Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti väga kiire majandusareng on kaasa toonud ka ehitusbuumi ja need materiaalsed võimalused ja huvid, mis on tekkinud selleks, et meie ehitatud keskkonda kiiresti täiendada, on loonud olukorra, kus kodanikuühiskond ei ole sama kiiresti järele arenenud, kus ka seadusloome ei ole nende kiirete arengutega kaasa tulnud. Ja selleks, et taastada euroopalik tasakaal kolme osapoole vahel - arendajad, poliitikud ja kodanikud -, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning algatajad Peeter Kreitzberg, Liina Tõnisson ja siinkõneleja andnud menetlusse planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on täna esimesel lugemisel. Eelnõu on päris pikk, me kõik oleme kirjaoskajad, ma ei hakka eelnõu detailideni ette kandma, kuid tooksin esile peamised aspektid. Esiteks me peame õigeks, et üleriigiline planeering, mille valitsus praegu kehtestab, on sedavõrd tähtis dokument, et see tuleks tulevikus tuua Riigikogu ette, et 101 silmapaari näeksid seda, arutaksid ja ütleksid oma sõna, kas selline planeering kehtestada või mitte. Siin saalis oleme me kehtestanud ja vastu võtnud mitmeid olulisi arengukavasid kuni aastani 2035, olgu need siis looduskaitse või turismi arengukavad, kuid üleriigiline planeering on palju fundamentaalsem dokument ja on ebaloomulik, kui nii tähtsat dokumenti, kus on määratletud riigi peamised trassid, infrastruktuur, hoonestusalade paiknemine, rohevõrgustik, ka näiteks suuremad sillad ja raudteed, ning kus on ära näidatud, mis suunas toimub meil geodemograafiline areng, Riigikogu ei näeks ega arutaks. Tahan meelde tuletada, et praegu kehtiv üldplaneering ehk üleriigiline planeering võeti valitsuse otsusega vastu aastal 2000 ja kehtib kuni aastani 2010. Väga vähesed praegused Riigikogu liikmed on seda näinud või oma käes hoidnud. Selles dokumendis on ära märgitud Rail Baltica asukoht üle Pärnu Riiga. Selles dokumendis on märgitud ära kaks tulevast püsiühendust, üks Virtsu ja Muhumaa vahel, teine Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Ka need on meil üldiselt nagu kahe silma vahele jäänud, me ei ole neid teadvustanud, samal ajal kui avalikkuse ees räägitakse pidevalt raudteetrassist läbi Tartu. Teine üsna oluline täiendus või täienduste komplekt selles eelnõus on planeeringute menetlemist puudutav osa. Me arvame, et see praktika, kus detailplaneeringuid koostatakse ühe krundi ulatuses, selleks et detailplaneeringu kaudu muuta omavalitsuse üldplaneeringut, ei ole õiglane nende suhtes, kes on näiteks ostnud maale väikeelamu ja lähtudes üldplaneeringust on oletanud, on oodanud, nende õigustatud ootus on, et ka nende naabruses saavad olema aiad ja väikeelamud. Aga kui sinna ootamatult kerkib korruselamu, mis võtab päikese ja õhu, siis ei ole ju tegemist põhjendatud avaliku huviga, vaid erahuviga, mis läheb vastuollu meie põhiseaduse §-ga 32, kus on üsna selgelt öeldud, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Arvame ka, et detailplaneering võiks kehtida, nagu see oli kuni aastani 2003, teatud aja. Me pakume, et kui detailplaneering ei ole realiseeritud, kui tema järgi ei ole ehitust alustatud, siis võiks ta kaotada kehtivuse viis aastat pärast kehtestamist. See ei tähenda sugugi mitte, et seda detailplaneeringut ei saa pikendada, kuid selleks peaks olema vastav omavalitsuse otsus. Tuletan meelde kurioosset lugu nn Viru pojaga, kus