis on ikkagi üks grupp inimesi, kelle puhul paraku ei pensioni, palga ega muu tõusuga mitte midagi suurt ära ei tee ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine nende sissetulekut ka ei mõjuta. Selles mõttes ma usun, et pärast teist lugemist tasuks kindlasti mõelda selle peale, et me arutaksime toimetulekupiiri. Võib-olla isegi nende mahtude piires, mis praegu rahaliselt eelarves on, on võimalik seda piiri tõsta.
Teine probleem, mille puhul ma tahan ka terve meie fraktsiooni nimel oma arvamuse öelda, on seotud bussiliinide dotatsiooniga. Meie isegi ei taha vaielda teemal, millal see probleem üht‑ või teistpidi kerkis või kes ja millal pidi sellest aru saama. See ei ole minu meelest tähtis. On vaja teha ilmselt kahte asja ja väga selgelt. Kõigepealt on vaja dotatsioonisummat suurendada ja seda saab suurendada ainult Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi praeguse raha arvel, mitte mingil muul moel. Teiseks, me usume, et minister suudab riigihangetes korra majja lüüa. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd alustame eelnõu 122 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on tulnud rahanduskomisjonilt ja seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Mai Treial, palun!

Aitäh, hea juhataja! Palume seda muudatust hääletada.

Hea Riigikogu! Alustame muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistuse protseduuri.
Panen hääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud teise muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 32 ja vastu 55 Riigikogu liiget, erapooletuid on 3. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni esitatud kolmanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 ja vastu 55 Riigikogu liiget, 4 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on seisukohal, et jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun hääletada neljandat muudatusettepanekut.

Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 ja vastu 53 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun viiendat muudatusettepanekut hääletada.

Alustame muudatusettepaneku hääletust. Panen hääletusele viienda  muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 ja vastu 55 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Mai Treial, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub kaheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 ja vastu 55 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub üheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29 ja vastu 54 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on  jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun hääletada kümnendat muudatusettepanekut.

Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 ja vastu 56 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
11. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun hääletada 11. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 ja vastu 55 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
12. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 13. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on  jätta arvestamata. 14. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 15. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 16. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 16. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29 ja vastu 55 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
17. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on  jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 17. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29 ja vastu 56 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 18. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 ja vastu 54 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 19. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 25 Riigikogu liiget, vastu 54, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
20. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 20. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 ja vastu 56 Riigikogu liiget, 2 erapooletut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

21. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 21. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
22. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 22. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
23. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 23. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 53 ja erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
24. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 24. muudatusettepanekut.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid oli 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
25. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 25. muudatusettepanekut.

Head kolleegid, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid oli 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
26. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 26. muudatusettepanekut.

Aitäh! Head kolleegid, panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid oli 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
27. muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub muudatusettepanekut nr 27 hääletada. Enne hääletamist palume kümme minutit vaheaega. (Aplaus.)

Kümneminutiline vaheaeg. Palun ettepanek esitada ka kirjalikult! Jätkame kell 16.16.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud ja läheme uuesti muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Panen hääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 27. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
28. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub muudatusettepanekut nr 28 hääletada.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eestimaa Rahvaliidu esitatud 28. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
29. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 29. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 27 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 30 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 30. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 31 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 32 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 33 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 34 on esitanud kolleegid Imre Sooäär, Evelyn Sepp, Kalev Kotkas, Maret Merisaar, Ene Kaups, Aivar Riisalu, Tarmo Mänd, Jaanus Rahumägi, Mark Soosaar, Indrek Saar, Aleksei Lotman, Toomas Trapido, Valdur Lahtvee, Marek Strandberg ja Kalle Laanet, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Aitäh, proua eesistuja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34, mille on esitanud kolleegid Imre Sooäär, Evelyn Sepp, Kalev Kotkas, Maret Merisaar, Ene Kaups, Aivar Riisalu, Tarmo Mänd, Jaanus Rahumägi, Mark Soosaar, Indrek Saar, Aleksei Lotman, Toomas Trapido, Valdur Lahtvee, Marek Strandberg ja Kalle Laanet. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 35 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada 35. muudatusettepanekut.

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 35. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 51 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 36 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 36. muudatusettepanekut.

Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 37 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon palub muudatusettepanekut nr 37 hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 37, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 38 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub muudatusettepanekut nr 38 hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
39. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 40. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 41. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub 41. muudatusettepanekut hääletada ja palub kümneminutilist vaheaega.

Kümme minutit vaheaega. Jätkame kell 16.36. Palun esitada ka paber!
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud  ja läheme nüüd uuesti muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 42 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 42. muudatusettepanekut.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 42, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 43 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepaneku nr 44 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepaneku nr 45 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepaneku nr 46 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Fraktsiooni nimel palute hääletada, eks ole? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 46, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 47 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 47. muudatusettepanekut.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud 47. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
48. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 48. muudatusettepanekut.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud 48. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid oli 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
49. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 49. muudatusettepanekut.

Hästi! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 49. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 50 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 50. muudatusettepanekut.

Suurima heameelega! Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 50. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 51 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 51. muudatusettepanekut.

Hästi! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 51. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Määran eelnõu 122 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. novembri s.a kell 18. Eelnõu 122 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Margus Lepiku!

Juhataja! Head kolleegid! Tuletan kiirelt meelde, et selle seaduse vastuvõtmise korral on võimalik rahvusvahelisi tööstusdisainilahenduste registreerimise taotlusi esitada ka Eesti Patendiametile. Seaduseelnõu oli majanduskomisjonis arutusel 12. novembril, muudatusettepanekuid ei olnud laekunud ja majanduskomisjon otsustas ühehäälselt saata eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks täna ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui see juhtub, siis kolmas lugemine teha 22. novembril. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Lepik! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole. Eelnõu 100 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses valitsusasutuste ühendamisega eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses valitsusasutuste ühendamisega teise lugemise ettevalmistamine oli põhiseaduskomisjoni päevakorras 13. novembril ja 19. novembril. Mõlemal korral osales arutelul ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb.
Eelnõu kohta on põhiseaduskomisjon teinud ja on arvesse võetud kaks muudatusettepanekut, mis on tehnilist laadi ja põhjustatud eelmisel nädalal Riigikogus vastu võetud elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seadusest. On tekkinud mõned vastuolud, mis puudutavad uute asutuste nimetusi. Esimene muudatusettepanek käsitleb seaduseelnõu §‑st 7 punkti 7 väljajätmist, mis puudutab elektroonilise side seaduse § 89 lõikes 5 Sideameti nime asendamist ja numeratsiooni muutmist. Teine muudatusettepanek on täiendada eelnõu uue §‑ga 8 ja muuta eelnõu numeratsiooni. See uus § 8 käsitleb elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse muutmise seaduse muutmist, nähes ette, et § 6 punktis 1 asendada "Sideamet" sõnadega "Tehnilise Järelevalve Amet", §-s 30 asendada "Sideamet" sõnadega "järelevalve‑ ja korraldusasutus" ning § 36 punktis 1 sõnastada ümber § 188 lõige 3.
Rohkem muudatusettepanekuid eelnõu kohta tähtajaks ei esitatud.
Eelnõu 125 on teiseks lugemiseks esitatud normitehniliste ja keeleliste täpsustustega. Seejuures on keeleliselt parandatud ka eelnõu pealkirja: "Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest".
Põhiseaduskomisjonis otsustati konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 125 teise lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 21. novembri istungi päevakorda, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 125 teine lugemine lõpetada (see oli konsensuslik otsus: poolt 8, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud), kui teine lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 125 kolmanda lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 22. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 125 Riigikogus seadusena vastu võtta. Ka see otsus tehti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ene Kaups! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on esitatud kaks, mõlemad on esitanud põhiseaduskomisjon ja neid on täielikult arvestatud. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 125 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Mait Klaasseni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 94 kolmel istungil. Esimene arutelu toimus 22. oktoobril ja selleks ajaks oli tulnud komisjoni ka muudatusettepanekuid, mida oli kokku kuus. Nende muudatusettepanekute arutelu sellel istungil ei toimunud, lepiti vaid kokku selles, et järgmisele arutelule kutsutakse kohale spetsialistid nii tõuaretusühingutest kui ka Eesti Maaülikoolist. Selle arutelu lõpus otsustati jätkata eelnõu arutamist novembris. Järgmine arutelu toimus esmaspäeval, 5. novembril ja sinna olid kutsutud ekspertidena Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk, Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor doktor Olev Saveli, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuaretustöö juhataja Andres Kallaste, Eesti Lamba‑ ja Kitsekasvatajate Seltsi juhatuse liige Peep Piirsalu ning Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi vanemteadur filosoofiadoktor Urmas Saarma. Seekord oli arutelu küllalt pikk ja põhjalik, kusjuures arutelu jagunes kahte poolde. Esimene osa arutelust keskendus põhiliselt Eesti maalambaga seotud küsimustele, mida komisjon otsustas eraldi teemana teinekord sellest seadusest lahknevalt käsitleda. Pärast pikka arutelu tegi Kalev Kotkas kokkuvõtte, et ühelgi arutelul osalenud osapoolel ei ole midagi selle vastu, et Eesti maalammas tunnistada tõuks, kuid see ei ole konkreetselt selle seaduse asi. Järgmisena vaadati läbi põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid, nii nagu ma ütlesin, oli laekunud kuus, neist neli võeti arutelu käigus pärast mitmeid põhjendusi ja kuulamisi esitajate poolt tagasi. Komisjon ise sõnastas neli ettepanekut, kuid kõiki neid nelja ettepanekut ei sõnastatud sellel istungil, vaid otsustati, et eelnõu 94 arutelu jätkub 12. novembri istungil.
12. novembri istungile olid kutsutud Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk ning Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul. Vaadati veel kord läbi kõik eelmisel komisjoni istungil tehtud otsused ja muudatusettepanekute sõnastused ning jäi selline otsus: võtta eelnõu 94 täiskogu päevakorda 21. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. See otsus võeti vastu konsensusega. Juhul kui eelnõu 94 teine lugemine lõpetatakse, teha kolmas lugemine 5. detsembril. Ka see otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, Mait Klaassen! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra ettekandja! Kas komisjonis oli jutuks ka Tori hobuse tulevik ja kas see seadusmuudatus parandab Tori hobuse väljavaateid, et ajale vastu panna?

Aitäh! Nagu ma oma kõnes mainisin, oli Eesti Hobusekasvatajate Seltsi esindaja kohal ja oli juttu ka Tori hobusest. See seadus mitte mingil juhul ei takista Tori hobuse aretamisega edasi tegelemist, pigem soodustab seda, ta määratleb täpsemalt ka ohustatud tõu olemuse ja tekivad uued võimalused. Aga see, kuidas tegeldakse, oleneb tegelikult ikkagi hobusekasvatajate seltsist.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina olen ikka Eesti maalamba pärast mures. Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite seletada, miks komisjon ei taha Eesti maalammast tunnustada iseseisva tõuna ja kas see on ikka korrektne?

Aitäh! Tegelikult, see seadus ei tunnusta iseenesest ühtegi loomaliiki tõuna, vaid see, kuidas tekib tõu tunnustamine, on siin seaduses kirjas. See protsess tuleb niikuinii Eesti maalambaga läbi teha. Seda küsimust me kavatseme ka koostöös Eesti Maalamba Ühinguga tegelikult edasi arendada. Pärast protseduuride tegemist on võimalus, et ta saab ka tunnustatud tõuks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mait Klaassen! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu kohta on kuus muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud kolleeg Mark Soosaar, juhtivkomisjon on osaliselt arvestanud. Teine ja kolmas muudatusettepanek on tulnud maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Neljas muudatusettepanek on kolleeg Mark Soosaarelt, juhtivkomisjon on osaliselt arvestanud. Viies ja kuues muudatusettepanek on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud.
Head kolleegid! Me vaatasime läbi kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 94 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas eelnõu 104, prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 12. novembril. Selle eelnõu kohta oli muudatusettepanekute esitamiseks ettenähtud aja jooksul esitatud üks muudatusettepanek. Selle esitas Rahvaliidu fraktsioon. Muudatusettepanek tähendas sisuliselt seda, et Rahvaliidu fraktsioon ei olnud nõustunud valitsuse ettepanekuga muuta kehtivat korda nii, et oleks võimalik riigiprokurör ametisse nimetada ka ilma kohustusliku avaliku konkursita. Õiguskomisjon ei toetanud Rahvaliidu fraktsiooni muudatusettepanekut (0 poolt, 5 vastu, 0 erapooletut, 2 komisjoni liiget ei hääletanud). Komisjon otsustas õigusselguse põhimõttest lähtuvalt algatada ühe muudatusettepaneku omalt poolt. See näeb ette § 18 lõike 3 ümbersõnastamise selliselt, et oleks võimalik, kui avaliku konkursi järele on vajadus, avalik konkurss läbi viia. Eelnõu praegusest redaktsioonist oleks võinud ekslikult jääda mulje, et avalik konkurss on välistatud. Seega, õiguskomisjon sõnastas § 18 lõike 3 järgmiselt, et avaliku konkursita võib ametisse nimetada riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri, juhtivprokuröri ja vanemprokuröri. Õiguskomisjon algatas nimetatud muudatusettepaneku konsensuslikult. Lisaks tegi õiguskomisjon ettepaneku suunata Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu täna täiskogu päevakorda teisele lugemisele ja tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Väino Linde, palun! Palun kiiremini!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Jah, ega aastad ei ole enam endised. Hea ettekandja! Kas põhimõtteliselt õiguskomisjon arutas selle eelnõu menetlemise käigus ka niisugust negatiivset varianti, et kui eelnõu saab seaduseks, siis seda võib tulevikus mingitel segastel juhtudel kasutada eesmärgil, et prokuratuuri juhtide ametisse määramine võiks politiseeruda rohkem kui praegu?

