Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu seitsmenda töönädala esmaspäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Teiseks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Kolmandaks, puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Urmas Klaas

Aitäh, proua esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon annab Riigikogu menetlusse postiseaduse muutmise seaduse eelnõu. See oli tänase majanduskomisjoni koosoleku üksmeelne otsus. Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu sisu on selles, et luua postiturul tegutsejatele võrdsed tingimused.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogule arutamiseks üle elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on muuta elamuseadust selliselt, et elamumajanduse arengukava kinnitataks Riigikogu otsusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on koostamisel Eesti eluasemevaldkonna arengukava aastateks 2007–2013. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 302 peab selle arengukava kinnitama Vabariigi Valitsus. Kahjuks, nagu selgub Riigikantselei kirjast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, ei pea praegu võimulolev koalitsioon elamumajanduse valdkonda üldse tähtsaks. Kuidas muidu seletada seda, et oma kirjas palub Riigikantselei tõsiselt kaaluda arengukava kinnitamist ainult ministri poolt. Elamumajanduse valdkond on ülioluline ja puudutab kõiki Eesti elanikke. Eluase kuulub inimese põhiliste vajaduste hulka, seetõttu on elamumajanduse arengukava üks tähtsamaid valdkondlikke arengukavasid ja me oleme arvamusel, et selle kinnitamine ja arutelu peab toimuma Riigikogus. Tänan teid tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon andis kevadel menetlusse eelnõu, et lõpetada vanuseline diskrimineerimine töölepinguga töötajate kõrval ka avalikus teenistuses. See tähendab, et lõpetada olukord, kus inimesi vabastatakse töölt vanuse tõttu, kui nad on 65 või vanemad. Enne kui see eelnõu põhiseaduskomisjoni päevakorda võeti, tunnistas ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selle punkti põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Meil on väga hea meel, et meie seisukohta ja meie tähelepanu juhtimist on arvestatud ja see probleem on kõrvaldatud. Seepärast võtame oma eelnõu menetlusest tagasi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Mis on eelnõu number?

Marika Tuus

39 SE.

Esimees Ene Ergma

Juhatuse nimel olen vastu võtnud viis eelnõu ja juhatus otsustab eelnõude menetlusse võtmise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Tagasi on võetud  eelnõu 39,  mis langeb menetlusest välja.
Head kolleegid! Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse k.a 24. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 24. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu, juhtivkomisjon  on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 24. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 24. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 24. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon.
Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-dest 92, 93, 153, 154, 156, on Riigikogu juhatus otsustanud tagastada Vabariigi Valitsuse k.a 25. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ""Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" heakskiitmine" eelnõu esitajale juhtivkomisjoni määramata.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 2. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise, mis käsitleb küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamist, suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud teatise kohta arvamust andma õiguskomisjoni, majanduskomisjoni ja väliskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on k.a 15. november kell 16.
Olen edastanud peaminister Andrus Ansipile Riigikogu liikmete Helle Kalda, Marika Tuusi ja Heimar Lengi esitatud arupärimise ning 17 Riigikogu liikme esitatud arupärimise.
Palun tähelepanu! Kolmapäeval, k.a 7. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja siseminister Jüri Pihl.
Head kolleegid! Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Lugupeetud kolleegid! Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel. Panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:10 Arupärimine uurimis- ja jälitusorganite tegevuse kohta (nr 15)

Esimees Ene Ergma

Alustame tänaste arupärimistega. Esimesena Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Tarmo Männi ja Ester Tuiksoo s.a 27. septembril esitatud arupärimine uurimis- ja jälitusorganite tegevuse kohta. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Austatud eesistuja! Lugupeetud justiitsminister! Rahvaliit on seisukohal, et riigi kohustuseks on kaitsta inimeste põhiõigusi ja vabadusi, õigust isikupuutumatusele ning heale nimele, sealhulgas riigiaparaadi enda liialduste, põhjendamatute süüdistuste ning kahtlustuste eest. Eriti suurt ohtu inimeste õigustele kätkevad endas liialdused ja ebaproportsionaalsete meetmete kasutamine riigi uurimis- ja jälitusorganite tegevuses. Lähtudes eeltoodust, esitab Rahvaliit teile järgmised küsimused. Kui palju on prokuratuuriorganid taotlenud lubasid isikute pealtkuulamiseks viimase kolme aasta jooksul kokku ja kui palju on selleks lube antud? Palume need arvud eraldi välja tuua aastate 2005, 2006 ja 2007 kohta. Kas pealtkuulamislube taotletakse tähtajaliselt või tähtajatult? Ja kui tähtajaliselt, siis kui pikaks ajaks on neid lube maksimaalselt antud? Kui on antud tähtajalised load, kas neid on siis hiljem pikendatud ja kui pikk on olnud kõige pikem pealtkuulamise periood kokku ühe isiku puhul? Kui palju on viimase kolme aasta jooksul laekunud justiitsministrile ja peaprokurörile kaebusi prokuratuuriorganite tegevuse peale? Kui palju on justiitsminister ja peaprokurör algatanud viimase kolme aasta jooksul distsiplinaarmenetlusi prokuröride suhtes ja millised on nende menetluste tulemused? Mitu kriminaalasja on algatatud maadevahetustehingute kohta ja mis põhjusel on juba terve aasta veninud nende eeluurimine? Kas justiitsminister või peaprokurör on kontrollinud nendes kirminaalasjades menetlustoimingute teostamise seaduslikkust ja põhjendatust? Kui palju on maadevahetustehingutega seotud kriminaalasjades taotletud ja saadud lube pealtkuulamisteks? Kui paljudel juhtudel ja mitme isiku suhtes on teostatud nendes kriminaalasjades läbiotsimist? Kuidas on põhjendatud süütu inimese üheksatunnised ülekuulamised, mis mõjuvad laastavalt ülekuulatavate tervisele ja psüühikale? Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Palun vastamiseks kõnepulti justiitsminister Rein Langi!

