Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 45 Riigikogu liiget, puudub 56.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja välisminister Urmas Paet. Alustame infotundi.
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, küsimus keskkonnaminister Jaanus Tamkivile!
Lugupeetud härra keskkonnaminister! Eestis on teadagi maaküsimus hetkel üks kuumimaid. Täna ei tahaks ma siiski maadevahetusest rääkida, pigem üks väikene küsimus maade kasutusvalduse kohta. Tsiteerin koalitsioonilepingut: "[Koalitsioon] lõpetab riigile kuuluva põllumajandus- ja metsamaa andmise kasutusvaldusse koos väljaostmisõigusega." Teisalt ütleb maareformi seaduse § 341: "Isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud käesoleva paragrahvi alusel, on õigus taotleda maa omandamist pärast kümne aasta möödumist kasutusvalduse seadmisest. Kasutusvaldusesse antud maa omandisse andmine reguleeritakse eraldi seadusega, kus sätestatakse kasutusvaldusega koormatud maa omandamiseks õigustatud isikud, maa omandamise ulatus ja tingimused." Valgustage, palun, oma plaane, kuidas te kavatsete koalitsioonilepingus näidatud kasutusvalduse väljaostmisõiguse lõpetada ja kuidas on lugu eraldi seaduse valmimisega. Tähtajad lähenevad.
Aitäh, härra Marrandi, selle küsimuse eest! Kasutusvalduse teema on meil arutlusel olnud päris mitmeid kordi ka ministeeriumis. Tõepoolest, praeguste kasutusvalduse lepingute järgi on kasutusvalduse lepingu omanikul õigus soovi korral see maa omandada. Koalitsioonilepingu punkt, mis räägib selle protsessi lõpetamisest, on sõnastatud selle mõttega, et nende maade kasutusvaldusesse andmine võiks jätkuda ka edaspidi. Küll aga on küsimuse all see, kas kasutusvalduse lepingu sõlmimine peaks andma või võiks anda selle lepingu omanikule õiguse see maa pärast mingitel soodustingimustel omandada ja kuidas me mõtleme seda asja teha. Need tegevused on kavandamisel. Seaduses, mis käsitleb seda õigustatud isikute ringi, kes võiksid pärast kasutusvalduse lepingute lõppemist asuda seda maad kas omandama või lepingut pikendama, selles uues seaduses käsitletakse seda ja me üritame selle seaduseelnõuga tulla välja nii ruttu kui võimalik. Ma arvan, et see juhtub järgmise aasta alguses.
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, esimene täpsustav küsimus!
Tänan! Lugupeetud härra minister! On teada, et kasutusvalduses on ligi 10 000 katastriüksust ja üle 100 000 hektari põllumaad. Seega puudutab asi tuhandeid põllumehi. Loomulikult on põllumehed oma äriplaanides ja võetud riskides arvestanud nende kasutada oleva maaga. Vaatamata koalitsioonilepingu suhteliselt järsule sõnastusele, on põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avaldanud mitmel pool esinedes ja ka siin infotunnis arvamust, et arvestatakse maa senise kasutaja ostueesõigust. Ostueesõigusega arvestamine on väga lai mõiste, mis võib ulatuda maksustamishinnaga ostmise võimalusest kuni avaliku enampakkumiseni, selle eelistamiseni, kui pakutakse sama hinda. Siit ka küsimus: kui on nii, siis palun selgitage, kuidas on plaanis arvestada senise kasutaja ostueesõigust.
Aitäh! Tõepoolest, neid võimalusi on mitmeid. Üks peamine küsimus selle teema juures on just nimelt see, kas võimaldada see maa senisel kasutajal omandada mingitel soodustingimustel. Aga kus on see garantii, et selle maa kasutamine sihtotstarbel jätkub ka edaspidi, et seda ei kasutata kohe järgmisel päeval või järgmisel nädalal näiteks kinnisvaraarenduseks? Seetõttu on tegemist väga keerulise probleemiga. Oleme härra Seederiga neid küsimusi arutanud. Minu isiklik seisukoht on, et nende maade senistel kasutajatel võiks olla näiteks õigus omandada see maa sellel enampakkumisel kujunenud viimase hinnaga.
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus!
Garantiiks saab päris selgelt olla senine majandustegevus. Kui on võetud riskid, on võetud laenud, siis on arvestatud teatud tegevusega. Ma olen päris kindel, et praegu pole Eestis neid põllumehi, kes oleksid arvestanud sellega, et need maad võiksid minna nende kasutusest välja avaliku enampakkumise korras, lihtsalt nn sama pakkumise lõpphinna puhul. Tegelikult on ju küsimus selles: kas teile ei tundu, et kui ostueesõiguse või eelistamise aluseks on ainult avaliku enampakkumise lõpphind, siis just niisugusel juhul lähevad need maad ilmselgelt kinnisvaraärimeeste kätte ja liiguvad põllumeeste käest ära?
Tänan! Härra Marrandi! Ma saan teie murest muidugi aru, aga nagu ma ütlesin, sellel küsimusel on olemas ka teine pool. Tõepoolest, kui keegi saab kasutusvalduse kaudu mingitel väga soodsatel tingimustel selle maa omanikuks ja kui juhtub see, et tema või omaniku pärijad otsustavad kasutada seda maad kinnisvaraarenduseks, siis tekivad jällegi küsimused, miks on juhtunud nii, et keegi on saanud omanikuks teatud soodustingimustel. Teatavasti on sellised protsessid ja küsimused ühiskonnas sageli suhteliselt ebamugavad.
Kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Peep Aru!
Aitäh! Lugupeetud minister! Kuulates neid küsimusi ja vastuseid, tekkis mul ka üks küsimus. Kas need põllumehed, kes praegu selliseid maid kasutavad, on teinud oma äriplaani, tuginedes kellegi lubadusele, et saab selle sisuliselt ilma rahata kätte, või on üks korralik põllumees ikkagi ärimees selles mõttes, et tehakse omad äriplaanid ka maksimaalseid riske arvestades?
