Tere ilusat suvepäeva, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 22 Riigikogu liikme ettepanekul nende poolt esitatud päevakorraga. Head kolleegid! Kas soovitakse üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni liikmete nimel on mul au üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Oleme mures sellepärast, et Eestis on alkoholi liigtarbimine tõsine sotsiaalne probleem, mis on toonud kaasa ränki tagajärgi traagiliste liiklusõnnetuste, tulekahjude ja uppumissurmade näol. Suur osa Eesti elanikest peab vajalikuks võtta meetmeid alkoholi kättesaadavuse ja tarbimise piiramiseks, valitsus aga ei ole selles suunas tõsiseid samme astunud, vaid, vastupidi, justiitsminister Rein Lang Vabariigi Valitsuse liikmena on asunud tegelema alkoholireklaamiga, algatades uue õlle Põhiseaduse Pilsneri tootmise ja turustamise ning tehes sellele avalikult reklaami. Rahvaliidu fraktsioon peab säärast justiitsministri tegevust alkoholitarbimise reklaamimisel, sealhulgas põhiseaduse ärakasutamist, ebaeetiliseks ja vastuolus olevaks tema kui valitsusliikme kohustusega. Samuti on Rein Langi tegevust tauninud paljud avaliku elu tegelased. Valitsusliikme ja valitsuse kui terviku ülesanne peaks olema tegelda ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisega. Küsimegi peaministri käest, milline on tema kui peaministri seisukoht Rein Langi algatatud ja avalikkuse pahameelt põhjustanud õllekampaania kohta ja kas ta peaministrina ja kogu valitsus tervikuna toetab Rein Langi algatust Põhiseaduse Pilsneri tootmiseks. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel esitan samuti arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Eesti Keskerakonna fraktsioon on mure ja ärevusega jälginud viimaste kuude jooksul kujunenud olukorda Eesti transiidisektoris. Veosemahtude drastiline langus ei mõjuta mitte ainult transiidiettevõtteid, vaid kogu majandust tervikuna. Viimastel päevadel oleme saanud teateid, et Eesti ühest tähtsamast transiidiettevõttest Eesti Raudteest on plaanis koondada 200 töötajat, see on ligi kümnendik kogu ettevõtte töötavast personalist. Seoses kujunenud olukorraga esitame järgmised küsimused. Miks koondatakse töötajaid, kui kõrvuti vedude vähenemisega on meedia valitsuse hinnangutele viidates ennustanud sügisperioodiks vedude mahtude taastumist? Kui eeldatakse vedude taastumist, miks siis praegu tahetakse tööjõudu koondada? Juhul kui vedude taastumisega ei arvestata, siis kas valitsusel on plaanis läbi vaadata Eesti kaudu mineva transiidi kontseptsioon tervikuna? On selge, et vedude mittetaastumine mõjutab oluliselt ka teisi suurettevõtteid, näiteks Tallinna Sadamat. On ju selle aasta riigieelarvesse planeeritud Tallinna Sadamalt mitmesaja miljoni krooni ulatuses dividende. Mida on valitsusjuht ja valitsuse liikmed välisminister Urmas Paet ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ette võtnud olukorra stabiliseerimiseks?

Aitäh! Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Head kolleegid! Mina annan Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu "Rahvahääletuse korraldamine Eesti Vabariigi osalemise kohta tuumaenergeetika arendamisel Ignalina tuumaelektrijaamas". Eelnõu sisu on üsna lühike ja lihtne. Punkt 1 räägib sellest, et panna rahvahääletusele küsimus Eesti Vabariigi osalemisest tuumaenergeetika arendamisel Ignalina tuumaelektrijaamas. Punkt 2: kanda hääletamissedelile küsimus, kas toetatakse Eesti Vabariigi osalemist tuumaenergeetika arendamisel Ignalina tuumaelektrijaamas. Selle otsuse eelnõuga jätkab Keskerakond oma pikaajalist traditsiooni, et Eesti riigile oluliste küsimuste puhul peaks ikka korraldama rahvahääletuse ja rahva käest nõu küsima. Ma tänan!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus otsustab eelnõu menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Olen vastu võtnud kaks arupärimist ja kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastame arupärimised otsekohe adressaadile.
Teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: esiteks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamine" eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; teiseks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks" eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Hetkel registreerus kohalolijaks 91 Riigikogu liiget, puudub 10. Tähendab, me võime jätkata istungit.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega. Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendamiseni. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 86 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid oli 1. Töötame kuni päevakorra ammendamiseni.

Otsuse "Kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamine" eelnõu (85 OE) esimene lugemine

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamine" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esimehe Valdur Lahtvee!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tahan kõigepealt tänada neid Riigikogu liikmeid, kes toetasid meie algatust erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks, ja teid kõiki, kes te täna olete siia kogunenud, et see arutelu Eesti jaoks oluliste küsimuste üle saaks toimuda.
Eesti energiamajanduse arengu eesmärgid on sätestatud kahes riiklikus arengukavas: Riigikogus 15. detsembril 2004 vastuvõetud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas aastani 2015 ja 3. jaanuaril 2006 valitsuse heakskiidu saanud Eesti elektrimajanduse arengukavas 2005–2015. Nende kavade, kõigepealt pikaajalise arengukava kohaselt on Eesti strateegilised eesmärgid energiamajanduses järgmised. Tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustus. Ma rõhutan teist põhieesmärki meie energiamajanduse arendamisel: kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu ning seadusele vastav vedelkütuse varu. Edasi, saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest, saavutada aastaks 2020 elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest, tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30-aastastes perioodides, tagada avatud turu tingimustes põlevkivienergia tootmise siseturu konkurentsivõime säilimine ning efektiivsuse tõus, rakendades kahjulikke keskkonnamõjusid vähendavaid tänapäevaseid tehnoloogiaid, kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine, tõhustada energiakasutust soojuse-, elektri- ja kütusemajanduses, hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht 2003. aasta tasemel, tagada pidev tänapäevase oskusteabe ning spetsialistide olemasolu kütuse- ja energiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustada siseriiklikku tehnoloogiaarendust ning võimaldada tänapäevase energiatehnoloogia siiret, luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ning Kesk-Euroopa energiasüsteemidega.
Eesti energiamajanduse arengus ei nähta praegu ette tuumaenergia arendamist ega riigi osalemist otse või riigi omanduses oleva energiaettevõtte kaudu teiste riikide tuumaenergiaprojektides. Pikaajalist kava täpsustav Eesti elektrimajanduse arengukava aastateks 2005–2015 näeb ette kodumaise tarbimise katmist ainult kohalike tootmisvõimsustega. Ma tsiteerin seda kava: "Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2015 strateegiliseks eesmärgiks on tagada turumajanduse tingimustes Eesti rahvusliku elektrisüsteemi optimaalne funktsioneerimine ja areng ning tarbijate nõuetekohane varustamine elektriga pikaajalises perspektiivis võimalikult madalate hindadega. Seejuures täidetakse kõiki töö- ja varustuskindluse ning keskkonnanõudeid ..." Siin ma jälle rõhutan: "... kaetakse kohaliku elektri tootmisvõimsusega sisemaine elektriline tarbimiskoormus." Ja nii edasi.
Vastupidi neile selgelt sõnastatud eesmärkidele on valitsus või õigemini valitsusjuht asunud sõlmima lepinguid, osalemaks Leedu uue tuumaelektrijaama ehitamises, ilma et selleks oleks selgeid suuniseid ja volitusi Riigikogult ning ilma Riigikogu ja erinevaid energiavaldkonnas tegutsevaid huvigruppe teavitamata.
Nii allkirjastas peaminister Ansip 27. veebruaril 2006 Leedus Trakais kõigile ootamatult koostöömemorandumi Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhtide vahel Leedu uue tuumajaama projektis osalemiseks ja s.a 6. juunil toimus sama – peaminister külastas Leedut ja külastuse üks eesmärk oli leppida kokku Eesti, Läti, Leedu ja Poola tuumahuvide küsimustes. Taas ilma volitusteta ning Riigikogu ja erinevaid huvigruppe teavitamata. Lepe jäi sõlmimata ainult tänu sellele, et Poola valitsusjuht jättis valitsuskriisi tõttu sellele kohtumisele tulemata.
Tasub meelde tuletada ka Riigikogu heakskiidu saanud praeguse valitsuskoalitsiooni leppe asjakohaseid punkte ehk valitsuse ja valitsusjuhi mandaati, mida Riigikogu on neile andnud. Kui me vaatame energiapoliitika punkte, siis seal on öeldud: "Energiaintensiivne majandus mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja halvendab keskkonnaseisundit. Eesti soovib olla teenäitajaks kliimamõjude vähendamise ja energiatõhususe tõstmise alal maailmas. Valitsusliidu eesmärk on Eesti energeetilise sõltumatuse ja selle kaudu riikliku julgeoleku tagamine ning Eesti ettevalmistamine põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärguliseks asendamiseks energiabilansis. Selleks valitsusliit .. otsustab osalemise tuumaalases koostöös Leedu ja Soomega valitsusliidu osapoolte konsensuse alusel, viies enne lõplikku otsust läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised ja uuringud, milles võrreldakse tuumaenergia pikaajalist tasuvust teiste energiaallikatega võrreldes. Kogu informatsioon uuringutest avalikustatakse ning otsustamisele eelneb avalik arutelu."
Kas valitsuslepet on asutud täitma? Vastus on: ei ole.
Et valitsusjuhi võetud initsiatiiv Eesti osalemiseks Leedu tuumaelektrijaama projektis on vastuolus riiklike energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavade eesmärkidega ja tema tegevus ei vasta valitsusleppes sätestatule, siis on vaja Riigikogu erakorralisel istungjärgul peaministri mandaati teistes riikides tuumaenergiaprojektides osalemise ja kohustuste võtmise osas täpsustada ja piirata, lähtuvalt kehtivatest energiamajanduse strateegilistest eesmärkidest.
Leedu tuumajaama plaan pole senini läbinud vajalikku arutelu. On põhjust arvata, et mitmedki argumendid uue Ignalina jaama kavandamisel väärivad tugevat kriitikat. Põhjuseks on asjaolu, et tänaseks on tuumkütuse hind maailmas tõusnud märkimisväärselt, võrreldes ajaga, kui on võetud andmed tasuvusuuringu või õieti teostatavusuuringu jaoks. On tehtud üks teostatavusuuring, kus on küsitud, kas põhimõtteliselt on võimalik Leedusse tuumajaama rajada. Vastus on jah, aga pole ka tolles uuringus küsitud, kas see on tasuv, kas ja millisel moel on mingid alternatiivid tasuvamad või mittetasuvamad või keskkonnahoidlikumad. On ilmne, et energianõudlus maailmas pigem ühtlustab kütuste hindu, kui et hoiab neid jätkuvalt erinevatena. Nii ei ole paslik valitsuse poolt kohustuste võtmine ilma teadmiseta, mis meid tegelikult sellega seoses ees ootab. Me ei tea tänaseni, kui suur on see tuumajaam, mida Leetu kavatsetakse ehitada, me ei tea ka seda, mis on selle maksumus.
Me teame, et vana Ignalina jaama reaktorite lahtivõtmine ja ohutu ärapaigutamine võib kesta 2029. aastani ning neelata 1300–1500 inimese töö ja miljardeid eurosid.
Euroopa Komisjon on teatanud oma otsusest vähendada aastateks 2008–2012 Eestile eraldatavat süsihappegaasikvooti tasemele 12,7 miljonit tonni aastas, valitsuse taotletud 24 miljoni tonni asemel. See on meie arvates otsene valitsuse harrastatud küündimatu energiapoliitika tagajärg. Uutesse ja kliima- ning keskkonnasõbralikematesse tehnoloogiatesse pole investeeringuid tehtud, energiasäästu, energiatootmist pole efektiivistatud, vastavat majanduskeskkonda pole loodud ja nii pole ka loota, et Eesti lubadusi Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamise ja energiakasutuse efektiivsust tagavate poliitikaeesmärkide rakendamiseks usutaks. Meenutagem, et varasemalt on valitsuse erinevaid energiainnovatsioonikavasid kritiseeritud põhjusel, et need olevat kulukad ja tõstvat energia hinda. See on olnud vaid üks majanduslik aspekt, mille juures on unustatud teine, et iga innovatiivne tehnoloogiauuendus ergutab ka majandust. Täna oleme mainitud "süsinikuheitmete kvoodilae" määramisel olukorras, kus energia hind tõuseb majandust ergutamata. See on taunitav olukord ning selline olukord nõuab ka erakorralist sekkumist Riigikogu poolt, sest senine selgete ja pikaajaliste tulevikukavadeta käitumine või nende kavade ignoreerimine energeetikavaldkonnas on liialt suuri majanduslikke riske tekitav. Oleme veendunud, et selge käsitlus energeetikast ning selle kliimasõbralikumaks muutmine looks eeldused läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga meie positsioonide parandamiseks süsihappegaasikvootide küsimuses. Neid oleks võimalik suurendada ka kohtuvälise lahenduse teel, kui suudaksime esitada energiakava, milles kvootide müügist kaetakse just nimelt tehnoloogia uuendused, investeeringud kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse. Praegu selline kava puudub.
Kehtivad Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud energiakavad suunavad meie arengut 2015. aastani ning ei enamat. Samas on teada Euroopa Liiduga liitumisel võetud kohustus sulgeda enamik praegu elektrit tootvaid elektrivõimsusi Narva Elektrijaamades hiljemalt 2015. aasta lõpuks, sest põlevkivi tolmpõletuskatelde heitmed ei vasta järgmisest aastast kehtima hakkavatele keskkonnanõuetele. Tuletan meelde, et see otsus, et Narva vanad plokid lähevad kinni, võeti valitsuse poolt vastu veebruaris 2003. Veebruaris 2003, täna on meil 2007, me oleme neli aastat kaotanud oma energiavaldkonnas, valmistamaks ette 2015. aasta plokkide sulgemist ja energiatootmisvõimsuste kadumist. Et energiasektori investeeringud on suuremahulised ja pikaajalised, vajavad nii energiaturul tegutsejad kui ka riik pikaajalisemat arengukava kui kehtivad, mistõttu on põhjendatud praeguste energiakavade kohene uuendamine ja nende kavade poolt meie arengule suuniste kehtestamine aastani 2050. Et valitsus pole olnud suuteline energiakavade uuendamist siiani käivitama, siis Riigikogu erakorraline istungjärk peab need olulised protsessid käivitama ja andma valitsusele tähtaja nimetatud kavade uuendamiseks.
Nagu me vajame selgeid energiakavasid aastateni 2020 ja 2050, vajame ka energiaagentuuri, mille rolliks oleks energiapoliitika elluviimine. Praeguses maailmas haakub energia sedavõrd tugevalt muude eluvaldkondade ja eelkõige julgeolekuga, et vajadus valitsusi üle elava energiakorraldusliku organisatsiooni järele on ilmne. Samuti on ilmne praeguse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna suutmatus vajalikul tasemel energiapoliitika rakendusmeetmeid kavandada ja ellu viia. Arvestades valdkonna olulisust ja Euroopa Liidu Ülemkogu poolt selle aasta märtsis vastu võetud energiapoliitikaalaseid eesmärke ja kohustusi, mis on kohustused ka meie riigi jaoks, on põhjendatud nimetatud valdkonnas riigi suutlikkust suurendada selleks vastavat rakenduslikku valitsusasutust luues. Tänan!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra ettekandja! Kõigepealt ma tänan teid pika ja põhjaliku ettekande eest! Aga enne kui minna küsimustega sisu juurde, on mul üks küsimus vormi kohta. See puudutab nimelt otsuse eelnõu pealkirja, kus te kasutate kahte mõistet: "kütustemajandus" ja "energiamajandus". Mille pärast te olete "kütuse" mitmusesse pannud, kas siin on tegemist ka keeleuuendusega, te tegelete ühtlasi keeleuuendusega, või on tegemist lihtsalt keelevääratusega või te hakkategi rääkima "kütustemajandus ja energiate majandus"?

