Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame infotundi. Tänases infotunnis on vastamas järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang (loodame, et ta jõuab), kultuuriminister Laine Jänes ja regionaalminister Vallo Reimaa. Ma palun, et me teeksime kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Registreerus 57 Riigikogu liiget, puudub 44. Alustame küsimustele vastamist.
Esimene küsimus on Riigikogu liikmelt Karel Rüütlilt valitsusliikmele Rein Langile. Palun, Karel Rüütli!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus, mis puudutab prokuratuuri ja uurimisorganite töö stiili ja töö kvaliteeti. Me oleme korduvalt näinud, kuidas algatatakse suure PR-kampaaniaga avalikkuse ees kriminaalasju, mis hiljem sumbuvad ja mille lahendamine jääb venima, rääkimata sellest, et aastatepikkuse menetlemise järel on selgunud, et inimesed polegi lõpuks süüdi. Protsesside venimine ja inimeste jooksutamine õiguskaitseorganite vahel, rääkimata nende pikaajalisest vangistamisest eeluurimise ajaks, kujutab endast inimeste põhiõiguste ja vabaduste ebaproportsionaalselt suurt ja põhjendamatut riivet. Näiteks (ma vabandan Eero Tilli ees, et ma teda näitena kasutan), Põhja Ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi rikkus ARK‑i endine juht Eero Till riigihangete seadust ja oli sunnitud 2003. aastal ametist lahkuma.
Palun küsimust!
Minu küsimus puudutab seda, et neid näiteid on veel ja veel, kust selgub, et inimene lõpuks ei ole süüdi.
Palun küsimust!
Kas ja kuidas Justiitsministeerium kontrollib prokuratuuri töö kvaliteeti ja mida on kavas ette võtta selle parandamiseks ning kas keegi ja mil viisil prokuratuuris personaalselt vastutab eeluurimisel tehtud vigade ja riigile põhjustatud kahju eest?
Aitäh! Härra minister, palun!
Suur tänu, hea küsija! Justiitsministeerium teostab prokuratuuri üle järelevalvet vastavalt Eestis kehtivale prokuratuuriseadusele. Sellega on võimalik tutvuda Riigi Teataja kaudu. Seaduses on väga selgelt öeldud, et justiitsminister teostab teenistuslikku järelevalvet üksnes riigi peaprokuröri üle. Prokurörid on oma menetluslikes otsustes vabad ning talitavad ainult vastavalt seadusele ja oma südametunnistusele. Kui teie küsimuses sisaldub ettepanek, et õigeksmõistvate kohtuotsuste korral peaks prokuröridelt hakkama sisse nõudma tekitatud kahju, mille riik ju niikuinii korvab, siis me läheme õigusriigist hästi kaugele. Ma loodan, et te seda ettepanekut ei tee.
Karel Rüütli, palun esimene täpsustav küsimus!
Minu teine küsimus puudutab inimesi, kes on kaotanud protsessi tagajärjel töö ja tervise ning on pärast esitanud riigile hagi, millega nad nõuavad riigi käest kahju hüvitamist. Kuidas on võimalik ikkagi seda vältida ja mida on konkreetselt võimalik ette võtta, et neid näiteid, mida meil on hulgaliselt, oleks tulevikus oluliselt vähem?
Ma palun vastust!
Suur tänu! Vastavalt riigivastutuse seadusele on võimalik riigile tekitatud otsene kahju süüdlastelt sisse nõuda. Mis puudutab seda kahju, mis on inimestele tekitatud seoses alusetu kriminaalvastutusele võtmisega ja ka näiteks alusetu kinnipidamisega, siis see on alati hüvitatud Vabariigi Valitsuse reservfondi kaudu. Aga kunagi ei ole olnud Eestis sellist pretsedenti, et riik oleks taotlenud nende kahjude sissemõistmist konkreetselt prokurörilt. Kui te tahate selle ettepaneku teha, et Eestis seda hakataks rakendama, siis ma kinnitan teile, et see oleks äärmiselt innovatiivne lähenemine. Jääme huviga ootama, millal te selle kirja panete.
Rohkem küsimusi ei ole. Oleme esimese küsimuse käsitlemise lõpetanud.
Teise küsimuse on esitanud Riigikogu liige Arvo Sarapuu valitsusliikmele Vallo Reimaale. Palun, Arvo Sarapuu!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud regionaalminister! Regionaalpoliitika valdkonnas on siiani proovitud läbi viia kolm reformikava: aastatel 1999, 2001 ja 2003. Need on olnud oma põhiolemuselt kattuvad. Ometigi meil toimivat regionaalpoliitikat ei ole. Regionaalsel tasandil on paljudel õhku jäänud küsimused: kas omavalitsus või riiklik regioon, kas kaks, neli või viisteist regiooni, kui kaua vaevlevad veel maavalitsused ja millal omavalitsusliidud seadusliku aluse saavad? Siin olete te välja pakkunud üsna ratsionaalseid ja mõistlikke lahendeid. Endise omavalitsusliidujuhina võin ma öelda, et paljud omavalitsused ja omavalitsusliidud seda toetavad. Minu esimene küsimus on selline: millal ja millisel kujul luuakse regionaalsele haldustasandile õiguslik alus?
Härra minister, ma palun, et te vastaksite!
Aitäh küsimuse eest nii olulisel teemal! Viidatud kolm eelmist regionaalhalduse reformikava olid väga laiaulatuslikud ja hõlmasid kõiki tasandeid. Kuna nad ei jõudnud selgelt fikseeritud tulemuseni, siis kõige suurem probleem on kujunenud regionaaltasandil. Probleem seisneb selles, et seal saavad kokku kohalikud huvid ning riigi huvid. Seetõttu on ka halduskorraldusliku mudeli loomine ilmselt kõige keerukam. See, mis praegu toimub, on lahenduse otsimine just regionaaltasandi halduskorralduses, et riigi huvid oleksid paremini esindatud ning ka kohalikud, maakondlikud huvid (sest ka maakondlik kogukond on üsna selgesti eristatav) oleksid paremini esindatud. See, mis on viimaste kuude vältel toimunud, on üsna ulatuslik ettevalmistustöö, läbi on käidud enam-vähem kõik maakonnad. Kuna teema on keeruline, siis väga palju vaidlusi on seotud küsimuste avamisega, mõistete selgeksrääkimisega, et üldse jõuda selliste lähtepositsioonideni, et hakkaks kujunema mingi selgem ühine seisukoht. Ma julgen küll väita, et selle mahuka misjonitöö tulemusena on hakanud kujunema selgemad arusaamad probleemide olemusest ning lahendusteed, mis suunas liikuda. Praegu on ka minu ees valminud materjal, mille nimeks on regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähteseisukohad, millega me praegu tegeleme ja kus on välja toodud just põhivalikud.
