Infotund
Aseesimees M. Maripuu
Tere päevast, head kolleegid! Alustame meie tänast infotundi ja lubage teile kõikidele soovida head sõbrapäeva! Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 19 Riigikogu liiget, puudub 82. Tänases infotunnis osalevad kultuuriminister Raivo Palmaru, rahandusminister Aivar Sõerd ja minister Paul-Eerik Rummo. Läheme küsimuste esitamise juurde. Esimene küsimus on kolleeg Andres Herkelilt ja see on kultuuriminister Raivo Palmarule. Palun!
A. Herkel
Aitäh! Härra minister! Äsja tegi muinsuskaitse nõukogu ettepaneku võtta Sakala keskus ajutise kaitse alla. Te ütlesite, et nad on lootusetult hiljaks jäänud, ja see tuli mulle kuidagi tuttav ette. Kui arhitektid ütlesid, et tuleks uus konkurss teha, siis te ütlesite, et ka nemad on hiljaks jäänud. Kui Isamaa ja Res Publica Liit algatas ettepaneku hoonestusõiguse leping lõpetada, siis kasutasite sedasama argumenti. Peale selle olete te süüdistanud kõiki, kes selle teema on tõstatanud, poliitilise profiidi lõikamises, valetamises - mida iganes. Kas te ise ka olete selle Sakala protsessi käigus mingeid vigu teinud ja kui, siis milliseid? Ehk olete teie ka hiljaks jäänud?
R. Palmaru
Aitüma! Selles küsimuses oli nii palju alaküsimusi, et mul on hea võimalus valida, millele ma vastan. Ma alustan nendega järjekorras ja kui aeg otsa lõpeb, siis küsigem juurde. Kõigepealt ajutise kaitse alla võtmine. See ettepanek tõepoolest tehti 2. veebruaril, kusjuures see jõudis ajakirjandusse ammu enne kui minu kätte. Olen pärast seda kohtunud muinsuskaitse nõukoguga ja teemat üksikasjalikult arutanud ning kinnitan teile, et see on päevakorralt maas. Miks ma ütlesin, et sellega on hiljaks jäädud? Kahel põhjusel. Esiteks, mis on ajutise kaitse alla võtmise mõte? Ajutise kaitse alla võtab muide Muinsuskaitseameti peadirektor, mitte minister. Muinsuskaitseseaduse § 11 lõike 1 järgi võtab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus. Aga millisest mälestiseks tunnistamise vajaduse kindlakstegemisest saab olla juttu, kui alates 2004. aasta algusest on seda probleemi käsitlenud paljud ekspertnõukogud ja komisjonid, sealhulgas ka muinsuskaitse nõukogu ise ja selle alakomisjonid. Pärast kõike seda, kui on virnade viisi eksperdiarvamusi, ei saa me öelda, et hakkame nüüd kindlaks tegema selle mälestiseks tunnistamise vajadust. See oleks absurdne.
Aseesimees M. Maripuu
Andres Herkel, esimene täpsustav küsimus.
A. Herkel
Aitäh, härra minister! Paraku ma pean tõdema, et te ei eristanud sissejuhatust ja küsimust. Küsimus oli see, et kas te ise olete ka selles protsessis mingisuguseid vigu teinud. Ma eeldasin, et te vähemalt tunnistate veaks selle, et Sakala hoonestusõiguse leping ei olnud pikka aega meile kättesaadav. Ka Riigikogu liikmed küsisid seda, me ei saanud seda kätte. Järelikult te tahate öelda, et teie ei ole mingeid vigu teinud ja kõik teised on eksinud. Nüüd te räägite mingisugusest kompromissist, mida vastustavad nii Arhitektide Liit kui ka mittetulundusühingud. See näib olevat väga ühepoolne kompromiss teie ja hoonestaja vahel. Öelge, kuidas te selle protsessiga nüüd edasi lähete. Mis järgmisena saama hakkab?
R. Palmaru
Härra Herkel, mul on äärmiselt kahju kuulata neid väiteid, mis siin ridamisi tulevad ja mis annavad tunnistust sellest, et te ei ole endale probleemi selgeks teinud. Näiteks ei räägiks te mingist lepingu salastamisest, kui te saaksite sisuliselt aru, millega seal tegu on. Tegu on kahe eraõigusliku aktsiaseltsi vahelise lepinguga, mis ei ole avaliku teabe seaduse objektiks, sest ükski eraõiguslik aktsiaselts ei saa endale võtta avalikke ülesandeid. Samahästi võiks Riigikogu liige nõuda, et tal on õigus lugeda Eesti Energia või Eesti Raudtee sõlmitud lepinguid. See ei ole niimoodi. Minul ei ole olnud - ma olen seda ka korduvalt kinnitanud ja kindlasti olete te seda ka lugenud - vähimatki põhjust seda lepingut varjata. Vastupidi, minu huvides on olnud see avalikustada, aga kuna mina ei ole seda lepingut sõlminud, siis ma loomulikult küsisin teise osapoole arvamust. Sain kirjaliku vastuse, mis, muide, erines kardinaalselt sellest, mida teie fraktsioonikaaslane härra Seeder 4. novembril avalikult rahvale raadio kaudu teatas: nimelt et ta on saanud AS-ilt Uus Sakala loa see avalikustada. See ei vastanud tõele. Sakala teemat ei saa arutada valedele tuginedes. Peame saama tugineda selgelt kindlaks tehtud faktidele. See on probleem, mida ei algatanud mina, ja selle sasipuntra lahtiharutamine on võrdlemisi keerukas, aga see on siiani päris hästi õnnestunud.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Andres Herkel, teine täpsustav küsimus.
