Tere päevast, austatud Riigikogu, Vabariigi President, ministrid, ekstsellentsid, külalised! Meid tervitab Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor dirigent Siim Selise juhendamisel. Palun! (Laulab meeskoor.)
Aitäh meeskoorile! (Aplaus.) Selles meeldivas õhkkonnas lubage mul avada Riigikogu XI koosseisu II istungjärk.
Austatud Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsus, peaminister, põhiseaduslikud ametikandjad, teie ekstsellentsid, daamid ja härrad! Alustades XI Riigikogu koosseisuga uut parlamendihooaega, on meil vaja võtta vastu mitmeid otsuseid, mis puudutavad otseselt Eesti inimeste ja riigi käekäiku.
Meid ootab arutelu 2008. aasta riigieelarve üle. Kuigi majanduskasvu tempo on aeglustunud, ei tohi seda üle dramatiseerida, küll aga tuleb sellega arvestada. Riigieelarve kajastab, jah, tõesti, koalitsiooni prioriteete ja enne, kui opositsioonierakonnad hakkavad seda kritiseerima, küsigem, kas eelarves on riigi ja rahva tuleviku seisukohalt õiged või valed valikud. Olen veendunud, et eelarve on nii koalitsiooni kui ka opositsiooni ühine töö ja vastutus.
Sügissessioonil tuleb meil läbi arutada ja langetada otsus kaitseväe välismissioonide jätkamise kohta. See ei ole olnud ega ole lihtne küsimus ja loodan, et siin Riigikogu saalis toimub konstruktiivne arutelu Eesti rollist rahvusvahelise julgeolekukoostöö partnerina.
Sel aastal tähistame Eesti Vabariigi põhiseaduse 15. aastapäeva. Nende aastate jooksul on vastu võetud vaid kolm põhiseadust puudutavat parandust, mis näitab Põhiseaduse Assamblee head tööd Eesti põhiseaduse loomisel. Riigikogu XI koosseisul on ees Vabariigi Presidendi poolt pakutud põhiseaduse muudatuse menetlemine, mis puudutab kaitseväe juhataja staatust. Tahaks loota, et Riigikogu kõikidel erakondadel jätkub tahet võtta see põhiseaduse parandus vastu veel selle koosseisu ajal.
Järgmisel kevadel lõpevad kahe põhiseadusliku institutsiooni juhi – õiguskantsleri ja riigikontrolöri volitused. Need institutsioonid kannavad koos Riigikogu ja Riigikohtuga olulist rolli riikluse arendamisel ja kestmisel, mistõttu peab hoolikalt valima, keda nendesse ametitesse usaldada.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Soovin tunnustada Riigikogu tööd Euroopa Liidu asjade arutamisel ja otsustamisel. Riigikogu on aktiivne osaline Euroopa Liidu otsuste langetamisel ja parlamendiliikmetel on Eestis väga head võimalused Euroopa Liidu temaatikas sõna sekka öelda. Olen kogenud mitmetel kohtumistel, et Eesti parlamentaarset järelevalvet Euroopa Liidu küsimustes teatakse ja tunnustatakse, seda nii teiste liikmesriikide poolt kui ka nende riikide poolt, kes alles alustavad oma eurointegratsiooni teed.
Samas olen veendunud, et peame oma tööd arendama. Näiteks pean vajalikuks arutada Riigikogus Euroopa Liidu kõrgete ametikohtade kandidaatide valikut. Tihendamist vajavad ka erialakomisjonide kontaktid kolleegidega teistest parlamentidest, sest vaatamata erinevale kontekstile, on meil kindlasti üksteisele edasi anda häid nõuandeid ja ideid. Kindlasti oleks vajalik enam kui kord aastas Euroopa Liidu poliitika arutelu Riigikogu saalis. Eriti puudutab see Euroopa Liidu kavandatavat reformikava, mida tuleb Riigikogus arutada enne valitsuse seisukoha võtmist.
Kavandatav Vene–Saksa gaasijuhe Soome lahes ja Läänemeres ei ole läbinud arutelu Riigikogus. Pean oluliseks, et seda arutataks riiklikult tähtsa küsimusena siin saalis võimalikult kiiresti.
Riigikogu ees seisab tõsine debatt Eesti energeetika tulevikust. Head kolleegid! Energeetikaarutelu ei tohi olla n‑ö hapukurgihooaja lööknumber. Seda saab teha vaid koostöös ministeeriumidega riiklikult tähtsa küsimusena, kaasates energeetika tippasjatundjaid.
Meil on vaja jätkata aprillisündmuste analüüsi. Oleme üle saanud selle teema n‑ö kuumast faasist, on aeg leida vastused küsimustele, miks siiski nii juhtus ja mida saame meie teha, et selline olukord ei korduks.
