Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu viienda töönädala neljapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Pisut tavatu on viis päeva enne Riigikogu tööaja lõppu anda üle arupärimist, aga siiski tuleb anda üle arupärimine õiguskantslerile. Teeme seda koos kolleegide Jarno Lauri, Peeter Kreitzbergi ja Liina Tõnissoniga. Teadupärast on Keskerakond valimiste eel masstiraažis postitanud kampaaniatrükise, mis eesti keeles kannab nime Dirigent ja vene keeles Režissöör. Trükise väljaandjaks on kaanel märgitud Keskerakond. Nimetatud trükise tagakaanel on reklaam tekstiga: K - kasulik kõigile, tuntud kohuke, tootja AS Kohuke. Ülbus ei ole Eesti Vabariigis teadupärast seadusega keelatud, küll aga on erakonnaseaduse § 12 lõikega 4 sätestatud, et erakond ei tohi vastu võtta anonüümset annetust ega juriidilise isiku annetust. Sellest lähtuvalt on meil kuus küsimust. Kas äriühingu tootereklaam erakonnatrükisel on käsitletav juriidilise isiku annetusena erakonnale? Teiseks: kas juhul, kui juriidilise isiku annetuse keeld ei laiene erakondade poolt väljaantavatele trükistele, on tegemist lüngaga erakonnaseaduses? Kolmandaks: kas Riigikogus esindatud erakonnad peaksid seaduses auku leides püüdma seda auku parandada või sealt läbi pugeda? Neljandaks: kas AS Kohuke on tasunud selle reklaami avaldamise eest Keskerakonnale või on ta tasunud kolmandatele isikutele Keskerakonna kampaaniaga seotud kulutuste eest? Viiendaks: kas juhul, kui AS Kohuke reklaami avaldamise eest erakonnale tasunud ei ole, võib tegemist olla vastuteenega erakonna reklaamimise eest 2005. aasta kohalike valimiste eel? Kuuendaks: kas, arvestades asjaoluga, et Eesti erakonnad kasutavad valimiskampaanias laialdaselt masstiraažis otsepostitatavaid trükiseid, mida on võimalik rahastada, avaldades neis kommertsreklaami, on juriidiliste isikute annetuste keeld, mis tuleneb erakonnaseadusest, üleüldse toimiv? Ühtlasi anname üle ka kirjaliku küsimuse, sest samasisulisele kirjalikule küsimusele on loodetavasti võimalik enne valimisi ka veel vastata. Aitäh!

Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe arupärimise. Kui arupärimine on esitatud kooskõlas Riigikogu kodukorra seadusega, edastan selle otsekohe adressaadile. Head kolleegid! Täna mul teile huvitavaid teateid edastada ei ole. Palun teeme kohe kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid! Kuna selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis palun teeme veel kord kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16. Head kolleegid! Alustame nüüd lõpphääletust. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 1087. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud

Alustame Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Ain Seppik, Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meie fraktsioon hääletab selle seaduse vastu. See seadus on ebapädev juriidiliselt ja ebapädev ka poliitiliselt. Ma ei tee pikka sõnavõttu, kuna sel teemal on nii palju räägitud. Õigusselgusetus, terminite mitmetähenduslikkus, samuti kõik muu, mis seal on loetletud. Kuid viimase muudatusega selgus veel üks põhiline põhiseaduse vastasus. See on täitevvõimu ja seadusandliku võimu segamini ajamine. Härra professor, ära vaata midagi, ma räägin juurast, mitte poliitikast. Me oleme põhimõtteliselt sellel teel, kus varsti võtab parlament ilmselt üle ka kohtupidamise, sest paljud arvavad, et seadustesse võib sisse kirjutada kõike, mida tahetakse. See on üks aspekt. Teine on kahtlemata poliitiline. Ilmselt see seadus, nii nagu selles seaduses märgitud rajatised, ka see seadus ise tekitab rahvuslikku vaenu erinevate rahvuste vahel, tekitab pingeid ühiskonnas ja selle seaduse eesmärk, nagu me oleme juba kord öelnud, on ainult häälte kogumine valimistel. Seetõttu, nendel kahel põhjusel, ei saa me seda seadust toetada ja hääletame selle vastu.

