Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll.
Kohalolijaks registreerus 51 Riigikogu liiget, puudub 50. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: rahandusminister Ivari Padar, regionaalminister Vallo Reimaa ja sotsiaalminister Maret Maripuu.
Esimene küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt minister Vallo Reimaale. Palun!
Austatud eesistuja! Austatud minister! Koalitsioonipoliitikute vastukäivad avaldused riigivalitsemise maakonnatasandi tuleviku suhtes on tekitanud avalikkuses arusaamatusi. Mida siis koalitsioon tegelikult kavatseb teha? Ka koalitsioonilepe ei anna selle kohta selget vastust, samas Vabariigi Valitsuse seaduse ja ka näiteks hädaolukorraks valmisoleku seaduse järgi täidab maavanem olulisi riiklikke ülesandeid, sealhulgas teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle, mida ei saa anda üle omavalitsusliitudele. Minu küsimus, härra minister, on järgmine. Kas justiitsminister Rein Lang arutas teiega oma ideed maavalitsuste kaotamise kohta enne selle väljakäimist ja kuidas näete teie maakonnatasandi riiklikku juhtimist tulevikus? Aitäh!
Palun, härra minister!
Tänan küsimuse eest! Mina olen oma väljaütlemistes olnud suhteliselt ühel seisukohal kogu aeg ja see on kindel veendumus, et Eesti halduskorralduse üheks kõige probleemsemaks sektoriks on regionaalne tasand, ning need probleemid, mis seal ilmnevad, on jutuks olnud aastaid. Mõned neist võib välja tuua. Kõigepealt on üheks vastuoluks riikliku järelevalve funktsiooni ning tasakaalustatud regionaalse arengu funktsioonide teatud mõttes vastuolulisus ühe institutsiooni raames. See vastuolu tuleb ilmselt lahendada ja seda on õigusteadlased juba aastaid ka välja käinud.
Langi idee ei tähenda oma olemuselt millegi ärakaotamist funktsionaalses mõttes. See, mis ilmnes Langiga rääkides ja pärast täpsustades, mida ta täpselt mõtles, on vastus sellele, kas enne või pärast. See näitab, et ka tema saab aru sellest, et jutt on funktsionaalsuse paremast tagamisest ja sellele lahendite leidmisest. Praegu on selline hoiak, et ilmselt oleks õige eraldada riiklik järelevalve tasakaalustatud regionaalse arengu täitmise funktsioonist, et lahendada see vastuolu. Siin on ka teine ...
Härra minister, aeg! Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Ma päris täpset vastust ei saanud, aga ma küsin natuke teistmoodi uuesti üle. Nagu ma aru sain, on teil ikkagi soov teatud muudatusi ja reforme teha, ning samas on avaliku halduse regionaalset tasandit juba proovinud reformida kolm teie eelkäijat. 1999. aastal sai minister Peep Aru töörühm valmis reformikontseptsiooni, mille toonane Mart Laari valitsus tagasi lükkas. Minister Tarmo Looduse koostatud reformikava ei leidnud samuti koalitsiooni toetust ning minister Jaan Õunapuu koostatud ja Toila konverentsil heakskiidu saanud kava jäi samuti ellu viimata. Viimased kaks reformikava lükati tagasi just teie koalitsioonikaaslase Reformierakonna poolt. Austatud minister! Mis annab siis alust loota, et teie suudate selles valdkonnas midagi olulist ära teha?
Mina räägin neist probleemidest, mis sellel tasandil ilmnevad. Nende lahendusmudeleid on õige mitmeid. Koalitsioonileping viitab sellele, et on teatud poliitiline valmisolek leida lahendusteid ühes suunas ja selleks on maakondlike omavalitsusliitude tugevdamine. Ka see on tegelikult väga vana tee ja sellest on palju räägitud, aga ilmselgelt eeldab see ka selle vastuolu lahendamist, millest ma enne rääkisin ja samuti selle vastuolu lahendamist, mis seisneb maavanemate poliitilisuse küsimuses. Järelevalve ei saa olla oma olemuselt poliitiline ja samal ajal eeldab tasakaalustatud areng oma olemuselt kokkuleppeid. Kokkulepe kipub olema ikkagi poliitiline tegevus ning nende kahe funktsiooni lahutamine, andes ühe omavalitsusliidule ja jättes teise riigile ning seda mitte poliitilisena, tundub olevat optimaalne lahendus, vähemalt praeguse poliitilise valmisoleku juures.
Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Te tõite väga selgelt välja, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata omavalitsusliitude tugevdamisele. Ühe variandina, nagu ma aru sain, tõite te välja ka selle, et oleks vaja omavalitsusliitudele n-ö avalik-õiguslik seisus anda. Kas te oskate mulle ütelda, millal te täpselt kavatsete seda teha ja kuidas te seda teete?
Kuna tegemist on väga mahuka ja komplitseeritud küsimusega, mis eeldab põhjalikku õiguslikku analüüsi kogu selles valdkonnas, siis on nii meie poolt, Siseministeeriumi poolt kaasatud juristide kui Justiitsministeeriumi juristide hinnangud, mis on sõltumatult antud, üsna ühesed ehk see analüüsi protsess kestab umbes aasta ja selle peale on siis võimalik üles ehitada juba konkreetseid lahendusi.
Palun nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Peep Aru!
Aitäh! Lugupeetud minister! Kõigepealt enne küsimist väike täpsustus eelküsija arvamuse kohta. 1999. aastal töötati tõepoolest välja ja kinnitati Mart Siimanni valitsuse poolt avaliku halduse alused. Hiljem ei ole seda keegi tagasi lükanud, vaid järgnevad valitsused püüdsid asja omal moel edasi arendada ja ka otsusteni jõuda.
