Lugupeetav Eesti rahvas ja teie valitud Riigikogu liikmed! Mu daamid ja härrad! Mul on meeldiv võimalus veel kord tänada kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kodus ja kodunt kaugel, kes kasutasid märtsi alguses oma õigust suunata järgmise nelja aasta jooksul meie riigi arengut. Rahvas on kõrgeima võimu kandjana oma otsuse teinud. Aktiivsemalt kui mitmel varasemal korral.
Demokraatlik riik ongi ehitatud ideele, et kodanikud annavad oma esindajatele volituse langetada ühiskonnaelu tähtsamaid otsuseid. Eesti kuulub kultuuriruumi, kus parlament vastutab ainult rahva ees. Ei millegi muu ega kellegi teise ees.
See eristabki euroopalikku rahvaesindust täidesaatva võimu ripatsina toimivast pseudoparlamendist. Erinevate näidete leidmiseks ei pea eestlane ei ajas ega ruumis kuigi kaugele vaatama.
Nüüd on järg teie käes, austatavad Riigikogu liikmed. Teie ja ainult teie võimuses on töötada nii, et küpse demokraatia tunnuseks olev kodanikuaktiivsus ei vaibuks. Et ei kahaneks meie kaaskodanike tahtmine poliitikas kaasa rääkida ja tunda end seeläbi osalisena Eesti tuleviku kujundamises. Iga päev ja iga nädal. Mitte ainult valimistele eelnevatel kuudel, mil erakonnad rahva poole kätt küünitavad ja valijate kodanikutundele rõhuvad.
Lubage mul avaldada tehtu eest tänu ja tunnustust Riigikogu X koosseisu liikmetele. Headele kolleegidele, kui lubate, sest olin ka ise veidi enam kui aasta üks nende hulgast. Parlamendi eelmise koosseisu tööaega jääb muude asjade kõrval kindlasti meenutama Eesti saamine Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaaks. See oli pikkade aastate ja ühiste pingutuste finaal. Samal ajal oli see ka uus algus, uus tee, millel jätkab täna ametivannet andev parlament ja peatselt ametisse astuv valitsus.
Ma tänan tehtu eest ka ligi kaks aastat ametis olnud Vabariigi Valitsuse liikmeid ja selle peaministrit Andrus Ansipit. Tulevik paneb valitsuse tegevusele oma ajaloolise hinde. Valijate hinnang valitsuses osalenud erakondade tööle oli, nagu teame, pigem positiivne.
Austatud Riigikogu! Juba ammu ei mõõdeta Riigikogu töö tulemuslikkust seaduste ja otsuste hulgaga. See töö – riigile õigusliku raamistiku ehitamine – on tänaseks suures osas tehtud. Seepärast on minu meelest saabunud õige aeg alustada mõttevahetust parlamenditöö võimalike uute rõhuasetuste üle.
Minu meelest võiks just Riigikogust saada toimiv vahelüli, mis jälgib ja kontrollib valitsuse poliitika vastavust tegeliku elu vajadustele. See aga eeldab igalt parlamendiliikmelt avara pilgu kõrval ka pidevat kursisolekut parlamendile otsustamiseks saadetud eelnõude tagamaadega.
Eesti parlamentaarse riigikorra taastamisest ja põhiseadusliku Riigikogu tööleasumisest möödub tänavu 15 aastat. Selle ajaga on välja kujunenud hulk tavasid. Parem osa nendest väärib kindlasti säilitamist, halvem aga hülgamist.
Meeldigu see teile või mitte – igapäevane rutiinne parlamenditöö, see teie järgmise nelja aasta pärisosa, upitab end harva üle meediakanalite uudisekünnise. See võib olla küll ülekohtune ja mõtlemisaine meie ajakirjanikele, kuid ometi paljuski paratamatu.
Ma loodan siiralt, et avalikkus hakkab meedia abiga üha enam mõistma, et parlamendiliikme panust ei saa mõõta suure saali istungitest osavõtu protsendi või kuluhüvitiste arvete järgi. Selle asemel uurigem, kuidas töötavad Riigikogu komisjonid, kus tegelikult seadusi luuakse. Millised argumendid kõlavad seal ja kohtumistel kodanikuühendustega? Kes ja kuidas esindab Riigikogu ja Eestit rahvusvahelistes parlamentaarsetes organisatsioonides? Kas ja kuidas tutvustavad rahvaesindajad oma ideesid parlamendi kõnetoolist kohtumistel valijatega ja ajakirjanduses?