Aitäh küsimuse eest! Mina ka loodan, et see on tõesti olnud niimoodi, et põllumehed on oma riske väga täpselt kaalunud. Kuid ma tahan rõhutada seda, et neil kasutusvalduse omanikel, kes praegu neid maid sihtotstarbeliselt kasutavad, on loomulikult üks võimalus üritada nende maade omanikuks saada, aga teine ja täiesti seaduslik võimalus on see, et neil on võimalik oma lepinguid pikendada järgmiseks 15 aastaks. Nii et praegu ei kavatse keegi nende äriplaani teostamist segama tulla.
Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt välisminister Urmas Paetile. Palun!
Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Me kõik teame, et soovides korraldada Pekingis olümpiamänge, on Hiina võimud andnud korduvaid lubadusi austada inimõigusi. Tegelikkus on paraku midagi muud. Jätkuvalt hoitakse vangistuses nii Hiina kui ka Tiibeti meelsusvange, kelle vabastamisest pole mitte midagi kuulda. Eesti on aastaid hoidnud Tiibeti küsimuses madalat profiili. Samas me teame, et äsja sai dalai-laama Ameerika Ühendriikide Kongressi kõrge auhinna ja sellega seoses ei häbenenud Ameerika Ühendriikide president George Bush teda vastu võtta. Natuke aega varem võttis dalai-laama vastu ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Meie riigi esindajad on korduvalt deklareerinud, et välispoliitikas, rahvusvahelises poliitikas on vaja hüljata huvidepõhine poliitika ja lähtuda väärtustest. Kas te ei arva, et Eestil oleks ka Tiibeti küsimuses aeg hüljata topeltstandardid ja asuda tegema väärtustepõhist välispoliitikat?
Kas-küsimusele saab muidugi vastata jah või ei, nii et lühike vastus on jah, arvame küll. Inimõiguste teemat on Eesti pidanud alati väga oluliseks ja peab seda väga oluliseks ka Hiina puhul. Teatavasti on Euroopa Liit kokku leppinud, et me ajame ühist välispoliitikat ja ka inimõiguste dialoog on üks osa sellest. Euroopa Liidu ja Hiina vahel on juba üle kümne aasta regulaarselt toimunud inimõigustealased kohtumised ja inimõiguste dialoog. Kui võrrelda nende kohtumiste sisu näiteks vastava dialoogiga Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, siis inimõigustealast dialoogi Euroopa Liidu ja Hiina vahel, eriti viimastel kordadel, tuleb kindlasti pidada sisukamaks, kui see dialoog on olnud Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Mis puudutab dalai-laama isikut, siis ta on Eestis teatavasti viibinud kaks korda. 2005. aastal nimetas Tartu Ülikool ta oma audoktoriks. Kindlasti on Eestis teda hinnatud kui väga olulist usulist liidrit, kui väga olulist mõtlejat ja ka vägivallavaba maailma propageerijat. Nii et kokku võttes: muidugi on meile olulised inimõigused, meile on oluline väärtustepõhine poliitika ja seetõttu peame Euroopa Liidu ja Hiina inimõiguste dialoogi ning selle positiivseid tulemusi väga oluliseks.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Suur tänu, härra minister!
Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!
Aitäh, proua esimees! Austatud härra minister! Selle aasta maikuus Eesti Energia korraldatud Energiafoorumil, kus esines pikema kõnega ka Vabariigi President ning kus osales suur osa Eesti teadus- ja majanduseliidist, kinnitasite, et Narva Elektrijaamade kahe põlevkivil töötava energiaploki ehituse finantseerimise otsus tehakse hiljemalt aasta jooksul. Küsimus on: milline on tänane projekti seis?
Aitäh! Käib keskkonnamõju hinnang. Ilma hinnangu lõpptulemuseta ei ole võimalik järgmisse etappi minna, mis tähendab hanke väljakuulutamise ja finantseerimis‑ või investeerimisotsuse tegemist. Keskkonnamõju hinnangu tähtaeg on järgmise aasta veebruar. Ma ei mäleta, et ma sellel teie mainitud foorumil oleksin osalenud, aga võib-olla te ise mõtlesite nii. Nii et oleme aastases graafikus.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! See toimus Kumus ja ma esitasin umbes sama küsimuse, millele te vastasite. Aga see selleks. Tõesti, Eesti energeetika olukord, praegune olukord on roosiline, aga tuleviku osas oleksin ma skeptiline. Te rääkisite praegu veebruarist. Minu andmetel on niimoodi, et praktiliselt ei ole nende plokkide asukoht kindlaks määratud. Nii et, olge hea, vaadake see asi üle, palun! Küsimus on, et mitmendal veebruaril see toimub, kas on täpne graafik olemas. Minu teada ei ole.
Veebruar on veebruar. Spiiker aitab mind kõrvalt, et olümpia-aastal on tavaliselt ju n‑ö liigpäevaga veebruar, nii et hiljemalt 29. veebruar. Ma loodan loomulikult, et mingit viivitamist ei tule, me ei soovi selles küsimuses viivitada, me soovime sellega intensiivselt edasi liikuda. Ma ei ole teie küsimuse taustaks kõlanud üleskutsega, et mitte arvestada keskkonnaalaseid seadusi, kategooriliselt nõus. Keskkonnamõju hindamine tuleb teha hoolikalt. Lisaks sellele, et käib keskkonnamõju hindamine, tuleb töötada selle nimel, et uutesse kateldesse investeerimine tooks kaasa võimalikult keskkonnasäästliku tulemuse. Küsimuse all on selline tehnoloogia, kus CO2 osakaal oleks võimalikult väike. Probleemne on tuhaküsimus. Nii et siin on mitmeid tehnoloogilisi küsimusi, mis tuleb paralleelselt lahendada lisaks keskkonnamõju hinnangule, enne kui investeerimisotsus langetada. Kas olla skeptiline või mitte? Ma ei rõkkaks ühegi küsimuse puhul sellisest irratsionaalsest optimismist. Nii et töötame selles osas. Ma arvan, et veebruaris valmiva keskkonnamõju hinnangu järel on võimalik tõepoolest minna järgmisse etappi ja teha otsuseid.
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine täpsustav küsimus!