A. Herkel
Härra minister! Nagu eelmise küsimuse puhul, pean ma jälle tõdema, et te absoluutselt ei vastanud minu küsimusele. Mis puutub tollesse lepingusse, siis tõepoolest, ma osutasin sellele ja selle üle me oleme siin väidelnud peaministriga ja oleme lõpuks Riigikogu liikmetena lepingu kätte saanud. Iseasi on see, et me oleme teist täiesti erinevalt seda lugenud. Aga minu küsimus on see: milles seisneb too kompromiss, mida te tänastes ajalehtedes esitlete ja millega ei ole rahul ei arhitektid ega mittetulundusühingud, kes Sakala kaitseks allkirju kogusid ja tahavad endiselt seda muinsuskaitse alla võtta. Mis edasi saama hakkab?
R. Palmaru
Vaadake, härra Herkel, kui te tutvuksite selle probleemiga sisuliselt, siis te saaksite aru, et Sakala hoonet ei saa võtta muinsuskaitse alla praegu tagantjärele, pärast seda, kui 2004. aastast on langetatud kõikvõimalikke muinsuskaitse otsuseid. Sisuliselt tähendab see, et kogu too kinnistu läheks teise omandisse. Võitlus Sakala ümber on suuresti võitlus kinnistu pärast ja seda tuleb mõista. Kompromiss on tehtud ja selle sisu on see, et sõlmitud on uus protokoll, kus on täpselt sõnastatud, mis võetakse kaitse alla. Sellel on ka linna Kultuuriväärtusteameti, tähendab linna muinsuskaitse, ja riigi muinsuskaitse allkirjad.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Ja võtame nüüd kolm viimast küsimust. Palun, Andres Herkel!
A. Herkel
Härra minister! Ma arvan, et teie vastuses oli üks punkt, mis on täiesti õige: tegemist on võitlusega kinnistu pärast ja siin on ärihuvid päris suured. Ma tuletan meelde, et kui te oma karjääri alustasite, siis te tegite päris teravaid avaldusi Reformierakonna kultuuriministrite tegevuse kohta, mis puudutas nii ministeeriumi enda hoone müüki ja edasimüüki kui ka kavandatavaid tehinguid ringhäälingu hoonetega. Need teemad on nüüd, teie kinnisvarasõlme tekkimise järel, kuidagi soiku jäänud. Kahtlemata on Sakala küsimuse puhul mängus suured kinnisvarahuvid. Kas nende vanade teemadega tegelemine on pidurdunud selle tõttu, et Reformierakond teie pärusmaale Sakala asjus ei sekku?
R. Palmaru
Ei, need teemad ei ole sugugi soikus. Ma olen kogu aeg olnud seisukohal, et ministeeriumi hoone müümine oli viga. Seda, et uut ringhäälingu hoonet hakkab ehitama inimene, kes oli seotud hoonete müügiga, pean ma ohtlikuks. Olen seda mitmel pool öelnud ja see on ka protokollitud. Sakala hoone puhul oli võimalus nende vigade rida jätkata. Sakala puhul on probleem sisuliselt olnud selles, et tegu on kahe eraõigusliku aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepinguga. Seda lepingut ei ole rikutud. Enamik nendest argumentidest, mis on esitatud, ei vasta tõele. Olukorras, kus lepingut ei ole rikutud, tähendaks lepingu peatamine või ülesütlemine seda, et riigile kuuluv aktsiaselts vastutab oma varaga. Olukorras, kus riik on järjekindlalt keeldunud maksmast vastavaid kahjusummasid, vastutaks tekitatud kahju eest riigile kuuluv aktsiaselts. Tema ainuke vara on kinnistu, mille hind on vähemalt 300 miljonit. Selle lepingu vägivaldne lõpetamine tähendab tegelikult kinnistu loovutamist. See on asi, mida ma olen mõistnud algusest peale ja olen püüdnud ka selgitada, ei ole minu süü, et inimesed sellest aru ei saa. See oleks olnud sündmus samast reast, kui oli Kultuuriministeeriumi hoone müük.
Aseesimees M. Maripuu
Aitäh! Kolleeg Imre Sooäär, esimene küsimus.
I. Sooäär
Austatud juhataja! Kõigepealt aitäh heade soovide eest ja head sõbrapäeva ka teile Riigikogu liikmete poolt! Austatud minister! Tänased uudised on toonud uusi tuuli kogu sellesse Sakala saagasse. Nimelt on arendajad teatanud, et nad ei kavatsegi hoonet lammutada, vähemalt mitte suures osas lammutada. Kas siin on ka teie käsi mängus? Millised suunad praegu protsessis valdavad on ja kuidas te hindate enda kui vastutava ministri tööd selle protsessi ohjamisel?