Tänan küsimuse eest! Õiguskomisjon sellise rakursi alt seda teemat ei arutanud. Me arutasime teie tõstatatud küsimust, üritades eelkõige aru saada neist põhjustest, miks valitsus on selle ettepanekuga välja tulnud. Peamine põhjus (sellest me rääkisime ka esimese lugemise ajal) on see, et on välja kujunenud olukord, kus konkurssi riigiprokuröri ametikohtadele sisuliselt ei ole või on see äärmiselt väike. Samas inimesi, kes võiksid selle ametiga kenasti hakkama saada, on küll. Selleks, et anda võimalust ka ilma avaliku konkursita heade inimeste ametisse määramiseks, on see seadusmuudatus peamiselt algatatud. Teine põhjus on muidugi haridusnõuete vastavusse viimine, aga see ei ole komisjonis tekitanud väga suurt diskussiooni. Nii et lõppkokkuvõttes ei olnud komisjonis sellisel kujul seda teemat üleval.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Teine muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Head kolleegid! Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 104 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnepulti haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu üks tõukepunkt on olnud Riigikontrolli 2004. aasta kontrollaruandes väljatoodud ettepanekud ja õiguskantsleri korduvad tähelepanujuhtimised erihoolt või eritähelepanu nõudvate laste koolide ja kasvatusasutuste korrale. Eelnõu ettevalmistamisel on tuginetud lisaks uuringule "Alaealiste probleemkäitumine ja alaealiste komisjonide tegevus" ning ülevaates "Eesti alaealiste komisjonide tegevus aastatel 1999–2004" väljatoodud ettepanekutele alaealiste komisjonide töö tõhustamiseks.
Komisjonid on koht, kus arutatakse alaealiste noorte toimepandud tegusid ning rõhutatakse ühiskonnareeglite järgimise kohustust. Nende komisjonide otsuste rakendamise ja õpilaste reaalselt kooli jõudmise puhul, samuti juhtudel, kui õpilane lahkub koolist pärast ühepäevast või ‑tunnist seal viibimist ega täida alaealiste komisjonide korraldusi, on vaja täpsustavaid regulatsioone. Muidu ei rakendu – kaunis tihti on nii juhtunud – langetatud otsus sugugi mitte ellu.
Eelnõu kohaselt antakse mõjutusvahendite kohaldamiseks komisjonidele suurem otsustusõigus ning võimalus mõjutusvahendi kohaldamisse kaasata inimesi, kes probleemide lahendamisele saavad kaasa aidata või on kohustatud seda tegema. Kui varem võis juhtuda, et mõjutusvahendi kohaldaja ja järelevalve pidaja kavandatud tegevuste elluviimisel oli sama isik, siis eelnõuga on plaan sellist olukorda vältida.
Mõjutusvahendite kättesaadavuse suunamiseks ning ressursside planeerimiseks on vaja, et teave komisjonides tehtud otsuste kohta jõuaks võimalikult kiiresti otsustus‑ ja planeerimistasandile. Sellest tulenevalt on välja töötatud alaealiste komisjonide moodul Eesti hariduse infosüsteemis, kuhu koondatakse komisjonide tehtud otsused. Praktiliselt teeb mooduli käivitamine võimalikuks komisjonide tööst ja alaealiste õigusrikkumistega seonduvast olukorrast saada ülevaade kohe, kui mõjutusvahendi kohaldamiseks tehtud otsus kehtima hakkab. Ettevalmistused tehniliste lahenduste osas on tehtud. Arvestatud on ka asjaolu, et teavet alaealise kohta ei saa kasutada asjaga mitteseotud inimesed ehk väljaspool komisjoni andmetele ligipääsu kellelgi ei ole.
Oluline on teada sedagi, et andmed alaealise käitumise, mõjutusvahendi kohaldamise ja alaealise toimepandud teo kohta kustutatakse isiku täisealiseks saamisel. See tähendab, et kokkupuutest komisjoniga ei pea jääma inimesele eluaegset märki. See on noorele lisamotivatsioon õiguskuulekaks käitumiseks ja seadustest ning muudest ühiskonnanormidest kinnipidamiseks.
Eestis napib spetsialiste (või on nad tööga üle koormatud), kes oskavad olukordadele adekvaatselt reageerida ja eristada võimalikku tavaüleastumist sellisest, mis on tulevikus võib-olla ohtlik nii ühiskonnale kui ka üksikisikule endale, kui keegi kohe ei sekku. Teiselt poolt on oluline, et alaealine saaks toetust ja abi võimalikult elukoha lähedalt, eriti kui on vaja alaealise käitumist suunata mõjutusvahendeid kohaldades. See ei saa olla võõras mure, sest isegi erikooli suunatud pöörduvad enamikus tagasi sellesse kohalikku omavalitsusse, kust nad on sinna kooli saadetud, ja ka kooli, kust nad on erikooli saadetud. Seetõttu on kavandatud kohalikele omavalitsustele ühise komisjoni loomise võimalus. See tähendab, et kui napib inimesi, ei saa tööd tegemata jätta, vaid on võimalik komisjon moodustada mitme kohaliku omavalitsuse spetsialistidest. Muidugi tähendab see ka piirkondliku informatsiooni tervikuks kujundamist, sest nii nagu kõik inimesed, nii ka noored liiguvad piirkonnas laiemalt ja oma igapäevases käitumises ei arvesta alati omavalitsuse piire.
Seadus puudutab, nagu juba viidatud, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolidega seotud regulatsioone. Erikoolidest on 2000. aastast alates läbi käinud üle 700 õpilase, mis on väga suur arv. Kuid kui mõelda, et ilma selle võimaluseta oleks suure tõenäosusega nende haridustee jäädavalt katkenud, siis on, ma loodan, enamik suunamiseks tehtud otsuseid olnud õiged.
Selleks et erikoolid oma ülesandeid täidaksid, et nad võimaldaksid jätkata noortel haridusteed ja et nad aitaksid noortel, kes ei ole leidnud rohkem seoseid ühiskonnas ja rohkem sõpru kui ainult piiratud kampades, neid seoseid luua, et nad saaksid korraldada muud õpilast korrektsele käitumisele suunavat tegevust, on oluline, et suunamine erikooli toimub õigel ajal ja et see otsus ka rakendatakse kohe. Ka tuleb tagada, et erikoolist ei lahkutaks omavoliliselt. Eelnõus kavandatud konkreetsed meetmed on järgmised. Kooli jõudmise tagamiseks või omavoliliselt lahkunud õpilaste tagasitoomiseks on loodud võimalus rakendada sundtoomist. Seda võimaldatakse nii siis, kui alaealine ei asu talle määratud ajaks erikoolis õppima, kui ka sellisel juhul, kui õpilane on koolist omavoliliselt lahkunud.
Teiseks, ennetamaks erikooli sisemisi probleeme õpilaste vahel, aga ka välismõjude ärahoidmiseks on erikoolidel võimalik alaealiselt ära võtta keelatud esemeid, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse määruses. See on esemete ja ainete loetelu, mis ei või olla kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase valduses. Mõeldakse kõikvõimalikke uimastavaid aineid ja enese või teiste vigastamist võimaldavaid ohtlikke esemeid, sidevahendeid ja muud sellist. Seni on kehtinud kord, et sisuliselt saab esemeid ära võtta siis, kui need esemed on käiku läinud. Mõnikord võib siis juba hilja olla ja tegemist on tagantjärele reageerimisega.
Kolmandaks, ohu korral enese või teiste elule või tervisele ehk agressiivsuse ja vägivallaohu korral on koolil võimalik alaealine lühiajaliselt paigutada eraldusruumi. Seejuures on vajalik koolitöötaja pidev järelevalve eraldusruumis toimuva üle. Siin on mitmeid lisaaspekte: kuidas tagada üheaegselt nii kontrolli kui ka privaatsust, samuti, kuidas tagada koolipersonali turvalisust.
Kuna alaealise arusaam komisjoni istungist ja määratud mõjutusvahendist on küllalt sageli selline, et tegu on tema karistamisega, siis on oluline, et alaealine ise ja tema seaduslik esindaja mõistaksid nii komisjoni protseduurireegleid, millest tuleb kinni pidada, kui ka seda, et määratud kohustust tuleb täitma asuda. Kõik osapooled, kes konkreetse juhtumiga tegelevad, peavad olema samaväärselt informeeritud oma kohustustest, õigustest ja komisjoni langetatud otsustest. Seetõttu pannakse eelnõu kohaselt komisjonidele kohustus teavitada kohalikku lastekaitsetöötajat ja ka seda isikut, kes alaealise asja arutelu komisjonis algatas.
Lõpetuseks paar aspekti, mis olid arutelul ühel või teisel tasemel jutuks ja olid ka eelnõu tekstis, kuid mis kooskõlastusringidel on eelnõust välja jäetud. Need puudutavad vanemate sanktsioneerimise võimalust, kui laps ei jõua määratud kooli. See võeti välja Sotsiaalministeeriumi soovil. Teiseks, alaealiste üldkasulikul tööl rakendamine ilma alaealise nõusolekuta. Seda pidasid peaaegu et põhiseadusega vastuolus olevaks õiguskantsler ning sotsiaal‑ ja justiitsminister. Kolmandaks, erikooli suunamine  ilma kohtumääruseta, mida käsitles üks eelnõu eelnevatest versioonidest. Seda peeti vabaduse piiramiseks ilma kohtuta ja õiguskantsleri väide Justiitsministeeriumile oli, et vabaduse piiramine ilma kohtuta pole lubatav. Need muudatusettepanekud aktsepteeriti kooskõlastusringil. Ja veel, lõppkooskõlastusel jäi välja, et kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis eraldusruumi paigutamine võiks toimuda peale endale ja teistele ohtlik olemise juhtude ka siis, kui õpilane rikub kooli sisekorda või takistab õppetööd. Ka see on praegu välja jäänud.
See näitab, et diskussioon selliste erikohtlevate haridusasutuste sisekorra ja üldse funktsionaalsuse üle ühiskonnas ning kindlasti valitsuse ja Riigikogu tasemel jätkub, kaasa arvatud arutelu, kuidas peaks olema korraldatud selliste erikoolide võrk. Ma arvan, et praegu me läbime ainult ühe etapi, st viime ellu mingi osa riigikontrolöri ja õiguskantsleri ettepanekutest. Aga teema juurde tuleb tagasi pöörduda.
See on minu poolt kõik.

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Suur tänu, proua esimees! Austatud minister! Ma saan aru, et selle seadusega me loome kardinaalselt uue olukorra, mis puudutab alaealiste asjade komisjone. Praegu on igas maakonnas valdavalt üks alaealiste asjade komisjon (suuremates linnades on ka), mis töötab tavaliselt maavalitsuse juures. Kas ma saan õigesti aru, et te näete ette võimaluse luua maakondadesse rohkem kui üks alaealiste asjade komisjon? Kui see on nii, siis palun täpsustage neid õiguslikke aluseid, mil viisil neid komisjone luuakse: kas see on vabatahtlik või on ka mingid teised võimalused?

Aitäh! Jah, see on omavalitsuste koostööna vabatahtlik. Põhimõtteliselt on maakondades, kus on suured keskused, oluline, et omavalitsus, kus on oma spetsiifilised probleemid, näiteks tsentraalne linn nagu Tartu, kasutaks ka võimalust oma komisjon luua või osaleks aktiivselt teiste omavalitsustega ühise komisjoni töös. Põhimõtteliselt jah, on võimalik, et maakonna territooriumil on erinevad komisjonid.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Sissejuhatavas kõnes mainisite sellist kasvatus‑ või karistusvahendit nagu üldkasulik töö. Teadaolevalt kasutatakse seda Euroopas üha enam. Kas eelnõu algatajal oli mingi terviknägemus selle vahendi osas ja kas oli ka sisulisi ettepanekuid? Nagu ma aru sain, ei olnud Justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri seisukohad mitte väga sisulised.

Üldkasulik töö, mida saab rakendada näiteks kohtuotsusega, ei kehti nende alaealiste puhul, kes ei ole kohtulikult karistatud ja on lihtsalt erikoolis. Seetõttu arvatakse, et sellist kohtlemist koolidele laiendada ei saa, see tähendab, üldkasulikku tööd on võimalik teha siis, kui alaealine on sellega nõus. Juhin tähelepanu, et üldse spetsialistid väljastpoolt haridusministeeriumi (kes peab tõsiselt mõtlema, kuidas teha nii, et kogu nende koolide korraldus oleks efektiivne) on tihti idealistlikud ja soovitavad paljudel juhtudel kasutada igasugustes olukordades nende noorte puhul veenmismeetodit, mis kindlasti ükskord tulemust annab, aga kas kohe siis, kui olukord on vaja lahendada, selle üle spetsialistid vaidlevad. Nii et alaealise nõusolekut on pidanud väga oluliseks õiguskantsler, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium. Muidu ei saa neid noori panna lehti riisuma või köögis midagi korraldama.

Palun, kolleeg Urmas Klaas, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Minu kogemus ütleb samuti seda, et tihtipeale need küsimused, mis peaksid alaealiste asjade komisjoni jõudma, ei jõuagi sinna või jõuavad väga hilja, sest komisjon on kaugel. Aga mu küsimus puudutab seda nn eraldusruumi, millest te rääkisite. Mida see eraldusruum endast kujutab ja kas on siin mingid nõuded või kuidas seda eraldamisruumi kui niisugust reguleeritakse? On see kartser nagu ülikooli pööningul või mida see endast kujutab?

See oli kunagine ilus aeg, mille kohta me ajaloolastena armastame raamatutest lugeda, ise poleks võib-olla keegi tahtnud selles kartseris väga pikalt viibida. Aga  sõna "kartser" on kindlasti vale kasutada. Tegelikult ei ole see kõik selles seadusmuudatuses reguleeritud, eraldusruumiga seonduv on reguleeritud teistes aktides. Sinna paigutamine on väga lühiajaline. Kuna tegemist on teistele ohtlik olemisega, mis on tihti tingitud afektiseisundist, siis hoitakse inimest seal kuni maharahunemiseni, mida hinnatakse koos meditsiinitöötajaga. Sinna ei paigutata päevadeks. Seal peab olema istumis‑ ja puhkamisvõimalus ning see on kõik. See ruum on sisustatud, seal võib lugeda raamatuid, ma ei ole kuulnud, et seal oleks ka arvuteid. Ütleme, et see on maharahunemise koht, mitte niivõrd karistamise koht, kus inimene kogu oma elu üle peaks jõudma järele mõelda.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud härra minister! Ma saan aru, et eelnõu teenib seda eesmärki, et täpsustada erinevaid mõjutusvahendeid ja otsida lahendusi. Samas, viimasel ajal on meediasse jõudnud üldse koolivägivallajuhtumeid, aga tihtipeale on need sellised juhtumid, kus tegemist on olnud õpilaste vägivallaga õpetaja kallal, mille kohta ka teie olete arvamust avaldanud, et nalja on alati tehtud. Ma siiski arvan, et viimasel ajal on see, mis koolides toimub, juba paljuski naljast kaugel. Kas haridusministeerium on analüüsinud või on plaanis analüüsida, kas oleks vaja mingisuguseid muudatusi ka seadustes selles suhtes, et õpetaja saaks koolis õpetada ega peaks taluma ainult väänikute mõnitamist või midagi muud?

Aitäh! Neid minu sõnu, et nalja on alati tehtud, kasutate te väga oskuslikult ära. Võin teile öelda, et see konkreetne lausekatke, mida praegu rakendatakse, oli öeldud ajakirjaniku küsimuse peale, millal peaks kõvasti reageerima, ja ma lugesin üles väga palju selliseid juhtumeid, kus minu meelest on tegemist vägivallaga õpetaja suhtes, ja pigem astusin ka selles intervjuus üldiselt oma positsioonides selle eest välja, et õpetajal oleks võimalik oma tööd teha ja ta ei peaks taluma mõnitamist ja muid selliseid asju. Vahetegemine on küll oluline, igale asjale ei peaks kohe politsei kutsumisega reageerima, pedagoog peaks suutma mõista koolipoisilikku naljaviskamist ja ise sellest üle olema, aga on ka puhast vägivalda ja ma olen nõus, et sellega peab võitlema. Tegelikult, kui me selle seaduse kontekstis vaatame, siis mina soovitan kõigil, kes ütlevad, et midagi on kas põhiseadusega kooskõlas või ei ole, anda soovitusi, mida nad arvavad, kuidas konkreetne situatsioon konkreetses koolis tuleks lahendada, kui need päris täisjõus tegelased näiteks klassiruumis midagi lõhuvad, õpetajat mõnitavad, segavad teisi, aga ei saa kohe kvalifitseerida, et nad oma või teiste elu ohustaks. Kuhu nad siis paigutada sellises koolis? Ma arvan, et kui need soovitajad pakuvad välja retsepti, mida saab tõesti elus kasutada, siis on nendel soovitustel ka oma väärtus. Aga praegu, jah, ütleme, et mina ministrina olen jõuetu. Kui keegi ikka tõstab põhiseaduse pea kohale ja ütleb, et sõbrad, see on vastuolus, mis ma siis teen? Fakt on see, et sellisel juhul, kui õpetaja ei tohi reageerida, appi kutsuda kooli juhti, välja visata klassist näiteks 17–18‑aastasi mürakaid, panna neid eraldusruumi või lasta panna, siis tihti tegelikult kannatavad kõik, kes seal on, ja õppetööd ei toimu. Ma arvan, et praegu on ühiskonna liberaalne suhtumine võtnud õpetajalt võimaluse ennast kaitsta ja seeläbi kaitsta ka õpilasi ja õppetöörahu. Ma arvan, et tegelikult võiksid olla natuke radikaalsemad meetodid. Kes vähegi on pedagoogikaga kokku puutunud, see teab, et on vaja näiteks kaklejaid ka füüsiliselt lahutada, midagi ei ole teha. Nii et pedagooge võiks rohkem usaldada, siis läheb ka õppetöö paremini.

Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Ma jätkan üldkasuliku töö kui mõjutusvahendi arutelu. Te mainisite siin, et kõige lihtsam variant on vibutada pea kohal põhiseadust ja loota sellele, et see tähtis dokument iseenesest paneb Eestis asjad paika. Mina sellisel arvamusel ei ole ja küsin teie käest hoopis teisest vaatevinklist: kui palju praeguses Eesti haridussüsteemis ja ühiskonnas üldse mõistetakse, mis see ühiskonnakasulik töö on? Kui suur on meie suutlikkus seda kui mõjutusvahendit rakendada? Teadaolevalt nõuab ju üldkasulik töö ka järelevalvajat ja õpetajat. Miks seda tööd tehakse, mille eest ja kuidas?