Suur tänu, kolleeg Ain Seppik! Palun, kolleeg Jaak Allik, Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei tahaks rääkida pronkssõdurist, sellest on küllalt räägitud, see on muudetud valimiseelseks farsiks. Nüüd tuleb siis loota president Toomas Hendrik Ilvesele, kes meid sellega seotud rahvusvahelisest häbist välja aitab, enne kui see farss võib veriseks minna. Kui keegi veel ei tea, siis olgu öeldud, et Leedu president Adamkus ütles Ameerika ajakirjanikele, et pronkssõdur peab paika jääma ja et Leedus seisavad ja jäävad seisma kõik monumendid ning midagi säärast poleks üldse võimalik. President Adamkus pole kindlasti venemeelne ja Leedu polnud vähem okupeeritud ja küüditatud kui meie. President Ilves hoiatas oma 2. veebruari kõnes selle eest, et me ei annaks ise oma oponentidele padruneid, millega meid tulistada võidakse. Selle peale otsustasid Isamaa ja Res Publica liit ning Reformierakond valmistada pommi Eesti rahvusvahelise prestiiži ja siseriikliku stabiilsuse hävitamiseks ning see oponentidele ulatada. Rahvaliidul jääb üle ainult hämmastuda, kuidas suhtuvad president Ilvese soovitustesse ja tarkusse need erakonnad, kes ta ise presidendiks valisid. Aga olgu pronkssõduriga, nagu on, tänane Riigikogu otsus teda kindlasti paigalt ei nihuta. Ma tahaksin rääkida praegu hoopis parlamendis toimuva kui pretsedendi mõjust meie riiklusele ja parlamentaarsele kultuurile. Kõigepealt õiguskomisjoni esimehe avalik ja Riigikogu kõnepuldist kuulutatud seisukoht, et menetluses olev seaduseelnõu on põhiseadusega vastuolus, kuid Riigikogu peab selle vastu võtma, kuna selle vastu on avalik huvi. See seisukoht läheb ilmselt mitte ainult Eesti õigusloome, vaid ka maailma seadusloome ajalukku kui üks suuremaid populistlikke naeruväärsusi. Aga mis veel ohtlikum, esmakordselt Eesti Riigikogu ajaloos esitati teisele lugemisele algse eelnõu sajaprotsendiliselt muudetud tekst ning selle konkreetse eelnõu põhjal parlamendisaalis juhuslikult kujunenud enamus ei nõustunud eelnõu lugemist katkestama, et Riigikogu teised fraktsioonid ja liikmed võiksid sellesse parandusi esitada. Eriline anekdoot on muidugi see, et eelnõu ei lubatud parandada isegi ühel selle esialgsel esitajal Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil. Pronkssõdur pronkssõduriks, aga sellele pretsedendile, vähemuse elementaarsetele parlamentaarsetele õigustele täielikule sülitamisele hakatakse tulevikus kindlasti viitama ning need vitsad maksavad veel kätte nii Reformierakonnale kui Isamaaliidule, olgu nad siis tulevikus koalitsioonis või opositsioonis. Ma tahaksin lõpetada tänase Postimehe toimetusepoolse kolumni tsitaadiga, kus ajakirjanik Alo Lõhmus kirjutab: ,,Fanaatiliselt millegi või kellegi vastu sõdijad lähevad alati oma vastasega ühte nägu. Vaevalt oskas ükski stalinist 1940. aastatel uneski loota, et Tõnismäele püstitatava monumendi tõttu asuvad eestlased 21. sajandil omaenda kätega lammutama läänega liitunud Eesti Vabariigi põhiväärtusi. Aga just nii juhtub, kui parlament asub teadlikult põhiseadust rikkuma". Ja Lõhmus lõpetab: ,,Ma ei ole nõus ebademokraatliku Eestiga, isegi kui see on üdini rahvuslik". Rahvaliit nõustub nende sõnadega ja hääletab eelnõu vastu.