R. Palmaru
Mina olen sekkunud sellesse protsessi kahel korral. Esimene kord märtsis 2006, kui ma andsin suunise lepingut pikendada, ja teine kord siis, kui alates 10. novembrist peatus minu sekkumisel lammutamine. Pärast seda olen ma otsinud kompromisse ja kompromissid on need, mida te täna lehest lugesite ja mille kohta te saate nädala lõpul üksikasjalikumalt lugeda. Ma olen kogu aeg selle protsessi sees olnud, olnud kui üks läbirääkija või lahenduste otsija. Kui vastata härra Herkeli küsimusele, siis kindlasti olen ma pisiasjades võib-olla vigu teinud, aga ma olen õnnelik, et suures asjas ma vigu teinud ei ole. Ei ole teinud selliseid vigu, mis oleks viinud selle kinnistu riigi käest lõplikult ära.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Mark Soosaar.
M. Soosaar
Austatud kultuuriminister, hea koolivend Raivo Palmaru! On tore, et sa tunnistasid, et tegemist on võitlusega kinnistu pärast. Ma tahaksin siiski alla kriipsutada, et teiselt poolt käib ikkagi võitlus kultuuriväärtuse hoidmise nimel. Eile, kui sa olid Berliinis, oli meil siin Riigikogus külas Hollandi riigiarhitekt, kõrge ametiisik. Me kuulsime kultuurikomisjonis, et Hollandis ei alustata ühtegi ehitust ega ka lammutamist enne, kui ei ole saavutatud kolmepoolne ühiskondlik kokkulepe: kokkulepe arendajate, poliitikute ja kodanike vahel. Ma tean, et sinagi oled toetanud ideed luua ka Eestis selline ametkond. Praegu on teada, et avalik arvamus toetab selle ehitusmälestise, Raine Karbi meistriteose alleshoidmist, selle poolt on antud 9000 allkirja. Millal meil siis Eestis ükskord saabub see aeg, kui ka kodanike arvamust hakatakse arvesse võtma?
R. Palmaru
Aitäh, Mark, selle küsimuse eest! Hollandi riigiarhitekt saabus minu kutsel. Kahju, et ma ise olin samal ajal ära, aga ka tõesti Eestile olulises asjas. Eestis, jah, on vaja luua institutsioon, kes tegeleks arhitektuuripoliitikaga ja erinevate huvide vahendamise ja ühendamisega. See ongi sellise institutsiooni mõte. Aga praeguses olukorras saame me lähtuda sellest seadusandlikust baasist, mis meil on. Siin on väga tähtis mitte teha ränki vigu. Minu suur soov on, et sellesse paika jääks eelkõige kultuurifunktsioone kandev hoone. Olen täiesti kindel, et kui praegu hakata asja ümber mängima, siis kultuurifunktsioon sealt kaob. Me saame hotelli, võib-olla veel midagi muud. Mina pean väga heaks eeskujuks Pompidou keskust Prantsusmaal. See on kultuurikeskus, mis üle-eelmisel nädalal pühitses 30. aastapäeva ja mille ehitamise puhul olid väga suured vaidlused, aga mis nüüd on majanduslikult plussis. Prantsusmaal hakatakse analoogilisi keskusi ka mujale ehitama, samuti Hiinasse. Eestigi vajaks sedasorti kultuurikeskusi.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmisena saab küsimuseks õiguse Tiit Niilo ja küsimus on kultuuriminister Raivo Palmarule.
T. Niilo
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Eestis on säilinud piirkondi, mida me saame nimetada elava kultuuripärandi kandjateks. Ja seda ajal, mil kõik regioonid otsivad võimalusi globaliseeruvas maailmas millegagi eristuda. Nimetagem Võru-, Setu- ja Mulgimaad, Kihnut, vanausuliste ja muid regioone, kus kultuuripärand ei kajastu muuseumieksponaatides, vaid on tegelikult elav. Nimetage palun meetmed, millega Kultuuriministeerium seda elavat kultuuripärandit aitab elus hoida.
R. Palmaru
Aitüma, härra Niilo! Kui te oleksite tahtnud selle ja teiste probleemide kohta üksikasjalikumat vastust, siis oleksite ka oma küsimuse pidanud sõnastama täpsemalt, mitte küsima kultuuri rahastamise kohta, nagu te praegu küsisite. Seepärast vastan, nagu te aru saate, ettevalmistamatult. Me oleme suurt tähelepanu pööranud just pärimuskultuurile. Nagu te teate, on käigus Setu programm, mille raha minu ametisoleku aja jooksul on peaaegu kahekordistunud ja mida jagatakse täpselt samasugustel põhimõtetel, nagu jagatakse kultuuriraha ehk nn patronaažisüsteemi alusel. Samuti on ministeeriumi poolt leidnud toetust Kihnu: on mitmeid investeeringuid ja mitmeid kavasid, mis seostuvad Kihnu saarega. Üldse on rahvakultuurile ja pärimuskultuurile minev raha viimase poolteise või kahe aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud. See on ka näitaja.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Ela Tomson, palun!