Ja veel: meie ees on kaks toredat aastapäeva. 5. oktoobril täitub 15 aastat ajast, mil Riigikogu tuli taas kokku, ning ülehomme, 12. septembril täitub 85 aastat Riigikogu hoone avamisest. Maja, kus me ka täna istungit peame, on alates 1922. aastast olnud tunnistaja ja ka osaline Eesti ajaloos. Aastapäeva puhul on Riigikogu vestibüülis vaadata ka näitus, mis sündis koostöös arhitektuurimuuseumiga. Palun külastage seda!
Lugupeetud kolleegid! Lõpetuseks tahan teile südamele panna, et parlamendiliikmetena oleme me kõik kohustatud tunnetama oma rolli, andes aru, et meie otsused ja käitumine nii siin saalis kui ka väljaspool seda mõjutavad meie rahva ja riigi tulevikku, rääkimata Riigikogu enda mainest. Pidagem seda meeles!
Soovin teile palju jõudu aruteludeks ja tarkade otsuste langetamiseks! Aitäh! (Aplaus.)

Aitäh, proua Riigikogu esimees!

Palun, härra Eesti Vabariigi president!

Austatav Riigikogu esimees, lugupeetavad parlamendiliikmed, lugupeetav peaminister, Vabariigi Valitsus, põhiseaduslike institutsioonide ametikandjad, külalised, mu daamid ja härrad! Mul on hea meel järgida riigipeana traditsiooni ja avada Riigikogu töise hooaja esimene istung.
Aga veelgi tähtsamaks pean tõsiasja, et seisan napilt viis kuud tagasi tööd alustanud Riigikogu XI koosseisu ees juba neljandat korda. Presidendi, aga ka teiste kõrgete riigiametnike töine suhe Riigikoguga rõhutab meie parlamentaarse riigikorralduse tugevust.
See asetab rahva esinduse riigivõimu keskmesse. Sisuliselt, mitte ainult tseremoniaalselt või sümbolite keeles.
Loodan, et parlamendil jätkub tunnetust seda keskset rolli väärikalt kanda ning kõigi Eesti elanike huvides töötada. Jätkugu teil tarkust kasutada ära need võimalused, mida algav poliitikahooaeg parlamendile ja tema poolt ametisse valitud valitsusele pakub.
Järgmiste, st Euroopa Parlamendi valimisteni jäänud kaugelt enam kui poolteist aastat on piisavalt pikk aeg selleks, et Riigikogu fraktsioonid ja komisjonid saaksid keskenduda sisulisele tööle. See on aeg koostööks ja kompromissideks, muu hulgas poliitilise kultuuri ja parlamendi maine parandamiseks.
Täna ei pea meie parlament enam tegelema iseseisvale riigile eksistentsiaalselt vajaliku õigusruumi loomise ja ülesehitamisega. See töö on 15 aastaga suures osas tehtud.
Täna seisab parlamendi ees ülesanne töötada normaalsele demokraatlikule riigile omase rahvaesindusena, kus iga uus seadus või seadusmuudatus sünnib kõiki asjassepuutujaid hõlmava arutelu käigus. Kiirustamisele pole õigustust, kui selle käigus kannatab demokraatia ja koos sellega rahva usk Eesti riiki.
Teie töö on tugevdada Eesti riiki, meie kodanikuühiskonda ning aidata Eesti rahval oma elujärge parandada. Parlamendi töö tulemuslikkuse mõõdupuu pole saalis istutud tundide arv ega ka mitte vastuvõetud seaduste hulk. Vaid siis, kui teie tänased ja homsed otsused aitavad Eestil edukalt toime tulla silmapiirile juba kerkinud ja kerkivate probleemidega, on valijail põhjust teie tööga rahule jääda.
Seetõttu näengi Riigikogu alanud tööaasta keskse kohustusena tegelemist valdkondadega, mille lahendused mõjutavad Eesti rahva ja riigi käekäiku 15–20 aasta pärast. Pean silmas ennekõike haridus- ja teaduspoliitikat, rahvastiku- ja tervishoiupoliitikat, lõimumispoliitikat ja energeetikat. Edu neis valdkondades tagab meie rahva kindlustunde kasvu ja koos sellega Eestile stabiilse arengu.
Kõik see saab teoks vaid eeldusel, kui teie vermitavad seadused ja arengukavad jäävad käibele kaugelt kauemaks, kui kestavad selle Riigikogu koosseisu volitused. Pole mingit mõtet raisata aega ja paberit arengukavade koostamisele, kui juba järgmine valitsus nende täitmise kahtluse alla seab või alustatud töö pooleli jätab. Teie kohus on sellisel juhul valitsus tööandja õigusega korrale kutsuda.
