Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu üheksanda töönädala esmaspäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Teiseks, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Nii nagu pärast 11. septembrit 2001 algas uus maailma ajastu, nii sündisid 26. aprillil 2007 uus Euroopa ja Venemaa Tõnismäel. Putini abi Jastržemski  ütles hiljuti: Venemaa on ja jääb energiaharta vastu, sest see on Euroopale kasulik ja järelikult Venemaale mitte. Selge on üks: Eesti Vabariigi tasane soov saada Soome lahel lõpuks ometi kord majja, miljard eelarvesse ja teha vastavad muudatused meie merd mööda kulgevas piiris, muutus poliitikaks. See, mis oli ennist Eesti Vabariigi, Gazpromi ja Rosnefti asi, muudeti Kremlis suureks riigipoliitikaks. Raudsoldati, küberrünnakute ja Eesti saatkonna vastase territoriaalse agressiooni aegu olid meiega koos rindejoonel Euroopa Liit ja NATO ning nad käitusid silmapilkugi kõhklemata ja üksmeelselt. Samas väljendab Venemaa soovi käituda kõigiga halvasti, aga teha seda igaühega meist ükshaaval. Sellepärast oleks täna Eesti mis tahes ühepoolne ja ühe mehe algatatud akt merepiiri koheseks muutmiseks soodus Venemaa Euroopa-vastasele poliitikale, sh Euroopale tundlikus energeetikavallas. Seda rõõmu me Peipsi taha lubada ei saa. Ühesõnaga, liikugu merepiiri teema ülespoole, valitsuskoalitsiooni, nagu lubatud. See, kuidas Ansip Schröderile ust näitas, kinnitas, et tema ja tema kolleegid on tublid ja ausad Eesti inimesed. Piiriteema ei kao kuhugi ja Eesti Gaasi omandiga seotud probleemid ammugi mitte. Kui võtta valitsust Jehoovana ja merepiiri ideed vaimuna, siis ütlen Luuka evangeeliumi sõnadega, salm 23, värss 46: Isa, sinu kätte annan ma oma vaimu! Ja et valitsus saaks probleeme rahulikult ja suurelt lahendada siin ja Brüsselis, võtan ma seaduseelnõu 3 tagasi. Aamen. Lähemate seletuste kuulamiseks palun kolleege jääda tänasesse vabasse mikrofoni. Tere tulemast!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus otsustab menetluse vastavalt kodukorraseadusele. Menetlusest on tagasi võetud üks eelnõu, 3 SE.
Teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse k.a 5. juunil algatatud politseiseaduse, välismaalaste seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 6. juunil algatatud hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 7. juunil algatatud keskkonnavastutuse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 7. juunil algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse k.a 7. juunil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu merenduspoliitika rohelise raamatu "Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud rohelise raamatu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtajaks on k.a 21. juuni kell 16. Riigikogu juhatus on määranud Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eestimaa Roheliste fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu 54 dokumentide esitamise tähtajaks k.a 12. juuni kell 18.
Lugupeetud kolleegid! Kolmapäeva, 13. juuni infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Palun, kolleeg Velman! Katkestame praegu kohaloleku kontrolli. Palun nüüd, kolleeg Velman!

Asi on selles, et muidu on eelnõud kaks päeva enne saalis ja nüüd me panime hiljemaks. Head kolleegid! Palun veel kord kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Lugupeetud kolleegid! Selle nädala päevakord on teil ees ja läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. Päevakord on kinnitatud.

Head kolleegid! Palun registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis pärast haamrilööki. Igor Gräzin.