Selgitused olid head ja Eesti Energia plaanid on ka ilusad. Aga kahjuks olen ma neid realiseerimisi viimase viie kuni kaheksa aasta jooksul juba näinud. Sedasama juttu, mida te rääkisite, räägiti ka kolm ja viis aastat tagasi. Nii et minu palve on selles, et see asi saaks tõesti siis veebruaris olema, nii nagu te räägite.
Suur tänu! Palun, kolleeg Tõnis Kõiv, kohapeal registreeritud küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Eile kuulsime siin saalis puldist tänase põhiküsija Lembit Kaljuvee suust, et Eesti on Ignalina tuumaprojektist välja visatud. Kuigi siin esineja ei osanud eile meile mingisuguseid andmeid või fakte selle kohta tuua, palun ma sellegipoolest teie kommentaari, meie seisukohta Ignalina tuumaprojekti kohta!
Aitäh! Praegu toimuvad läbirääkimised energeetikaettevõtete vahel. Eesti poolt esindab Eesti Energia. Läbirääkimised ei lähe kergelt, aga on selge, et need läbirääkimised peavad viima meid kahe leppeni. Üks on aktsionäride lepe, tulevase võimaliku tuumaelektrijaama aktsionäride lepe ja teine on osalevate ettevõtete asukohariikide vaheline lepe. See võib olla valitsustevaheline lepe, mis peaks toetama seda, et see suur investeering saaks reaalsuseks ja toimiks. Tegemist on investeeringuga, mille mõju võib kesta aastasadu. Nii et praegu toimuvad läbirääkimised. Minu arvates on oluline, et me siin liigume edasi väga ratsionaalselt. Ei ühte- ega teistpidi ei võtaks ma mingeid seisukohti. Ma arvan, et Eesti strateegiline huvi laiendada oma energiaportfelli on jätkuv, Eesti strateegiline huvi, et energiavõrk ühendataks Kesk-Euroopa energeetikasüsteemiga, on jätkuv. Need on mõneti omavahel seotud, järelikult ka Poola osalemise või mitteosalemise küsimus on tähtis. Meie soov on siin olla ikkagi võrdlemisi järjekindel, järjepidev. Ma küll tahan loota, et see asi areneb edasi positiivselt.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmine küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu. Kolleegi ei ole saalis, see tähendab seda, et tema küsimus jääb täna ära.
Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!
Tänan väga! Austatud minister! Olete teravalt kritiseerinud Eesti Raudtee riigile tagasiostmist. Nii ütlesite selle aasta veebruaris, et mõistus tõrgub mõistmast, miks teie praegune koalitsioonipartner toetas raudtee tagasiostmist väga läbipaistmatutel asjaoludel. 13. juunil ütlesite Riigikogus, et Eesti Raudtee tulevik sõltub Vene võimude suvast ja Eesti valitsusel pole siin voli kaasa rääkida. Möödunud nädalal otsustas aga valitsus teie ettepanekul jagada Eesti Raudtee kolmeks üksuseks. Samas möönsite, et selline jagamine toob kaasa bürokraatia suurenemise ja vastutuse hajumise. Minu küsimus teile on järgmine. Kas Eesti Raudtee jagamine kolmeks üksuseks ja selle kaudu lisabürokraatia tekitamine ning vastutuse hajutamine on ettevalmistus selleks, et näidata rahvale, et riik on halb peremees ega tule raudtee juhtimisega toime, ning tegelikult on jagamise kaudu alustatud uuesti Eesti Raudtee hiilivat erastamist?
Aitäh! Mis puudutab teie küsimuse sissejuhatuses toodud kolme väidet, siis esimesega olen ma nõus, teine oli kontekstist välja rebitud ja kolmas on meelevaldne, ma pole seda öelnud. Tõepoolest, valitsuskabinet andis põhimõttelise heakskiidu raudtee edasistele arengusuundadele, lisaks põhimõttelisele küsimusele, kuidas saavutada uusi kaubavoogusid, et vähendada sõltuvust ühest partnerist. Arutati ka Eesti Raudtee struktuurset ülesehitust. Vale on seda tõlgendada nii, et Eesti Raudtee jagati kolmeks. Tavalisele inimesele tähendaks see seda, et vedur, liiprid ja muldvall anti lihtsalt kolmele eri isikule. Ei, kaugel sellest. Eesti Raudtee muutub umbes aastases perspektiivis tavapäraseks kontserniettevõtteks, kus on kaks tütarettevõtet. Ühelt poolt tuleneb see Euroopa nõuetest, et raudteeveoteenused, mis on ju avatud ka teistele ettevõtetele, oleksid läbipaistvad ja et konkurents ei oleks moonutatud ning vastutus saaks selgemini paika. Ma arvan, et selline struktuurne selginemine on igati mõistlik ja vajalik. Hoopis olulisem küsimus – ma lihtsalt kordan üle – on ikkagi Eesti Raudtee võimalikud uued ja teist laadi kaubaveod.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!
Tänan väga! Tõepoolest, ega Eesti rahval pole selle kohta meediast eriti informatsiooni olnud võimalik saada. Aga võib-olla te siiski veel selgitate, mis siis raudteega nüüdseks on juhtunud, kui palju töötajaid on koondatud, kui palju on veomahud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud. Kas üks Eesti Raudtee jagamise eesmärke on valmistada ette selle firma pankrotti minekut?