Me teame, et valija ei ole sageli rahul oma esindajate inetu keelepruugi ja parteipoliitilise kitsarinnalisusega. See määrib ühtlase kihina kogu Riigikogu, ka laitmatu käitumisega parlamendiliikmete palge.
Aga on veel üks asi, mida valija ei taha andestada. Seda, kui Riigikogu loobub talle, rõhutan, parlamentaarse vabariigi põhiseadusega pandud kohustest ning taandab end koalitsiooniparteide tahte kuuleka ja tuima vormistaja rolli.
Tuletan meelde: meie ise oleme valinud Eestile just nimelt parlamentaarse riigi vormi, nagu ka enamik teisi Euroopa demokraatiaid. Teie valijad ootavad teilt iseseisvat mõtlemist ja südametunnistuse järgi hääletamist. Tegelikult ei tähenda see ei rohkemat ega vähemat, kui et:  Riigikogu, võta endale seadustega ettenähtud võim.
Austatavad Riigikogu liikmed! Riigikogu rolli suurendada ja seadusandliku võimu mainet parandada saate ainult teie ise. Sellega seoses on mul teile mõned soovid.
Esiteks, mõne hetke pärast annate te Riigikogu liikme ametivande ja võtate kohustuse jääda oma tegevuses ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. See on vanne Eesti riigile, mitte oma erakonnale. Selle vande sõnastus, mõte ja eesmärk on täpselt ühesugune nii võimuliidu kui ka vastasleeri saadikule.
See ametivanne kehtib homme, kuu ja aasta pärast, aga ka paar nädalat enne järgmisi valimisi. Ärge andke järele kiusatusele teha sellest auväärsest institutsioonist valimiskampaania tööriista. See ei ole kerge, aga see on võimalik. Kui mitte teisiti, siis võiksite kaaluda töö lõpetamist mitte üks nädal, vaid kuu või kaks enne järgmisi valimisi.
Eesti rahva esinduskogul pole õigust end naeruvääristada. Seetõttu tuleb ära hoida teadlikult põhiseadusega vastuollu minevad otsused, nagu kogesime Riigikogu eelmise koosseisu lõpunädalail.
Teiseks, Eesti rahvas ei andesta, kui parlamendist tehakse turuplats, kus huvigrupid saavad annetuste eest seadusi endale meelepärases suunas kallutada. Otsuste usaldusväärsuse ja läbipaistvusega ei saa kaubelda. Eesti õigusruum ei ole müügiks.
Kolmandaks, on vale vaadata kõike ja kõiki parteipoliitikast häguste prillidega. Kui näiteks õiguskantsleril või riigikontrolöril on teile ettepanekuid, siis lähtuvad nad seadustest ja oma ülesannetest. Olgem ausad: nende süüdistamine erakondlikus kallutatuses viitab üldjuhul sellele, et kriitika on tabanud märki.
Ajaga, mis on kulunud õiguskantsleri olematute sisepoliitiliste eelistuste tuvastamisele, oleks juba ammu saanud muuta läbipaistvamaks nii parteide rahastamise kui ka riigile kuuluvate äriühingute juhtimise.
Selle aasta kolme kuuga on tulekahjudes hukkunud üle 40 meie kaaskodaniku. Riigikontroll tegi juba eelmisel aastal ettepaneku jõustada kohe kohustusliku suitsuanduri nõue. Kahjuks arutavad otsustajad ikka veel, kas need andurid tuleb panna järgmisel või ületuleval aastal.
Inimeste elu ja tervis ei ole ilus loosung valimisreklaamis. See on teie igapäevane töö ja kohustus.
Neljandaks, parlament on oma seisukohtade selgitamise ja kaitsmise koht. Parlamendisaalis on täiesti lubamatu piirduda argumendiga, et koalitsioonilepingus on nii kirjas. Kas piisab sellest põhjendusest neile, kes just teid valisid? Riigikogu ei tohi muutuda kummitempliks valitsuse otsuste all.