Aitäh! Koolis on sellisel juhul kahtlemata järelevalve olemas. See on metoodiliselt kindlustatud. Mõeldud on siin olmeliselt olulisi tegevusi, koristamist, nõude pesemist, toimkonnas olemist, õue koristamist. Selliseid asju on siin mõeldud. Seda, kas ühiskasulikku tööd või selle mõiste alla üldiselt mahtuvaid asju tuleks diferentseerida, peab arutama Justiitsministeeriumi ja teistega. Aga nagu te teate, ka ajakirjanduses oli veidi aega tagasi diskussioon selle üle, kas lastekodus tohib panna last oma nõusid pesema või ei tohi seda teha. Põhimõtteliselt on siin käsitletud sellist ühiskasulikku tööd, mis sellel territooriumil võib toimuda.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ma jätkan Jaak Aabi mure teemal. Tegelikult te vastasite juba osaliselt sellele ära, aga siiski. Me oleme praegu saanud mõjutusvahendite seadusest vahendite seaduse ilma mõjutuseta. Minu mure on selles, kas me ei peaks ikkagi ühiskonnas pärast neid Soome ja ka Saksa sündmusi meie ühiskondlikud hoiakud ümber hindama. Mis see põhiseaduse mõte muu on kui tegelikult ühiskondlikud hoiakud. Võib-olla me võtaksime selle tee ette ja arutaksime? See, mis toimub näiteks Orissaares, kus õpilased ei lähe mitte õppejõududele, vaid juba politseinikele kallale, lõpeb varsti raskemate tagajärgedega. Mida teie arvate, kas seda seadust sellisel kujul on mõtet vastu võtta või tuleks sellega veel töötada?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see seadus tuleks vastu võtta ka sellisel kujul, sest osa meetmeid, nagu sundtoomine, komisjonide töö paindlikumaks ja efektiivsemaks muutmine, näiteks komisjonide otsustest teavitamine ja sellealane kohustus, mõned asjad veel, oleks kindlasti vaja kiiresti rakendada. Aga ühiskonnas on väga palju erinevaid märke. Ma ei tahaks eraldi koolitulistamisel peatuda. Meie enda asi, kui palju me sealt otseseid paralleele tõmbame. Kõigist teemadest see võib-olla ei anna põhjust rääkida, aga kriisiolukordades reageerimise erinevaid teid õpetab see meile küll. Me peaksime olema ka koolides valmis kriisiolukorras operatiivsemalt toimima. Selliste juhendmaterjalide väljatöötamine on kiirenenud ilmselt mitmeid kordi selle juhtumi tõttu ka Eestis. Nüüd me teeme seda materjali päris kiiresti.
Koolikiusamine kui teema on veel laiem ja seda ei saa alati õigusaktides määratleda. Seda saab ära hoida pikaajalise ettevalmistusega õpetajate koolituses, kogu kooli üldise keskkonnaga, õpilase õiguste, õpetaja õiguste ja kohustuste balansseerimisega. See on üks suur töö. Oluline on ka erinevate käitumismudelite õpetamine õpetajatele, kuidas nad saaksid kiiresti reageerida ja kui vale on näiteks vilksamisi vaadata, mõelda, et oh, ma ei saa niikuinii midagi teha, ja edasi minna. Sellega me tegeleme, need mudelid me töötame välja veel selle aasta lõpul. Üks komisjon koos kõigi partneritega sai juba kevadel minult ülesande välja töötada lahendused koolikiusamise ärahoidmiseks ja koolivägivallaga seotud olukordades käitumiseks. Aga konkreetselt erikoole puudutav on lisaks sunnimeetoditele, mille kohta ma ütlesin, et pisut siin neid sees on, ka filosoofiline küsimus: kustmaalt me need lapsed tegelikult n‑ö ühiskonda tagasi tõmbame? Kas siis, kui me jätkame praeguste erikoolide võrguga, või siis, kui me need kolm erikooli, nagu paljud on ka soovitanud, teeme natuke veel vabamaks, aga mingi kontingendi sealt tõstame päris poolkinnisesse kooli ära, mis võiks olla lausa Justiitsministeeriumi valitsemisalas? Ka selliseid teid on pakutud. Me peame igapäevaselt tegelema nende juhtumitega ja vabastama ühiskonna nendes küsimustes liberalismi nõidusunest, mis tähendab tihti ka möödavaatamist olukordadest, umbes nii, et igaüks on ise enda peremees, las teeb. Seda parem, kui me sellest nõidusunest kiiremini ärkame. Orissaare kooli puhul on veel üks probleem – meditsiiniliste määratluste keerukus. Seal on teatavasti närvihälbega lapsed. Aga kus see närvihälve läheb üle teistele ohtlikuks ja kasvatuslikuks hälbeks – see on ebaprofessionaalselt määratletud. Sisuliselt see mingi hulk valesti suunatud lapsi ongi peksnud selle kooli praktiliselt laiali. Seal on kindlasti ka aastatega tehtud juhtimisvead olnud oluline põhjus.

Palun, kolleeg Lauri Luik!

Aitäh! Hea minister! Ma käisin mõne nädala eest ühes Läänemaa algkoolis. Tulen tagasi selle eraldusruumi juurde. Seal koolis oli selleks n‑ö eraldusruumiks mingisugune kaheruutmeetrine kapitagune. Mul tekkis küsimus, kas see ruum on nüüd õige koht, kuhu viia last rahunema, kas ei või seal tekkida hoopis vastupidine olukord, et ta läheb veelgi agressiivsemaks. Kas teil on mingisugune arusaam või mingisugune mõte, defineerimaks või kirjeldamaks, milline see ruum võiks olla?

Eraldusruumi sellistes koolides selle seadussätte tähenduses ei tohiks üldse olla. Kui seal kohapeal rahvasuus nimetatakse seda eraldusruumiks või kuidas iganes, seda metoodiliselt kasutatakse ja sellest pole suurt tüli veel tõusnud, siis see on võib-olla pedagoogide võlunipp. Ma loodan, et nad ei riku seal, ütleme, head tava. Võib-olla seda ei kasutatagi nii, nagu me praegu ette kujutame. Nurka panna, kuhugi rahunema saata, ilma et oleks suletud uks ja seinad ümber, seda vahest koolis võib, aga eraldusruumi ei tohiks tavakoolides olla. Me räägime siin ikkagi ainult erikoolidest.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Ma tänan teid! Lugupeetud härra minister! Eelnõu §‑s 13 on öeldud, et riigieelarves võidakse näha ette toetusi kulude katteks maavalitsuse komisjonidele. Minu küsimus puudutab neid komisjone, mis töötavad linnavalitsuses. Kas niisuguseid toetusi võivad saada ka nemad?

Aitäh! Selle seaduse mõttes on maavalitsuste juures toimuv, see koordinatsioonitase rohkem riigi asi. Omavalitsuste puhul ei vaadata seda niisuguse kohustusena, mis tuleks kinni maksta, aga seda võib arutada. Põhimõtteliselt on ikkagi mõeldud, et selline oma noortega toimetamine, otsuste langetamine on omavalitsuse küllalt normaalne tegevus, selleks ei peaks eraldi raha eraldama.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Järgmisena kutsun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Tiina Oraste.

Austatud istungi juhataja! Minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas eelnõu 98 oma 18. novembri istungil. Istungile olid kutsutud haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Aare Vilu. Minister andis põhjaliku ülevaate eelnõu sisust. Komisjonis eelnõu eriarvamusi ei tekitanud. Komisjon otsustas konsensusega suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 21. novembril s.a ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kolmapäev, 5. detsember 2007 kell 18.  Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tiina Oraste! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Ma saan aru, et teil ei ole protokolli rohkem kirjutatud, aga ehk te siiski kirjeldate, milles see põhjalik arutelu komisjonis seisnes, kannaksite ette komisjonis toimunu.

Aitäh küsimuse eest! Minister andis eelnõust ülevaate, komisjonis küsimusi ei esitatud, komisjon kuulas ministri ära ja arutelu ei toimunud.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Aitäh! Kas eelnõu arutelu juurde n‑ö eelnõu ettevalmistamise faasis kaasas komisjon ka võimalike huvirühmade esindajaid või lastega tegelevate organisatsioonide esindajaid? Milliseid seisukohti nemad avaldasid?

Aitäh küsimuse eest! Minister oma ettekandes komisjonis andis sellest ülevaate, et eri osapooled on aruteludesse kaasatud. On kaasatud Eesti Lastevanemate Liit, pedagoogid, alaealiste asjade komisjon jne.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tiina Oraste! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. detsember s.a kell 18. Seaduseelnõu 98 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on täpsustada veterinaarjärelevalve tasu suuruse arvestamise põhimõtteid ja järelevalvetasu määrasid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest number 882/2004, millega on kehtestatud Euroopa Liidu tasandil ametlike kontrollide korraldamise ühtlustatud raamistik.
Selle määruse kohaselt tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2008. aastal kehtetuks nõukogu direktiiv number 85/73/EMÜ, mille alusel on veterinaarkorralduse seaduses ja selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 7. mai 2004. a määruses number 87 "Veterinaarjärelevalve tasu määrad ja tunnitasu arvutamise kord" sätestatud praegused järelevalvetasu määrad. Kehtetuks tunnistatud direktiiv võimaldas direktiivis toodud tasumäärasid teatud tingimustel vähendada. Määrus number 882/2004 seda ei võimalda. Liikmesriikidele on siiski antud üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2008. a, mille jooksul võib jätkata tasude kogumist direktiivi alusel kehtestatud määrade alusel. Määruses sätestatud tasumäärad hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2008. a.
Määruse nr 882/2004 kohaldamiseks on vaja muuta asjakohaseid veterinaarkorralduse seaduse sätteid, eriti veterinaarkorralduse seaduse peatükki 7¹, milles käsitletakse järelevalvetoimingute tegemise eest võetavat järelevalvetasu, tasustamise põhimõtteid, järelevalvetasu määrasid ning järelevalvetasu maksmisega seonduvaid protseduure. Tasustamise üldise süsteemi muutmiseks vajadust ei ole, sest eelnõu kohaselt võetakse järelevalvetoimingute tegemise eest järelevalvetasu nii kogusepõhise tasuna kui ka ajatasuna, see on siis tunnitasuna, mida tehakse ka kehtiva veterinaarkorralduse seaduse kohaselt.
Eelnõu seadusena vastuvõtmisega kaasnev suurim muudatus käitlejaile on vastavalt määrusele 882/2004 tõusnud järelevalvetasu määrad. Samuti suureneb veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr, kuna kehtivas seaduses sätestatud fikseeritud tasukomponent, mis praegu on haldus- ja majanduskuludest tulenev 80 krooni, sisaldub eelnõu kohaselt tunnitasus. Samas on nimetatud kulud ka kasvanud.
Kehtivas seaduses pole sätestatud makstava tunnitasu ülemmäära. Eelnõus on ülemmääraks kaheksa tunni tasu veterinaarjärelevalve toimingu kohta. Kaheksa tundi vastab järelevalveametniku tavalisele tööpäevale. Ülemmäära sätestamine võimaldab ettevõtjal järelevalvetasu suurust ette arvestada ning oma eelarves planeerida, kui ettevõtja on kindel, et tema ettevõttes vastab kõik nõuetele.
Järelevalvetoimingute tegemise eest võetav tunnitasumäär kehtestatakse eelnõu kohaselt igaks aastaks põllumajandusministri määrusega. Kasvanud kulude ning laborianalüüside kallinemise tõttu on suurendatud ka saasteainete määramise eest võetava järelevalvetasu määrasid 20%. Samuti täiendatakse seadust sättega, millega reguleeritakse nõuete rikkumisest tingitud täiendavate kontrollide rahastamine, mille põhimõtted sisalduvad määruse nr 882/2004 artiklis 28. Täiendavate veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetakse tasu tunnitasuna, millele lisandub tasu täiendavate laboratoorsete uuringute eest, mis on vajalikud lisakontrollide tegemisel.
Teine oluline muudatus on seotud ümberkorraldustega veterinaarlaboratooriumile tegevusloa andmise korras, et viia veterinaarkorralduse seaduse vastavad sätted kooskõlla määrusega nr 882/2004. Eelnõus sätestatakse laboratooriumi loomataudide diagnoosimiseks volitamise kord ning tunnistatakse kehtetuks senine tegevuslubade andmise kord.
Ülejäänud muudatused veterinaarkorralduse seaduses on tingitud vajadusest lahendada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleemid ning ühtlustada ja parandada kasutatavaid termineid. Seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2008. aastal. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Selles eelnõus on juttu järelevalvetasude määrade muutumisest. Kas te ütleksite, kui palju need tõusevad? Ehk toote tavalise lihtsa taluniku jaoks mõne konkreetse näite, kui palju tema jaoks vastava teenuse kulud suurenevad – protsentuaalselt või kuidas te ise heaks arvate.

Tõepoolest, muutub kord ja muutuvad ka tasud. Eestil saab üleminekuaeg 1. jaanuaril 2008 mööda: kuni selle ajani tohime rakendada madalamaid määrasid, kui Euroopa Liit on minimaalmääradena kehtestanud. Keskeltläbi tähendab see tasumäärades umbes 50% kasvu.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Eelnõus on juttu veterinaarlaboratooriumidest – laboratooriumide volitamisest jne. Kui palju Eestis praegu tegutsevaid veterinaarlaboratooriume on? Kas nende arv on võrreldes teiste riikidega optimaalne ja kas nad on korralikult seadmetega varustatud?  Ma tean, et aeg-ajalt on nende nn eelarvestamisega ja käigus hoidmisega probleeme olnud. Kui palju neid laboreid peaks meil olema ja missugust arengut te selles valdkonnas näete?

Ütlen eelmise küsimuse täienduseks niipalju, et tõus 50% keskmisena on tõesti märkimisväärne, aga Eesti rakendab kõikide tasude puhul endiselt minimaalselt lubatud järelevalvetasude määrasid. Nii suurt tõusu tähendab minimaalselt lubatud määrade rakendamine.
Aga nüüd veterinaarlaboritest. Jah, seadus sätestab, et tulevikus ei hakka enam olema tegevusload, mis Veterinaar- ja Toiduamet väljastab laboritele, vaid hakkavad olema n-ö volitatud laborid. Praegu on Eestis veterinaarlaborid ainult riiklikud laborid ja neid on neli: Tallinnas, Tartus, Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Kas see on optimaalne? Arvan, et on optimaalne – arvestades tegelikke vajadusi ja riigi võimalusi. Viimasel ajal on labori juhataja üles tõstnud Lääne-Virumaal asuva laboratooriumi teema. Kas see peaks jätkama ja kui peaks, siis kui kaua ja millisel kujul? Me oleme selle probleemi läbi arutanud ja praeguseks on ministeerium langetanud otsuse, et Lääne-Virumaa labor jääb tegutsema ka järgmisel ja ülejärgmiselgi aastal. Me ainult korraldame töö ümber, mis tähendab tõenäoliselt mõne inimese koondamist. Nii et minu arvates on see võrk optimaalne.
Mis puutub seadmetesse, varustatusse, siis loomulikult võiks see alati parem olla. Aga praegu on valmimas Tartu laboratooriumi juurdeehitis ja me oleme leidnud võimalused selle kaasaegseks sisustamiseks. Kokkuvõttes julgen öelda, et meie veterinaarlaborite süsteem on vähemalt rahuldaval tasemel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Nüüd palun ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimehe kolleeg Aleksei Lotmani!

Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas praegu käsitluse all olevat eelnõu teisipäeval, 13. novembril umbes 25 minutit. Istungit juhatas komisjoni esimees Kalev Kotkas. Kohal oli valdav enamik komisjoni liikmeid, puudus kaks inimest. Kohal olid ka kõik meie komisjoni töötajad. Kutsutud oli Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusk, kes andis meile menetluses olevast eelnõust sama põhjaliku ülevaate nagu äsja härra minister, ka vastas ta hiljem küsimustele. Neid oli seitse, millest natuke üle poole oskas esitada teie alandlik teener.
Muu hulgas sai küsitud sedasama: mis muutub loomapidaja jaoks? Selgus, et väiketootja jaoks midagi oluliselt ei muutu, suurtootja jaoks aga küll. Täpsustavale küsimusele, kes on väiketootja, jäi ministeeriumi esindaja koosolekul vastuse võlgu, lubas täpsustada. Ma loodan, et see täpsustus tuleb.
Oli ka küsimus selle kohta, miks tuli Euroopa Liidu õiguses minna paindlikumalt vormilt direktiivilt üle jäigemale vormile ehk määrusele. Üks põhjus, miks me üldse seda seaduseelnõu peame menetlema ja selle kiiresti vastu võtma, on ju muutus Euroopa Liidu õiguses. Kas direktiivi kehtides ei olnud turg piisavalt ühtlustatud? Vastus oli, et nii see tõepoolest oli. Leiti, et direktiivide tasemel regulatsioon ei taganud kogu Euroopa Liidus ühisturgu piisava tõhususega. Nii otsustatigi üle minna otsekohalduvale määrusele. Sellega seoses kerkis ka üks üldisem probleem, mis meil on mõne teisegi seaduse puhul ette tulnud. Tegu on küsimusega, mil määral me peame oma seadustesse uuesti sisse kirjutama otsekohalduvaid Euroopa Liidu määrusi. Ka selles seaduses on osa nõudeid sinna üle kantud, osa mitte – nendele viidatakse. See on meie õiguses laiem probleem ja selle seaduse raames seda ei lahenda. Aga lahendada see tuleks.
Küsiti ka laboratooriumide piisavuse kohta. Õieti oli sel teemal isegi kaks küsimust ja me saime umbes samad vastused, nagu praegu andis härra minister. Et üldiselt peaks säilima praegune võrk. Veel oli küsimus selle kohta, kas karmistatakse veterinaartõendit puudutavaid nõudeid. Kas loomapidaja peab selle hankima ka näiteks siis, kui ta viib looma ühest oma karjast teise? Selgus, et midagi sellist ei juhtu, ülearust bürokraatiat selle seadusega loomapidajale ei kaasne.
Olles kogu selle informatsiooni ära kuulanud, otsustas meie komisjon konsensusega (enamiku asju või siiani tegelikult lausa kõik asjad ongi meie komisjon otsustanud konsensusega) saata eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks tänasel istungil ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Teiseks otsustati teha ettepanek määrata veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. november k.a kell 18. Eelnõu on küll mahukas ja sellega võiks palju aega minna, aga asjaga on kiire, kuna kõne all on harmoneerimine Euroopa Liidu õigusega. Kolmas otsus oli määrata komisjonipoolseks ettekandjaks teie alandlik teener ja seda otsust ma praegu ka täitsin. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, kolleeg Aleksei Lotman! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 147 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. november s.a kell 18. Eelnõu 147 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun veel kord ettekandjaks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Pärast alkoholiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetluse lõpetamist Riigikogus veebruaris 2007. aastal toimus Põllumajandusministeeriumis nõupidamine, millest võtsid osa nimetatud eelnõu väljatöötamises osalenud asutuste esindajad. Sellel nõupidamisel jõuti järelduseni, et alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalvega seonduvad küsimused, mille kiireloomuline lahendamine on vajalik, tuleb tuua Riigikokku. Seetõttu lepiti kokku, et töötatakse välja alkoholiseaduse muutmise seaduse nn lühivariant, mis käsitleb ainult kiireloomulisi küsimusi. Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse alkoholi käitlemisega seonduvate õigusrikkumiste lõpetamise ning edasisest õigusrikkumisest hoidumise nõudmiseks ettekirjutuse tegemise regulatsioone.
Lisaks muudab eelnõu käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise korda. Kehtiva seaduse kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimine kohustuslik. Eelnõu kohaselt loobutakse kohustusliku konfiskeerimise nõudest ning konkreetse otsuse tegemine jääb edaspidi järelevalveasutuse pädevusse. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi avastamise korral on edaspidi võimalus piirduda näiteks ettekirjutuse tegemisega, et toode tuleb turult kõrvaldada ning viia see nõuetega kooskõlla. Samuti muudetakse sätet, mis käsitleb alaealise poolt alkohoolse joogi omandamise keeldu.
Eelnõu koosneb kaheksast  paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul alkoholiseaduse § 1 lõike 3 punkti 1. Muudatus on ajendatud uue ravimiseaduse jõustumisest 2005. aastal, mille tõttu alkoholiseaduse § 1 lõike 3 punktis 1 sisalduv viide muutus eksitavaks. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse Rahandusministeeriumi ettepanekul alkoholiseaduse § 1 lõike 3 punkti 4. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse §-des 47 ja 47¹ nähakse ette selle alkoholi aktsiisivabastus, mille reisija toimetab Eestisse koos temaga liikuvas pagasis kasutamiseks isiklikuks otstarbeks. Aktsiisivaba piirkoguse ületamise korral tuleb reisijal maksta aktsiisi.
Alkoholiseaduse § 1 lõike 3 punkti 4 kehtiva sõnastuse kohaselt peab füüsilisest isikust reisija ennast registreerima alkoholikäitlejaks, kui ta toimetab Eestisse alkoholi koguses, mis ületab aktsiisivaba piirkoguse. Muudatusega antakse füüsilisest isikust reisijale võimalus tuua Eestisse alkoholi üle aktsiisivaba piirnormi ning maksta sellelt aktsiisi ilma, et sellega kaasneks alkoholikäitlejaks registreerimise kohustus.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul alkoholiseaduse § 4 lõiget 1 uue punktiga, mille kohaselt peab käideldav alkohol olema ka alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisiseaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Siinjuures on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et alkoholiseadus ei sätesta, millal ja kuidas peab alkohol olema maksumärgistatud. Selle sätestab alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisiseadus. Seega ei pea käideldav alkohol olema alati maksumärgistatud, et vastata käitlemise nõuetele alkoholiseaduse tähenduses. Kui alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisiseadus ei sätesta maksumärgistamise kohustust, on maksumärgistamata alkohol käitlemiseks lubatud alkohol ka alkoholiseaduse mõistes.
Eelnõu §-ga 3 tunnistatakse kehtetuks alkoholiseaduse § 7 lõige 6. Nimetatud sätte kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi või puskariaparaadi konfiskeerimine kohustuslik. Põllumajandusministeeriumis toimunud nõupidamistel, kus osalesid alkoholi käitlemisega seotud valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste esindajad, tehti järeldus, et käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise kohustuslikkus ja järelevalveasutuste diskretsiooniõiguse puudumine on liiga jäik ja ebaotstarbekas regulatsioon. Järelevalveasutuste diskretsiooniõigus otsustada igal üksikul juhul eraldi, kas konkreetse alkoholi konfiskeerimine on vajalik või mitte, annab järelevalve teostajale vajaliku paindlikkuse ning sobib paremini kokku isikute põhiõiguste piiramise põhiprintsiipidega. Näiteks puudub tegelik vajadus konfiskeerida selline alkohol, mille märgistamisel on veidi eksitud kehtivate nõuete vastu, sest üldjuhul saab alkoholi käitleja asjakohased puudused ise kerge vaevaga kõrvaldada.
Et alkoholiseaduse § 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, jäävad edaspidi käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja puskariaparaadi konfiskeerimist reguleerima alkoholiseaduse §-d 53–55. Näiteks käitlemiseks mitte lubatud alkoholi konfiskeerimine ei ole edaspidi enam kohustuslik, puskariaparaadi puhul jääb konfiskeerimise kohustus püsima.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ettepanekul alkoholiseaduse § 47 tervikuna. Selles paragrahvis sisalduv keeld, et alaealine ei tohi alkohoolset jooki omandada, võib Justiitsministeeriumi hinnangul olla põhjendamatu omandiõiguse piiramine. Kui kehtiva seaduse § 47 lõike 1 kohaselt on alaealisel keelatud alkohoolset jooki omandada, siis eelnõu kohaselt on alaealisel keelatud alkohoolse joogi otsene valdamine, välja arvatud, kui alkohoolne jook on suletud pakendis. Omandamine tähendab asjaga seotud omandiõiguse üleminekut ühelt isikult teisele. Õiguste üleminek ühelt isikult teisele saab toimuda üldõigusjärgluse kaudu või eriõigusjärgluse kaudu. Eriõigusjärgluse kaudu õiguste üleminek toimub tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 2 järgi. Üldõigusjärgluse kaudu toimub õiguse üleminek näiteks pärimise teel – pärimisseadus § 1 lõige 1. Seega võiks alkohoolse joogi omandamine toimuda ka pärimise kaudu, kuid alaealiste puhul muudab alkoholiseadus selle võimatuks.
Kehtivas seaduses sisalduva alkohoolse joogi alaealisele võõrandamise üldine keeld asendatakse keeluga pakkuda või anda üle alaealisele alkohoolset jooki, välja arvatud, kui alkohoolne jook on suletud pakendis. Seejuures säilitab eelnõus kauplejate puhul ka võõrandamise keelu. Nagu kehtivas seaduses, säilitab eelnõu alkohoolse joogi võõrandaja või üleandja õiguse nõuda alkohoolse joogi vastuvõtjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda alkohoolse joogi üleandmisest, kui seda ei esitata. Samuti säilitatakse kehtivas seaduses sisalduvad nõuded, et alkohoolset jooki ei tohi teadvalt võõrandada ega üle anda isikule, kes võtab alkohoolse joogi vastu selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil. Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasi toimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes suletud pakendis alkoholiga.
Eelnõu §-ga 5 täpsustatakse Siseministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti ettepanekul järelevalve teostaja pädevust. Alkoholiseaduse § 50 punkti 6 tehtava muudatusega täpsustatakse järelevalve teostaja pädevust nõuda õiguserikkumise lõpetamist ettekirjutuse tegemise teel. Kehtiva sõnastuse kohaselt on järelevalve teostajal õigus nõuda õigusrikkumise lõpetamist, kuid ei ole täpsustatud, kuidas seda tehakse. Arvestades, et ettekirjutuse tegemise pädevuse selgesõnalise sätestamise ettepaneku on teinud järelevalveasutused, võib eeldada, et praktikas on alkoholiseaduse ebamäärasus selles osas teatud küsimusi juba tekitanud. Nii sätestatakse seaduses selge sõnaga, et õigusrikkumise lõpetamist ning toimingute tegemist edasise õigusrikkumise ärahoidmiseks nõutakse ettekirjutusega.
Alkoholiseaduse § 50 täiendatakse lõikega 2, mis sätestab õigusrikkumise avastamise korral ettekirjutuse tegemise ning viimase täitmata jätmise korral võimaluse rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on eelnõu kohaselt 50 000 krooni.
Eelnõu §-dega 6 ja 7 tehakse muudatused alkoholiseaduse § 53 lõikes 3 ja § 54 lõikes 2. Tuuakse selgelt välja, et käitlemiseks mitte lubatud alkoholi konfiskeerimine on võimalik, kuid mitte kohustuslik. Lisaks antakse Maksu- ja Tolliametile kui ühele olulisemale alkoholi käitlemist kontrollivale järelevalveasutusele alkoholi konfiskeerimise pädevus. Maksu- ja Tolliamet konfiskeerib ka praegu alkoholi ja puskariaparaate, aga praktikas pöördub esmalt kohtu poole loa saamiseks. Muudatus annab võimaluse tegutseda operatiivsemalt ning lisaressursse ja ümberkorraldusi selleks ei vajata.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse alkoholiseaduse § 55 lõiget 3. Nimetatud sättes sisaldub edaspidi kohustus konfiskeerida puskariaparaat, sest praegu asjakohast nõuet sisaldav alkoholiseaduse § 7 lõige tunnistatakse kehtetuks. Lisaks antakse Maksu- ja Tolliametile kui ühele olulisemale alkoholi käitlemist kontrollivale järelevalveasutusele puskariaparaadi konfiskeerimise pädevus.
Eelnõu seadusena jõustumine võimaldab tõhusamat järelevalve teostamist, antakse täpsemad alused ettekirjutuse tegemiseks. Maksu- ja Tolliametile antakse käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja puskariaparaadi konfiskeerimise õigus. Järelevalveasutustel tekib diskretsiooniõigus käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimisel ning alkoholiseaduse § 47 uue sõnastuse puhul jääb keelu järgimise korral alkohol alaealisele sama kättesaamatuks kui praegu. Seevastu on uus regulatsioon põhiseadusega kooskõlas ning paremini on tagatud järelevalve teostamine rikkumiste puhul.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan teid ja loodan teie toetusele selle eelnõu menetlemisel!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Lugupeetud minister! Alkoholi tarbimine on Eestimaal muutunud viimasel ajal peaaegu et rahvuslikuks probleemiks: tulekahjudes ja liiklusõnnetustes hukkuvad napsitamise tagajärjel inimesed ja hävivad materiaalsed väärtused, seda mõõdetakse juba miljardites. Seetõttu on igasugune alkoholi käitlemise reguleerimine teretulnud. Seda on püüdnud ka Keskerakond alkoholi müügi piiramise teel teha, kuid on saanud koalitsiooni suure hukkamõistu osaliseks – selle eest, et pole esitatud kompleksset lahendust. Ka teie esitatud lahendus hõlmab osa alkoholiseadusest. Kuidas teil õnnestus koalitsioonis jõuda kokkuleppele välja tulla mitte kompleksse lahendusega, vaid ühe väikese osaga? Meie kogemused on selles vallas kurvad.

Selle eelnõuga on püütud käsitleda kogu järelevalvet kompleksselt. See ei ole sugugi väike osa, tegu on järelevalveküsimustele kompleksse lähenemisega. Ja nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, alustati selle konkreetse eelnõu kavandamist juba eelmise valitsuse ajal. Veebruaris 2007 saavutati Riigikantseleis kokkulepped, aga kuna kohe olid tulemas valimised, siis see eelnõu Riigikokku ei jõudnud. Nüüd on eelnõu siin ja me saame seda ühiselt menetleda.
Minu arvates on eelnõus tõstatatud väga praktilised küsimused ja kuna mõned neist vajavad praktilisest elust tulenevalt kiireloomulist lahendamist, siis aktsepteeris valitsus selle eelnõu edastamist Riigikokku. Aga põhimõtteliselt on teil õigus ja valitsuses töötataksegi välja kompleksset lähenemist kogu alkoholipoliitikale. Sellega tullakse kindlasti Riigikogu ette juba lähemal ajal. Ent loomulikult on mõistlik alkoholipoliitikat käsitleda kompleksselt.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Selle suure komplekssuse juures torkas mulle silma, et te rääkisite siin pidevalt mingist alaealiste käes olevast suletud pakendist. On justkui hästi tähtis, et alaealise käes oleval pudelil on kork peal. Siis on asi korras. Järsku oleks ikka mõistlik saavutada see, et alaealised ei käi üldse alkoholipudelitega ringi? Võib-olla oleks see natuke komplekssem lähenemine. Kes suudab tabada hetke, kui  pudelist on natukene või pool ära rüübatud ja kork jälle peale pandud?

Kehtivas seaduses on keelatud alaealisel alkoholi omandada, küll aga ei ole keelatud alkoholi valdamine. Seega praegu võib alaealine nii täis kui avatud pudeliga ringi liikuda. Kõnealune eelnõu seab sihiks selline olukord likvideerida. Avatud pudeliga avalikus kohas liikumine on keelatud ja kohe karistatav. See loob selgema olukorra ka järelevalvet teostavatele organitele. Aga ma olen teiega täiesti päri ja usun, et Riigikogus on võimalik eelnõule komplekssem vorm anda. Menetluse käigus muutub eelnõu kindlasti ainult paremaks.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Öelge, palun, kas põlisrahva ühe vana tegevusharu ja pärandkultuuri ühe killu säilitamise huvides ei tuleks siiski ka puskariaparaadi suhtes kohaldada diskretsiooniõigust. See oleks ka igati kompleksne lähenemine.

Ma arvan isiklikult ja ka valitsus on seisukohal, et kaalutlusõigust sellisel puhul ei peaks rakendama. See ei ole kuidagi põhjendatud. Nii et puskariaparaadid kuuluksid kohustuslikus korras konfiskeerimisele ka tulevikus. Kõigil on Eesti Vabariigis võimalik legaalselt alkohoolseid jooke valmistada. Selleks on omad reeglid ja nende järgimisel on võimalik seda teha nii väikekäitlejatel kui suurtel käitlejatel.
Samas ma saan aru küsimusest, miks siis diskretsiooniõigus alkoholi puhul lubatud on. Toon ühe näite. Nagu te teate, viinamarjaveine Eestis ei toodeta ja neid tuuakse sisse. Neid valmistatakse suurtes kogustes ja müüakse nii, et villitakse üks partii, märgistatakse siltidega ja paisatakse müügile. Kui see partii on ära müüdud ning sama veini soovitakse veel müüa, valmistatakse uued etiketid. Kui nendesse satub kogemata mingi väike viga, näiteks mahuprotsent on vale vms, siis kehtiva korra kohaselt tuleks konfiskeerida ja hävitada kogu müüki paisatud partii, kuigi see alkohol on toiduohutuse mõttes täiesti ohutu, alkoholiregistris registreeritud ja vastab kõigile seadusega kehtestatud nõuetele. Kehtiv jäik seadus keelab teha ettekirjutuse, et etiketid tuleb vahetada ja seadusega kooskõlla viia. Praegu ollakse sunnitud partii konfiskeerima ja hävitama. See ei ole praktiline. Nii ongi eelnõus antud järelevalveasutustele õigus säärasel juhul ettekirjutus teha ja see puudus kõrvaldada, siis on võimalik partii jälle müüki panna.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Rõõm kuulda, et valitsus töötab välja kompleksset lahendust. Minu küsimus lähtub teie vastusest, et käitlemise osas on pakutud lahendus kompleksne. Meie püüdsime müügiaegade osas esitada kompleksset lahendust – ei sobinud. Sellepärast, et sooviti kogu alkoholipoliitikat hõlmavat kompleksi. Võib-olla oleks siiski mõttekas oodata ära, kuni valitsusel saab kogu komplekt valmis? Siis võib-olla ei peaks terviklahenduse juures mõnd paragrahvi muutma, mida me täna siin muudame. Miks ikkagi on võetud see üks lõik, aga mitte kompleksne lahendus?