Mu daamid ja härrad! Kestvad tegevuskavad on muu hulgas poliitilise kultuuri, kitsamalt, parlamendis esindatud erakondade suhtlemise küsimus, mistõttu soovitan leida fraktsioonide, aga miks mitte ka erakondade juhtidel edaspidi võimalusi regulaarseteks konsultatsioonideks.
Ei, ma ei usu sinisilmselt, et võimuliidu ja vastasleeri omavaheliste vestluste käigus sünniks ilmtingimata sõprus või kaoksid maailmavaatelised erinevused, aga see oleks tõsine katse pürgida pikaajaliste lahenduste poole.
Ühes sellega paraneks ka Riigikogu ja poliitikute maine, jääks olemata mõni politikaanlik avantüür ja parlamendisaalis ütlemata mõni tarbetult tige sõna.
Juba lähiajal tuleb Riigikogul otsustada, eeldusel muidugi, et valitsus teile ametlikult sellise ettepaneku teeb, kas Eesti kaitseväelased jätkavad osalemist rahvusvahelistel missioonidel Afganistanis, Iraagis ja Balkanil.
Me teame, et arvamusküsitluste andmetel on Eesti rahva enamus Iraagi-missiooni võimaliku jätkamise suhtes eitavalt meelestatud. Samal ajal me teame, et Eesti riigi tõsiseltvõetavus liitlasena pannakse proovile olukordades, kus Eesti panustab meist geograafiliselt kaugete probleemide lahendamisse.
Rahvusvaheline usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus on Eestile hindamatu väärtusega, nagu kogesime ise oma partneritelt tuge saades tänavu kevadel.
Ehk võikski just siin kõik erakonnad üritada leida ühist keelt, nagu meil siiani välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes heaks tavaks on olnud. Kindlasti kutsun teid austama välismissioonidel langenud kaitseväelaste mälestust. Palun ärge tirige hukkunud sõjamehi ja nende lähedaste leina poliitikasse.
Seda enam, et meil lasub ennekõike kohustus tegelda surma ja leina põhjustega oma kodus ja oma tänavail.
1. septembril, teadmiste päeval, kutsusin kõiki meie kaaskodanikke üles sihikindlale tegevusele liikluseeskirja rikkujate vastu. Eesti liikluskultuuri kahetsusväärne seis ohustab otseselt meie rahva tulevikku.
Tolsamal esimese koolipäeva hommikul käisin külas Abja Gümnaasiumis. Ma andsin 27‑le esimese klassi õpilasele üle aabitsad koos heade soovidega hästi õppida ja sirguda tarkadeks kodanikeks, kelle üle nende vanematel ja Eesti riigil oleks põhjust rõõmu ja uhkust tunda.
Samal päeval saime teada, et ainuüksi augustikuus hukkus Eesti teedel 31 inimest. See on Abja Gümnaasiumi esimese klassi jagu elusid ja veelgi rohkem.
Kui vaatame liiklusõnnetustes, aga ka tulekahjudes, uppumiste ja tööõnnetuste läbi hukkunute statistikat Eestis viimase 16 aasta jooksul, siis vaatab meile vastu koletu pilt.
See muutub veelgi õõvastavamaks, kui lisame juurde tahtlike tapmiste ja alkoholisurmade näitajad. Sellelt pildilt vaatavad vastu tuhanded ja tuhanded lubamatult vara katkenud elud. Elud, mis võinuksid edasi kesta, kui oleksime ise olnud hoolivamad ja targemad.
Eesti pered on toonud meie sündimusstatistikasse viimastel aastatel rõõmsaid uudiseid. Lapsi sünnib üha rohkem. Aga enneaegsed surmad on siiani lõiganud halastamatult läbi lootuse, et Eesti rahvaarv võiks kahanemise asemel hakata kosuma.
Ma kutsun teid, head Riigikogu ja valitsuse liikmed, keskendama oma vaimujõu lahendustele, mis aitaksid drastiliselt vähendada enneaegsete surmade hulka.
Eesti riik ei saa enam pugeda rahapuuduse taha. Inimeludel ei ole hinda. See printsiip kehtib arenenud maailmas, kui arutatakse näiteks turvaliste sõiduteede ehitamist, aga ka teiste õnnetuste vältimisele suunatud tegevust.
Mu daamid ja härrad! Sündmused selle aasta aprillis ja mais näitasid nii meile, aga ka kogu maailmale kõige ehedamal kujul, et infotehnoloogiliste võimaluste aktiivne rakendamine igapäevaellu kätkeb endas seni hoomamatuid riske. Eesti riigiasutusi, infokanaleid, panku ja teisi meie argielu lahutamatuid kaaslasi tabas massiivne rünnak. Esmakordselt rünnati Interneti teel üht sõltumatut riiki.