Hea vastaja, teie aeg on läbi! Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Kõik, mis te rääkisite, on tõesti õige ja tundub, et üsna mõistlik. Vahepeal töötati välja veel ka regionaalarengu suunamise seaduse eelnõu, see eelnõu saadeti maakondadesse ja seda tutvustati omavalitsusliitudele, linnade liidule ja maavalitsustele. Mida te praegu kavandate, kas te tahate regionaalarengu suunamise seadusega edasi minna, kas te tahate selle eelnõuga tegelemise lõpetada või millised plaanid selle eelnõuga on?
Palun, minister!
Selle eelnõu põhisisu või põhiidee oli maakondliku arengukava jaoks õigusliku staatuse loomine. Selles protsessis, mis praegu käimas on, on ka see teema hõlmatud. Kui ma enne mainisin riigi huvisid regioonis, siis teine pool on regionaalse kogukonna huvid. Küsimus on, mil moel nad kokku sõlmuvad. Maakonna arengukava on just see õiguslik dokument, kus see kompromiss peaks sündima. Selle teemaga tuleb igal juhul edasi minna. Kuidas täpselt lahendus sünnib, see sõltub tervikpaketist, sellest, mis näo see saab.
Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus, palun!
Regionaalse kogukonna huve esindavad meil omavalitsusliidud. Kui ma kohtun omavalitsusliitude juhtidega eri maakondades, siis on nad huvitatud sellest, et taastuks olukord, mis oli aastal 2000, ehk riigieelarves nähti omavalitsusliitudele ette rahalisi vahendeid. Kas järgmise eelarve koostamisel on teil plaan arvestada kohalike omavalitsuste liitudega nende rahastamise mõttes või ei?
Kuna regionaaltasand on praegu halduslikult vastuoluline, siis kui me selgitame riigi huvid, riigi funktsioonid ja omavalitsuslikud funktsioonid, mis realiseeruvad omavalitsuste koostöö kaudu, peab vastavalt sellele jaotuma ka raha. Mitmed eelarvelised vahendid on maavalitsuste kaudu jõudnud maakonda. Näiteks maavalitsuste käsutuses olev arendusraha oma olemuselt kuuluks neid funktsioone jaotades omavalitsusliidu otsustamisõiguse alla. Kuna selle mudeli valmiskuju on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas 2008. aastal, siis jääb realiseerumine ilmselt küll selle järgsesse aega.
Valeri Korb, palun!
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on vist natuke lihtsam sellest, mille esitas härra Sarapuu. Ma tahan teada, millal saab Ida-Virumaa maavanema.
Ma arvan, et see on lähiaegade, lähinädalate küsimus, aga täpsema vastuse jään praegu võlgu, sest see protsess toimub, aga konkreetset lahendust veel ei ole.
Aleksei Lotman, palun!
Härra minister! Te mainisite mitu korda regiooni huve ja regionaaltasandit. Kas te mõtlete selle all maakonnatasandit või neid nelja hüpoteetilist regiooni, millest aeg-ajalt haldusreformi käigus räägitakse, aga mida kusagil kirjas ei ole?
See on selles mõttes oluline küsimus, et tuleb ka selgeks rääkida, mida me mõistame regiooni all. Kui me seome regiooni regiooni huvidega, siis see eeldab mingi kogukondliku ühistunde olemasolu ja praegu kannab seda maakond. Seega ma praeguses kontekstis mõtlen seda just maakonnana.
Rohkem küsimusi ei ole. Ma lõpetan küsimuse käsitlemise.
Läheme edasi kolmanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Aleksei Lotman valitsusliikmele Laine Jänesele. Teemaks on UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ümberkorraldamine. Palun, Aleksei Lotman!
Auväärt eesistuja! Kõrgesti austatud proua minister! Kultuuriministeerium tuli hiljuti välja mõttega vähendada Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni liikmete arvu seitsmeni ja teha see ainult ametnikest koosnevaks, vastupidi senisele korrale, kus see nõukogu koosneb valdavalt kultuuriinimestest ja spetsialistidest. Sellega seoses küsimus: millest selline järsk kursimuutus? Kas komisjoni töös esines olulisi probleeme?
Head Riigikogu liikmed! Aitäh küsijale! Tegelik olukord ei vasta muidugi sellele, mida te praegu kirjeldasite. Reform, mis on algatatud seoses UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni muutmisega, tuleneb sellest, et praegune 21‑liikmeline nõukogu oli töövõimetu, sest peaaegu ühelgi korral, kui koosolek kokku kutsuti, ei saanud kokku kvoorumit, et olulist koosolekut pidada. Tegelikult on UNESCO‑suunaline töö muutunud Eesti jaoks järjest olulisemaks. Me oleme liitunud ka teiste UNESCO‑teemaliste konventsioonidega, mis võimaldavad meil edaspidi kandideerida UNESCO juhatusse. Seetõttu peab kindlasti korrastama seda tööd, mida tehakse Eestis. Praegune reform määrab uues põhikirjas selgemalt kindlaks nõukogu funktsiooni administratiivse juhtorganina ja ettepanek muuta sihtasutuse nõukogu seitsmeliikmeliseks tuleneb seadusest, kus üleüldiselt on sihtasutuste nõukogud just nii suured, mitte 21‑liikmelised. Läbirääkimistel praeguse nõukogu juhtidega professor Kangilaskiga ja Doris Karevaga on saavutatud kõiki pooli rahuldav kokkulepe, et esindajad sellesse nõukokku määravad küll Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Keskkonnaministeerium, ent need ei pruugi sugugi olla riigiametnikud, vaid nende asutuste poolt määratud vastava valdkonna spetsialistid. 6. septembril toimunud koosolekul leiti konsensus ja lahkarvamusi selles küsimuses ei ole, nõukogu juurde jääb töötama nõukoda, kus töötavad edasi kõik need inimesed – 21 liiget –, kes praegu on selles nõukogus.
