Tere päevast, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu neljanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun registreeruda nendel Riigikogu liikmetel, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Palun, Kalle Laanet!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Hea peaminister! Esitame arupärimise justiitsminister Rein Langile Justiitsministeeriumi tegevuse kohta kinnipidamisasutustes. Austatud justiitsminister on varasemalt välja toonud kinnipidamisasutuste füüsilise infrastruktuuri arenduskava. Samas puudub süsteemne tegevus vanglate põhieesmärgi saavutamiseks, milleks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele, areng sügavuti. Tundub, et justiitsministrile alluval ministeeriumil ja selle vanglate osakonnal ei ole probleemidest täielikku ülevaadet ja nende lahendamise rõhuasetused vajaksid korrigeerimist. Süvenev teenistuskoosseisu mittetäituvus, personali voolavus, keeleprobleemid vanglatöötajate ja kinnipeetavate vahel ning täitmisplaani ebaratsionaalne täideviimine, vähene tähelepanu narkoprobleemidele vanglates, kinnipeetavate selekteerimise puudumine lähtuvalt nende kuritegudest ja  probleemidest, kinnipeetavate puudulik informeerimine ühiskonnas toimuvate muutuste kohta, vähene ettevalmistus vabanemiseks. Vanglasüsteemis on välja kujunenud olukord, kus noored eriharidusega vanglaametnikud (spetsialistid ja valvurid) ei oska vähese võõrkeeltealase ettevalmistuse tõttu piisavalt vene keelt. Tallinna Vanglas on ka inglise ja soome keele probleem. Vähese eesti keele oskusega kogenud kaadritöötajaid ootavad aga ees uued vallandamistähtajad olukorras, kus siiski veel suurem osa, 70–75% kinnipeetavatest on ainult vene keele valdajad. Selline olukord teravdab veelgi suhtlusprobleemi ja suurendab kiiresti niigi suurt vanglaametnike puudust. Seoses sellega on meil seitse küsimust. Ma ei hakka neid praegu aja kokkuhoiu mõttes ette lugema. Arupärimise esitajad on Kalle Laanet, Evelyn Sepp, Jaak Aab, Toivo Tootsen, Aivar Riisalu ja Lauri Laasi. Aitäh!

Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! 26. septembril s.a tegi Riigikohus teatavaks otsuse, millega tunnistas käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 6 osas senised põhimõtted põhiseadusvastaseks. Teatavasti on tegemist pikaajalise probleemiga, millest lähtudes Keskerakond tuli tagasi oma juba varem menetluses olnud idee juurde ja esitab täna eelnõu, mille mõtteks on kehtestada kultuuri- ja spordiüritustele ja ‑rajatistele madalam ühtne käibemaksumäär. Nimetatud seadusmuudatuse mõjul peaksid need teenused muutuma inimestele kättesaadavamaks. Samas on tegemist turismitoodetega, mis elavdavad nii regionaalarengut kui ka ettevõtlust laiemalt, ka väljaspool Tallinna ja selle lähiümbrust. Maksualandus ja kõigi kultuuriettevõtete võrdne kohtlemine annab meile võimaluse muu hulgas elavdada välisartistide etteastete korraldamisega Eesti kultuurielu ning toob koju kätte elamused, mis muidu enamikule eestimaalastele jääksid kahjuks kättesaamatuks. Aitäh!

Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu ja peaminister! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Teiseks, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses valitsusasutuste ühendamisega eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 26. septembril algatatud riigipiiri seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 26. septembril algatatud kindlustustegevuse seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 26. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2006. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 26. septembril algatatud riigi 2007. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 26. septembril algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 28. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb tarbijate kaitset seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajaliste puhkusetoodete edasimüügi ja vahetuse teatavate aspektidega, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 11. oktoober kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 28. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud teatise kohta arvamust andma sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 11. oktoober kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 28. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud rohelise raamatu kohta arvamust andma majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 18. oktoober kell 16.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Tarmo Männi ja Ester Tuiksoo esitatud arupärimise justiitsminister Rein Langile.
Kolmapäeval, s.a 10. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja minister Urve Palo.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Majanduskomisjon tegi ettepaneku viia Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungi päevakorra kuues ja seitsmes punkt (eelnõud 109 ja 62) kolmapäevase istungi päevakorra neljandaks ja viiendaks punktiks. Juhatus on selle ettepanekuga nõus.
Panen hääletusele selle nädala päevakorra koos majanduskomisjoni muudatusettepanekuga. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Selle nädala päevakord on kinnitatud.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimese arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Mailis Reps ja Jüri Ratas s.a 4. juunil. Arupärimine on lasteaiakohtade arvu suurendamise programmi kohta ja arupärimisele vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun sõnavõtuks Riigikogu kõnetooli arupärija Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi haridusseaduse kohaselt vastutavad lapse alushariduse omandamise eest vanemad, koolieelsetel lasteasutustel on aga selgelt toetav ja täiendav roll. Aasta-aastalt me mõistame ka rohkem, kui oluline roll see on. Koolieelse lasteasutuse seaduse sätte kohaselt on valla- ja linnavalitsustel kohustus tagada nende territooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteaias.
Kui me vaatame viimaste aastate väga positiivset sündimuse tõusu, eriti Harjumaal ja Tallinnas, võime selgelt näha, et probleemiks on saanud lasteaiakohtade nappus. Kui me vaatame näiteks Tallinna Linnavolikogu programmi "Lasteaiakoht igale lapsele", siis statistilistel andmetel on ainuüksi Tallinna juba praegu vaja juurde üle 4000 koha. Eelmisel aastal pöördusid ka Harjumaa omavalitsused ühiskirjaga Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole, juhtides tähelepanu, et  vaatamata sellele, et Harjumaa elanikud on maksubaasi poolest vabariigis võib-olla silma paistnud, ei suudeta Harjumaal tagada kõikidele lastele lasteaiakohti vastavalt sellele tempole, kuidas noored pered sinna kolivad, oma kodusid rajavad ja ka peresid laiendavad, soetavad võimalusi tulevikuks ning aina rohkem ja rohkem mõtlevad laste peale.
Väga positiivselt on valitsusliidu programmis 2007–2011 välja toodud, et valitsuse eesmärk on tagada igale lapsele lasteaiakoht. Suvel arupärimist esitades arupärijad soovisidki veidi lisainformatsiooni, sest selleks hetkeks oli informatsiooni kahjuks väga põgusalt. Tänaseks on koalitsioonierakonnad Riigikogu menetlusse esitanud ka koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, aga kahjuks peame siiski lootma peaministri selgitustele, sest eelnõu 116 ei anna meile vastuseid, kuidas valitsus seda plaanib, kuidas seda plaanitakse ka omavalitsuste jaoks, kui palju lasteaiakohti 2008. aastal avatakse, nagu ma juba ütlesin, kuidas jõuaks omavalitsustesse see rahaline projekt, mis on eelarvesse kavandatud. Selline on meie, arupärijate eesmärk – saada veidi rohkem informatsiooni. Ma usun, et tänase arupärimise tulemusena on ka Riigikogu liikmed veidi targemaks saanud ja võib-olla ka riigieelarve menetluseks veidi alust saanud. Aitäh!