Austatud esimees! Lugupeetud need, kes on veel siia jäänud! Kuna tänase mereloo juriidiliselt oluline sisu on teada, siis kordan fakte. Fakt nr 1: aastani 1993 kulges Eesti ja Soome vaheline merepiir vastavalt siis kehtinud ja praegu kehtivale mereõigusele mööda Eesti ja Soome vahelist keskjoont, meie piirid puutusid kokku. Fakt nr 2: siis aga nihutasid nii Soome kui ka Eesti oma merepiiri vabatahtlikult ja omast peast sellelt keskjoonelt tagasi kumbki kolme miili võrra ja tekkis kuuemiiline vabatsoon ehk majandusvöönd. Fakt nr 3: selle piiri nihutamise tähtsust tollal ei märgatud. Fakt nr 4: vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele on merepiiri kulgemise ja kauguse kehtestamine riigi ühepoolne otsus, mis ei vaja mingeid kooskõlastusi ega läbirääkimisi. Aga siis tuli kevad 1997 ning Gazprom ja lõpuks Ruhrgas, hiljem EON ja BASF, otsustasid ehitada gaasitrassi Soome lahe alla. Toru merre rajatav osa hakkab kulgema Viiburi külje alt Saksamaale Greifswaldi. Projektis rõhutati, et keskkonnaprobleeme ei ole. Täna me teame, et see on suur vale. Põhiline rahaandja – Euroopa Investeerimispank – loobus oma osalusest, eeskätt poliitilistel, aga ka keskkondlikel põhjustel. Oktoobris 2006 teatas Putin, et toru ehitamist hakkab valvama taastatav Balti mere laevastik, sh ka allveelaevad. Ringleb eelnõu, mille kohaselt moodustatakse vastavalt treenitud eriväeosa toru juures valvamiseks. Esialgseks suuruseks on spetsnazi diviis, mis hiljem formeeritakse kui armee. Seetõttu hakati mõne nädala eest rääkima Venemaa vajadusest väljuda tavarelvastuse piirangute lepingu süsteemist.
Kremli viguritele sai reageerida ainult ühtemoodi, deklareerides meile kuuluvad mereveed nendeks, mis nad on: meie omadeks. Vastava idee kirjutasime Eesti Päevalehte (28. detsember 2005) neljakesi: Hardo Aasmäe, Heiki Lindpere, Juhan Parts ja mina. Jutt polnud ei siis ega ka kaua aega pärast seda sellest, et ehitatava gaasitrassi ehitust miskitmoodi peatada. Mis seal ikka, kui vaja, siis vaja. Jutt oli ärist. Gazprom deklareerib tänini oma koduleheküljel, et rajades oma gaasitoru läbi nn neutraalsete, st Eesti vete, säästab ta miljardi. Vastupidi, saades sellelt torult transiiditasu, saaksime miljardi meie. Täpsustan: Gazprom arvutab dollarites, meie poolt saadu oleks miljard kroonides. Mis pole paha, kui silmas pidada, et omal ajal loobuti mereterritooriumist nii, et vastu ei saanud me midagi, isegi mitte ühteainukest presidendi auraha.
Kahe kuu eest tuli uus pauk. Transnefti president Vainštok teatas veelgi vapustavama uudise: soovi kahekordistada naftatankerivedu läbi Soome lahe.  Kättemaksuks Valgevenele. Kahe aasta jooksul see kolmekordistub ja hakatakse vedama 180 000-tonniseid tankereid. Võrdluseks: 7000 tonni oli see maht, mille läbi hukkus 12 kajakat, keda päästsid 22 organisatsiooni ja 3 ministeeriumi.
Gazpromi äritaktika oli väga õige: sõlmida kahepoolsed lepingud ja suhted iga Euroopa riigiga eraldi. Seda teed läks kahtlane Schröder, siis oli ka mingi äri TOTAL-iga, Ungariga, nüüd miilab miskit seoses naftahoidlaga Dobeles. 
26. aprillil tuli tõe hetk – sõduriöö, mis muutis kõik meie ja ka minu poliitilised positsioonid. Eesti- ja  Euroopa-vastase ohu tingimustes olid nad kõik – Euroopa Liit, NATO ja USA – meie kõrval, ja me olime korraks jälle üks. See oli nagu Balti kett, mis seekord ulatus Tallinnast Lissaboni ja Washingtoni.
Mõistame, et Vene energeetilise agressiooni ja sõjalis-poliitilise revanšismi tingimustes püütakse meid võtta ükshaaval. Ja ükshaaval oleme me nõrgad. Samuti vajab lahendamist Eesti Gaasi monopoolne seisund Eesti turul, millest 37% kuulub ilma igasuguse häbenemiseta otse Gazpromile.