Aga nüüd siis küsimus ja see tuleneb jällegi eelküsija küsimusest, viitena Rein Langi väljaütlemisele. Kas Vabariigi Valitsuse ministril on õigus oma arvamusele ja selle väljendamisele nii suulises kui kirjalikus vormis või peab ta selle alati enne regionaalministriga kooskõlastama?
Ma olen kindlalt veendunud, et õigusriigis on isegi ministril õigus oma arvamusele ja õigus see avalikult välja öelda.
Palun, kolleeg Heimar Lenk!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mul on jäänud oma valimispiirkonnas, kui ma vaatan näiteks Võru- või Põlvamaa maavalitsusi, selline mulje, et maavanem on nagu esindusfiguur ning põhiliselt käib lasteaedu avamas ja koolides lastega kohtumas. Peale selle on mõlemal maavalitsusel väga suur ametnike struktuur ja palju töökohti. Kas te ei kavatseks vaadata natuke lähemalt maavanemate tööd lähemal ajal ja võib-olla siis kuidagi konkretiseerida nende ülesandeid, sest praegu ei saa küll aru, millega nad täpselt tegelevad?
Maavanemate funktsioonide ülevaatamine praegu käib. Kuigi nende funktsioonide arvu on tegelikult juba mõõdetud ja see on aukartustäratavalt suur. 380 tuleb neid kokku läbiviidud uuringu järgi. Siin on teine küsimus, kuidas tagada nende funktsioonide kvaliteetne täitmine, ning seejärel saab otsustada, kas need kõik on riigi funktsioonid või on võimalik mingi osa omavalitsusliitudele üle anda. Nii et selle tööga on juba alustatud.
Palun, kolleeg Mark Soosaar, kohapeal registreeritud küsimus!
Lugupeetud juhataja! Austatud minister! On kuidagi väga sümpaatne, et te rõhutate maavanema järelevalvefunktsiooni, riikliku järelevalve funktsiooni tähtsust, sest siin meie avalikus ruumis on kõlanud mõtted, et kui mõni maavanem ei saa järelevalvega hakkama, siis võiks selle institutsiooni hoopis ära kaotada, või on olnud groteskseid situatsioone, kus maavanem küsib õiguskantslerilt nõu, kas ta ikka tohib järelevalvet teha. Kas need olukorrad on viinud teid ka mõttele vormistada nii KOKS-is kui ka Vabariigi Valitsuse seaduses maavanemate järelevalvefunktsioone veidi täpsemaks, ja et me siin Riigikogus tuleksime appi selle seadusmuudatusega?
Väga õige ja vajalik küsimus ning ma olen seda vajadust ka korduvalt juba välja öelnud. Konkreetsed olukorrad ja juhtumid on väga selgelt näidanud, et just rakenduspool on praeguses järelevalveinstitutsioonis veel lünklik. Kuni ei ole probleemolukorda, ei ole just nagu mingit probleemi järelevalve teostamisel. Niipea, kui kerkib üles tõsine probleem, selgub, et rakenduspoolel on lüngad sees. Praegused maavanemad on ka välja toonud väga mitmeid selliseid probleemseid olukordi, reaalseid olukordi, kus on põhjuseks rakendusalaste õigusaktide lünklikkus, ning me püüame sellest tervikülevaadet saada, et tulla siis juba mingi muudatustepaketiga välja.
Head kolleegid! Nüüd tõepoolest kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!
Tänan! Lugupeetud härra minister! Mul on väga hea meel, et Peep Aru tuletas meelde selle haldusreformi käigu n-ö ajalugu, ja otse loomulikult on igal vabariigi ministril õigus oma arvamust avaldada. Aga kahjuks tundub, et nii justiitsministri kui teie arvamused on olnud natuke ennatlikud ja ka mõnevõrra vastukäivad. Tundub, et teie praegune esinemine on ka natuke vaoshoitum teie varasematest seisukohtadest omavalitsusliitudele kas või avalik-õigusliku staatuse andmise suhtes või nende võimaluste suurendamise suhtes. Ma küsin siiski, pidades silmas, et aeg on kiire kuluma ja te rääkisite siin aastasest analüüsiperioodist: kas te oskaksite ikkagi öelda mingisuguse ajagraafiku, millal võiks tulla niisugune seaduseelnõu, kus omavalitsusliitude staatus on muudetud, parandatud, tõstetud? Seda ootavad ilmselt kõik omavalitsused.
Ma olen veendunud, et selleks aastanumbriks on 2008.
Palun, kolleeg Raivo Järvi, kohapeal registreeritud küsimus!
Suur tänu istungi juhatajale halastuse eest! Küsin mina ministri käest ikkagi selle saja päeva võtmes, kus me vaatame veel pigem tagasi kui edasi. Ja kui rääkida teiste maade hinnangutest Eesti kohta, siis tavaliselt kaks asja ikka prevaleerivad: üks on jooksva konto defitsiit, teine on meie haldussuutlikkus. Milline pilt avanes ministrile, kui ta ametisse tuli? Kas seesama meie kurikuulus haldussuutlikkus oli teie meelest oodatust parem või oodatust halvem, milline see üldpilt praegu on, kui apelleerida välisvaatlejatele?
Tänan! Kuna minu varasem arusaam oli üsna selge, et haldussuutlikkus on probleemne, ja ma olin ka varem korduvalt välja öelnud, et see on kõige probleemsem teisel, regionaalsel tasandil, siis see pilt, mis ees ootas, ei üllatanud. Samal ajal olen ma väga hästi kursis nii 1999. aasta ja 2000. aasta kui ka 2003. aasta protsessidega ning väga palju häid seisukohti on lihtsalt veninud ja nendega on vaja edasi minna.
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Marek Strandbergilt minister Maret Maripuule. Palun!