Aitäh! Ma palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõige 1 kohustab teatavasti kohalikke omavalitsusi looma kõigile 1–7‑aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kahjuks ei realiseerita seda kohustust kõigis omavalitsustes. Ühe hiljutise uuringu järgi olid 2006. aasta jaanuaris lasteaiajärjekorrad 42% kohalikes omavalitsustes. Kõige suurem probleem olid järjekorrad Tallinnas. Samas tuleb märkida, et terava lasteaiakohtade nappusega omavalitsused, nagu Tallinn ja seda ümbritsevad vallad, on ühed Eesti parima tulubaasiga omavalitsused. Seetõttu võib järeldada, et lasteaiakohtade vähesus neis omavalitsustes pole tingitud üksnes rahaliste vahendite piiratusest, vaid see peegeldab ka nende omavalitsuste muid eelistusi. Sest mida muud kui muid eelistusi näitab see, kui lasteaiakohtade loomise kohustust mittetäitvast omavalitsusest leiab endistest lasteaiahoonetest juuksurisalonge, apteeke ning kõikvõimalikke muid asutusi ja ettevõtteid. Et selles veenduda, tasub minna kas või Lasnamäele. Mõistagi on sellised lapsi ja peresid unustavad valikud kahetsusväärsed. Omavalitsused, kes mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes hoolivad lastest ja peredest, saavad esmakordselt meie taastatud riigi ajaloos toetust valitsuse algatatud programmist "Igale lapsele lasteaiakoht". Muidugi juhul, kui Riigikogu eelarve kinnitab. Tutvustan mainitud programmi, vastates teie üksikküsimustele.
Esimene küsimus: "Mis on riik ette võtnud eeltoodud tõsise probleemi lahendamiseks?" 16. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" elluviimise põhimõtted. Programmis nähakse lasteaiakohtade arvu suurendamiseks ette kaks tegevussuunda: uute lasteaiakohtade ehitamine ning olemasolevate lasteaedade renoveerimise toetamine, hoidmaks ära nende sulgemist tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavuse tõttu. Selleks et lasteaedadesse jääksid töötama kvalifitseeritud lasteaiaõpetajad, tuleks neile maksta vähemalt munitsipaalkooli noorempedagoogiga samaväärset palka. Lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdse alampalga maksmisele kaasaaitamiseks nähakse ette toetus neile omavalitsustele, kes maksavad oma lasteaiaõpetajatele palka, mis on vähemalt samaväärne munitsipaalkooli noorempedagoogi alampalgaga.
Teine küsimus: "Kas järgmise, 2008. aasta eelarve kavandamisel on arvestatud rahaliste vahenditega ning missugusel määral?" Uute lasteaedade ehitamiseks ning olemasolevate laiendamiseks ja suuremahuliseks renoveerimiseks, millega kaasneb uute lasteaiakohtade teke, kavandatakse 2008. aastal 150 miljonit krooni. Olemasolevate lasteaedade renoveerimise ja lasteaiaõpetajate palkade tõstmise toetamiseks kavandatakse 2008. aastal 150 miljonit krooni. 2010. aastast tõusevad mõlemad summad 200 miljoni kroonini.
Kolmas küsimus: "Mis samme Vabariigi Valitsus on astunud lasteaiakohtade nappuse leevendamiseks?" Lasteaiakohtade nappuse leevendamiseks toetatakse omavalitsusi, kes soovivad rajada uusi lasteaedu või laiendada olemasolevaid, samuti toetatakse omavalitsuses olemasolevate lasteaedade renoveerimist, hoidmaks ära nende sulgemist tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavuse tõttu. Uute lasteaedade ehitamisel ja olemasolevate laiendamisel eeldatakse kohaliku omavalitsuse 50%‑list omaosalust.
Neljas küsimus: "Palun nimetada üleriigiliselt konkreetsed lasteaiad, kus 2008. aastal algab ehitus!" Koolieelse lasteasutuse seaduse § 4 lõige 1 sätestab, et Eesti koolieelsed lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks. Põhiseaduse § 154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Vabariigi Valitsus ei saa omavalitsustele dikteerida, kus ja millal hakatakse lasteaedu ehitama, ega anda eraõiguslikele juriidilistele isikutele korraldusi asuda uusi eralasteaedu ehitama. Omavalitsused ja eraõiguslikud isikud on oma sellealases tegevuses vabad. Nagu ma üle-eelmisele küsimusele vastates ütlesin, toetab riik järgmisel aastal uute lasteaedade ehitamist ning olemasolevate laiendamist ja suuremahulist renoveerimist, millega kaasneb uute lasteaiakohtade teke, 150 miljoni krooniga. Raha jagatakse projektipõhiselt ning seda võivad taotleda kõik omavalitsused, kusjuures toetuse taotleja omaosalus projektis peab olema vähemalt 50%. Projektide hindamisel peetakse silmas nii vajadust uute lasteaiakohtade järele kui ka regionaalset printsiipi. Kuna praeguseks ajaks pole konkurss veel toimunud, ei ole võimalik öelda, kus alustatakse riigi toel järgmisel aastal uute lasteaiakohtade ehitust. Konkurss algab lähinädalatel.
Viies küsimus: "Missugused uued lasteaiad 2008. aastal saavad valmis üle Eesti?" Nagu ma juba oma vastuses eelmisele küsimusele ütlesin, on otsuse tegemine uue lasteaia ehitamise kohta omavalitsuse ja eralasteaia puhul eraõigusliku juriidilise isiku pädevuses. Samamoodi nagu eraõiguslikel isikutel on ka omavalitsustel vabad käed otsustada, kas investeerida raha lasteaedade rajamiseks või kasutada seda näiteks monumentaalskulptuuride püstitamiseks merre. Millal saavad valmis riigi toel rajatavad uued lasteaiakohad, selgub pärast konkursi tulemuste kinnitamist.
Kuues küsimus: "Mitu uut lasteaiakohta tekib Eestis 2008. aastal?" Riik toetab järgmisel aastal uute lasteaedade ehitamist ning olemasolevate laiendamist ja suuremahulist renoveerimist, millega kaasneb uute lasteaiakohtade teke, 150 miljoni krooniga. Et üks uus lasteaiakoht maksab praegustes ehitushindades ligi 400 000 krooni, tekib alates järgmisest aastast riigi toel juurde 750–1000 uut lasteaiakohta aastas. Kui palju lasteaiakohti rajavad kohalikud omavalitsused ja eraõiguslikud juriidilised isikud ilma riigi toeta, ei ole minul võimalik prognoosida. Aitäh!

Aitäh! Kas peaministrile on küsimusi? On. Mailis Reps, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Võib-olla te saate täpsustada. Kahjuks seni ei ole omavalitsusliitudele ju veel esitatud projektide taotlemise vorme või alust, kuidas täpselt see rahajaotus on. Te mainisite, et see on projektipõhine, arvestatakse nii vajadusi kui ka regionaalset mõõdet. Sissejuhatuses te ütlesite, et probleem on eriti valus Tallinnas ja Harjumaal. Kas see regionaalne mõõde tähendab seda (te oma vastustes üsna sarkastiliselt märkisite, et teil on mõne omavalitsusega probleeme), et näiteks juhuslikult mõne suure omavalitsuse puhul, kus küll probleem on väga valus ja kus lastevanemad on selgelt hädas, eriti sõimerühmadega, lihtsalt juhuslikult poliitilistel põhjustel langeb projektide taotlus välja?

Mõne omavalitsusega ei ole probleeme minul, vaid nendel lastevanematel, kes oma lapsi ei saa lasteaeda panna. Kuid nagu ma oma vastuses ütlesin, koguni 42%‑s Eesti kohalikes omavalitsustes on lasteaiakohtade nappus, neid ei jätku. Me peame tunnistama, et me karistame neid omavalitsusi, kes seadsid lasteaiakohtade ehitamise prioriteediks, sellega, et nemad ei saa riigi vahenditest abi. Kuid neid 42% tuleb kindlasti aidata. Millised konkreetselt tulevad summade jaotused, see selgub pärast konkurssi. Kindlasti ei ole sellel komisjonil, mida pole veel moodustatudki, olemas musta nimekirja omavalitsustest, kuhu raha kindlasti ei eraldata. Lõpuks ei ole ka Riigikogu veel eelarvet vastu võtnud.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Ütlesite, et väga kurb on vaadata, et Tallinnas mõned kunagi lasteaedadeks ehitatud hooned on praegu hoopis teises funktsioonis. Ega te ei tuletaks meelde, kelle ajal see toimus, kes siis Tallinnas võimul olid, kui need kunagised lasteaiad maha müüdi?

Ma ei räägi ainult mahamüümisest, vaid ma räägin ka lasteaiahoonetes asuvate ruumide rentimisest erinevate teenuste osutamiseks. See ei ole sugugi ainult Tallinna probleem. Me näeme seda tegevust ka mitmes teises omavalitsuses. Isegi näiteks väikses Kärus oli üks lasteaiaruum välja renditud. Kuna seitse lasteaiakohta on seal just parasjagu puudu, siis loomulikult selline rendileping öeldakse üles. Mina, nagu te teate, olen töötanud kuus aastat ühe linna linnapeana. Meie lõpetasime juba 1999. aastal haridusasutustes allüüriliste pidamise ära. Ei odavate rõivaste poode, juuksuritöökodasid ega muud sellist Tartu linna lasteasutustest enam leida ei või. Omal ajal, kui avalik sektor elas küllalt suures vaesuses, oli see ilmselt olude sund, miks allüürnikke võeti. Praegu mingit niisugust vaesust enam ei ole. Neid ruume, mis on ehitatud lasteasutustele, lasteaedadele ja koolidele, tuleb ka sihipäraselt kasutada, kõikidest allrendilepingutest või rendilepingutest tuleks loobuda.

Aitäh! Jaak Aab, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud peaminister! Teie tänasest esinemisest ja ka ühest hiljuti menetlusse antud eelnõust, mille sellesama programmi elluviimiseks esitasid koalitsioonierakondade fraktsioonid ja kus oli kirjas, et see raha, mis eelarvesse tuleb, jaotatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, saan ma järeldada, et tõenäoliselt on Vabariigi Valitsuse määruses kirjas need põhimõtted ehk see, millise eelnõu peaks keegi praegu välja töötama, tõenäoliselt rahvastikuminister Urve Palo, kui talle selline ülesanne on antud. Minu küsimus puudutab seda, kas kaasamise hea tava alusel, mida härra peaminister on alati väga rõhutanud, kaasatakse eelnõu väljatöötamisse näiteks üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad.