Iga Riigikogu liige on peagi ametisse astuva valitsuse tööandja, mitte aga käsutäitja. Teie pärite aru ja teil on õigus saada oma küsimustele sisulisi ja ammendavaid vastuseid. Nõudke vastuseid ja kutsuge korrale neid, kes vastata ei taha.
Eriti oluline on parlamendis opositsiooni roll. Ilma opositsioonita pole demokraatiat olemas. Seetõttu ei saa ka vastasleeris olemist käsitada mahavisatud ajana. See on tänuväärne töö, millest lõppkokkuvõttes sõltub poliitilise diskussiooni tase ja riigivalitsemise läbipaistvus. Valitsusliidult ootan oponentide suhtes austust, sest ainult nii austab igaüks ka iseennast ja koos sellega Eesti rahva valikuid.
Viiendaks, kaitske Riigikogu järjepidevust ja oma eelkäijate tehtud otsuseid. Siin saalis on vastu võetud palju strateegilisi arengukavu, mille lõpptärminiks on aasta 2013, 2015 või koguni 2030. Need on kehtivad alusdokumendid, millest kõik edasine võiks lähtuda.
Soovin teilegi pikka riigimehepilku. Sest kindlasti te tahate, et teie Riigikogus tehtud töö mõjutaks Eesti arengut pikema aja jooksul ega muutuks tühiseks päev pärast teie volituste lõppu.
Hea Riigikogu! Olen veendunud, et teie töö tuleb järgmisel neljal aastal pingeline. Ma usun, et teete oma tööd südamega ning Eesti rahval on põhjust teie üle uhkust tunda. Omalt poolt soovin, et pühendaksite oma tähelepanu mõnedele küsimustele, mille lahendamine eeldab ettenägelikkust, üksmeelt ja tarkust.
Esiteks, ärgem laskem end uinutada meie majanduse heast käekäigust ja justkui igikosuvast riigieelarvest. Meie majandushorisondile on kerkinud juba tumedaid pilvi. Rahvusvahelises ajakirjanduses ja analüüsides peetakse Balti riike majanduslikus mõttes riskantseks piirkonnaks. Me võime ju endale ütelda, et kõik välismaal ilmuvad analüüsid on valed, aga isegi kui nad on valed, loevad välisinvestorid noidsamu analüüse ja langetavad oma otsuseid. Sõltumata sellest, kas me ise neid usume või mitte.
Meie majanduse peamised probleemid on teada: jooksva konto suur puudujääk, käärid tootlikkuse ja palgakasvu näitajate vahel, üldine innovatsioonialane mahajäämus muust Euroopast ja oskustööjõu nappus. Nende üheaegne koostoime võib kaasa tuua raskemaid aegu firmadele, end n-ö lõhki laenanud perekondadele ja toimetulekuraskuses kaaskodanikele.
Me teame, et mitte kusagil pole majandus pidevalt ülesmäge liikunud. Sestap me räägimegi majandustsüklitest ja koos sellega võimalusest, et just sellel Riigikogu koosseisul ja tööd alustaval valitsusel tuleb tegutseda tänasega võrreldes muutunud olukorras.
Nii võib juhtuda, et riigi majanduslik seis ei lasegi ellu viia kõiki neid kauneid ja rahamahukaid lubadusi, mida viimase kolme-nelja kuu jooksul valijatele on antud. Palun langetage otsuseid, mis ennetaksid või vähemalt pehmendaksid võimalikke tagasilööke. Seisku rahva huvid alati eespool parteipoliitilisest egoismist ja optimistlikust enesekindlusest.
Teiseks, ärge laske end uinutada Euroopa Liidu väidetavast ummikseisust. Jah, põhiseaduse lepingu tulevik ja koos sellega ka Euroopa tulevane töökord on praegu veel ebaselge. Aga suutmatus otsustada ja sellest tulenev paralüüs Euroopas muutub ühel hetkel talumatuks. Midagi võetakse kindlasti ette. Euroopa Liit ei seisku ega takerdu. Küsimus on vaid selles, mida ette võetakse.