Suur tänu, kolleeg Jaak Allik! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan.... Ma pidasin küllalt pika pausi. Palun, kolleeg Sven Mikser, nagu ma aru saan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Aitäh juhatajale küllalt pika pausi eest! Räägime nüüd sellest eelnõust. Menetletav seaduseelnõu on teisel lugemisel teinud läbi olulise nii kuju kui ka sisu muutuse. See eelnõu, mille algatajate hulgas olid ka sotsiaaldemokraadid, oli esitamise hetkel mõeldud loomaks võimalust rahvustevaheliste pingete leevendamiseks ja ennetamiseks. Pärast teisipäevast muudatusettepanekute hääletamist siin saalis on see eelnõu muutunud sisuliselt vastupidiseks. Seetõttu ei saa sotsiaaldemokraadid ennast enam lugeda selle eelnõuga seotuks ja hääletavad selle eelnõu vastu. Sellisena, nagu Isamaaliit, Res Publica ja Reformierakond on seda eelnõu teisel lugemisel muutnud, on ta sisuliselt muutunud hoopiski rahvustevaheliste pingete üleskruvimise eelnõuks. Ilmselgelt on seda tehtud, pidades silmas lähenevat valimispäeva. Kui üks erakond räägib siin, et tal on 15-aastane strateegiline visioon, siis tegelikult peab kahetsusega ütlema, et Reformierakonna visioon ei ulatu isegi 30 päeva kaugusele. Eesti riigi pikaajalised strateegilised huvid on tulevikku vaadates ja pika aja jooksul saavutatut vaadates, kui me vaatame tagasi minevikku, asjad, mida me ei saa ohverdada mingisugusele päevapoliitilisele kasule ja loetud valijahäältele. Seda on püüdnud teha omal ajal üks erakond, kutsudes üles hääletama euroreferendumil Eesti Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Nüüd tuli samasugune käik, täpselt samalaadne käik sellelt tiivalt Eesti poliitikas, kust seda oli väga raske oodata - Reformierakonnalt, Isamaaliidult ja Res Publicalt. Eesti riigi strateegilised huvid on tähtsamad kui kaks-kolm parlamendikohta, mida sellise sammuga loodetakse lisaks saada. Eriti küüniline on muidugi Reformierakonna käitumine, kelle liikmed siinsamas parlamendi koridorides tulevad juurde, patsutavad õlale ja ütlevad: ärge muretsege, ega president seda seadust ju nagunii välja ei kuuluta! Niimoodi ei tehta. Isegi kui president seda seadust välja ei kuuluta - ja ma usun, et president ei kuuluta seda seadust välja nii seetõttu, et ta on vastuolus põhiseadusega, kui ka seetõttu, et ta on täiesti sobimatu Eesti poliitilisse ruumi -, isegi sel juhul seda seadust täna siin vastu võttes teeme me oma rahvuslikele huvidele nii siseriiklikult kui välispoliitiliselt sellist kahju, mille korvamine võtab väga pika aja. Sotsiaaldemokraadid hääletavad selle eelnõu vastu ja loodavad, et terve mõistus külastab viimasel hetkel ka seda saalitiiba. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Sven Mikser! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja me võime minna nüüd lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse eelnõu 1000. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, palun tähelepanu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 1082. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Res Publica fraktsiooni ja Isamaaliidu fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 963. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 18 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Palun vabandust, te olete.... Palun, politsei! Politsei, palun viige see inimene välja! Politsei! Lugupeetud kolleegid! Võtan viieminutilise vaheaja! Jätkame kell 10.27. Palun need lendlehed kokku korjata ja saalist välja viia! V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Jätkame seaduseelnõu 1059 kolmandat lugemist. Palun, kolleeg Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Me mõni minut tagasi nägime siin...

Palun vabandust, ma ei kuule.

Protseduuriline küsimus. Me mõni minut tagasi nägime siin suures saalis seltsimees Klenski etteastet. Kas te saaksite istungi lõpuks selgitada, kelle külalisena ta siin majas täna viibis?