Aitäh! Kui te tahate midagi pankrotti lasta, siis tuleb vahetada valitsust. Seda meil plaanis ei ole. Mis puudutab üldisi kaubavoogusid, siis jah, lühiajaliselt on Eesti Raudtee kaubavood vähenenud. Minu arvates on selle kohta piisavalt informatsiooni, seda on andnud ka Eesti Raudtee. See kaubavoogude vähenemine on suurusjärgus 40% viimase nelja-viie kuu jooksul. Ma kutsun üles olema siin realistlik ja vastutustundlik ning töötama selle nimel, et meil tekiksid võimalikud teised kaubavood. On täiesti selge, et kui vaadata maailma globaalset arengut laiemalt, siis transport ja kaupade liikumine suurtes kogustes ja eri kiirustel ei vähene, vaid suureneb. Küsimus on selles, kas meie eraettevõtted ja ka riigi käes olevad eraettevõtted, eraõiguslikud ettevõtted suudavad ümber orienteeruda. See olukord, et n‑ö armastus õli vastu jahenes, lõi võimaluse, et meie aktiivsed inimesed ja ettevõtted on suunanud oma potentsiaali muudele võimalustele. Loomulikult eeldab see investeeringuid. Valitsuse arutelu tulemusena näeme ette teatud investeeringuid, aga arvan, et me peaksime raudtee arengu osas liikuma edasi järk-järgult. Konkurents on tugev ja on väga oluline, kas Eesti Raudtee on arenev, stabiilne ettevõte või natukene taandarenev ettevõte. Praegune olukord on selline, nagu ta on, aga minu soov on kindlasti käituda pragmaatiliselt, realistlikult, seda igapidi toetada. Loodan, et ka teie toetate, ja mitte lihtsalt hüüdlausete, vaid reaalse panusega.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!
Tänan väga, austatud minister, selle ülevaate eest! Teeb tõesti rõõmu, et te majandusministrina olete asunud tegelema Eesti Raudteega. Tahtsingi küsida, kas te saate siin Riigikogu ees väita, et Eesti Raudtee jääb ettevõttena riigile.
Lähemas perspektiivis pole meil mõtet arutleda ühegi Eesti Raudtee osa müümise üle, kui te seda tahtsite teada. Teoreetiliselt on võimalik uuesti müüa ja võib-olla teha seda oluliselt targemalt. Aga ma arvan, et lähema kolme-nelja-viie aasta perspektiivis ei ole see küsimus lihtsalt aktuaalne. Me peame arendama mõneti infrastruktuuri, ka veopoolt. Ma arvan, et siin tuleb lihtsalt reaalse olukorraga arvestada ja ongi kõik. Kõige hullem, mis Eesti Raudteega juhtuda saab, on selle ettevõtte ärakasutamine populistlikel või propagandistlikel põhjustel, kampaanialikes vormides. See on tegelikult kõige hullem, mida meie siin saalis saame Eesti Raudteega teha.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Valdur Lahtveelt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!
Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud keskkonnaminister! Hiljuti valitsuse soovil Riigikogu menetlusest välja hääletatud metsaseaduse parandamise eelnõuga soovisid rohelised muu hulgas täpsustada Riigikogu pädevust metsanduse arengukava vastuvõtmisel ja selle täitmise üle parlamentaarse järelevalve teostamisel. Teie ministeeriumi ametnike poolt meie eelnõu põhjalaskmiseks tehtud kirjas väidetakse, et säästva arengu seadusest tulenevalt kuulub metsanduse arengukava olulise tähtsusega riigielu küsimusena kinnitamisele Riigikogu poolt ja selle regulatsiooni dubleerimine metsaseaduses ei ole põhjendatud. Tsiteerin seda kirja: "Lähtuvalt Riigikogu 13. novembri 2002. aasta otsusest "Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 heakskiitmine" on ka täna kohustus kavandada arengukava täitmise kohta kord aastas Riigikogule aruande esitamist."
Palun küsimust!
Küsimus: millal saame Riigikogus kuulata ja arutada metsanduse arengukava täitmise aruannet?
Aitäh, härra Lahtvee, selle küsimuse eest! Tõepoolest, metsanduse arengukava täitmise vahearuanne on praegu koostamisel. Selle tekst peaks valmis saama selle aasta jooksul. Nagu me teame, on plaanis järgmisel aastal käivitada uue metsanduse arengukava koostamine juba aastani 2020. Selle vahearuandega tutvumine ja see tekst iseenesest, mis ette valmistatakse, ei ole kindlasti salajane. See saab olema kättesaadav nii kõigile Riigikogu liikmetele kui ka teistele Eesti Vabariigi kodanikele. Kui Riigikogu soovib seda dokumenti menetleda, siis Keskkonnaministeeriumil ja isiklikult minul selle vastu küll midagi ei ole.
Kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Valdur Lahtvee, esimene täpsustav küsimus! Palun kiiremini, kui te tahate küsida!
Jah, kohe tuleb kiiremini. Ministeeriumi enda saadetud kirjas on öeldud, et aruande esitamine Riigikogule kord aastas on kohustuslik. Me eeldame, et kui Riigikogu eelmine otsus nii paika paneb, siis peaks see tulema meile automaatselt, me ei peaks selleks eraldi soovi avaldama. Kas teie ka nii arvate?
Aitäh! Ausalt öelda mina selles küsimuses väga suurt probleemi ei näe. Tõepoolest, nagu ma ütlesin, see dokument ei ole salajane ja kui seadus niimoodi ütleb, siis me selle aruande, kui ta valmib, teile ka edastame. Selles osas meil igasugused emotsioonid puuduvad.
Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!
Aitäh! Kas ma sain õigesti aru, et ministeerium ikkagi ise toob selle dokumendi siia meie ette, mitte meie ei pea seda hakkama ministeeriumist konksuga küsima?
Aitäh! Nagu ma juba vastasin, ei pea hakkama konksuga küsima. Kui selline soov on, siis me toome selle dokumendi ise siia. Ei ole probleemi.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Enn Eesmaalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!
Aitäh! Riigikogul seisab peagi ees välismissioonide mandaatide pikendamise arutelu. Nüüd on oma autoriteetse ja otse öeldes jahmatamapanevalt hävitava arvamuse USA ja liitlaste missiooni kohta Iraagis välja öelnud tõeline tippasjatundja, USA juhitavate sõjajõudude ülemana Iraagis tegutsenud erukindral Ricardo Sanchez. Niisiis kutsub Sanchez USA ja liitlasvägede missiooni Iraagis õudusunenäoks, mille lõppu ei paista kusagilt. Erukindrali kinnitusel on Iraagis algusest peale tehtud jämedaid poliitilisi ja sõjalisi valearvestusi, millest tulenenud vajakajäämised on otseselt kaasa aidanud mässuliste tegevusele. Kui täpselt me ikkagi teame, mida me Iraagis tegelikult teeme ja tegema hakkame?