Head kolleegid! Hea minister! On teada, et mida rohkem panustab inimene ise oma tervisesse, seda vähem on vaja hiljem sekkuda kõikvõimalike ravimeetoditega tema elukäiku ja kaasa aidata selle säilimisele ja pikendamisele. Milliseid omavastutuse mehhanisme näete teie Eesti tervishoiusüsteemis ning kuidas ja millise aja jooksul kavatsete neid juurutama hakata?
Aitäh, hea küsija! Kindlasti ei saa inimese omavastutuse suurendamine tervishoiuvaldkonnas olla see üks ja ainus eesmärk, kuidas meie inimesed saaksid tervemaks. Eesti tervishoiu kogukuludest on 23% juba 2005. aasta arvude järgi leibkondade kanda. Mina pean väga oluliseks ennetustööd ja eelkõige koostööd perearstidega. Haigekassa on välja töötanud ka boonussüsteemi, et perearstid koos oma meeskonnaga jälgiksid oma nimistus olevaid inimesi. Eelkõige imikute vaktsineerimine, krooniliste haigete jälgimine ja ka muu ennetustegevus on väga oluline. Toon ühed numbrid, mis näitavad, et tegelikkuses on palju meie endi inimestes kinni. Näiteks aastatel 2002–2005 korraldati naistele vanuses 45–49 aastat ennetavad vähiuuringud ja 80%-st sellesse vanuserühma kuuluvatest inimestest, kes siis uuringutele kutsuti, tuli kohale ainult 50%. Kui me räägime emakakaelavähist ja rinnavähist, siis ei ole kutsutute arv, kes kohale tulevad, kahjuks mitte nii hea. Nii et mina näen siin ennetustegevust nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil eelkõige suhtumise muutmise kaudu. Tänan!
Palun, kolleeg Marek Strandberg, täpsustav küsimus!
Omavastutuse all iseenesest pidasin ma silmas ka seda tegevust, millele te viitasite. Täiendav küsimus on seotud sellega, et teadupoolest on Eestist arstid lahkumas aina kiiremini, ja kui nendega vestelda, siis mainivad nad, et küsimus ei ole mitte ainult palgas, mida avalikult öeldakse, vaid ikkagi palga ja vastutuse omavahelises seoses. Koalitsiooniläbirääkimisel tutvustasime roheliste erakonna nimel vajadust soodustada eriarstiettevõtlust samalaadselt, nagu on Eestis soodustatud ja heasse seisu tõstetud perearstiettevõtlus. Ja minu küsimus sellega seotult on järgmine. Millal võiks teie nägemust mööda toimuda haigekassa hinnakirjade reform, kus hinnad kõikides positsioonides muutuksid kulupõhisteks ja teistpidi ka eriarstiettevõtetele teenistust võimaldavaks, ning kas te pooldate eriarstiettevõtluse arengut Eestis?
Aitäh küsimuse eest! Vastavalt tervishoiukorralduse seadusele on kõik pere- ja hambaarstid ning ka eriarstiabi osutajad Eestis juriidiliselt eraõiguslikud. Ainuke vahe, mis võib siin teie küsimuses olla, on see, et tegevusluba ei too kohe kaasa haigekassa lepingut. See on arvatavasti see, mida te mõtlesite. Mis puudutab haigekassa hinnakirja, siis alates 2005. aastast on haigekassa rakendanud enamiku tervishoiuteenuste hindade osas kulupõhist arvestust. Erandiks on veretooted, laboratoorsed ja radioloogiateenused, kus kulupõhiste hindade rakendamine võtab veel aega. Need on plaanis aastail 2008–2009, kuid, ütleme, alates 2010. aastast on see aeg, kus kogu haigekassa hinnakiri saab olema kulupõhine.
Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus! Kolleeg Marika Tuus, palun!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui nüüd omavastutusest rääkida, siis me teame, et Eestis on see siiski päris kõrge, me oleme isegi rääkinud siin 24–25%-st. Selle kõrge protsendi põhiosa moodustab just ravimite kõrge hind ja ka hambaravi hind. Ma küsingi praegu just nimelt hambaravi kohta. Me teame, et eelmine valitsus suutis selle puhul inimeste omavastutust vähendada ehk hakata hambaraviga seonduvat rohkem kompenseerima. Millega praegune valitsus nüüd edasi läheb, mis on kavas?
Me plaanime eelmise valitsuse vastuvõetud otsuseid järgida ja teha analüüsi, kas need meetmed, mis vastu võeti, täidavad oma eesmärki. Pärast analüüsi saab edasi vaadata.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on minister Ivari Padarile. Palun, kolleeg Inara Luigas!
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! 3. mail sõlmisid Rahandusministeerium ja Eesti Kindlustusseltside Liit omavahelise leppe, millega kindlustusseltsid nõustusid tegema riigiga koostööd kahju hüvitamise taotluste vastuvõtmisel, kahjude suuruse väljaselgitamisel ja kahjutoimikute ettevalmistamisel. Samuti on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada 20 miljonit krooni tekitatud kahjude hüvitamiseks. Minu küsimus on: kuidas ja millises suhtes võtab Rahandusministeerium kindlustusseltsidelt üle väljamaksete kohustused?
Tänan! Selle korra järgi, mis Rahandusministeerium on koostanud ja mille Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud, kuuluvad hüvitamisele need kahjud, mis on tekkinud seoses vandaalitsemisega ööl vastu 27. ja 28. aprilli, praegusel juhul Tallinnas ja Jõhvis. Mis kuulub kompenseerimisele? Kompenseerimisele kuulub otseselt objektide n-ö ehituslik kahju, räägime siis aknaklaasidest, vitriinidest või mööblist. Hüvitamisele kuulub ka hävitatud ja kadunud kaup tema omahinnas või sisseostuhinnas. Need on kaks asja, mille puhul me oleme otsustanud kahjud hüvitada. Teiselt poolt on selge, et me oleme alustanud protsessi nende kahjude tagasisaamiseks konkreetsetelt kahjutekitajatelt.
Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Minu teine küsimus käsitleb seda, et riik soovib siin käsitleda kõiki kahjukannatanuid võrdselt, nii on vähemalt välja öeldud, olenemata sellest, kas vara oli kindlustatud või mitte. Kuidas teie, rahandusminister, arvate, kas siin ei teki sellist olukorda, kus vara kindlustanud isik saab kahjuhüvitise kindlustusseltsilt ja riik võib veel ka topelt selle kahju kinni maksta?
Aitäh! See on väga hea ja õigeaegne küsimus. Kui me seda teemat arutasime Vabariigi Valitsuses, siis me leidsime, et igal juhul peab selline topelthüvitise maksmine olema välistatud. Meie, Rahandusministeerium ja kindlusseltside liit, oleme seda arvestanud. Tänaseks kokkulepitu põhjal olen kindel, et me suudame tuvastada need kohad, kus soovitakse topelthüvitist saada.
Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!
Aitäh! Minu viimane küsimus on see: kuna valitsuse reservist eraldatud raha on ikkagi maksumaksjate raha, kas Rahandusministeerium kavatseb ka avalikustada kõikide kahjude väljamaksmise?
Aitäh! Absoluutselt. Selles suhtes on niimoodi, et see on meie raha. Meie peame teadma, kuidas seda on kulutatud.
Nii. Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marek Strandberg!
Hea rahandusminister! Minu küsimus on täpselt sama. Kas meil on võimalik valitsuse dokumentidest avalikult lugeda, kui palju üks, teine või kolmas, ütleme siis luksuskaup, mida kõvasti kaduma läks, maksab oma sisseostuhinnas?
Jah, ma usun, et see protsess hakkab olema kõigile läbinähtav ja arusaadav. Kellel on huvi teada saada, mida on maksumaksja raha eest hüvitatud, siis seda on ka väga selgelt võimalik vaadata ja kontrollida.
Palun, Igor Gräzin, kohapeal registreeritud küsimus!
Ma olen eelkõnelejaga väga nõus, et härra Tootsi ämma poolt vastutustundetult kaitseta jäänud ülikondade sisseostuhind on väga huvitav teema. Aga ma tahtsin küsida niisugust asja: kas sul on mingisugune kaitsemehhanism, kuidas vältida kindlustuspettusi ja kindlustuslaadseid pettusi, mille kohta juristkonnal Tallinnas on juba pilt selge, et jõle palju loomulikke kahjusid üritatakse nüüd ajada selle kaela? Seda enam, ärme unustame, et kindlustamata jätmine on tegelikult lohakas käitumine. Niisiis, kas sul on lootust, et need kindlustuspetturid kätte saadakse?
Sellel protsessil on ju praegu õige mitu filtrit. Esimene filter on pöördumine politsei poole, kus tehakse kindlaks, kas tegemist oli vandalismiga seotud õigusaktiga või tavahuligaansusega. Teine filter on kindlasti kindlustusseltside liit ja hindajad kindlustusseltside poolt, kes oma praktikast ja praktilisest kogemusest lähtudes ja tuginedes heale tahtele koostöös riigiga, teevad neid kahjusid kindlaks. Kolmas, nagu otsustav pool on Rahandusministeeriumis olev komisjon. Rahandusministeeriumis olevasse komisjoni kuuluvad ka õiguskaitseorganite esindajad ja kindlustusseltside esindajad. Neljandaks on muidugi rahandusministri allkiri, kes siis ütleb, et see oli ikkagi nii.
Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!
Tänan, proua juhataja! Austatud minister! On muidugi igati tervitatav, et valitsus on kenasti leidnud võimaluse kompenseerida ettevõtjatele nende vara, mis on rüüstatud. Aga kui optimistlik te olete selles suhtes, et vandaalitsejatelt saadakse kätte see kulu, mis on tekitatud maksumaksjale, ja mis ajaks te olete selle planeerinud?
Aitäh! Nii-öelda positiivse poole pealt tuleb ütelda, et ma saan aru, et õiguskaitseorganitel on olemas piisavalt tõendusmaterjali, piisavalt filme ja fotosid, mis aitavad tuvastada võimalikke vandaalitsejaid. Loomulikult ei tee ma illusioone, tagasinõudmise protsess tuleb kindlasti küllalt keeruline ja kindlasti kohati ka aeganõudev, aga siin saabki ütelda, et me teeme parima selle nimel, et protsess saaks õiglase lõpu. Selle nimel tegutseme. Aga mina olen aru saanud, et seda tõendusmaterjali on õige palju.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus. Palun, kolleeg Toomas Trapido, küsimus minister Vallo Reimaale!
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on kodanikuühiskonna sihtkapitali kohta, mis on äärmiselt vajalik ja tänuväärne ettevõtmine. Valitsuskoalitsioon teeb selle loodetavasti lepingu kohaselt 1. jaanuariks ära. Aga küsimus puudutab selle mahtu. Ma tean, et raha on piiratud, raha ei kasva puu otsas, nagu me kuulsime ka koalitsiooniläbirääkimistel. Võrreldes näiteks erakondade rahastamisega, 60 miljonit krooni aastas, oleks minu isikliku arvamuse järgi lihtsalt soliidne, et kodanikuühiskonna rahastamine oleks samas mahus, rääkimata võrdlusest ettevõtlusega. Lõppu lisan lihtsalt selle, et minu kogemuse põhjal toob kodanikuühiskonda investeeritud üks kroon tihtipeale tagasi kümme. Kas te olete kaalunud selle summa suurendamist?
Tänan küsimuse eest! Kuigi selle sihtkapitali eellugu on väga pikk, see ulatub juba 2003. aastasse ja pärineb Eesti kodanikuühenduste ümarlauast, siis praegune olukord on selline, kus selgelt heakskiidetud ja väljatöötatud vormi sellel ideel ei ole. Juba selle kuu 16. kuupäeval tuleb meil esimene ümarlaud, kus me alustame diskussiooni mittetulundusühingutega selle täpsema vormi leidmiseks. Augustiks on kavas jõuda kontseptsiooni väljatöötamiseni ja sealt edasi juba nimetatud tähtajaks ka idee realiseerimiseni. Loomulikult on 20 miljonit väga väike summa, kui sellega peaks kogu probleemistiku lahendama. Õnneks on toetuste maastikul päris mitmeid teisi finantsinstrumente, mis on samuti loodud selleks, et pakkuda abi mittetulundusühingutele ja toetada kodanikuühiskonna arengut. Mitmed neist on oluliselt suuremad kui see 20 miljonit ja mitmeid uusi on ka avanemas. Seega on suhteliselt mõttetu anda lihtsalt veel üks 20 miljonit, et see laiali jagada, sellele tuleb leida konkreetne sisu, mis võimaldaks saada maksimaalset efekti. Meie arvates on see, nagu ka EAS-i ja tema metoodika puhul, tugevdada kogu vastava keskkonna võimekust ehk mittetulundussektori ja kodanikuühiskonna suutlikkust olla partneriks ühiskonnale ja ka toetada meie ühiskonna arengut.
Palun, kolleeg Toomas Trapido, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Eesti kodanikuühiskonda on ligi 15 aastat toetanud Balti-Ameerika Partnerlusprogramm umbes kuue või seitsme miljoniga aastas, võib-olla ka rohkem. See kaob sellest aastast ära. Nemad on just tegelnud strateegilise poolega (analüüs, uuringud jne). See oli kommentaariks. Aga küsimus on ikkagi see: kas te näete ette selle sihtkapitali kasvu nelja aasta jooksul ja kui, siis millist?
Praegu on see koalitsioonilepingus fikseeritud kindla suurusena, aga põhimõtteliselt on võimalik sihtkapitali ennast näha ette kasvavana. Ehk miks peaks riik olema ainus, kes sellesse kapitali panustab? Sel teel on võimalik sihtkapitali rolli selle valdkonna arendamisel oluliselt suurendada.
Palun, kolleeg Mai Treial, kohapeal registreeritud küsimus!
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Praegu on mittetulundusühingutel olemas tõepoolest veel mitmeid erinevaid raha saamise võimalusi. Üks niisugune võimalus on ka hasartmängumaksu nõukogu kaudu. Minu küsimus ongi hasartmängumaksust laekuvate vahendite kohta. Hasartmängumaksu nõukogu jagab neid. Kui sihtkapital on moodustatud, kas siis hasartmängumaksu nõukogu lõpetab oma tegevuse, samuti näiteks kultuurkapital, või see tegevus jätkub ja üheks vahendite saamise võimaluseks võivad olla siis ka hasartmängumaksust laekuvad vahendid?
Tänan küsimuse eest! See küsimus peegeldab ilmekalt seda segadust, mis praegu selle sihtkapitali sisu ümber on. Ta ei hakka asendama ühtegi olemasolevat organisatsiooni, ta ei konkureeri nendega. See oleks kõige hullem, kui ta hakkaks konkureerima. Vastupidi, kõik teised säilivad, neid tuleb üha uusi juurde, aga sihtkapital oma olemuselt võiks olla just kogu seda süsteemi toetav ja keskkonda arendav, et ka riik suudaks paremini välja töötada igasuguseid sihtprogramme, et ka nende teiste fondide raha kasutegur oleks suurem.
Palun, kolleeg Marek Strandberg, kohapeal registreeritud küsimus!
Endise Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehena on mul väga konkreetne küsimus. Möödunud talvel naftareostust likvideerides kandis Eestimaa Looduse Fond küllaltki suuri kulusid. Osa nendest kuludest tõepoolest kaeti, kulud kaeti ja riigi käest saadi aukiri. Milline on teie nägemus, mida peaks üks mittetulundusühing, mis on panustanud väga märkimisväärselt Eesti looduskeskkonna ja Eesti, ütleme, keskkonnajulgeoleku parendamisse, mida peaks selline kodanikuühiskonna element veel tegema, tõestamaks oma vajadust? Ja mida peaksid ülejäänud täpselt samasuguses situatsioonis olevad kodanikuühiskonna elemendid tegema selleks, et tõestada oma vajadust, või mida te kavatsete ette võtta end tõestanud kodanikuühiskonna üksikelementide või mittetulundusühingute ja sihtasutuste suhtes, kes on teada?
Väga hea küsimus. Ma arvan, et selle küsimuse loogika viitab sellele, et mittetulundusühingud on riigile väga perspektiivne partner, et üheskoos täita mitmeid avalikke ülesandeid, ning meie riik peab üha julgemalt seda võimalust kasutama. Loomulikult on seda võimalik teha juhul, kui on tekkinud kindel veendumus suutlikkuses ehk mingi konkreetne mittetulundusühing on ennast juba tõestanud. Riik peab seda teed edasi minema. Valmisolek selleks on praegu olemas, mitmed eeltööd on juba tehtud. Selles mõttes on küsimus väga õigesti püstitatud.
Palun, kolleeg Mark Soosaar, viimane kohapeal registreeritud küsimus!
Lugupeetud minister! Ma tahan minna edasi sealt, millest Marek Strandberg alustas ja millega teie jätkasite. Ma arvan, et kunsti, hariduse, spordi ja niisuguste traditsiooniliste mittetulundusühingutega ei ole probleeme, nendel on oma valdkonnad, oma fondid, kust nad toetust saavad. Meie hulgas on erinevaid mõttelaade. Üks mõttelaad on see, et kodanikuühiskonda tuleks nagu kodustada ja taltsutada ning võib-olla see 20 miljonit aitab seda teha. On teisi, kes arvavad, et kodanikuühiskond võiks olla oluline, kuidas öelda, oponent võib-olla isegi kohalikule omavalitsusele, kes näiteks ei taha eriti seaduse rööbastel püsida, ja aitaks seda kohalikku omavalitsust tagasi seaduskuulekuse juurde tuua. Kas te sellist nišši ka näete, et tekiks mõni kodanikuühendus, kes hakkaks kodanike huve kaitsma näiteks kohaliku omavalitsuse vastu?
Aitäh väga huvitava küsimuse eest! Ma arvan, et siin oleks õige vastata nii, et kui mõni neist kodanikuühendustest valib põhimõttelise opositsiooni tee, siis on väljund suhteliselt nigel tulema. See peaks olema konstruktiivne kriitika, mis eeldab valmisolekut üheskoos leida lahendusi ja sõlmida kompromisse, kui vaja on, sest ka kohalikul tasandil ei eelda see koostöö mitte kodustamist, vaid just konstruktiivset kriitikat ja ühiste lahenduste leidmist. Ei saa ju olla kriitikat kriitika pärast. Ma loodan, et ma mõistsin küsimust õigesti.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Läheme järgmise küsimuse juurde. Palun, kolleeg Mai Treial, küsimus minister Maret Maripuule!
Aitäh, proua juhataja! Proua minister! Valitsuse vahetuse aegu kerkis avalikkuse ette üks probleemne olukord. Nimelt olid mitmed arstid välismaalastele kontrollimatult välja kirjutanud retsepte tugevatoimeliste narkootiliste ainete sisaldusega ravimite jaoks. Üks selle probleemi avalikkuse ette toojatest doktor Peeter Mardna sai ka karistada isikuandmete kaitse seaduse rikkumise eest. Teie ministrina lubasite algatada järelevalve ja selgitada, kuidas retseptide väljastamisega ja seaduslikkusega olukord on. Minu küsimus ongi: missugused on järelevalve tulemused ja mida olete ette võtnud, et edaspidi narkootilisi aineid sisaldavate ravimite retseptide väljakirjutamist sellisel kujul ei oleks?
Aitäh, hea küsija! Siseauditi tulemused tulevad 14. maiks, nii et pärast seda saan ma teile vastata. Küll aga on eelmine Riigikogu võtnud vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuse, mis näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2008 on võimalik peatada üheks aastaks selle arsti litsents, kes on seadust rikkunud, kui selle on tuvastanud Tervishoiuamet.
Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!
Aitäh! Lugupeetud minister! Seda oli meeldiv kuulda ja ma loodan, et meil on võimalus siseauditi materjalidega ka tutvuda. Aga ravimipoliitika kohta on mul veel üks küsimus. Täna on juttu olnud ka omaosalusest tervishoius. Minu küsimus puudutab omaosalust tervishoiukuludes ravimite puhul. Tõesti, ravimite puhul on omaosalus umbes 50%. Kas teie ministrina sellises olukorras olete võtnud seisukoha, et see võiks niimoodi jätkuda, või soovite leida lahendusi, et inimesed saaksid ravimeid kergemini kätte, ka uuemaid ravimeid, ilma selleks nii palju vahendeid kulutamata?
Tänan! Praeguse omaosaluse dikteerib eelmises Riigikogus vastuvõetud ravimiseadus, kus on sätestatud kõik n-ö juurdehindluse küsimused. 2006. aastal oli Eestis patsiendi omaosalus ravimite puhul 38%. Euroopas loetakse keskmiseks, me räägime, et teenus on kättesaadav, kui omaosalus on 25%. Ma näen, et meil on, mille nimel ühiselt tööd teha.
Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Aivar Riisalult minister Vallo Reimaale. Palun vajutada klahvile "Sõna"! Võib küsida.
Aitäh, proua juhataja! See oli uue tulija ebalus. Hea minister! Maavalitsustest on täna väga palju räägitud. Mul vahepeal tuli juba selline tunne, et võiks oma küsimuse ära jätta. Probleem on selles, et kui lahkus Ida-Viru maavanem Ago Silde, siis ta ütles ka avalikkusele välja, et ta läheb ära, sest tema töökoht tundub ebastabiilne. Minu küsimus on lihtne ja konkreetne. Hinge peal on ka üks konkreetne juhtum, mida muidugi siin saalis ei käsitleks. Mida te saate teha, et maavalitsused ja maavanemad jätkaksid normaalselt töötegemist ehk ei kardaks võtta vastu julgeid otsuseid? Otsuseid, mis nõuavad natukene ka teatud mõttes riskivõtmist, sest neid on üsna lihtne rünnata, kui nad käituvad, ütleme niimoodi, julgelt.
Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et iga maavanem peaks oma funktsioonide ja pädevuse piires küll suutma neid julgeid otsuseid vastu võtta. Samas eeldavad mitmed just selle tasakaalustatud arengu valdkonda kuuluvad küsimused maakondliku konsensuse saavutamist, sest omavalitsusliidul on täpselt sama ülesanne. See eeldab head suhtlemisoskust ja koostöövõimet ka maavanematelt. Samas kasutaksin ma üht äsja minu kätte jõudnud informatsiooni, mis natuke iseloomustab seda tausta. Soome ajaleht Kaleva (see on Oulu ajaleht) avaldas artikli, mille pealkiri on "Maavanemate ametid kaotatakse". Soome uus vastav minister, minu analoog Mari Kiviniemi, Keskerakonna esindaja, peab vajalikuks, et Soomes tuleks edaspidi poliitilistel põhjustel valitud maavanemad kaotada, näeb ette läänivalitsuste põhimõttelist reorganiseerimist ning omavalitsusliitude staatuse tugevdamist. Soomes liiguvad mõtted täpselt samas suunas. Selle termini "maavanem" ümber käiv väitlus on ka peaaegu sama, reformi all käiv tegevus on justkui toonud millegi kaotamise teema üles.
Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Igor Gräzin!
Ma esindan ühte Eesti ääreala, see on Peipsi äär. Tegeldes selle Peipsi äärega, sain ma aru, et te olete võtnud endale portfelli, mida teie eelkäija hoidnud ei ole, ja kui seal midagi sees on, siis on see täielik susapusa. Eelmine regionaalminister käis Peipsi ääres ja andis üle ühe spordikarika, mis, muide, nägi välja õudne. Ta peaks edaspidi neid asju kultuuriministriga kooskõlastama. Ma tahan küsida sellist asja: kas tervikuna on teile jäänud niisugune mulje, et teil on olnud eelkäija ja et sellelt eelkäijalt oleks midagi kasulikku üle võtta? Minule on jäänud mulje, et regionaalministrit pole vähemalt neli aastat olnud. Mis mulje teil on?
Tänan küsimuse eest, mis oli äärmiselt provokatiivne! Ma ei tahaks nii otse vastata. See, mille ma teatepulgana sain, sisaldab päris palju eeltööd, sest paljud küsimused, mis täna üleval on, on ju oma olemuselt väga vanad ja nendega on aastaid tegeldud. Üks esimesi küsimusi, mille ma ka ministeeriumi spetsialistidele esitasin, oli, et kus on need tupikud ja umbsõlmed, miks paljud protsessid kinni jooksid. Ma arvan, et lõputu uute ideede väljamõtlemine nii pikalt läbimõeldud valdkonnas on suhteliselt keeruline, kuigi neid võimalusi ka on. Siin tuleb pigem leida võimalusi, kuidas häid mõtteid realiseerida.
Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Mart Jüssilt minister Maret Maripuule. Palun!
Lugupeetud minister! Võib tunduda, et minu küsimus käib lokaalse keskkonnaprobleemi kohta, aga tegelikult me näeme seda riikliku sotsiaal- ja tervishoiuprobleemina. Nimelt on Lasnamäe vahetus läheduses üks tööstuspiirkond, kus toodetakse ehitusmaterjali. Sealt pärit müra, tolm ja lenduvad keemilised ühendid on põhjustanud palju kaebusi, et need rikuvad inimeste tervist. Kohe seal vahetus läheduses asuvad sotsiaalobjektid – koolid ja lasteaiad – ning suured elamurajoonid. Ning elamurajoone arendatakse veel edasi. Välisõhu kaitse seadusest ma näen, et see piirkond iseenesest juba väärib enam tähelepanu. Samas ei ole meile teadaolevalt seal ühtegi püsivalt keskkonna kvaliteeti seiravat jaama ja inimeste kaebusi tuleb sealt üsna ohtrasti. Mida te kavatsete ministrina teha selle piirkonna elukvaliteedi normaliseerimiseks?
Kõigepealt pean ütlema, et ma olen sotsiaalminister ja et keskonnateema, sealhulgas õhuseirejaamade rajamise teema käib keskkonnaministri pädevuse alla. Ja kuna ma ei ole ka tema asendaja, siis on mul raske seda korraldada. Aga välisõhu kaitse seaduse kohaselt peavad müraallikate, s.o siis sadamate, põhimaanteede, raudteede ja lennuvälja omanikud ning Tallinna linn koostama ja esitama Tervisekaitseinspektsioonile strateegilised mürakaardid, mille esitamise tähtaeg on 1. juuli 2008. Nii et kui konkreetne kaart tuleb, siis selle alusel saab edasi tegutsema hakata.
Mis puutub konkreetsetesse kaebustesse, siis ma usun, et te peate silmas Väo karjääri. Tervisekaitseinspektsioonile laekus viimane kaebus selle kohta märtsis 2004. Vahepeal on tehnoloogia arenenud ja konkreetsete kaebuste hulk väiksemaks jäänud. Aga ajavahemikul 1997 kuni märts 2004 neid kaebusi oli ja järelevalvet on tehtud.
Mina pean oluliseks rakendada selles piirkonnas eelkõige koolides ja lasteasutustes siseõhu kontrollimise süsteemi. Aga nagu ma ütlesin, see ei saa olla ühe ministri tegemine. See on nii keskkonna- kui ka sotsiaalministri ja, ärgem unustagem, samuti kohaliku omavalitsuse ülesanne selles vallas midagi teha.
Palun, kolleeg Mart Jüssi, esimene täpsustav küsimus!
Õigemini täpsustav kommentaar. Ma olen seda meelt, et seal on tegemist eelkõige tervishoiuküsimustega ja oleks hea, kui sotsiaalminister ka valitsuse vastavatel aruteludel sellele tähelepanu pööraks. Minu arvates on tervishoiuaspekt tolles piirkonnas ikkagi väga oluline, võib-olla isegi olulisem kui keskkonnaseire.
Aitäh, kolleeg Mart Jüssi! Nüüd kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!
Auväärt minister! Täiendaksin Mart Jüssi sõnavõttu ja täpsustaksin, et küsimus oli eelkõige seotud tervisekaitsega, mis on sotsiaalvaldkond. Aga kuna tõepoolest õhusaaste on ka keskkonnaprobleem ja nagu te ise ka rõhutasite, on seda võimalik lahendada ainult kahe ministeeriumi koostöös, siis milline on teie ettekujutus: kuidas see koostöö peaks praktikas toimuma?
Ma arvan, et see koostöö peab praktikas toimuma eelkõige niimoodi, et konkreetsete teemade kaardistamise tulemusena võetakse kitsaskohtade puhul vajaduse korral vastu konkreetsed regulatsioonid. Kui 1. juuliks 2008 on täpsed mürakaardid olemas, siis nende alusel saab otsustada, mida veel ette võtta.
Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on minister Vallo Reimaale. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!
Lugupeetud minister! Teadupärast arendavad meil kõik avaliku sektori asutused oma IT-lahendusi täiesti iseseisvalt ja neid omavahel koordineerimata. Riigile kui tervikule teeb see kulutused üsna suureks. Regionaalset integreeritust avaliku sektori asutuste IT-lahendustes sisuliselt pole. Milline on teie arusaam IT-lahenduste riiklikust koordineerimisest ja regionaalsest integreerimisest?
Kogu see valdkond on seni tõepoolest arenenud suhteliselt ühes suunas. Valdavalt mõeldakse, kuidas paremini igasuguseid e-võimalusi luua. Hoopis teine on vaatenurk, mis lähtuks kodaniku huvidest, sellest, kuidas nende e-võimaluste abil kodaniku teenindamist paremaks muuta. See suund on mõnevõrra tagaplaanile jäänud ja see olekski põhiprioriteet, millele meie ministeeriumid tolles valdkonnas pühenduksid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on selles vallas selge pädevus ning me pakume talle partneri rolli. Neil tuleks läbi mõelda, mis Interneti ehk e-kanalite kaudu liigub.
Kogu see töö peaks toimuma eesmärgiga, et kodanikul oleks teenus võimalikult lihtsalt ja mugavalt kättesaadav, et eri teenused oleks paremini kokku pakitud. See eeldab ka üsna põhjalikku seaduste muutmist, sest juba tänane ülevaade näitab, et päris mitmel juhul mõne seadussätte konkreetne sõnastus ei võimalda olemasolevaid võimalusi rakendada.
Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!
Kas hea minister oleks nii kena ja nimetaks mõned konkreetsed seadustes olevad takistused?
Praegu on veel vara seda teha. See on probleem, mille tõstatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Meil on nendega olnud mitu kohtumist, et edasist koostööd piiritleda ja et tekiks omavaheline sünergia. Nad lubasid lähiajal nende käsutuses oleva andmebaasi, kus on just need vastuolud kirjas, ka meile üle anda ning siis saab täpsemalt vastata.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult minister Maret Maripuule. Palun!
Lugupeetud minister! Soovin teile edu ja head koostööd haiglavõrgu arendamisel! Maakonnahaiglatesse on eri aegadel suhtutud erinevalt ja on tehtud erinevaid arengukavasid. Eriti võimas tundus Rootsi nõuandjate arengukava, mille järgi pidi mitu maakonnahaiglat kaduma. Praegu loodavad maakonnahaiglad Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavale investeeringutoetusele. Selleks on näiteks Järvamaa Haiglal tehtud arengukava esimene ja teine etapp ning ehitusprojekt. Minu küsimus on aja kokkuhoiu mõttes kiire ja lühike: millises järgus on praegu Euroopa Liidu struktuurifondide raha jaotus maakonnahaiglate osas?
See on täpselt selles järgus, kuhu teie pinginaaber selle jättis.
Järgmine on kolleeg Valdur Lahtvee küsimus minister Vallo Reimaale.
Lugupeetud minister! Eestis kehtib juba pikemat aega digitaalallkirja seadus. Seda seadust ei täida praktikas enamik Eesti omavalitsusi, sest pole loodud võimalusi digitaalallkirjaga avalduste ja taotluste esitamiseks. Samuti ei ole omavalitsused ühtlasel moel esitanud avalikkusele läbi Interneti endaga seonduvat teavet. Nagu te olete ilmselt isegi kogenud, on kohalike omavalitsuste koduleheküljed kirevad ja erinevad, sageli üldse mitte piisavalt informatiivsed ja kaugeltki mitte kasutajasõbralikud. Kas omavalitsuste poolt IT-alaste seaduste täitmise jälgimine kuulub teie pädevusse, teie valitsemisalasse? Kui jaa, siis mida te kavatsete nimetatud probleemide lahendamiseks ette võtta?
Küsimuse esimene pool oli, kas see teema kuulub meie ministeeriumi pädevusse. Kuulub küll. Kuna e-riigi teema on tõstetud üheks olulisemaks prioriteediks, millega me tegelema peame, siis on ka kõnealune ülesanne prioriteetne.
Kohalike omavalitsuste IT-teenuste alal on tõepoolest olukord üsna kurb. 2006. aastal valmis Riigikontrolli ja E-riigi Akadeemia aruanne "Infoühiskond Eesti kohalikes omavalitsustes" ning Riigikontrolli kontrollaruanne "Riigi tugi kohalikele omavalitsustele infoühiskonna arendamisel". Nad on üsna põhjalikult toonud välja kogu selle valdkonna probleemistiku, mis haakub ka selle küsimusega. Nüüd on Siseministeerium tellinud E-riigi Akadeemialt programmi "Kohaliku omavalitsuse infoühiskonna arengu strateegia" ning selle juurde kohaliku omavalitsuse infoühiskonna arengustrateegia rakendamise tegevuskava. See on sisuliselt valminud. Tegu on püüdega need probleemid mitte ainult kaardistada, vaid leida ka tegevusmeetmeid, kuidas olukorda lahendada. Programm peaks lülituma infoühiskonna arendamise strateegiasse "Eesti infoühiskonna arengukava 2013". Ning järgnevalt ootab juba ees konkreetne läbirääkimisprotsess, et selles tegevuskavas olevate probleemide lahendus saaks lähiaastatel ka rahastatud.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Head kolleegid! Suur tänu küsimuste esitamise eest! Head ministrid! Suur tänu vastamise eest! Infotund on lõppenud.