Me küsime järele, kuidas ta siia sattus. Palun vabandust! Jätkame seaduseelnõu 1059 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse  § 18 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 1059. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad... Palun vabandust! Koit Pikaro.

Tänan, proua juhataja! Ka minul on protseduuriline küsimus. Riigikogu saali rõdul viibib kodanik Jüri Liim, kelle kohta on olemas süüdimõistev kohtuotsus. Kas saaks välja selgitada, kelle külalisena tema viibib Riigikogu ruumides?

Me selgitame välja. Ta viibib külaliste rõdul. Kas seaduseelnõu 1098 kolmandal lugemisel soovivad fraktsioonide volitatud esindajad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse § 10 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu 1098. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh, austatud juhataja! Ma õnneks ei ole täna siia saali kutsunud ühtegi külalist, aga kas ma nüüdsest alates pean arvestama sellega, et juhul kui ma siia külalisi kutsun, siis juhatus tegeleb nende päritolu väljaselgitamisega ja annab sellest saalile teada?

Kindlasti mitte, aga juhatus ei saa ka öelda, kes viibib seal üleval rõdul.

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 1026. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 1094. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 1051. Palun hääletada!Hääletustulemused Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid oli 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Peeter Kreitzbergi ja Liina Tõnissoni algatatud planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme kolleeg Mark Soosaare!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eesti väga kiire majandusareng on kaasa toonud ka ehitusbuumi ja need materiaalsed võimalused ja huvid, mis on tekkinud selleks, et meie ehitatud keskkonda kiiresti täiendada, on loonud olukorra, kus kodanikuühiskond ei ole sama kiiresti järele arenenud, kus ka seadusloome ei ole nende kiirete arengutega kaasa tulnud. Ja selleks, et taastada euroopalik tasakaal kolme osapoole vahel - arendajad, poliitikud ja kodanikud -, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning algatajad Peeter Kreitzberg, Liina Tõnisson ja siinkõneleja andnud menetlusse planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on täna esimesel lugemisel. Eelnõu on päris pikk, me kõik oleme kirjaoskajad, ma ei hakka eelnõu detailideni ette kandma, kuid tooksin esile peamised aspektid. Esiteks me peame õigeks, et üleriigiline planeering, mille valitsus praegu kehtestab, on sedavõrd tähtis dokument, et see tuleks tulevikus tuua Riigikogu ette, et 101 silmapaari näeksid seda, arutaksid ja ütleksid oma sõna, kas selline planeering kehtestada või mitte. Siin saalis oleme me kehtestanud ja vastu võtnud mitmeid olulisi arengukavasid kuni aastani 2035, olgu need siis looduskaitse või turismi arengukavad, kuid üleriigiline planeering on palju fundamentaalsem dokument ja on ebaloomulik, kui nii tähtsat dokumenti, kus on määratletud riigi peamised trassid, infrastruktuur, hoonestusalade paiknemine, rohevõrgustik, ka näiteks suuremad sillad ja raudteed, ning kus on ära näidatud, mis suunas toimub meil geodemograafiline areng, Riigikogu ei näeks ega arutaks. Tahan meelde tuletada, et praegu kehtiv üldplaneering ehk üleriigiline planeering võeti valitsuse otsusega vastu aastal 2000 ja kehtib kuni aastani 2010. Väga vähesed praegused Riigikogu liikmed on seda näinud või oma käes hoidnud. Selles dokumendis on ära märgitud Rail Baltica asukoht üle Pärnu Riiga. Selles dokumendis on märgitud ära kaks tulevast püsiühendust, üks Virtsu ja Muhumaa vahel, teine Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Ka need on meil üldiselt nagu kahe silma vahele jäänud, me ei ole neid teadvustanud, samal ajal kui avalikkuse ees räägitakse pidevalt raudteetrassist läbi Tartu. Teine üsna oluline täiendus või täienduste komplekt selles eelnõus on planeeringute menetlemist puudutav osa. Me arvame, et see praktika, kus detailplaneeringuid koostatakse ühe krundi ulatuses, selleks et detailplaneeringu kaudu muuta omavalitsuse üldplaneeringut, ei ole õiglane nende suhtes, kes on näiteks ostnud maale väikeelamu ja lähtudes üldplaneeringust on oletanud, on oodanud, nende õigustatud ootus on, et ka nende naabruses saavad olema aiad ja väikeelamud. Aga kui sinna ootamatult kerkib korruselamu, mis võtab päikese ja õhu, siis ei ole ju tegemist põhjendatud avaliku huviga, vaid erahuviga, mis läheb vastuollu meie põhiseaduse §-ga 