Aitäh! See on ilmtingimata vajalik, et üleriigilised omavalitsusliidud selle eelnõu väljatöötamisel osaleksid.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Kas ma kuulsin õigesti, et ühe lasteaiakoha loomine maksab 400 000 krooni? Mida see endas sisaldab, kas ainult hoone ehitamist või kõike sinna juurde kuuluvat: kasvatajad, metoodilised materjalid jne?

See peaks olema ainult investeeringukulu ja selline üldistus ja järeldus on tehtud viimaste aegade hangete põhjal. Kindlasti ei ole see kulu ühesugune Tallinnas ja mõnes Lõuna-Eesti väikeses vallas. Need numbrid on kindlasti erinevad ja mingisugust rangelt ja tõsiselt võetavat lasteaiakoha ehitusmaksumust üle-eestiliselt ei ole ilmselt arukas välja öelda.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan peaministrit vastuste eest! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Arupärimine on saanud vastuse ja esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Olga Sõtniku s.a 6. juunil esitatud arupärimine Tallinna linnale kahju hüvitamise kohta. Vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimise esitaja Olga Sõtniku!

Austatud kolleegid! Lugupeetud härra peaminister! Minu arupärimine puudutab kahjude hüvitamist Tallinna linnale pärast aprillisündmusi. Kuigi nendest sündmustest on juba mitu kuud möödas ja ka minu arupärimise esitamisest on mitu kuud möödas, on minu meelest need küsimused siiski aktuaalsed. Veel mõni nädal tagasi oli ajakirjanduses informatsioon, et Rahandusministeeriumis on jätkuvalt taotlused kahjude hüvitamiseks.
Minu arupärimine oli ajendatud teie vastusest minu küsimusele infotunnis, kui te näitasite üles ükskõiksust selle küsimusega seoses, ütlesite, et teil puudub informatsioon, kas Tallinnalt või Kohtla-Järvelt on laekunud avaldusi tekitatud kahjude hüvitamiseks. Samas on minul andmed, et teie poole on selles küsimuses mitu korda pöördutud.
Mul on teile järgmised küsimused. Kas kahjude hüvitamise temaatika ei ole Vabariigi Valitsuse jaoks oluline? Millega veel võib põhjendada, et peaminister ei tunne huvi temale saadetud selleteemaliste kirjade vastu? Millal Vabariigi Valitsus hüvitab Tallinnale 26. ja 27. aprillil tekitatud kahju? Milline on kahjude hüvitamise protseduur ettevõtetele ja Tallinna Linnavalitsusele? Kes kuuluvad kahjuhüvitiste taotluste läbivaatamise komisjoni koosseisu? Loodetavasti saan ma teilt ammendavad vastused. Aitäh!

Ma palun nendele küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Hea arupärija! Kõigepealt ükskõiksusest. Kindlasti ei ole mitte mingisugust põhjust süüdistada Vabariigi Valitsust ükskõiksuses. Teatavasti on maailmapraktikas see küllalt harukordne, et riik võtab enda kanda massirahutustega tekitatud kahjud. Tavaliselt jääb kahjude hüvitamine selle kanda, kes kahjud tekitas, või siis kindlustusseltside kanda. Kuid Eesti Vabariigis otsustas Vabariigi Valitsus tekitatud kahjud hüvitada, see tähendab, et kahjunõue tuleb saadud hüvitise ulatuses loovutada riigile ja riik on omakorda õigustatud nõudma seda kahju välja kahju tekitajalt. Seega, vastus teie esimesele küsimusele on, et Vabariigi Valitsuse jaoks on tekitatud kahjude hüvitamine kindlasti oluline ja sellepärast otsustati ka sellise maailmapraktikas suhteliselt erandliku käitumisviisi kasuks. Vabariigi Valitsuse jaoks on 26.–28. aprillil 2007 Tallinnas ja Jõhvis massiliste avaliku korra rikkumiste tagajärjel isikutele tekitatud otsese ja varalise kahju hüvitamine oluline. Selleks on Rahandusministeeriumile eraldatud 20 miljonit krooni Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. aasta korraldusega nr 235 ja täiendavalt 8 miljonit krooni Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2007. aasta korraldusega nr 364. Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks kahjutaotlusi menetleda ning korraldada hüvitiste väljamaksmine. 18. septembri seisuga on hüvitisi välja makstud summas 23,2 miljonit krooni.
Teine küsimus: "Millal Vabariigi Valitsus hüvitab Tallinna linnale 26. ja 27. aprillil tekitatud kahju?" Teatavasti ei olnud Tallinn selle arupärimise esitamise hetkeks (arupärimine esitati 6. juunil) kahjude hüvitamise taotlust veel esitanudki. Taotlus esitati 20. juunil ehk alles kaks nädalat hiljem ehk ligi üks kuu pärast esimesi väljamakseid teistele kahjukannatajatele. Tänase, 18. septembri seisuga on rahandusministri käskkirjadega Tallinnale eraldatud kokku 710 816 krooni ja 25 senti: Tallinna Keskkonnaametile 230 180 krooni ja 5 senti, Tallinna Kesklinna Valitsusele 326 113 krooni 17 senti, Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 5780 krooni, Tallinna Haridusametile 34 025 krooni ja 89 senti, Tallinna Linnakantseleile 22 828 krooni ja 99 senti, Põhja-Tallinna Valitsusele 8024 krooni, Tallinna Reaalkoolile 52 671 krooni, Tallinna Sotsiaal‑ ja Tervishoiuametile 19 650 krooni ja Tallinna Keskraamatukogule 11 543 krooni ja 15 senti. Tallinna Kommunaalameti taotlus summas 1 199 785 krooni ja 7 senti on praegu veel menetluses.
Kolmas küsimus: "Milline on kahjude hüvitamise protseduur ettevõtetele ja Tallinna Linnavalitsusele?" Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. aasta korralduse nr 235 punkt nr 3 nägi ette kahju hüvitamise põhjendatud taotluse alusel tingimusel, et hüvitise saaja loovutab oma kahjunõude saadud hüvitise ulatuses riigile. Taotluse vorm oli avalikult kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel. Kahjude hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg oli 29. juuni. Kuna kahjude käsitlemisel tehti koostööd Eesti Kindlustusseltside Liiduga, siis võis taotlusi esitada nii Rahandusministeeriumisse kui ka lähimasse kahjukindlustusseltsi. Rahandusministeeriumi ülesanne oli taotluse kontroll ja väljamaksete korraldamine.
Neljas küsimus: "Kes kuuluvad kahjuhüvitiste taotluste läbivaatamise komisjoni koosseisu?" Komisjon 26.–28. aprillini massiliste avaliku korra rikkumiste käigus tekitatud kahjude hüvitamise korraldamiseks moodustati rahandusministri  2007. aasta 7. mai käskkirjaga nr 135, hiljem muudeti seda ministri 2007. aasta 29. mai ja 2007. aasta 4. juuni käskkirjaga nr 169 ja nr 190. Kokku on komisjonis 20 liiget. Komisjoni liikmed on järgmised Rahandusministeeriumi ametnikud: Ants Liiver (tema on ka komisjoni esimees), Sulev Liivik, Kersti Sannik, Erik Marksoo, Aare Anderson, Gaius Gil, Anne-Ly Normak, Kertu Fedotov, Karin Kase, Kristel Kreek, Silvi Uljas, Vaiko Eggert, Annike Riibe, Karin Silm, Helve Maanso ja Eno Astok. Lisaks on komisjoni liikmeteks Eesti Kindlustusseltside Liidu esindaja Lauri Järg, Politseiameti esindaja Risto Kasemäe, prokuratuuri esindaja Kristel Eliste ning Maksu- ja Tolliameti esindaja Kaia Maltsaar. Aitäh!

Aitäh! Kas peaministrile on küsimusi? Olga Sõtnik, palun!

Härra peaminister, tänan teid vastuse eest! Minu küsimus puudutab sellist aspekti. Selge see, et lisaks nendele kulutustele, mida riik pidi otseselt kandma seoses pronkssõduri üleviimisega ja nende kahjude hüvitamisega, on nii riik kui ka riigiettevõtted ja paljud eraettevõtted saanud majanduslikult kannatada seoses sellega, et Eesti ja Venemaa majandussuhted on pärast neid sündmusi halvenenud. Kas teil on ülevaade selle kohta, millised majandussektorid kannavad praegu kahju peale transiidisektori, millest te meile täna veel räägite? Kas teil on need andmed olemas ja kas teil on mõni ametkond, kes vastutab selliste andmete kogumise eest?