Esimene täpsustav küsimus, Aleksei Lotman, palun!
Kas auväärt minister selgitaks täpsemalt nõukogu ja nõukoja tööjaotust?
Aitäh küsimuse eest! Nõukogu on see, kes tegeleb administratiivse tööga, õigusaktide, normide administreerimisega, täpsustamisega ja loomisega. Nõukoda on ekspertidest koosnev töörühm, kes teeb sisulisi ettepanekuid ja töötab n‑ö töökomisjonides vastavalt oma spetsialiteedile.
Mark Soosaar, palun!
Lugupeetud juhataja ja austatud kultuuriminister! On väga tähelepanuväärne, et ministeerium teadvustab UNESCO rahvuskomisjoni olulisust, sest UNESCO ei ole ju midagi muud kui ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon. Tõepoolest peab ta olema efektiivne ja toimima nende kõigi kolme valdkonna tõsise arendamise alal. Aga olles ka võrdlemisi detailselt teadlik sellest ümberkujundusest, võin ma küll kinnitada seda, et aastal 2002, kui Kihnu pärimuskultuur esitati UNESCO‑sse, siis ministeeriumi ametnikud ei saanud sellega hakkama ja ainult tänu UNESCO rahvuskomisjoni väga entusiastlikule toimimisele õnnestus ikkagi kogu lobitöö, õnnestus kandidatuurifailid koostada ja eesmärk ka saavutada. Kas te ei karda, et selle ümberkorraldusega te võtate rahvuskomisjonilt ära kodanikualgatuse, loominguliste liitude ja Eesti juhtiva intelligentsi osaluse ja nende sõnaõiguse selles komisjonis?
Aitäh! Ei karda.
Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus, palun!
Auväärt minister! Mainisite selles pikas ministeeriumide loendis ka Keskkonnaministeeriumi. Kuna UNESCO designatsioonid osaliselt hõlmavadki neid asju, mis meil on Keskkonnaministeeriumi haldusalas, nagu näiteks biosfääri kaitseala ja ka osaliselt maailmapärand, milliseks hindate koostööd Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel ja järsku suudate lühidalt ka selgitada, kuidas see toimib?
Aitäh küsimuse eest! Ma oskan hinnata selliselt, et alati saab paremini.
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme edasi neljanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Toomas Varek valitsusliikmele Vallo Reimaale. Teemaks on Euroopa Liidu veemajanduse projektide rahastamine. Palun, härra Toomas Varek!
Aitäh, härra juhataja! Austatud regionaalminister! Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt 2004.–2006. aastal rahastatud vee- ja kanalisatsiooniprojektide esimese etapi ehitamine Eestis on maha jäänud ja riigi poolt alafinantseeritud. Suurem osa neist projektidest võivad jääda pooleli just seoses sellega, et nende projektide elluviimise eest vastutajaks on määratud kohalikud omavalitsused, aga kohalikel omavalitsustel ei ole raha, et tööd lõpule viia. Kas Vabariigi Valitsus on arutanud seda probleemi ja leiab vahendeid olukorra normaliseerimiseks? Kui on arutatud ja vahendeid leitakse, siis kuidas neid püütakse kasutada?
Aitäh olulise teema püstitamise eest! Keskkonnaministeeriumis on koostamisel veemajandusprojektide rahastamise põhimõtted, mis arvestaksid Eesti veemajanduses nüüdseks kujunenud situatsiooni ja struktuuritoetuste kasutamiseks Euroopa Liidu poolt sätestatud tingimusi ning mis lähtuksid eelkõige jätkusuutlikkuse printsiipidest. Veemajandusprojektide rahastamise põhimõtted on kavas esitada Vabariigi Valitsusele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks 2007. aasta kolmanda kvartali lõpuks. Rahastamispõhimõtted kujundatakse välja nii perioodil 2004–2006 struktuuritoetustest rahastatud projektide elluviimiseks kui ka perioodil 2007–2013 struktuuritoetustest rahastatavate projektide jaoks.
Toomas Vareki esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh, härra juhataja! Kas, härra minister, te saaksite täpsemalt välja tuua, kas need vahendid eraldatakse lisaeelarvest või järgmise aasta eelarvest? Te ütlesite, et on planeeritud nii 2004.–2006. aasta etapile kui ka 2007.–2013. aasta jaoks. Ma arvan, et kui me räägime lisaeelarvest või järgmise aasta eelarvest, siis on ikkagi tegemist 2004.–2006. aasta etapiga. Kas mingist summast on ka juttu olnud?
Tänan! Nagu ma ütlesin, tuleb Keskkonnaministeerium alles kolmanda kvartali lõpuks Vabariigi Valitsusse selle temaatika lahendustega. See valdkond tervikuna ongi keskkonnaministri haldusalas, nii et tuleb oodata ära konkreetsed ettepanekud.
Toomas Varek, teine täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Ma ikkagi jätkan. Ma arvan küll, et härra regionaalminister on asjaga kursis, kuna ta käib küllaltki palju omavalitsustes ja eks juhid tõstavad samuti samad küsimused üles. Eelkõige teeb murelikuks ikkagi see pool, mis meid ootab ees aastatel 2007–2013, teisel etapil, kui struktuurifondidest on meile eraldatud 6,7 miljardit. Siin on vaja väga operatiivset ja kiiret riiklikku kaasabi, et struktuurifondidest saadav raha ära kasutada. Kas tõesti ei ole ühtegi numbrit välja öelda, millega riik võiks välja tulla?
Ma tunnistan selle küsimuse olulisust, kuid ma vastasin juba koos vastusega eelmisele küsimusele.