Eesti küsimus on: kas oleme võimalikeks arenguteks valmis? Tulemuslik töö Euroopa Liidu liikmena eeldab valitsuse ja parlamendi koordineeritud tegevust. Siin peavad kõik ministeeriumid ajama üht ja sedasama Eesti Euroopa-poliitikat, mitte aga toimetama omavahel konkureerivate vürstiriikidena. Ootan Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonilt jätkuvat professionaalsust Eesti Euroopa-poliitika kujundamisel.
Kolmandaks, Eesti liitumine eurotsooniga. Siin põimub Eesti majanduse areng meie suutlikkusega olla kaasatud kõigisse Euroopa Liidu olulistesse protsessidesse. See pole pelk raha- või majanduspoliitiline küsimus. See on ka Eesti julgeoleku küsimus. Võtkem siis oma tegevuse aluseks teadmine, et euro tähtajatu viibimine hakkab varem või hiljem ohustama meie kõigi heaolu.
Neljandaks, kutsun teid pöörama erilist tähelepanu valdkondadele, millest sõltub Eesti püsimajäämine riigi ja rahvana. Toon välja kolm märksõna, milleks on perepoliitika, hariduspoliitika ja tervishoiupoliitika. See tähendab: palju lapsi end turvaliselt ja õnnelikuna tundvates peredes; võimalus saada head haridust kõikjal Eestis; oma tervisele mõtlev rahvas koos kättesaadava kvaliteetse arstiabiga.
Seda kõike võtab kokku üksainus tuntud termin – elukvaliteet. Ka teie võimuses on teha Eestist riik, kus nelja aasta pärast on positiivne loomulik iive ning kus heaolu kasv jõuab kogu rahvani.
Austatav Riigikogu! Eestil on ajaproovile hästi vastu pidanud põhiseadus. Seda on üksnes paaril korral täpsustatud ja täiendatud. Need on olnud õiged ja vajalikud muudatused.
On siiski üks valdkond, mida korraldavate normide mitmeti tõlgendatavus meie põhiseaduses on aastast aastasse põhjustanud segadust ning mis tuleks seetõttu korda teha. See on küsimus kaitseväe juhataja ametissenimetamise korrast.
NATO liikmesriikides on ühemõtteliselt ja eranditeta selge, et kaitsejõud alluvad täitevvõimule. Seejuures on oluline, et kaitsejõudude ees kannab vastutust just täitevvõim.
Niisugune alluvuse ja vastutuse summa tähendabki olulist osa tsiviilkontrollist või tsiviiljuhtimisest (kumb sõna kellelegi rohkem meeldib).
Siit edasi jõuame loogilise järelduseni, et täitevvõimu ametiisiku määramine ei saa parlamentaarses riigis olla ei parlamendi ega presidendi pädevuses. Seda saab teha üksnes valitsus.
Eestis määrab seni kaitseväe juhataja ametisse Riigikogu, kes lähtub presidendi ettepanekust. See, 1938. aasta põhiseadusest üle võetud konstruktsioon on tänapäeval tseremoniaalne lahendus, millel pole ratsionaalset põhjendust.
Lisaks ähmastab see tseremoniaalne lahendus tsiviilkontrolli täpsust ja volitust kaitsejõudude üle. Seda, milleni niisugune ähmastamine viib, oleme viimase 15 aasta jooksul näinud kahjuks rohkem kui üks kord.
Kaitseväelased teavad, et käsuliin peab olema selge ega või tekitada kahtlusi. Nii ei saa olla ka küsimust, kas kaitseväe juhataja võib alluda peaministrile, presidendile, kaitseministrile või ehk hoopis Riigikogu esimehele või kõigile neile korraga. Muutkem nüüd käsuliin lõpuks selgeks ja üheselt mõistetavaks.
Seetõttu kavatsen kasutada Eesti Vabariigi põhiseadusega mulle antud volitusi ning algatada põhiseaduse muutmise eelnõu. Selle sisuks on kõrvaldada põhiseadusest viide kaitseväe juhataja institutsioonile.
Kuid enne selle sammu astumist soovin ma kuulata ära Riigikogu fraktsioonide ja Riigikaitse Nõukogu seisukohad. Loodan juba täna, et selle ettepaneku arutelu kujuneb asjalikuks ja sujuvaks.
Lõpetuseks lubage mul eesti kombe kohaselt teile soovida  jõudu tööle!
Kuulutan XI Riigikogu esimese istungi avatuks. (Aplaus.)