Ma ei tahaks hakata kordama oma eelmist vastust teie küsimusele. Põhjused on minu arvates arusaadavad. Ma usun, et mis täna tehtud, see homme hooletu. Lahendame järelevalveküsimused kohe kompleksselt ära. Lisaks on Riigikogus võimalik seda eelnõu menetleda nii, et seda täiendatakse kõigi sätetega, mida oluliseks peetakse. Minul ei ole praegu pädevust rääkida selle eelnõu kontekstis müügiaegadest, alkoholireklaamist ja muudest müügipiirangutest. See eelnõu konkreetselt neid küsimusi ei sisalda. Teiseks kuuluvad need küsimused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, mitte Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.
Nagu ma ütlesin, nende küsimustega tegeldakse ja valitsus tuleb tulevikus teie ette alkoholiseadusega, kus on püütud neid küsimusi kompleksselt lahendada.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Lugupeetud härra minister! Ma tuleksin tagasi komplekssuse juurde, millest äsja rääkis härra Ratas. Küsimus puudutab puskariaparaate. Teatavasti on tegu traditsiooniga, mis on oluline ühe terve rahvakillu jaoks. Me teame, et näiteks Setu Kuningriigi päevadel toimub parima hansa väljavalimine, mille tegemiseks on kindlasti kasutatud puskari- või hansaajamise aparaate. Missugune võiks sellisel juhul olla kompleksne lahendus? Kuidas suhtuda olukorda, kus me teame, et tegu on kodusel teel toodetud alkoholiga, mille valmistamise aparaadid peaks justkui kiiresti ära korjama?

Ma olen veendunud, et järelevalveorganid lähtuvad oma tegevuses seadusest ja kõik, mis on ebaseaduslik, see ka konfiskeeritakse. See käib ka puskariaparaatide kohta. Võib-olla kõiki aparaate pole üles leitud. Ma loodan, et tulevikus leitakse. Ja kui teile on selliseid juhtumeid teada, siis kodanikuna ja Riigikogu liikmena olete kindlasti vastavatele organitele informatsiooni andnud.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi valdamise teema juurde. Inimkeeli rääkides: kas noortel ja lastel võib olla kinnises pakendis alkohol käes või mitte? Seda teemat me arutasime mõni päev tagasi ka majanduskomisjonis. Võib-olla teil on parem arusaamine sellest, kuidas olemasolevat olukorda parandada? Nagu te mainisite, tuleks tõhustada järelevalvet selle üle, mis lastel käes on ja millega nad tegelevad. Võtame olukorra, kus siis politseinik saab kokku tänaval kahe 12–14- aastase poisiga, kellel on näpu vahel õlle- ja viinapudelid ja kes ütlevad politseinikule tere. Politseinik naeratab vastu, ja ongi järelevalve tõhus. Mis te selle kohta ütlete?

Kindlasti ei lahendata Eestis alkoholiprobleemi lihtsalt ainult järelevalvet tõhustades. Oluline on üldine informeeritus, ennetav tegevus, üldine kasvatus, üldise kultuuri ja teadlikkuse tõstmine, üldise suhtumise kujundamine. Sellega on vaja tegelda. Kõnealune eelnõu on kindlasti samm õiges suunas, sest selles sätestatakse, et avatud pudeliga ringi käiv alaealine rikub seadust, ja teda saab kohe ka karistada. Praegu seadus selleks selget võimalust ei anna. Nii et me liigume minu arvates õiges suunas. Kui Riigikogu peab vajalikuks ja võimalikuks veelgi täpsemalt mõningaid sätteid reguleerida, siis on see võimalus kindlasti olemas. Valitsus igati toetab seda ja valitsus eelnõu algatajana ei võta seda eelnõu mitte tagasi.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun järgmiseks ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Suur tänu, proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud ministrid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele saatmiseks 15. novembril k.a. Majanduskomisjoni olid kutsutud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna alkoholi turukorralduse büroo juhataja Katrin Karolin. Härra Seeder ja Katrin Karolin andsid komisjoni liikmetele ülevaate eelnõu algatamise põhjustest, eesmärkidest ja sisust.
Et minister Seeder andis, head kolleegid, teile just äsja põhjaliku ülevaate, miks see seaduseelnõu on meie töölaudadele jõudnud, siis ma ei hakka seda enam üle kordama. Ütlen vaid seda, et eelnõus on keskendutud osaliselt tehnilistele ning praktilistele küsimustele, nagu alkoholi konfiskeerimisega seonduvad ettekirjutused (mis on asendatud paindlikumate lahendustega) ning muudatus, et konfiskeerimise saab Maksu- ja Tolliamet teha ka ilma kohtuotsuseta.
Nagu äsja heade kolleegide küsimustes, nõnda kerkisid ka majanduskomisjonis teemad seoses kehtiva seaduse § 47 lõigetega 1 ja 5. Need puudutavad alaealiste alkoholi valdamist ja alaealise rakendamist tööl, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Kolleeg Jüri Tamm tegi ettepaneku esitada pärast seaduseelnõu esimest lugemist majanduskomisjoni nimel mõned muudatusettepanekud, mis puudutavad alaealisel alkohoolse joogi valdamist, selle keeldu ja pärimisõigusega seonduvat ning ka alkoholi alaealisele müümisel rangemaid karistusmeetmeid.
Selle üle tekkis meil mõttevahetus. Kolleeg Kalev Kallo esitas ettepaneku teha need muudatused enne esimest lugemist. Aga me teame, et sõltuvalt menetlustähtaegadest ja vastavalt seadusele on komisjonil õigus eelnõu saata esimesele lugemisele muudetud kujul algataja nõusolekul. Meie seda teed ei läinud, sest algatajat esindanud minister Seeder polnud nõus.
Nõnda kõlas veel kord kolleeg Jüri Tamme ettepanek saata eelnõu 89 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks muutmata kujul. Selle poolt oli 7 ja vastu 3 inimest, erapooletuid 0. Kolleeg Kalev Kallo ettepanek oli saata eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Aga toetuse sai kolleeg Tamme ettepanek. Juhtivkomisjoni nimel ettekandjana tegin ma ettepaneku saata käesolev eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 21. novembril, mida komisjon toetas konsensuslikult. Otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu 89 esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik otsus) ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva, s.t 5. detsember kell 12 (samuti konsensuslikult). Aitäh!

Kas kell 18 või kell 12, palun?

5. detsember kell 12.

Kell 12?

Jah!

Hästi! Suur tänu! Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teie küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Kuna kõnealune eelnõu käsitleb suures osas tööstusliku ja kaubandusliku käitlemise järelevalvet, kas komisjonis oli ka arutelu või ülevaade sellest, kui palju saavad alaealised alkoholi kätte salaalkoholikäitlejate käest? Ma mõtlen teatud korteritest ja majadest. Või see küsimus ei olnud arutlusel?

Meie käsutuses oli informatsioon, millele tugines ka Põllumajandusministeerium seda eelnõu välja töötades. On põhjust uskuda, et salaalkoholi osakaal meie alkoholiturul on üldiselt vähenenud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. detsember s.a kell 12. Seaduseelnõu 89 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu 138 esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Rein Langi!

Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ehk inglise keeles International Atomic Energy Agency, mida me siin edaspidi lihtsalt agentuuriks nimetame, on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on reguleerida ja soodustada tuumaenergia kasutamist rahumeelsel otstarbel kogu maailmas.
See agentuur loodi 29. juulil 1957 ja Eesti sai selle agentuuri osaliseks 31. jaanuaril 1992.
Agentuuril on iseseisev õigusvõime ja volitused sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara ning ka alustada kohtumenetlusi. Agentuur ja selle personal võivad oma ülesannete täitmisel sattuda osalisriigi jurisdiktsiooni alla ning seetõttu sõlmitaksegi osalisriikidega eesõiguste ja puutumatuse kokkulepe, mille eesmärk on tagada agentuuri toimimine osalisriigi territooriumil iseseisvalt, tõhusalt ning vahelesekkumise kartuseta. Praeguse kokkuleppega tunnustab Eesti agentuuri, tema omandi, vahendite ja vara puutumatust mis tahes täite-, haldus-, kohtu- või seadusandliku meetme suhtes. Agentuuri personalile tagatakse ka isikuline puutumatus tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluse suhtes.
Teise olulise osa agentuuri eesõigustest ja puutumatusest moodustab maksuvabastus. Agentuur ning tema vara, tulu ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest ja tollimaksudest, tema suhtes ei kehti impordi ja ekspordi keelud ega piirangud.
Nüüd tuleb huvitav osa. See kokkulepe jõustus rahvusvaheliselt 2. juulil 1967 ja Eesti sai kokkuleppe osaliseks 12. veebruaril 1992. Käesolev eelnõu on koostatud põhjusel, et 1992. aastal kiideti kokkulepe heaks riigisiseseid menetlusnõudeid arvestamata. 1992. aasta jaanuaris ei kehtinud veel Eesti Vabariigi põhiseadus, kuid tollase praktika kohaselt oleks pidanud heakskiitmiskirjale eelnema vähemalt valitsuse või seadusandja otsus.
Kokkuleppe tagantjärele heakskiitmine ei muuda Eesti Vabariigi rahvusvahelisi kohustusi. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on Eestil liikmesusest tulenevad õigused ja kohustused juba 1992. aastast, sõltumata sellest, kas ühinemisega rikuti riigisiseseid menetlusnorme. Küll aga võimaldab heakskiitmise tagantjärele menetlemine muuta aatomienergiaagentuuri põhikirja heakskiitmise korrektseks ka Eesti õiguse kohaselt. Tänan väga!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, Kalev Kallo!

Lugupeetud minister! Ei tea, kas selliseid lepinguid on veel palju, millele juba 15 aastat tagasi on keegi alla kirjutanud ja mis siiamaale heakskiitmist ootavad? On neid veel Riigikokku tulemas?

Võimalik, et on.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud ettekandja! Mis ime läbi tuli ikkagi ilmsiks, et Eesti ei ole seda varem ratifitseerinud? Kas  selleks oli mingisugune põhjalikum analüüs?

Ei tea.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra minister! Nüüd kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Tänan väga, professor Ergma, Riigikogu esimees! (Me oleme professor Ergmaga akadeemilised kolleegid ka, nii et võin tema poole niimoodi samuti pöörduda.) Austatud ministrid! Nagu te teate, on Vabariigi Valitsus algatanud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu, mille esimesele lugemisele saatmist majanduskomisjon arutas 15. novembril k.a. Majanduskomisjoni oli kutsutud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo jurist Martti Peetsalu, kes jagas selgitusi ja juhatas arutelu sisse.
Minister Lang juba tutvustas teile selle eelnõuga seonduvat. Komisjoni liikmed esitasid lisaküsimusi, mis olid seotud agentuuri õiguste ning maksusoodustustega. Ministeeriumi esindaja selgitas, et aatomienergiaagentuuri esindaja tulek Eestisse on õigustatud näiteks juhul, kui soovitakse kontrollida radioaktiivsete ainete levimist Eestis, sh näiteks seotult Sillamäe radioaktiivsete ainete hoidla või Eesti Kiirguskeskusega. See eesõigus on ka ÜRO allasutustel ning Euroopa Nõukogu liikmetel. Eestis Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril esindust ei ole.
Majanduskomisjoni aseesimees Kalev Kallo tegi ettepaneku saata see Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks k.a 21. novembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. detsember kell 12. See otsustati konsensusega. See on kõik.

Aitäh, kolleeg Urmas Klaas! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Määran eelnõu 138 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. detsember s.a kell 12. Eelnõu 138 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Rein Langi!

Väga lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tegemist on väga hea eelnõuga, kohtute seaduse muutmise eelnõuga. Selle eesmärk on korrastada Eestis ringkonnakohtute süsteemi, ühtlasi peaks see aitama kaasa nii ringkonnakohtunike suuremale spetsialiseeritusele kui ka ühtlustama Eestis kohtupraktikat. Sama oluline on aspekt, et see eelnõu peaks suurendama ringkonnakohtute efektiivsust.
Lühidalt öeldes on ringkonnakohtute ühendamise peamiseks põhjuseks järgmised asjaolud. Esiteks, ringkonnakohtutesse saabuvate asjade arv on viimase kolme aasta jooksul vähenenud ca 500 asja võrra ning saabuvate asjade arvu kasvu ei ole ette näha. Teiseks, tuleb märkida, et ringkonnakohtute töökoormus on Eestis väga erinev. Näiteks on saabuvate asjade arv kohtuniku kohta Tallinna Ringkonnakohtus 58% ja Tartu Ringkonnakohtus 29% suurem kui Viru Ringkonnakohtus. Tänavu esimesel poolaastal saabus Viru Ringkonnakohtusse 15 kriminaalasja vähem ja 19 tsiviilasja rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. See tähendab, et kokku sisuliselt sama palju asju kui aasta varem sama ajaga, nii et Viru Ringkonnakohtu alakoormatus võrreldes teiste ringkonnakohtutega püsib.
Kuna koormused on ringkonnakohtuti erinevad, maksab riigile ühe asja lahendamine Viru Ringkonnakohtus 53% rohkem kui Tallinna Ringkonnakohtus. Samas tuleb ringkonnakohtus sõltumata saabuvate asjade arvust hoida ametis minimaalselt kaheksa kohtunikku, kui lahendatakse kõiki, seega  nii tsiviil-, kriminaal- kui ka väärteoasju. See võimaldab mõista kollegiaalselt õigust ka kohtunike haigestumise ja pikemate puhkuseperioodideväliste puhkuste korral ning teha seda erinevatele kohtuasjaliikidele spetsialiseerudes. Koormuste ühtlustamisega edasi minnes ja Viru Ringkonnakohtus kohtunike arvu vähendades tekiks olukord, kus seal ei ole reaalselt enam üldse võimalik õigust mõista.
Ma juhin teie tähelepanu sellele, et Viru piirkonna halduskohtumenetlusi lahendatakse juba praegu Tartu Ringkonnakohtus ning sellest saadud kogemus kinnitab, et regionaalsed ja kultuurilised eripärad ei ole mingil viisil mõjutanud kodanike soovi esimese astme lahendite peale kaevata ja ka menetluses osaleda.
Mis puutub regionaalpoliitikasse, siis poliitika kujundamise seisukohalt on kõige olulisemad siiski hea infrastruktuur, haridusasutused, politsei, prokuratuuri ja esimese astme kohtu kohalolek ja ka nende kättesaadavus. Teise astme kohtute puhul tuleb olulisemaks pidada kvaliteetse kohtupidamise võimalikkust. Siinkohal ma rõhutaksin, et esimese astme kohus on selles regioonis ikka olemas ning inimeste kaebeõigus rikutud mingil moel ei saa. Lausa vastupidi. Justiitsministeeriumi kindel plaan on esimese astme kohtu võimekust Virumaal oluliselt suurendada.
Mis oleks selle muudatuse tulemus? Esiteks moodustuks Tartus ca 15 kohtunikukohaga ringkonnakohus, mille koormus ja ühe asja lahendamiseks kuluv ressurss on peaaegu võrdne Tartu Ringkonnakohtu praeguse koormuse ja asja lahendamiseks kuluva ressursiga ning kus on märksa paremad võimalused spetsialiseerunud kolleegiumide moodustamiseks ja ka nende koormuse ühtlustamiseks. Teiseks on võimalik kohtusüsteemis säästa vähemalt 2,8 miljonit krooni, mille abil on võimalik luua täiendavaid konsultandi ametikohti või tõsta olemasolevate kohtuametnike palku. Mõlema tegevuse tulemusel on võimalik vähendada kohtunike koormust ning värvata kohtusüsteemi kvalifitseeritumat tööjõudu. Nii on võimalik pakkuda kodanikele sama raha eest kvaliteetsemat õigusemõistmisteenust.
Mis puutub praegustesse Viru Ringkonnakohtu kohtunikesse, siis neile saab pakkuda tööd teises ringkonna- või maakohtus või võimalust teatud tingimustel varem pensionile minna. Rakendussätetes sisaldub põhimõte, et kui kohtunikul on kohtuniku vanaduspensioniõiguslikku staaži vähemalt 20 aastat, siis on tal õigus minna pensionile. See laieneb praegu kaheksast ametisolevast kohtunikust neljale.
Maakohtusse tööle asuvatel kohtunikel säilitatakse üheks aastaks ringkonnakohtuniku palk. Kui maakohtusse tööle minna soovivaid ringkonnakohtunikke on rohkem kui vabu kohtunikukohti, siis võib ajutiselt suurendada maakohtu kohtunike arvu. See võimaldab ka kiiremini vähendada Viru Maakohtu lahendamata asjade arvu. Osale Viru Ringkonnakohtu ametnikele on võimalik pakkuda tööd teistel ametikohtadel kohtusüsteemis või siis koondamist koos kõigi sellega kaasnevate hüvitistega.
Siinkohal ma lõpetaksin oma ettekande. Rõhutan aga veel kord, et inimeste kaebeõigus on tagatud, kuna eelnõu mõte on liita ringkonnakohus, mitte reformida esimese astme kohut.
Head Riigikogu liikmed! Eelnõu algataja, Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma igati Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!