Aitäh! Ma väidan, et need väidetavad kahjud on müstifitseeritud. Statistika kinnitab, et eksport Venemaale kasvab, mingit tagasiminekut ei ole. Kui vaadata viimaseid statistikaaruandeid, siis näeme, et ainus või peaaegu ainus riik, kuhu eksportimine on kahanenud, on Ameerika Ühendriigid, kuid ma ei teeks sellest mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi. Eestis seotakse teatud teemasid vägivaldselt aprillimässu ja pronkssõduriga, kuid tegelikkus ei anna sellisteks seosteks mitte mingisugust põhjust. Näiteks on viimasel ajal väga palju räägitud piirijärjekordadest ja väga kergelt püütakse öelda, et piirijärjekorrad on tingitud pronkssõduri teisaldamisest. Ma käisin neljapäeval Narvas. Ma ei tea, kas sellepärast, et Narvas oli Vabariigi Valitsuse istung ja riigiametnike foorum, kuid neljapäeval oli Narvas piirijärjekord väga lühikene. Ehkki ka seda on üle mõistuse palju, mida mina seal nägin, järjekorda ei peaks üleüldse olema. Piiri- ja tolliprotseduurid võiksid olla teostatavad kõige rohkem kahe tunni jooksul, mitte ööpäevade jooksul. Kuid pisut varem ehk kolmapäeval kohtusin ma Lätis oma Läti ja Leedu kolleegidega. Nemad rääkisid oma suurtest probleemidest. Lätis on piirijärjekord 50 kilomeetrit pikk. Ka Leedus on sadu autosid järjekorras. Me teame, et Soomes on piirijärjekord 56 kilomeetrit pikk. Küsin, kus on Leedu, Läti või Soome pronkssõdur. Piirijärjekorrad ei ole ammu enam kahepoolsete suhete temaatika, kus üheks pooleks on Venemaa ja teiseks pooleks Leedu, Läti, Eesti või Soome. Tegemist on Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhetega ja need suhted on selles osas, mis puudutab kaupade viimist Venemaale, kindlasti ebanormaalsed. Mulle tundub, et Venemaa maanteed ja piiriläbilaskepunktid on piisavalt laiad selleks, et kaubad saaksid Venemaalt Euroopa Liitu tulla, kuid piisavalt kitsad selleks, et vastupidises suunas tekiksid järjekorrad.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kuulanud seda selgitust piirijärjekordade kohta ja Eesti-Vene kaubandussuhete kohta, tahan öelda, et piirijärjekorrad Soomes ja Lätis on pikenenud. Seda seetõttu, et eestlased suhtlevad Venemaaga Soome kaudu. Sillamäe ja Kotka kaudu sõidavad autod Soome ja sealt Peterburi. Täpselt samuti tuleb Venemaa kaup läbi Soome ja Läti. Kas te peate normaalseks, et see nii on, ja kui kaua see teie arvates niimoodi kestab?

Ma ei tahaks niisuguste müütide jutustamisega kaasa minna. Soomes on piirijärjekord Vaalimaal 56 kilomeetrit pikk. Sellest kirjutas ka Äripäev alles möödunud nädalal. Ma tean, et Soome eelarvekavas on ette nähtud Vaalimaale ehitada küllalt suur parkla – tuhandele autole. Selleks eraldatakse 24 miljonit eurot. 375 miljonit Eesti krooni – see on pool Kumu. See läheb ühte parklasse ja selle parkla rajamisega loodetakse lühendada seda 56 kilomeetri pikkust piirijärjekorda 30 kilomeetri võrra. See on reaalsus. See järjekord on reaalsus. Miks seda parklat sinna tehakse? Miks lätlased on valinud täpselt samasuguse tee – ehitada piiridele hiidparklad? Aga sellepärast, et need 50 kilomeetri pikkused ja lühemad järjekorrad takistavad oluliselt liiklust. Need ei võimalda maanteedel ohutult liigelda. Muidu nii ebaotstarbekana tunduv investeering osutub otstarbekaks seetõttu, et ilma nende parklateta, ilma majanduslikult ebaefektiivse investeeringuta parklasse inimesed lihtsalt sureksid maanteel, mille äärde on kümnete kilomeetrite pikkuses pargitud autosid, mis ootavad piirijärjekorras. Seda ei saa kindlasti normaalseks pidada.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan peaministrit vastuste eest! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Arupärimine on saanud vastuse ning teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi poolt k.a 13. augustil esitatud arupärimine justiitsminister Rein Langi tegevuse kohta. Arupärimisele vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Karel Rüütli!

Lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Eestis on alkoholi liigtarbimine tõsine sotsiaalne probleem ning see on toonud endaga kaasa ränki tagajärgi traagiliste liiklusõnnetuste, tulekahjude, uppumissurmade jne näol. Suur osa Eesti elanikkonnast peab vajalikuks rakendada meetmeid alkoholi kättesaadavuse ja tarbimise piiramiseks. Valitsus ei ole selles suunas mingeid samme astunud. Vastupidi, justiitsminister Rein Lang Vabariigi Valitsuse liikmena on asunud tegelema alkoholi reklaamiga, algatades uue õlle, Põhiseaduse Pilsneri tootmise ja turustamise ning tehes sellele avalikult reklaami. Rahvaliidu fraktsioon peab justiitsministri säärast alkoholi tarbimist reklaamivat tegevust, sealhulgas põhiseaduse ärakasutamist, ebaeetiliseks ja valitsuse liikme kohustustega vastuolus olevaks. Rein Langi tegevust on tauninud ka paljud avaliku elu tegelased. Valitsuse ja valitsuse liikmeteks olevate ministrite ülesandeks on tegelda ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisega, mitte aga pahede, milleks kindlasti on alkohol, tarbimise propageerimisega. Seoses sellega on Rahvaliit esitanud härra peaministrile järgmise arupärimise. Milline on peaministri seisukoht Rein Langi algatatud ja avalikkuses pahameelt põhjustanud õllekampaania kohta ja kas peaminister ja kogu valitsus tervikuna toetavad Rein Langi algatust Põhiseaduse Pilsneri tootmiseks? Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi nendele küsimustele vastamiseks!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Justiitsminister Rein Lang ei ole algatanud uue õlle tootmist ja turustamist ega ole seda ka reklaaminud. Idee tähistada põhiseaduse 15. aastapäeva põhiseaduse aastapäeva õllega tuli põhiseaduse aastapäeva üritusi ette valmistanud ümarlaualt, kuid absoluutselt ei ole õigustatud selle idee autorluse omistamine Rein Langile. See on oluline täpsustus. Nüüd õllest endast. Igal isikul on õigus anda välja teemakohaseid tooteid või toota teemakohaseid tooteid ja neid tooteid on seostatud ka riiklike tähtpäevadega. Mina mäletan veel seda, kui tähistati Eesti Vabariigi 80. aastapäeva, ja ma mäletan ka seda, et 80. aastapäeva tähistamiseks oli Eesti Vabariigil olemas oma vein ja oma vahuvein, mis olid vastavate etikettidega tähistatud. Soomes on praegu kauplustes müügil sinivalgetes purkides Soome riigi 90. aastapäeva pidustuste õlu. Gaudeamuse õlu on olnud juba pikki aastaid meie laulupidude õlu, isegi jõuluajal joome me jõuluporterit – need, kes joovad. Ma ei ole varasematel aegadel või seoses nende eelmiste alkoholimarkide müümisega kohanud sellist ažiotaaži nagu praegu põhiseaduse õlle puhul. On lõpuks iga inimese oma vaba otsustus, kas ta joob ja mis teda jooma ajendab? Ma usun, et need, kes tegid ettepaneku põhiseaduse õlle väljalaskmiseks, ei pidanud kindlasti silmas seda, et seda toodet kuritarvitatakse. Aitäh!

Aitäh! Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Iga riigi jaoks on põhiseadus üks alusdokumente, põhiline ja usaldusväärsuse küsimus alati. Justiitsminister Rein Lang on varem siinsamas Riigikogus rääkinud ühtlasi ka ühe Riigikogu veini vajadusest, et igal Riigikogul võiks oma vein olla. Nüüd siis õlleteema. Kui põhiseaduse mõistes küsida, siis mis teie arvate, kas Eesti Vabariigi põhiseadus peaks olema nagu üks hea, hästi käärinud kvaliteetne vein või nagu lahja õlu ehk siis pilsneri õlu, mis on laiatarbekaup ja kõigile alati kättesaadav?

Aitäh! Ma näen, et teie olete selle dilemma üle põhjalikult arutlenud ja mõtisklenud ning ma jätaksin sellele küsimusele vastuse andmise teile endale. Ma ei kommenteeriks.

Helle Kalda, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Eestis on alkoholi tarbimine ületanud minu arust juba taluvuse piiri. Öelge, kas peab alkoholi reklaamima ja tegema seda põhiseaduse kaudu või mitte.