Justiitsminister Rein Lang

Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tänan arupärijaid asjalike küsimuste eest ja püüan alljärgnevalt neile vastata. Selguse huvides kordan vastates küsimused üle. Esimene küsimus kõlab järgmiselt: "Kui palju on prokuratuuriorganite poolt taotletud lubasid isikute pealtkuulamiseks viimase kolme aasta jooksul kokku ja kui palju on selleks lube antud? Palume tuua eraldi välja vastavad arvud aastate 2005, 2006 ja 2007 kohta."
Kokku on prokuratuur viimase kolme aasta jooksul taotlenud luba isikute pealtkuulamiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 118 alusel 1831 korral 775 kriminaalasjas. Pealtkuulamislubasid on antud välja 1813. Kogu sellel perioodil on üldse alustatud kriminaalmenetlusi kokku 146 130, seega on pealtkuulamist teostatud ca 0,5%-s kriminaalasjades – seda seisuga 18. oktoober 2007. Need andmed pärinevad prokuratuuri jälitustegevuse lubade registrist ja riiklikust kriminaalmenetluse registrist.
2005. aastal on prokuratuur taotlenud luba isikute pealtkuulamiseks 581 korral 250 kriminaalasjas. Sellel aastal alustati 55 941 kriminaalmenetlust, seega teostati pealtkuulamist ca 0,4%-s kriminaalasjades.
2006. aastal on prokuratuur taotlenud luba isikute pealtkuulamiseks 660 korral 267 kriminaalasjas. Lubasid on antud välja 648. Sellel aastal alustati 50 972 kriminaalmenetlust, seega on teostatud pealtkuulamist ca 0,5%-s kriminaalasjades.
2007. aastal on prokuratuur seni taotlenud luba isikute pealtkuulamiseks 590 korral 258 kriminaalasjas. Lubasid on välja antud 584. Seni on alustatud 39 217 kriminaalmenetlust, seega on teostatud pealtkuulamist 0,6%-s kriminaalasjades. Need andmed on seisuga 18. oktoober 2007.
Jälitustoiminguid, sealhulgas isikute pealtkuulamist, võib läbi viia üksnes erandlikel juhtudel. Statistika näitab, et erandlikuks on see jäänud ka praktikas. Üksnes 0,5%-s kriminaalasjades on kasutatud isikute pealtkuulamise õigust.
Teine küsimus: "Kas pealtkuulamislube taotletakse tähtajaliselt või tähtajatult ja kui tähtajaliselt, siis kui pikaks ajaks on neid lube maksimaalselt antud? Kui on antud tähtajalised load, kas neid on hiljem pikendatud ja kui pikk on olnud kõige pikem pealtkuulamise periood kokku ühe isiku suhtes?" Pealtkuulamisluba antakse vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 114 lõikele 2 tähtajaga kuni kaheks kuuks. Seda võib menetlust juhtiva prokuröri taotluse alusel pikendada korraga kahe kuu võrra. Samas on praktikas taotletud ja kohtult saadud pealtkuulamisluba ka tunduvalt lühemaks ajaks. Loas näidatud tähtaja möödumisel ja kriminaalmenetluses tõendusteabe kogumise vajadusest lähtudes on esinenud juhtumeid, kus pealtkuulamisluba pikendatakse. Iga isiku pealtkuulamise pikkuse kohta eraldi statistikat ei peeta.
Kolmas küsimus: "Kui palju on justiitsministrile ja peaprokurörile laekunud kaebusi prokuratuuriorganite tegevuse peale viimase kolme aasta jooksul?" Menetlusosaliste ja muude isikute esitatud kaebusi, taotlusi ja avaldusi on Riigiprokuratuur aastatel 2005 kuni 2007 esimese poolaasta lõpuni lahendanud kokku 3793. Riigiprokuratuuri menetluslikke lahendeid on kohtud tühistanud kokku 65, mis on 1,7% kõigist menetluslikest lahenditest. Justiitsministeeriumile on prokuratuuri tegevuse kohta esitatud kaebusi, taotlusi ja avaldusi aastatel 2005 kuni 2007 esimese poolaasta lõpuni järgmiselt: 2005. aastal – 59, 2006. aastal – 62, 2007. aasta esimesel poolaastal – 14. Enamik avaldusi on tulnud edastada Riigiprokuratuurile, sest vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele ei tegele ministeerium kriminaalasjade järelevalvega. Peamised kaebamise põhjused on kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine, edasikaebamise tähtaja möödalaskmine menetlusosalise poolt või siis vanglas kinnipeetavate rahulolematus enda suhtes tehtud või tegemata menetlustoimingute või karistusotsusega. Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise kui ka lõpetamise, samuti edasikaebamise tähtaja kohta on kriminaalmenetluse seadustikus olemas täpne regulatsioon, kuidas peab käituma, kuid pahatihti jätavad kaebajad neile prokuratuuri antud vastustes ja selgitustes selle osa lihtsalt tähelepanuta.
Neljas küsimus: "Kui palju on justiitsministri ja peaprokuröri poolt algatatud distsiplinaarmenetlusi prokuröride suhtes viimase kolme aasta jooksul ja millised on nende menetluste tulemused?" Justiitsminister ei ole viimase kolme aasta jooksul algatanud ühtegi distsiplinaarmenetlust prokuröride suhtes. Riigi peaprokurör on viimase kolme aasta jooksul prokuröride suhtes alustanud viis distsiplinaarmenetlust. Kõigil viiel juhul on distsiplinaarkomisjon tunnistanud prokuröri distsiplinaarüleastumises süüdi. Ühte prokuröri karistati noomitusega (muide, halduskohus tühistas hiljem nimetatud karistuse) ja teist palga vähendamisega. Ülejäänud kolm prokuröri on prokuratuuriseaduse § 40 lõike 1 alusel ja distsiplinaarkomisjoni ettepanekul jäetud karistamata.
Viies küsimus: "Mitu kriminaalasja on algatatud maadevahetuse tehingute kohta ja mis põhjustel on juba terve aasta veninud nende eeluurimine? Kas Teie või peaprokurör on kontrollinud nendes kriminaalasjades menetlustoimingute teostamise seaduslikkust ja põhjendatust?" Maadevahetuse uurimiseks on alustatud üks kriminaalmenetlus, mis ei ole riigi peaprokuröri kinnitusel ei veninud ega pole selles olnud ka seisakuid. Tegemist on olnud lihtsalt väga mahuka uurimisega. Lisaks sellele on eraldatud ühe maavahetustehingu kohta materjalid eraldi uurimiseks, millises kriminaalasjas täna ühtegi kahtlustatavat ei ole. Justiitsminister ei ole kontrollinud menetlustoimingute seaduslikkust ega põhjendatust, sest vastavalt prokuratuuriseaduse § 9 lõikele 1 ei laiene Justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses. Riigi peaprokurör on mulle aga kinnitanud, et ta on olnud selle kriminaalmenetlusega jooksvalt kursis ning tal puuduvad andmed ebaseaduslike või põhjendamatute menetlustoimingute kohta. Samuti ei ole Riigiprokuratuur tuvastanud seadusrikkumisi selles kriminaalasjas esitatud kaebuste lahendamise käigus. Käesoleval ajal on kolm kaebust veel Riigiprokuratuuris menetluses.
Kuues küsimus: "Kui palju on maadevahetuse tehingutega seotud kriminaalasjades taotletud ja saadud lube pealtkuulamiseks? Kui paljudel juhtudel ja mitme isiku suhtes on teostatud nendes kriminaalasjades läbiotsimisi?" Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lõikele 1 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses, kui see muu hulgas ei kahjusta ülemäära kriminaalmenetluse huve või menetlusosaliste õigusi. Küsimuses sisalduvate andmete avaldamist avalikul Riigikogu istungil ei pea prokuratuur praegu võimalikuks, sest see võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetluse ja sellega seotud menetlusosaliste huve. Prokuratuur on valmis sellistele küsimustele vastama aga Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis.
Seitsmes küsimus: "Kuidas on põhjendatud süütu inimese üheksatunnised ülekuulamised, mis mõjub laastavalt ülekuulatava tervisele ja psüühikale?" Üheksatunnised ülekuulamised on uurimisasutuste praktikas erandlikud ning need võivad olla tingitud näiteks sellest, et tunnistaja ei soovi ülekuulamise jätkamiseks uuesti uurimisasutusse tulla. Samuti tuleb arvestada, et ülekuulamisprotokolli märgitav menetlustoimingu aeg ei sisalda endas mitte ainult küsitlemise aega, vaid ka aega, mis kulub sissejuhatavateks toiminguteks, näiteks isiku tuvastamiseks, õiguste-kohustuste tutvustamiseks jne, ning ka protokolli ülelugemiseks ja täpsustamiseks, mis sõltuvalt tunnistaja isikust võib võtta samuti palju aega. Aga loomulikult peavad üheksatunnised ülekuulamised olema väga erandlikud.
Aitäh arupärijatele!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Jaanus Marrandi