omanik püüdis üheksa aasta vanuse detailplaneeringu alusel lisada Viru hotellile veel üht komponenti. Kuid meie kiiresti arenevas ühiskonnas oli ehituslik situatsioon Viru hotelli ümber juba kardinaalselt muutunud ja see detailplaneering on muutunud situatsioonis absurdne. Kolmas, meie arvates üsna oluline muudatus, on Riigiarhitekti Ameti sisseseadmine, mille võiks meie arvates käima panna alates 1. jaanuarist 2008. Mõned päevad tagasi istus siin rõdul ka Hollandi riigiarhitekt, kes jagas kultuurikomisjonis teavet kahesaja aasta pikkusest kogemusest Hollandi kuningriigis. Riigiarhitekt Hollandi mõistes ei tähenda sugugi mitte ühe autoriteeti, kes käsib ja keelab. Tegemist on nõustajaga, tegemist on institutsiooniga, nii nagu meil õiguskantsleri või riigikontrolöri büroo. Hollandi riigiarhitekti büroos töötab 20−25 ühiskonnas kõrgelt tunnustatud spetsialisti. Kui Hollandi mudeli järgi tegeleb Riigiarhitekti Amet arhitektuuripoliitikaga, üleriigilise planeeringuga, monumentidega muide ja ka ehitusmälestistega, samuti kunstiteoste paigutamisega avalikku ruumi, siis meie oleme oma eelnõus näinud talle ette tagasihoidlikuma funktsiooni - kõigepealt Kultuuriministeeriumi valitsemisalas arhitektuuripoliitika koostaja, korrigeerija ja avalikkusega kooskõlastaja funktsiooni, sest Eesti riigi arhitektuuripoliitika on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud aastal 2002, kuid see poliitika on praktiliselt ellu viimata. Ja et poliitika ei jääks üheks tühjalt eksisteerivaks paberiks, peab tekkima mingisugunegi kehand, mingisugunegi amet, mingisugunegi institutsioon, kes sellega tegeleb. Meie nägemuses on Riigiarhitekti Amet ka üks selline oluline organ, kes kooskõlastab omavahel arendajate, poliitikute ja kodanike seisukohti. Hollandi riigiarhitekt kinnitas, et nende riigis ühtegi ehitust enne ei alustata, kui on saavutatud kokkulepe nende kolme osapoole vahel, sest kui üks osapool ei ole nõus või tema huvid on riivatud, siis järgnevad kohtuasjad ja toodetakse ainult stressi. Kahjuks on meil Eestis peaaegu igas teises omavalitsuses seda tüüpi probleemid. Samas me ei arva, et Riigiarhitekti Amet oleks inspektsiooni tüüpi või tüliküsimusi lahendav asutus. Pigem on ta ikkagi nõustaja ja riigis aktsepteeritud spetsialistide institutsioon, kes keerulistes küsimustes annab nõu, kuidas olukorrast välja tulla. Kas või praegu Sakala keskuse puhul me tunnetame ju tõsiselt, et vajadus sellise institutsiooni järele on olemas. Eilses infotunnis kinnitas kultuuriminister Raivo Palmaru, et ta toetab tuliselt Riigiarhitekti Ameti loomist. Praegu on Kultuuriministeerium jõudnud niikaugele, et on võtnud tööle arhitektuurinõuniku, kellele minu andmetel ongi tehtud ülesandeks ette valmistada sellise ameti loomine. Selles valguses on natuke kummaline ja kurb, et valitsuse otsus, valitsuse arvamus ka Riigiarhitekti Ameti loomise suhtes on eitav. Ma loodan, et valitsus mõtleb veel kahe lugemise vahel selle üle, kuivõrd ikkagi ka meie vajame taolist institutsiooni. Ja kuigi on informatsioon selle kohta, et majanduskomisjon ei kavatse enam selle Riigikogu koosseisu jooksul eelnõuga teisele ega kolmandale lugemisele minna ehk sisuliselt kavatseb eelnõu uttu saata, püsib Riigikogu tõenäoliselt ka pärast valimisi nii selles ruumis kui selles riigis. Kes meist ka ei oleks valitud siia Riigikokku, usun ma, et see eelnõu ükskord ikkagi seaduseks saab. Aitäh!