Ma arvan, et ei peaks kasutama alkoholi selleks, et reklaamida riigi sünnipäeva või mõnd seadust. Minu meelest ei ole see kohane. Aga nagu ma juba ütlesin, ei ole mina oma mitte karskete, aga suhteliselt karskete eluviisidega see, kes selles küsimuses on läbi aegade tooni andnud ja ilmselt ka andma hakkab. Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistati vastava veini ja vahuveiniga. Ma ei usu, et see, mis Soomes praegu toimub, ma mõtlen Soome riigi 90. aastapäeva pidustuste õlle müümist, oleks midagi eriliselt pühadust teotavat. Vaevalt.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan peaministrit vastuste eest! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Olga Sõtniku, Jaan Kundla, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Ain Seppiku, Aivar Riisalu, Mailis Repsi, Evelyn Sepa, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Nelli Privalova, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Helle Kalda, Kadri Musta, Enn Eesmaa ja Jüri Ratase k.a 13. augustil esitatud arupärimine olukorra kohta Eesti transiidisektoris. Arupärimisele vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kalev Kallo!

Austatud Riigikogu juhataja! Härra peaminister! Lugupeetud kolleegid! Kaheksa nädalat tagasi, kui arupärimise esitasime, oli teada üks olukord, mis ajendas allakirjutanuid arupärimist esitama. Näeme, et mööda läinud pea kahe kuuga on arupärimises esitatud küsimused muutunud veelgi aktuaalsemaks. Aeg-ajalt üldsusele teatavaks saavad faktid näitavad, et olukord liigub stabiilselt halvemuse suunas. Samas näeme ja kuuleme, et sama stabiilselt ja järjekindlalt ei tee valitsus midagi, et olukorda parandada või vähemalt püüda langevat trendi peatada, rääkimata selle positiivsesse suunda pööramisest. Mõni nädal tagasi kuulsime, et aprillilõpu kangelasliku salaoperatsiooni otsesed kulutused ületasid juba 90 miljoni piiri, samas oleme lugenud, et kaotused drastiliselt kokkukuivanud transiidist ulatuvad miljarditeni. Veomahtude suur langus AS-is Eesti Raudtee on viinud suurte koondamisteni, mis oli ka tookord meie arupärimise esitamise põhjuseks. Teatavaks on saanud, et AS-i Tallinna Sadam käive oli käesoleva aasta septembris miinus 40%, võrreldes möödunud aasta septembriga, mis kuidagi ei ühti väidetava positiivse statistikaga, mida peaminister mainis üle-eelmisele küsimusele vastates. Samas tahab riik jätkuvalt saada dividende ettevõtetest, kelle majandustulemusi ta oma küsitava teoga on suuresti kärpinud. Samas ei ole ajakirjandusse imbunud teateid ettevõtmistest, mis püüaksid olukorda parandada nii lähemas kui kaugemas perspektiivis. Võib-olla on need ettevõtmised olemas, aga lihtsalt hästi salastatud. 27. septembril toimus rahvusvaheline merenduskonverents, kus paljude huvitavate ettekannete hulgas meilt ja mujalt kuulsime ka ettekannet Läti transpordiministeeriumi transiidipoliitika osakonna juhatajalt Andris Maldupsilt. Siin tekib esimene küsimus, kas meie valitsusasutuste hulgas on üldse struktuuri, kes tegeleb igapäevaselt transiidiküsimustega. Edasi kuulsime, et juba käesoleva aasta juunis moodustati Läti ja Venemaa valitsuste vaheline komisjon küsimustega tegelemiseks. Esimeseks tulemuseks oli konteinerite veo transiidikoridor Ventspils–Moskva, kus esimesed rongid läksid teele septembris. Kus on meie vastavad kokkulepped, kus on meie transpordikoridorid? Venemaa majandus on tõusuteel, mille tagajärjel kasvab ka kiiresti siseturg. Meie naabrid ruttavad sellest osa saama. Aga meie valitsus istub solvunult nurgas ja tegeleb enesekiitmisega, mis kellelegi eriti korda ei lähe. Läti läheb meist mööda nagu istuvast kassist ja kiidab Eesti riigi "tarku tegusid", mis lisaks tema enda aktiivsele tegutsemisele on kindlasti edule kaasa aidanud. Sellest olukorrast tulenevalt on meie arupärimises esitatud küsimused veel aktuaalsemad, kui nad olid kaks kuud tagasi, mistõttu palume härra peaministril neile vastata. Küsimuste uuesti ettelugemisel ma aja kokkuhoiu mõttes  ei peatuks. Aitäh!

Aitäh! Ma palun vastamiseks Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Olgu kohe sissejuhatuseks öeldud, et ma ei ole kindlasti nõus nendega, kes arvavad, et Eesti on üks koridor, transiidikoridor, ja et Eestimaa elanike püha kohus on tõmbuda seina äärde siis, kui transiit mööda tuhiseb. Minu jaoks on Eesti kodu ja see kodu peab olema elamisväärne. Vastan teie küsimustele. Kuna küsimused on teil kõigil kirjalikult käes, siis samuti nagu hea küsijate esindajagi ma neid aja kokkuhoiu mõttes ette ei loeks. Vastus esimesele küsimusele. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et valitsus ei ole ennustanud transiitvedude mahu taastumist sel sügisel ja talvel. Küll aga on transiidisektori eksperdid prognoosinud, et aasta lõpus suureneb sarnaselt varasematele aastatele teatud määral eksport-importvedude maht Venemaal. See on seotud vajadusega täita mahukamaid tarnelepinguid. Seetõttu võib novembris-detsembris oodata mõningast ajutist transiitvedude elavnemist ka Eestis. See ei tähenda küll tõusu aasta alguse erakordselt kõrge ja olemuslikult juhusliku tasemeni. Järgmise aasta esimestel kuudel peaks veoste maht ekspertide prognooside kohaselt taas langema. Eesti Raudtee transiitvedude mahu oluline taastumine tervikuna aasta esimeste kuude ülikõrgel tasemel ei ole realistlik ootus. See oleks vastuolus Venemaa majanduspoliitiliste otsuste ning Venemaa transpordi arengustrateegiaga, mis näeb ette võimaluse korral välissadamate vältimist. Ma meenutaksin Putini öeldut, et kõik transiidimaad on parasiidid, ja paluksin mõelda ka selle üle, miks peaksid siis Ust-Lugasse ja Primorskisse ehitatud sadamad seisma tühjana ja kaup liikuma läbi võõramaa, sealhulgas Eesti sadamate. Mitmed seni läbi Eesti transiidikoridori liikunud veosed on praeguseks leidnud uued trassid läbi Venemaa oma sadamate Soome lahes ja Musta mere ääres ning see trend süveneb. Peterburi piirkonna sadamate turuosa Läänemere idaranniku suuremate sadamate hulgas tõusis 2006. aastal 53%-ni. Ja remark Läti kohta. Kui te vaatate statistikat, siis te näete, et mingisugust transiidimahtude kasvu, hüppelist kasvu Läti statistika ei kinnita. Selliste arengute valguses tuleb tagada ettevõtte majandustegevuse jätkusuutlikkus ning eelkõige on AS-i Eesti Raudtee juhatuse ülesandeks teha mõistlikke juhtimisotsuseid, mis lähtuvad ennekõike äriühingu huvidest. Otsus ligikaudu 200 töötaja koondamise kohta puudutab oluliselt vaid äriühingu veondustegevust, mis erinevalt infrastruktuuri majandamisest peab tegutsema konkurentsile avatud kaubaturul ilma riigi abita.
Teine küsimus. 17. septembril toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis transiidikomisjoni koosolek, kus moodustati ekspertide töörühm, mida juhib kantsler Marika Priske. Töörühma kuuluvad  suuremate transiidiettevõtete, erialaliitude, aga ka Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. Töörühm peab oktoobri keskpaigaks välja töötama ettepanekud esmasteks tegevusteks, tagamaks Eesti transiidisektori püsimise rahvusvahelises konkurentsis. Novembri keskpaigaks esitatakse põhjalikum strateegia osalemiseks rahvusvahelises transiidikaubanduses kaugemas perspektiivis. Strateegia kavandit arutatakse järgmisel transiidikomisjoni koosolekul, mis toimub eeldatavalt novembri teisel poolel.
Ja vastus kolmandale küsimusele. Riik tagab regulaatorina võrdsed konkurentsitingimused kõikidele ettevõtjatele ja nende töötajatele, sõltumata omandivormist. Omanikuna on riik palganud äriühingutesse kompetentsed juhtorganid, kes peavad tagama nende ettevõtete mõistliku ja konkurentsivõimelise majandustegevuse ja töökeskkonna. Seega ei saa riigi äriühingu töötajal olla põhjendatud ootusi täiendavate garantiide kohta, võrreldes töötamisega eraäriühingus.

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Te ütlesite, et kodurahu on tähtsam kui transiidi suurenemine. Öelge, palun, kas see Lennart Meri vana idee Eesti olemisest sillaks ida ja lääne vahel on praeguse valitsuse poliitikast maha võetud või on ta n-ö natuke tagaplaanile surutud?