E. Tomson
Lugupeetud härra minister! Minu küsimus haakub mõneti Tiit Niilo küsimusega. Ma lugesin üht teie artiklit ajalehest Pärnu Postimees, kus te ütlete kultuuriministrina, et riigil tuleb igati toetada nii rahvuslikku kõrgkultuuri kui ka rahvakultuuri, mida te nimetate äärealadel tekkivaks uuenduslikuks mitmekesisuseks. Võib-olla te ei ole nii mõelnud, aga mina sain sellest nii aru. Ja ütlete selle mõtte veel kirjaniku sõnadega üle, et tuleb õitsvaid taimi kasta ja nende eest hoolitseda ning inimlik olles väetada muidugi ka vesivõsusid. Mul jäi selline tunne, et te võrdlete äärealade kultuuri vesivõsudega, mis mulle eriti ei meeldinud. Aga ma küsin hoopis midagi muud, mitte selle väljendi kohta. Juba mitme kultuuriministri ajal on olnud arvatavasti töös, aga pole kunagi Riigikokku jõudnud selline seadus nagu rahvakultuuriseadus. See valdkond vajab Eestis ilmselgelt korrastamist. Kui kaugele teie ametiajal on selle seadusega jõutud?
R. Palmaru
Pärnu Postimehe artikli sellest lõigust, hea Ela Tomson, said sa tõepoolest valesti aru. Seal oli räägitud nii tippkultuurist kui ka kultuuri äärealadel tekkivatest uutest nähtudest. Juurde oli tõepoolest lisatud, et inimlik olles tuleb toetada ka vesivõsusid. Rahvakultuuriseaduse väljatöötamise aga tegin ma ministeeriumis ühele töögrupile ülesandeks 2005. aasta oktoobris või novembris. See töögrupp töötab siiamaani. 2006. aasta suvel toodi mulle üks vahevariant, mis minu hinnangul oli kõlbmatu. Selline see seis praegu on, seda seadust meil ei ole. Ja paljud juristid on mulle kinnitanud, et põhimõtteliselt üldse niisuguseid alaseadusi teha ei saa. Asi peaks olema mingite teiste seadustega reguleeritud. Ma ei oska seda öelda. Aga rööbiti sellega pean vähemasti sama oluliseks laulu- ja tantsupeo toetusfondi väljatöötamist. Nagu sa mäletad, käivitus see aastal 2006 ja nüüd, aastal 2007, on selles 10 miljonit juures. Eelarvetaotluses ma küll palusin 15 miljonit juurde, aga saal otsustas teisiti ja vähendas seda raha kolmandiku võrra, mis minu meelest ei olnud hea otsus.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Tiit Niilo, esimene täpsustav küsimus.
T. Niilo
Aitäh, lugupeetud minister! Ma tänan noomituse eest, kuid mulle tundub, et te olete infotunni mõttest veidi valesti aru saanud. Te peaksite olema valmistunud nii või teisiti, te valdate-haldate seda ministeeriumi. Kuna täna on ainult kolm küsijat, kolm küsimust, siis ma annan küsimuse teema laiendamisega võimaluse tervele saalile küsida kultuuri kohta, nii et seetõttu ei kitsendanud ma teemat Lõuna-Eesti keele ja kultuuriga näiteks. Aga küsimus. Kahju, et teil tuli kohe ette vaid kaks paikkonda, mida teie ministeerium toetab. Ma küsin siis konkreetsemalt avalik-õigusliku ringhäälingu kohta: kuidas pärimuskultuure selle kaudu toetatakse? Täna annate mõne sendi Lõuna-Eesti keelele ja kultuurile ja nad maksavad selle rahaga kinni võimaluse osaleda Eesti Televisiooni või Eesti Raadio saates?
Aseesimees M. Maripuu
Aeg, kolleeg Tiit Niilo!
T. Niilo
Kuidas tegelikult peaks asi käima?
R. Palmaru
Härra Niilo, ma palun oma märkuse pärast vabandust, ka sellepärast, et see oli tehtud sõbrapäeval. Aga ma arvan, et sisuliselt oli see siiski õige. Mis puutub teie küsimusse, siis kahjuks ei ole mina selle küsimuse õige adressaat. Nagu te ise ütlesite, tegemist on avalik-õigusliku ringhäälinguga ja kultuuriministri roll selle tegevuse suunamisel-koordineerimisel on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi imeväike. See piirdub ainult vastavate seadusaktide ettevalmistamisega. Kahjuks ei saa ma teie sellele küsimusele vastata, kuna küsimus ei ole esitatud õigel aadressil.
Aseesimees M. Maripuu
Kolm viimast küsimust selles valdkonnas. Mark Soosaar, palun!
M. Soosaar
Hea kultuuriminister! Mina ei ole nende inimeste hulgas, kes arvavad, et raha eest on võimalik osta armastust ja pärimuskultuuri. Pärimuskultuur on midagi niisugust, mida tuleb anda ühelt põlvelt teisele, esivanematelt lastele. Ja alati raha ei aita siin. Raha eest võid osta, aga raha eest võid ka müüa ja oma pärimuskultuurist lihtsalt ilma jääda. Ma olen Siberi hantide juures näinud, kuidas see juhtub. Aga samal ajal on selge, et kui me aktsepteerime kuulsat ütlemist, et rahvakultuur, rahvuslik kultuur sünnib maal ja sureb linnas, siis on ilmne, et me peame maakultuuri ja maal tehtavat kultuuri tugevasti toetama. Kuidas oleks teie arvates võimalik toetada rahvakultuuri just maapiirkondades, ääremaadel? Milliseid meetmeid tuleks rakendada kas või näiteks selleks, et noored jääksid maale ja leiaksid seal töökohti?