Nüüd vajab kogu see sasipundar lahendamist. Seaduseelnõu, mille ma tagasi võtsin, on muide väga hea, selle koostasid parimad spetsialistid Eesti Veeteede Ametist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning piirivalvest. Mehed ja naised, suur aitäh teile! Teie töö ei läinud luhta, seadusega on kõik korras, okei. Ta tuleb nii või teisiti siia tagasi, poliitika vajab veel tegemist.
Ühesõnaga, küsimus on selles: kui me kunagi vajasime Euroopa Liitu nagu kala vihmavarju, siga sadulat ja vanker viiendat ratast, siis praegu peame olema meie Euroopa Liidu ühtsuse liidrid ja seda eeskätt energeetikaküsimuste tõttu, sest see, mis sealt Peipsi tagant tulema hakkab, ei ole kambakese avantüristide kallaletung Eesti saadikule, vaid sõjalis-tööstusliku ja energeetilise kompleksi viimane meeleheitlik samm säilitada veel natukenegi talle ajaloost eraldatud aega. Ja selle ühtsuse nimel ma võtsingi selle eelnõu tagasi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Palun nüüd kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Ka minu lugu tuleb energeetikast ja energiajulgeolekust. Iseenesest olen ma selles veendunud, ja kui me näeme ja vaatame ka Euroopa Liitu tervikuna, siis vaatamata poliitilisele üksmeelele, puudub Euroopa Liidus energiaalane üksmeel. Selle poole liigutakse. Kõige suuremaks energeetikaalaseks küsimuseks kõikide puhul on eelkõige asjaolu, et riikidevahelise, ütleme, elektrikaubanduse korraldus on suhteliselt kehvalt üles ehitatud ja igaüks püüab jätkuvalt, vaatamata poliitilisele või välispoliitilisele ühtsusele, seda monopoolset positsiooni hoida. Olles siin Riigikogus kuulnud nii rahandusministri kui peaministri ütlusi selle kohta, et Eestis on otsustatud – ja see pidavat olema poliitiline otsus – siirdada kõikvõimalikud süsihappegaasimaksud ühtekokku energiaaktsiisimaksu alla, tahaksin küll siinkohal sedasama seisukohta kõvasti kritiseerida ja teen seda ka edaspidi. Nimelt vaadake, head kolleegid, lugu on selles, et iga maks reguleerib teatud protsessi majanduses, ja mida mitmekesisem on maksusüsteem, seda mitmekesisem on ka majandus. Ja praegusel hetkel tehakse olukorras, kus süsihappegaasi aktsiisimaksud kaotatakse ja öeldakse, et energiaaktsiis on täiesti piisav, et neid suhteid reguleerida, üks väga suur viga. Nimelt annab süsihappegaasi aktsiisimaks tootjale väga selge märgi sellest, milliseid tehnoloogiaid kasutada. Energiaaktsiis annab tarbijale väga selge märgi sellest, et on põhjust kokku hoida. Ja kolmas tugisammas, mis energiamajanduses olema peab, on mehhanism, millega toetada neid, kes tõepoolest sihipäraselt ja laialt soovivad n-ö energeetilist sõltumatust ja väiksemat energiakasutust kas või eramajapidamise või ettevõtte tasemel läbi viia. Valitsusel on selleks õnneks olemas päris suur hulk vahendeid, nimelt on n-ö tööstuse ja majanduse restruktureerumisest tekkinud süsihappegaasi kvoot Eestil aastail 2008–2012 kasutada ühtekokku 40 miljonit tonni, mis rahas võib olla kuni 800 miljonit eurot. Ja minu soov olekski, et Riigikogu ei toetaks sellist plaani, mille käigus maksusüsteemi lihtsustatakse, ja energiamonopoli soovimatus uuendada tehnoloogiaid säiliks.  