Kuna meil on Riigikogu poolt vastuvõetud kütuste- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava, siis ma lihtsalt kasutasin sama keelepruuki, ilma neid nüansse oluliseks pidamata.

Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Aitäh! Härra ettekandja! Mul on siiralt kahju, et te ei ole saanud informatsiooni selle kohta, mis on maailmas teada tuumaenergeetika tasuvusest ja sellest stabiilsusest, mida tuumaenergias nähakse seoses energiatootmisega tulevikus. Aga esitage need küsimused ministritele, te saate vastused, kui te ei usalda oma kolleege ega soovi otse pöörduda. Aga ma küsin hoopis selle kohta, mismoodi te saite oma paati neid eelnõusid toetama Keskerakonna ja Rahvaliidu, kelle ministrid ju vastutasid energeetikavaldkonna eest ja kelle energiapoliitilisi väidetavaid möödalaskmisi te ju praegu kritiseerite. Kuidas said nad alla kirjutada sellistele asjadele, et 20 miljardit on nad tekitanud riigile kahju oma vale energiapoliitikaga? Ma ütlen kohe, et mina ei pea seda väidet ausaks, aga öelge, kuidas te seda tegite.

Ma oletan, et piisas tervest mõistusest ja teadmisest, et Eesti energeetikavaldkonnas ei ole praegu asjad korras, et praegune valitsus ei ole käivitanud vajalikke tegevusi, neid tegevusi, mis on kirjas meie kehtivates energeetikavaldkonda reguleerivates riiklikes arengukavades ja ka koalitsioonileppes. Sellest lähtuvalt Riigikogu liikmed toetasid tänase erakorralise istungjärgu kokkukutsumist ja mul on väga hea meel, et enamus Riigikogu liikmeid ja väga suur enamus jagab seda seisukohta.

Palun, kolleeg Hannes Astok!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te oma pikemas traagilises sõnavõtus ütlesite ka seda, et Leedu tuumajaama uuringud on tehtud ammu ja andmed on muutunud. Minu teada viimane Leedu Vabariiki rajatava võimaliku uue tuumaelektrijaama teostatavusuuring avalikustati 2006. aasta oktoobris. Kui tihti on teie arvates õige selliseid uuringuid teha, kui kiiresti see olukord maailmaturul muutub? Kas iga kahe kuu tagant, kolme kuu tagant peaks tegema uue uuringu, et täpsemaid tulemusi saada?

Teie viidatud dokument, teostatavusuuring, ei ole avalikustatud. On toodud ära kokkuvõte sellest uuringust. See uuring on endiselt konfidentsiaalne, see ei ole avalik. Seda esiteks. Teiseks, ma olen lugenud seda kokkuvõtet. Jah, ma olen lugenud ka kaks aastat varem Eesti Energia tellitud samasisulist uuringut, mille eesmärk või ülesandepüstitus oli küsimus, kas on mõistlik Eestisse tuumajaama rajada. Tolle uuringu vastus oli ei. Ühe argumendina toodi ka majanduslik pool, et see ei tasu ära, see on liiga kallis, kõigi muude argumentide kõrval. Kui te vaatate teie viidatud uuringu kokkuvõttes toodud lähteülesannet, siis näete, et seal küsitakse, kas on olemas mingeid poliitilisi, majanduslikke, keskkonnaseadustest või muudest seadustest tulenevaid takistusi selleks, et rajada uus tuumajaam Leedusse. Selle uuringu vastus, nii nagu see kokkuvõttes on toodud, on ei, praegu ei ole takistusi, kui raha on, siis ehitage. Meie jaoks on küsimus see, kas ja kuivõrd see uues Leedu tuumajaama projektis osalemine ennast majanduslikult üldse ära tasub. Meil on piisavalt vabalt saadavat informatsiooni, mis nendele väidetele tuge annab. Teiseks, Leedusse investeerimine ei lahenda Eesti ees seisvaid energiavaldkonna ja keskkonnaprobleeme. Kui te vaatate kehtivas energeetikakavas olevat eesmärki, kus öeldakse, et Eesti varustab ennast ise kodumaiste tootmisvõimsustega, siis kahtlemata on väljaspool Eestit projektis osalemine nende eesmärkidega vastuolus.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Te proovisite pareerida härra Ligi küsimust. Mul on teile konkreetne küsimus: kas teil on etteheiteid kõikidele majandusministritele alates 2003. aastast, sealhulgas Edgar Savisaarele, või ei ole?

Ma ei tarvitse esitada etteheiteid persoonidele. Meie etteheide on see, et Eesti energiapoliitika dokumentides seatud eesmärgid on kahetsusväärselt jäänud täitmata. Tähtaeg, millal peab toimuma oluline murrang meie energiatootmises, on lähedal, see on 2015. aasta lõpp. Me oleme võtnud kohustuse sulgeda Narva Elektrijaamades suurema osa praegustest tootmisvõimsustest. See tähtaeg järjest läheneb ja on päramine aeg tõepoolest asuda täitma neid eesmärke, mis on väga kenasti ja suhteliselt õigesti sõnastatud meie kehtivates energiapoliitika dokumentides.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa leiad lahtist aega ja tahet, et teha Jürgen Ligile selgeks, et Rahvaliidu liikmed kirjutasid alla selle erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks sellepärast, et me peame seda teemat tähtsaks? Esiteks. Teiseks, kas sa saad talle meelde tuletada, et paljukirutud Edgar Savisaare kõrval pidasid majandusministriametit veel ka härrad Ansip ja Atonen ja valitsust juhtisid Parts ja Ansip?

Aitäh! Palun, head kolleegid, küsimusi!

Vastan, jah, ma saan seda teha. Aga kuna see on juba küsimuse vormis esitatud, siis ma seda seekord aja kokkuhoidmiseks ei tee.

Palun, kolleeg Taavi Veskimägi!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kahtluseta on teema oluline. Te rääkisite hästi palju sellest, kuidas midagi teha tuleb, et tuleb luua mõni uus institutsioon, tuleb moodustada komisjon, tuleb teha neid asju, mis Vabariigi Valitsuse tööplaanis nii või teisiti juba kirjas on. Aga minu küsimus teile on selline. Ka teie varasematest väljaütlemistest ja ka sellest dokumendist siiski kõlab läbi, justkui tuumaenergeetilised lahendused oleksid halvad, ka põlevkivienergeetikal ei näe te väga suurt perspektiivi. Me samas mõlemad teame, et 2016 alguseks on olemas 25% sisetarbimiseks vajalikust võimsusest. Mis on teie nägemus, kust see ülejäänud 75%, et Eesti sisetarbimine ära katta, tulema peaks? Võib-olla te ütlete ka oma visiooni kahe sõnaga.

Erakonna visiooni on suhteliselt detailselt kirjeldatud meie valimisplatvormis, mille toel meie kuus saadikut Riigikogusse said. Olen ise töötanud küllalt pikka aega energeetikavaldkonnas, nimelt neli aastat Eesti Energia keskkonnajuhina ja olnud Eesti energiavaldkonna tegevuse kavandamise ja planeerimise juures. Eesti Energia käitub kui äriettevõte ja tegutseb etteantud majandusruumis. See majandusruum on kahjuks Eestis praegu selline, mis jätkuvalt ei motiveeri ettevõtet tegutsema siin Eestis, ka vaatamata sellele, et varem mainitud olulised tähtajad on kiirel sammul lähenemas. Eelkõige peame täna siin Riigikogus ja valitsuses käivitama need tegevused, mida me oleme ette pannud ja piisava detailsusega kirjeldanud. Kui te küsite minu isiklikku arvamust, milline võiks olla Eesti energeetikabilanss kütuste ja tehnoloogiate osas näiteks aastal 2015, siis see visioon on mul olemas. Ilma eriliste energeetikavaldkonna tehnoloogiliste läbimurreteta ja erilisi majanduslikke mullistusi ootamata on võimalik meie kodumaine elektritarbimine katta 50% ulatuses põlevkivi baasil. Põlevkivienergeetika on ja jääb, aga kindlasti peab see vähenema praegusest 92–94%-st 50%-ni, just tema väga suure keskkonnamõju tõttu ja seetõttu, et põlevkivienergeetika tekitatav kasvuhoonegaaside hulk on kordades, võrreldes teiste tehnoloogiatega, suurem ja seda ei tolereerita enam, see läheb lihtsalt niivõrd kalliks. Ülejäänu saame katta 20% ulatuses gaasiga, me peaksime käivitama ka põlevkivi gaasistamise, 10–15% biomassi baasil väikestes elektri ja soojuse koostootmisjaamades. Ülejäänu saaksime katta meie käes oleva piiramatu ja tasuta ressursi tuule baasil. Loomulikult peame selleks nägema ette tehnilised vahendid, eelkõige rajama ühendused teiste energiaturgudega, selleks et vajaduse korral balansseerida. Kindlasti ei tule sellist olukorda, et kui tuul ei puhu, siis elektrit ei ole. Praegu on ööpäevased kõikumised meil silutud just teiste turgudega ja ühendustega. Sellises mahus tuule osakaaluga on võimalikud tekkivad kõikumised märksa väiksemad, kui ööpäevased tipukõikumised meil praegu on ja mida silutakse.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Hea ettekandja! Elektrimajanduse arengukava aastani 2015 näeb ette kodumaise  elektritarbimise katmist kohalike tootmisvõimsustega, mida te ka mainisite. Kas te peate läbi-lõhki kohalikuks tootmisvõimsuseks Eestis töötavat elektrijaama, mis töötab imporditaval kütusel, näiteks tuumaenergial? Olen küsinud.

Kodumaised tootmisvõimsused on ikka need, mis on siin Eestis püsti pandud.

Palun, kolleeg Lauri Vahtre!

Tänan! Tänan ka üldiselt rohelisi selle teema ülestõstmise eest! Ükskõik, kuidas me seda lahendame, rääkida nendest asjadest tuleb. Minu küsimus puudutab protsente või lähtub neist. Me oleme aastaid kuulnud ja kuulsime ka äsja teie ettekandes sellest, kuidas taastuvenergia osakaal Eesti energiabilansis peaks tõusma. Aga see meenutab mulle probleemi kirjaoskamatutega maailmas. Kirjaoskamatute protsent maailmas pidevalt väheneb, aga kirjaoskamatute arv maailmas pidevalt suureneb. See tähendab seda, et kui te ütlete, et põlevkivienergia peab jääma 50% peale, siis ei ütle see meile mitte midagi selle kohta, kui palju saastatakse ja kui palju tegelikult kulutatakse. Kas te olete mõelnud, kuidas vähendada meie energiatarbimist üldse, absoluutarvudes?

Loomulikult, üks rohelise erakonna eesmärke või programmilisi seisukohti on, et eelkõige tuleb tõsta energiakasutuse efektiivsust ja selleks on ka objektiivne vajadus. Praegu kulutab Eesti rahvusliku rikkuse tootmisel, sisemajanduse koguprodukti tootmisel keskmiselt neli korda rohkem, kui kulutatakse Euroopas keskmiselt. Neli korda rohkem energiat paneme me rahvusliku rikkuse tootmisse. Kui keegi räägib, et meil on eesmärk saada viie rikkama Euroopa Liidu riigi hulka, siis neli korda rohkem raisates me viie rikkama hulka mitte kunagi ei saa. See on elementaarne loogika ja matemaatika. Me oleme kuus korda raiskavamad oma energiaga kui taanlased, kümme korda raiskavamad kui jaapanlased, peaaegu kaks korda raiskavamad kui meie naaberriik Läti. Need on objektiivsed näitajad meie majanduse efektiivsuse, meie majanduse konkurentsivõime kohta. Nagu me näitame ka erakorralise istungi materjalides, siia just peakski fookus olema suunatud, et me suudaksime oma majandust muuta efektiivsemaks, panna inimesed energiat säästma. Selles suhtes on teil täiesti õigus.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuna te olete selle eelnõu algatamisel Keskerakonnaga mestis, siis mul ei ole mingit kahtlust ega imestust selles suhtes, et teil on etteheiteid valitsusliitu kuuluvatele majandusministritele. Küll aga on täiesti uus tase see, kui keskerakondlased võtavad väga tõsiselt sõna ka Edgar Savisaare tegemiste või tegematajätmiste suhtes. Aga see selleks. Minu küsimus on hoopis selles, et mitmes komisjonis, nii põhiseaduskomisjonis kui ka majanduskomisjonis, kus seda eelnõu arutati, jäi kõlama või kostis hääli, et tegemist on väga toore eelnõuga, et ei ole olnud justkui aega või võimalust eelnõu korralikult ette valmistada. Siin on välja käidud päris mitu kohta, kus on olnud faktivead jne. Miks ei esitanud te seda eelnõu kevadel või miks ei valmistanud te seda ette põhjalikumalt, et saaks seda arutada sügisesel istungjärgul? Kust see nii järsku tuli ja nii toorel kujul?