Aitäh selle küsimuse eest! See on mu lemmikküsimus. Vastab tõele see, et valitsus kavatseb homme arutada ja siis esitada Riigikogule tervikuna meie käsitluse välismissioonidest, nende hulgas on ettepanek pikendada Iraagi missiooni. Ma arvan, et on ammu teada asjaolu, et Eesti missioon tegutseb seal Iraagi seadusliku valitsuse palvel. Iraagi olukord on jätkuvalt keeruline. Loomulikult on võimalik võimendada eri aspekte, kas negatiivsemaid või positiivsemaid, ja loomulikult peaksime meie oma otsuse puhul olema suutelised sellest lahutama ka Ameerika Ühendriikide n‑ö sisepoliitilised debatid. Seal on käimas pikaldane ja tõenäoliselt väsitav presidendikampaania. Nii et need küsimused tuleb lahutada, selleks et me teeksime oma otsuseid lähtuvalt sellest, et Eesti oleks usaldusväärne, ajaks järjepidevat poliitikat, et Eesti ei oleks kits, kes jookseb üheksa heinakuhja vahel jne.
Kolleeg Enn Eesmaa! Küsimus esitatakse majandusministrile. Mul on natuke raske aru saada, kuidas tema tegeleb militaarmissioonidega välismaal. Aga see selleks. Palun nüüd teie täpsustav küsimus!
Kuna tegemist on valitsuse otsusega ja valitsuse poolt meile saadetava eelnõuga, siis see puudutab kindlasti kõiki ministreid. Mõnevõrra ootamatult nägin ma täna sel rohelisel lehel, et see küsimus oli konkreetselt suunatud Juhan Partsile, minu mõttes oli rohkem võib-olla välisminister. Aga läheme selle teemaga edasi. Kui valmis on Eesti ja oleme meie tsiviilmissioonideks ja tsiviilabiks Iraagis, juhul kui Iraagi militaaroperatsioon nii või teisiti lõpeb?
Üsna keeruline ja intellektuaalselt huvitav teema. Valitsusliikmena peaksin ma olema võib-olla rohkem informeeritud. Aga kindlasti on see osutus, et tuleb ka oma tsiviilvõimekustega panustada erinevatesse kriisi- või konfliktipiirkondadesse, igati mõistlik. Ma tean, et nii Kaitse- kui ka Välisministeerium selles osas tegutsevad. Ka Iraagi puhul on meil ju tegelikult siiski mõningaid ressursse kulutatud näiteks koolituste ja treeningute peale. Kindlasti on olemas Eesti kodanikke ja ettevõtteid, kes võivad seal olla seotud mitmete teiste rahvusvaheliste ettevõtete ja korporatsioonide kaudu ka majandustegevusega. Teema iseenesest on õige, aga me peame olema realistid. Kui me vaatame gloobust või maakaarti, seda potentsiaali, mida meil on võimalik pakkuda, siis me peame arvestama ka oma asukoha kaugust, keele, kultuuri, keskkonna tundmist jne. Selles osas peame endale võtma kindlasti ainult realistlikud eesmärgid. Vaevalt et meil on palju inimesi, kes suudavad rääkida araabia keeles, tunnevad väga täpselt kohalikku keele‑ ja kultuurikonteksti. Ettevõtete seisukohast on kaugel üsna keeruline tegutseda. Siin on sellised loomulikud takistused. Aga ma heameelega, mul on veel aega, annaksin oma heale kolleegile Urmas Paetile võimaluse ka midagi öelda. Võib-olla teeme kiire otsuse ja libiseme natuke kodukorrast välja.
Vabandust! Lugupeetud minister! Mina juhin seda infotundi, aga mitte majandus- ja kommunikatsiooniminister. Aitäh! Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Toivo Tootsen!
Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Kui me aasta tagasi koos välisministriga olime Iraagis ja kohtusime peaminister Nouri al-Malikiga, siis ta tänas meid abi eest, mida me seni oleme oma väeüksusega osutanud, aga ütles, et neile oleks tunduvalt vajalikum, kui suureneks meie majandusalane ja muu koostöö, väljaõppealane koostöö jne. Ma küsingi: kas on siiski kaalutud ka mingit majandusalast koostööd Iraagiga või mingit sellist tegevust?
Kindlasti tuleb vaadata üle võimalikud majandusalased lepped. See on oluline teema ja sellega tuleb tegelda järk-järgult. Aga ma arvan, et Eestil oleks siin tark liikuda nii, et mitte tõstatada kunstlikke teemasid, vaid järk-järgult, mida rohkem arenevad majandussidemed, vaadata, kus on meie ettevõtjate huvid ja võimalused, ja vastavalt sellele ka liikuda majanduslepetega edasi. Aga teema, ma arvan, on õige.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun, kolleeg Toomas Trapido!
Aitäh! Lugupeetud keskkonnaminister! Viimasel ajal on jälle väga aktuaalseks muutunud turbateema. Sellega seoses ongi küsimus. Siiamaani eeldatakse Eestis vaikimisi, et turvas on taastuv loodusvara, seda tehakse 1996. aasta määruse alusel, mis määrab ära turba kriitilise ja kasutatava varu. Samas, tulenevalt Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist, on turvas taastumatu energiaressurss. Taastumatuna käsitletakse Euroopa Liidus kõiki loodusvarasid, mis taastuvad alles saja aasta jooksul. Küsimus ongi selles, kuidas te keskkonnaministrina käsitlete turvast – taastuva või taastumatu loodusvarana.
Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei oska öelda, kas see selles protsessis midagi muudab, mida ma isiklikult turba kohta arvan, kas ta on taastuv või taastumatu, aga tõepoolest, Eestis käsitletakse turvast taastuva loodusvarana ja Euroopa Liidu tasandil käsitletakse teda kui mittetaastuvat loodusvara. Tuleb tunnistada, et aastased kasutusmäärad, mis Vabariigi Valitsus 2005. aastal kinnitas ja mille suurus on 2,65 miljonit tonni aastas, on oluliselt suuremad kui see maht, mis osas turvas aasta jooksul taastub. Kui seda protsessi niimoodi vaadata, siis turbavaru sellisel kujul muidugi jätkusuutlik ei ole ja teda ei saa lugeda taastuvaks loodusvaraks. Ma arvan, et me peame need käsitlused nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil ikkagi ühtlustama. Selleks on mitmed uurimistööd juba tehtud ja teostamisel. See protsess peab jõudma välja sinna, et umbes kolme aasta pärast saaks vastu võtta arengukava, mis käsitleb turbavarude kasutamist. Ma loodan, et selle dokumendiga need vasturääkivused likvideeritakse.