Tänan, Vabariigi President!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll.
Kohal on 97 Riigikogu liiget, puudub 3. Nüüd on kohal 98, puudub 3.
Riigikogu liikme ametivande teksti ettelugemiseks palun kõnetooli XI Riigikogu vanima liikme Jaan Kundla!

Riigikogu liikme ametivanne. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XI koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Palun ametivande tekstile alla kirjutama:
Jaak Aaviksoo, Rein Aidma, Peep Aru, Hannes Astok, Meelis Atonen, Ivi Eenmaa, Enn Eesmaa, Eldar Efendijev, Ene Ergma, Igor Gräzin, Andres Herkel, Kaia Iva, Laine Jänes, Raivo Järvi, Mart Jüssi, Helle Kalda, Kalev Kallo, Urmas Klaas, Mait Klaassen, Valeri Korb, Peeter Kreitzberg, Tiit Kuusmik, Tõnis Kõiv, Tarmo Kõuts, Mart Laar, Lauri Laasi, Valdur Lahtvee, Heimar Lenk, Margus Lepik, Väino Linde, Aleksei Lotman, Inara Luigas, Lauri Luik, Tõnis Lukas, Maret Maripuu, Jaanus Marrandi, Silver Meikar, Maret Merisaar, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Sven Mikser, Aadu Must, Kadri Must, Eiki Nestor, Erki Nool, Mart Nutt, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir (Ei ole kohal.), Ivari Padar, Kalle Palling, Juhan Parts, Tatjana Muravjova, Keit Pentus, Heljo Pikhof, Marko Pomerants, Nelli Privalova, Jaanus Rahumägi, Mati Raidma, Ülle Rajasalu, Jüri Ratas, Rein Ratas, Janno Reiljan, Villu Reiljan, Urmas Reinsalu, Aivar Riisalu, Rain Rosimannus, Taavi Rõivas, Karel Rüütli, Indrek Saar, Katrin Saks (Ei ole kohal.), Jaak Salumets, Erik Salumäe, Erika Salumäe, Arvo Sarapuu, Kersti Sarapuu, Vilja Savisaar, Helir-Valdor Seeder, Evelyn Sepp, Ain Seppik, Mark Soosaar, Imre Sooäär, Mihhail Stalnuhhin, Marek Strandberg, Olga Sõtnik, Jaanus Tamkivi, Margus Tammekivi, Andres Tarand (Ei ole kohal.), Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Mai Treial, Peeter Tulviste, Marika Tuus, Liina Tõnisson, Toomas Tõniste, Ken-Marti Vaher, Toomas Varek, Trivimi Velliste, Vladimir Velman, Taavi Veskimägi, Harri Õunapuu ja veel kord palun Tatjana Muravjova.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valimiskomisjoni nimel õnnitlen teid ametikohustuste täitmisele asumise puhul! (Aplaus. Kõlab Eesti Vabariigi hümn. Rõdul laulab Tallinna Poistekoor.)
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 69 kohaselt valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Tulenevalt Riigikogu kodukorra seaduse § 2 lõikest 2 juhatab Riigikogu tänast istungit Riigikogu esimehe valimisel valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Ma näen, et härra Lindel on sõnavõtuks käsi püsti. Milles asi?