R. Palmaru
Aitäh! See on väga oluline küsimus. Saan rääkida vähemalt kolmest olulisest asjast. Neist esimene on seesama tantsu- ja laulupidude toetuse fond. See on mehhanism, mille abil raha jõuab kohalike orkestriteni, laulukoorideni ja rahvatantsurühmadeni. Seda süsteemi tuleks edasi arendada. Me peaksime seadma endale eesmärgiks, et aastal 2009 oleks selle fondi kogumaht vähemalt 45 miljonit. Selleks aastaks on seal olemas 18 miljonit, see tempo on liiga aeglane. Kahel korral kahjuks ei ole Riigikogu seda fondi toetanud. Teiseks peaksime kindlasti suuremat tähelepanu pöörama rahvamajade ja kohalike kultuurikeskuste võrgu arendamisele - need on väga olulised - ja rööbiti muidugi ka rahvaraamatukogude arendamisele. Paljudes kohtades on rahvaraamatukogu sisuliselt kultuurikeskus. Kolmas valdkond on kõik see, mis seostub huviharidusega. Eestis sündis mullu 14 800 last. Seda on väga vähe. Kui meie kultuur tahab olla jätkusuutlik, siis me peame kõik need inimesed kinni püüdma, leidma neile rakenduse vastavalt nende võimetele kunstiringides, muusikakoolides, spordirühmades.
Aseesimees M. Maripuu
Aeg, härra minister! Olav Aarna, palun!
O. Aarna
Austatud härra minister! Tuleksin tagasi sellesama olematu rahvuskultuuriseaduse eelnõu juurde. Teie meelismetafoori vesivõsust kasutades saan ma aru, et juristide arvates on tegemist ühe seni veel olematu vesivõsuga Eesti seadusandluses. Omalt poolt aga insenerimõtlemisega inimesena küsiksin niimoodi. Kui te moodustasite kaks aastat tagasi või natuke vähem kui kaks aastat tagasi selle töögrupi, milline oli siis see projektülesanne või lähteülesanne? Mida too rahvuskultuuriseadus peaks teie arvates reguleerima?
R. Palmaru
See peaks reguleerima just rahvakultuuri kohalikust tasandist kuni laulupidude tasandini välja. Lisaülesanne oli just rahvamajade, kõikvõimalike kultuurimajade võrgu tegevuse seadustamine. See vahevariant, mis mulle näha toodi, puudutas ainult kultuuri- ja rahvamaju ning oli selles mõttes ebarahuldav. Muidugi võite küsida, et kui ülesanne oli antud 2005 sügisel või aasta lõpus ja siiamaani tulemust ei ole, siis miks te ei otsi teisi inimesi. Aga sellega tegelevadki valdkonna parimad spetsialistid ja teisi ei ole võtta.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Viimane küsimus, Tiit Niilo, palun!
T. Niilo
Austatud minister! Annan edasi informatsioonilise teadaande selle kohta, et Lõuna-Eesti keele ja kultuuri programmi on neli aastat rahastatud kahe ja poole miljoni krooniga. Sellest tulevad ka võru- ja mulgikeelsed saated Vikerraadios igal teisipäeval. Teie kinnitate, et neid meetmeid on teie meelest piisavalt ja seesama Lõuna-Eesti keele ja kultuuri programm on üks nendest. Aga põhimõtteline küsimus: kuidas te hindate tagasihoidliku eelarvega töötava Võro Instituudi kui ühe pärimuskultuuri säilitaja, hoidja, arendaja tööd?
R. Palmaru
Ma olen Võro Instituudi tööde ja tegemistega päris hästi kursis, olen kohtunud ka instituudi juhiga. Loomulikult on eelarve võimalused sellised, nagu need on, aga seal on veel üks probleem. Eesti kultuuri rahastamine on tüüpiline tsentraalne rahastamine. Ka Võro Instituudi puhul või Mulgi Kultuuri Instituudi puhul esitatakse riigile kogu aeg pretensioone ja üleskutseid. Nüüdisaegses demokraatlikus parlamentaarses riigis peaks sedasorti institutsioonide rahastamine olema proportsioonis 1/3 riik, 1/3 kohalik omavalitsus, 1/3 omateenitud raha. Kuna kõnealusel juhul on tegemist teadusasutusega, ei ole omateenitud või juurdehangitud summad võib-olla nii suured, kuigi sponsorrahad võiksid olla. Aga praegu on nende instituutide puhul lugu siiski selles, et kohalike omavalitsuste toetus on liiga tagasihoidlik. Ei saa vaadata ainult nõudliku pilguga keskvalitsuse poole. Tegu on kohaliku identiteedi oluliste institutsioonidega ja kohalikud omavalitsused, samuti Kohalike Omavalitsuste Liit, peaksid neid rohkem toetama.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Järgmisena on kolleeg Raivo Järvi küsimus minister Paul-Eerik Rummole.
R. Järvi
Austatud minister! Pöördun taas ühe vana teema juurde. Kuid see on äärmiselt aktuaalne, kuna me räägime aina rohkem rahvastiku juurdekasvust ja ka emapalk on oma töö siiski teinud. Seega veel kord lastehoiuvõimalustest. Oleme rääkinud alternatiivsetest, täiendavatest meetmetest, et leevendada kõiki puudujääke, mis sellega seotud. Kas on toimunud mingi areng? Kas ministeeriumil on välja pakkuda veel uusi lahendusi sellel alal?