Palun, kolleeg Toomas Trapido, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Võtan sõnasabast kinni ja küsin seonduva küsimuse. Taustaks veel, et kriitiliseks on turbateema muutunud Tartu ümbruses, kus tekib küsimus, kas me kütame Tartu linna või jätame turba rabasse. Sellist küsimust ei tohiks tekkida. Minu küsimus teile ja võib-olla ka majandusministrile on see, kuidas edeneb taastuvenergia teemaplaneeringu tegemine, mis koalitsioonileppes kirjas on.
Aitäh! Neid valikuid on meil tegelikult ju teisigi. Üks on tõepoolest see, kas me kütame Tartu linna või jätame selle turba sinna soosse, teine küsimus on see, kas me kaevandame põlevkivi või jätame elektri tootmata. Neid valikuid on muidugi palju. See teemaplaneering, mille kohta te küsisite, on koalitsioonilepingus kirjas ja selle täitmine sellel perioodil saab kindlasti ka teoks.
Lõpetan selle küsimuse ... Head kolleegid! Ma palun mitte oodata! Kui te soovite küsida, siis palun tehke seda kiiresti! Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Aleksei Lotman!
Suur tänu! Härra minister! Kas saaks natuke konkreetsemalt, millal ja kuidas see teemaplaneering riigi poolt käivitatakse?
Vabariigi Valitsuse tegevuskavas seda teemaplaneeringut lähema aasta jooksul ära nimetatud ei ole, kuigi me loodame selle teemaplaneeringu juurde jõuda järgmise aasta jooksul. Igal juhul, nagu ma ütlesin, koalitsioonileping on täitmiseks ja loodame, et see on nii ka edaspidi.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Helle Kaldalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Aitäh! Lugupeetud minister! Eelmise valitsuse 2006. aastal algatatud reklaamiseadus oli menetluses peaaegu aasta ja tehti ära väga suur töö. Erimeelsus tekkis 2007. aasta algul. Erimeelsuse tekitas alkoholireklaami ajaline piirang meedias. Tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister võttis eelnõu selle tõttu tagasi. Nüüd on möödunud kaheksa kuud. Miks ei ole reklaamiseadus ikka veel menetlusse tulnud ja millised on põhilised erimeelsused eelmise reklaamiseadusega võrreldes?
Aitäh selle küsimuse eest! Mul on hea uudis: suures joones seesama reklaamiseadus, mida eelmine Riigikogu minu teada menetles isegi mitte aasta, vaid kaks ja pool aastat (võib-olla ma natuke eksin), on valitsuses heaks kiidetud ja ta peaks jõudma lähipäevil teie laudadele. Siis on jälle võimalik kõiki neid asju siin arutada ja otsustada. Loodan väga, et seadus, mis korrastab reklaamitegevust ja reklaamiga seonduvaid asjaolusid, võetakse vastu. Kindlasti on vajadus selle järele olemas. Möönan, et on teemasid, mille üle võib vaielda. Kired on üsna kõrgel, aga ma arvan, et vaidlustes selgub tõde.
Palun, kolleeg Helle Kalda, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Mul on hea meel, kui ta tuleb, kuigi ma ei saa aru, miks see võttis kaheksa kuud. Erimeelsus tekkis just seoses alkoholireklaamiga meedias. Tänaseks päevaks oleme jõudnud tegelikult sinnamaale, et alkoholireklaam meedias jätkub, ja me kuuleme iga päev, kui palju on toimunud õnnetusi alkoholi liigtarbimise tõttu. Palun, kuna mina ei ole seda veel lugeda saanud ja seda pole avalikustatud, kas te ütleksite, mis kellast on nimetatud eelnõus nüüd alkoholireklaami keeld?
Aitäh selle küsimuse eest! Ma vastan ka sellele teie murele, miks kaheksa kuud. Võiks ju vastu küsida, miks ta ilma valitsuse volituseta tagasi võeti. Aga ei küsi. See on uuesti läbi vaadatud, arutatud ja uus valitsus on saanud kujundada oma seisukohad. Konkreetne vastus on, et kella üheksast.
Palun, kolleeg Helle Kalda, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Väga kurb muidugi. Te ütlesite, et teile on arusaamatu, miks ilma volituseta. Ma mäletan, et tookord tegid Riigikogu liikmed ka järelepärimise ja vastus oli, et kõik käis seaduse ja kodukorra kohaselt. Kas te tooksite välja, millised on veel põhilised reklaamiseaduse muudatused, mis kaheksa kuuga tehti? Sest tookord arutati seda, nagu te ütlete, kaks ja pool aastat, võib-olla ka kauem. Seda enam, et tehtud oli väga suur töö. Mis on veel erinevused, mis kaheksa kuuga juurde tulid? Kell üheksa, see oli juba tookord Reformierakonna ja teie inimeste soov ettevõtjatele vastutulekuks. Palun öelge, mis on veel!
Aitäh! Me saame seda reklaamiseaduse eelnõu tõenäoliselt väga põhjalikult arutada. Kui ma nende kahe minuti jooksul sellest räägiksin, siis jääks see põgusaks. Ma hindan seda, et eelmine Riigikogu tegi sellega üksjagu palju tööd. Me peame hindama ka neid teatud ühtseid arusaamu, mis saavutati erakondade vahel siin saalis. Selles mõttes ei ole see eelnõu, võrreldes selle aasta alguse eelnõuga, mille eelmine majandusminister ebaseaduslikult tagasi võttis, väga palju muutunud. Aga ma arvan, et me saame neid asju täpsemalt tutvustada siis, kui algab esimene lugemine siin saalis. Õige pea hakkab majanduskomisjon seda arutama.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Olga Sõtnikult majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Eelmisel nädalal saabus meile rõõmustav sõnum, et järgmise viie aasta jooksul avaneb Eestile 53 miljardi ulatuses Euroopa Liidu raha. Kui suur osa sellest rahast läheb suurte infrastruktuuri- ja transpordiprojektide peale ja kas nende suurprojektide nimekiri on lõppude lõpuks valmis või ei ole?