Ma ei omistaks seda sillaks olemise ideed niipalju Lennart Merile, kuivõrd just Edgar Savisaarele, kes on varasematel aegadel sellest väga kõvahäälselt rääkinud. Eesti on sillaks kindlasti Põhjamaade ning Läti ja Leedu vahel. 80% Eestisse tehtud välisinvesteeringutest on tulnud Rootsist ja Soomest. Eestist väljapoole läinud välisinvesteeringutest on kolmandik läinud Lätti ja kolmandik Leetu. Need on need riigid, kellega Eesti majandus on väga tihedalt läbi põimunud. See ida ja lääne vaheline sild on olnud kogu aeg õige õbluke ja investeeringute mahud ei luba sellesuunalist majandamist võrrelda tähtsuselt Põhjamaade majandusega või siis Läti ja Leeduga. Kuid täpsustuseks: kui ma kõnelesin ekspordi mahtude kasvust, siis ma rääkisin ekspordist, mis ei sisaldanud transiiti. Loomulikult, transiidimahud on vähenenud.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mitu korda on kõlanud, et mitmesuguseid tagasilööke, mis meie majanduses on olnud, on vägivaldselt seotud pronkssõduriga, kuna tegelikult see teie sõnade järgi nii ei ole. Mind huvitab see: kui transiidisektoris on tagasilöök sel aastal eriti suur, millised on siis need kõige tähtsamad põhjused, et transiidimaht on nii oluliselt vähenenud just tänavu kevadel, suvel ja sügisel?

Aitäh! Kõige tähtsamad põhjused on muidugi seotud Venemaa pikaajalise poliitikaga. Ja nagu ma oma vastustes ütlesin, on Venemaa juba aastaid ehitanud oma sadamaid. See riik on võtnud väga selge hoiaku vältida transiidimaid, sest transiidimaad on parasiidid, ja soovib loomulikult suunata oma kauba ainult läbi Venemaa sadamate. See on ka peamine põhjus. Mis põhjusel peaks siis lõpetama naftatarned Ventspilsi sadama kaudu – aga see toru seisab seal kuivana enam kui kolm aastat? Mis põhjusel pidi siis kuivaks jätma Mažeikiaisse viiva naftatoru? Kus kohas on nende pronkssõdurid, mis tingisid sellised otsused? Ma ei nõustu nendega, kes arvavad, et mõni riik peaks hakkama mingisuguste küsitava väärtusega majandushüvede saamiseks aina stiilsemalt roomama. Mina ei kuulu nende hulka, kes nii arvavad.

Rein Ratas, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud härra peaminister! Väga sageli väidetakse, et Eesti on mereriik, ikkagi ligi 4000 kilomeetrit rannajoont. Ja meie suureks looduslikuks rikkuseks on peetud ka meie geograafilist asendit, siin juba mainitud silda ida ja lääne vahel. Muide, ma ütleksin, et kõiki häid fundamentaalseid asju ei maksa nüüd ka  Edgar Savisaarele konteerida – neid on tõesti palju, aga teisedki on häid asju sedastanud, antud juhul küll ajaloolased, loodusteadlased ja ka poliitikud. Öelge, palun, kas meie tubli valitsus peab vajalikuks meie suurt looduslikku rikkust, geograafilist asendit jätkusuutlikult kasutada ka meie majanduse arendamisel.

Ma ei tee ilmselt suurt loodusteaduslikku avastust, kui ütlen, et absoluutselt igal riigil maailmas on olemas looduslik rikkus geograafilise asendi näol. Oleme näinud või näeme ka mitmeid selliseid riike, kus see geograafiline asend on hoopis olulisematel ristteedel, kui Eestil see parasjagu on. Ma olen käinud kunagi Egiptuses ja näinud, kuidas lapsed Suessi kanali ääres poriloigus nõusid pesevad. Ma ei ole näinud päratut rikkust, mille see erakordselt oluline geograafiline asend oleks sealsetele elanikele toonud. Asend ei ole kindlasti see, mis suudab ühe rahva ja ühe riigi rikkaks teha. Töö on see, mis selle rahva ja riigi rikkaks teeb. Kindlasti kasutame me neid võimalusi, mis meie käes on, ja me kasutame ka oma geograafilist asendit. Meie seotust Põhjala riikidega ja oma Läti-Leedu partneritega ma juba kirjeldasin. Kaubavahetus muu maailma ja Venemaa vahel toimub ka tulevikus, vaatamata igasugustele administratiivsetele takistustele, mida Venemaa poolt aeg-ajalt tekitatakse. Me kasutame, niipalju kui võimalik, seda geograafilise asendi eelist ka tulevikus, kuid kindlasti ei peaks me hakkama maksumaksja rahaga seda sillaks olemist doteerima. Eelkõige on vaja kahe poole head tahet koostööks. Praegu me näeme, et Venemaal teevad piiri-tolliprotseduure kaheksa eri ametkonda, bürokraatia on tohutu suur. Eeldada ju võib, et kõik need autod, mis Venemaale lähevad, statistiliselt tulevad ka sealt tagasi. Nagu ma juba ütlesin, Venemaale minnes tuleb seista kümnete kilomeetrite pikkustes järjekordades, tagasi saab millegipärast ilma järjekorrata. Ma olen lugenud ühest Soome lehest seda, et lihtsad Soome inimesed on nördinud selle pärast, et Soomes on pikad järjekorrad, kuid tagasitulevatel autodel pole Venemaal mingit järjekorda. Lihtsad inimesed on artutlenud sellegi üle, kas seda järjekorda mitte sinna tekitada liikluse blokeerimisega Venemaal. Nii et ka nende transiidisuhete arendamiseks on vaja kahe poole head tahet. Teiselt poolelt on praeguseks päris ametlikult deklareeritud, et see hea tahe puudub. Vastupidi, on väga selge tahe suunata kaubad riigist väljapoole ainult oma sadamate kaudu.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Tõite näiteks, et statistika järgi ei ole Lätis mingit transiidi suurenemist olnud – väga loogiline, kui võib-olla pärast meie transiidi seismajäämist on hakatud aktiivsemalt tegelema, siis tõenäoliselt statistika hakkab seda näitama kuue kuu pärast, võib-olla aasta pärast. Minu küsimus oleks järgmine. Te mainisite niisugust väljendit nagu stiilsemalt roomama. Kas see, et Läti suutis luua Venemaa valitsusega ühise komisjoni, et neid asju arutada, tähendab, et Läti nüüd roomab Venemaa ees? Lõpupoole mainisite selgitustes, et tuleb küsimusi arutada, et ei näe selleks soovi, aga ega küsimusi ei saagi muidu arutada, kui kõigepealt peab tulema initsiatiiv, et istuda koos laua taha ja asju arutada.

Aeg on läbi. Palun vastust!

Kui ma rääkisin roomamisest, siis pidasin silmas neid umbmääraseid ettepanekuid, et no tehtagu ometi midagi, no võetagu Eestis midagi ette! Ehk siis äraseletatult selle ettepaneku sisu peaks olema selline, et muutke siis ometi Venemaa päris ametlikku ja selgesõnaliselt väljendatud transiidipoliitikat ja kasutage ükskõik missuguseid meetodeid, sest tavaliselt keegi ei paku midagi konkreetselt. See Läti näide oli teie toodud ja nagu ma juba ükskord viitasin, oli see ebaõnnestunud näide. Ei ole võimalik, et transiit, mis väidetavalt olevat Eestist ümber suunatud Läti kaudu minema, kajastub statistikas alles kuue kuu või aasta pärast. Huvitav, meie statistikas kajastub vähenenud transiit kohe jooksval kuul. Ma küll ei kujuta ette, et meie naabritel oleks mingisugune eriline statistika, mis sealt väidetavalt läbiminevaid kaubavoogusid ei kajastaks.

Helle Kalda, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Väga võimalik, et teil on õigus, et sündmused, mis toimusid, ei mõjutanud. Ei tahaks ka argumenteerida, mis on Lätis, mis on Soomes. Aga transiit on Eestis vähenenud. Äkki tooksite mulle kolm näidet, millised on nüüd teie meetmed valitsuses – ilmselt need on välja mõeldud –, et transiit suureneks või tuleks samal tasandil, mis oli enne seda.