Aitäh, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Härra minister! Ma loen seletuskirjast, et paraneb kvaliteet ja kättesaadavus. Toon konkreetse näite. Jõhvi lähedal on individuaalmajapidamine, mille kaev on kuiv. Esimese astme kohus mõistis kaevanduse õigeks, kuid inimene on ilma veeta. Kas tal on siis uutes tingimustes Tartus lihtsam kohtuasju ajada kui Jõhvis?

Olen täiesti veendunud, et kui inimene soovib esimese astme kohtu otsuse edasi kaevata, pöördub ta selleks õigusnõustaja ehk advokaadi poole ja apellatsioonkaebuse toimetab kohtusse advokaat. Dokumendid liiguvad advokaadikontorist mööda elektroonilisi kanaleid Jõhvi ja Tartusse sama kiirusega. Nii et kaebeõigus ei ole takistatud.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud härra minister! Teie jutust tuli välja, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud on selgelt ülekoormatud. Kuidas te nende elu kavatsete kergendada?

Ülekoormatuse ja alakoormatuse üle võib muidugi vaielda lõpmatuseni. On selge, et kohtumenetlus tuleb Eestis efektiivsemaks muuta. Minu arusaama järgi on see järjest enam moodsa infokommunikatsioonitehnoloogia kasutusele võtmine, kohtunike vabastamine tehnilisest tööst, kohtutesse kvalifitseeritud abipersonali – see on siis nõunike ja konsultantide – palkamine, kvalifitseeritud istungisekretäride palkamine ning kohtuistungite salvestamine. Need kõik on meetodid, millega me peaksime kohtunike koormust vähendama.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Härra justiitsminister! Oma arust esitan ma teile väga hea küsimuse: kuidas kavandatav kohtute seaduse muutmise seadus läheb kokku positiivse eestluspoliitikaga Virumaal? Olen rääkinud!

Olen nõus, see on tõepoolest hea küsimus! Aga teie loodetavasti olete nõus minuga, et tegemist on hea eelnõuga! Läheb kokku küll! Ega apellatsiooniastme kohtu kohalolek Virumaal ei aita millegagi kaasa eestluse kinnistumisele Virumaal. Just esimese astme kohtu tugevus ja kvalifikatsioon on see, mis peab tagama õiguskuulekuse, õigusabi kättesaadavuse ja muud tsiviliseeritud ühiskonnale omased asjad. See, et esimese astme kohtute lahendid kaevatakse edasi, et inimesed ei ole nendega rahul, räägib pigem sellest, et esimese astme kohtuga on probleeme. Just esimese astme kohut Virumaal tuleb tugevdada. Apellatsiooniaste võib väga vabalt olla ka Virumaalt eemal. Olen täiesti veendunud, et tulevases Eestis on kohta kahele apellatsioonikohtule: üks neist asukohaga Tartus, teine asukohaga Tallinnas.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Lugupeetud minister! Seletuskirjast ma loen eelnõu kooskõlastamise kohta, et see on läbi käinud nii kohtute kui ka advokatuuri kooskõlastuse ning omavalitsusliidud. Äkki te täpsustate, mis omavalitsusliitudest on jutt ja millise hinnangu nad asjale andsid?

Omavalitsusliitude osas jään vastuse võlgu. Tean, et Justiitsministeeriumi kantsler kohtus Virumaal nii Ida-Viru Maavalitsuse inimestega kui ka Lääne-Viru Maavalitsuse inimestega, samuti Jõhvi omavalitsusega. Jõhvi omavalitsuse seisukoht oli lakooniline: kui riik arvab, et nii on mõistlik, siis tuleb see ära teha. Analoogsel positsioonil olid ka maavalitsuse inimesed. Aga selle vastuse ma jään võlgu.
Mis puutub advokatuuri, siis advokatuur on selle eelnõuga seoses kõhklusi avaldanud. Leitakse, et Kohtla-Järvel paiknevad advokaadid peavad hakkama järjest rohkem Tartus käima. See mure on Justiitsministeeriumi arvates osaliselt ka põhjendatud. Täpselt sama muret on väljendanud ka prokuratuur, kuid viimane on väga selgelt öelnud, et õigusemõistmise kvaliteedi huvides on nad selle lahendusega nõus. Advokaatide kohta võin öelda seda, et ega nad nii väga kindlalt vastu ei olnud, sest õigusemõistmise kvaliteet on ka nendele oluline.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud minister! Teie erakond tegeleb ikka seinast seina kõikide asjadega. Enne kuulsime, et ei tahetud tunnistada iseseisvaks tõuks Eesti lammast, ja teie tahate kohtud kaotada. Nii et palett on mitmekesine. Minu küsimus on selline: aga võib-olla annaks selle seadusega erandkorras kõikidele kohtunikele võimaluse pensionile minna? Siis saaks kõigist lahti ja hoiaks veel rohkem kokku? Ja kuna kohtupidamist ei toimu, siis oleks võimalik Reformierakonna poliitilisi eesmärke paremini realiseerida.

Ma pean kahetsusega märkima, et teie tõmmatud paralleel lammaste ja kohtunike vahel jääb teie südametunnistusele. Aga kindlasti ei kavatse me kõigist Eesti kohtunikest lahti saada.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud minister! Te rääkisite esimese astme kohtute tugevdamise vajadusest ja tõite terve rea näiteid, et peaks seda tegema ja teist tegema. Minu küsimus on: millal need tegemised reaalselt teoks saavad? Millal võib oodata, et tõesti esimese astme kohtud on tugevad?

See sõltub kahest asjaolust. Esiteks vastava kvalifikatsiooniga inimeste olemasolust ja teiseks raha olemasolust riigieelarves. Me debateerisime teie erakonnakaaslase Aivar Sõerdiga selle teise küsimuse üle korduvalt ja pikalt. Aga kindlasti ei ole tegemist üksnes rahanappusega. Napib ka inimesi, eriti neid, kes oleks võimelised kandma kohtuniku vastutusrikast ametit.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Hea minister! Mul ei ole hea küsimus. Palun ette vabandust, et kordan natukene seda, mis on teistelegi mureks olnud! Aga kui paralleele vedada, kas äkki ei juhtu niimoodi, et Virumaal oleks otstarbekas rakendada ka üksnes esimese astme koole? Las lähevad edasi õppima Tallinnasse ja Tartusse. Ka võiks olla vaid esimese astme arstiabi – Tallinnas ja Tartus on haiglad olemas. Nüüd küsimus: kas teil tõesti ei ole muret, et Virumaal jääb Eesti riiki vähemaks?

Ma jään selles osas oma arvamuse juurde, et apellatsioonikohtu puhul peame eelkõige lähtuma selle apellatsiooniastme töö kvaliteedist. Kui kõrge kvaliteedi saavutamise hind on apellatsiooniastme koondamine kahte kohtukeskusse, kus oleks kohtunikel võimalik ka spetsialiseeruda ja kus oleks võimalik moodustada suuremaid kolleegiume, siis ma leian, et see tuleb ära teha.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Jõhvi valla juhtkonna seisukohta ma tean, aga maavalitsuse ja Ida-Virumaa omavalitsusliidu seisukoht läheb oluliselt lahku sellest, mis me teiega siin rääkisime. Nemad on Viru Ringkonnakohtu sulgemise osas eitaval seisukohal. Küsimus on selles, et nad seadsid kahtluse alla õigusabi kättesaadavuse. Kas te väidate, et õigusabi siiski ei saa pärsitud?

Jah, seda ma tõesti väidan. Oluline on õigusabi kättesaadavus esimese astme kohtus ja esimese astme kohut, ma veel kord kordan, kavatseb Justiitsministeerium tugevdada. Apellatsiooniaste ehk kohus, kuhu kaevatakse esimese astme kohtu otsuste peale, ei pea ilmtingimata asuma samas paikkonnas, kus on esimese astme kohus. Sellel tasemel liiguvad ikkagi juba dokumendid, mitte niivõrd inimesed ja menetlusosalised.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Muidugi, minister, päris nii see ei ole. Inimesed liiguvad ka. Aga see selleks. Ma tahaks veidi kaitsta võib-olla tõesti isegi Eesti riiki. Te lihtsalt kohtu asendate suure Viru vanglaga Ida-Virus, nii et Eesti riiki tuleb sinna kohe hirmsasti. Minu küsimus on: kas teie järgmine suur ümberkorraldus kohtuhalduses on ehk kohtuhalduse üleandmine Märt Raski juhitavale Riigikohtule? Millal see tuleb?

See oli küll väga hea küsimus. Teatavasti on Märt Rask siinsamas Riigikogu kõnetoolis presenteerinud oma ideed kohtusüsteemi tervikuks muutmisest. Olen ise oma sõnavõtus pärast seda ettekannet öelnud, et põhimõtteliselt ma seda toetan. Nagu sa, Ain, väga hästi tead, saatan on peidus detailides. Ja tänasel päeval ma mõtlen, et kõige õigem oleks võimaldada Riigikohtu esimehel kohtuda selles küsimuses kõigi parlamendi erakondadega. Riigikohtu esimees on lubanud seda ka teha. Ma ei ole temaga sellest vestelnud, kui kaugel see protsess on. Aga pärast seda, kui tal on õnnestunud veenda kohtunikkonna arvamuse õigsuses ka parlamendi erakondi, saame selle küsimusega edasi liikuda. Ma leian, et Eesti kohtusüsteem peaks olema tervik, aga selles vallas on väga palju küsimusi, mis tuleb veel selgeks vaielda.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Ma alustan küsimust kolme vastuväitega seni kõlanud selgitustele. Esiteks, apellatsioonitasemel toimub Ida-Virumaal vähemalt 70% istungitest asjaosaliste vahetul kohalolekul, mitte kirjalikus menetluses. Teiseks, eelnõu on algusest peale üles ehitatud väga küsitavale statistikale – see on ammu ka komisjonis kinnitust saanud. Ja kolmandaks, osapooled, kes on sellega väidetavalt nõustunud, on tegelikult selle vastu olnud. Aga minu küsimus puudutab seda, et Tartu vaevleb teatud mõttes samuti alakoormuse või alamehitatuse all. Nii et miks ei viida Viru kohut üle hoopis Tallinnasse, mis on Ida-Virumaa puhul kindlasti suurem tõmbekeskus kui Tartu. Pigem liigutakse Tartusse Pärnust.

Kust otsast ma peaksin vastamist alustama? Mis sealt Pärnust Tartusse võiks liikuda? Pärnus ringkonnakohut ju juba ammu ei ole. Selles suhtes on küsija lihtsalt kehvasti informeeritud.
Komisjonis oli tõepoolest juttu, kas Justiitsministeeriumi kasutuses olev statistika ringkonnakohtute koormuse kohta ikka peab paika. Vaadake, Justiitsministeerium saab teha analüüse, lähtudes nendest numbritest, mis kohtud ise annavad. Ega me neid kuskilt mujalt ju ei võta. Me ju küsime kohtunike käest: palun öelge, kui palju teil asju on, kui suur on asjade jääk, kui suur on menetluskiirus. Lähtudes sellest me oma statistika koostame. Sealsamas komisjonis – mäletan seda väga hästi – andis Justiitsministeeriumi kantsler selgitusi ka selle statistika kohta. Kui on tahtmine statistika vallas edasi töötada ja veel üks kord kõik need numbrid läbi käia, palun väga, põhiseaduskomisjonil on see täiesti võimalik. Meie jääme enda numbrite juurde ja kordan veel: need numbrid on saadud kohtunike enda käest. Aga mis see esimene küsimus oli?

Üks küsimus palun ikkagi esitada. Täpsustage, palun, ainult küsimust!

Otse loomulikult. Küsimus oli, et kui Virumaa tõmbekeskus on pigem Tallinn, siis miks ikkagi punnitada üleviimist Tartusse, mitte Tallinna, kus kohalikud kohtunikud on ülekoormatud ja kohti ilmselgelt vähe.

Sellele küsimusele on väga raske vastata! Enne te väitsite, et tuleks Pärnu viia Tartusse ja Virumaa Tallinnasse. Ma aga juba ütlesin, et Pärnus ringkonnakohut napib. Kui on küsimus selles, et Tartu on vähem koormatud kui Tallinn ja mis kohus peaks hakkama lahendama Virumaa asju, siis loogika ütleb, et seda peaks tegema Tartu Ringkonnakohus. Tartu Ringkonnakohus on ka selleks valmis.
Ma muide väidan ka seda, et puhtlogistiline ühendus ehk teed Jõhvi ja Tartu vahel on paremas seisukorras kui Jõhvi ja Tallinna vahel. See on ka kindlasti üks põhjendus. Ka ajaloolises mõttes, kui me räägime Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti dimensioonist ning vastavast kohtuhaldusest, siis Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus oleks kindlasti märksa loogilisem kui mingisugune muu jaotus.
Teie erakonnakaaslane Lembit Kaljuvee esitas mulle küsimuse, kas põhimõtteliselt oleks mõeldav ka ringkonnakohtu üleviimine Tartust Jõhvi. Ma vastasin, et põhimõtteliselt ei ole selleks mingisuguseid takistusi. Aga tuleb vaadata ka ökonoomilist aspekti. Mida see endaga kaasa tooks? Kohtu infrastruktuuri väljaarendamise seisukohalt ja nende inimeste seisukohalt, kes peaksid kolima Tartust Virumaale, oleks see lahendus kindlasti riigile palju koormavam ja keerulisem kui see, mida pakub välja Justiitsministeerium.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Härra minister! Te rääkisite, et advokaadid päris nõus ei olnud. Muidugi, advokaat saab inimese käest oma raha teenuse eest. See tähendab, et sellele konkreetsele inimesele, kes teises astmes kaebuse läbivaatamist taotleb, läheb advokaadi juurdehindlus juurde. Nii et me ei saa väita, et õigusabi kättesaadavus paraneb. See igal juhul halveneb.

See on teie väide. Reaalne elu on selline, et ka väga paljud advokaadid, kes esindavad pooli vaidlustes Viru esimese astme kohtus, ei tule enam mitte Kohtla-Järvelt, Jõhvist ega Narvast, vaid Tallinnast ja Tartust. See on väga kurb, aga nii on elu Eestimaal läinud. Advokaadid hakkavad aina rohkem koonduma Tallinnasse ja Tartusse. See on väga suur probleem. Kui me võtame näiteks, et Tartust palgatud advokaat esindab oma klienti teises astmes, siis tema kulud on ju väiksemad võrreldes sellega, kui ta peaks seoses protsessiga sõitma Virumaale. Nii et ma päris ei ühine selle seisukohaga, et õigusabikulud lähevad suuremaks.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Minu järgmine küsimus puudutab Eesti Kohtunike Ühingut. Advokatuur oli üsna murelik oma hinnangus ja juhtis tähelepanu teatud sotsiaalsetele mõjudele. Ka kohtunike ühing oli mäletatavasti vägagi kriitiline ja juhtis samamoodi tähelepanu mitmele aspektile. Ehk te tutvustaksite ka siin kõnepuldis Eesti Kohtunike Ühingu seisukohti ja võib-olla selgitaksite neid.