Ma võiksin kõigepealt vastata teile eesti vanasõnaga, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Kõik need, kes kritiseerivad seda eelnõu, et see on toores ega kõlba kuhugi, te kõik olete teretulnud seda täiendama ja parandama. Mul on väga kahju, et te seda ei teinud ja need kritiseerijad seda ei teinud. Teiseks, miks erakorralisena? Ma kordan üle oma ettekandes toodut. Need kaks erakorralist asja on, et valitsusjuht on Eesti energiapoliitika eesmärkide vastaselt, neid eirates asunud võtma Eestile kohustusi selles valdkonnas, milleks tal ei ole mandaati ega voli, ja need kohustused tuleb piirata, kindlaks määrata praegu erakorralises korras. See leping, millele valitsusjuht pidi alla kirjutama, on seal ja ootel.

Palun, kolleeg Keit Pentus!

Aitäh! Hea ettekandja! Kõigepealt, sissejuhatavas ettekandes väitsite te korduvalt sedasama, mida te nüüd Taavi Rõivasele vastuseks ütlesite ehk seda, et valitsus on Riigikogu kehtestatud energiamajanduse pikaajalist arengukava eirates asunud tegema koostööd ka Leedu tuumajaama küsimuses. Ma lihtsalt pean seda täpsustama, kuna see ei vasta tõele. Ilmselt olete te lugenud ainult selle arengukava esimest poolt, aga arengukavas, mis on vastu võetud 2004. aasta lõpus, on otseselt öeldud, et Eesti alternatiivne võimalus on teha koostööd teiste riikidega, näiteks osaleda võimalikus uue tuumajaama ehitamise projektis Leedus, kus juba on selleks koolitatud personal ning on olemas infrastruktuur.

Palun, küsimus!

Samamoodi on sellessamas arengukavas kirjas, et taotletakse kinnitust Leedu tuumaenergeetika arendamise suundadele ja koostöövõimalustele nimetatud suunal. Küsimus on mul selle kohta, et te väitsite oma ettekandes, et meil puudub informatsioon selle kohta, kui kalliks võib Leedu tuumajaam maksma minna ja millised on selle keskkonnamõjud. Kuidas me peaksime seda informatsiooni saama, kui me selles eeltöös ei osale?

Nii. Aitäh küsimuse eest! Olen olnud kütuste- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava koostamise juures eksperdina. Olen olnud elektrimajanduse arengukava koostamise juures juhtgrupi liikmena. Olen juhtinud töögruppi, kes viis läbi elektrimajanduse arengukava strateegilise keskkonnamõju hindamise. Olen nende kavadega väga hästi kursis ja ka erinevate huvigruppidega ja seisukohtadega nende kavade koostamise juures ja nende kavade n-ö sisuga olen ma väga hästi kursis. Sellele tuginedes ja neid asjaolusid teades on mul väga lihtne teile vastu vaielda. See tekstiosa, mida te siin praegu ette lugesite, kritiseerides meid, on ka kontekstist välja rebitud. Seal räägitakse väga erinevatest alternatiividest, millest ühena on tõepoolest ära mainitud ka Eestist väljaspool olevates tuumaprojektides osalemine. Seal räägitakse ka teistest alternatiividest. Neid teisi alternatiive on märksa rohkem. See, et ilma kogu infot omamata projekti tasuvuse ja projekti keskkonnamõjude kohta on selgelt asutud tegutsema, seda projekti arendama, on viga. Tõepoolest, infopuudus on see, mida valitsus on kahetsusväärselt tekitanud. Riigikogu ei tea, milliseid otsuseid, milliseid kohustusi Eestile valitsusjuht võtab. See olukord on lubamatu ja see tuleb ära lõpetada.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina kindlasti ei taha kritiseerida, vaid lihtsalt saada targemaks. Teil on seletuskirjas sellised laused: "Nii on tuumajaama puhul kasutatav argument: tuumajaama kütusekulu on võrreldavalt teiste energiamuundamisviisidega suhteliselt väiksem, mitte niivõrd tuumajaama eelis kui selge viide võimalikule hinnatõusule. On ju ilmne, et energianõudlus maailmas pigem ühtlustab kütuste hindu, kui hoiab neid jätkuvalt erinevatena." See on üsna tundmuslik tõdemus ja võib kahtlemata olla tõene. Kui te võtate mingisuguse ajahetke kaugemast minevikust, siis tõepoolest võis ju olla, et tuumkütuse hind oli, võrreldes fossiilsete kütustega, suhteliselt madalam, kui ta oli mingil muul ajahetkel lähemas minevikus ja see võib ka olla pikaajaline trend. Aga ma küsin, millist referentsperioodi te siin silmas peate ja milliste muude energiamuundamisviisidega te olete selles hinnaanalüüsis, kütuste hinna analüüsis tuumaenergiat võrrelnud, seda enam, et mitmete fossiilsete kütuste, näiteks nafta hind kujuneb suurel määral vabal maailmaturul nõudluse-pakkumise vahekorras.

Meie oleme oma arvutustes lähtunud viimase nelja-viie aasta hindadest ja hinnaliikumistest. Meie järgmise eelnõu arutelul toob härra Strandberg neid numbreid natuke rohkem ja täpsemalt välja. Aga me jälgime hoolikalt, mis toimub energiaturul, milliseid tehnoloogiaid kasutusele võetakse, kuhu Euroopa läheb energiavaldkonnas. Need poliitilised suundumused on väga selgelt kindlaks määratud. Ka märtsis Euroopa Liidu Ülemkogul võttis Eesti riik sarnase kohustuse: taastuvate energiaressursside osakaalu suurendamine. Kõik muud tegevused tunduvad meile ja ma arvan, et kõigile, kes oskavad lugeda a, b, c, selged olevat, need on vastukäivad nendele eesmärkidele, mis on meil kirja pandud ja millega me oleme ühinenud. Teisalt, kui me vaatame, millised riigid praegu Euroopas arendavad tuumaenergeetikat, siis need on, jah, Soome, Prantsusmaa, Bulgaaria, Rumeenia. Leedu, jah, valmistab ette uut projekti. Nii et jällegi sellestsamast teadmisest lähtuvalt me peaksime kindlasti hoolikalt kaaluma, enne kui me otsused teeme, hoolikalt läbi kaaluma kõik alternatiivid. Praegu seda ei tehta.

Palun, kolleeg Jürgen Ligi, teine küsimus!

Aitäh, härra ettekandja! Ma võin teid informeerida, et tuumajaamu ehitatakse väga paljudes riikides põhjusel, et see on odavam, et varud on suuremad, et elektrivajadus järjest kasvab ja et see hoiab ära CO₂ emissiooni, hoolimata kõikidest probleemidest, mis seal on. Leetu ehitatakse seetõttu, et Leedus on koht, on personal, on võrgud, on know how. Eesti kas osaleb seal või mitte, see jaam jääb sinna niikuinii, nii et parem on osaleda. Sellepärast ei ole valitsus tegelnud mitte kohustuste võtmisega (pange tähele, õppige riigi toimimist natukene), vaid kavatsuste protokollimisega. Mingit lõplikku lepingut, mis võtaks kohustust, ei ole peaminister kavatsenud alla kirjutada. Kuna ma pean küsima, siis ma küsin teie käest: kas te ütleksite Villu Reiljanile, et mina kaitsesin teda praegu, et tema ei ole sellist kuritegu toime pannud, nagu te väidate, ta ei ole Eesti riigile 20 miljardi krooni eest kahju  tekitanud? Kas te ütleksite seda talle?

Ma ei saanud küsimusest hästi aru. Kas te, palun, kordaksite oma küsimust?

Palun, hea kolleeg, ainult küsimus! Jürgen Ligi. Kõvasti.

Kõvasti ja aeglaselt. Kas, härra ettekandja, te ütleksite Villu Reiljanile, et mina ei süüdistanud teda kui endist keskkonnaministrit 20-miljardilise kahju tekitamises Eesti riigile, nii nagu süüdistate teie? Mina kaitsesin teid selle jama eest, mida te olete tema ja härra Savisaare aadressil öelnud.

Proua eesistuja! Palun, kas te saaksite Riigikogu liikmele selgeks teha, et ta esitaks küsimuse?

Läheme edasi, kuna vastust ei tulnud. Palun, kolleeg Taavi Veskimägi, teine küsimus!

Aitäh! Ühes vastuses eelnevale küsimusele ja ka seletuskirjas oli juttu sellest, mis puudutab Eesti SKP energiamahukust. Nii nagu ma aru saan, ei ole teie jaoks tegelikult energia hinna tõus kui selline iseenesest probleem ja te põhimõtteliselt näetegi, et kõrgema energia hinna abil võiks majandust saneerida ehk see on tegelikult majanduse saneerimine mõneti pankrottide kaudu, mitte uute arengueelduste loomise abil, nii nagu näiteks on lisainvesteeringute tegemine haridusse. Minu küsimus on see: kas te ei mööna või kas te ei mõista, et erinevad SKP per capita tasemed, erinevate n-ö majanduste puhul, ongi erineva energiamahukusega? Kas teie arusaam on see, et Eesti peaks liikuma  energimahukalt tootmiselt teadmistepõhisele tootmisele Eesti ettevõtete pankrottide kaudu, mida kõrgem energia hind endaga kindlasti kaasa toob?

Jah, minu seisukoht on, et Eesti peab muutuma energiaefektiivseks. Jah, minu arusaam on, et Eesti ei ole konkurentsivõimeline Euroopa Liidus ja maailmas seetõttu, et meie majandus on liiga energiamahukas, raiskav. Jah, minu seisukoht ja meie fraktsiooni seisukoht on selline, et Eesti majanduses ja eelkõige energiamajanduses tuleb käivitada innovatsioon. Jah, meie seisukoht on selline, et fiskaalinstrumentidel on selles regulatsiooni kõrval väga suur roll.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Head kolleegid! Miks erakorraline Riigikogu istung? Mina olin nõus sellepärast erakorralisele istungile tulema, et meie plaanid võib-olla polegi kõige halvemad, aga ettekandja ütles väga hästi, et neid plaane ei täideta, tähtajad venivad. Nagu me mäletame, eelmise aasta mais võeti vastu otsus kahe põlevkivikatla renoveerimiseks, kahe ploki renoveerimiseks Narva Elektrijaamades. Aasta jooksul pidi tulema investeerimise otsus ja pidi tulema otsus, kes ehitab jne. Küsimus on selline. Sa, Valdur, oled töötanud Eesti Energias. Kui kaua võtab kahe uue ploki ehitamine? Sa rääkisid 50%-st, selleks on vaja neid kahte plokki.

Seni kõige kiiremad energiatootmisvõimsuste ehitamised Eestis on võtnud vähemalt kuus aastat, isegi seitse aastat. Kui me räägime ettevalmistustest, tasuvusuuringutest ja hangete läbiviimisest, keskkonnamõju hindamisest, siis kõik need ettevalmistustööd võtavad aastaid, keskkonnamõjude hindamine kaks aastat, tasuvus-, teostatavusuuringud võib-olla kolm-neli aastat ja ehitamine ise kolm aastat.

Palun, kolleeg Toomas Tõniste!

Lugupeetud ettekandja! Ma olen natuke segaduses. Praegune valitsus vastupidi mõnele eelmisele võimuerakonnale, kes kahjuks energeetikateemadega hakkab tegelema opositsioonis olles, peab ju energeetikateemat väga oluliseks ja on alustanud ka kütuse- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamist. Kas ei oleks olnud otstarbekam, kui te oleksite pöördunud näiteks majandusministri poole ja palunud, et ta teeks sinna töörühma? Ma olen kindel, et sealt öeldakse: "Palun, tulge, meil on teiesuguseid spetsialiste vaja, neid on Eestis nii vähe." Milleks te sellise triangli korraldasite?

Aitäh! Minu teada ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustanud energiastrateegiate uuendamist. Vastupidi, ma nädal tagasi kuulsin aseministrit härra Kiislerit ütlemas, et kuskil sügisel alustavad nad töörühma kokkukutsumist. Nii et praegu ei ole alustatud uuendamist. Kahjuks on teie informatsioon vale.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tänan selle eest, et vähemalt Riigikogu kõnepuldist kõlas aus lause, et kehtivas arengukavas, mis on Riigikogus vastu võetud, tuumaalast koostööd Soome ja Leeduga siiski mainitakse päris mitmes kohas. Punktist 3 saan ma aru, et siin on tüüpiline opositsiooni umbusaldus Vabariigi Valitsuse vastu, mis ikka kipub tulema. Ma küsin nii: kui eelnõu algatajad kahtlevad, et Eesti Vabariigi valitsus viib vastavad projektid tuumaalases koostöös läbi majandusliku tasuvuse ja keskkonnamõju hindamiseta, kas see umbusaldus laieneb teil ka Leedu ja Soome valitsusele, nemad teevad seda?

Aitäh! Kindlasti, see otsus ja otsuse eelnõu ei ole suunatud meie naaberriikidele, nende valitsustele, vaid meie valitsusele. Mul on väga hea meel, et te eelnõu kolmanda punkti eraldi esile tõstsite. Ma tuletan meelde (te võite koalitsioonileppest järele vaadata): see punkt on sõna-sõnalt valitsuskoalitsiooni leppest võetud, aga seda ignoreeritakse. Riigikogu peab seda koalitsioonileppes kirjapandut kahjuks sedaviisi üle korrates peaministri mandaati täpsustama. Sest ma saan aru küll, miks peaminister käib Leedus ja võtab kohustusi. Sellepärast, et AS Eesti Energia teab väga hästi, et aastal 2013 läheb energiaturg vabaks, energiaturul hakkavad konkureerima kõik Euroopa energiaettevõtted ja seal on konkurentsieelis suurel ettevõttel, see on fakt. Selleks et olla suur, peab omama hästi palju kliente. Kindlasti on AS-il Eesti Energia Leedu tuumajaama projekti või mis iganes välisinvesteeringute eesmärgiks võita juurde kliente, turgu. Aga ma kordan: see ei lahenda Eesti ees seisvaid probleeme. Eesti ees seisvad probleemid tuleb lahendada siin Eestis.