Aleksei Lotman, palun!
Ma loobun. See on pigem tõesti küsimus keskkonnaministrile, nii et regionaalministrit ei hakka ma sellega praegu piinama.
Rohkem küsimusi ei ole. Ma lõpetan küsimuse käsitlemise.
Viienda küsimuse on esitanud Riigikogu liige Tarmo Mänd valitsusliikmele Vallo Reimaale. Teemaks on regionaalhaldus. Palun, Tarmo Mänd!
Austatud juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab samuti regionaalhalduse arengu, eeskätt maakondliku arengu aspekti. Endise maavanemana julgen küll väita, et see haldusstruktuur ehk maakondlik haldusstruktuur on kõige halvemini käsitletud haldusskeemi osa meie iseseisvusaastate jooksul. Seadus ei ole sätestanud konkreetseid õiguslikke aluseid maavalitsuste tegevusele, õiguslikult on katmata maavanemale pandud ülesanded, rääkimata ressurssidest. Täna on ülekohtune öelda sellel taustal, et maavalitsused ei tule oma ülesannetega toime. Maavanemale on jäänud rahvapärane ootus, võimalusi nende täitmiseks ei ole riik kahjuks piisavalt andnud. Mind ajendasid selles küsimuses teie poole pöörduma tänavusuvised avaldused justiitsministrilt maavalitsuste likvideerimise kohta ja teie järgnevad selgitused ei olnud ka piisavad. Ma palun selgitada, millisena te näete maakondliku haldusstruktuuri arengut ja konkreetselt maavalitsuste rolli selles.
Aitäh! Ma ei saanud hästi aru, kummale ministrile see küsimus oli, aga ma püüan praegu ise vastata. See põhiolemus on, nii nagu ma ka enne juba mainisin, funktsioonide selgitamises ja täpsemalt kindlaksmääramises, kes on riigi huvide kandja regioonis, maakonnas ja kuidas saavad väljendatud, esindatud kohalikud maakonna ja kogukonna huvid. Me oleme just lahendusettepanekuid ja põhivalikuid välja töötamas.
Tarmo Mänd, esimene täpsustav küsimus, palun!
Ma palun selgitada ka, mis toimub kohalikes omavalitsustes praegu. Teatavasti ei kavatse valitsus meie muutuvas maksupoliitikas kohaliku omavalitsuse tulubaasi aluseid korrigeerida. Minu käsutuses on sellised andmed. Kas teil on ülevaade, kuidas kohalikud omavalitsused tormilise maksutõusu tõttu järgmisel aastal suudavad oma ülesandeid täita?
Aitäh! Küsimus on üsna põnev ja keeruline seetõttu, et kohaliku omavalitsuse funktsioonide maksumuse hindamiseks peaksid olema oluliselt selgemalt kindlaks määratud kohaliku omavalitsuse osutatavate teenuste miinimumkvaliteet ja standardid. See tegevus on Eestis veel suhteliselt algusjärgus. Sellele vaatamata on ministeerium tellinud juhtprojekti, kus Järvamaa baasil tehakse analüüs, kui palju lähevad maksma praegu kohalikule omavalitsusele pandud kohustused. See on üks selline standardmaakond keset Eestit. Kui rääkida omavalitsuste tulude osakaalust SKT‑s, siis rahandusministri või Rahandusministeeriumi esitatud andmete põhjal, vaatamata sellele, et lähtealused ei muutu, kasvab osakaal SKT‑s 2007. aasta 4,5%‑lt 4,8%‑le.
Kalle Laanet, palun!
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on selline küsimus: kas te olete kaardistanud maakondlikul tasandil eri ametkondade funktsioonid (ma pean silmas maavalitsuse funktsioone, kohaliku omavalitsuse funktsioone ja omavalitsusliitude funktsioone), selleks et aru saada, kus toimub dubleerimine ja kuidas oleks funktsioone võimalikult otstarbekas täita ja kelle poolt?
Vastus on, et need funktsioonid on kaardistatud. Juba eelmise valitsuse ajal tehti ühe projekti raames nende funktsioonide paketi kirjeldus. See on olemas. See, mis praegu käib, on analüüs, millised neist on oma olemuselt riiklikud, millised on rohkem omavalitsuslikud ja kuuluksid eelkõige kohalike omavalitsuste ühisorgani valdkonda, tinglikult võttes omavalitsusliidu pädevusse. See on suuresti otsustusprotsessi küsimus, sest demokraatlikus ühiskonnas selge piir, mis on omavalitsuslik ja mis on riigi funktsioon, on määramata ja see on ka kokkuleppeteema. Nii et see protsess praegu käib, kuidas hinnata neid funktsioone.
Rohkem küsimusi ei ole. Selle küsimuse käsitlemine on lõpetatud.
Kuuenda küsimuse on esitanud Riigikogu liige Valdur Lahtvee valitsusliikmele Rein Langile. Teemaks on karistus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest. Palun, Valdur Lahtvee!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Karistusseadustiku § 264 muudeti selle aasta algul ning selle muudatusega lisandus seadustikku karistus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest julmal viisil. Kas Justiitsministeerium on selle kuriteokoosseisu sisu määratlemiseks välja töötanud ja järelevalveasutustele saatnud juhtnööre või teinud koolitusi, teavitamaks järelevalveasutusi looma julma kohtlemise juhtumitest, mida saab ja tuleb pidada toimepanduks julmal viisil ning millest tulenevalt tuleb selle paragrahvi alusel algatada ka menetlusi? Juhul kui sellist selgitustööd ei ole tehtud, siis kas on seda plaanis teha ja mil moel ning kas kohtud on rakendanud looma julma kohtlemise eest karistusena vanglakaristust nimetatud karistusseadustiku paragrahvi alusel?