Kohtunike ühing esindab kohtunikke ja loomulikult esindab ta ka neid Viru Ringkonnakohtu kohtunikke, kes on mures oma töökoha pärast. Kohtunike ühingu vastuseis oligi just sellest tingitud. Samuti taotles kohtunike ühing, et kõnesoleva eelnõuga lahendataks mitmed teised kohtunike staatusega seotud probleemid, näiteks ajutine töötamine, asendamine ja muud põhimõttelist laadi asjad.
Justiitsministeerium tegeleb nende küsimustega. Need on keerukad asjad. Teatavasti seaduse järgi Justiitsministeerium tegeleb esimese ja teise astme kohtute haldamisega. Samas jäävad meie käed selles vallas väga lühikeseks, kuna põhimõttelisi otsuseid langetab ikkagi kohtute haldamise nõukoda, mis, nagu te suurepäraselt teate, on seaduse alusel moodustatud. Ja seal ei ole Justiitsministeeriumil isegi mitte hääleõigust. Nii et see on pikemaajalisem protsess. Aga me ei soovi mingil juhul Viru Ringkonnakohtu likvideerimisega oodata ja seepärast puudutab kõnealune eelnõu ainult seda aspekti. Kohtunike ühingu teised murepunktid leiavad kindlasti lahendamist mõne teise eelnõuga tulevikus.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Lugupeetud härra minister! Siin seda juttu kuulates sain ma selgeks kolm asja: kohtunikele see eelnõu ei meeldi, advokatuurile see eelnõu ei meeldi, kohalikele inimestele see eelnõu ei ole vastuvõetav. Kellele ta siis vastuvõetav on ja miks seda nii peale surutakse?

Kindlasti pole õige väita, et eelnõu kohtunikele ei meeldi. See, et kohtunike ühing seisab Viru Ringkonnakohtu kohtunike eest, on väga loogiline. Samas kohtunikud on ka kohtute haldamise nõukojas ja see nõukoda andis eelnõule väga selge heakskiidu. Nii et kohtunikud ei ole selles küsimuses kindlasti monoliitsed ja homogeensed. Pigem vastupidi. Ja nende kohtunike arvamus, kes on ise selle projektiga seotud, ehk siis Tartu Ringkonnakohtu kohtunike arvamus on eelnõu suhtes positiivne.
Ma kordan veel, et ega advokatuur ei ole ilmutanud mingit jäika vastuseisu. Ta lihtsalt juhtis tähelepanu asjaolule, et Kohtla-Järvel olevatel advokaatidel võib elu pisut kitsamaks minna. Aga see on märksa laiem probleem, sest tõepoolest on Ida-Virumaal advokaaditeenuse kättesaadavus juba drastiliselt vähenenud. Miks see nii on, on raske öelda.
Te väidate, et kohalikele elanikele ei ole see mõte vastuvõetav. Ma ei julge niimoodi väita, sest kellega me siis veel eelkõige räägime kui mitte Jõhvi vallaga. Jõhvi valla omavalitsuse esindajad ütlesid meile väga selgelt, et nemad seda toetavad. Ja ma küsin: kas Illuka valla arvamus on kaalukam kui Jõhvi valla oma? Tõenäoliselt on Illuka vallas inimeste kokkupuude teise astme kohtuga ehk apellatsiooniastmega suhteliselt olematu olnud. See on mul küll lihtsalt lambist võetud arvamus, ega meil selle kohta mingisuguseid statistilisi numbreid ei ole.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Kas te natukene liialt kitsalt ei avanud kohtunike ühingu seisukohta? Minu arvates oldi kohtunike ühingus väga mures. Nende arvates võib õigusabi kättesaadavus palju kannatada.

Õigusabi kättesaadavusest me oleme siin saalis juba palju rääkinud. Inimestele on kõige olulisem õigusabi kättesaadavus, mis seisneb ligipääsus esimese astme kohtule. Kui esimese astme kohus lahendab tsiviilasja ligemale aasta, siis võib öelda, et õigusabi kättesaadavusega Eestis on probleeme, õiguskaitsega on probleeme.
Aga pidada samas kolme ringkonnakohut on selgelt ebaefektiivne. Raisata selle peale vahendeid, mida võiks kasutada Virumaal esimese astme kohtu arendamiseks ja kohtunikele tööks paremate tingimuste loomiseks – ma ei leia, et see oleks mõistlik.

Palun, kolleeg Aadu Must, teine küsimus!

Hea minister! Mulle tundub, et diskussioon kaldub praegu rohkem juriidikalt regionaalpoliitilistele küsimustele. See ei ole esimene kord, kui meil sellised probleemid tekivad. Me peame mõtlema ka Eesti eri regioonide peale. Minu küsimus on järgmine. Võib-olla ma võiksin oma kahtlused maha matta, kui ma kuuleksin, kas ka regionaalminister selle seaduse kohta midagi arvas. Ja kui arvas, siis mida. Kui tema meelest on kõik okei, siis ma mataksin oma mured maha.

Regionaalminister ütles valitsuse istungil, et ta on valitsuse arvamusega nõus. Sõna ta valitsuse istungil selles küsimuses ei võtnud. Ma möönan, et see asi paistab välja kangesti regionaalpoliitiline, aga üritan neid hirme siin parlamendisaalis hajutada. Kindlasti ei taha valitsus teha midagi sellist, et Eesti riigi kohalolek Ida-Virumaal väheneks. Kaugel sellest! Teie kolleeg Ain Seppik juhtis täiesti õigustatult tähelepanu faktile, et seal valmib väga suur objekt Viru vangla, millega kaasneb ka 350 töökoha loomine Jõhvi linnas. Need on kõrgelt kvalifitseeritud õiguskaitsetöötajad, osa neist relvastatud. Kindlasti Eesti riigi kohalolek suureneb.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Austatud härra minister! Kui suureks te peate apellatsioonikohtute osa ja funktsiooni Eesti Vabariigi regionaalpoliitika teostamisel?

Hästi väikeseks, hästi väikeseks. Kindlasti ei ole apellatsiooniaste see, mille kaudu Eesti riik teostab regionaalpoliitikat. Regionaalpoliitikat teostatakse tugeva, asjatundliku, professionaalse esimese astme kohtu kättesaadavusega kõigile kohapealsetele elanikele.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kutsun nüüd ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Auväärt Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjoni arvates on see väga erandlik ja väga tõsiselt võetava sisuga eelnõu. Nagu eelkõneleja, lugupeetud justiitsminister ütles, käsitleb eelnõu numbriga 114 kohtute seaduse muutmist:  alates 1. jaanuarist 2009 on Viru Ringkonnakohus likvideeritud. Viru Ringkonnakohtu haldusterritoorium antakse üle Tartu Ringkonnakohtule. Samal ajal suurendatakse Tartu Ringkonnakohtus kohtunike arvu. Viru Ringkonnakohtu kohtunikel on võimalus valida päris mitme edasise töötamise või mittetöötamise võimaluse vahel: kas minna tööle Tartu Ringkonnakohtusse ringkonnakohtunikuna, minna tööle Viru Maakohtusse või kui muud seadusandlikud ja kutsestaaži võimalused lubavad (tööstaaži vähemalt 20 aastat erialasel tööl), siis saab varem pensionile minna.
Kuna eelnõu on erandlik, suhtus põhiseaduskomisjon sellesse väga tõsiselt. Kõigepealt tegime endale selgeks seadusandliku baasi, mille alusel me peame sellele eelnõule hinnanguid andma. Põhiseaduse § 15 ütleb: igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. § 24 ütleb, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
Põhiseaduse XIII peatükk räägib juba kohtust. § 147 ütleb, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ja et kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. Too seadus ongi see kohtute seadus, mille muutmist me täna arutame ja mille § 99 "Kohtuniku ametist vabastamine" lõike 1 punkt 5 ütleb, et kohtunik vabastatakse ametist kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral. Viimane lõik tähendab seda, et Vabariigi Valitsuse algatus likvideerida kohus tuleneb kohtute seadusest ja on põhimõtteliselt võimalik.
Põhiseaduskomisjon otsustas kõigepealt tutvuda olukorraga kohapeal. Tänavu 25. oktoobril käisime Jõhvis Viru Ringkonnakohtus selle kohtu tööga tutvumas. Vaatasime nende hoonet, kuulasime ära sealsed kohtutöötajad, eelkõige ringkonnakohtunikud. Kohtusime ka kohaliku omavalitsusliidu esindajatega ning rääkisime Ida-Viru maavanema kohusetäitjaga. Kohapeal valitses kõnealuse eelnõu menetlemise vajalikkuse osas pessimistlik arusaam, millest võib loomulikult aru saada. Töökoha kaotus või töökoha muutumine ei ole kindlasti igapäevane asi ja muidugi ei maksa arvata, et sellesse suhtutakse positiivselt. Samas oli mitu kohtunikku otsustanud, et kui see seadus jõustub, siis on nad nõus tööle hakkama Tartu Ringkonnakohtus. Mõni eelistab aga teist tööd samas regioonis näiteks esimese astme kohtunikuna või minna väljateenitud pensionile.
Tõstatus küsimus ka kohtustatistika õigsusest. See küsimus ei kerkinud mitte ainult Viru Ringkonnakohtus, vaid see jõudis ka põhiseaduskomisjoni istungile, mis toimus Riigikogus 12. novembril. Eelnõu tutvustasid meile seal justiitsminister härra Lang, veel olid kohal nõunik Madis Timpson, kantsler Margus Sarapuu ja konsultant Timo Ligi. Ka olime palunud kohale Eesti Kohtunike Ühingu esindaja, Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Mare Merimaa, Eesti Advokatuuri esindas vandeadvokaat Jüri Leppik.
Komisjoni istungil selgitas lugupeetud minister, et vastavalt põhiseadusele peab kohtusüsteem olema riigis tervik ja et ega Justiitsministeerium seda reformima ja ühte ringkonnakohut likvideerima kerge käega ei asu. Selle kohtu likvideerimine baseerub põhiliselt tehnilisel analüüsil. Lähtutakse põhimõttest, et kohtute töökoormus ja kohtupidamisstandardid peaksid Eestis olema samasugused ja menetlustähtajad vähemalt võrreldavad, sõltumata kohtute asukohast.
Edasi avaldati arvamust selle kohta, et Viru Ringkonnakohtus on statistilised näitajad teistsugused kui Tartu Ringkonnakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus. Komisjonis arutati, kas see eelnõu ei või endaga kaasa tuua põhiseaduslikku riivet seoses õigusemõistmise kättesaadavuse, kaebeõiguse tagamise ja kohtunike eluaegse ametisse nimetamisega. Eelnõu tutvustajad olid seisukohal, et niisugust põhiseaduslikku riivet eelnõus ei ole. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ja nagu ma enne juba kohtute seadust tsiteerides viitasin, seaduse alusel kohtu likvideerimise korral on võimalik nad ka ametist vabastada. Eriregulatsioonis on siin lisatud täiendava pensioni garantii, et ei tekiks mingisugust põhiseaduse riive vaidlust selles küsimuses.
Hea kolleeg Kaljuvee küsis justiitsministrilt, et kui ringkonnakohtud liita, kas ei võiks põhiringkonnakohtu territooriumiks jääda hoopis Ida-Virumaa. Sellele anti komisjonis vastus, et seda oleks ilmselt veelgi raskem ellu viia kui praegust eelnõu. Veel rääkisime kohtustatistikast. Ka selle teema puhul on probleem paljuski andmete interpreteerimises, nagu märkis meile ministeeriumi kantsler Sarapuu. Aga tema sõnul kinnitab ministeeriumi statistika, et Viru Ringkonnakohtu koormus on kõvasti väiksem kui teistel. Praegu on kohtunike arv kaheksa. Kui seda võrrelda Tartu Ringkonnakohtu kohtunike tööga, siis tegelikult peaks Tartus ringkonnakohtunike arvu suurendama või Ida-Virus ringkonnakohtunike arvu kahe võrra vähendama. Siis oleks koormus enam-vähem sama. Samal ajal oleks õigusemõistmise seisukohalt ikkagi vaja suurema kohtunikearvuga ringkonnakohtuid. Vastasel juhul pole tagatud töö kolmeliikmeliste kohtukoosseisudena.
Oli juttu sellestki, et Justiitsministeeriumi arvutuste järgi annab eelnõu elluviimine rahalist säästu ligi 3 miljonit krooni. See raha jääks kohtusüsteemi alles ja seda oleks võimalik kasutada kas või Tallinna Ringkonnakohtusse töötajate juurde võtmiseks. Veel räägiti Eesti Advokatuuri ja prokuratuuriga seonduvast. Prokuratuuril tekiks tõesti teatud lisakulu umbes 300 000 krooni ulatuses, aga eeldatava kokkuhoiu juures ei ole see märgatav summa. Ka on võimalik see küsimus lahendada töö efektiivsuse suurendamisega või ka mingi poole ametikoha loomisega.
Mida veel komisjonis tehti? Me kuulasime ära ka kohale kutsutud külaliste arvamused. Eesti Advokatuuri esindaja Jüri Leppik märkis, et tegemist on riigipoliitilise otsusega ja Eesti Advokatuur kui avalik-õiguslik isik iseenesest sellise seaduseelnõu menetlemise vastu otseselt ei ole. Samas tõi ta välja võimalikud ohud, mis puudutavad õigusabi kättesaadavust. Me arvasime siiski, et on võimalik need küsimused lahendada. Ka Lääne- ja Saaremaal tegutsevad advokaadid peavad ju nii või teisiti kohtupidamise puhul võtma suuna Tallinna poole. Viru Ringkonnakohtu likvideerimise puhul peab sealsete juristide suund lihtsalt olema Tartu poole.
Kohtunike ühingu esindaja märkis, et kõigele vaatamata ei ole nende ühing saanud põhjalikku õigus-majanduslikku analüüsi selle eelnõu vajalikkuse kohta. Nad on seda meelt, et kohtupraktika on Viru Ringkonnakohtus teistsugune kui Tallinna ja Tartu omas. Põhiline erisus tuleneb Viru Ringkonnakohtust. Ühingu esindaja  viitas ka sellele, et põhiseaduse seisukohalt võib plaanitav reform tuua probleeme õigusemõistmise kättesaadavuse tagamisel. Narva ja Jõhvi elanikel tuleb teise astme kohtuasjaga Tartusse minnes selleks sõiduraha leida. Põhimõtteliselt aga kohtunike ühing eelnõule vastuseisu ei avaldanud.
Meie hea kolleeg Igor Gräzin märkis, et põhiseaduskomisjoni küsimus on eelkõige see, kas inimestele osutatav õigusabi jääb selle reformi läbiviimisel endiseks, paraneb või muutub kehvemaks. See on põhiseaduse küsimus.
Lõppkokkuvõttes leidsime, et selle eelnõuga tuleb edasi tegelda. Kindlasti on tarvis ära kuulata ka Riigikohtu esimehe arvamus. Kohtute haldamise nõukoja kirjalik seisukoht on meil olemas, see on eelnõu menetlemise osas positiivne. Aga kutsume sealt ikkagi komisjoni ühe külalise arvamust avaldama. Veel on komisjonil kavas eelnõu menetlemisel ära kuulata õiguskantsleri arvamus, sest ühes kirjalikus kohtute haldamise nõukojale saadetud arvamuses on õiguskantsler märkinud, et põhimõtteliselt võib tolle eelnõuga seoses tõusetuda regionaalpoliitiline aspekt. Eelnõu algatajad seda siiski ei leidnud.
Lõppkokkuvõttes märkis hea kolleeg Urmas Reinsalu, et Viru Ringkonnakohtu üleviimine Tartu Ringkonnakohtu koosseisu annab märkimisväärse poliitilise signaali ja selle vajalikkus peab olema meile üheselt põhjendatud. Me leidsime, et saavutatav rahaline kokkuhoid ühe kohtuasja ajamisel, kohtunike koormuse võrdsustamine ja ka kohtupraktika ühtlustamine peaksid olema eesmärgid, mis selle eelnõu menetlemist õigustavad.
Komisjoni istungil kõlas ka teistsuguseid seisukohti. Lõppkokkuvõttes viisime eelnõu edasise menetlemise osas läbi hääletuse. Enne seda otsustasime veel, et kuulame edaspidi ära nii Ida-Viru kui ka Lääne-Viru maakonna juhid – jõudsime jälle regionaalpoliitilise aspektini. Häältega poolt 6, vastu 3 ja erapooletuid 0 otsustasime selle eelnõu siia saali saata ja võtta see tänase istungi päevakorda. Häältega poolt 6, vastu 3, erapooletuid 0 tegime ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks palume juhatuselt seekord mõnevõrra pikemat aega: see võiks olla 21. detsember kell 16 sellel aastal. Siin olid  hääletuse tulemused poolt 5, vastu 3, erapooletuid 1. Aitäh, head kolleegid, kuulamast!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana Lembit Kaljuvee!