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, austatud valimiskomisjoni aseesimees. Põhiseadus ütleb, et Eesti Riigikogu koosneb 101 liikmest, aga nendest ainult 98 andsid täna vande jääda ustavaks Eesti põhiseaduslikule korrale. Ma tahan küsida, kas selline vähendatud Riigikogu koosseis on täna legitiimne, et ta saaks valida Riigikogu juhatuse, ja mis võiks olla nende kolme mitteilmunud rahvasaadiku mitteilmumise põhjus.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 61 kohaselt algavad Riigikogu liikme volitused valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Seega on tänasel päeval kõigil 101-l Riigikogu liikmel volitused olemas.
Jätkame. Enne valimistoimingute juurde asumist lubage mul lühidalt teile tutvustada Riigikogu juhatuse valimisega seonduvat. Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ning see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimistulemused kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel lisavoor. Võrdse häältearvu puhul heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist.
Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi seni kõneldu kohta? Küsimusi ei ole. Enne kandidaatide ülesseadmist on mul ettepanek teha kohaloleku kontroll. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll.
101-st Riigikogu liikmest on kohal 97. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu esimehe kandidaati üles seada? Palun, Peeter Tulviste!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Härra peaminister! Austatud valitsuse liikmed! Ekstsellentsid! Mu daamid ja härrad! Need, kes on siin saalis viimastel aastatel istunud, on näinud Ene Ergmat Riigikogu esimehe ja juhataja ametit õppimas ja teavad, et see võttis natuke aega, aga enamiku sellest ajast on ta selle tööga väga hästi toime tulnud. Ta on hoidnud riigi huvisid ja ka Riigikogu huvisid kõrgemal erakonna huvidest ja see on selles ametis oluline asi.
Need, kes täna siin esimest korda on, teavad ehk, et inimesed hindavad Ene Ergmat kõrgelt, seda näitasid valimistulemused. Aga on päris ükskõik, kas Ene Ergma räägib poliitikast, astrofüüsikast või Bulgakovi "Meistrist ja Margaritast", tema mõtted nendest asjadest on algupärased. Tipp-poliitikust intelligent ei ole päris tavaline kuskil maailmas ja kui meil on võimalus seda endale lubada, siis on see suurepärane. Ma tahan veel lisada, et Ene on kõigi mõtete üle valmis vaidlema lõpmatuseni, aga kui otsus on kord vastu võetud, siis viib ta selle ka kangekaelselt (ma jätan siin ütlemata, et jonnakalt) ellu.
Olen siin saalis vist ainukene, kes on Enega ülikoolis niihästi koos õppinud kui ka koos töötanud ja lisaks olnud koos temaga viis aastat Eesti Teaduste Akadeemia asepresident. Sellepärast julgen kinnitada, et Ene Ergma on õige inimene Riigikogu esimehe ametis tegutsema, ja esitan tema kandidatuuri. Ma tänan tähelepanu eest!