Lugupeetud härra justiitsminister! Oma kõnes prokuröride üldkogule 2. märtsil olete öelnud: "Organiseeritud ja muude raskete majanduskuritegude puhul häirib tõsiselt veel üks fakt – peaaegu kõik suure meediakäraga käivitatud asjad on tänaseks kohtulahendita. Pahatihti venib kriminaalmenetlus aastaid." Millega te seda põhjendate ja kus oleks lahendus niisugustele protsessidele?

Justiitsminister Rein Lang

Tänan väga! Te tsiteerite mind kui klassikut siin Riigikogu saalis juba teist korda, kasutades täpselt sama tsitaati. Ma saan vastata, et jään oma sõnade juurde, aga see on prokuratuuri üldkogule esitatud ministri seisukoht. Ma jagan neid seisukohti ka täna.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Aitäh! Loomulikult on teil õigus, et järelevalve prokuratuuri üle ei laiene kohtueelsele kriminaalmenetlusele. Küll aga on Justiitsministeeriumil võimalik järelevalvet teostada kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimise üle. Kas Justiitsministeerium on pidanud vajalikuks varasemalt teostada järelevalvet jälitustegevuse üle?

Justiitsminister Rein Lang

Aitäh! Justiitsministeerium ei teosta järelevalvet konkreetsete kriminaalasjade menetlemise üle. Mis puudutab kuritegevuse tõkestamiseks planeeritud jälitustegevust, siis kindlasti ei kavatse Justiitsministeerium sellesse tegevusse  sekkuda. See sekkumise võimalus peaks minu hinnangul olema Siseministeeriumil.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Hea minister! Mitmesuguste uurimistoimingute puhul on ette heidetud, et küll nii prokuratuur, küll kaitsepolitsei kui ka muud uurimisorganid lekitavad informatsiooni avalikkusele. Minu küsimus on: millised on teie hinnangul veel need kanalid, kust informatsioon uurimise kohta avalikkuseni jõuab, ja kas uurimisalune või tunnistaja on kohustatud mitte rääkima uurimisasutuses antud ütlustest või on tal vabadus rääkida mida iganes?

Justiitsminister Rein Lang

Tänan väga! Kui kedagi kahtlustatakse mingisuguses teos, siis on tal täielik voli ja vabadus  rääkida sellest nii palju, kui tema seda õigeks peab. Nii et kahtlemata ei pruugi informatsioon kriminaalmenetluse kohta jõuda ajakirjandusse üksnes kaitsepolitseist või prokuratuurist, vaid võib tulla ka kahtlustatavatelt, nende advokaatidelt, nende lähedastelt, ja kindlasti ei saa selles suhtes neile mingeid etteheiteid teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aleksei Lotman

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea justiitsminister! Kuidas need numbrid paistavad teiste Euroopa riikide taustal? Kas või seesama, et umbes 0,5% kriminaalmenetlustest sisaldab pealtkuulamist. Kas see toob meid lähemale Rootsile või näiteks Rumeeniale – need suhtarvud ja muud absoluutarvud ka?