Aitäh! Suures plaanis üheksa miljardit krooni 53 miljardist läheb infrastruktuuriobjektide peale, kusjuures omavalitsustel on võimalik ka regionaalseks arenguks mõeldud rahast taotleda investeerimisprojekte, mis kindlasti puudutavad ühel või teisel moel infrastruktuuri. Nii et infrastruktuur võib saada ka summa summarum suurema summa. Nimekiri on enam-vähem olemas, arutelu käib, küsimusi on. Ma väga loodan, et lähemate nädalate jooksul me jõuame esimese nimekirja eri tasandite projektide jaoks kinnitada, nii et oleks võimalik nendega edasi minna. Kindlasti on meie soov, et me säilitaksime teatud konkurentsi eri projektide vahel. Need projektid on eri arengutasemel, oluline on projektide lõplik maksumus ja lõplik läbimõeldus, see, kas meid rahuldab nende võimalike projektide ajaline teostatavus. Esimese nimekirja tahame kinnitada konkursiga, jääb teatud konkurss, pärast teist vooru ning asjade ja projektide edasist täpsustamist kujuneb välja lõplik nimekiri.
Palun, kolleeg Olga Sõtnik, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Tallinna linna endise ametnikuna huvitavad mind muidugi just Tallinna puudutavad projektid. Öelge, palun, kuivõrd prioriteetsed on need projektid teie jaoks ja kas need projektid, millest me oleme rääkinud, nii Ülemiste ristmik kui ka Tallinna tramm, on selles nimekirjas sees.
Ma olen nõus teiega, et kui me vaatame Eesti transpordi ja infrastruktuuri kõige hullemaid pudelikaelasid, siis need on kindlasti Tallinnas ja Harju maakonnas. See on loomulik, inimesi on palju, autosid on palju, kaupa liigub palju. Kindlasti on mitmeid projekte, mis on otseselt suunatud Tallinna kui transpordisõlme konkurentsivõimelisemaks muutmiseks. On omaette teema, kas riigi poolt vaadatuna Tallinna n‑ö visioonid rahuldavad või mitte, aga see on eraldi teema, mida ma ei hakka siin käsitlema. Kõike, mis on vähegi tõsiselt võetav, mingisugusel astmel toetatud, püüame igal juhul arvestada, sealhulgas üht teie mainitud projekti.
Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Härra minister! Ehk te saate nimetada, kumb nendest projektidest on teie jaoks rohkem prioriteetne.
Kindlasti Ülemiste kui umbsõlm on sellisel tasemel. Kui Tallinn võtab jalad kõhu alt välja ja teeb intensiivsema ajagraafiku, siis on väga raske sellele projektile vastu vaielda. Me tahame näha selgemaid ajalisi kohustusi, et Tallinn ei venitaks ja et ta liiguks intensiivsemalt projekti realiseerimise juurde. Mis puudutab seda projekti, mille nimi mul läks meelest ära, siis ma sõnastaksin teistsuguse lähteülesande. Kui me tahame rääkida Tallinna ja Tallinna ümbritseva ala ühistranspordisüsteemi paremast arengust, siis minu arvates peaks see olema lähteülesanne. Praegu on olukord selline, et Tallinn selle teemaga tegeleb, neil on väliskonsultandid, küllap väga kallid, ma ei tea, kui kallid, aga tulemusi veel ei ole. Tulemusi veel ei ole.
Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaan Kundla!
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! On teada, et Eestis käivitatud veemajandusprojektide rahastamine ja elluviimine nõuab lisaks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi makstavatele summadele ka suuri kulutusi riigilt. Kas te võite vastata, millise summaga ja milliseid veemajandusprojekte riik 2008. aastal toetab?
Ma usun, et kõige õigem oleks sellele küsimusele vastama härra Tamkivi, kes istub siin minu kõrval, aga ma tean, et protseduur ja kodukord nõuavad oma, ei ole võimalik küsimust delegeerida teisele valitsusliikmele, see oleks jäme seadusrikkumine. Ma ei kavatse seda teha. Me oleme ka Jaanusega neid veemajanduse küsimusi arutanud. Kindlasti on veemajanduse teemad erilaadsed. Ma arvan, et meie ühine probleem on kindlasti väga kõrgeks läinud ehitushinnad. Me kavatseme targalt tegutseda, niipalju kui võimalik, et ehitushindasid alla tuua, neid õigesti ajatada. Kui me räägime suurtest projektidest, siis kindlasti on oluline see, et antaks võimalusi ka väiksematele ja keskmistele ettevõtetele, et ei oleks ainult suured ettevõtted, kes võtavad n‑ö suure tüki ja hinnad on kõrged. See on kindlasti meie ühine probleem. Ma ise pean väga oluliseks seda, kui me räägime vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest ja suurematest projektidest, et me ei unustaks maainimest. Me teame kõik, et kaevude küsimus, puhta vee küsimus maakohtades tegelikult ei nõua üldsegi nii suurt raha, kuid me saaksime elukvaliteedis vägagi suure sammu edasi astuda. Ma tahan väga loota, et 2008. aastal jätkub meil ka sellele aega. Ma sain nüüd tabeli, kust ma võiksin hakata teile ette lugema, aga meil on selline kord, et iga minister räägib oma muredest ise.
Kirjalikult, palun! Aitäh! Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!
Härra majandusminister! Loodetavasti jõuab teie sõnum, et Tallinn võtku jalad kõhu alt välja, asjaosalisteni. Öelge, palun, kas teil on mingi kompleks Tallinna vastu. Olen rääkinud.