Palun, kolleeg Keit Pentus, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Hoolimata sellest, et te siin puldis korduvalt olete hurjutanud valitsust Leetu rajatavas tuumajaamas osalemise võimaluste uurimiste eest, arvan mina siiski, et nii Eesti Energia kui ka valitsus on teinud väga head eeltööd selleks, et meil ühel hetkel oleks piisavalt informatsiooni otsustamaks, kas Leetu rajatavas tuumajaamas osalemine on Eestile mõttekas või mitte, ja seda informatsiooni ei saa kahtlemata ilma koostöö tegemiseta. Te küll väitsite, et on võetud kohustusi, aga nii nagu Jürgen Ligi ütles, mingeid kohustusi võetud ei ole ei Eesti Energiale ega Eesti riigile. On sõlmitud n-ö kavatsuste protokoll. Ma küsin üle sellesama küsimuse, millele te enne ei vastanud. Kas te olete nõus, et ilma sellise koostööta ei ole meil võimalik kuidagi hankida seda infot, kui kalliks Leedu tuumajaam lõpuks maksma läheb, millised on võimalikud keskkonnahinnangud? Või teate te mingit muud viisi, kuidas me ilma koostööd tegemata selle infoni jõuaksime?

Kindlasti tuleb teha energeetikaalast koostööd. Selle koostöö näiteks on senine praktika. Balti energiaturgu peetakse suhteliselt ühiselt toimivaks turuks, kus vahetatakse elektrienergiat üle piiri tippkoormuste katmiseks ja silumiseks. Jah, sellist koostööd on vaja teha. Aga nüüd küsime: mis suunas see koostöö toimub? Kui see koostöö on suunatud ainult ühe projekti rakendamiseks, mis on väga tähtis Leedule, projekti rakendamiseks, mis on väga tähtis energiaettevõttele, et ta saaks investeerida kliendibaasi laiendamiseks, ja kui me küsime, mis seosed on seal Eesti energiavarustuse, julgeolekukindluse tagamisega aastatel 2015 ja edasi, siis me seal seost ei näe. Need seosed peaksidki avama need uuringud. Neid uuringuid ei ole. Jah, uuringuid on vaja teha. Aga praegu on kahetsusväärselt niiviisi, et tegeldaksegi ainult osaluse jagamisega. Üks energiaalase koostöö näide on ka ühise Balti energiastrateegia koostamine, mis käivitus 2006. aastal. See dokument, kolme Balti riigi koostöös valminud dokument "Balti ühine energiastrateegia" sai valmis 2006. aasta detsembris. See dokument avaldati ja seda arutati laiapõhjaliselt Lätis ja Leedus energeetikavaldkonna huvigruppide osalusel, aga sellest dokumendist vaikiti Eestis. Selle dokumendi üle toimus üks väga kitsas ringis arutelu alles selle aasta kevadel ilma avalikkust informeerimata, kaasamata. Nii on meil selle koostööga paraku lood.

Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on jätkuks mu esimesele küsimusele selle kohta, millise perioodi ja milliste võrdlusarvude põhjal te ütlete, et tuumaenergiakütuse hind, võrreldes teiste kütustega, on kiirelt kasvamas. Te ütlesite, et olete võtnud selleks referentsperioodiks viimased neli-viis aastat. Minu küsimus on: kas see referentsperiood teie arvates ei ole lubamatult lühike nii minevikku kui ka tulevikku vaadates, sest näiteks olulist energiaressurssi naftat, tema hinnadünaamikat vaadeldes maailmas viimase 30 aasta jooksul, need tõusud ja mõõnad kestavad märksa pikemaid perioode kui neli-viis aastat? Samal ajal näiteks tuumkütuse puhul võib see ühekordne väga järsk hinnatõus langeda just nimelt juhuslikult sellesse valitud nelja-aastasesse referentsperioodi. Kas teie analüüs siiski ei peaks katma märksa pikemat ja märksa laiaulatuslikumat analüüsi ja ajavahemikku?

Aitäh küsimuse eest! Jah, me oma hinnangute puhul oleme arvestanud ka teisi aspekte ja teisi arenguid. Väga hoolikalt oleme jälginud näiteks meie naabruses Soomes Olkiluotosse ehitatavat kolmandat reaktorit ja selle ehituse käiku. Me teame väga hästi, millistel soodsatel tingimustel saadi selle reaktori ehitamise hind kokku lepitud. Me teame, millistes raskustes on ehitaja selle kokkulepitud hinnaga, see oli võtmed-kätte-projekt ja Teollisuuden Voima, kes oli selle reaktori tellija, tuumajaama tellija, on väga rahul selle soovitud või tollal saadud ehitushinna ja selle põhjal prognoositavate tootmise omahindadega. Paraku sellesama Olkiluoto 3 tuumajaama ehitus on näidanud, et just sellesama odava hinna tõttu on põhitöövõtja kasutanud odavaid allhankijaid, kellel on puudunud kvalifikatsioon, kelle töö on olnud allpool arvestust. Soome kiirguskontrolliasutus STUK on väga kriitiliselt suhtunud tööde kvaliteeti, näiteks reaktori vundamentide ehitamise puhul, ja palunud need tööd ümber teha, sest need on olnud väga madala kvaliteediga odavate allhankijate tõttu. Viimane kriitika on tulnud torude kohta, mis jahutusvett reaktorisse ja reaktorist eemale toimetavad, ka nende ehituskvaliteet on odavate allhankijate tõttu leitud olevat nõuetele mittevastav. Jällegi on antud töö tegijale korraldus need tööd ümber teha, kvaliteeti parandada. See on tähendanud seda, et reaktori ehitamise aeg on pikenenud vähemalt kahe aasta võrra plaanitust. Kindlasti on reaktori ehitamise kulu ehitajale läinud märksa kallimaks kui kokku lepitud. Kõiki neid trende arvestades, arvestades ka viimaseid uraanikütuse hinnamuutusi, see hind on üheksakordistunud selle nelja-aastase perioodi jooksul, jah, selle põhjal me julgeme väita, et kindlasti ei saa teha otsuseid tuumajaamaprojektis, olgu see siis Leedus, Soomes või kusagil mujal, osalemiseks ilma põhjalikke tasuvusuuringuid tegemata, ilma alternatiive kaalumata. Jah, me oleme sellel seisukohal ja me ei näe, et ükski ilukõneleja ka siit saalist võiks neid argumente ümber lükata, neil ei ole lihtsalt numbrilisi argumente vastu tuua. Valitsus on oma töö tegemata jätnud, ta ei ole hinnanud selles projektis osalemise kulutõhusust.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Aitäh, proua juhataja! Siin oli just juttu hindadest ja tasuvusest. Ehkki mu küsimus tundub võib-olla mitterelevantne, teame me tegelikult kõik, et selle debati taga on teie peamine energeetiline idee ehk tuuleveski. Sellepärast ma küsin, valutades südant ka kauguses oleva euro pärast, kus me maadleme inflatsiooniga, väga lihtsalt: kui mitu korda, kindlasti te olete neid arvestusi teinud, tõuseb elektrienergia hind sellisel juhul, kui me hakkame kasutama teie poolt idealiseeritud tuuleveskite energiat?

Ma arvan, et tuuleenergia tehnoloogiad on praegu piisavalt odavad, et konkureerida tänapäevaste koostootmisjaamadega, mis baseeruvad kas biomassil või fossiilkütustel. Nad ei konkureeri meie vanade põlevkiviplokkide abil toodetud energiaga, sellepärast et me kahetsusväärselt ei ole põlevkivienergeetika tekitatud kahju keskkonnale, inimeste tervisele, nn väliskulusid lülitanud põlevkivielektri hinda. Kindlasti leiame meie, rohelised, et kui me tahame mõjutada meie energiatulevikku, siis me peaksime rõhu panema eelkõige väliskulude kaasamisele toodete ja teenuste hinna sisse. Seda on meie valitsus sammhaaval teinud (ja rohelised on valitsuskoalitsiooni selles suunas toetanud) aktsiisitõusudega, elektriaktsiisi kehtestamisega, keskkonnakasutuse tasude tõstmisega ja heitveetasude tõstmisega. Fakt on see, et põlevkivienergeetika annab 5% sisemajanduse koguproduktist, aga annab ka 90% õhuheitmetest, jämedas joontes 70% jäätmetest, 90% ohtlikest jäätmetest sealhulgas, ja kulutab ära 65–70% meie veekasutusest. Jah, need hinnad ei ole meil elektri hinna sees, neid kulusid me tegelikult maksame kinni maksumaksjatena riigieelarvest, investeerides põlevkivisektoris näiteks vanade tuhaväljade sulgemisse, need kohustused on ettevõtjad andnud üle riigile, investeerides näiteks vanade poolkoksimägede sulgemisse miljardeid kroone maksumaksjate raha riigikassast või Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarvest. Need tuleb ära teha, need on meie energeetikasektori n-ö pärandid ja ettevõtted on need kohustused kenasti andnud riigi kanda. Need ei kajastu praegu toodangu omahinnas Narvas ega mujal. See on see tegelikkus.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Mul on palve edaspidi vastata esitatud küsimustele, sealhulgas minu omale. Te olete väitnud, et valitsus ei tee seda-teist-kolmandat. See ongi see ilukõne, mida ei ole vaja, ausõna, ei ole vaja, me ei tulnud siia nalja tegema. Teie arvates peab Riigikogu tegelema tihendite, jahutustorude ja muude selliste asjadega. Öelge mulle, palun, kuidas klapib teie poolt ette pandud Riigikogu otsuse projekt sellise põhimõttega nagu põhiseaduslik võimude lahususe põhimõte: valitsus valitseb, Riigikogu teeb seadusi. Kas see on teie arvates põhiseaduslik, mida me siin praegu teeme, kui me määrame tähtaegu, kuupäevi jne? Ma palun veel kord, teil on õnnestunud mitte vastata kolleeg Mikserile, teil on õnnestunud mitte vastata peaaegu kõigile, vastake minule, palun, erandkorras küsimusele, mille ma esitasin, kuidas see klapib põhiseadusega. Punkt.

Vastan teie küsimusele. Riigikogu ei pea tegelema torude ja klappidega. Ei pea ega tegelegi ja me ei paku seda ka välja. Ma arvan, et klapib põhiseadusega väga hästi kokku, kui Riigikogu, nähes, et valitsus ei toimi õigesti, ei toimi pädevalt, ei tegutse, ei pea tähtaegu silmas, seda valitsusele meelde tuletab ja neid tähtaegu seab. Jah, ma pean seda põhiseadusega kooskõlas olevaks.

Palun, kolleeg Erki Nool!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te rääkisite, et Eesti tarbija tarbib neli korda rohkem energiat kui keskmine eurooplane. Ühele küsimusele vastates ütlesite, et katelde renoveerimine võtab aega umbes seitse aastat, maksumusega umbes kolm miljardit krooni üks katel. Tuumajaama ehitamine, me teame, võtab minimaalselt 15 aastat. Nüüd tulen ma tagasi just nende tihendite ja nende jaotamise juurde. Äkki oleks kõige lihtsam ja kiirem moodus ikkagi tulla välja ettepanekutega, kuidas vähendada energiatarbimist? Lambipirni vahetamine köögis võtab suhteliselt vähe aega, ei võta seitse aastat ega viis aastat. Sellised numbrilised ettepanekud oleksid väga kiired ja tõhusad.

Tänan väga! Ma kindlasti ei ole väitnud, et Eesti tarbija tarbib neli korda rohkem elektrit kui teiste riikide tarbijad, seda ma kindlasti ei ole väitnud. Ma olen väitnud, et me sisemajanduse koguprodukti ühe krooni, dollari, euro tootmisel kasutame neli korda rohkem primaarenergiat, mis on väljendatud tonnides õli ekvivalendina. Seda kinnitab statistika. Kuidas vähendada energiakasutust? Selle kohta on mul kindlasti väga palju kogemusi ja ma suudaksin väga palju näiteid tuua, kuidas on võimalik energiat efektiivsemalt kasutada. Ma ei tahaks meie kallist aega siin selle peale kulutada. Ma ei ütle, et raisata, kindlasti ei oleks see raisatud aeg. Aga on olemas Eesti Energia poolt peetav energiasäästu portaal Internetis, kus on kõik need meetmed kenasti üles loetud väga erinevate elujuhtumite jaoks. Nii et palun seda lahkelt külastada ja sealt nõuandeid lugeda!

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Meil on olemas kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava aastani 2015 ja meil ei ole olemas seda dokumenti aastani 2050. Kuidas on võimalik uuendada dokumenti, mida ei ole olemas, nagu te soovite teha otsuse eelnõu punktis 2?

Vastus on väga lihtne. Me toome oma seletused põhjenduses, miks erakorraliselt on vaja käivitada need protsessid, seesama kütuste- ja energiasektori uuendamine. Me väga selgelt tõime välja, et olulised muudatused, mis mõjutavad energiasektorit, meie varustuskindlust, on need otsused, mis seoses Euroopa Liiduga liitumisega võeti vastu 2003. aasta veebruaris, et Eesti sulgeb Narva Elektrijaamades vanad tolmpõletuskatlad 2015. aasta lõpuks. Sellepärast peamegi vajalikuks kiirelt käivitada kütuste- ja energiasektori pikaajalise arengukava uuendamise, seades energiapoliitika sihid aastani 2050, kuna investeeringud energiasektoris on väga suured. Need otsused peavad olema väga õiged, mis praegu tehakse, ja meil ei ole aega oodata nende investeeringutega.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Head kolleegid! Küsimus tuleb koostöötahtest ja võimekusest. Mul on siin väike näide. Kolme ja poole kuu jooksul ei ole praegune majandusminister leidnud aega minuga nendel teemadel vestelda. Tänaseks nelja kuu jooksul ei ole  suudetud leida riigiettevõttele Eesti Põlevkivi uut juhti. Milline, Valdur, on sinu koostöö majandusministeeriumiga?

Minu koostöö majandusministeeriumi energeetikaosakonnaga on väga hea, aga ühepoolne. Ma muudkui pommitan neid küsimustega ja siis saan ka näpuotsaga vastuseid. Kui ma palun saata dokumente või eelnõusid, siis neid ei saadeta väga tihti. Aga suhtleme ja personaalne läbisaamine on väga hea. Kuid see ei tähenda, et me saame anda hinnangut, et valitsus töötaks hästi. Kui me vaatame kas või energiapoliitika ühte pikaajalist eesmärki, mis on olnud eesmärgina juba kümneid aastaid – põlevkivi osakaalu vähendamine Eesti energiatootmisbilansis –, kui me vaatame selle eesmärgi täitmist, siis just nagu on midagi tehtud, otsuseid on vastu võetud, arengukavasid, seadusi on kirjutatud. Statistika ütleb meile: aastatel 2000–2005 igal aastal põlevkivi osakaal energiabilansis kasvas, võrreldes eelmise aastaga. See on eesmärkidele jõudmise mõõdupuu, kas see osakaal kasvab või kahaneb, kui meie eesmärk on, et osakaal väheneks. Järelikult ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma tööd piisavalt teinud. Kui me vaatame neid kohustusi, mida me oleme rahvusvaheliselt võtnud, neid murranguid, mis toimuvad Euroopas, seda, kui tähtsaks on muutunud energeetikaküsimused, nende seos keskkonnaga, siis on selge, et tuleb seda suutlikkust suurendada. See on ka meie ettepanek teile, head kolleegid siin Riigikogus.