Eesti lõi selle rünnaku tagasi. Järgnenud kuudel on peaaegu kõikjal maailmas, eriti meie partnerite juures, põhjalikult analüüsitud küberturvalisuse küsimusi. Aga mitte ainult. On ka ilmnenud, et küberkuritegude ja küberterrorismi vastu võitlemiseks puudub Euroopa Liidus piisav õiguslik baas.
Siin näen ma riskide kõrval ka võimalust: miks ei võiks Eestist saada selle valdkonna eestkõneleja? Me oleme jõudsalt liikumas sinnapoole, et just Eestisse rajatakse NATO küberkaitsekeskus.
Täpselt samamoodi võiks Eesti valitsus koostöös Eesti parlamendiga näidata initsiatiivi rahvusvaheliste küberkaitsealaste seaduste väljatöötamisel. Just tegelemine homsete probleemidega ongi küpse riigi tunnus.
Hea Riigikogu! Lubage mul lõpetuseks peatuda kahel teemal, kus parlamendi ja presidendi töö kõige otsesemalt kokku puutuvad. Ma tänan Riigikogu asjaliku arutelu eest, mis on saatnud minu poolt kevadel parlamendi menetlusse esitatud põhiseaduse muutmise ettepanekut. Loodan siiralt koostöö jätkumisse, et saaksime viia põhiseaduse riigikaitset puudutavad paragrahvid vastavusse Lääne ühiskondadele omaste tsiviilkontrolli tavadega.
Teiseks, peatselt tuleb meil ühiselt leida väärikad isikud õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse. Ma loodan, et suudame siin ühiselt seista kõrgemal jonnist, parteilistest huvidest ja mugavusest.
Kaks neist kolmest kõrgest riigiametnikust, põhiseaduslikust institutsioonist, kontrollivad otseselt või kaudselt ka meie endi, parlamendi ja presidendi tegevust. Õiglus ja ausus, läbipaistvus ja erapooletus, kogemus ja riigimehelikkus – nende sõnadega saab ja tuleb iseloomustada õiguskantsleri ja riigikontrolöri tööd.
Soovin teile tarku valikuid ja sisukat tööd! Vaid austades oma ametit ja kolleege peate lugu ka oma valijatest ja Eesti riigist. Aitäh teile!

Suur tänu, härra president! (Aplaus. Laulab meeskoor.)
No nii, lugupeetud kolleegid! Kas soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Soovin meile kõigile head töökat Riigikogu II istungjärku! Elu on mind õpetanud, et visadus viib sihile. Seetõttu annan veel kord Riigikogu menetlusse alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis püüab kehtestada alkoholi öise jaemüügi keeldu. Astume selle esimese sammu riikliku alkoholipoliitika elluviimise teel. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Head külalised! Soovin ka mina töist ja viljakat istungjärku meile ja eraelus meile kõigile palju armastust! Aga soovin esitada arupärimise Eesti Vabariigi peaministrile seoses vee- ja kanalisatsiooniprojektide lisarahastamisega. On teada tõde see, et paljud hanked on läinud kallimaks ja paljud omavalitsused kas teevad tööd pooleldi või ei tee seda üldse, kuna raha ei jätku. Soovin teada peaministrilt ja Vabariigi Valitsuselt, millised plaanid on Vabariigi Valitsusel, kuidas on need vahendid kajastatud 2008. aasta eelarves ja missuguseid vahendeid näeb ette eelarvestrateegia. Samuti soovin teada, kui suured on võimalikud trahvid, mida Eesti riik peab kandma, kui ei suudeta tagada meie kohustusi vee- ja kanalisatsiooniobjektide ehitamisel, ning kui suures ulatuses rahaliselt puudutab see igat maksumaksjat. Tänan!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Riigikogu juhatus otsustab seaduseelnõu menetlusse võtmise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele kolme päeva jooksul. Olen võtnud vastu ka ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab kodu- ja töökorra seadusele, edastan selle otsekohe adressaadile.
Teated. Kolmapäeval, s.a 12. septembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, kultuuriminister Laine Jänes ja regionaalminister Vallo Reimaa.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil kõikidel laudadel. Head kolleegid! Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletage!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Kuna täna meil arupärimisi kavas ei ole, siis palun registreeruda vabas mikrofonis esinemiseks pärast haamrilööki! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud. Kohtume homme hommikul ja jõudu tööle!

Istungi lõpp kell 15.30.