Justiitsminister Rein Lang

Aitäh! Me ei ole teinud siin mingisugust eraldi võrdlust teiste Euroopa riikidega. Niipalju kui meil on sellist informatsiooni, mis pärineb kohtumistelt eri riikide esindajatega, on meie praktika siin suhteliselt sarnane Põhjamaade ja võib-olla ka Beneluxi riikide omaga. Aga mingit eraldi võrdlustabelit ei ole me pidanud vajalikuks seni teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Aitäh! Austatud härra minister! Kui ma ei eksi, siis ühes oma intervjuus te olete väitnud, et selles kriminaalasjas, millest täna on juttu, jõuate  lõpptulemuseni juba selle aasta lõpuks. Samas te väitsite praegu, et Justiitsministeeriumil puudub voli teostada järelevalvet prokuratuuri toimingute üle. Kust siis pärineb selline informatsioon, et juba aasta lõpuks jõutakse tulemuseni? Kas te olete võtnud selle kriminaalasja erikontrolli või eritähelepanu alla?

Justiitsminister Rein Lang

Tänan väga! Te ei ole päris täpne. Ma ütlesin ühes raadiosaates, et minu käsutuses oleva informatsiooni kohaselt jõuab see asi kohtusse 2007. aasta jooksul. Teatavasti lõpplahendus kriminaalasjas on jõustunud kohtuotsus ja ma ei ole mitte kunagi väitnud, et see võiks 2007. aastal tulla. Olin oma sõnades ettevaatamatu, kuna lobisesin välja riigi peaprokuröri asetäitja käest kuuldud tööinformatsiooni. Paraku lootus, et see kriminaalasi jõuaks kohtusse 2007. aasta jooksul, kindlasti ei täitu, sest enne seda, kui asi antakse üle kohtule, tuleb materjale tutvustada ka süüdistatavate advokaatidele, juhul kui süüdistatavad selles asjas tekivad, ja see on kindlasti väga aeganõudev protsess.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tarmo Mänd

Aitäh, austatud juhataja! Härra minister! Milline on teie seisukoht, kas te peate praegu tsiviilkontrolli jälitusorganite tegevuse üle piisavaks  või ei?

Justiitsminister Rein Lang

Kui ma nüüd õigesti kuulsin, siis te mainisite sõna "riigikontroll"?

Esimees Ene Ergma

Ei, tsiviilkontroll.

Justiitsminister Rein Lang

Selge, tsiviilkontroll. Ei pea. Vastan otse ära: ei pea. Selles osas tuleb kehtivaid õigusakte kindlasti analüüsida. Tänasel päeval Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil on see pädevus – kontrollida jälitustoimingute läbiviimist. Nüüd on järgmine küsimus, millised on selle komisjoni võimalused? Ja need võimalused on väga selgelt puudulikud, neid tuleb täiustada nii töökorralduslikust aspektist kui ka tehniliste vahenditega ning see töö praegu käib.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


2. 15:32 Arupärimine Justiitsministeeriumi haldussuutmatuse kohta (nr 16)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Evelyn Sepa, Jaak Aabi, Toivo Tootseni, Aivar Riisalu ja Lauri Laasi 8. oktoobril 2007 esitatud arupärimine Justiitsministeeriumi haldussuutmatuse kohta. Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Austatud eesistuja! Hea justiitsminister! Keskerakonna fraktsiooni liikmed Kalle Laanet, Lauri Laasi, Jaak Aab, Evelyn Sepp, Toivo Tootsen ja Aivar Riisalu on esitanud teile seitse küsimust.
Te olete koostanud kinnipidamisasutuste füüsilise infrastruktuuri arendamise kava, aga samas puudub süsteemne tegevus vanglate põhieesmärgi nimel, milleks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Tundub, et teile alluval ministeeriumil ja selle vanglate osakonnal ei ole probleemidest täielikku ülevaadet ja et kitsaskohtade lahendamise rõhuasetusi tuleks muuta.
Probleemideks aga on süvenev teenistuskoosseisu mittetäitumus, personali voolavus, keeleprobleemid vanglatöötajate ja kinnipeetavate vahel ning täitmisplaani ebaratsionaalne täideviimine. Ka pööratakse vähe tähelepanu narkoprobleemidele vanglates, kinnipeetavaid ei selekteerita lähtuvalt nende kuritegudest ja probleemidest, kinnipeetavate teadlikkus infoühiskonna muutustest on madal ja nende ettevalmistatus vabanemiseks vähene.
Vanglasüsteemis on välja kujunenud olukord, kus noored eriharidusega vanglaametnikud, spetsialistid ja valvurid ei oska piisavalt vene keelt. Tallinna vanglas on ka inglise ja soome keele probleem. Eesti keelt halvasti oskavaid kogenud kaadritöötajaid aga ootavad ees uued vallandamistähtajad. Ja seda olukorras, kus suurem osa, 70–75% kinnipeetavaist ei räägi muud keelt kui ainult vene keelt. Selline olukord teravdab veelgi suhtlusprobleemi ja suurendab niigi suurt vanglaametnike kaadripuudust. Sellega seoses olid meil järgmised küsimused.
Küsimus nr 1: "Millist arengut on loota kinnipeetavate aktiivse tegevusega hõivatuse osas? Juba aastaid on olukord, kus ligikaudu 10% kinnipeetavatest õpib, 10%-l on võimalus töötada. Kas seda pole vähe?"
Küsimus nr 2: "Kas on loota arengut, et suureneb kinnipeetavate arv, kes vabanemisel on eelnevalt läbinud avavangla etapi, parandamaks olukorda kinnipeetava naasmisel probleemideta tagasi ühiskonda? Praeguse avavangla suurus – 48 kohta (1,4%) – on ilmselt väike meie 3200–3500 reaalselt vangistust kandva kinnipeetava kohta. Siit peaks olema võimalus, avavangla arenduse kaudu, vähendada kinnipidamisasutuste üldkulusid ja väheneks kindlasti ka vanglasse tagasi pöörduvate kinnipeetavate arv."
Küsimus nr 3: "Milline on narkokuritegudega seotud kinnipeetavate arvu tendents? Kas on suurenenud tegevus nende kinnipeetavatega – sotsiaalprogrammid jne? Kas on plaanis joovastivabade osakondade loomist ka teistes vanglates peale Tartu ning kas võib vastata tõele, et narkosõtlaste ja -tarbijate arv suuremates vanglates – Tallinna ja Murru vanglas – on tegelikkuses kaks-kolm korda suurem ministeeriumi poolt kajastatavast statistikast?"
Küsimus nr 4: "Kas ei oleks olnud mõttekas taotleda Vabariigi Valitsuselt vähese keeleoskusega vanglaametnikele keele tasemenõuete rakendamise pikendamist, kuni venekeelsete kinnipeetavate osakaal väheneks 40–50%-ni?"
Küsimus nr 6: "2008. aasta riigieelarve eelnõus on fikseeritud vanglaametnikele  39,3% palgafondi kasv.
6.1. Kui palju sellest läheb Viru vanglale?
6.2. Kas osa sellest kulub ka kriminaalhooldajatele, keda kavatsete alates 1. juunist 2008 üle tuua tööle vanglasüsteemi?
6.3. Milliseks kujuneb 2008. aastal esimese ja teise klassi vangivalvuri astmepalk, kellede ametikohtade täitmine on süsteemis kõige probleemsem?
6.4. Kas on olemas mingi garantii, et astmepalga tõusu puhul säilib senine astmepalga diferentseerimine, mis tagaks ka tegeliku palgatõusu?"
Küsimus nr 7: "Augustis 2006 käivitati Murru vanglas üle miljoni maksev mobiilside tõkestusseadmete rakendusprojekt. Kuidas seletate selle kalli projekti vajadust ja otstarbekust? Minu andmetel võetakse vanglas endiselt kinnipeetavatelt igakuiselt läbiotsimiste käigus ära 30–50 mobiiltelefoni. Samas ei ole suudetud Murru vanglas üles panna aastaid laos seisvaid ülevisete tõkestusvõrke, kuna puudub 4000–5000 krooni selle töö teostamiseks. Täna ei leita vanglasüsteemis 10 000 – 15 000 krooni, et korraldada vangivalvuritele uute teleskoopkumminuiade kasutamiskursusi." Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Palun nüüd jälle kõnepulti justiitsminister Rein Langi!