Aitäh! Kahjuks kahest minutist sellele küsimusele vastamiseks ei piisa. Tõepoolest, Justiitsministeeriumi initsiatiivil ilmus karistusseadustikku § 264 "Looma julm kohtlemine", aga pärast seda, kui parlament oli saavutanud konsensuse ja selle seadustanud, menetles seaduseelnõu vahetult enne valimisi maaelukomisjon, mille käigus omakorda muudeti karistusseadustikku ja viidi ka loomakaitseseadusesse sisse § 662 "Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine", mis ütleb, et looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ja sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Justiitsministeeriumil oma võimekuse piires puudus võimalus aru saada, mida selle sättega taheti teha. Aga nii ta läks. Mis puudutab julma kohtlemist, te ütlete, et me peaksime seda terminit sisustama, siis Justiitsministeerium ei ole pädev neid termineid selliselt sisustama. Seda teeb Eesti Vabariigis kohus. See on ikkagi kohtupraktika küsimus. Küll aga leian, et teie küsimusepüstitus on väga hea. Kas Eesti õiguskaitseorganite see osa, mis tegeleb järelevalvega, ma pean eriti silmas politseid, on üldse suuteline aru saama, millal loomi koheldakse valesti ja millal neid koheldakse julmalt? See on tõepoolest ka politseiametnike koolitamise küsimus, aga see küsimus on paraku rohkem siseministrile kui minule.
Valdur Lahtvee, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh selle vastuse eest! Täpsustava küsimusena ikkagi küsin teie käest, kas teie peaksite vajalikuks, lähtudes sellest puudujäägist, millele te osutasite, et tuleks luua selline avalik-õiguslik amet loomakaitset puudutavate küsimuste lahendamiseks, mis sisuliselt tegeleks selle küsimusega, samamoodi kui on kohtutäiturid või pankrotihaldurid.
Aitäh! Seadusandluses tuleks selgus nii või teisiti ikkagi luua. Ma leian, et on väga halb praktika, kui õiguslikke küsimusi, eriti neid, mis puudutavad järelevalvet ja karistusi, menetletakse väljaspool Justiitsministeeriumi pärusmaad. Aga see on asja väiksem külg. Mina arvan, et te olete püstitanud väga õige küsimuse. Milline Eesti ametkond siis üldse kogu selle asjaga peaks tegelema? Mina olen väheke skeptiline uue asutuse loomise suhtes. Te kasutasite sellist terminit nagu avalik-õiguslik institutsioon, mis minu arvates oleks täiesti vastuvõetamatu. Küll aga riigiasutus. Selle üle tuleb kindlasti mõtiskleda. Me ju teame, et näiteks Ameerika Ühendriikide mõnes osariigis on olemas eraldi loomakaitsepolitsei. Mida rohkem Eesti ühiskond areneb, mida rohkem tema väärtushinnangud liiguvad sinnapoole, et loomad vajavad täpselt samamoodi kaitset kurjuse eest, seda enam peab ka riigiaparaat sellele järele tulema. Ühte asja peame kindlasti arvestama: Eesti on väike maa ja väga piiratud ressurssidega. Me ei saa lõpmatuseni oma avalikku sektorit kasvatada ja uusi asutusi luua. Aga see on kindlasti teema, mille üle minu meelest tuleks arutleda, ja see on väga õige küsimusepüstitus.
Marek Strandberg, palun!
Küsimus on selles, ega te nüüd veidi valesti ei mõistnud. Jutt oli avalik-õiguslikust ametist, nii nagu peavad avalik-õiguslikku ametit pankrotihaldurid ja kohtutäiturid. See oleks ise ennast ülal pidav amet, nii nagu ka notaritele on ette nähtud. See võiks olla üks võimalus spetsialistidel, kellel vastav haridus on, teenida ja toimetada ühiskonnas.
Aitäh! Siin on nüüd väike segadus terminites. Pankrotihaldurid, notarid ja kohtutäiturid ei teosta riiklikku järelevalvet. Riiklik järelevalve on ikkagi riigiasutuste pärusmaa. Tõsi, menetluses olevas korrakaitseseaduses nähakse ette võimalus teatud juhtudel laiendada seda järelevalvet Kaitseliidule, kohalikele omavalitsustele ja kodanikeorganisatsioonidele. Halduslepingu alusel võib riik ühe või teise funktsiooni delegeerida eelmainitud institutsioonidele. Praegu ei ole korrakaitseseaduses ette nähtud, et näiteks järelevalvet loomade kohtlemise üle saaks halduslepinguga kellelegi delegeerida. Ma olen väga skeptiline selles suhtes, et korrakaitseseaduses saaks seda küsimust käsitleda. Küll saaks seda teha aga korrakaitseseaduse rakendamise seaduses, mis vahetult pärast korrakaitseseaduse jõudmist teatavasse menetlusfaasi leiab kiiret kirjutamist Justiitsministeeriumis. See on kindlasti üks võimalikke variante, aga ma ei välistaks ka teisi variante. Ma arvan, et debatt selle üle seisab kindlasti ees.
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Küsimuse käsitlemine on lõpetatud.
Läheme seitsmenda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Maret Merisaar. Küsimus on esitatud valitsusliikmele Laine Jänesele ja teemaks on vaimse kultuuripärandi kaitse seadus. Ma palun, Maret Merisaar!
Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Sel aastal on Eesti ratifitseerinud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni. Siit küsimus: mida Eesti peaks selle konventsiooni ratifitseerimise järel tegema ja kuidas Riigikogu saaks aidata? Kas on plaanis edendada ka Eesti seadusloomet või piisab olemasolevast, kas on plaanis luua mingeid uusi institutsioone või mis on teoksil? Kas te räägiksite meile sellest uuest konventsioonist ja Eesti seadustest?
Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, üks täpsustav fakt on see, et Eesti Vabariigi valitsus kiitis heaks ühinemise UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 5. jaanuaril 2006. aastal ehk juba poolteist aastat tagasi. Sellega seoses on ette võetud mitmeid tegevusi. Esiteks oli hea võimalus, me ühinesime 31. riigina UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja meil oli võimalus pakkuda välja oma inimene komitee liikmeks, kelleks sai proua Kristin Kuutma Tartu Ülikoolist. Tema tegevus 18‑liikmelises komitees UNESCO‑s annab kindlasti Eestile võimaluse paremini tutvustada maailmale oma võimalusi, vajadusi ja kandideerida ka uute objektide, ajalooliste väärtuste või kultuuripärandite UNESCO kultuuripärandi nimekirja võtmisel. Mida seoses sellega veel tehtud on? Tegevuste nimekiri on erakordselt pikk, ma ei jõua seda selle lühikese aja jooksul ette lugeda. Oluline on see, et ümarlaua istungitel on tehtud mitmesuguseid ettepanekuid ja peetud diskussioone. Otsustati, et kõigepealt on tarvis alustada kultuuripärandi korraldamist ja kaardistamist. Valik langes Hiiumaale, Hiiumaa on juhtprojektiks. Kindlasti võib tulla kõne alla ka kultuuripärandi kaitse seaduse vajadus, kuid enne ei ole võimalik seda seadust ette valmistada, kui pole loodud vaimse kultuuripärandi nimistu. Sellega juba sel aastal aktiivselt tegeldakse.
Maret Merisaar, esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh selgituste eest! Kuidas te kommenteeriksite Sakala lehes ilmunud uudist, et möödunud reedel pidas muinsuskaitse ühendus ümarlauda, kus leiti, et 15 aastat tagasi põhiseadust koostades jäi kultuuripärandi kaitse sealt üldse välja? Kas on vaja midagi Eesti seadustes ümber teha seoses kultuuripärandi kaitsega või ei ole vaja?
Aitäh küsimuse eest! Kahjuks ei ole ma seda lehte ja seda artiklit lugenud ega osalenud ka 15 aastat tagasi põhiseaduse koostamise juures. Ma usun, et praegu oleks õigem jääda selle juurde, et korrastada meie enda nimistu, saavutada n‑ö ühiskondlik kokkulepe, saada informatsiooni siin Eestis ja võib-olla alustada kultuuripärandi kaitse seaduse väljatöötamist. Ma usun, et see ei halvenda kultuuripärandi olukorda, kui on eraldi seadus.
Aleksei Lotman, palun!
Aitäh! Auväärt minister! Kuidas hindate endale alluva ministeeriumi haldussuutlikkust nende ülesannete täitmisel, mida te ise praegu loetlesite, ja üldse kõigi nende ülesannete täitmisel, mis konventsiooniga meile kohustuseks on saanud?
Aitäh! Kindlasti ei ole see töö ainult Kultuuriministeeriumi ametnike korraldada, nemad tegelevad selle administreerimisega. Ma usun, et kui on võetud eesmärgid, siis jõuab ka tulemusteni. Tuleb lihtsalt korralikult tööd teha.
Mark Soosaar, palun!
Lugupeetud minister! Ma täpsustan Maret Merisaare küsimust. Lugu on selles, et Riigikogu muinsuskaitse ühenduse juhatuse korraldusel toimus tõepoolest eelmisel nädalal Viljandis ajurünnak kultuuripärandi põhiseadusliku kaitse teemal. Olid esindatud kõik koalitsioonierakonnad, kahjuks opositsioonierakondade esindajaid seal ei olnud. Aga sellest kõigest saab tõenäoliselt lähemalt ja põhjalikumalt rääkida sama ühenduse korraldataval Tallinna konverentsil sügisel. Tahan küsida, kas teile ei tundu, et siiski oleks põhiseadusesse vaja teiste Euroopa riikide eeskujul kirjutada ka igaühe kohustus ja õigus kaitsta kultuuripärandit. Enamik Euroopa riike on oma põhiseadustesse sellised paragrahvid viimase 15 aasta jooksul toonud. Siis oleksime ka palju tõsiselt võetavam riik teiste Euroopa riikide peres.
Aitäh! Kultuuriministrina ei oleks mul midagi selle vastu, kui kultuuripärandi kaitse küsimus kajastuks väga paljudes Eesti Vabariigi dokumentides ja põhiseaduslikes dokumentides. Kindlasti on igal Riigikogu liikmel võimalik teha selliseid ettepanekuid.
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Küsimuse käsitlemine on lõpetatud.
Läheme edasi kaheksanda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Jaan Kundla valitsusliikmele Vallo Reimaale. Teemaks on Paide veemajandusprojekti rekonstrueerimine. Palun, Jaan Kundla!
Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Paide veemajanduse rekonstrueerimise ja laiendamise projekt sai 2004. aastal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastamise otsuse. Nüüdseks on Paide üks vähestest linnadest, kus on täielikult läbitud kõik vajalikud ehituseelsed protseduurid, sealhulgas on valmis projekt ja riigihankel on saadud 12 ehitustööde pakkumist. Pakkumistest on selgunud, et rahastamisotsusega võrreldes on projekt kallinenud 2,27 korda ehk suurusjärgus 140 miljonit krooni. Lisarahavajadus tekib juba 2008. aasta teisel poolel ja 2009. aastal. Küsimus: kas teie peate võimalikuks Paide veemajandusprojekti elluviimiseks valitsuse poolt lisaraha eraldamist?
Aitäh! Ma olen kuulnud hirmudest, et regionaalministri olemasolu annab teistele ministeeriumidele võimaluse oma küsimused regionaalministrile suunata. Tänane päev paistab seda tõestavat. Aga nüüd ma vastan küsimusele. Keskkonnaministeerium on taotlenud 2008. aasta riigieelarvest veeprojektide kallinemise katmiseks lisavahendeid, taotlus hõlmab ka Paide veeprojekti. Millises mahus riigieelarvest vahendeid eraldatakse, ei ole veel lõplikult selge. Kallinemise katteks riigieelarvest eraldatava raha projektidesse suunamisel järgitakse kindlasti põhimõtet, et taotluse saaja rahastab protsentuaalselt sama osa, mis oli algses projekti rahastamise otsuses planeeritud. Ehk kui Paide veeprojekti puhul oli omaosaluse maht 12,5%, peab see proportsioon jääma samaks ka kallinemise katmisel.