Head kolleegid! Ma palun, kui esitate küsimusi, jääge eelnõu arutelu piiridesse! Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

Väidan, et energeetikaküsimus on Eesti poliitika ja Euroopa Liidu seisukohalt elu ja surma küsimus. Seda sandim on see, kui seda käsitletakse ülejala ja kuidas juhtub, juhuslike arvude, emotsioonide ja pagan teab millega. Mul on väga kahju, et see eelnõu jäi läbi töötamata, et te mingisuguseid argumente ei tahtnud esitada, aga okei, see on teie rida. Kordan: see asi on tõsine ja ma palun teil ka seda tulevikus tõsiselt võtta. Nüüd küsimus. Kas te leiate, et Eesti põhiseadus võimaldab valitsusele kehtestada tähtaegu, 1. aprill 2000, see, teine, kolmas või neljas? Ma tean teie vastuargumenti. Te ütlete, et seda on kaks korda tehtud, kuid kui teine kord seda tehti, siis öeldi, et tegemist on erandiga, see oli siis, kui jutt oli Eesti Rahva Muuseumist Tartus, siis see erand oli ka sisse kirjutatud. Kas te peate võimalikuks valitsuse tööd segada sellega, mis Riigikogu kompetentsi ei kuulu?

Kõigepealt, ma ei ole nõus teie väitega, et me pakume välja neid küsimusi ülejala käsitlemiseks. See pole kindlasti nii. Kui te loete hoolikalt läbi meie pakutud eelnõude tekstid, seal juures olevad seletuskirjad, siis näete, et me tahame käivitada need protsessid, mis pole käivitatud, kuigi see on kokku lepitud. Teiseks, teie küsimus selle kohta, kas ma pean seda põhiseadusvastaseks. Ei, ma ei pea põhiseadusvastaseks Eesti arengu jaoks oluliste otsuste tegemist ja protsesside käivitamist Riigikogu poolt. Selle jaoks see Riigikogu on siia kutsutud ja rahva poolt valitud. Kui teie pole sellest aru saanud, siis on mul sellest väga kahju.

Palun, kolleeg Raivo Järvi, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Just mõne aja eest üks kolleeg ütles, et Järvi võitleb tuuleveskitega. Ma ütleksin, et ei, Järvi võitleb gaasiturbiinidega, mis peavad neid toetama, ja teadagi, kust see gaas meil tulema hakkab. Kuid ma kordan oma küsimust, kuna ma ei saanud sellele vastust, aga see puudutab valijaid, sõltumata parteist, kes siin praegu istub. Kui mitu korda tõuseb elektrienergia hind, kui me hakkame prevaleerivalt kasutama tuuleenergiat?

Ma võin tuua teile vastuseks näite. See on vastus. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võttis vastu otsuse tõsta tuuleenergia ostukohustuse hinda 87 sendi peale, tollase, vist oli 63 sendi pealt, ja küsis avalikkuselt, kas ollakse nõus maksma elektri eest rohkem 20 senti, 80 senti või kroon 20 senti, siis avalikkuse vastus oli, et ei olda nõus. Samal ajal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringus Energeetika Instituudi teadurid ütlesid, et kui saada aastaks 2010 10% tuuleenergia osakaaluks, siis hind tõuseks keskeltläbi ainult 10 senti. Ma olen teinud erinevaid arvutusi seoses Riigikogu otsusega tõsta taastuvallikate fikseeritud hinda tollase 81 sendi pealt kroon 10 sendi peale. Ma arvutasin välja, et kui põlevkivi kasutamise tasu määra, mis tol ajal oli 7,5 krooni tonni pealt ja 1. jaanuarist 2009, kui ma õigesti mäletan, on 12,5 krooni tonni pealt, kui põlevkivi loodusvara kasutamise tasu tõstetaks kolmekordseks, minu arvates väga õige samm, siis see tõstaks Narva Elektrijaamade tootjahinda 10 sendi võrra ehk 40 sendi pealt 50 sendi peale. Kui see toimuks, siis oleksid taastuvatest allikatest energia tootmise tehnoloogiad juba täiesti konkurentsivõimelised Eesti turul ja mingeid erilisi toetusi ei vajaks. Ma ei tea, kas see vastas teie küsimusele. Ei ole lihtsat ja ühest vastust, tuleb vaadata väga täpselt parameetreid, kui suur osakaal, mis tehnoloogiatega, mis tehnoloogiat asendama hakata, millega võrreldes, siis me saame konkreetse vastuse. Aga ma püüdsin tuua teile neid näiteid erinevate viiside kohta, erinevate võimaluste kohta, kuidas energiasektori tulevikku mõjutada ja mis oleks selle väljund ka meil turul valdavas põlevkivielektri hinnas.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja!

Kui tohin veel täpsustuse öelda, siis ma olen kindlasti valmis härra Järvile ja teistele Riigikogu liikmetele saatma ühe uurimistöö põlevkivielektri väliskuludest. See uurimistöö on avalik.

Palun, palun! Vabandust, teine küsimus, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Oma esimeses küsimuses ei vaielnud ma vastu vajadusele kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava aastani 2050 välja töötada. Ma juhtisin tähelepanu loogikaveale, et dokumenti, mida olemas ei ole, ei saa uuendada. Kas te jagate seda seisukohta?

Ei, ma ei jaga seda seisukohta. Praegu on meil olemas kütuste- ja energiamajanduse arengukava aastani 2015 ja seda tulebki uuendada, seades talle pikemaajalise sihi. Seal ei ole vastuolu.

Palun, kolleeg Villu Reiljan, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tahan ütelda, et ma härra Ligi kaitset kuidagi ei vaja, sest ta lihtsalt tänases Postimehes valetab nagu tavaliselt. Aga mulle teeb heameelt, et koalitsioon on natuke nagu ergastunud, see tähendab, et teema on täiesti ajakohane. Muuseas, see on seesama koalitsioon, kes 2000. aastal tahtis Eesti Põlevkivi Eesti Energiaga koos müüa 1,2 miljardi krooni eest, 49% eest, ühele riiulifirmale. Muuseas, CO₂ kvoote on kahel aastal müüdud nüüd 2,8 miljardi Eesti krooni eest. Nii et võib-olla majanduse asjatundjad enesekriitiliselt arutavad asja. Aga ma tahan küsida sinu käest, Valdur, kes sa asja tunned: kas sa tead, milline Eesti Vabariigi asutus asutas need registrid, kasvuhoonegaaside registrid, et üldse CO₂ kaubandus käima sai minna? Mitmes Euroopa riigis ei ole see käima läinud.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tahaksin ka tänada. On olnud väga huvitav ja kindlasti väga hariv. Eriti huvitav oli nentida ja vaadata Reformierakonna tublide ja ustavate alamate arusaama, et eelmises valitsuses ei olnud mitte üks teine peaminister, vaid oli hoopis Edgar Savisaar peaminister. Et nad ise ka sellest aru said, see oli küll päris põnev. Nüüd, kui küsimuse juurde tulla, siis eelmises valitsuses oli korduvalt arutluse all seesama renoveerimiskava, tuhande pere elektriga varustamine, kellel praegu veel ei ole elektrit, võrkude renoveerimine ja paljud-paljud teised faktid. Miks on see täitmata jäänud, kas sellepärast, et Eesti Energiast on vaja dividende nii palju välja võtta, on see juhtimisotsuste viga? Mis siis on, miks näiteks viimase poole aasta jooksul ei ole ühtegi nendest väga konkreetsetest otsustest rakendatud?

Üks lihtne vastus oleks, et energiapoliitikat ei juhita mitte Harju tänavalt ega ka Stenbocki majast, vaid Laki tänavalt. See oleks nagu lihtne ja triviaalne vastus. Üks ettevõte ei näe vajadusi muudatusteks, kui ta saab olemasolevates majandustingimustes edukalt toimida ja kasumit teenida. Miks ta peakski? Seetõttu, teades, kui tugev lobiorganisatsioon Eesti Energia on, sest Eesti Energia mõjutab kogu energeetikavaldkonnas tehtavaid otsustusi, ma ütleksin, et kõige õigem vastus on see, et monopoolne ettevõte ei ole huvitatud pikaajalistest lahendustest Eesti riigi ja Eesti inimeste tarbeks, vaid äriettevõttena (ta on äriettevõte) ta vaatab, kuidas rohkem kasumit teenida, sest siit tulevad juhtkonna boonused ja töötulemust hinnatakse selle järgi. Nad teevad head tööd ettevõtte jaoks. Seda enam heidan ma ette valitsusele, et valitsus on oma töö tegemata jätnud. Kui te küsite, miks neid asju pole käivitatud, mis on juba ammu ära otsustatud, siis see ongi haldussuutmatus. Üks meie eelnõu punkte näebki ette, et tuleb tekitada haldussuutlikkust. Haldussuutmatus tuleb ära lõpetada.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Erakorraliselt kokkutulnuna oleks oodanud siit otsusest midagi sellist, et tõesti on midagi vaja kohe teha. Need kuupäevad on siin alles 2008 oktoober, 2008 lõpp. Miks erakorraliselt? Kas oli see tähelepanu saamise huvi või edevus, milles asi?

Asi ei olnud edevuses ega tähelepanu saamise soovis. Asi oli siiras mures meie energeetika tuleviku pärast. Oleme korranud siin puldis, oleme korranud oma paberites, seletuskirjades, mis on välja saadetud teile kõigile, head Riigikogu liikmed, head kolleegid, oleme korduvalt ka valitsusliidu erakonna eestkõnelejate demagoogilistele väidetele püüdnud rahulikult vastata, et jah, erakorraline on see istungjärk sellepärast, et praegu on valitsusjuhi allkirja ootamas leping, millele ei peaks valitsusjuhi allkiri minema, Leedu tuumajaama projektis kohustuste võtmise koha pealt, me ei tea, mis kohustused need on ja mida nad meile kaasa toovad. See on üks erakorraline asi. Teine asi on valitsuse kohtusse mineku kava või kohtusse minek Euroopa Komisjoni vastu. Meie arvates on meie mahajäämus energeetikaprobleemide lahendamisel põhjuseks, miks see kohtuasi üldse päevakorda tuli. Kuna Riigikogu asub korraliselt tööle alles alates poolest septembrist ja kuna Euroopa Liidu süsinikdioksiidi lubatud heitkoguste jaotuskava kohta võivad otsused tulla varem, leidsimegi vajaliku olevat kokku kutsuda erakorralise Riigikogu istungi.

Palun, kolleeg Liina Tõnisson!

Suur tänu! Ma saan aru, et erakorraline istungjärk on andnud teile suurepärase võimaluse siin väga laiaulatuslikult propageerida oma isiklikku või vähemalt erakonna ideoloogiat, mis minu arvamuse järgi seisneb selles, et Leedu aatomielektrijaama võimalik ehitamine on halb. Aga te ütlesite, et aatomielektrijaam Eestis on parem kui Leedus, kuna ta on Eesti oma. Väga huvitavad arusaamad. Need on teie sõnad. Aga minu küsimus on siiski eelnõu kohta. Eelnõu viimane, neljas punkt ütleb, et eesmärkide täitmiseks kütuste- ja energiapoliitikas tuleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil luua uus agentuur, sest ministeeriumi osakond ei saa oma tööga hakkama, nagu te äsja ütlesite, ja allub sisuliselt Eesti Energiale. Miks te arvate, et see agentuur teistmoodi käituma hakkab?

Kindlasti ei ole ma väitnud, et Eestisse tuumajaama ehitamine oleks parem kui kuskile mujale. Me oleme erakonnana ja seda erakorralist istungjärku kokku kutsudes väitnud, et meil praegu puudub informatsioon selleks, et teha otsuseid võimalike kaasalöömiste kohta Eestist väljas olevates energeetikaprojektides. Veel enam, me oleme väitnud (ja ma ei ole siit saalist kuulnud ühtegi pädevat vastuseisukohta sellele), et meil ei ole energeetikavaldkonnas kõik korras, väga olulised protsessid on käivitamata. Oma erakorralise istungjärgu eelnõuga kutsume üles, et Riigikogu toetaks nende protsesside käivitamist. Mis puutub energiaagentuuri, seda, mis tagab selle sõltumatuse, siis tagab selle energiaagentuuri lähteülesande seadmine, agentuuri juhtkogu valik, et see toimuks tasakaalustatult, eri huvigruppe kaasavalt, avalikult. Meil on siitsamast Riigikogu ajaloost viimaste riigi osalusega ettevõtete nõukogude määramiselt kahetsusväärselt väga hea näide, kuidas opositsioonierakondade kandidaate ei võetud otsustamise juurde. Jah, me tahame selle eelnõuga ja teise eelnõuga kutsuda kokku Riigikogu probleemkomisjoni just sellistest toimimispõhimõtetest lähtudes, et see protsess oleks avalik, et oleks kaasatud eri huvigrupid ja et otsuseid tehtaks konsensuse põhimõttel, mitte koalitsiooni poolt nn teerulli otsustusprotsessis kasutades.

Palun, kolleeg Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Me oleme siin väga palju rääkinud, rohkem küll teie, et meil ei ole tuumajaamauuringute finantsanalüüse jne. Ega me tõesti ei tea, kui kaugel on üldse tuumaläbirääkimised teiste riikidega. Ka Leetu investeerimisel on ju olemas impordirisk ja finantsinvesteeringurisk. Te tõite siin erinevaid protsente, kui palju peaks olema taastuvenergiat, põlevkivienergiat. Aga kas teil on ka kalkulatsioone või olete kursis pakkumistega, et kui ostaks kogu elektri välismaalt, milline see impordivõimalus võiks olla ja kuidas see mõjutaks meie elektri hinda?