Aitäh! Iseküsimus, kas meil on seda transiiti ilmtingimata samal tasemel vaja. Need poliitikud, nn teadlased, kes räägivad sellest, et transiidi osatähtsus meie sisemajanduse kogutoodangus on 30 või siis tagasihoidlikumalt 25%, on oma hinnangutes ilmselgelt rappa läinud. Sel pole tegeliku olukorraga absoluutselt mitte mingisugust pistmist. Me ei märka mitte kusagilt seda, et meil oleks sisemajanduse kogutoodangust kadunud 30% või vähemalt pool sellest ehk siis 15%. Ei ole. Nüüd, mida teha, et seda geograafilist asendit, mis minu hinnangul ei ole Eesti riigile ainuomane väärtus, ära kasutada? Kindlasti tuleb orienteeruda ümber teistele kaubagruppidele. Ka transiidiärimehed, kes mõni aeg tagasi tegelesid vedelkütustega ja olid ettenägelikumad, nägid juba ammu, et see äri lõpeb otsa, sest ka nendel, väga suurte kaubavoogude suunajatel ei olnud võimalik muuta Venemaa ametlikku poliitikat ja nad loobusid oma transiidiettevõtetest või osalustest transiidiettevõtetes ja siirdusid muudele jahimaadele. Tuleb orienteeruda teistele kaubagruppidele. Küllalt edukalt on läinud viimasel ajal näiteks autode müük, Jaapani autode müük läbi Eesti Venemaale. Kuid siingi on takistuseks piirijärjekorrad. Neid kaubavoogusid ei ole võimalik suurendada, kui takistused, mida ma juba nimetasin, mitte ainult Eesti piiril, vaid kõikide naabermaade piiridel Venemaaga, on sellised, et nad hakkavad takistama nende projektide majanduslikku edukust. Kindlasti on Tallinna Sadamal kavas teha täiendavaid investeeringuid selleks, et kaupade sortiment, mida saaks Eesti kaudu vahendada, oleks rikkalikum. Eelkõige puudutab see konteinervedusid ja sõiduautosid.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, hea juhataja! Härra peaminister! Mind teeb murelikuks see, kuidas te rääkisite, et suhted on kahepoolsed, ja rääkisite sellest, kuidas Soome ehitab platse autode jaoks, kuidas Läti ehitab. See räägib sellest, et Soome suhtleb ja Läti suhtleb ja teised suhtlevad, aga meil, nagu ma aru saan, on valitsus teinud kõik õigesti, kõik on loomulik, et transiit väheneb, et kaubandus väheneb, ja teine pool ei taha midagi teha, tollid on suured ja kõrged. Ma ütlesin teile konkreetselt, et paljud firmad veavad  oma kaupu läbi Soome ja läbi Läti, mitte üksi Vene kaupa, aga ka kaupa, mis läheb Kasahstani. Näiteks lätlased võtavad 600 eurot vaguni eest, 4000 krooni maksab auto üleviimine. Kas valitsus jätkabki seda, et me oleme õigesti teinud ja me ei suhtle?

Hea küsija, teie aeg!

Ei, me suhtleme kõigi oma partneritega, kaasa arvatud Venemaa. Jah, valitsus on teinud õigeid otsuseid. Teie viide tollitariifidele, kui te pidasite silmas puidutariife, ei ole jälle kohane, sest need ei ole mitte mingisugused spetsiifilised Eesti vastu suunatud tariifid, mille on jälle tinginud teatud sündmused. Need kümnekordistuvad puidu tollitariifid löövad kõige valusamini eelkõige Soome majandust ning see on Soome paberi- ja puidutööstusele tohutu probleem. Ja ma ei ole küll kuulnud, et nendel oleksid suhted Venemaaga kõige kõrgemal poliitilisel tasemel kuidagimoodi halvad. Suheldakse, väga tihedalt suheldakse, suhted on head, kuid piirijärjekordade näol on haldussuutmatus probleemiks nii nendele, kellel on väga head kõrgel tasemel poliitilised suhted, kui ka nendele, kellel need suhted nii head ei ole.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Täna on mitmeid kordi läbi käinud, et piirijärjekorrad on pikad ja masinad seisavad tundide kaupa järjekorras. Mäletan eelmisest valitsusest, et sai alustatud sellise projektiga nagu elektrooniline eelregistreerimine. Kas te teate, kui kaugele on selle asjaga  jõutud ja kes konkreetselt tegeleb sellega praegu, milline ministeerium või milline minister?

Aitäh! Ma pean suhteliselt vähe perspektiivikaks piletijärjekorraautomaadi paigaldamist piirile. Selle järjekorra korrashoidmine ei ole ilmselt väga perspektiivikas tegevus. Suhteliselt suurema perspektiiviga võiks olla elektrooniliste tollideklaratsioonide esitamise sisseviimine, aga see eeldab ka teise poole head tahet ja kaasatöötamist. Ma tean, et meie Soome kolleegid on teinud väga suuri pingutusi, et sellised elektroonilised deklareerimised saaksid reaalsuseks. Kuid ma ei ole kuulnud piirijärjekordade arvestatavast leevendumisest ja suurest edust, mis oleks seda projekti saatnud. Nii et ikkagi on vaja mõlema poole head tahet. Paraku on probleemid praegu  Euroopa Liidu poolel selles mõttes, et järjekorrad on Euroopa Liidu poolel. Euroopa Liit saab vastupidiselt kõik autod korralikult läbi lastud, mitte mingeid probleeme ei ole. Ajakirjanduses on räägitud palju sellest elektrooniliselt järjekorda panemise võimalusest. Siis tekib küsimus, aga mis saab nendega, kes sõidavad kohale ja ei ole ennast järjekorda võtnud, kes ei tea, kuidas see süsteem töötab. Missuguse korra alusel siis neid sealt läbi lasta? Kuidas välistada fiktiivsed järjekorda panekud, mis lõpevad järjekorrakoha müümisega? Neid küsimusi on küll ja küll. Me teame, et  need probleemid eksisteerivad praegugi. Lahendus on loomulikult järjekordade kadumine. Mõneti on järjekorrad tingitud ka sellest, et Euroopa Liidu poolelt Venemaale minevad kaubamahud on väga kiiresti kasvanud. Venemaal ei ole pikka aega tegeldud infrastruktuuri arendamisega ja põhimõtteliselt ei ole küsimus lihtsalt mingisuguses poliitilises tahtes, vaid selles, et enam ei mahu läbi. Ma kahtlen selles, et näiteks sealsamas Soome-Venemaa piiril võiks olla probleem poliitilises tahtes, et need 50–60 kilomeetri pikkused järjekorrad on kättemaksuks millegi eest või midagi taolist. Ei ole absoluutselt mingit alust niiviisi mõelda. Põhjus on pigem selles, et aasta tagasi läbis seda Vaalimaa piiripunkti 800 000 autot, sel aastal üks miljon ja sealt tuleb neid põhjusi otsida. Loomulikult peaks olema rohkem poliitilist tahet, et vastavalt kasvanud kaubaveomahtudele arendada ka infrastruktuuri nii, et neid järjekordi ei tekiks.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Te ütlesite, et te ei usalda neid majandusanalüütikuid, kes ütlevad, et transiidisektor moodustab 30% meie SKT-st. Aga öelge, palun, mida ütlevad siis need majandusanalüütikud, keda te usaldate. Kui suur on see osa SKT-st, mille moodustavad transiidisektori tulud?

Kaks kuni neli protsenti. Ja praegu pigem kaks, mitte neli, sest mahud on oluliselt vähenenud. Ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on vastava uurimuse teinud. See valmis juba umbes kaks ja pool aastat tagasi. Nii et neid mahte on hinnanud mitmed eksperdid ja neid, kes nimetavad numbreid 25 või 30%, ei saa mitte kuidagi tõsiselt võtta. See sõltub jälle defineerimisest, keda me transiidisektoris hõivatuks loeme, neid võib olla 6000 inimest kuni 10 000 inimest. Ei ole kuidagi loogiline, et vaid 6000 inimest loovad 30% uutest väärtustest ja ülejäänud 643 000 (kui me võtame, et 649 000 on üldse tööga hõivatud) saavad hakkama 70%-ga. Ei oska kuidagi pidada ühtesid teistest nii palju nobedamate näppudega või vilkamateks inimesteks. Nii et see transiidi osatähtsuse ülepaisutamine on kindlasti väär, desorienteeriv, sellega ei peaks kaasa minema. Ja kindlasti tuleb transiidi puhul arvestada nii tuludega, mida riigieelarvesse ülearu palju ei laeku, kui kuludega, sealhulgas ka kaudsete kuludega: kui palju on need inimesed, kes elavad raudtee ääres ülenormatiivse müra ja vibratsiooni tingimustes, sunnitud selle transiidi eest oma tervise või eluaastatega maksma – see on samuti oluline aspekt, millele peame kindlasti tähelepanu pöörama.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan peaministrit vastuste eest! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Rein Ratas, palun!