Jaan Kundla esimene täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Paide on üks vähestest linnadest, kes on oma asjaajamisega jõudnud nii kaugele, et võiks raha olemasolul lüüa kopa peaaegu maasse. Minu teada on ainult üks või kaks sellist linna veel. Kui riik abistab, kas tehakse eelistusi sellistele linnadele, kus asi on nii kaugele aetud, või eelistatakse neid linnasid, kus projekteerimine alles käib?
Ma kordan seda, mis ma eelnevalt ütlesin: Paide veeprojektiga seotud probleemide lahendamiseks taotleb Keskkonnaministeerium lisavahendeid.
Tõnis Kõiv, palun!
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tänasest infotunnist võib aru saada nii, et regionaalminister on see minister, kelle käest võib küsida kõikide teiste ministrite haldusalasse kuuluvaid küsimusi, ja kuna ministrid on siis arvatavasti lahked vastuste andmisel, siis on nad ka vastused andnud, mida me siin kuuleme. Ma küsin teie käest seda: kas te ise peate sellist olukorda normaalseks?
Ilmselt oleks normaalne selline olukord, kus konkreetsete projektide eest vastutab vastutav ministeerium, aga regionaalministri ülesanne on olla vajaduse korral vahendajaks regionaalsete huvide põhjendamisel ja kaitsmisel.
Kalle Laanet, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma refereerin tänast ajalehte Oma Saar, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister nimetab Saare maavanemat härra Kasemaad seoses bussiliiklusele raha juurde küsimisega korruptandiks. Milline on teie arvamus, kas maavanema käitumine on normaalne või tundub see korruptiivne? Mis te arvate?
Mis puudutab Saare maavanemat ja tema tegevust, siis olles teinud ka kaks maakonnavisiiti, ainukese maakonnana, muuseas, julgen ma väita, et Saare maavanem on väga püüdlikult oma maakonna huve esindanud. Kui lähtuda sellest aspektist, kuidas ta maakonna kui kogukonna huve esindab, siis on ta väga tubli maavanem. Ma ei ole konkreetse juhtumiga kursis. Ma saan aru, et siin on taustaks just maakonna huvide esindamine. Kust need piirid lähevad, kuidas konkreetset juhtumit hinnata, see on eraldi analüüsi teema.
Head ametikaaslased! Ma palun, et me jääme tõstatatud teemade piiridesse! Viimane küsimus on Jaan Kundlalt. Palun!
Aitäh! Tõsi, et keskkonnaminister peab tegelema veeprojektidega, kuid küsimus on selles, kas see läheb regionaalministri valdkonnast väga kaugele.
Regionaalministri valdkonda kuulub regioonide huvide kaitsmine, ma ei tea, kas samas laadis nagu Saare maavanema puhul, aga põhimõte ja sisu on sama, et kui regiooni huvi, mingi konkreetne projekt on põhjendatud, siis regionaalminister igal juhul toetab seda ja on vahendajaks läbikäimisel ministeeriumiga. Me oleme korduvalt seda rolli täitnud. Kui seoses Paide veeprojektiga on vaja vahendajat, siis me oleme valmis seda rolli täitma.
Tänan! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud.
Üheksanda küsimuse on esitanud Riigikogu liige Toomas Trapido valitsusliikmele Vallo Reimaale. See puudutab kodanikuühiskonna sihtkapitali ettevalmistamist. Palun, Toomas Trapido!
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma jätkan sealt, kus me kevadel pooleli jäime, nimelt küsin, kuidas on edenenud kodanikuühiskonna sihtkapitali ettevalmistamine ja kas on päris kindel, et see järgmise aasta algusest käivitub.
Aitäh! Hea küsija on päris hästi kursis, kuidas asi vahepeal on edenenud, kuna toetusrühm on valdava osaga sellest tööst ka tutvunud. Nimelt on kodanikuühiskonna sihtkapitali kontseptsioon valminud ja on läbinud esimese lugemise Vabariigi Valitsuse moodustatud nn EKAK‑i komisjonis, kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamise jälgimiseks loodud komisjonis. Ees ootab teine lugemine. Kuna valitsus on tõstnud selle komisjoni esindatuse taset riigi poolt kantslerite tasandile, siis ma eeldan, et töö ministeeriumides on väga konstruktiivne ja järgmine kord, kui me kokku tuleme, me suudame selle teisel lugemisel komisjonis vastu võtta ja siis järgneb juba vastav protseduur.
Rohkem küsimusi ei ole. Küsimuse käsitlemine on lõpetatud.
Kümnenda küsimuse on esitanud Riigikogu liige Marek Strandberg valitsusliikmele Laine Jänesele. Teemaks on looduslikud pühapaigad. Palun, Marek Strandberg!
Head kolleegid! Hea minister! Eestis on teada ligi 3000 looduslikku pühapaika, millest 450 on võetud muinsuskaitse alla. Teadupoolest on Kultuuriministeeriumis käsil ja arendamisel arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" eelnõu. Me teame, et koalitsioonilepe on ette näinud järgnevaks neljaks aastaks 400 miljonit krooni kirikuarhitektuuri uurimiseks. Minu küsimus ongi, millised summad on Kultuuriministeerium eraldanud ajalooliste ja looduslike pühapaikade uurimiseks ja kaitseks ning millal võetakse vastu looduslike pühapaikade arengukava. Millised konkreetsed sammud on kavandatud pühapaikade uurimiseks ja kaitseks järgmiseks eelarveaastaks?
Aitäh küsimuse eest! Järgmiseks aastaks on eelarvest taotletud 500 000 krooni, see on selle jaoks, et alustada pühapaikade täpsemat kaardistamist. Kindlasti on see erakordselt oluline töö. Seal ei saa piirduda ainult teavitamisega, kus üks või teine koht asub, kindlasti on see seotud kokkulepetega maaomanikega. Tõepoolest, kõigepealt peaks saama informatsiooni kõige selle kohta, mis meil praegusel ajal võiks olla. Uuringute käigus on selgunud, et oletatavad numbrid on palju suuremad. On arvestatud, et kogu see protsess võiks maksta umbes 30 miljonit krooni. Kuid enne kui asuda täpsemate tegevuste juurde, peab saama parema ülevaate nendest tegevustest, mis kindlasti selles arengukavas "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" on kavandatud. Kui see arengukava valitsuses ja Riigikogus heaks kiidetakse, siis kindlasti tehakse koos sellega ka eelolevateks perioodideks otsuseid, kuidas seda täpsemalt rahastada.