Kas on veel ettepanekuid? Rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole. Ene Ergma, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale?

Jah.

Palun anda oma nõusolek ka kirjalikult! Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et sulgeda Riigikogu esimehe kandidaatide nimekiri? Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt on 93 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Riigikogu esimehe kandidaatide nimekiri on suletud.
Kuulutan välja vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. Vaheaja lõppemisest anname märku helisignaaliga.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu esimehe valimist. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja pitseerivad selle.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun võtke istet, me viime läbi ametliku protseduuri! Riigikogu liikmed, palun võtke saalis istet! Lubage mul tutvustada hääletamise korda. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmetele nimekirja alusel hääletamissedeli koos ümbrikuga. Palun Riigikogu liikmetel hääletamissedeli saamiseks esitada valimiskomisjonile isikut tõendav dokument, st Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja. Kuna Riigikogu esimehe kandidaate on ainult üks, hääletab Riigikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märkides hääletamissedelil risti lahtrisse "Poolt" või "Vastu" kandidaadi nime juures. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Hääletamine korraldatakse Riigikogu saali kõrval fuajees. Te väljute hääletamisruumi saali tagauksest. Fuajees on üles seatud laud, kus te saate hääletamissedeli ja ümbriku. Pärast hääletamissedeli kättesaamist teete hääletamiskabiinis oma otsuse, asetate hääletamissedeli ümbrikusse ning suundute hääletamiskasti juurde, kus pärast ümbriku märgistamist valimiskomisjoni pitsatiga lasete oma hääletamissedeli isiklikult hääletamiskasti. Kui te olete kogemata hääletamissedeli ebaõigesti täitnud või muul viisil rikkunud ja märkate seda enne sedeli hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel.
Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi hääletamise korraldamise kohta? Ei ole. Valimiste ajal tohivad hääletamisruumis lisaks Riigikogu liikmetele viibida ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Riigikogu kodukorra seaduse § 87 lõike 5 kohaselt on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit hääletamise algusest. Kell on 16.22. Hääletamise lõppemisest anname märku helisignaaliga, mille järel palun kõigil Riigikogu liikmetel koguneda tagasi istungisaali. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu esimehe valimisel.
(Hääletamine.)
Lugupeetud Riigikogu! Kuulutan hääletamise Riigikogu esimehe valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali! Kõigepealt palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, ega pitserit hääletamiskastil ei ole rikutud! Tänan! Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema!
Algab häältelugemise protseduuri viimane osa. Ma kontrollin siin teie ees avalikult, kas esialgsed tulemused vastavad tegelikkusele, st ma nimetan kandidaadi nime ning tema poolt ja vastu antud hääled. Ene Ergma. Poolt: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91. (Aplaus.) Vastu: 1, 2, 3, 4, 5, 6. Üks hääletamissedel on kehtetu, sest Riigikogu liige on jätnud märgistamata nii "Poolt" kui ka "Vastu" lahtri.
Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu esimehe valimisel: "Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud: nimekirja kantud  Riigikogu liikmete arv – 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 98, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv – 98, kehtetute hääletamissedelite arv – 1, Riigikogu esimehe kandidaadile antud häälte arv:  Riigikogu esimehe kandidaadi Ene Ergma poolt antud häälte arv – 91, vastu antud häälte arv – 6. Protokoll on koostatud 2007. aasta 2. aprillil kell 17.06. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees."
Kas on proteste? Proteste ei ole. Valimistulemuste teatavakstegemiseks Riigikogu esimehe valimisel annan sõna Vabariigi Valimiskomisjoni esimehele.

Lugupeetud Riigikogu! "Vabariigi Valimiskomisjoni 2. aprilli 2007. aasta otsus nr 86 "Riigikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemine": Riigikogu kodukorra seaduse § 7 lõikest 5 ja § 82 lõikest 1 lähtudes Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: tunnistada Ene Ergma valituks Riigikogu esimeheks. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." (Aplaus.)

Riigikogu esimehe valimise tulemused on Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja kuulutatud ning seaduse kohaselt panen mina oma volitused selle istungi juhatamisel maha. Riigikogu esimehel Ene Ergmal palun asuda oma ametikohustusi täitma!

Lugupeetud kolleegid! Ma valmistasin ette ühe kõne, aga, andke andeks, ma tänan teid ja ma ei hakka pikalt rääkima. Me teeme koostööd ja aitäh teile selle suure usalduse eest! Ainult ühte asja tahan veel öelda. Ma tahan teie kõikide nimel veel kord tänada Eesti rahvast selle au ja usalduse eest esindada neid järgmise nelja aasta vältel Eesti parlamendis. Ma arvan, et me saame sellega hakkama. Veel kord suur-suur tänu! Kõnet ma ei pea. (Aplaus.)
Head kolleegid! Riigikogu aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur, mille tegime läbi esimehe valimisel. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häälte arvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Head kolleegid! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Palun, kolleegid! Palun, kolleeg Maret Maripuu!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel sean Riigikogu aseesimehe kandidaadina üles Kristiina Ojulandi.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Austatud esimees! Head kolleegid! Esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase.

Aitäh! Rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole. Riigikogu kodukorra seaduse § 7 lõike 2 kohaselt kantakse kandidaatide nimekirja kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Proua Kristiina Ojuland! Kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe kohale?

Jah, proua juhataja.

Aitäh! Palun nõusolek esitada ka kirjalikult! Härra Jüri Ratas! Kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe kohale?

Jah, olen.