Austatud härra juhataja! Palun lisaaega! 

Palun, kaheksa minutit! 

Head kolleegid! Lugupeetud ministrid! Üks elutõde on selline, et otsus saab olla õige, kui me ei näe mitte ainult seda, mida me võidame, vaid ka seda, mida me kaotame või millest tulevikus ilma jääme. Justiitsministeerium ei ole ringkonnakohtute töö kvaliteediga rahul ning olukorra parandamiseks pakub Viru Ringkonnakohtu likvideerimist. Selline samm võimaldab Justiitsministeeriumi arvates ühtlustada ringkonnakohtute koormust ja muuta kohtunike töö efektiivsemaks.
Head kolleegid! Eelnõus vaadatakse olukorda ainult õigusemõistmise tehnilise korralduse poole pealt. Igal medalil on aga mitu tahku. Kõnealusel seadusel on ka väga suur regionaalpoliitiline aspekt. Tean seda, sest olen sealt pärit ja olen seal töötanud mitukümmend aastat.
Eelnõu väljatöötajad on unustanud Eesti regionaalpoliitika visiooni sellest, et Kirde-Eesti suurtest linnadest tuleb aastaks 2015 kujundada vastukaaluks Tallinna tõmbejõule head elu- ja tööpaigad. Piirkond, kus kaotatakse kodanike õigusteenus, kus selle kättesaadavus halveneb, ei paku inimestele turvalisus- ja  stabiilsustunnet. Keegi ei kipu praegugi teistest maakondadest Ida-Virumaale kolima, et seal oma kodu rajada. Riigi toe puudumine regioonis muudab selle ka tulevikus peaaegu võimatuks.
Kallid kolleegid! Me räägime ju Eestimaa piirkonnast, kus elab ligemale neljandik riigi elanikkonnast, kus toodetakse üle 90% Eesti elektrist, kus vastupidi teistele regioonidele on väliskaubandusbilanss jätkuvalt positiivne. Tegemist on piirkonnaga, mis kannatab endiselt okupatsiooniaja suurtööstuse väga keeruliste sotsiaal-majanduslike probleemide all. Hiljutisel Riigikogu keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil Jõhvi piirkonda tõdesid komisjoni liikmed, et jah, Virumaa on tõsiste keskkonnaprobleemidega piirkond, kuid sealt tuleb ka põhiosa keskkonna jaoks vajalikest rahalistest vahenditest. Tuleb nii välja, et näpuga näitame, vahel riidleme, aga raha võtame ära ja tagasi ei anna.
Me räägime kuritegevusest Ida-Virumaal. Ehitame sinna kaks korda suurema vangla kui Tartus, aga õigusemõistmise osas tõmbame seal teise astme kohtule kriipsu peale! Me peaksime aru saama, et inimestel, kes saavad Eesti keskmisest madalamat palka, kelle enamiku emakeel ei ole eesti keel, on tõsine probleem minna Tartusse oma õiguste eest seisma.
Ülaltoodut arvestades ei toeta Keskerakond Viru Ringkonnakohtu likvideerimist. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 114 peale esimest lugemist tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu 114 kohta on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek. Tehakse ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 114 peale esimest lugemist tagasi lükata.
Austatud Riigikogu! Hääletame selle ettepaneku läbi, valmistume hääletusprotseduuriks. Kas võime asuda hääletama? Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 114 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme edasi 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks siseminister Jüri Pihli!
Austatud Riigikogu! Ma palun vabandust, läheme korraks eelmise päevakorrapunkti juurde tagasi. Määran eelnõu 114 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. detsember 2007 kell 16 ja sellega on eelnõu 114 esimene lugemine lõpetatud.
Läheme edasi 16. päevakorrapunkti juurde ja ma palun ettekandeks kõnepulti siseminister Jüri Pihli!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Valitsus esitab riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda seadust on vaja muuta eelkõige selleks, et reguleerida riigivapi stiliseeritud kujutise kasutamist isikut tõendavate dokumentide kujundus- ja turvaelemendina, kui riigivapi etalonkujutise kasutamine on kehtivate tingimuste kohaselt ja turvatrüki tehnoloogiast tulenevalt kas võimatu või äärmiselt komplitseeritud. Vastavalt eelnõule on stiliseeritud kujutist lubatud kasutada ainult riigi väljaantavates isikut tõendavates dokumentides. Nimetatud dokumentide vormi, tehnilise kirjelduse ja andmete loetelu kehtestamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses ja seepärast on ka riigivapi stiliseeritud kujutise väär- või kuritarvitamine väistatud.
Põhjustest, miks on seda vaja kasutada. Praegu väljaantavates reisidokumentides kasutatakse kolme erinevat riigivapi stiliseeritud kujutist – väliskaanel, sisekaanel ja ka dokumendi paaritutel lehekülgedel. Sisekaane riigivapi kujutis erineb seaduses sätestatust järgmises osas: vapi elementide piirjoonte värvi on muudetud, must on asendatud sinisega, lõvid ei ole värvitud siniseks, vaid sisaldavad siniseid peenikesi rõhtseid paralleelseid jooni ja lõvi küüntel ei ole punast värvi.  Eelnimetatud erisused riigivapi etalonkujutises on tingitud, ütlen veel kord, turvatrüki tehnoloogilisest omapärast, mis ei võimalda eriliste trükivärvide või nõuete tõttu kõiki kujutisi 100%-liselt reprodutseerida. Passi paaritutel lehekülgedel sisaldab lõvide taust pidevaid peenikesi rõhtseid paralleeljooni, kilbi ja tammepärja taust sisaldab rõhtseid paralleelseid kriipsjooni ja kirjeldatud jooni on kasutatud turvalisuse tõstmise eesmärgil, kuna lehekülgede taustkujundusse ei tohi jääda liiga palju valget või ühe värvusega täidetud ala. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! See on kõik ilus, aga kui see vapp trükitakse jälle mingisse Nigeeria passi ja kui see pesumasinasse satub, siis tuleb välja teine asi. Kuidas selle probleemiga on, kas see on tänaseks lahendatud?

Jah, seoses valitsuse muutumisega enam ei toodeta ega tooda selliseid passe, mida tuli 2005. aastal, kui võimul oli veel eelmine siseminister. Aga vaatamata sellele, et selline viga eelmise valitsuse ajal juhtus, on ka need passid kehtivad, kui neid ei panda pesumasinasse.

Ain Seppik, palun!

Eks peaminister oli ikka sama, see on küsimus.

Eks iga minister vastutab ikka oma haldusala eest ja ma ütlen veel kord, et passid on kehtivad, vaatamata sellistele vigadele, mis siis juhtusid. Niisamuti nagu neid elemente ju praegu juba kasutatakse, olgugi et selline korrastamine on ka selle eelnõuga ette võetud, mis on jälle varasemal ajal tegemata jäetud.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, härra minister! See oli päris huvitav, aga rääkige sellest ministrite vastutusest seoses pesumasinatega veel täpsemalt.

Ma tahaksin öelda seda, et esiteks, kui me teeme passide kohta lepinguid, tuleb need lepingud teha nii põhjalikud, et kui juhtubki selline asi, nagu siin juhtus, siis on ka võimalik vaadata, mille vastu me oleme eksinud. Sellist punkti tolleaegsetes lepingutes ei olnud. Praegustes uutes passiblankettides, kus on vastavad kiibid ja muud asjad, on ka kaane ehitus kirjeldatud. Nii et see risk on maandatud. Aga ma rõhutan veel kord, et ka need eelmised blanketid ja passid, mis nende järgi on välja antud, on kehtivad, ja need ei ole mitte kõik niimoodi välja näinud, nagu sel ühel juhul, mis siin kõlapinda on tekitanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud ministrid! Vabariigi Valitsus on algatanud riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on Riigikogu menetlusse võetud 11. oktoobril k.a ja kannab numbrit 130. Põhiseaduskomisjon juhtivkomisjonina arutas eelnõu oma korralisel istungil 13. novembril. Komisjonis tutvustas eelnõu sisu ja vastas küsimustele siseminister härra Jüri Pihl, nagu ka täna siin, väga põhjalikult. Suur tänu hea ettekande eest! Rõhutan komisjonis toimunud arutelu põhjal siinkohal veel kord, et riigivapi stiliseeritud kujutist võib kasutada ainult isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantavatel dokumentidel. Lisaks ütlen veel, et praegu kehtiva seaduse kohaselt kasutatakse suure riigivapi kujutist Eesti riigi piiri tähistavatel põhipiirimärkidel, mitte aga piiripunktides. Suur riigivapp on aga Eesti Vabariigi sümbol ja selle kasutamine ka piiripunktides samamoodi nagu põhipiirimärkidel on igati põhjendatud.
Komisjon jõudis konsensusega otsuseni teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 130 esimesele lugemisele Riigikogu täiskogu 21. novembri istungil, teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 130 esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. detsember kell 18. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Protseduuriline küsimus, Igor Gräzin, palun!

Aitäh! Kasutan juhust, et meelde tuletada poolteist aastat tagasi tehtud ettepanekut, seda enam, et härra siseministri 21. sajandi tasemel tehtud ettekanne, kus me ka näeme seda, millest räägitakse, jättis mulle väga sügava mulje. Enamasti ma kuulen ja ei näe midagi. Antud juhul ma nägin seda, millest  räägiti. Tõepoolest, see on midagi unikaalset. Jumal tänatud, kui keegi teine veel selle peale tuleb! Aga ma tahaksin veel kord korrata palvet Riigikogu juhatusele ja ma räägin seda praegu protokolli jaoks. Juba poolteist aastat tagasi ma esitasin ettepaneku võimaldada kasutada tehnilisi vahendeid graafikute esitamiseks, joonistamiseks jne. Seda enam, et siin on kümneid inimesi, kes on erihariduselt pedagoogid, advokaadid, juristid jne, kes on harjunud joonistama, ja kõik need riigieelarve asjad ja muud on graafiliselt palju paremini mõistetavad kui niisama palja jutuga. Tänane siseministri ettekanne lihtsalt tuletas mulle meelde, et Riigikogu juhatus ei ole selles suunas mingeid erilisi samme astunud. Kinnitan, et midagi keerulist selles ei ole.

Hea ametikaaslane Gräzin, ma tänan teid selle tähelepaneku eest! Läbirääkimisi avada ei soovitud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 5. detsember 2007 kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ja sellega on ka 16. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Läheme edasi 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 137 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Austatud Riigikogu liikmed! Mul kahjuks sellist pildilist materjali kaasas ei ole, et kirjeldaks, kuidas üks rahapesu protsess peaks toimuma.

Ma palun Riigikogu täiskogu istungite saalis vaikust! Ma tänan!

Aga iseenesest pean märkust loomulikult väga õigeks. Eeldatavasti võiks osa eelnõude puhul visuaalne pool tõesti olla välja toodud.
Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, mis hakkab asendama 1999. aastast kehtinud samanimelist seadust. Eelnõu eesmärk on tõhustada siseriiklikku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ning viia see kooskõlla Euroopa Liidu nõuete ja rahvusvaheliste standarditega. Eelnõu on välja töötatud Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja koostöös valdkonna ekspertidega. Kaasasime eelnõu väljatöötamise protsessi eksperte erasektorist ja teemaga seotud huvirühmade esindajaid ning oleme tänulikud nende tähelepanuväärse panuse eest.
Rahapesu on tänapäeva maailmas teema, millesse ei tohi kergelt suhtuda. Meie tegutsemine selles vallas on üks aspekte, mis kujundab meie riigi mainet. Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem efektiivselt ei toimi, toob see suure tõenäosusega kaasa riigi maine languse ja majanduskliima halvenemise. Selle tagajärjel väheneksid välisinvesteeringud, samuti tähendaks see ettevõtjate jaoks täiendavaid kapitali kaasamise kulusid või raskusi neile, kes soovivad mõnes teises riigis äriga tegelda. See on must stsenaarium, head Riigikogu liikmed. See ei käi praeguse Eesti kohta ja veel vähem tahaksime, et need riskid tulevikus meie riigis realiseeruksid. Seepärast oleme ette valmistanud uue seaduseelnõu ning lubage mul veidi selgitada, mida see endast kujutab.
Uue seadusega luuakse ohtusid ennetavate meetmete süsteem Eesti finantssektori ja majandusruumi kui terviku usaldusväärsuse kaitseks. Eelnõu aluseks on riskipõhine lähenemine. See tugineb põhimõttel, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu saab kõige tulemuslikumalt võidelda siis, kui kohustused kehtestatakse lähtuvalt konkreetsete isikute ja ettevõtjate tegevusega kaasnevast riskist. Suures osas jääb võimalus riskidele hinnang anda ettevõtjaile endile. Kindlasti tunneb iga ettevõtja oma valdkonda ja seal valitsevaid tavasid ning riske ise kõige paremini. Muu hulgas peaks ettevõtja tundma ka oma kliente ja on loomulik, et kahtluse korral teavitab ettevõte Rahapesu Andmebürood ning on valmis koostööks.
Seega on eelnõul oluline mõju ettevõtluskeskkonnale, ta mõjutab kõiki siin tegutsevaid ettevõtjaid, eelkõige muidugi finantsettevõtjaid. Uus seadus on olemasolevast süsteemsem ja terviklikum. Muu hulgas on korrastatud mõisteid ja täiendatud järelevalvet puudutavaid sätteid. Teie ees oleva seadusega harmoneeritakse Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu III direktiiviga rahandussüsteemi rahapesu ning terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta ning selle rakendusdirektiiviga. Need direktiivid tuleb liikmesriikidel oma õigusesse võtta hiljemalt 2007. aasta 15. detsembriks.
Austatud Riigikogu liikmed! Rahapesu ja terrorismi rahastamine on rahvusvahelised probleemid. Nendega võitlemise meetodite ja vahendite valikul valitseb demokraatliku riigikorraga riikide vahel solidaarsus. Lisaks Euroopa õigusele tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alastes siseriiklikes õigusnormides arvestada nimelt ka valitsustevahelise rahapesu toimkonna soovitusi. Need soovitused on oluline osa stabiilse finantskeskkonna standarditest ja neist on lähtutud ka III direktiivi väljatöötamisel.
Soovituste tulemuslik rakendamine kõikides riikides tagatakse hindamisel. Eestis seisabki 2008. aasta veebruari alguses ees Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee rahapesu tõkestamise meetmete hindamise ekspertide erikomisjoni hindamisvisiit. Selle tulemusena valmib raport Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi kohta. Sellest raportist lähtuvad tulevikus meile antavates hinnangutes meie partnerid välisriikides ja meile olulised rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks IMF.
Seaduseelnõu suurendab Eesti võimalust saada positiivne hinnang, mis ühtlasi aitaks kaasa Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurenemisele ning pikaajalisele edukale majandusarengule, seega ka riigi heale mainele üldiselt. Eelnõu rakendamise kasulikkus tuleneb eelkõige ühiskonna turvatunde suurenemisest ja majanduskeskkonna stabiilsuse kindlustamisest. Palun teid eelnõu menetledes neid aspekte silmas pidada ning soovin selleks jõudu! Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Härra esimees! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 12. novembril. Saime ülevaate seniste regulatsioonidega võrreldes olulisematest muudatustest, millel ka rahandusminister täna peatus. Küsisime oma küsimused ja saime natuke pilti reaalsetest probleemidest, mis Eestis rahapesuga on olnud. Näiteks, kui palju on olnud neid juhtumeid, kus on kahtlusi, ja kui palju on jõudnud tõestamiseni. Samuti küsisime selle ameti võimekuse kohta. Komisjoni otsus on soovitada Riigikogul esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. november kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 137 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. november 2007 kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja sellega on 17. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Tänane istung on lõppenud, soovin teile turvalist ja head koduteed! Kõike head!

Istungi lõpp 19.43.