Marek Strandberg, esimene täpsustav küsimus, palun!
Olge hea, ehk te oskate öelda, milline on Kultuuriministeeriumi üldine eelarve kasv järgmisel aastal ja mida te peate kõige prioriteetsemaks suunaks. Kui suures ulatuses näiteks Tallinna kui 2011. aasta kultuuripealinna projekti kavatsetakse järgmisel aastal rahastada ja kas see kuulub teie prioriteetide hulka?
Aitäh! Kultuuriministeeriumi eelarve pärast seda, kui see on loodetavasti läbinud kõik valitsuskabineti istungid, valitsuse ja Riigikogu istungid, suureneb orienteerivalt 300 miljoni krooni võrra, võrreldes eelmise aastaga. Seal on olulisel kohal kirikute restaureerimine, kultuuritöötajate palgad, teatrite renoveerimine ja tegevuse jätk. See loetelu on päris pikk, ma ei hakka kõike siin ette lugema. Nimetatud projekt "Tallinn 2011" on samuti eraldi reaga sees, ehkki Tallinn ei ole praegu jõudnud veel Kultuuriministeeriumisse, et teada anda, mida täpselt teha soovitakse ja missugused on eelarvevajadused, aga me oleme selle rea põhimõtteliselt ette näinud.
Toomas Trapido, palun!
Aitäh! Mitmed looduslikud pühapaigad, näiteks Paluküla hiiemägi, Kunda hiiemägi ja Panga pank on sattunud arenduse surve alla või, täpsemalt öeldes, sinna on tehtud, vähemalt maausuliste arvates, sobimatuid planeeringuid ja rajatisi. Maavalla Koda on identifitseerinud terve hulga pühapaiku. Mis te arvate, kas oleks võimalik arendusele nendes pühapaikades panna peale moratoorium paariks-kolmeks aastaks ja selle aja jooksul inventuur korralikult ära teha, et vältida selliseid suuri konflikte, mis tegelikult ei ole vajalikud?
Aitäh! Ma ei oska öelda kõikide nende objektide kohta, mida te praegu välja tõite, kuna ma ei ole neid külastanud. Küll aga käisin möödunud suvel Panga pangal. Minu meelest on see olukord, mis seal oli enne ja mis on praegu, kindlasti nii loodussõbralik kui ka inimsõbralik. Selles osas ei jaga ma teie arvamust, et seal oleks looduses midagi väga ära hävitatud. Mis puudutab moratooriumi, siis ma ei ole selles väga veendunud. Ma arvan, et tuleb järk-järgult kõik rahulikult läbi mõelda. Ei ole mõistlik terves Eestis lihtsalt igasugune elu ja majanduslik tegevus kolmeks aastaks seisma panna. Ma usun, et on vaja läbi rääkida eraomanikega, kelle maadel on kas kivid, allikad või metsasalud, ja leida mõistlik lahendus. Kindlasti ei ole mõistlik käituda selliselt, et loodust hoides me lõpetame inimtegevuse üleüldse ära.
Aitäh! Hea ametikaaslane Toomas Trapido! Ma loodan, et te ei pahanda, kui ma püüan ka viimase küsimuse meie infotunnis ära käsitleda, ja ma palun nii küsijal kui ka vastajal olla konkreetne ja operatiivne.
Üheteistkümnenda küsimuse on esitanud Mark Soosaar valitsusliikmele Vallo Reimaale. Palun, Mark Soosaar!
Lugupeetud regionaalminister Vallo Reimaa! Mitmetel suvistel kohtumistel te arendasite mõtteid sellest, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus vajaks kas remonti või vajaksime me lausa uut seadust. Kas te valgustaksite Riigikogu liikmeid, kui kaugel te olete oma töörühmaga või ministri meeskonnaga ja kas peate silmas ka Soome varianti, kus täitevvõim on professionaalide käes ja täitevvõim ei käi poliitilise võimu vahetumisel nagu pingpongipall käest kätte? Sest pean teile kurvastusega teatama: Pärnumaal on kolme valla vanemad tagasi astunud ega anna selgitusi, aga põhjused on kindlasti poliitilised: kinnisvara tugev surve ja inimeste väsimine poliitilise surve all.
Hea küsija, teie aeg! Palun, härra minister, lühidat vastust!
Aitäh! Kui lähtuda sellest küsimusest, kas ma pean õigeks seaduse revideerimist või täiesti uut seadust, siis vastus on, et mõlemad on vajalikud. Üks on lähem ja teine on kaugem etapp. Kui nüüd selle lõpuosa juurde tulla, siis kõige esimest KOKS‑i varianti, kus oli enam-vähem samasugune mudel sees, mäletan ma 1995. aastast. Need protsessid ja arutelud on juba väga pikad. Ma ei välista sugugi, et kui ta lõpuks, nüüd juba KOS‑i, kohaliku omavalitsuse seaduse nime all valmis saab, siis võimaluse piires ta ka seda probleemi arvestab. Praegu on kavas ja on planeeritud sellesse sügisesse parandused, mis on seotud KOKS‑i korrastamise vajadusega, kuna paljude muutmiste käigus on sinna tekkinud terve hulk terminoloogilisi vastuolusid, on ka vastuolud mitme seadusega, mis on paralleelselt vastu võetud, ja ta vajab lihtsalt süstemaatilist korrastamist. Kui võtta sellest valdkonnast, mis ei ole KOKS‑iga seotud, aga mis on ka plaanis, siis see on kohalike omavalitsuste liitumise toetamist käsitleva seaduse läbivaatamine, et ta saaks tagasi oma esialgse jõu.
Tänan põhjaliku vastuse eest! Küsimuse käsitlemine on lõpetatud. Ma tänan valitsusliikmeid infotunnis vastamast! Ma tänan küsijaid ja häid ametikaaslasi! Infotund on lõppenud.