Justiitsminister Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Need on väga asjalikud küsimused, aga kuna need on pealkirjastatud kui haldussuutmatusest Justiitsministeeriumis, siis ma alustaksin, tsiteerides klassik Jaroslav Hašekit. Kui kohtu-uurija helistas ülemleitnandile ja küsis, kas Švejki paberid vedelevad tema juures, siis vastuseks tuli: meie juures ei vedele siin midagi. Aga vastame küsimustele järjekorras.
Millist arengut on loota kinnipeetavate aktiivse tegevusega hõivatuse osas? Juba aastaid olevat olukord, kus ligikaudu 10% kinnipeetavatest õpib ja 10%-l on võimalus töötada. Kas seda pole vähe?
Esiteks, õppida ja töötada saavad vanglates ainult süüdimõistetud isikud. Ent teatavasti Eesti vanglates on ka eeluuritavad. Süüdimõistetud isikuid on vanglates ca 2500. Õppetegevusega on neist hõivatud 40% ja tööga 36%. Seega väide, et ainult 10% kinnipeetavatest on seotud õppetegevusega või hõivatud tööga, ei vasta tõele. Sel õppeaastal omandab Eesti vanglasüsteemis ligikaudu 470 õpilast põhi- ja keskharidust ja 380 õpilast kutseharidust. Nendele lisaks on 220 eesti keele õppijat. Seega on ühel aastal õppetegevusega hõivatud ca 1000 kinnipeetavat, kuna osa kinnipeetavaid omandab paralleelselt kas siis keelt ja kutset või siis üldharidust ja kutset. Tööga hõivatud süüdimõistetuid on kokku ca 900, neist ca 380 isikut töötab vanglates majandustöödel ning 520 isikut mitmesugustel töödel AS-i Eesti Vanglatööstus vahendusel. Eeluuritavatel isikutel õppe- või töökohustust ei ole. Nad on eeluurimise all reeglina kuni kuus kuud, seega mitte nii kaua, kui kestab tavapärane õppetsükkel. Lisaks liiguvad nad uurimistoimingute läbiviimiseks tihti arestimaja ja vangla vahet, mis raskendaks järjepideva õppetöö läbiviimist või siis töötamist.
Teine küsimus. Kas on loota arengut, et suureneb kinnipeetavate arv, kes vabanemisel on eelnevalt läbinud avavangla etapi, parandamaks olukorda kinnipeetava probleemideta naasmisel ühiskonda? Praeguse avavangla suurus – 48 kohta, see on siis 1,4% – on ilmselt väike meie 3200–3500 reaalselt vangistust kandva kinnipeetava kohta. Siit peaks olema võimalus avavangla arenduse kaudu vähendada kinnipidamisasutuste üldkulusid ja nii väheneks kindlasti ka vanglasse tagasipöörduvate kinnipeetavate arv.
See kõik on täiesti õige. Süüdimõistetud isikuid ehk reaalselt vangistust kandvaid isikuid on Eestis praegu 2500, mitte 3200–3500, nagu lugupeetud arupärijad väidavad. Aga ma olen igal juhul nõus, et avavangla kohti on võrreldes süüdimõistetute arvuga väga vähe. 2008. aasta aprillis lisandub praegusele 48 avavangla kohale 75 kohta Viru vanglas. Tulevikus peaks avavangla olema iga vangla juures ning moodustama kokku umbes 10% vanglakohtade arvust. Samasugust eesmärki nagu avavangla teenib meil ka kriminaalhooldus oma erinevate võimalustega, sealhulgas tänavu väga edukalt rakendunud elektroonilise järelevalve süsteem.
Kolmas küsimus. Milline on narkokuritegudega seotud kinnipeetavate arvu tendents? Kas on suurenenud tegevus nende kinnipeetavatega – sotsiaalprogrammid jne? Kas on plaanis joovastivabade osakondade loomist ka teistes vanglates peale Tartu ning kas võib vastata tõele, et narkosõltlaste ja -tarbijate arv suuremates, see on siis Tallinna ja Murru vanglas, on tegelikkuses kaks-kolm korda suurem ministeeriumi poolt kajastatavast statistikast?
Siin jääb arusaamatuks, millisele statistikale küsimuses viidatakse. Justiitsministeerium lähtub oma statistika koostamisel faktidest. Meile tundub väide kaks-kolm korda suurematest reaalsetest numbritest alusetu. Justiitsministeeriumi andmetel on narkosõltlaste arv vanglates umbes 600 isikut. Nende arvu on võimalik suhteliselt täpselt hinnata. Sõltlane on isik, kellele on psühhiaater vabaduses või vanglas vastava diagnoosi pannud. Narkootikumide tarbijatest on ülevaade vähene. See põhineb peamiselt vanglasse sattunud isiku enda sõnadel, aga asja püütakse vanglas riski hindamise abil ka täiendavalt selgitada.
Üldises plaanis on sotsiaalprogrammides osalenute arv aastate jooksul pidevalt kasvanud. 2004. aastal osales programmides 280 inimest, 2005. aastal 519 ja 2006. aastal isegi 949. Praegu kohaldatakse uimastitarvitajatele sotsiaalprogramme paketina. Peale sõltuvust vähendavate eriprogrammide rakendatakse ka üldist toimetulekut parandavaid programme, mille kaudu on võimalik vähendada uimasti tarvitamise riski. Lisaks 2006. aasta kevadel avatud Tartu vangla uimastivaba eluviisi toetavale osakonnale, kus on 12 kohta, avati samasugune osakond 2007. aasta kevadel ka Harku vanglas. Seal on 8 kohta. Järgmisel aastal valmivasse Viru vanglasse on planeeritud veel kaks uimastivaba eluviisi toetavat osakonda: üks noortele kinnipeetavatele ja üks täiskasvanud meestele. Justiitsministeeriumi arengukavas aastani 2011 on üheks eesmärgiks seatud koondada süvendatumat tegelemist ja tähelepanu vajavad kinnipeetavad ühte vanglasse. See spetsialiseerumine on kavas läbi viia Tartu vanglas sel ja järgmisel aastal.
Neljas küsimus. Kas ei oleks olnud mõttekas taotleda Vabariigi Valitsuselt vähese keeleoskusega vanglaametnikele keele tasemenõuete rakendamise pikendamist, kuni venekeelsete kinnipeetavate osakaal väheneks 40–50%-ni? Kindlasti ei ületa praegu vanglates kinnipeetud isikute seas eesti keelt mitteoskavate inimeste arv 40–50%. Vanglas kinnipeetud isikutest on püsivalt umbes 45% moodustanud eestlased, samuti oskab märkimisväärne osa muudest rahvustest kinnipeetavaid eesti keelt kas emakeelena või suhtlustasemel.