Need hinnangud võimaliku lähituleviku tootmisvõimsuste osakaalude kohta on minu isiklikud hinnangud ja ma tean, et need on keskmist sorti, on olemas inimesi, kes arvavad, et taastuvenergia osakaal peaks olema märksa suurem, on selliseid energiaspetsialiste, kes ütlevad, et fossiilkütuste osakaal peaks olema teistsugune. Ma ei hakkaks siin vaidlema. Kui te küsite, kas ja mis hinnaga on võimalusi osta elektrit meie naaberturgudelt, siis ma arvan, et praegu on võimalik osta, seda näitab ka meie Eesti-Soome Estlinki kaablisse antud voolu päritolu, osa elektrivoolu tuleb Leedust Ignalinast, osa elektrivoolu, mida Soome müüakse, tuleb Venemaalt. Ma olen seisukohal, et lähiperspektiivis, paari aasta või 10–15 aasta jooksul lähipiirkonnast elektrit sisse osta ei ole võimalik, kuna pole piisavalt tootmisvõimsusi. Tarbimine kasvab ka teistes riikides meie naabruses. Kui me vaatame Euroopa energiaturgude avamise ühte mõju, siis see mõju oli kindlasti see, et elektritootjad väga võitlesid turgude pärast, seetõttu jätsid nad investeeringud tootmisvõimsustesse tegemata. Kõikidel põhilistel suurtel tootjatel, elektrimüüjatel meie lähiturgudel on probleem, et neil puuduvad uued tootmisvõimsused. Nagu ma ütlesin, uute tootmisvõimsuste rajamine võtab väga palju aega ja väga palju raha, seetõttu ei näe ma lähiajal võimalust elektrit Eesti vajaduste katteks meie naaberriikidest sisse osta.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on üks selline küsimus: mis on teie arvates AS-i Eesti Energia peamine eesmärk, kui vaadata riigi seisukohast ja (Riigikogus me ju esindame rahvast) ka rahva seisukohast? Mis peaks olema selle ettevõtte eesmärk? Aktsiaseltsina loomulikult kasumi teenimine, aga ma loodan, et rahvaesindajatena me peame peale dividendide ka midagi muud silmas. Kas Ignalina tuumaenergiaga seonduva vabanduseks või näiteks toomine, et nüüd me lahendame oma energiaprobleemid (kuigi me väga hästi teame, et tegelikult see ju ei lahenda tulevikuprobleeme, see protsent, mida me sealt ka kunagi saaksime, ükskõik kas siis majanduslikud tasuvusuuringud näitavad, et on hea või ei ole, see ei kaota tegelikult probleemi), ei ole mitte võib-olla hoopis toodud ettekäändeks, et mitte tegelda, või on tegemist suutmatusega lahendada neid probleeme, mis tegelikult Eesti Energia ees on?

Eesti Energia on äriettevõte, mille omanik on riik, 100% aktsiate omanik, ja mille omanikku esindab majandusminister ning otsuste jaoks suuniseid annab nõukogu, mille koosseisu on määranud ära valitsus ja Riigikogu. Eesti Energia kui äriettevõtte, vähemalt sel ajal, kui mina seal töötasin, põhieesmärk oli olla edukas majanduslikult, teenida kasumit ja tagada klientide rahulolu. Ma arvan, et ettevõttena on nad olnud väga edukad. Lähtudes minu käes olevast informatsioonist, on minu arusaam, et Eesti Energia näeb Leedu Ignalina tuumaenergia projektis osalemisel väga head võimalust saada juurde turgu, kliente. Eesti Energia on ka varem püüdnud Leedusse minna, ta on osalenud Leedus elektrivõrkude erastamisel, kuid edutult. Ta püüdis seitse-kaheksa aastat tagasi käivitada protsesse, et tekiks ühine Balti energiaettevõte, väga pragmaatilistel põhjustel, sest avaneval elektriturul on konkurentsivõimelisemad ja edukamad suured ettevõtted. Selline energiaettevõtete konsolideerumine on viimasel kuuel aastal ka Euroopas toimunud. Me näeme, kuidas praegu suured ettevõtted, EDF Prantsusmaalt või EON Saksamaalt, tegutsevad edukalt Põhjamaades ja Baltimaades. Seoses Ignalina projektiga on üks Poola energiaettevõtte kaasamise põhjus see, et leitakse, et Ignalina võimsuse (numbreid on välja käidud erinevaid, aga, ütleme, 3200 megavatti võimsust, kaks 1600-megavatilist reaktorit, need on nagu viimased jutud olnud) optimaalseks ärakasutamiseks ja ka energia andmiseks lähiturgudele, kus nõudlus järjest kasvab, on parem, kui on olemas ka ühendused Poola ja Rootsiga. EON näiteks teeb teostatavusuuringuid Ignalina jaamast kaabli vedamiseks Rootsi, et Rootsi tarbijate kasvavaid vajadusi 12–15 aasta pärast paremini rahuldada jne. Nii et ma tõepoolest jagan teie küsimuses toodud seisukohta, et Leedu projektis osalemisega me kindlasti aitame Eesti Energial kui meie omanduses oleval ettevõttel olla edukas avatud energiaturgudel. Ka see on vajalik, aga sellega me ei lahenda Eesti elektrivarustuse ees seisvaid probleeme pärast 2015. aastat.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Suhteliselt suure tõenäosusega juhtub täna see, mida me kõik ette teame, et need eelnõud toetust ei leia. Mida me siis edasi peaksime tegema?

Meie seisukoht on, et ega probleemide eitamine ei muuda neid probleeme olematuks. Nendega tuleb tegelda niikuinii. Me loodame väga, et see erakorraline istungjärk ja meie püüded neid protsesse kohe käivitada annavad tõuke, et need teemad ikkagi leiavad piisava tähelepanu valitsuse poolt ja need protsessid käivitatakse, et tagataks avatus energeetikasektori tuleviku kavandamisel, eelkõige avatus ja erinevate huvigruppide kaasamine, mida seni pole tehtud. Kindlasti ei kao need probleemid kusagile, nad ainult kuhjuvad. Sedavõrd kallim nii energiaettevõtetele kui ka tarbijatele on nende probleemide lahendamine aasta, kahe või viie pärast, kui need asjad lõpuks lahenduse leiavad, nii nagu me täna ette paneme.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Valdur Lahtvee! Järgmisena palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Kõrgesti austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon oli koos läinud esmaspäeval, 6. augustil, kui päevakorras oli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamine" eelnõu 85. Osa võtsid kõik komisjoni liikmed, kutsutute hulgas oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel. Kutsutud olid ka eelnõu algataja esindajatena Valdur Lahtvee ja Marek Strandberg. Härra Lahtvee kohal ei viibinud, Marek Strandberg komisjoni liikmena oli kohal ja ka tutvustas eelnõu. Marek Strandberg esitas komisjonile ülevaate eelnõu algatamise põhjustest ja sisust. Ministeeriumi esindaja Einari Kisel esitas oma ettekandes ministeeriumi seisukohti nimetatud küsimuses. Ta tõi juba ka siin saalis täna kõlanud küsimustele vastuseks välja, et kütuse- (siinkohal me räägime ainsuses, kütuse, mitte kütuste), kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava uuendamine on ette nähtud koalitsioonilepingus ning samuti on Vabariigi Valitsuse tegevuskavas punktid, mille kohaselt tuleb elektrimajanduse arengukava esitada 2008. aasta teises kvartalis ning kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava 2008. aasta kolmandas kvartalis. Seega, otsuse eelnõus toodud punktid on juba ettevalmistamisel. Samuti tõi ministeeriumi esindaja välja, et seoses osalemisega tuumaalases koostöös Leedu ja Soomega on valitsuse programmis peaaegu samasugune sõnastus nagu kõnesolevas eelnõus ja nii kütuse- ja energiamajanduse arengukava kui ka Eesti elektrimajanduse arengukava viitavad sellele, et Leedus tuumaenergeetika arendamise perspektiivide selgitamisel analüüsitakse koostöövõimalusi. Nii et valitsusele on suisa ülesanne antud selle teemaga tegelemiseks ning praegu ei ole võetud mingeid siduvaid kohustusi.
Komisjoni liikmed esitasid lisaküsimusi tuuleenergeetika, energiavõimsuste ülekannete, otsuse eelnõu vormi ja sisu, seletuskirjas esitatud küsitavate ja mitte tõepäraste väidete kohta, samuti energiaagentuuri loomisega seonduvalt. Ka tundsid komisjoni liikmed huvi, mil moel otsuse eelnõu vorm annab suurema lisandväärtuse, võrreldes Vabariigi Valitsuse ettevalmistatavate arengukavadega. Üles kerkis ka küsimus eelnõu kohaselt loodava energiaagentuuri staatusest. Õige mitmed komisjoni liikmed olid oma sõnavõttudes arvamusel, et Eesti energiapoliitika tuleviku küsimuse tõstatamine on igati teretulnud, kuid sellisel kujul otsuse eelnõu esitamine ei ole piisavalt põhjendatud. Ei ole otstarbekas sisuliselt kopeerida Vabariigi Valitsuse ettevalmistatavaid tegevusi. Komisjoni liikmed avaldasid ka arvamust, et valitsus võiks energeetikaalaste arengukavade koostamise protsessi senisest enam kaasata komisjoni huvitatud liikmeid.
Arutelu tulemusel komisjonis kujunes kaks ettepanekut. Esiteks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Kütuste- ja energiamajanduse oluliste strateegiliste suundade väljatöötamiseks vajalike tegevuste käivitamine" eelnõu 85 tagasi lükata, ja teine ettepanek, teha täiskogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Hääletustulemuse põhjal otsustas komisjon toetada esimest ettepanekut, milleks on ettepanek Riigikogu täiskogule eelnõu 85 tagasi lükata. Otsustati määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks komisjoni esimees ja otsustati, et kui Riigikogu täiskogu otsustab otsuse eelnõu 85 esimese lugemise lõpetada, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks üks tund pärast eelnõu esimese lugemise lõppemist.

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea eesistuja! Hea ettekandja! Teadupoolest ei ole Eesti Vabariigis selline lepinguvorm nagu koalitsioonileping mitte mingit moodi seadusega kirjeldatud, kaitstud ega sätestatud. Minu küsimus on seotud sellega, kas koalitsioonileppes kajastatu Riigikogu poolt kinnitamine kahjustab kuidagi koalitsiooni tegevust või plaane.

Aitäh! Komisjonis kohal olnuna härra Strandberg kindlasti mäletab, et arutelu all oli, kas on otstarbekas ja kas selline otsuse eelnõu, koosnedes neljast punktist, on piisav juba tehtu ehk olemasolevate strateegiate tunnistamiseks mittesobilikeks ja kas on otstarbekas taas nullist peale hakata või on mõttekas edasi minna juba tehtu pealt.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea ettekandja! Oma ettekandes viitasite, et komisjonis arutati muu hulgas seletuskirjas olevaid ebatõeseid väiteid. Kas te täpsustaksite, millised seletuskirja väited olid komisjoni liikmete arvates ebatõesed?

Aitäh! Seletuskirjas konstateeritakse üsna literatuurses keeles, et peaminister tegeleb volitusteta tuumateemaga jne. Eks te oma seletuskirjast kindlasti leiate need punktid paremini üles. Mina oma sõnavõtus komisjonis viitasin väga selgelt sellele, et kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas aastani 2015, mille all seisab austatud Riigikogu esimehe Ene Ergma allkiri ja mis on vastu võetud Riigikogus 15. detsembril 2004, on kirjas Eesti alternatiivsed võimalused elektroenergeetika arendamise osas, mille punkt 4 ütleb: "Teha koostööd teiste riikidega – näiteks osaleda võimalikus uue tuumajaama ehitamise projektis Leedus, kus juba on selleks vajalik koolitatud personal ning vajalik infrastruktuur." See on üks näide selle kohta, et seletuskirja väited ei ole tõesed.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Tahangi sama asja kohta täpsemalt küsida. Punkt, mida te mainisite, on kõnealuses kütuse- ja energiamajanduse riiklikus arengukavas aastani 2015 loetletud sellise teema all nagu Eesti alternatiivsed võimalused elektroenergeetika arengus. Keegi ei ole nende alternatiivide vahel mingit valikut teinud ja, nagu te ka väga täpselt mainisite, on seal kirjas "näiteks osaleda". Asjad on toodud näidetena, mitte valitsuse kohustusena sellega tegelda. Seda enam, vaatame ühte teist dokumenti, mis on valitsuse elektrimajanduse arengukava, mis täiesti selgelt ei käsitle tuumaenergeetikaga seonduvat ja ütleb, et seda tuleb teha siis, kui olud on soodsad.

Palun, küsimus!

Kas teie loete siit välja, et näite toomine toob automaatselt kaasa valitsusele kohustuse tegelda n-ö üldises dokumendis kirjeldatud näitega?

Aitäh! See arengukava, mis on Riigikogu poolt kinnitatud, on tõepoolest sellises sõnastuses, nagu ma ütlesin. Ma julgen küll öelda ja kommenteerida selliselt, et valitsuse initsiatiiv arengukava kohaselt on täiesti aktsepteeritud. Aga, lugupeetud komisjoni liige, te mäletate ka väga selgelt, ma loodan, seda, et komisjoni liikmed mitmel korral ütlesid välja sellise mõtte, et see eelnõu on täiesti tasakaalustamata, kuna ta keskendub ühe energialiigi – tuumaenergia halvustamisele või mahategemisele, toomata teisi alternatiive ja ütlemata, mis on väljapääs või kuhu me peame liikuma.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Avan läbirääkimised. Läbirääkimistest saavad osa võtta ainult fraktsioonide volitatud esindajad. Palun, Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni volitatud esindajana!

Austatud eesistuja! Austatud rahvasaadikud! Kõigepealt palun ma lisaaega!

Kaheksa minutit.