32, kus on üsna selgelt öeldud, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Arvame ka, et detailplaneering võiks kehtida, nagu see oli kuni aastani 2003, teatud aja. Me pakume, et kui detailplaneering ei ole realiseeritud, kui tema järgi ei ole ehitust alustatud, siis võiks ta kaotada kehtivuse viis aastat pärast kehtestamist. See ei tähenda sugugi mitte, et seda detailplaneeringut ei saa pikendada, kuid selleks peaks olema vastav omavalitsuse otsus. Tuletan meelde kurioosset lugu nn Viru pojaga, kus omanik püüdis üheksa aasta vanuse detailplaneeringu alusel lisada Viru hotellile veel üht komponenti. Kuid meie kiiresti arenevas ühiskonnas oli ehituslik situatsioon Viru hotelli ümber juba kardinaalselt muutunud ja see detailplaneering on muutunud situatsioonis absurdne. Kolmas, meie arvates üsna oluline muudatus, on Riigiarhitekti Ameti sisseseadmine, mille võiks meie arvates käima panna alates 1. jaanuarist 2008. Mõned päevad tagasi istus siin rõdul ka Hollandi riigiarhitekt, kes jagas kultuurikomisjonis teavet kahesaja aasta pikkusest kogemusest Hollandi kuningriigis. Riigiarhitekt Hollandi mõistes ei tähenda sugugi mitte ühe autoriteeti, kes käsib ja keelab. Tegemist on nõustajaga, tegemist on institutsiooniga, nii nagu meil õiguskantsleri või riigikontrolöri büroo. Hollandi riigiarhitekti büroos töötab 20−25 ühiskonnas kõrgelt tunnustatud spetsialisti. Kui Hollandi mudeli järgi tegeleb Riigiarhitekti Amet arhitektuuripoliitikaga, üleriigilise planeeringuga, monumentidega muide ja ka ehitusmälestistega, samuti kunstiteoste paigutamisega avalikku ruumi, siis meie oleme oma eelnõus näinud talle ette tagasihoidlikuma funktsiooni - kõigepealt Kultuuriministeeriumi valitsemisalas arhitektuuripoliitika koostaja, korrigeerija ja avalikkusega kooskõlastaja funktsiooni, sest Eesti riigi arhitektuuripoliitika on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud aastal 2002, kuid see poliitika on praktiliselt ellu viimata. Ja et poliitika ei jääks üheks tühjalt eksisteerivaks paberiks, peab tekkima mingisugunegi kehand, mingisugunegi amet, mingisugunegi institutsioon, kes sellega tegeleb. Meie nägemuses on Riigiarhitekti Amet ka üks selline oluline organ, kes kooskõlastab omavahel arendajate, poliitikute ja kodanike seisukohti. Hollandi riigiarhitekt kinnitas, et nende riigis ühtegi ehitust enne ei alustata, kui on saavutatud kokkulepe nende kolme osapoole vahel, sest kui üks osapool ei ole nõus või tema huvid on riivatud, siis järgnevad kohtuasjad ja toodetakse ainult stressi. Kahjuks on meil Eestis peaaegu igas teises omavalitsuses seda tüüpi probleemid. Samas me ei arva, et Riigiarhitekti Amet oleks inspektsiooni tüüpi või tüliküsimusi lahendav asutus. Pigem on ta ikkagi nõustaja ja riigis aktsepteeritud spetsialistide institutsioon, kes keerulistes küsimustes annab nõu, kuidas olukorrast välja tulla. Kas või praegu Sakala keskuse puhul me tunnetame ju tõsiselt, et vajadus sellise institutsiooni järele on olemas. Eilses infotunnis kinnitas kultuuriminister Raivo Palmaru, et ta toetab tuliselt Riigiarhitekti Ameti loomist. Praegu on Kultuuriministeerium jõudnud niikaugele, et on võtnud tööle arhitektuurinõuniku, kellele minu andmetel ongi tehtud ülesandeks ette valmistada sellise ameti loomine. Selles valguses on natuke kummaline ja kurb, et valitsuse otsus, valitsuse arvamus ka Riigiarhitekti Ameti loomise suhtes on eitav. Ma loodan, et valitsus mõtleb veel kahe lugemise vahel selle üle, kuivõrd ikkagi ka meie vajame taolist institutsiooni. Ja kuigi on informatsioon selle kohta, et majanduskomisjon ei kavatse enam selle Riigikogu koosseisu jooksul eelnõuga teisele ega kolmandale lugemisele minna ehk sisuliselt kavatseb eelnõu uttu saata, püsib Riigikogu tõenäoliselt ka pärast valimisi nii selles ruumis kui selles riigis. Kes meist ka ei oleks valitud siia Riigikokku, usun ma, et see eelnõu ükskord ikkagi seaduseks saab. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleeg! Te rääkisite siin pikalt Hollandi riigiarhitektist, aga võib-olla teate ka, et Hollandis kehtib seadus, et kõigi avalikku ruumi püstitatud objektide puhul, mis on riigi poolt rahastatud, kehtib nõue, et paar protsenti objekti eelarvest tuleb investeerida kunsti. Tänu sellele on Hollandi avalik ruum täis väga paljusid erinevaid kunstiteoseid, skulptuurid on isegi maanteede ääres jne. Kuidas teie, eelnõu algatajad sellesse suhtute, sest analoogilist punkti ma käesolevas eelnõus ei näe? Kas te leiate, et see tuleks ka Eestis kehtestada?