Vabariigi Valitsuse 16. augusti 1999. aasta määrusega nr 249 "Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete ja eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine" sätestatud nõuded ametnike, sealhulgas vangla välisvalve valvuri keeleoskusele on olnud paigas väga pikka aega. Välisvalve valvuri kesktaseme keelenõude võttis Vabariigi Valitsus vastu 8. märtsil k.a ja ma ei pea mõistlikuks ja mõttekaks taotleda Vabariigi Valitsuselt vähese keeleoskusega vanglaametnikel keele tasemenõuete rakendamise pikendamist.
Vanglaametniku eesti keele oskus on hädavajalik. Ametnik peab tundma tööd reguleerivaid õigusakte ning muid tööalaseid materjale, ennast täiendama ning osalema koolitustel, millele te ise, lugupeetud arupärijad, ju viitate. Kõikide vanglate töökeel on eesti keel. Kõik asjassepuutuvad aktid, materjalid ja koolitused toimuvad eesti keeles. Ebapädev ametnik seab ohtu kogu vangla turvalisuse, samuti kinnipeetavate õiguse tagamise. Välisvalve valvuri keeleoskusel puudub otsene seos kinnipeetavate keeleoskusega. Tema peamised ülesanded on territooriumi visuaalne kontrollimine, rünnete tõrjumine ja olukorra kohta teadete edastamine. Välisvalve valvuri töövahendite hulka kuulub ka relv. Vangla hädaolukorras, mis võib kaasa tuua näiteks relva kasutamise vajaduse, antakse välisvalve valvurile korraldusi raadiosaatja teel ja eesti keeles. Kui välisvalve valvur ei saa sellises olukorras talle antud korraldusest aru või ei suuda ise arusaadavalt anda juhtidele informatsiooni otsuste tegemiseks – näiteks kas kasutada relva või mitte –, seab see tõsiselt ohtu inimeste elu ja vangla üldise turvalisuse. Vanglad on pidevalt pakkunud ametnikele võimalust õppida eesti keelt ja teha vastav eksam. Koolitused toimuvad vanglates ka praegu.
Kuna teie arupärimises järgnes neljandale küsimusele kohe kuues küsimus, siis ma eeldan, et ma viiendale küsimusele vastama ei pea.
Niisiis kuues küsimus. 2008. aasta riigieelarve eelnõus on fikseeritud vanglaametnikele 39,3% palgafondi kasv. Esimene alaküsimus: kui palju sellest läheb Viru vanglale? 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi lisandub 1. aprillil 2008. aastal tööd alustava Viru vangla 350,5 ametikoha täitmisega palgafondi 66 miljonit krooni. Samuti suureneb seoses Viru vangla avamisega tööga hõivatud kinnipeetavate arv, mistõttu palgafond suureneb veel 1,9 miljoni krooni võrra.
Küsimus 6.2: kas osa sellest kuulub ka kriminaalhooldajatele, keda kavatsete alates 1. juunist 2008 üle tuua vanglasüsteemi? 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi lisandub kriminaalhooldusosakondade ületoomisega kohtute koosseisust vanglate koosseisu kinnipidamiskohtade eelarvesse kriminaalhooldajate palgafond, kokku 42 miljonit krooni. Sellest 10 miljonit krooni on palgafondi kasv.
Küsimus 6.3: milliseks kujuneb 2008. aastal esimese ja teise klassi vangivalvuri astmepalk, kelle ametikohtade täitmine on süsteemis kõige probleemsem? Esimese ja teise klassi valvurite palkade kujundamisel lähtume vangla asukohast ja suurusest, töö spetsiifikast, haridusest jne. Esimese ja teise klassi valvuritest hakkavad 2008. aastal kõrgeimat palka saama Viru vangla ametnikud. Ida-Virumaa näol on tegemist raske ja kriminogeense piirkonnaga, mistõttu hakkavad Viru vanglas karistust kandma raskeimaid kuritegusid sooritanud isikud. Samuti on selles piirkonnas raskendatud nõuetele vastava personali leidmine.
Kõrgemate palkade rakendamise üks eesmärk on motiveerida teistest vanglatest ametnikke Viru vanglasse tööle minema. Tooks ju selline töökohavahetus kaasa ka elukoha muutuse.
Suuremat tähelepanu pöörame veel Murru vangla valvurite palgale. Murru vanglas on märksa ebamugavam tööl käia kui Tallinna, Tartu ja Harku vanglas. Tööle ja töölt koju sõidu aeg on pikk ja kulukas.
Nüüd siis plaanitavad palgamäärad. Viru vangla esimese klassi valvuri diferentseeritud palgamäär hakkab olema umbes 14 000 krooni, erihariduse korral umbes 18 000 krooni. Viru vangla teise klassi valvuri diferentseeritud palgamäär hakkab olema umbes 12 500 krooni, erihariduse korral umbes 16 000 krooni. Murru vangla esimese klassi valvuri diferentseeritud palgamäär hakkab olema umbes 9000 krooni välisvalves ja kuni 12 500 krooni sisevalves, erihariduse korral vastavalt 12 000 – 16 000 krooni. Murru vangla teise klassi valvuri diferentseeritud palgamäär hakkab olema umbes 8000 krooni välisvalves ja 11 000 krooni sisevalves, erihariduse korral vastavalt 10 500 – 14 000 krooni. Tallinna ja Tartu vangla esimese klassi valvuri diferentseeritud palgamäär hakkab olema umbes 9000 välisvalve puhul ja kuni 11 500 sisevalve puhul, erihariduse korral vastavalt 12 000 – 15 000. Tallinna ja Tartu vangla teise klassi valvuri diferentseeritud palgamäär hakkab olema umbes 8000 – 10 000 krooni, erihariduse korral 10 500 – 13 000 krooni. Harku vangla esimese klassi valvuri diferentseeritud palgamäär hakkab olema 9000 – 10 500 krooni, erihariduse korral 12 000 – 13 500 krooni. Harku vangla teise klassi valvuri diferentseeritud palgamäär hakkab olema 8000–9500 krooni, erihariduse korral vastavalt 10 500 – 12 500 krooni.
Küsimus 6.4: kas on olemas mingi garantii, et astmepalga tõusu puhul säilib senine astmepalga diferentseerimine, mis tagaks ka tegeliku palgatõusu? Vanglaametnike palgasüsteemi kujundamisel on lähtutud erinevatest olulistest ja objektiivsetest asjaoludest, nagu vangla asukoht ja suurus, töö raskus ja spetsiifika, erialase hariduse olemasolu. Ametiastmete palgamäära muutmisel pole plaanis muuta diferentseerimise põhimõtteid.