Energiamajanduse eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud lahendused peavad olema selged ja laiapõhjalise konsensusega saavutatud. Elektrimajanduse arengut reguleeriv kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 kinnitati 2004. aastal Riigikogus ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitati 2006. aastal Eesti elektrimajanduse arengukava 2005–2015. Nii ongi elektrimajanduse strateegilised eesmärgid nendes kahes arengukavas selgelt kirjas ja nendele juhtis tähelepanu ka põhiettekandja Valdur Lahtvee.
Seega, nendest arengukavadest tulenevalt on Eestil vaja lahendada kolm põhilist ülesannet. Esiteks, millega ja kuidas korvata põlevkivist toodetav elektrienergia, kuidas saavutada elektrienergia kvaliteet ja kuidas tegutseda pärast elektrituru avanemist 2013. aastal? Seejuures on oluline jälgida, millised otsused jäävad Riigikogu pädevusse ja millised otsused Vabariigi Valitsuse pädevusse ning millistele lepingutele kirjutab alla peaminister, millistele majandusminister või Eesti Energia juhatuse esimees.
Praegu kehtiva arengukava kohaselt väheneb põlevkivist toodetava elektrienergia maht 92,15%-lt 2003. aastal 67,8%-le 2015. aastaks. Taastuvelektri tootmine peab kasvama 0,8%-lt 8%-le ja maagaasi osa on plaanis kasvatada 4,97%-lt 23%-le.
Energiamajanduses tehtud otsused on pika vinnaga ehk pikaajalised miljardi krooni otsused. Tänu põlevkivi olemasolule on Eesti energiavarustatus siiani olnud stabiilne ja julgeolekuriskid minimaalsed. Seda ei saa me kahjuks aga ütelda oma naabrite Leedu ja Läti kohta, kelle energiasõltuvus Venemaast on liialt suur. Balti riikidele hakkab energiapuudus tõsiselt probleeme tekitama pärast Ignalina tuumajaama lõplikku sulgemist 2010. aasta alguses. Seega, Eesti energiamajanduses tehtud otsused peavad järgima eelkõige julgeolekut, konkurentsivõimet ja elatustaset.
Siit ka Rahvaliidu seisukohad. Esiteks, liitumine Euroopa energiasüsteemiga on ainuvõimalik lahendus ja selles suunas peab valitsus suuremat initsiatiivi näitama. Eestil tuleb end lahti haakida Loode-Venemaa energiasüsteemidest ja liituda Euroopa süsteemiga. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti rahval samasugune õigus saada kvaliteetset elektrit kui teistel Euroopa Liidu kodanikel. Juba 1997. aastal, kütuse- ja energiamajanduse riikliku arengukava ja energiaseaduse arutelul Riigikogus tõstatus teravalt elektrienergeetika kvaliteedi küsimus. Leiti, et elektrienergia kvaliteeti on ainuvõimalik saavutada Eesti elektrivõrku Euroopa Liidu võrguga sünkroniseerides. Venemaa ühendatud süsteemis pole kvaliteet saavutatav. Teadupärast, Euroopa Liidu sagedus on täpselt 50,000 hertsi, Venemaa võrgus sellist sagedust ei ole võimalik saavutada. Tuletan siinkohal meelde, et 1997. aastal oli valitsus Riigikogu arvates pessimistlik, pakkudes integreerumise ajaks 2005.–2007. aastat. Sellise viivituse peale ütles akadeemik Endel Lippmaa siin saalis järgmist, võtan välja tsitaadi stenogrammist: "Ma ei ole nõus sellise kümneaastase viivitusega, samuti ei ole õige, et see nõuab tohutuid ettevalmistusi, Euroopa Liidu sageduse kasutuselevõtt lahtiühendamise teel. Näiteks Lätist ja Venemaast on võimalik kuu ajaga, mitte kauem ei lähe selleks. See on poliitiline küsimus ja see tuleb lahendada Riigikogu tasemel poliitilise küsimusena. See ei ole tehniline küsimus ja ma väidan, meie kõrgtehnoloogia muutub võimatuks, kui me jätkame niisuguse sagedusega, nagu ta praegu on. Moodsad seadmed ei ole võimelised töötama niimoodi." Eesti on iseseisev riik juba 16 aastat ja selle aja jooksul pole suudetud riigile tagada Venemaast sõltumatut ja kvaliteetset elektrienergiat. Kas kümne aasta pärast arutame Riigikogus sama teemat ja nendime, et sõltumatuse saavutamiseks ja kvaliteetse elektrienergia saamiseks tuleb meil liituda Euroopa süsteemiga?
Teiseks, liitumine Ignalina projektiga on üks võimalik lahendus, kuid arusaamatuks jääb, miks peaminister ei ole kaalunud liitumist Soomega. Eesti rahval on õigus selliste oluliste küsimuste puhul teada, kas Soomega on läbirääkimisi peetud ja kui ei, siis millistel põhjustel. Ütleb ka ju koalitsioonilepingu üks punkt, et tuumaalast koostööd tehakse Leedu või Soomega. Siinkohal oleks sobilik tuletada meelde vanasõna, et tark talumees ei pane kunagi kõiki mune ühte korvi. Energiajulgeoleku peamine tee on osalus mitmes projektis. Me ei pea loobuma osalusest Ignalinas, kui see jaam niikuinii ehitatakse. Eestit ja Soomet ühendava kaabli olemasolu võimaldab meil osaleda ka Soome energiaturul, kaasa arvatud tuumajaamades, ka neid ehitatakse meist sõltumatult. Praegu saamegi tuumaprojektidele ainult emotsionaalsel pinnal läheneda, sest ratsionaalseks majanduslikuks debatiks ei ole valitsus esitanud mitte ühtegi analüüsi ega tasuvusuuringut. Vastutust veeretatakse peaministrist majandusministrini, lõpetades Eesti Energiaga.
Kolmandaks, Eestimaa Rahvaliit näeb jätkuvalt ühe võimaliku lahendusena arengufondi kasutamist, kust suunatakse 50% vahenditest uute tehnoloogiate arenguks, mis aitaksid leida alternatiive põlevkivienergiale. Säilitada tuleb põhimõtet, et meie genereeritud elektrienergia hulk katab Eesti vajadused. Rahvaliit on seisukohal, et lähiaastatel peab Eesti energiabilansis taastuvenergia osakaal tunduvalt suurenema.
Neljandaks, kiiret lahendust vajab Euroopa Komisjoni otsus, mille kohaselt vähendati peaaegu poole võrra Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste kvooti. Selgitamist vajab ka küsimus, kas ja miks Euroopa Komisjon lähtus heitkoguste määramisel valedest eeldustest, nagu väitis valitsus. Kvoot oli Eestil enne Euroopa Liidu liikmeks astumist ja see kuulub meile kui iseseisvale riigile ka praegu. Vanadele liikmesriikidele järelejõudmiseks on Eestile kvooti hädasti tarvis. Eesti majandusarengule veeretatakse kvoodi vähendamisega tohutu finantskoorem ja kvoot kingitakse konkurentidele, kes ei ole heitmete vähendamise kohustust täitnud. Kvoodi jõuga ümberjaotamine on otsene turumajandust lammutav ettevõtmine Euroopa Liidu energiaprobleemide käes vaevlevate rikaste suurriikide kasuks, kes ei soovi vaeste käest kvooti osta.
Viiendaks, eraldi teema on elektrituru avamine. Kui 2009. aastal peab olema avatud 35% turust ja 2013 peab olema turg täielikult avatud, siis kas me oleme selleks valmis? Seadusloome poolest võib küll olla nii, aga kas administratiivse võimekuse poolest, see on küsitav. Milliseks kujunevad hinnad ja kuidas suudetakse kindlustada tarbijate varustamine kvaliteetse elektrienergiaga? Tundub, et Vabariigi Valitsusel puudub selge ja ühtne arusaam energiamajanduse tulevikust.

Aeg on läbi, kolleeg!

Uus elektrimajanduse arengukava peab valmima järgmisel aastal. Hea poliitiline tava on, et selle väljatöötamisse kaasatakse kõikide Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajad. Rahvaliit on seisukohal, et osalemine aatomienergeetika projektides teistes riikides ei ole ainult Eesti Energia küsimus, vaid ka Riigikogu küsimus. Ei ole vaja korrata neid vigu, mida tehti NRG projektiga, kus ...

Aeg on läbi!

 ... sooviti Riigikogu arutelust välja jätta. Aitäh!

Palun, kolleeg Taavi Veskimägi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Palun lisaaega ka! Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kahtlemata on tänane arutelu Eesti energeetika ja kitsamalt elektrimajanduse tuleviku üle üks nendest aruteludest, mis ilmselt järgmisi perioode Eesti arengus silmas pidades on oma olemuselt määrava tähendusega. Sest kindlasti ei ole energeetika arutelu tänases maailmas mitte pelgalt energeetika arutelu, vaid laiemalt riikide ja rahvaste erinevate konkurentsistrateegiate arutelu, kes rahvastest, riikidest suudab ennast võidelda globaliseeruva maailma võitjate hulka, kes paraku jääb kaotajate poolele. Kindlasti ei ole sellest lähtuvalt võimalik seda arutelu täna siin käsitleda lahus laiematest majanduse ja julgeolekupoliitika arengutest. Sellest lähtuvalt on seda initsiatiivi – täna kutsuda kokku erakorraline istungjärk – kindlasti keeruline alahinnata. Seda enam, et ilmselt sellised arutelud, nagu tänagi siin Riigikogus, laiemalt erinevate strateegiliste otsuste üle Eesti riigis, peavad saama üha igapäevasemateks nähtusteks siin saalis.
Kahjuks aga see eelnõu, mis on täna esitatud meile selle arutelu alusena, ei võimalda selle arutelu piisavat kvaliteeti, tuues välja vaid fragmente, mis sisulist lahendust ei paku. Pole mõtet Riigikogu otsusega kohustada valitsust tegema midagi sellist, mida nii või teisiti juba valitsuse tööplaanis on planeeritud teha. Ma ei ole isegi kindel, kas pikemas vaates see tänane väga selgelt päevapoliitilise maiguga initsiatiiv soodustab sisuliste lahenduste leidmist Eesti elektrimajanduses või, vastupidi, tuleb sellele kahjuks. Küll olen ma seda meelt ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on seda meelt, et sügisel tuleb siia saali tulla juba sisuliselt ettevalmistatuna tagasi seda teemat käsitlema, kui valitsus suudab esitada uue kütuse- ja energiamajanduse arengukava. Ja ma väga loodan, et ei ole vaja moodustada ühte järjekordset komisjoni või ilmselt ei ole vaja ka luua ühte täiendavat institutsiooni, vaid me saame praeguste komisjonide ja praeguste institutsioonide raames kõik need teemad arutletud ja kõik, kes tahavad sõna sekka öelda, saavad teha seda nii parlamendis kui ka varasemalt eelnõu ettevalmistamise käigus juba Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tasemel. Sest andkem endale aru, et energeetika on üks sellistest valdkondadest, kus kompetents, mis Eestis on, on väga piiratud ja ilmselt ei ühegi täiendava institutsiooni loomine kompetentsi kui sellist juurde ei tekita. Inimesed on ikka täpselt samad, ükskõik millistes raamides nad koos käivad. Nii et kindlasti kõik, kes tahavad, saavad ju sõna sekka öelda. Sellest lähtuvalt ei keskenduks ma mitte niivõrd konkreetsele eelnõule, vaid markeeriksin mõningad meie jaoks olulisemad selle valdkonna sõlmküsimused, mis peaksid juba sügistalvel tulema sisuliselt ettevalmistatuna siia Riigikogu töölaudadele.
Minu jaoks on selle arutelu oluline lähtekoht see, et me teame, et praeguste otsuste baasil on ebaselge, kust tuleb vähem kui kümne aasta pärast 75% sisetarbimiseks vajatavast elektrist. Sellest lähtuvalt on minu meelest esialgu täiesti mitteasjakohane isegi kõnelda selle üle, milliseid energiakandjaid me eelistame, vaid me peame rääkima üldiselt sellest, kas ja kuidas me suudame tagada vajalikud elektrivõimsused Eesti sisetarbimise katteks. Kindlasti, globaalsed eesmärgid, mis kliimamuutustega võitlemiseks on seatud, Eesti energeetikat lähitulevikus oluliselt mõjutavad, pannes meid täiesti uude olukorda. 92% meie elektritootmisest põhineb praegu põlevkivil. Euroopa Liidu eesmärgid ja Eesti kokkulepped Euroopa Liiduga kohustavad meid 2012. aastaks vähendama vääveldioksiidi hulka või saavutama taastuvenergia osakaaluks 2010. aastaks 5,1% brutotarbimisest, rääkimata juba siin väga palju kõneldud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest. Isegi kui me saame kvooti Euroopa Komisjoniga läbi rääkides järgmiseks perioodiks juurde, siis kindlasti Euroopa pikaajaline poliitika 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 30% võrra, võrreldes 1999. aastaga, hakkab meie põlevkivienergeetikat ja põlevkivienergeetika kasutamise võimalusi piirama.
Kindlasti on oluline ja tõesti väga suurt tähendust omav arusaam, et ükski energeetikas langetatav otsus ei realiseeru homme, see rakendusperiood on väga pikk, minimaalselt viis aastat. Sellest tulenevalt on energialaeva ja energeetikalaeva väga keeruline keerata ja need otsused tuleb langetada võimalikult kiiresti. Ma arvan, et esimene otsus, mis tuleb langetada, on tõesti see, et lisaks juba kahele renoveeritud Narva Elektrijaama plokile tuleb kaks täiendavat plokki renoveerida, et tagada aastaks 2016 vähemalt 50%-line elektrivõimsuste kate koos Iru jaamade ja väikejaamadega. Ehk esimene otsus, mis tuleb langetada tõesti lähiajal, on kahe täiendava katla renoveerimine. Selge on see, et põlevkivielekter jääb lähitulevikus meie elektritootmise nurgakiviks. Iseküsimus on see, mis puudutab põlevkivist kui taastumatust allikast toodetud elektri eksporti.
Teine küsimus seondub kõigi taastuvate energiaallikate ning soojuse ja elektri koos tootmisega. Ma arvan, et siin on majanduslikud stiimulid erakapitalile loodud ja nüüd peab erakapital näitama, kas taastuvatel energiaallikatel põhinev elektritootmine on tõsiselt võetav alternatiiv põlevkivienergeetikale.
Kolmas otsus on kindlasti seotud tuumaprojektidega. Ma arvan, et tuumaprojektide puhul tuleb asjasse suhtuda nii, et kuna praegu ei ole ühtegi siduvat kohustust olemas, siis igal juhul tuleb tuumaalaste lahenduste leidmisega minna edasi.
Neljas on kindlasti lisaühendused nii Kesk-Euroopa kui ka Soome suunal. See tagab vabaturu olemasolu. Kindlasti, kui me räägime energeetilisest julgeolekust, siis ma arvan, et maagaasil põhinevad gaasijaamad ei ole Eesti elektritootmise tulevik. See on ka üks tuuleenergeetika kõige suurem nõrkus. Ilmselt ainuke variant stabiliseerida tuuleelektrit on siiski kiirelt käivituvad gaasiturbiinid, aga ma arvan, et julgeolekupoliitiliselt ei ole see mõistlik.
Need olid mõningad märksõnad, mis seda arutelu peaksid iseloomustama, mis siin sügisel tuleb ette võtta. Ma arvan, et Riigikogul tuleks täna võtta aeg maha ja minna selle aruteluga juba sügisel edasi. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Taavi Veskimägi! Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kolleeg Meelis Atonen! Kas on protseduuriline küsimus?