Me arvame küll, et see võiks olla, aga see oleks juba Riigiarhitekti Ameti asi Eesti arhitektuuripoliitikasse sisse kirjutada. Me ei arvanud, et sellega oleks nii väga kiire, et see oleks nagu esimene vajadus. Esimene vajadus on praegu ikkagi vaadata, et üldplaneeringute muutmine detailplaneeringute kaudu ei võiks nii kergekäeliselt toimuda, sest üldplaneering on suur ühiskondlik kokkulepe ja selle muutmine peaks olema palju rohkem kaalutletud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mark Soosaar! Ja nüüd ma palun järgmisena ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Vladimir Velmani!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Peeter Kreitzbergi ja Liina Tõnissoni algatatud planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 1069 oma istungil k.a 8. veebruaril. Istungist võttis osa ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Einari Kisel. Eelnõu algatajaid esindas kolleeg Jüri Tamm. Vabariigi Valitsus teatas majanduskomisjonile, et k.a 8. jaanuaril toimus Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate vaheline kokkusaamine, kus otsustati moodustada ametkondadevaheline töögrupp, kelle ülesandeks on planeerimis- ja ehitusvaldkonna vajakajäämiste kaardistamine ning seda korrastava seaduseelnõu väljatöötamine. Kuna töögrupil on kavas käsitleda oma tegevuses planeerimisega seonduvaid valdkondi laiemalt, peab Siseministeerium otstarbekaks siduda enda poolt seni ettevalmistatud eelnõu planeerimisseaduse muutmiseks töögrupi poolt ettevalmistatava eelnõuga. Majanduskomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt kodukorraseadusele pärast esimese lugemise lõpetamist 1. märts k.a kell 18. Selle poolt oli 9 majanduskomisjoni liiget, 1 oli vastu, erapooletuid ei olnud. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Vladimir Velman! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 1. märts 2007 kell 18. Seaduseelnõu 1069 esimene lugemine on lõpetatud ja istung on lõppenud. Head tööd igal pool! Istungi lõpp kell 10.53.