Esimees Ene Ergma

Hea minister, aeg on läbi!

Justiitsminister Rein Lang

Sellisel juhul jääb seitsmes küsimus vastamata.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Hea minister! Ma tänan kõigepealt tähelepanu juhtimise eest vormistuslikule küljele! Aga võib-olla sa seletaksid tööhõivet vanglates. Mis töid kinnipeetavad teevad ja kui lihtne on neid tööle meelitada?

Justiitsminister Rein Lang

See on väga hea küsimus! Me oleme ajanud viimase kolme aasta jooksul sellist poliitikat, et me siiski üritame inimesele selgeks õpetada mingisugusedki oskused, mis võimaldaksid tal pärast vanglast vabanemist leida tööd, millega end ära elatada saaks. Mingisuguste pulkade voolimist, millest vabaduses mingit tolku ei ole, me mõistlikuks ei pea.
See tekitab muidugi sellise olukorra, et neid inimesi, kes vanglas midagi teha ei mõista, tuleks millekski õpetada, et neid kvalifitseeritumale tööle saada. Ja AS Eesti Vanglatööstus ei tegelegi klassikalises mõttes mitte ainult töö organiseerimisega, vaid on ka omamoodi kutsehariduse koordineerija ja kutseoskuste õpetaja. See tekitab kindlasti lisaprobleeme tööhõive tagamisel vanglates. Aga teist väljapääsu ka ei ole. Me ikkagi peame leidma võimalused õpetada inimestele mingit eriala, mis võimaldaks neil pärast vanglast vabenemist iseseisvalt hakkama saada. Praegu toodab vanglatööstus väga kvaliteetseid suitsuahjusid, keriseid ja šašlõkivanne, mida te kõik saate spetsialiseeritud ehitusmaterjalikauplusest osta kaubamärgi Stoveman nimetuse all. Väga nõutud kaup! Nii et vanglates on häid meistreid ja neid üritatakse juurde koolitada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Jüri Ratas

Austatud juhataja! Hea minister! Hea koostöö Riigikogu ja valitsuse vahel on väga tähtis ja ma püüan teile appi tulla. Nagu mu ametikaaslased, tahaksin ka mina teada, kuidas on vastus seitsmendale küsimusele. Saan oma küsimusega anda teile aega sellele vastamiseks. Minu küsimus ongi: kuidas te vastate seitsmendale küsimusele?