Aitäh! Palun ka teie käest kirjalikku nõusolekut! Lugupeetud kolleeg Jüri Ratas! Kas  teil on veel küsimusi?
Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et sulgeda Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri? Palun hääletada!
Hääletustulemused.
Poolt on 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri on suletud.
Kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. Vaheaja lõpetamisest anname märku helisignaaliga. Head kolleegid! Vaheaeg on väga lühike.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuulutan vaheaja lõppenuks. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste valimist. Hääletamise korra tutvustamiseks annan sõna Vabariigi Valimiskomisjoni liikmele. Palun, proua Aava!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja pitseerivad selle. Hääletamise kord on sama mis Riigikogu esimehe valimisel. Riigikogu liige märgib hääletamissedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi hääletamise korra kohta? Ei ole.

Lugupeetud kolleegid! Hääletamiseks on aega 30 minutit hääletamise algusest. See tähendab, et me tuleme saali tagasi kell 17.54. Hääletamise lõppemisest anname märku helisignaaliga ja siis palun Riigikogu liikmetel koguneda tagasi saali. Kuulutan välja vaheaja hääletamiseks Riigikogu aseesimeeste valimisel.
V a h e a e g

Head kolleegid! Kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali! Kõigepealt palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, ega pitser hääletamiskastil ei ole rikutud! Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema!
Hääletamistulemuste kontrollimiseks Riigikogu aseesimeeste valimisel annan sõna Vabariigi Valimiskomisjoni liikmele. Palun, proua Meelika Aava!

Ma kontrollin teie ees avalikult, kas esialgsed tulemused vastavad tegelikkusele. See tähendab, ma nimetan Riigikogu aseesimeeste kandidaadid sellises järjekorras, nagu nad on hääletamissedelile kantud, ja loen ette nende poolt antud hääled. Kristiina Ojuland: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55. Jüri Ratas: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38. Kehtetud hääletamissedelid: 1, 2, 3, 4, 5. Kõik hääletamissedelid olid kehtetud sellel põhjusel, et Riigikogu liikmed olid märkinud risti mõlemasse lahtrisse.

Head kolleegid! Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel: "Vabariigi Valimiskomisjoni protokoll hääletamistulemuse kohta Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud: nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 98, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv – 98, kehtetute hääletamissedelite arv – 5, Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Riigikogu aseesimehe kandidaadi Kristiina Ojulandi poolt antud häälte arv – 55, Jüri Ratase poolt antud häälte arv – 38. Protokoll on koostatud 2. aprillil 2007. aastal kell 18.07. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees."
Kas on proteste? Proteste ei ole. Valimistulemuste väljakuulutamiseks Riigikogu aseesimeeste valimisel annan sõna Vabariigi Valimiskomisjoni esimehele.

Lugupeetud Riigikogu! "Vabariigi Valimiskomisjoni 2. aprilli 2007. aasta otsus nr 87 "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine": Riigikogu kodukorra seaduse § 7 lõikest 6 ja § 82 lõikest 1 lähtudes Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: tunnistada Kristiina Ojuland valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja Jüri Ratas Riigikogu teiseks aseesimeheks. Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees." (Aplaus.)

Austatud kolleegid! Uus juhatus on valitud. Lugupeetud head kolleegid, juhatuse liikmed! Teie nõusolekul palun siia laua taha minu paremale käele esimese aseesimehe proua Kristiina Ojulandi  ja vasakule käele teise aseesimehe härra Jüri Ratase!
Lugupeetud Riigikogu! Avalduse tegemiseks palun kõnepulti peaminister Andrus Ansipi!

Austatud Vabariigi President! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse liikmed! Teie ekstsellentsid! Daamid ja härrad! XI Riigikogu I istungjärgu esimese istungi avasõna on Vabariigi Presidendil. Palun!

Austatud Riigikogu juhatus! Austatud Riigikogu! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 92 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 8 punkti 1 kohaselt teatan Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest. Aitäh!

Tänan, härra peaminister! Vabariigi Valitsuse seaduse § 11 kohaselt  jätkab valitsus oma tegevust kuni uue valitsuse ametisseastumiseni. (Laulab Tallinna Poistekoor. Aplaus.) Aitäh Tallinna Poistekoorile ja dirigent Lydia Rahulale!
XI Riigikogu esimene istung on lõppenud ja ma palun Riigikogu liikmetel koguneda pildistamiseks esimese korruse fuajeesse.

Istungi lõpp kell 18.15.