Juhataja! Austatud peaminister ja Riigikogu! Äsja ütles peaminister, et maksumaksja raha ei saa kulutada geograafilise asendi kasutamiseks. Ma olen teiega, hea peaminister, täiesti nõus, sest selle silla rajamine ida ja lääne vahel ei ole mitte eesmärk, vaid abinõu ja selleks abinõuks ei saa tõesti maksumaksja raha kasutada. Vastupidi, see abinõu tuleb rakendada maksumaksjale täiendavate tulude toomiseks ja õilsa eesmärgi saavutamiseks, et me ikkagi 15 aasta jooksul jõuaksime Euroopa Liidu viie rikkama, jõukama riigi hulka. Ligikaudu 15 aastat tagasi püüdsid nii mitmedki Soome ärimehed siin Eestis selgeks teha, et kuulge teie, eestlased, ärge taastage oma paberi- ja tselluloositööstust, milleks teil seda vaja on, meil on ju olemas, rootslastel on olemas, tooge kogu oma puit meile ja selle puiduga toote meile ka kogu selle töötlemissaasta. Oli ka teistsuguseid seisukohti, et kogu Eesti võiks olla rahvuspark. Kogu Eestist kujundada rahvuspark – väga tore. Ainult siin tekib teatud kahtlus. Kui me teeme kogu Eestist rahvuspargi – see vastaks täiesti, härra peaminister, teie väga ilusatele keskkonnahoidlikele rohelistele seisukohtadele, mida te viimati seoses raudtee põhjustatud saastega, on see vibratsioon või müra või midagi muud, esile tõite –, siis ma kardan, et selle rahvuspargi staatuses olles ei jõua me küll lähema 15 aasta jooksul Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka. Nii et see asend, see nn sild lääne ja ida vahel on meie püsiv loodusrikkus. Me võime ju – andke andeks, ma ei kutsu üles, aga ma teen lihtsalt jõleda mõttelise eksperimendi – kõik Eesti metsad maha võtta, kõik meie sood kuivendada, isegi Suure Munamäe võime tasandada. See ei ole üldse küsimus. Aga asendit me ei muuda ja selles mõttes tuleks meil ikkagi tõsiselt viia see asend rohkem meie jätkusuutliku majanduse kasvu teenistusse. Tänan!

Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Härra peaminister! Minu jutt on pühendatud silla ehitajatele. See mõte tekkis mul, kui ma neid küsimusi kuulasin, ja kuna kolleeg Ratas ka veel sildu ehitas, siis ma pean selle välja ütlema. Nimelt natuke rohkem kui aasta tagasi juhtus Soome väljakujunenud demokraatias küllalt imelik asi – ühe partei esimees astus oma erakonnast välja. See oli parlamendipartei, mitte mingi pisipartei. See oli Soome kunagise kommunistliku partei, praeguse Vasemmistoliitto esimees, kena tubli naisterahvas, kes sai hakkama sellise küllalt suure sensatsiooniga ja üllatava teoga. Mina juhtusin nägema tema intervjuud ajakirjanikule, kes küsis, miks ta parteist välja astus. Ja tema ütles nii, et on tüdinenud nendest vaidlustest, mis erakonna sees on, et ta hea meelega vaidleb ja kõik on demokraatlik, et kusagil peaks paistma kokkulepe, aga ta ei näe, kus see kokkuleppe koht on. Ta nimetas ka rea Soome aastakümneid tuntud tõsimeelseid kommuniste ja ütles, et nendega ei saa kokku leppida. Selle peale päris ajakirjanik, milles nad siis kokkuleppele ei jõua. Ja selle endise parteijuhi vastus oli järgmine. Ta ütles, et nende erakonnas on pidevalt inimesi, kes püüavad väita, et Soome peab olema sild ida ja lääne vahel. Tema saab asjast aru nii, et Soome rahvas otsustas 1994. aasta rahvahääletusel, et Soome kuulub Euroopa Liitu ja läände ning tema ei saa aru, kuidas on võimalik korraga olla läänes ja sillaks. Mina ka ei saa aru.

Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele võib arupärimise adressaat enne läbirääkimiste lõppemist esineda sõnavõtuga. Palun!

Aitäh! Mind üllatas Riigikogu liikme Ratase väide, et ma olen öelnud, et maksumaksja raha ei saa kulutada geograafilise asendi kasutamiseks. Ma ei ole seda väitnud. Otse vastupidi, ma rääkisin sellest, kuidas me oma geograafilist asendit hästi ära kasutame. Kuidas me kasutame ära seda, et meie naabriks on Rootsi ja Soome ning teisel pool Läti ja Leedu. Ja need on need riigid, mille majandusega on Eesti majandus väga tugevalt läbi põimunud. Loomulikult me kasutame oma geograafilist asendit ära. Ma ei ole ka vastu sellele, et kasutada seda geograafilist asendit ära suhetes Venemaa ettevõtjatega. Igasugused äriettevõtmised on teretulnud, ka investeeringud on teretulnud, aga kindlasti ei ole teretulnud poliitiliselt manipuleeritavad äriettevõtmised ja investeeringud meie majandusse. Äri on äri ja poliitilisi manipulatsioone ei peaks üks äri taluma. Ja ei olnud ka minu ettepanek meie riik rahvuspargiks muuta. Ma ei ole seda ettepanekut teinud. Kordan veel kord, meie asend on meie majanduse teenistuses ja minu meelest on see asend meie riiki päris hästi teeninud, meie rahvas on osanud seda asendit viimased 16 aastat väga korralikult ära kasutada. Kuid kindlasti ma ei arva seda, et meie geograafiline asend tähendab ainult külgnemist Venemaaga ja et me peaksime praegu loobuma Eestile seni väga suurt edu toonud koostööst nende partneritega, kellega koostöö on väga hästi sujunud, ja pöörama oma pilgu sinna, kuhu see silla teine ots peaks viima. Kasta tuleb seda taime, mis ise kasvab, ja kõik need muud toredad kõnekäänud kehtivad ka selles olukorras. Vastutuult ei ole mõtet pikka aega pressida, tuleb vaadata nende võimaluste poole, mis on usaldusväärsed ja püsivad ka ajas. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Viimane arupärimine on saanud vastuse ja meie neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Täna on meil päevakorras vaba mikrofon. Nii et ma palun kõigil nendel Riigikogu liikmetel, kes soovivad vabas mikrofonis sõna võtta, registreeruda pärast haamrilööki. Liina Tõnisson, palun!

Härra eesistuja! Tere õhtust, lugupeetud rahvaesindajad! Kes täna käisid mööda koridoris avatud näitusest, mäletavad, et sõjajärgsel Riigikogul on täis saanud 15 aastat tööd siin saalis ja ka minul sealhulgas. Nende arv, kes kõik need 15 aastat on kõikides koosseisudes kaasa teinud, on väiksem kui ühel käel sõrmi. Me tulime 15 aastat tagasi siia saali täis suuri ootusi, suuri lootusi, põlevi silmi, täis tahtmist see riik uuesti luua, suurepäraseks teha. Me olime idealistid. Midagi oleme me kindlasti  saavutanud, meil on suurepärase majanduseduga riik. Aga kas ta päris see on, mida me tol korral tahtsime, selles ma natuke kahtlen. Ma muidugi tean, et eestlased ei ole kunagi rahul sellega, mis nad on saavutanud, eestlane on alati kriitikavalmis. Aga siiski – mina lähen, teie jääte. Siit on läinud väga palju toredaid inimesi, mõned on lähetatud valijate poolt, mõned on ise läinud, mina olen nende hulgas, kes ise läheb. Ma tahaksin väga tänada kõiki oma valijaid 15 aasta jooksul, kes on mind usaldanud, kes on mulle  võimaldanud töötada 15 aastat selles saalis. See on olnud suur au, aga ka suur kohustus ja ma olen seda täitnud oma parimal moel enda arvates.
Aga praegu ma näen, et mind ei ole selles saalis enam vaja, sest ma ei tunne, et minust midagi sõltuks. Ma ei näe, et ma millelegi kaasa aitaks, minu nägemuse kohaselt on tänane saal paraku see kummitempel, millest president rääkis. Mul on kahju seda teile öelda, aga ma olen kuulnud 15 aasta jooksul siin selles saalis suurepäraseid kõnesid – oo seda intellektisära, mis esimestel aastatel siin pidevalt särises. Ma ei taha öelda, et praegu ei ole siin suurepäraseid kõnelejaid, on küll, aga need kõnelejad enam ei kõnele, sest kõik otsused on kusagil varem valmis tehtud ja siinne parlament, teie ja täna veel mina ka, täidame neid käske. Mul on teile küll palve. Palun, ärge jätkake samaviisi! Vastasel juhul juhtub ühel päeval, et keegi veenabki ühiskonna ära, et parlamendi koosseis on liiga suur, milleks nii palju inimesi nii väikeste otsuste tegemiseks. Seepärast ma kutsun teid üles: katsuge edaspidi olla isiksustena ja parlamendi koosseisuna tugevamad, iseseisvamad ja muidugi ka säravamad! Ärge hoidke oma talente vaka all! Suur tänu teile! (Aplaus.)

Austatud Liina Tõnisson! Eesti riigi kodanikuna ja Riigikogu liikmena ma tänan teid siiralt selle panuse eest, mida te olete andnud Eestimaa arendamisel, ja soovin teie tegemistele tulevikus edu ja jõudu ja teie elus palju armastust! Aitäh teile! (Aplaus.)
Rohkem vabas mikrofonis registreerunuid ei ole. Sulgen vaba mikrofoni. Riigikogu tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu fraktsioonides ja komisjonides!

Istungi lõpp kell 16.38.