P.-E. Rummo
Jah, kahtlemata on asjad edasi liikunud. Need küll ei ole praktikas edasi liikunud päris niisuguse kiirusega, nagu ma unistasin või pidasin võimalikuks siis, kui me koostöös Sotsiaalministeeriumiga asusime ette valmistama sotsiaalhoolekande seaduse muudatusi, mille alusel võimaluse andmine alternatiivsete lastehoiukohtade loomiseks oleks saanud selge seadusandliku raamistuse ja julgustanud selle kaudu omavalitsusi ja teenusepakkujaid asja kallale kiiremini ja hoogsamalt asuma. Sotsiaalhoolekande seadus on, nagu te teate, pärast mõneti liiga pikka menetlemist siiski vastu võetud ja praegu on puudu veel paar alamakti, mis on oma vormilt sotsiaalministri määrused ja mida pakiliselt oodatakse. Ma olen sel nädalal teinud koos lastekaitse liiduga maakondades ringsõite, et kogu seda süsteemi ja sellega seonduvat tutvustada. Võin öelda, et maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste töötajate huvi selle info vastu on suurem, kui ma loota julgesin. Ka teenuse potentsiaalsete pakkujate ja loomulikult lastevanemate huvi on väga suur. Oodatakse väga, et need alamaktid ka lõpuks tuleksid. Teiseks tuleb kindlasti edasi arendada traditsioonilist munitsipaallasteaiandust. Siin on vähemalt kaks suurt teemakompleksi, mida selle valitsemisperioodi jooksul tõenäoliselt lahendada ei jõua. Need teemad on selgelt sõnastatud ja kaardistatud ka õiguskantsleri poolt.
Aseesimees M. Maripuu
Vastuseks ettenähtud aeg on kahjuks läbi. Raivo Järvi, esimene täpsustav küsimus, palun!
R. Järvi
Ma küsin täiesti ex tempore, arvestades seda, et siin istub praegu ka rahandusminister, ja vaadates tulevikku. Tekivad uued koalitsioonid, uued valitsused. Eile ühed säärase lastehoiu pakkujad küsisid minu käest, kas teoreetiliselt on võimalik teha see inimestele taskukohaseks ja samal ajal tagada, et nad suudaksid ka konkurentsivõimelised olla. Säärane alternatiivse lastehoiu pakkumine võiks olla maksustatud madalama käibemaksuga.
P.-E. Rummo
Ma seda tõenäoliselt ei peaks otstarbekaks. Meie käibemaksusüsteem on ühtne ja hakata üht või teist teenust või muud maksustatud ühikut sellest välja tõstma, kuidagi eraldi käsitlema - see kindlasti muudaks asja pigem segasemaks kui paremaks. Küll aga on tõesti väga oluline see, nagu küsija nimetas, et alternatiivse lapsehoiuteenuse kasutamine on lapsevanemale kallim kui kohatasu, mida makstakse munitsipaallasteaias. Mismoodi sellest üle saada? Siin on kindel põhimõte see, et kui omavalitsus, kelle seadusjärgne kohustus on tagada lapsevanemale vastuvõetav koht koolieelses lasteasutuses, seda ei suuda, siis see omavalitsus kompenseerib perekondadele teatud ulatuses alternatiivse lastehoiu kulud. See on niihästi loogiline kui ka otstarbekas ja õiglane. Kompensatsioonimäära väljakujundamise aluseks peaks olema konkreetses omavalitsuses kehtiv lasteaiakoha pearaha. Tallinn teatavasti on sellega alustanud, samuti mõned teised, väiksemad omavalitsused, aga päris selget süsteemi ei ole välja kujunenud. Ma arvan, et ei kujunegi välja üleriigiline süsteem, vaid kompensatsioon hakkab vastama vastava teenuse hindadele omavalitsuseti. See on suund, kuhupoole me peame liikuma. Kõne all on olnud ka idee muuta selline perekondade toetamine omavalitsustele kohustuslikuks teatud sanktsioneeriva sätte lisamisega koolieelse lasteasutuse seadusesse. See on esialgu vaidluse all, kuna ...
Aseesimees M. Maripuu
Kahjuks on jälle aeg läbi.
P.-E. Rummo
... kuna selline toetuse osutamine on pigem omavalitsusele kasulik, siis võib-olla ei ole vaja otsest sundi rakendada.
Aseesimees M. Maripuu
Küsimusi ei ole. Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid, kuna registreeritud küsimused on lõppenud, siis nüüd on võimalik esitada ministritele küsimusi. Palun ka ette öelda, millisele ministrile küsimus on suunatud. Kolleeg Mart Opmann, palun!
M. Opmann
Mina küsiksin rahandusministri käest. Minu andmetel eile valmis värske Euroopa Komisjoni konvergentsiraport Eesti kohta. Kas te kommenteeriksite pisut ja selgitaksite meile, mis selles meile olulist on ja mida me võiksime teie arvates mitte ainult teada, aga kindlasti ka arvestada?
A. Sõerd
Euroopa Komisjoni hinnang Eesti lähenemisaruandele on tõesti just äsja valminud. Rahandusministrite nõukogu ei ole veel seda arutanud, ta teeb seda 27. veebruaril. Aga komisjoni hinnang meie lähenemisaruandele on väga positiivne. Eesti rahandus on väga tugevas seisus. Aruanne rõhutab seda ja ütleb väga selgelt, et Eesti eelarvepoliitika, Eesti eelarvestrateegia on hea näide stabiilsuse kasvu paktiga kooskõlas olevast eelarvepoliitikast ja eelarvestrateegiast. Seda, et Eesti eelarve positsioon on üks tugevamaid Euroopa Liidus, on rõhutanud ka varasemad aruanded. Komisjon soovitab meil saavutada 2007. aastal veel suurem eelarve ülejääk, kui oli saavutatud 2006. aastal.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Ela Tomson, palun!
E. Tomson
Minu küsimus on loomulikult härra kultuuriministrile. Te siin nimetasite täna kaks korda, et kui valmistati ette 2007. aasta eelarvet, siis te oleksite soovinud, et laulupeo fondis oleks olnud 5 miljoni võrra rohkem raha. Praegu on 10 miljonit, aga teie ettepanek oli 15 miljonit. Me siin saalis kõik teame, et eelarve võetakse valdavalt koalitsiooni häältega vastu. Kas te, härra Palmaru, ei suutnud oma erakonnakaaslastele ja oma koalitsioonikaaslastele küllalt veenvalt selgitada, et seda 5 miljonit oleks väga vaja olnud?
R. Palmaru
Oma teada olen ma seda küll väga ja väga selgitanud. Need kärped, mis siin-seal eelarves tehti, olid mulle halvaks üllatuseks. Eriti valusad olid kaks asja: üks oli laulu- ja tantsupeo toetusfond ja teine rahvaraamatukogude teavikute raha.
Aseesimees M. Maripuu
Kolleeg Mark Soosaar.
M. Soosaar
Lugupeetud kultuuriminister! Eile said sajad tuhanded tallinlased oma postkasti kaks ajakirja. Üks tutvustab siiani tundmatut dirigenti ja teine seni tundmatut teatrilavastajat. Minule meenutavad need ajakirjad Stalini aega, kui me saime teada, et on üks mees maailmas, kes oskab kõike: olla arhitekt, lavastaja, helilooja jne. Sellest ajakirjast me saame teada, et näiteks riigikontrolör on juba rakendatud valimisvankri ette, ka saame näha, et kohuke on uuesti tagasi. Öelge mulle palun: kas teie kui Eesti kõige lugupeetum meediaekspert peate seda õigeks - kogu seda ajupesu, mida tehakse miljoneid kroone maksva kampaania käigus?
R. Palmaru
Auväärt Riigikogu liige! Ma jõudsin Eestisse tagasi täna hommikul. Olen paar tundi maganud ja mina oma postkastist seda ajakirja ei leidnud. Ma tõesti ei ole jõudnud seda lugeda. Ja ma ei pea võimalikuks kommenteerida asju, mida ma lugenud ei ole. Ma ei saa ei kinnitada ega ümber lükata seda, mida sa praegu ütlesid.
Aseesimees M. Maripuu
Kolleeg Raivo Järvi, palun!
R. Järvi
Minagi pöördun täna nii palju nõutud kultuuriministri poole. Raine Karbi looming on praegu ikka ja jälle kõneaineks olnud. Olen suhelnud väga paljude koolivendade ja kooliõdedega, pean siin silmas arhitekte. Tegelikult on nad kõik olnud - ja ma arvan, et siin ei ole tegemist ametialase kadedusega - pehmelt öeldes kriitilised kogu Raine Karbi loomingu suhtes, arvestades kas või Karl Vaino pärandit ja kõike seda, mis ta saanud on. Tundub üpriski kummaline, et rahva arvamused on järsku hakanud prevaleerima arhitektide arvamuse üle. Kas Kultuuriministeerium ei ole plaaninud teha arhitektide arvamuse küsitlust? Millest ikkagi nüüd selle sovetiaegse relikti poputamine? Ja milline võiks olla maailmapraktika? Margilgi on praegu külas Hollandi peaarhitekt.
Aseesimees M. Maripuu
Head kolleegid, küsimuse jaoks on täpselt üks minut!
R. Palmaru
Mina pean Raine Karpi siiski heaks arhitektiks, ka targaks elu näinud meheks. Mis puutub Sakala keskusesse, siis ma pigem jagan seda üldist asjatundjate arvamust, et tegu ei ole nii suure arhitektuuriväärtusega, nagu meile viimasel ajal väidetud on. Väidetud on seda mingitel teistel põhjustel, mis ei ole päris arhitektuurilised. Mis puutub Raine Karbi loomingusse Sakala keskuse puhul, siis peame arvestama seda, et tema ei olnud ainuautor. Oli veel üks teine autor, kes oli saanud Moskvast kõvasti raha ja oli punase pliiatsiga asjal kallal. Tema tegi sellesse projekti mitmeid muudatusi. Projekti ümbertöötamise üks eesmärk ongi katsuda mõned selle hoone kõige värvikamad tahud edasi anda esialgsel kujul, nii nagu Raine Karp seda mõtles. Minu meelest on see väga hea lahendus. Kahjuks pole mul õigust neist asjadest siin rääkida, las projekti autorid ise tulevad sellega lähipäevadel välja.
Aseesimees M. Maripuu
Kolleeg Tõnis Lukas, palun!
T. Lukas
Mul on küsimus kultuurikorüfeele. Kas te võiksite istuda, ma küsin Paul-Eerik Rummolt. Lugupeetud rahvastikuminister! Teile ei pea selgitama, teie teate isegi, et õnn ei ole rahas. Et õnn on inimeste isiklikus õnnelikkuses ja selles, kui rahvas püsima jääb. On palju meetmeid, millega rahvastikuprotsesse mõjutada ja teha nii, et lapsed oleks siia ühiskonda soovitud ja laste kasvukeskkond oleks korralik. Ma olen välja pakkunud ühe idee, kuidas valijaskonda suurendada. Lapsevanematele võiks laste pealt lisahääled anda. Nad ju mõtlevad oma lapse kasvukeskkonnale ka tulevikus ja hakkavad valimistel mõjutama neid protsesse ...
Aseesimees M. Maripuu
Küsimuse aeg on kahjuks läbi.
T. Lukas
Nad toonitavad just asju, mis on laste huvides. Kuidas te sellesse ideesse suhtute?
P.-E. Rummo
See tähendaks Eesti valimiskorra väga suurt muutmist. Ma ei julge päris kindlalt öelda, aga mulle tundub, et selle elluviimine eeldaks ka põhiseaduse muutmist, igal juhul kogu valimisseadustiku muutmist. Nii et see oleks äärmiselt suur ja kapitaalne asi. Minu ettepanek oleks teil või kellel tahes, kes on selle idee autorid või selle tulised pooldajad, korraldada väga põhjalik ühiskondlik arutelu selle üle, kui otstarbekas oleks sellise idee nimel põhiseaduse ja kogu valimissüsteemi muutmise peale välja minna. Kogemuste põhjal võib arvata, et see arutelu võtaks üsna kaua aega. Isiklikult ma pooldan siiski esindusdemokraatia raudvarasse kuuluvat põhimõtet: üks isik, üks hääl.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Meenutan veel kolleegidele, et küsimuse esitamiseks on üks minut. Palun, Vello Tafenau!
V. Tafenau
Minu küsimus on rahandusministrile ja puudutab Euroopa Komisjoni hinnangut Eesti lähenemisprogrammi kohta. Kas eelarve suurema ülejäägi soovituse alusena oli ka põhjendusi välja toodud?
A. Sõerd
Tegelikult komisjon vaatab konkreetseid numbreid. Aastal 2005 oli meil eelarve ülejääk 2,3% sisemajanduse kogutoodangust, Euroopa Komisjon aga lähtus oma sügisesest prognoosist: nemad prognoosisid meie eelmise aasta eelarve ülejäägiks 2,5% SKT-st. Kui me asetame selle 2007. aasta eelarve konteksti, siis on meil ülejääk 1,2%, nii nagu te eelarve ise vastu võtsite. Sellest tulenevalt on see just nagu langus. Aga tegelikult oli 2006. aasta positsioon selles mõttes teistsugune, et eelarve tehti tasakaalus. Ülejääk tekkis sellest, et maksude laekumine ja majanduskasv oli kiirem kui prognoositud, ja lisaeelarvega ei suunatud ülelaekunud maksutulusid mitte kuludesse. 2 miljardit läks pensionireservi, mis tõi kaasa selle, et ülejääk oli suurem, kui esialgu prognoositud. Praeguseks on teada ka 2006. aasta esialgsed ülejääginumbrid: tulude-kulude vahe on 5,7 miljardit ehk 3,2% SKT-st. See on veel suurem ülejääk, kui komisjon sügisel prognoosis.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Kolleeg Mark Soosaar.
M. Soosaar
Minul on küsimus jälle kultuuriministrile. Hea Raivo Palmaru! Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et Raine Karbi puhul on tegemist geniaalse arhitektiga, kes oma teoses - muidugi on jutt Sakala keskusest -ühendas ehituskunsti traditsioonid, tsitaadid keskajast sõnumiga totalitaarsest ühiskonnast. Mitmed kunstiteadlased on arvanud, et Sakala keskuses peitub ka teatud irvitus ja vastuseis totalitaarsele ühiskonnale. Nii et tegemist on võimsa arhitektuurse sõnumiga. Meie oleme seisukohal, et Raine Karbilt endalt võiks tellida selle hoone edasiehitamise projekti. Öelge mulle, kas seda ei ole sellepärast tehtud, et meie Vabariigi Valitsus ja kultuuriminister näiteks kardavad, et Raine Karp oma ümberehituses parodeeriks ka tänast Eestit ja ütleks võib-olla tõtt tänase Eesti kohta?
R. Palmaru
Hea Riigikogu liige! Sa küsid minu käest asju, millele ma ei saa vastata, sest need asjad peaksid välja käima projektiarendajad. Praeguste muudatuste põhiidee ongi, et seesama grotesk jääks tolle hoone puhul edaspidigi esindatuks. Teiseks võin ma saladuskatte all öelda, et Raine Karp juba teebki arendajatega koostööd.
Aseesimees M. Maripuu
Tänan! Rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid osalemast meie infotunnis ja ka Riigikogu liikmeid! Sellega on infotund lõppenud.