Plaan peaks olema ikkagi selline, et meie energiajulgeoleku aluseks oleks meie energiamajanduse mitmekesisus ja konkurentsivõime, võimalikult suur taastuvkütuste kasutamine, sest vaatamata enne Igor Gräzini väljaöeldud lootusele, et me ühe või teise torujuhtme poolt või vastu olles suudame mingit energiaühtsust Euroopa Liidus tekitada, on minu sügav veendumus, et me saame seda tekitada ainult sellisel moel, et võtame kasutusse sellised tehnoloogiad, mille kliimamõju on väike, või n-ö kliimasõbralikud tehnoloogiad, sest üleilmne kliima ja keskmine julgeolek on see, mille peale me peame väga selgelt vaatama, ja siin määravad tehnoloogia valikud rohkem kui poliitilised kokkulepped. Loomulikult, poliitilised kokkulepped on möödapääsmatuks eelduseks, kuid ilma aruka tehnoloogiavalikuta oleme situatsioonis, kus pelk aktsiisimaksu tõstmine on tõepoolest värava avamine kõrgemasse inflatsiooniperioodi. Ainuke viis, millega inflatsiooni ohjata, on see, kui me tekitame majanduses tõepoolest ümberkorralduse niimoodi, et vaba raha ei tungiks mitte sisetarbimisse, vaid vaba raha abil oleks võimalik uuendada just nimelt tehnoloogiaid. Praegune plaan valitsuse poolt selle suunas ei liigu, me satume sellisesse hüplikku ja küllaltki juhuslikku situatsiooni ning ilma kompleksse ökoloogilise maksureformita, mille osaks on ühtpidi nii aktsiisimaksude kõrval ka süsihappegaasimaks kui kõikvõimalike uute tehnoloogiate toetamine, me uude, looduskapitalistlikku majandusse, mis meie edu tagaks, minna ei saa. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun nüüd kolleeg Jüri Ratas!

Austatud esimees! Head ametikaaslased! Meid on täna siia vähe järele jäänud, aga reedel oli meid ka vähe ja ma pidasin õigeks  informeerida teid sellest, et see karikas ei ole mitte lihtsalt karikas, vaid Riigikogu korvpallivõistkond kohtus reedel Eesti koondisega korvpallis, ja nimelt kolme Eesti koondisega: 50-aastased ja vanemad, 60-aastased ja vanemad ning 65-aastased ja vanemad. Ja tegemist ei ole mitte niisama meestega, vaid näiteks 65-aastaste ja vanemate koondis võitis kaks aastat tagasi maailmamängudel USA koondist. Meil  õnnestus reedel neid kolme koondist võita ja võita see karikas. Ma tahaksin tänada meie ametikaaslasi Hanno Pevkurit, Taavi Rõivast ja Ott Lumi. Samuti mängisid meie võistkonnas Kaido Padar, kes on minu büroos tööl, ja ka siinkõneleja. Mul on suur au anda see üle Riigikogu esimehele ja tänada ka meie vastaseid! Loodame, et Riigikogu on tulevikus sportlikum, et oleks rohkem kui ainult viis inimest. Aitäh!

Hea kolleeg Toomas Trapido! Vastavalt §-le 157 toimub vaba mikrofoni sõnavõtt Riigikogu istungisaali kõnetoolist, mitte kohapealt.

Tänan Igor Gräzinit hea kronoloogilise ja faktoloogilise ettekande eest, kuid tahaksin lihtsalt ajaloo täpsuse huvides õiendada ära mõned vead. Kõigepealt see, et naftat korjati Loode-Eesti naftareostuse puhul kokku umbes 10 tonni, mitte 7000. Mis seda 10 tonni puudutab, siis olukord oli väga hull, eriti kui rääkida tankeritest, mille mahutavus on näiteks 180 000 tonni. Aga mis linde puudutab, siis erinevalt Igor Gräzinist oli mul võimalus linnuabis osaleda ja andmed on umbes sellised: päästeti 27 kühmnokk-luike, umbes 10 auli, umbes 30 sõtkast, 1 sinikaelpart, 1 tõmmuvaeras, 1 rohukoskel, 1 jääkoskel ja 1 kalakajakas. Ma toon seda esile ka sellepärast, et Igor Gräzini sõnavõtust kõlas – võib-olla ma küll ei kuulnud õigesti – teatud selline vähene respekt nende 200 vabatahtliku suhtes, kes naftat koristasid ja linde aitasid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Rohkem kõnesoove ei ole. Hea kolleeg Igor Gräzin, siin repliigi võimalust ei ole. Aeg oleks juba teada! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.23.