Justiitsminister Rein Lang

Seitsmes küsimus puudutab üle miljoni krooni maksvat mobiilside tõkestamise seadmete rakendamise projekti. Kuidas ma seletan selle kalli projekti vajadust ja otstarbekust? Eriti olukorras, kus iga kuu korjatakse kinnipeetavatelt ära 30–50 mobiiltelefoni.
Mobiilside levi tõkestamise süsteemi projekt on väga vajalik ja ka otstarbekas. Mobiiltelefonide levimine kinnipeetavate seas on suur risk vangla julgeolekule ja tekitab kogu õiguskorrale tõsist kahju. Eesti politsei uurib mitut kuritegu, mis on osaliselt organiseeritud kinnipidamisasutuses mobiiltelefone kasutades. Mobiiltelefonide abil koordineeritakse samuti keelatud esemete üle aia vanglasse viskamist. Õnneks meil ei ole seda juhtunud, aga naaberriikides on mobiiltelefonide abil korraldatud massirahutusi  vanglates ja ka grupiviisilist põgenemist.
Meil tuleb just nimelt Murru vanglas, mis on selline laagri tüüpi vangla, mobiilside igal juhul tõkestada. Me korraldasime selleks riigihanke, nagu Eesti seadused ette näevad, ja selle hanke võitis üks Läti firma, mis pakub Iisraeli tehnoloogiat. See tehnoloogia töötab Iisraelis tõrgeteta ja on perspektiivne, kuid paraku tuleb tunnistada, et kallid Läti sõbrad, kes üritasid süsteemi Murrus paigaldada, oma asjaga hakkama ei saanud. Praeguseks oleme koostöö selle Läti firmaga lõpetanud, kusjuures me ei ole neile maksnud sentigi selle vaeva eest, mis nad on seal näinud.
Nüüd kavatseme sõlmida lepingu ühe eestimaise firmaga. Detailid jätaksin ma siin julgeolekukaalutlustel täpsustamata, aga silmast silma olen ma valmis teile seda selgitama. Avalikul istungil räägitu on ju kättesaadav kõigile. Me loodame väga, et Eesti IT-spetsialistid saavad selle tööga hakkama. See on raskendatud sellepärast, et Murru asula ja sealsamas kõrval asuv Vasalemma asula on varustatud kolme mobiilsideoperaatori sidega ja need seadmed ei tohi segada väljaspool vanglat ühegi mobiilsideoperaatori tööd. Nii et tegu on väga spetsiifilise ülesandega, aga me peame sellega hakkama saama. Ei ole mingit mõtet perioodiliselt otsida mobiiltelefone vangide eluruumidest.
Aga siin oli ka konkreetne küsimus, miks ei ole paigaldatud ülevisete tõkestuseks võrkusid. Võrkude paigaldamine oli siiani seotud plaaniga ehitada Murru vanglale üldse uus perimeeter. Aga tänaste ehitushindade juures oleme otsustanud seda perimeetrit mitte ehitada ja nüüd oleme alustanud ettevalmistust, et paigaldada võrgud vanale perimeetrile. Nii et võrgud saavad paika. Paraku ei suuda me nendegagi üleviskeid 100% välistada. Maantee kulgeb seal ju täiesti vanglamüüri kõrval ja lahtisest veoautost on üpris lihtne mobiiltelefon üle aia visata.
Mis puutub tähelepanekusse, et oleks vaja 10 000 – 15 000 krooni uute teleskoopkumminuiade kasutamise koolituseks, siis need nuiad soetati vanglatele juunis 2007 ja arvestati ka vajadusega ametnikke vastavalt koolitada. Need koolitused on läbi viidud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Lugupeetud härra minister! Anijas hiljuti veretöö toime pannud 36-aastane Margus oli varem kaks korda mõrva eest süüdi mõistetud. Vabanes aasta tagasi, nüüd oli kolmas mõrv. See ei ole mitte esimene kord, kus raske kuriteo või mitu rasket kuritegu toime pannud inimene sooritab varsti pärast vabanemist taas uue kuriteo. Milliseid abinõusid peale kriminaalhooldajate määramise oleks võimalik kasutusele võtta, et säärastel inimestel oleks terasem pilk peal ja nad uusi kuritegusid toime ei paneks?

Justiitsminister Rein Lang

Aitäh väga hea küsimuse eest! Praegu on nii, et kui isik vabaneb määratud tähtajal kinnipidamiskohast, siis ei laiene talle isegi mitte kriminaalhooldus. Ta on täiesti vaba inimene. Ilma kohtu loata ei ole võimalik tema puhul mingit jälitustegevust korraldada ja tema üle mingit järelevalvet ei olegi.
Kui inimene vabaneb vanglast enne tähtaega kas või üks päev, siis saab üheks aastaks tema suhtes kohaldada kriminaalhoolduse järelevalvet, mis aga ei pruugi alati lahendus olla.
Praeguse võimuliidu koalitsioonileppes on punkt, et analüüsitakse vajadust lülitada Eesti õiguskorda tagatisvangistuse instituut ja võimaluse korral viiakse see ka ellu. Saksamaal on see olemas. Äraseletatult tähendab see seda, et kuigi isik on ära kandnud kogu oma karistuse, võib kohus otsustada teda vanglast mitte vabastada, kui on kindlal veendumusel, et inimene on ühiskonnale ohtlik ja võib toime panna uue isikuvastase kuriteo.
Me analüüsime praegu Saksamaa eeskuju ja väga suure tõenäosusega esitame 2008. aastal vastava seaduse eelnõu, millele ma ootan teie toetust.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister, vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kõigile arupärimistele on vastatud.


3. 16:02 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma

Palun, kui keegi soovib registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis, siis peale haamrilööki! Kõnesoove ei ole. Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.02.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee