Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt tahan tunnustada ja tänada hea töö eest Eesti politseid. Andke see neile edasi! Kuid paraku on nii Helsingi inimõiguslased kui ka mitu meile ebasõbraliku riigi telekanalit väitnud, et politsei kasutas pärast kinnipidamist liigset jõudu. Nad nimetavad seda politsei vägivallaks. Ma pean vajalikuks siin selgus majja saada. Õiguskantsler on öelnud, et ta on olukorda kontrollinud ja et talle ei ole kaebusi laekunud. Milline on seis teie kui siseministri poolt vaadatuna? Kas ei või jaa: kas on vägivalda olnud või mitte?

Palun, minister Pihl!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud parlamendiliikmed ja hea küsija! Eesti politsei lähtub oma töö korraldamisel nii meie põhiseaduses sätestatud inimõiguste tagamisest kui ka politseiteenistuse seaduses kirjas olevast töökorraldusest. Viimaste päevade jooksul on politsei korra tagamisel väga aktiivselt tegutsenud ja olnud  mõnes mõttes eriolukorras, kus jõu kasutamine on inimõiguste tagamiseks vältimatu olnud. Mis puutub sellesse, kas politsei on oma võimupiire ületanud, siis võib öelda kindlalt, et ei ole ületanud. Seda näitavad ka need kontrollimised, mis on tehtud.
Kui kellelgi peaks mingeid kaebusi või küsimusi olema, siis on olemas pädevad uurimisorganid, pädev  sisekontroll nii politseis kui ka Siseministeeriumis. Igat sellist kaebust kindlasti kontrollitakse. Aga praegune seis on selline, et välja arvatud üks kaebus, mis olevat tulnud prokuratuuri, nagu ma uudistest lugesin, rohkem informatsiooni mul seadusrikkumiste kohta ei ole.

Aitäh! Kui härra Seppik ei soovi täpsustavat küsimust esitada, siis võtame kohapeal registreeritud küsimuse. Kolleeg Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud minister! Ma küsin üle nüüd juba mitmel korral rahva seast päevakorrale kerkinud  küsimuse. Kui reedel see märuliöö lahti läks, miks politsei Pärnu maanteele saabumisega nii kaua hilines? Ligi poolteist-kaks tundi peksti kõike linnas segamini ja inimesed olid ohus, aga politsei valvas ümber kivikuju – kui ta seal sellel ajal ikka veel oli. Miks kohe ei saadetud teie üksusi kesklinna?

Palun, minister Pihl!

Aitäh küsimuse eest! Te ütlete, et  politsei oli mingi kivikuju ümber – see on selline uus väljend. Politsei tagas korra ühes kohas. Meie julgeoleku seisukohalt oli väga tähtis sel õhtul tagada just seal kord, et seal ei tekiks ekstsesse. Kui rahvamass valgub Tallinnas ümberkaudsetele tänavatele, siis on paratamatu, et mingid korrarikkumised toimuvad. See võib tõesti natuke isegi õudne tunduda, kui vaadata teatud kohtades aset leidnud sündmusi, mida ei saadud kohe kontrolli alla. Kuid ei ole võimalik massirahutuste puhul nii kui võluvitsaga või mingisuguse tekikattega kord tagada, kõik probleemid korraga ära lahendada. Politsei grupeeris oma jõud ringi ja otsustas, mis olid prioriteetsemad kohad, mida kaitsta. Paratamatult tuli valikuid teha ja seda ka tehti. Politsei tegutses sihiga, et oleks vähem kahjusid, vähem korrarikkumisi, aga paraku see ei õnnestunud kõikides kohtades üheaegselt.

Aitäh! Võtame järgmise kohapeal registreeritud küsimuse. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Lugupeetud esineja! Ma olen teiega täiesti nõus, et selles märulis ei saanud politsei kõike korraga kontrolli alla võtta. Minu  küsimus puudutab teie pressiteadet, millega te tulite välja tol õhtul veerand 12 ja poole 12 vahel. Selles te spetsiaalselt kinnitasite, et olukord Tallinna tänavatel on politsei kontrolli all ja et politsei on hästi hakkama saanud. Samal ajal me teame, et sel kellaajal ei olnud linna peal ühtegi politseinikku, nad olid ainult pronkssõduri ümber. Miks te rahvale valetasite? Rahvas nägi sel ajal televisioonist Kanal 2 kaudu täpselt, mis tegelikult toimub.

Palun, minister Pihl!

Aitäh küsijale! Rahvas ei näinud, mis tegelikult toimus. Televisioonikanalid näitasid teatud kohti, mis linnas olid ehk tõesti ekstreemsemas situatsioonis. Öelda, et kogu linnas ei olnud olukord kontrolli all, on vale. Kogu linnas oli olukord kontrolli all. Nagu ma olen korduvalt rõhutanud ja rõhutan ka siin: politsei juhtimiskeskusest oli näha kogu pilt, tervikpilt, mida Eesti televisiooni üks ekraan ei näidanud. Ja sellepärast ma võisin ka kindlalt öelda, et kogu linnas on olukord kontrolli all ja et need kohad, kus praegu korrarikkumine toimub, saab lähitundidel ka kontrolli alla võetud. Ja nii ka läks.

Aitäh! Järgmine kohapeal registreeritud küsimus on kolleeg Keit Pentuselt.

Hea minister! Millegipärast üritatakse jätta sellist muljet, et sealsamas pronkssõduri ümber poleks politseid nagu vaja olnudki. Seal oleks nagu tegu olnud väga rahumeelse demonstratsiooniga. Äkki te oskate täpsustada, kuidas olid lood näiteks Rahvusraamatukoguga, mis asub ju kohe sealsamas pronkssõduri endise asukoha kõrval? Kas väide, et märatsemine ja vandaalitsemine hakkas alles Pärnu maanteel ja et pronkssõduri vahetus ümbruses oli kõik rahulik, on päris täpne?

Palun, minister Pihl!

Kõik on uudistesaadetes ju näinud peale selle, mis sündis Pärnu maanteel pärast seda, kui oli lõpetatud korrarikkumine pronkssõduri juures, ka seda, mis tundide viisi toimus enne Tõnismäel pronkssõduri ümbruses, kus politseinikke visati kividega ja pandi toime muid korrarikkumisi. Politsei strateegia on ju alati olnud säärane, et ta püüab olla võimalikult vähe agressioone esilekutsuv ning käituda rahulikult ja väärikalt. Aga pärast  seda, kui õhtuhämaruse saabudes hakati juba politsei vastu vägivalda tarvitama, tuli korrarikkumine seal lõpetada ja rahvas hajutada. Rahva hajutamise käigus nood suuremad laamendamised ümberkaudsetel tänavatel toimusidki. Võib-olla tõesti – ka  siin on korduvalt väidetud, et Tõnismäe pronkssõduri ümber taheti teha toetavat miitingut – sellist ohuanalüüsi ei olnud, et seal läheb poodide röövimiseks ja märatsemiseks, nagu tavaliselt kurjategijad teeksid, kui politseivõimu ei oleks.

Aitäh! Head kolleegid! Kuna eelnevalt registreeritud küsimusi oli täna vaid kolm, siis võimaldame kohapeal registreeritud küsimusi tavalisest rohkem esitada. Järgmisena veel kaks kohapeal registreeritud küsimust. Esimene küsija on kolleeg Igor Gräzin.

Tahan üht asja kinnitada. Erinevalt kolleeg Marika Tuusist, kes vaatas asja televiisorist, oli ka neid inimesi, kes olid seal, kus nad pidid olema, see tähendab kohapeal. Nad rääkisid inimestega ja püüdsid neid rahustada, mis on muidugi palju keerulisem kui televiisorit vaadata. Linn oli kontrolli all. Härra minister, suur-suur tänu kõigile!
Aga küsida tahan ma hoopis teist asja. Viimase aasta-poolteise jooksul on Tallinnas tekkinud üks kihvt äri, see on igasugused turvafirmad. Ja ma kinnitan ka Marika Tuusile, et seal, kus ma nägin päästeteenistust, kiirabi jne, ei olnud näha mitte ühtegi turvafirmat. Neid polnud näha mitte ainult televiisoris, neid ei näinud ka inimesed, kes olid kohal. Kas see oli mingi taktikaline nipp turvafirmad eemal hoida või mis neist üldse arvata? Miks neid igasuguseid trahvitegijaid ja mis nad kõik ongi kedagi kohal polnud?

Palun, minister Pihl!

See on hea küsimus. Turvafirma palkavad äriomanikud ja muud inimesed siis, kui nad ei ole riigi teenusega rahul, õigemini kui nad tahavad paremat ja kiiremat teenust. Ja Eesti turvafirmad nagu pakuvad oma lepingutega ka seda. Aga sel ööl tellijad küll lubatud teenust ei saanud. Kui keegi seal lõpuks korra majja sai, oli see politsei. Turvafirmade osa oli äärmiselt napp, välja arvatud mõni üksik erand. Samas pean ühe turvafirma kiituseks ütlema seda, et reede õhtul, tähendab järgmisel õhtul, olid teatud probleemid ka Jõhvi linnas ja seal tegutses politsei koos abipolitseinike ja kohaliku turvafirmaga küllaltki efektiivselt, suutes tekkinud korratuse likvideerida. Nii et veel kord: turvafirmad minu meelest lepingus ettenähtud kohustusi sel õhtul ei täitnud.

Aitäh! Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Minu küsimus on väga lihtne ja konkreetne. Miks Vabariigi Valitsus ei kaasanud kriisikomisjoni töösse kohaliku omavalitsuse esindajat ehk Tallinna esindajat?

Palun, minister Pihl!

Te mõtlete seda kriisikomisjoni, mis tol ööl koos oli? Kriisikomisjon koguneb nii kiiresti kui võimalik ja kõiki selle liikmeid oli teavitatud. Kes kohale jõudsid – ja enamik jõudis kohale –, need võtsid sellest istungist osa. Esimesel õhtul ei olnud kriisi likvideerimisel kohaliku omavalitsuse initsiatiivi mitte kusagil näha, võib-olla sellepärast ei jõutud ka kriisikomisjoni istungile.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi. Vastaja on minister Urmas Paet, küsib kolleeg Ester Tuiksoo. Palun!

Austatud härra minister! Poliitiliste pingete vallandumine Eesti-Vene suhetes pole toonud kaasa mitte ainult rünnakud Eesti saatkonna ja saadiku vastu Moskvas, vaid ka järjest laieneva boikoti Eesti kaupadele Venemaal. Ohtu on seatud Eesti ettevõtjate miljardilised investeeringud Venemaal, samuti Eesti ettevõtjate transiidi-, turismi- ja kaubanduslikud tulud. Minu küsimus, härra minister, on järgmine. Mida on valitsus ja mida olete teie välisministrina isiklikult ette võtnud pingete leevendamiseks Eesti-Vene majandussuhetes ja Eesti ettevõtjate investeeringute kaitseks Venemaal? Mida teie välisministrina soovitate Venemaaga majandussuhetes olevatele Eesti ettevõtjatele kujunenud olukorras ette võtta?

Palun, minister Paet!

Eesti-Vene majandus- ja kaubandussuhted ei ole asi iseeneses, need tulenevad otseselt Eesti-Vene suhetest kõige laiemas mõttes, sealhulgas Eesti-Vene poliitilistest suhetest. Me kõik teame suurepäraselt, et Venemaal ei ole tahet omada Eestiga normaalseid heanaaberlikke suhteid, mille väga ilmekas näide on kõik see, mis on toimunud viimastel päevadel ja viimastel nädalatel. Eesti riiki rünnatakse nii psühholoogiliselt, elektrooniliselt kui nüüd lõpuks juba ka füüsiliselt. Ma pean siin silmas tänast rünnet meie suursaadiku vastu, eilset rünnet meie saatkonna territooriumi ja Eesti riigilipu vastu. Seega enne, kui Venemaal ei teki tahet normaalseid suhteid oma naabri Eestiga omada, ei ole kahepoolsetes suhetes paraku võimalik ka majanduse vallas suurt midagi teha.
Praegu koostame me meetmete programmi, ettepanekut, mida homme valitsus arutab, et küsimus tõstatada täie teravusega kõigepealt meie valitsuses ja seejärel Euroopa Liidus. Euroopa Liidu ja Vene suhetes tuleks vaadata üle kõik need aspektid, kus on võimalik mõjutada Venemaad nii, et ründed Eesti vastu lõpeksid.
Praegu, sellel ajal, kui ma siin teie ees seisan, on ka koos COREPER Brüsselis. Seal on seega koos Euroopa Liidu riikide suursaadikud. Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures esineb sellesama avaldusega, millega ma eile õhtul esinesin, ka seal. Nii et ründed Eesti, Euroopa Liidu liikmesriigi vastu ei ole kaugeltki mitte Eesti siseasi. Küsimus pole enam meie kahepoolsetes suhetes Venemaaga, tegemist on Euroopa Liidu – Venemaa suhete küsimusega ja need ründed on ka ründed Euroopa Liidu vastu.

Aitäh! Palun, kolleeg Tuiksoo, täpsustav küsmus!

Palun täpsustage, kas see homne meetmete pakett sisaldab ka meetmeid, mis puudutavad majandussuhteid Venemaaga.

Palun, minister Paet!

Jah, kui vaadata Euroopa Liidu – Venemaa suhteid, siis lepingulise baasi ühe osa moodustavad kindlasti ka majandussuhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. On olemas mitmesugused lepingud, mis seda puudutavad, sest teatavasti väliskaubandusküsimused kuuluvad Euroopa Liidus Euroopa Liidu, mitte liikmesriikide kahepoolsete suhete pädevusse. Nii et väliskaubandusküsimused on kolmandate riikidega suheldes selgelt Euroopa Liidu kui terviku pädevuses.

Läheme edasi kohapeal registreeritud küsimuste juurde. Kolleeg Igor Gräzin, palun!

Need noored inimesed, kes piiravad Eesti saatkonda, kuuluvad eri organisatsioonidesse ja on erinevate vaadetega. Proua Ester Tuiksoo esitas siin Molodaja Gvardija sõnastatud seisukoha ja ta tegi seda tublisti ja väga adekvaatselt. Samal ajal oleme me korduvalt kohtunud Vene delegatsiooniga ja vähemalt viimased sõnad, mis nad meile kinnitasid, olid need, et mitte mingisuguseid majandussanktsioone Eesti suhtes Venemaa rakendada ei kavatse. Ma nüüd ei tea, kas uskuda proua Tuiksood ja Molodaja Gvardijat või Nikolai Kovaljovi. Kindlasti proua Tuiksoo hiljem jutustab meile mitmemiljardilistest Eesti investeeringutest Venemaal, aga seda ei maksa siin saalis teha.

Palun, minister Paet!

Ma siin küsimust nagu ei märganud, aga ma tänan selle seisukoha eest! Võib-olla kasutaksin seda aega, mis mul praegu siin on teie ees seista, veel ka selleks, et anda teile teada sündmuste viimastest arengutest. Saan teile öelda, et Eesti Moskva suursaatkonnast on kõik saatkonna töötajate pereliikmed nüüdseks ära toodud. Nagu teada, täna hommikupoolikul üritati enne pressikonverentsi Eesti suursaadikut füüsiliselt rünnata. Meie politseitöötaja, saatkonna töötajad said vahele, võttes selle rünnaku enda peale. Samal ajal rünnati ka Eesti saatkonna maja ees seisvat autot ja rebiti sellelt lipp.
Vahetult enne siia saali jõudmist vestlesin ma Saksamaa ehk Euroopa Liidu eesisistujamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga kogu sellest olukorrast, mis praegu valitseb. Ma usun, et Euroopa Liit võtab selles suhtes lähiajal väga selge seisukoha.
Küberrünnakud Eesti ametiasutuste kodulehtedele jätkuvad. Nagu ma ka eile õhtul pressikonverentsil teatasin, on meil koostatud loetelu kohtadest, nendest IP‑aadressidest, kust need rünnakud tulevad. Nende seas on ka Vene riigi ametiasutuste servereid ja arvutivõrke. Nii et selles osas paraku praegu muutusi ei ole.

Aitäh ministrile selle täiendava ja väga olulise informatsiooni eest! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi kolmanda küsimusega. Vastab minister Jüri Pihl, küsija on kolleeg Karel Rüütli. Palun! 

Austatud eesistuja! Austatud härra minister! Eesti on olnud viimase ajani suhteliselt turvaline riik ja inimestel ei ole olnud põhjust tunda muret massilise vägivallaga seotud ohtude üle. Minu küsimus on järgmine. Kas teie hinnangul on viimased sündmused suurendanud turvariske Eesti ühiskonnas? Millised need riskid teie hinnangul praegu on? Milline on nende riskide mõju kaugemas perspektiivis ja mida teie siseministrina olete ette võtnud ja kavatsete edaspidi ette võtta, et neid riske maandada?

Palun, minister Pihl!

Aitäh küsijale! Selge see, et iga riigi, sealhulgas ka Eesti inimesed tahavad turvalist ühiskonda ja igasugused massirahutused on ühe riigi jaoks halb situatsioon. Kui me nüüd analüüsime, millest need rahutused on tekkinud, kui kaua see tuli on tuha all hõõgunud, siis ma ikkagi vaataksin aasta või rohkem tagasi. Pronkssõdur muutus kesklinnas olevast suhteliselt rahulikust kujust ebastabiilsuse allikaks. Aasta tagasi viidi "turvalisuse tagamise huvides" sealt ära sinimustvalge lipp ja punalipud jäid lehvima. Vaevalt sai  Eesti riik jääda sellega leppima. Aga sel hetkel võib-olla tõesti tagati seal turvalisus  vähemate vahenditega, kuna eestlased on alati olnud leplikum rahvas.
Millest siis ikkagi selline ebastabiilsus tekkis? Tekkis sellest probleemist, mis seal kesklinnas oli. Loodan, et nüüd on tuli tuha alt välja tulnud ja raskemad päevad möödas, vähemalt siseriiklikus mõttes.
Tulevikus peaksime minema edasi niimoodi, et riigi põlisasukad ehk eestlased ei suhtuks üleolevalt meie vene kogukonda. Me peaksime Eesti vene kogukonda aitma ka selles mõttes, et neid kõiki ei seostataks korratuste toimepanemisega Tallinna kesklinnas eelmise nädala lõpus.

Aitäh! Kohapeal on üks küsimus registreeritud. Kolleeg Aleksei Lotman, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Auväärt minister! Mõni aeg tagasi küsisin teilt, kas meie vabariigi korrakaitsejõud suudavad tagada, et 9. mail ei toimu meie pealinnas mingeid sigadusi, selliseid, nagu eelmisel aastal toimus. Te väitsite meie kõigi ühiseks rõõmuks, et vastus on positiivne: selliseid sigadusi ei tule. Kas see teie hinnang on endiselt jõus?

Minister Pihl.

Ma arvan küll, et kindlasti ei tule Tallinna linnas sellist sigadust, kus punalippude taustal viiakse ära sinimustvalge lipp. Muud laadi võimalikud korratused, kui need ka puhkevad – nendele igal juhul reageeritakse ja need lahendatakse ära nii ruttu kui võimalik. Aga ma arvan, et 9. mail on olukord palju rahulikum kui eelmise nädala lõpus. Igal juhul politsei on teinud oma ohuhinnangud ja praegu need näitavad just seda.

Head kolleegid! Rohkem küsimusi ei ole  – ei täpsustavaid ega kohapeal registreeritud küsimusi.  Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Infotunnis registreeritud küsimustele on seega vastatud, kuid ma esitan küsimuse: kas Riigikogu liikmed soovivad täiendavalt ministritelt midagi küsida? Kui te soovite esitada küsimust, siis palun nimetage ministri nimi ja seejärel küsimus. Kolleeg Marek Strandberg, palun!

Meeldivat päeva! Küsimus on kaitseminister Jaak Aaviksoole. Nagu me teame Urmas Paeti eilsest avaldusest, on rünnakud Eesti Vabariigi Interneti-serverite ja võrgukülgede vastu lähtunud valdavalt Venemaa riigistruktuuride arvutivõrkudest. Nagu oli lugeda eelmise aasta 8. detsembri Postimehest, on Eestis loomisel küberkaitsekeskus, mida on avalikult tutvustatud kui selliste rünnete analüüsi ja kaitse keskust. See peab ühtlasi olema ka NATO kompetentsikeskus Eestis. Minu küsimus on selline: kas kõnealuste rünnete tuvastamisel, analüüsimisel ja nende vastu toimimisel on osalenud ka sellesama küberkaitsekeskuse meeskond?

Palun, minister Aaviksoo!

Kõigepealt: Kaitseministeerium ja temale alluvad asutused tegelevad selle küberrünnakuga, mida võiks nimetada kübersõjaks ja mille mõõtmed ulatuvad kaugemale, kõvasti kaugemale kui ainult Eesti Vabariik ning Eesti Vabariigi ja meisse mitte kõige sõbralikumalt suhtuvate riikide piirid. Me oleme kaasanud sellesse töösse oma partnereid nii organisatsioonide kui spetsialistide tasemel. Nimetatud keskus ei ole selles mahus käivitunud, et talle saaks praegu olulisel määral tugineda. Usun, et kõige lähematel päevadel saame esialgse kokkuvõtte toimunust. Ja sõltuvalt sellest, kui intensiivselt, kas kasvavas või langevas tempos kübersõda jätkub, saab kavandada ka täiendavaid meetmeid nii Eesti riigi kui meie partnerite tasemel.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Peeter Tulviste. Palun ministri nimi ja seejärel küsimus!

Küsimus on siseministrile. Härra minister! Täna juba kõne all olnud Vene duuma delegatsioon võttis vestlustes korduvalt üles, et nende teada oli tol ööl Tallinna tänavatel kaks eraldi inimhulka: ühed, kes avaldasid rahulikult meelt Tõnismäel, ja teised, kes röövisid Pärnu maanteel poode, kasutades tekkinud olukorda ära. Minu küsimus on: kas teil on juba praegu piisavalt andmeid selle kohta, kas need olid ühed ja samad inimesed või need olid tõesti kaks eri inimrühma?

Palun, minister Pihl!

Ei olnud kindlasti kaks erinevat laadi meeleavaldust või erinevat meelsuse väljendust. See oli väga selgelt näha. Kui te vaatate nende liikumise trajektoori, seda, kust röövimised pihta hakkasid: need ei olnud kuigi kaugel pronkssõduri kujust. Võib-olla päris läheduses ei olnud midagi, aga esimene pood, mis ette jäi, sellel aknad ka sisse löödi – kui jutt on Pärnu maantee suunas minekust. Nii et me ei saa rääkida kahest erinevast  koosolekust või meeleavaldusest. Aga kindlasti oli pronkssõduri ümber kogunenud rahva seas ka uudishimulikke, muidu vaatlejaid. Nemadki liikusid tol ööl Tallinnas ringi.

Aitäh! Kolleeg Strandbergil on ka teine küsimus. Palun!

Ka teine küsimus on kaitseminister Jaak Aaviksoole. Nagu me teame, on olemas riigi loodud ja riigi finantseeritav Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, mis paikneb sadakonna meetri kaugusel Stenbocki majast. Selle nädala algul, esmaspäeval, avaldas selle instituudi teadur Juhan Kivirähk oma seisukoha Eesti Päevalehes, kus ta ütles: "Ma arvan, et ühiskonna sisemise stabiilsuse hävitamise ja rahvusvahelise maine kahjustamise pärast peaks peaminister Andrus Ansip ametist lahkuma." Minu küsimus on: kas see Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskus on näiteks Kaitseministeeriumile ka varem sellistest seostest signaliseerinud? Ja kas see on selle keskuse üldine seisukoht või on Juhan Kivirähki isiklik seisukoht?

Palun, minister Aaviksoo!

Ka mina pole selle artikli lähenemisest ja argumentatsiooni tasemest mitte kõige paremal arvamusel. Samas ei olnud see mõtteavaldus toodud mitte Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse seisukohana, vaid kodanik Kivirähki seisukohana. Sellisena tuleb seda ka võtta. Ma arvan, et Eesti kodanikel on õigus vabalt oma veendumusi avaldada. Mil määral sellest analüüsist saab välja lugeda teaduslikkust, on omaette küsimus ja ma jätaksin selle siin saalis kommenteerimata.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Olga Sõtnik.

Mul on küsimus kaitseminister Aaviksoole. Ma võtsin siin esmaspäeval sõna nendelsamadel pronkssõduri teemadel, esitades ka rea küsimusi. Nüüd on mul võimalus ka valitsusliikmetelt otse küsida. Mul on üks lihtne küsimus, mis nõuab vastust kas jaa või ei. Öelge, palun, kas pronkssõduri äraviimine 27. varahommikul oli etteplaneeritud aktsioon.

Ma tänan selle küsimuse eest, sest sündmused, mis seonduvad pronkssõduri ja tema äraviimisega, on andnud võimaluse mitmesugusteks spekulatsioonideks. Ma arvan, et siin on sobiv koht asjade käigul veel kord peatuda.
Teatavasti võttis kaitseminister vastu otsuse väljakaevamiste ja tuvastamistööde alguse kohta 18. aprillil. Üks nädal ja üks päev hiljem kella poole viie paiku hommikul paigaldas Kaitseministeerium turvatara ja telgi, et alustada nimetatud töid. Selleks ajaks otsust pronkssõduri teisaldamise kohta tehtud ei olnud. Kaitseministeerium lähtus seisukohast, mida kaitseminister tutvustas ka valitsusistungil:  et 9. mail seisab pronkssõdur Tõnismäel ja tema teisaldamise küsimus tuleb eraldi otsustamisele sõltuvalt väljakaevamistööde ja muude protsesside käigust. Seega ka tollel konflikte täis ööl jälgis pronkssõdur puhkenud pogrommi ja vandaalitsemist telgis oma esialgses seisundis.
Kriisikomisjon tegi ettepaneku Vabariigi Valitsusele see kuju teisaldada ja Vabariigi Valitsus võttis vastu otsuse kuju viivitamatult teisaldada 27. aprilli hommikul kell 4. See korraldus sai antud meie lepingupartneritele ja kuju – ma ei oska nüüd minuti pealt öelda, kuid see oli umbes kella 6 ajal – lahkus Tõnismäelt veokikastis, viisakalt sissepakitud ja tekiga kaetud. Hoolitsetud sai selle eest, et ta jõuaks tervena sinna, kuhu ta pidigi jõudma: nimelt kaitseväe kalmistule.
Tugimüüri demonteerimine võttis aega kella 8.06-ni ja ka see protsess kulges igati plaanipäraselt. Meil ei olnud mitte ühtegi põhjust ega soovi talitada vastupidi esialgsetele kavadele ja teisaldada kuju kuidagi sellisel moel, mis oleks vastuolus meie ametlikult antud informatsiooniga. Kahjuks polnud võimalik seda plaani teostada, kuju teisaldati, nagu juba öeldud, varahommikul.
Tõsi on küll see, et paljud inimesed seisid veel ka 27. aprilli päeval selle kuju valvel, sest nad ei uskunud, et see on sealt ära viidud. Mul on südamest kahju, et Tallinna linnapea on suutnud mulle valetamist ette heita. Ma usun, et pärast tutvumist fotomaterjaliga, mis on meie käsutuses, on tal väärikas võimalus oma solvavad sõnad tagasi võtta.

Aitäh! Kolleeg Olga Sõtnikul on täpsustav küsimus.

Härra minister! Te ütlesite, et teie koostööpartnerid olid kell neli hommikul ehk siis, kui see otsus oli vastu võetud, valmis ülesannet täitma. Kas see tähendab, et teil siiski juba liikusid peas sellised mõtted, et sellel ööl läheb nende koostööpartnerite abi vaja?

Minister Aaviksoo.

Nähes seda konflikti, mis tänavatel oli puhkenud, hakkasid loomulikult mõtted liikuma. Aga nagu juba öeldud: nende mõtete liigutajaks ei olnud mitte Vabariigi Valitsus ega Kaitseministeeriumi tegevus või tegevusetus, pigem nende inimeste tegevus, kes väliste jõudude mahitusel ja kohalike õhutajate toel viisid vägivallatsemisele ega jätnud muudeks otsusteks enam ruumi.

Aitäh! Kolleeg Igor Gräzin.

Ma tuleksin tagasi selle kaitseuuringute keskuse juurde.

Kellele te küsimuse esitate?

Palun väga vabandust! Küsimus on professor Jaak Aaviksoole. Kaitseuuringute keskus peaks nagu olema sinu haldusalas või kuidagi sulle alluma, eks ole? Ma tahan juristina teada saada, kas Kivirähk on Eesti Vabariigi teenistuja või niisama kevadisel perioodil südant valutav emotsionaalseks muutunud luuletaja, kes lihtsalt mõtiskleb asjadest.  Riigiteenistuja tohib käituda ühtemoodi, luuletaja teistmoodi. Kes on Kivirähk?

Kaitseminister Aaviksoo.

Ma pean tunnistama, et ma ei ole kuigi põhjalikult tutvunud selle asutuse juriidilise taustaga. Minu paremat teadmist pidi on tegemist sihtasutusega, mis on iseseisev juriidiline isik, seejuures eraõiguslik juriidiline isik, vaatamata sellele,  et jällegi minu paremat teadmist pidi on selle asutanud Eesti Vabariik kaitseministri isikus.
Sellest tulenevalt on meil tegemist eraõigusliku juriidilise isiku töölepingulisel alusel tegutseva töötajaga ja päris kindlasti mitte riigiametnikuga. Nii et otsest õiguslikku järelevalvet kodanik Kivirähki tegevuse ja seisukohtade üle kaitseminister ei teosta.
Ma arvan, et me peaksime küsimusele lähenema pigem selle asutuse strateegilise arengu seisukohalt. Võib-olla asutus ise ja tema nõukogu suudavad tekkinud olukorda analüüsida ja hinnata ka seda, kas üldse, ja kui, siis mil määral uuringukeskuse töötaja tegevus on kahjustanud selle sihtasutuse või selle kaudu ka tolle  sihtasutuse asutaja ehk Eesti Vabariigi mainet.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Lauri Laasi.

Küsimus on siseministrile. Viimasel ajal on väga paljud inimesed avaldanud soovi liituda abipolitseiga. Kas me võime olla kindlad, et nende inimeste taust saab kontrollitud ja abipolitseinike hulka ei satu kahtlase minevikuga inimesi?

Palun, minister Pihl!

Ühelt poolt on väga hea meel, et need inimesed, kes tahavad, et riigis oleks kord ja rahvas tunneks ennast turvaliselt, ei lähe ise tänavale, et korrarikkujaid takistada, vaid on vastanud üleskutsetele tulla riigistruktuure abistama abipolitseinikena. Tahan teile kinnitada, et kõikide inimeste taust saab kontrollitud väga põhjalikult ja samal tasemel kui politseikooli pürgijate oma. Esimest gruppi, kes sellise ühepäevase koolituse on lõpetanud, on vastavalt kontrollitud. Kui inimene on juba Kaitseliidus olnud või on seal praegugi, siis on turvakontroll natukene nõrgem.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Tõnis Kõiv.

Mul on küsimus kaitseminister Jaak Aaviksoole. Siin tuli enne keskerakondlase küsimusele vastamisel välja, et Eesti riik oli valmis valitsuse tasemel vastu võtma otsust varajastel hommikutundidel ja ennäe imet, selle otsuse kohe ka ellu viima ja hästi ellu viima. Kas teie kui kaitseministri jaoks on ka olukord, kus Eesti riik suudab otsuseid vastu võtta ja neid ka ellu viia, taunitav, nagu see on arusaadavalt taunitav keskerakondlase jaoks?

Minister Aaviksoo, palun!

Ma ei arva kaugeltki, et Eesti riigis on kõik korras ja et valitsusel ei oleks midagi nendest sündmustest õppida. Ometigi on mul hea meel kinnitada, et nii Vabariigi Valitsus, talle alluvad valitsusasutused, meie politsei, meie päästeteenistus, meie tervishoiusüsteem on toiminud igati hästi. Ma arvan, et neis on piisavalt tarkust veidi rahulikumal hetkel tagasi mõelda selle üle, mida oleks saanud veelgi paremini teha. See töö käib.
Kasutan siin ka võimalust rõhutada seda, et võib-olla paljudele Eesti kodanikele ja  muudele elanikele olid kogu meie kaitsepoliitika ja laiem riiklik turvalisus seni kauged mõisted. Nüüd olen ma näinud, kui oluline see temaatika siiski on. Ning suutlikkus näidata oma kaitsetahet kodanikuinitsiatiivi korras, tehes seda kodanikuna tänavatel, takistades korratusi või, nagu juba kolleeg Jüri Pihl ütles, astudes selleks loodud korrakaitsestruktuuridesse, sealhulgas Kaitseliitu, on tänuväärne ja igati tervitatav. Mul on selle üle väga hea meel.
Nagu juba öeldud: mitte keegi meist ei arvanud, et me jõuame niisuguse konfliktini, kuid meie suutlikkus sellega hakkama saada, arvestades varasemate kogemuste puudumist, oli siiski tähelepanuväärne. Me teame, et rahutused paljudes muudes linnades, mitte ainult rahvuslikul või ka välismaalt initsieeritud pinnal, vaid näiteks ka jalgpallivõistluste kaotamise tagajärjel, on kestnud kaugelt kauem kui seekord Tallinnas, kus asi piirdus kahe kuni kolme tunniga. Meil on tõesti põhjust tänada neid inimesi, kes sellega hakkama said. Aitäh!

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Väino Linde.

Enne oma küsimust tahan ma kõiki täna siin esinevaid ministreid tänada nende rahuliku ja väljapeetud esinemise eest.  Aitäh!
Minu küsimus on siseministrile. Kas need kurikuulsad sündmused, mis siin vahetult on aset leidnud ja millest me täna oleme rääkinud, on näidanud, kas meie seadusandlus peab säärastele sündmustele vastu või oleks tarvis ka seadusandjal selles osas üht-teist ette võtta?

Minister Pihl, palun!

Oma varasemast kogemusest ma tean, et Eestis puudub korrakaitseseadus. Ma loodan, et Justiitsministeerium esitab selle lähimal ajal õiguskomisjonile, siis on seadusandlik baas veelgi parem ja korrektsem. Aga ka praegused seadused ei sea mingisuguseid takistusi tagada kord ja rahu linnas.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Jaan Kundla.

Minu küsimus on minister Aaviksoole ja see on järgmine: mis kaalutlustel alustati väljakaevamisi just siis, kui need teoks said? Kas oleks olnud võimalik seda mingil muul ajal teha?

Minister Aaviksoo, palun!

Ma arvan, et see küsimus vääriks veidi pikemat konteksti selgitust. Otsus alustada töid 26. aprillil ei puudutanud mitte ainult väljakaevamistöid, vaid ka 8. ja 9. maid ning võimalikku märgi teisaldamist. Vabariigi Valitsus arutas oma kabinetiistungil pronkssõduri võimaliku teisaldamise ja sellega seotud väljakaevamistega seonduvat. Lähtudes eri ametkondade infost jõuti arvamusele, et 8. ja 9. mail on eelmise aasta provokatsioonide ja konfliktide puhkemine ja nende eskalatsioon äärmiselt tõenäoline. Seda sõltumata sellest, missuguseid otsuseid kaitseminister või Vabariigi Valitsus võtab vastu sõjahaudade kaitse seaduse alusel.
Sellest lähtudes peeti otstarbekaks alustada sõjahaudade kaitse seaduse alusel tegevust Tõnismäel enne 9. maid, veidi enam kui kaks nädalat enne 9. maid, ja piirduda seejuures ainult väljakaevamistöödega. Selles osas, mis puutub langenute haudadesse osaliselt trollipeatuse all, valitses ju ühiskonnas üsna suur konsensus, et see on vastuvõetamatu. Selle ettepaneku oli teinud ka sõjahaudade kaitse seaduse alusel kokkukutsutud komisjon. Olukord kujunes aga selliseks, et isegi see tegevus, mille taga oli suhteliselt lai konsensus, kasvas provokatiivsetel põhjustel üle massirahutusteks.
Nüüd on selge, et sellele järgnenud otsus pronkssõdur viivitamatult  teisaldada oli õige ja asjakohane ning selle täideviimine igati põhjendatud. Tänase päeva seisuga võime öelda, et ehkki sündmused ei arenenud täiel määral nii, nagu me seda soovisime, niisuguse rahulikkusega, nagu me soovisime, on need ometi pöördumatud ega anna meile edaspidi mitte ainult lähipäevadel ja lähinädalatel, vaid loodetavasti ka lähiaastatel põhjust nende rahutuste ja vaenu õhutamise juurde tagasi pöörduda. Seetõttu pean õigeks nii oma 18. aprilli, 26. aprilli kui ka 27. aprilli otsust ja samuti valitsuse asjakohaseid otsuseid.

Aitäh! Meil on veel küsimusi. Kolleeg Trivimi Velliste, palun!

Mul on küsimus siseminister Jüri Pihlile ja see puudutab kuritegeliku maailma sidepidamisvahendeid. Härra välisminister rääkis äsja sellest, et Eesti võimudel on andmeid selle kohta, kuidas kuriteos kahtlustatavad on pidanud sidet näiteks Vene saatkonna esindajatega. Minu küsimus on üldisem. Me teame ka varasemast ajast ajakirjanduse vahendusel, et mõnikord on kurjategijad ka vanglas saanud välismaailmaga sidet pidada. Kas Eesti võimudel on piisavalt tehnilisi vahendeid, et takistada selliseid sideseansse, mis võivad meile ohtlikud olla?

Minister Pihl, palun!

Vanglarežiim on midagi muud. Seal saab ette võtta ühte ja teist, et piirata inimeste suhtlust välismaailmaga. Aga kui kuriteod on veel toime panemata, siis on ju Eestis ja mujal maailmas kõige lihtsam sidepidamisvahend mobiiltelefon, mida saab kasutada väga erinevaks sidepidamiseks ja väga lihtsal viisil.
Eesti korrakaitseorganitel ja julgeolekuasutustel on olemas vahendid, et tõrjuda ja jälgida kuritegelikku informatsioonivahetust ja kihutustööd. Need vahendid ei ole muidugi kunagi nii täiuslikud, kui vaja, sest tehnika areneb pidevalt, kuid lähiajal viiakse lõpule vastav uuendamisprotsess nii politsei kui ka teiste korrakaitsjate sidevahendite osas, samuti julgeoleku- ja korrakaitseohtude esilekutsujate ja kihutajate sidevahendite kontrollimisel.

Aitäh! Lähme edasi, on veel kohapeal registreeritud küsimusi. Kolleeg Olga Sõtnik, palun!

See küsimus vist puudutab küll kogu valitsust, aga ma pöördun sellega just härra Aaviksoo poole. Nagu te teate, on Tallinna Linnavalitsus otsustanud korraldada 4. mail kodurahu foorumi, kuhu kutsutakse erinevate organisatsioonide esindajaid rääkima tekkinud olukorrast ja võimalikke lahendusi otsima. Kas ka Vabariigi Valitsus plaanib sellest foorumist osa võtta? Sinna on end registreerinud juba rohkem kui 200 organisatsiooni. See oli teie poolt väga ilus samm, et te tulite linnavolikogu korraldatud ümarlauale. Kas on oodata sellist sammu ka 4. mail?

Tuleksin tagasi selle ümarlaua juurde, mida juhtis volikogu esimees Vitsut. Ma kinnitan teile, et ma olen alati valmis osalema kõikidel üritustel, mis on suunatud meie ühiste eesmärkide teenimisse ja milles osalejad pühenduvad selle lõpptulemuse saavutamisele ausalt ja ilma tagamõteteta. Mul on kahju, aga toonane ümarlaua kokkusaamine niisugust eesmärki ei teeninud. Seal kõlanud sõnavõtud olid vähemasti osaliselt suunatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastu. Ma ei ole veendunud, et niisugustel foorumitel osalemine on otstarbekas.
Ma väga loodan, et see leppimise foorum, mis nüüd Tallinna linnavõimude initsiatiivil  kokku tuleb, kannab suuremat koostöösoovi. Ma ei saa vastata loomulikult kogu valitsuse nimel, seda teeb kindlasti peaminister Ansip. Aga kui on alust loota, et see üritus on korraldatud siiraste kavatsustega ja et selle foorumi formaat võimaldab kaitseministril või Kaitseministeeriumil osaleda, siis kaalutakse seda võimalust kõige tõsisemalt.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Keit Pentus.

Ma jätkan eelküsija küsimust. Küsimus on Jaak Aaviksoole. Teadaolevalt kutsusid kultuuriminister ja rahvastikuminister valitsuse nimel üsna kohe pärast 26. ja 27. aprilli öiseid sündmusi kokku ümarlauafoorumi. See oli hästi konstruktiivne, rahumeelne ja kindlasti vägagi positiivne üritus. Too foorum peaks saama ka oma järje, jätkuürituse, mis toimub, kui ma ei eksi, 7. mail. Kas te oskate öelda, kas selline valitsuspoolne ümarlauafoorumi töö jätkub? On seda plaanis jätkata ka pikemalt?

Minister Aaviksoo, palun!

Vaevalt ma oskan sellelegi küsimusele kogu valitsuse nimel vastata. Ma arvan, et päris kindlasti astub valitsus eri ametkondade raames samme selleks, et nendest sündmustest tehtavate järelduste põhjal paremini kujundada Eesti elanikkonna tulevikku, sealhulgas ka integratsiooni puutuvat. Ilmselt pole aga Kaitseministeerium see asutus, kes peaks kommenteerima integratsiooniga seonduvat.
Küll aga võin ma siin kaitseministrina nimetada mõned seisukohad, millest ma isiklikult valitsuse liikmena sooviksin juhinduda. Esiteks ma arvan, et me võime täna öelda, et meil on rohkem Eesti Vabariiki kui nädal aega tagasi. Teiseks ma arvan, et oleks kasutu ja ebakonstruktiivne püüda toimunud sündmuste valgusel hakata tegema järeldusi, kas nn integratsiooniprotsess on olnud edukas või läbi kukkunud. Minu arvates pealiskaudselt sellesse protsessi suhtuvad poliitikud on seda paraku kiirustades hakanud tegema. Tõde on palju keerulisem. Vahest me oleme praegu olukorras, kus me suudame selle, mida me nimetame integratsiooniprotsessiks, asetada niisugustele alustele, mis võimaldavad tõepoolest rääkida integratsioonist, aga mitte selle markeerimisest inimeste poolt, kes põhimõtteliselt ei aktsepteeri Eesti Vabariigi põhialuseid. Ei ole mõtet õpetada matemaatikat inimestele, kes ei aktsepteeri korrutustabelit.
Ma usun, et see uuele ja tugevale vundamendile tuginev tegevus erinevate kogukondade ja nende arusaamade ühitamiseks on nüüd tõepoolest kindlamal alusel. Kõik Eesti ametkonnad ja valitsusliikmed soovivad selle protsessiga edasi minna just nimelt sellelt aluselt.
Minu senised kohtumised Vene meediakanalite esindajatega ja lihtsate inimestega kas või sealsamal kaitseväe kalmistul on näidanud, et meil on väga palju mõistjaid ka siinse venekeelse elanikkonna  hulgas, olgu nad siis Eesti kodanikud või mitte.

Tuletan ministritele meelde, et vastamiseks on piiratud aeg. Sellegipoolest suur tänu väga selgete vastuste eest! Aga meil on veel aega. Kolleeg Igor Gräzin on registreerinud järgmise küsimuse. Palun!

Sellestsamast foorumist. Jurisprudentsis kehtib põhimõte, et mitte keegi ei saa olla kohtunik tema enese asjas. Keskerakonna näol on tegemist ühiskondliku grupeeringuga, kelle osalus – seda eriti just Tallinna Linnavalitsuse kaudu – viimase aja sündmustes tekitab küsitavusi, väga suuri küsitavusi ja on kahtlemata pool kõnealusest vaidlusest. Selles mõttes ma ei näe mingit vajadust Keskerakonnaga praegu neid asju ajada.
Kuid ma küsin su käest teist asja: milline vabariigi instants on tänapäeval sinu arvates nii usaldusväärne, et me kõik peaksime tema juurde foorumile minema? Kes see võiks olla? Kas president, valitsus, kolmas sektor? Kes peaks korraldama nende inimeste tuleku?

Kellele see küsimus oli? Minister Aaviksoo, palun!

Ma saan aru, et head Riigikogu liikmed on mulle üha huvitavamaid ja väljakutsuvamaid küsimusi esitanud. Ilmselt on sellega seotud ka mingi lootus, et ma oskan nendele sisukalt vastata. Ma loodan väga, et Eestis on lisaks ühiskondlikele organisatsioonidele, kelle tavapärases neutraalsuses meil ei ole põhjust kahelda, mitmesugused religioossed organisatsioonid, samuti võivad nendeks olla Teaduste Akadeemia, loomingulised ühendused jne.
Kuid ma siiski arvan, et me peaksime sellise dialoogi korraldamiseks omama peale ühiskondlike organisatsioonide ja kolmanda sektori ka põhiseaduslikke institutsioone. Vahest suudavad täidesaatvast võimust ja võib-olla ka Riigikogust eraldi seisvad põhiseaduslikud institutsioonid, nii õiguskantsler kui eelkõige Vabariigi President – vaevalt Eesti Pank ja Riigikohus saaks siin mõjuvalt kaasa aidata – leida mingisuguse töövormi, et kutsuda kolmanda sektori partnereid oma initsiatiivil kokku sellise protsessi läbiviimiseks.

Aitäh! Head kolleegid, rohkem küsimusi ei ole. Sellega on tänane infotund lõppenud. Kohtume teiega kell 14.00 siinsamas.
 

Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed! Alustame tänast, kolmapäevast infotundi. Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohalolijaks registreerus 49 ja puudub 52 Riigikogu liiget.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Jaak Aaviksoo, siseminister Jüri Pihl ja välisminister Urmas Paet, kes on siiapoole teel. Alustame esimese küsimusega inimõiguste kaitsest, vastab siseminister Jüri Pihl ning küsija on kolleeg Ain Seppik. Palun!