Ei ole. Olen rääkinud. Aga kui rääkida põhjalikumalt, siis kui jagada majandusministri tegevus mitmeks osaks, on kahjuks üks osa see, et väga palju kurdetakse, et planeeringud venivad, detailplaneeringuid ei ole, ühtedel või teistel asjadel ei ole piisavaid visioone, on tegelikult ajutised lahendused, mis ei anna pikemaajalisi vaateid jne. Tallinn annab väga suure osa meie riigi majandusest ja see puudutab ka suuri infrastruktuuriprojekte. Mind ei rahulda, kui öeldakse, et Ülemiste umbsõlme tahetakse hakata lahendama nelja-viie aasta pärast. Mind ei rahulda, kui Tallinna vastutavad inimesed räägivad, et Tallinna ühistranspordisüsteemi areng oleks see, kui me paneksime ühe väikese trammikese liikuma Lasnamäe kanalis. Need ei ole visionäärsed projektid, mis tegelikult, võttes arvesse Tallinna üsna keerulist logistilist paigutust, aitaksid leida tänapäevaseid transpordilahendusi. Need ei ole need. Selles osas olen ma tõesti mures, et see kahekõne on üsna keeruline, aga on ka selge, et riik ei saa siin linna eest seda tegema hakata. Ma võtsin kaasa nimekirja Tallinna Linnavolikogu liikmetest, kes kuuluvad Keskerakonna fraktsiooni, ma võin ette lugeda nende nimed, kelle käest te võite paluda, et hakataks seda küsimust tõsiselt edasi arendama.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Rein Rataselt keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Palun!
Austatud proua esimees! Austatud härra keskkonnaminister! Väga head keskkonnaseiret ja keskkonnajärelevalvet saavad teha targad inimesed ja tark tehnika. Ligikaudu aasta tagasi osteti Keskkonnainspektsioonile helikopter. Teadaolevalt oli see lennumasin päris tükk aega lennuvõimetu. Kas ta praegu lendab, seirab ja järele valvab?
Austatud härra Ratas! Tänan väga konkreetse ja asjaliku küsimuse eest! Kui väga lühidalt vastata, siis tänase päeva seisuga see kopter lendab ja töötab, kuigi, ausalt öeldes, minule on jäänud mõnevõrra segaseks see põhimõte, miks tol hetkel see kopter Keskkonnainspektsioonile soetati. Tänase päeva seisuga on käimas läbirääkimised, et anda see kopter üle Piirivalve Lennusalga bilanssi. Need lennud, mis Keskkonnainspektsioonil on vaja teha, tehakse eelisjärjekorras ja Keskkonnainspektsioonil on võimalik neid lende tellida. Keskkonnainspektsioon ei ole iseenesest mingi lennufirma ja temal on selle kopteriga opereerimine väga keeruline. Seda näitas ka tõsiasi, et lennuloa saamine võttis aega tervelt kaheksa kuud. Vahepeal on selle aparaadiga olnud ka olulisi tehnilisi probleeme. Nii et iga organisatsioon võiks jääda ikkagi oma liistude juurde.
Palun, kolleeg Rein Ratas, esimene täpsustav küsimus!
Tänan! Härra keskkonnaminister! Seire ja järelevalve oluline atribuut on moodne labor ja analüütika. Kuivõrd vastavaks nüüdisaja nõuetele ja vajadustele peate teie valitsemisalas olevat keskkonnauuringute keskust?
Aitäh! Keskkonnauuringute keskusel on tõepoolest teatud võimekus olemas, kuigi seal on päris kõvasti arenguruumi. Aasta tagasi rahastati KIK‑ist ka projekti, mille abil teadlased töötasid välja metoodika, kuidas saaks väga kiirelt ja lihtsalt proove võtta ja neid laborites uurida. Paraku, et selle tehnoloogiaga edasi minna, oleks vaja soetada laborisse seade, mis on väga kallis, maksab minu teada ligi kümme miljonit krooni. Kuid ütleme, et hädapärane võimekus laboriuuringute tegemiseks on keskkonnauuringute keskuses ka praegu olemas. Küsimus on selles, kui kähku näiteks reostusproovid kätte saadakse ja kui efektiivselt see toimib. Sellest sõltub ka see, kas me jõuame lõpuks rikkujani välja või ei jõua.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus, ilmselt viimane, on kolleeg Kalev Kallolt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Kui me vaatame kaardi peale, siis paistab, et Eesti oleks nagu mereriik, ja kui kuulata mõningaid esinemisi, siis tundub, et sellega ollakse nõus, aga raskemaks läheb küsimus siis, kui asi peab tegudeni jõudma. Euroopa Liit on huvitatud oma laevanduse konkurentsivõimest ja seetõttu on Euroopa Liidus vastu võetud direktiiv, mis lubas liikmesriikidel alates 2004. aastast seitsme aasta jooksul rahvuslikku laevandust toetada. Jooksva aasta eelarves oli selline toetus ette nähtud, kuid järgmise aasta eelarve projektist seda leida ei ole. Kas praegune valitsus ei soovi rahvuslikku laevandust toetada?
Aitäh! Teema on täiesti olemas, aga ma ei sõnastaks seda mitte laevandusettevõtete toetamise, vaid laevandussektori konkurentsivõime tõstmisena. Minu eelkäija kava, et anda lihtsalt raha, ei tõsta Eesti kui riigi konkurentsivõimet laevandussektoris mitte karvavõrdki. 2006. aasta taotlusi on tegelikult laekunud 30 miljoni peale ca 2 miljoni jagu. Need ettevõtjad, kes tegutsevad, ütlevad, et see, et lihtsalt näidatakse mingit rahasummat, mida takkajärele võib-olla võib saada, ei tähenda seda, et laevanduse konkurentsivõime kasvab. Praegu ministeerium ja teised osapooled nuputavad selle kallal, kas on võimalik teha selliseid samme, mis meie üldisesse majanduskeskkonda sobivad, mis leiavad laiemat poliitilist toetust, et meie laevanduse tegelik konkurentsivõime oleks parem kui meiega konkureerivates riikides. See on küsimuse asetus.
Aitäh, lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Aitäh, lugupeetud ministrid, vastamise eest! Infotund on läbi.