Aitäh, proua esimees! Mina ei tea, mul on mure, et meil kolleegid ei tunne enam kella. Äkki enne sügishooaja algust peaks ühe kellatundmise ja kodukorratundmise õpetuse neile tegema. See oli selline hea ...

Suur tänu! Praegu on suvi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Rääkides meie riigi energeetika hetkeseisust, väidan, et täna oleme kas tahtmatult või tahtlikult suundunud tupikteele. Tegelikult ei taha ma selles kedagi süüdistada, vaid otsida ikkagi koos lahendusi. 16 iseseisvusaasta jooksul on meie energeetikas üht-teist tehtud: viidud keevkihttehnoloogiale kaks plokki Narva Elektrijaamades, saneeritud Eesti Põlevkivi, on võetud käsile võrkude ja alajaamade rekonstrueerimine. See on hea, aga sellest on vähe. Koordineerimatusest ja otsustamatusest tulenevad tõsised vajakajäämised, selleks et 2016. aastal kindlustada Eesti oma tarbijad vajaliku elektrienergiaga. Midagi on paigast ära meie energeetika planeerimise ja juhtimisega. Valitsus läheb CO₂ kvootide nimel Euroopa Kohtusse, kuid praegune asjade seis kvootidega on ju meie enda kokkukeeratud käkk. On ju selge, et õhku on võimalik müüa vaid üks kord, siis saavad teised juba asjale pihta. Eesti Energia on saanud tugevaks organisatsiooniks, kes aga lähtub puhtmajanduslikest huvidest, mis ühe ettevõtte puhul ongi ju loomulik. Paraku suunab suurmonopol ka riigiasutuste otsused endale soodsas suunas. Kvootide müük ju tähendaski sisuliselt seda, et ühe-kahe aasta ülikasumi nimel ohverdas Eesti Energia tuleviku, kvoodid müüdi ära, raha saadi kätte. Kas see raha on meid õnnelikuks teinud? Ma arvan, et ei ole. Siin peitubki üks tõsine energeetikaalane organisatsiooniline probleem meie riigis. Suurte tuludega ja heas majandusseisus majandusettevõte Eesti Energia tegeleb kümnete projektidega, millest ühed on juba hääbunud ja osa on n-ö pooles vinnas. Näiteks võib tuua Jordaania projekti, mis läks suure käraga lahti, aga millest pole tükk aega enam midagi kuulda olnud. Kärarikkalt välja käidud plaanide järgi peaksid Narva tuhaväljadel tiivikud ringi käima, täna liigutab tuul seal vaid umbrohtu. Kõmu tekitanud Jordaania projektile julgen ma ennustada kuulsusetut lõppu. Ignalina tuumajaamast pidime saame kolmandiku osalusest, nüüd on see langenud viiendikuni. Selge on see, et majandusettevõte peab otsima alternatiive, tegelema arendusprojektidega, kusjuures on loomulik, et kõik planeeritu ei tule kunagi sajaprotsendiliselt välja. Praegu on aga Eestis selline olukord, et see tugev majandusorganisatsioon tegeleb alternatiivenergiate otsimisega, vahel ka kõmuliste projektidega, aga samal ajal kodused asjad, pehmelt öeldes, on unarusse jätnud.
Reaalne pilt numbrite keeles aastaks 2016 on järgmine. Eestis vajaminev elektrivõimsus on 1600 megavatti. Praeguse seisuga on meil selleks ajaks taskus kaks plokki, see on 400 megavatti, Narva jaamades, Iru soojuselektrijaam, natuke koostööjaamasid, kokku ehk saame 600 megavatti. Kust tuleb 1000? Praegu on Eestis elektritootmisvõimsus üle 2000 megavati reaalselt olemas. Seega, pilt pole mitte üksnes kurb, vaid äärmiselt tõsine. Selleks, et olukorrast välja tulla, peaks AS Eesti Energia asuma reaalselt täitma eelmise aasta mais vastuvõetud otsust renoveerida kaks à 300-megavatilist plokki Narva Elektrijaamades, ma tahan alla kriipsutada, et reaalselt täitma, mitte aga otsima uusi ja veel paremaid variante. Uusi ja veel paremaid variante on vaja, need oleksid järgmine samm, mis ei tohiks aga muutuda juba tehtud otsuste järjepidevaks muutmiseks, seega edasilükkamiseks.
Eelnevaga tahan öelda, et Eesti Energial ei tohiks praegu olla tähtsamat ülesannet kui need kaks põlevkiviplokki, sest ega aega meil ei ole. Meil ei ole midagi selle vastu, et tegeldakse aatomienergeetika kasutamise võimaluste uurimisega Eestis, kuid ärgem unustagem, et ei Ignalina uus projekt ega ka osalemine Soome ühe või teise aatomielektrijaama ehitusel ei lahenda Eesti energeetika probleeme. 200–300 megavatti, mida me Ignalinast heal juhul saada võime, on ju vaevalt viiendik meie vajaminevast elektrikogusest.
Mida teha, kuidas edasi? Tahan öelda, et ettevõtte ja valitsuse eesmärgid ei saagi kattuda. Riik peab ette vaatama aastani 2016 paarikümne- ja viiekümneaastases perspektiivis, nõudma tänaseid tegusid, arvestades just tuleviku vajadusi. Paljudes riikides võtavad energeetikapoliitilisi otsuseid vastu energeetikaministeeriumid või energeetikaagentuurid. Tahan öelda, et me peaksime oma energeetika juhtimise struktuurid üle vaatama. Keskerakond toetab eelnõus pakutud energeetikaagentuuri loomist. Oma hiljutises väljaütlemises ei vaielnud praegune majandusminister selle idee vastu, arusaadavalt soovis ta kuulda neid positiivseid momente, mida loodav institutsioon endaga kaasa tooks. Suuremaid ja väiksemaid ebakõlasid energeetika kaugema tuleviku ja praeguste probleemidega seoses on liiga palju ja liiga valusaid, et olla rahul ja lasta samal viisil edasi. Veel kord tahan rõhutada, et aasta 2016 on kohe tulemas ja investeeringud energeetikas nõuavad aastaid, mida meil peaaegu ei jätku. Kiireid poliitilisi lahendusi ei oota mitte üksnes Narva jaamad ja keevkihtkatlad, aga ka põlevkivi tootmise regulatsioonid nii energeetilise kui ka keemiatööstuse osas. Uskuge, iga venitatud ja kaotatud päev otsuste tegemisel kui just ei too endaga kaasa pöördumatuid protsesse, siis rahaline kahju võib ulatuda sadadesse miljarditesse.
Kokkuvõtteks: riik peab energeetikapoliitika arengu enda kätte võtma. Me vastutame selle eest, et meie lastel ja nende lastel oleksid kodud soojad ja valged ning et nad selle eest ei peaks maksma hingehinda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana!

Austatud juhataja, austatud Riigikogu ja eelkõige austatud eelkõnelejad, kõnepidajad siin! Kõik on pidanud väga sisutiheda kõne ja ilmselt ka põhjendanud. Viimane kõneleja ehk rohkem põlevkivienergeetika poolt ja esimene kõneleja eri variantide vahel valides, aga need kõned oleksid kõik ilmselt kohased ühele sellisele Riigikogu arutelule nagu riiklikult tähtsa küsimuse arutamine ehk kütuse- ja energiamajanduse arutamine Riigikogu saalis riiklikult tähtsa küsimusena. See on meie kodukorra järgi täiesti võimalik. Kahjuks täna meil sellist arutelu päevakorras ei ole ja seetõttu jään mina esitatud eelnõu raamesse. Kuigi tahaksin puudutada kas või seda teemat, et meil kehtivad arengukavad kindlasti vajaksid suuremat poliitilist arutelu näiteks taastuvenergeetika kasutamise võimaluste üle ühiskonnale vastuvõetaval moel või sellel teemal, et me oleme varsti kohustatud olema ühenduses kogu Euroopa Liidu ühise energiamajandusega ja kuidas meil seda õnnestub täita.
Meile aga on esitatud hoopis teistsugune eelnõu. Kui ma kolleeg Lahtvee käest küsisin, miks see eelnõu on esitatud, tõi ta kaks põhjendust. Ma ei hakka neid kordama, aga kui te neid nelja punkti loete, siis te vastust ühestki punktist nendele kahele probleemile ei leia. Kirjutanudki juba siis nii, et peaministril polegi õigust millelelgi alla kirjutada mitte kunagi ja esitanud Riigikogu otsuse selle kohta või teinud ka mingi muu ettepaneku. Need ettepanekud on tegemata. Sisuliselt on esimese, teise ja kolmanda punkti näol, kui nüüd loogikavead välja jätta, tegemist punktidega, mida niikuinii tehakse. Neid üle korrata minu meelest ei ole mõtet. Iseküsimus on neljanda punktiga. Sellel võib-olla oleks mõtet, aga sellest  sõnavõtu lõpus.
Miks ma tahan seda öelda? Meie fraktsioon on veendunud, et kogu kütuse- ja energiamajanduse temaatika on väga tõsine, vajab sisulist ja tõsist arutelu, mitte sellist, vabandage mind otsekohesuse eest, kolleegid rohelised, edvistamist, nagu siin täna on olnud. Ma usun ja tean oma kogemustest, et kindlasti on eri fraktsioonidel soov näidata, et nad on ühel või teisel teemal targemad kui teised, aga praegusel juhul minu meelest te teete sellele temaatikale kahju. Teete kahju sellega, et võib-olla isegi selle agentuuri moodustamine, mis järsku olekski mõistlik, kui oleks rohkem aega arutada, jääb seetõttu, et ta on siin otsuse eelnõus, ilmselt pikaks ajaks tegemata. Kuidagi ei tahaks, et roheline maailmavaade kajastuks meie poliitilises elus sellisel moel, et te organiseerite erinevaid jututubasid, räägite, räägite, räägite, räägite ja siis räägite veel ja kogu praktiline kasu teist on ainult selles, et niikaua läheb elu edasi, kuni teie räägite. Ma loodan, et te võtate tulevikus oma eelnõusid tõsisemalt ja soov on, et tõsised probleemid saaksid lahendatud tõsisel moel, muidu paistab siit välja lihtsalt diletantism.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun, kolleeg Hannes Astok Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et nii tõsiste asjadega nagu energeetika ei saa tegelda ülejala. Meie tänastest valikutest sõltub, milline on Eesti ettevõtete konkurentsivõime järgmistel aastakümnetel, meie tänastest valikutest sõltub ka see, millised on Eestimaa perede kulud energiale järgmistel aastakümnetel, veelgi enam, tänastest otsustest sõltub, kas pistikupesast üldse tuleb särtsu või saab elektrit tunnikaupa, nagu mõnes taandarenevas riigis. Energeetikaga tuleb tegelda tõsiselt. Kahjuks menetletav eelnõu Reformierakonna oodatud tõsist suhtumist meile ei paku. Roheliste esitatud eelnõu ja seletuskiri kubisevad pooltõdedest ja pisivaledest, mis ei ole hea algus arukale debatile. Ma ei hakka teid vaevama sellega, et neid kõiki siit kõnetoolist ette lugeda. Ma tahan kõnelda hoopis olulisematest asjadest.
Praegune Balti riikide elektrienergia tootmise portfell on mitmetahuline, sisaldades elektritootmist põlevkivist, hüdroenergiast, maagaasist, tuumkütusest ning mitmest teisest allikast. Selline jaotus tagab Balti riikidele küllaldase turvalisuse ja varustuskindluse. Olemasoleva Ignalina tuumajaama sulgemine 2009. aastast mõistagi pingestab olukorda Balti elektriturul ning me peame juba praegu kaaluma järgmisi samme nii Eestis kui ka teistes riikides. Reformierakonna fraktsioon toetab kavatsust rajada Leetu Ignalinasse uus tänapäevane tuumaelektrijaam Eesti, Läti, Leedu ja Poola koostöös. Tänapäevase tuumajaama rajamine koos Balti riike Poolaga ühendavate ühendusliinide väljaehitamisega võimaldab Balti riikide elektrivõrgud ühendada Lääne-Euroopa põhivõrguga ning end lahti ühendada endise Nõukogude Liidu ala loodepiirkonna põhivõrgust. Kas see on mõistlik samm, seda võib muidugi igaüks ise otsustada, kuid jälgides Venemaa viimaste aastate tegevust, kus energeetika on rakendatud muude suurriiklike ambitsioonide rahuldamise vankri ette, peaksid isegi rohelised aru saama, et ühendus Lääne-Euroopa põhivõrguga ja Baltimaade piisav siseriiklik energiatootmine tagavad Eesti, Läti ja Leedu pikaajalise energiajulgeoleku. Loomulikult on meie toetuse eelduseks, et loodav tuumajaam on keskkonnale hea partner ja majanduslikult tasuv. Loomulikult peame olema kõik veendunud, et Leedu aatom pole paha. Aga me ei poolda suhtumist, kus üks energiaallikas, näiteks tuumaelektrijaam, on juba ette tunnistatud kahtlusaluseks ning mõni teine energiaallikas nimetatakse süütuks, igavesti raha ja elektrit vehkivaks Sampo tuuleveskiks. Kahjuks peegeldab esitatud eelnõu just sellist suhtumist.
Lugupeetud kolleegid! Reformierakond soovib tõsist debatti energeetikateemadel, kuhu on kaasatud energeetikud ja keskkonnakaitsjad, teadlased ja elektritootjad, ametnikud ja poliitikud. Me soovime asjalikku arutelu, mida ei asenda suvised poliitilised PR-kampaaniad või karikatuuride joonistamine töistel koosolekutel. Seetõttu pean Reformierakonna fraktsiooni nimel nentima, et esitatud eelnõu on toetuseks veel liiga roheline. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Hannes Astok! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata, siis tuleb meil see otsus läbi hääletada. Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Lugupeetud esimees! Kuna pilt saalis on üllatavalt nukker, paluksin teha kohaloleku kontrolli.

Hästi. Lugupeetud kolleegid! Vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 77 lõikele 3 teeme kohaloleku kontrolli. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 36 Riigikogu liiget, puudub 65. Head kolleegid! Kodu- ja töökorra seaduse § 76 kohaselt jääb eelnõu arutelu täna pooleli, sest kohalolijaks on registreerunud alla poole Riigikogu koosseisust. Me jätkame arutelu korralisel istungjärgul juba sügisel. Erakorraline istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.21.